Parafraseeriks siinkohal solki, et miks ma peaksin rohkem töötama, et maksta OMA AJA kulutamisega kinni asja, mida mul vaja ei ole? Asi pole mitte raha hulgas, vaid töö tegemise arvelt saavad mu aega vähem kasvõi näiteks oma lapsed. Aeg kulub, raha tuleb... ja kui raha on lõpuks palju, siis ostad omale edevama auto ning elu lõpus müüd selle auto maha ning ostad sellest saadud raha eest veel aega juurde?

Kogu see jutt CO2 ümber on mull nii kaua, kuni laevad-lennukid põletavad saurusi. Sõiduautod on selle kõrval piisk meres ja kui ämbritäis solki suudetakse juba ära korraldada, on põhjust tulla ka selle piisa juurde. Piisaga tegelemine pole iseenesest vale, aga antud kontekstis ühelt poolt populistlik ja teiselt poolt korruptiivne, kuna moonutab maksusoodustuste kaudu turul ausat konkurentsi. Enamikes valdkondades oleks selline riigiabi lubamatu, aga ökomöko sildi all on maksumaksjate raha pumpamine erafirmadesse sel kujul millegipärast aktsepteeritav. Teadusarendust võiks sama hästi rahastada ka otse ELi eelarvest, korraldada hange parima elektriliikuri ning aku arendamisteks jne.

Aga viimaste kommentaaridega tulebki hästi välja reaalsete autokasutajate mõtlemise erinevus, mille ühtlustamist pole vist mõtet lootagi. Ega tegelikult ka vaja, sest erinevus selles ei ole halb. Üks arvab, et pidev planeerimine ja elus mööda nööri käimine ongi normaalne. Mina olen jällegi spontaanne: iga hoovis seisev auto peab olema päevapealt valmis sõitma kasvõi Euroopa teise otsa, paak vähemasti poole peal ja kodus olema mingi varu igasuguse kütusega: nii autole, traktorile, trimmerile kui ka elamu kütmiseks. Isegi kaatri jaoks, et kui üle mere on tõesti ainus võimalus perel ellu jääda ja selle korraldamiseks on jäänud vaid tunnid, ei jääks see kütuse taha - ajalugu kipub end kordama, teinekord lausa kokutades... Ja kui mu autol pardaarvuti näitab, et tühja paagini on jäänud ainult 200km, siis minu silmis on paak tühi (sest paagis on alla 10L kütust!) ja lasen esimesel võimalusel jälle paagi täis. Aga teine inimene planeerib oma elu nii, et tal pole autol niigi palju kilomeetreid järel, mis minu silmis tähendas juba tühja paaki:)))). Sellepärast ma kilomeetrite üle ei vaidlegi, kuna ma ei tule kunagi kuhugi linna elama ega hakka ilma surmaähvarduseta ka kulutama oma vaba aega ega raha, et omale sellised ebamugavused ellu osta. Aga nii kaua, kuni turul isegi ei pakuta veel mõistlikku kasutamist võimaldavaid elektriautosid (vähemalt 6 istekohta, kergema maastiku läbimise võimekus, külmal ajal soe tuba terve tänase plärtsuauto täispaagi ulatuses ning piduritega suurema haagise vedamiseks sobiv), on see minu ja veel väga paljude teiste jaoks ikkagi vaid kasutu iluvidin, mille puhul laadimiste vahelisest läbisõidust rääkimine on juba mõttetu. Paraku mu enda orientatsioon välistab selle, et maksta iluvidinate eest tuhandeid eurosid, ei ole vajadust midagi tõestada või kompenseerida...

Muudetud 18.06.18 17:30

Eelmine post kadus siit miskipärast:
El auto probleem on selles, et sõidetav auto maksab hingehinda a'la Tesla, kus aga koostekvaliteet vs hind ei ole kooskõlas.
Pilt muutuks kõvasti elektrikate kasuks, kui turule tuleks nt e-Golf Tesla läbisõiduga ja kiirlaadimisega ning "tava" Golfi hinnaga. Sellest 300-500km läbisõidust piisab enamusele, et oma tööle-trenni-koju sõidud ära teha.

Kärss: Model X veab päris korralikku käru, oli vist 2,2t ja lausa 6 kohta saab kah :), aga jah, laadima peab

PS! Kärss, miks sa tihti kirjutad, et sul pole vaja midagi tõestada, et maksta tuhandeid lisavidinate eest. Suht tihti rõhutamine tundub sellena, et sa üritad seda endale selgitada.

Muudetud 18.06.18 17:39

mis puutub lennukitesse, siis kaasaegne lennuk kulutab ühe reisija kohta vähem kütust kui tavaline sõiduauto.

Lennuki puhul pole asi kütusekulus (ja kui olekski, siis Järva-Jaanist ei hakata nagunii lennukiga Rakveres või Tallinnas tööl käima ega lapsi lasteaeda viima), aga soovitan googeldada, mis toimus Maa atmosfääriga peale 9/11 sündmust, kui mõnda aega lennukid maapinnal püsisid. Kui juba nii lühike paus tegi nii palju, mis toimuks atmosfääris näiteks siis, kui pool aastat tehtaks liinilennuvabaks? Saastet ei saa taandada ainult CO2-le ja ma ei pea silmas praegu valgus- ega mürareostust, mida isegi Tesla pakub tänu oma erilise struktuuriga laiadele rehvidele rohkem kui tavaline fossiilipõletaja...

Roheliselt mõtlev inimene ei nuuma võõramaist autotööstust, vaid sõidab praegu mõne kaherattalise elektriliikuriga, kulutab tänu sellele vähem aega ka ummikutes ja tänu temale on ka fossiilipõletajate ummikud linnas veidi lühemad. Kaherattaliste valik on juba ammu täiesti arvestatav, kuigi ikkagi veel murdosa sellest, mis nii pika arengu jooksul võiks olla võimalik ja mis või(nu)ks teha revolutsiooni ka Hiinas, Indias jm vaestes riikides, mis saastavad personaaltranspordiga ikka väga räigelt ning elektriautostuvad maailmas tõenäoliselt alles viimate hulgas.

mõni jääb aga oma lapsi CO2-ga mürgitama otse nende nina all elu lõpuni, ega soovi mingit muutust.

Vot see on pärl, mis ajast tavaline süsihappegaas mürgine on?
Inimene hingab seda pidevalt välja ju

Igasuguseid asju saab teha, kui vaid tahtmist on
https://sakala.postimees.ee/4504806/parv-seikleb-viljandi-ja
rvel-paikese-joul

Ja teine artikkel veel, kus tahaks rõhutada just viimast lõiku:

Kui tavaline diiselmootoriga sõiduk toodab oma elutsükli jooksul keskmiselt 106 grammi süsihappegaasi ühe kilomeetri kohta, siis diiselauto, mis kasutab täielikult taastuvatest allikatest toodetud kütust, toodab oma elutsükli jooksul süsihappegaasi vaid 24 g/km. See on isegi väiksem kui taastuvelektrienergiat kasutava elektriautol, mille süsinikuheide on 26 g/km.

https://auto.geenius.ee/rubriik/neste-blogi/kas-diislikutus-
kaob-loplikult/

" siis diiselauto, mis kasutab täielikult taastuvatest allikatest toodetud kütust, toodab oma elutsükli jooksul süsihappegaasi vaid 24 g/km" - tavaline kollase meedia pullikaka. Võibolla mitte kollase, aga mitte tehniliselt taiplike inimestele kirjutatud kaka.
Taastuvateks allikateks nimetatakse näiteks biomassi, millest biodiislit toodetakse. Tegelikult vajab see meetod haiglaselt maad. Selle asemel et tuhandetele pakkuda süüa, tehakse sajale autole kütust. Umbes sellel põhimõttel. Maailma Resursside Instituudi arvutused ütlevad, et teha 10% maailmale vajalikust kütusest taastuvatest allikatest, vajab see 30% kogu maailma saagist (kolmandik pindalast).
CO2 probleemi võib biodiisel leevendada, aga sisepõlemismootor on ravimatu haigus, mis jääb alati reostama (põlemisprotsessi ei saa ideaalseks teha), ehk teisisõnu kohalik toksiline pask jätkub: tahm, lämmastikuühendid...
Ja loomulikult võrreldakse taastuvatest allikatest tehtud biodiislit ja kivisöest saadud elektrit - kirss tordil :)

Keegi siin väitis, et HVAC on õhksoojuspump Eesti keeles. Tegelikult on see hoopis lühend Heating Ventilation and Cooling: https://en.wikipedia.org/wiki/HVAC

Ehk selle mõiste alla võivad kuuluda erinevat liiki soojendus- ja jahutusseadmed. Tesla kasutab "tavalist elektrikütet", mitte soojuspumpa.

@ geeniuse diisliuudis: panite tähele, kes seda rubriiki toetab? Puhas Neste ajupesu reklaamtekst.

Biomassist toodetud diiselkütus ei ole keskkonnasõbralik, see eeldab suurtel aladel monokultuuride kasvatust, mis vähendab ökoloogilist mitmekesisust ja majandusliku põhjendusena tõepoolest ka mõttetu ressursi raiskamine olukorras ja piirkondades, kus näljahädad ja vaesus on tõsine ja kasvav probleem.

"Keegi siin väitis, et HVAC on õhksoojuspump Eesti keeles. Tegelikult on see hoopis lühend Heating Ventilation and Cooling: https://en.wikipedia.org/wiki/HVAC"

Täpselt nii, aga pole näinud, et keegi selle sõna-sõnalt eesti keelde tõlgiks. Sellega tähistatakse asja, mille kohta öeldakse eesti keeles lihtsalt "soojuspump". Täpsemalt:
AC - ("air conditioner" või "air cooling") on vaid jahutav ja
HVAC nii jahutav kui soojendav soojuspump.

see meile pähe taotab roheline iba on tegelikkuses palju hullem. sama teema on ka biolaguneva palstikuga, mis pealtäha puhta roheline.
http://www.supplychainge.org/fileadmin/reporters/all_files/L
ogos/Supply_Cha_nge_fotonaitus_palmi_all_Mondo.pdf

https://maailm.postimees.ee/4078585/palmioli-jalil-malaisias
-ja-indoneesias

http://www.kliimamuutused.ee/mida-mina-saan-teha/roheline-el
ektrivalik/bioenergia

@wb üldiselt õigel teel, aga ei tohiks mõisteid sassi ajada, HVAC on üldnimetus kõikide erinevate süsteemide/tehnoloogiate kohta. Eestikeelset mõistet ei ole tõesti lihtne leida, wiki artikli on keegi tõlkinud kui "Kliimatehnika", mis ongi iseenesest õige, kindlasti ei tähenda ta soojuspumpa.

Leaf on (väidetavalt) esimene masstoodangu sõiduauto, kus soojuspumpa on kasutatud:
https://www.nissan-global.com/EN/TECHNOLOGY/OVERVIEW/heat_pu
mp_cabin_heater.html

Tesla HVAC tehnoloogia kohta leiab guuglist päris palju infot ja seda, et seal ei ole soojuspumpa kasutatud.

HV= küte
AC= jahutus

Ei ole ainult küte! On Heat Ventilation And (olen kohanud And asemel ka Air) Coolig ja eriti juhmidele maakeelde panduna Küte Ventilatsioon Ja Jahutus (ehitiste puhul kasutatakse vist KVJ lühendit?).
Soojuspumbaga on asjad ainult niipalju seotud, et viimasega saab lahendada Kütte ja Jahutuse osa.
Klassikaliselt on auto (traktori, laeva kombaini, rongi jne) KVJ süsteemist soojuspumbaga lahendatud ainult Jahutuse osa ja soojus võetakse mujalt (sp mootorist, otse elektrist)
Kokkuvõtvalt HVAC ei ole soojuspump, aga soojuspump saab olla osa HVAC süsteemist.

sooja ventileerimine ja õhu konditsioneerimine

oled selle sõnastusega rahul?

eelmine seletus oli lihtsale inimesele ja arusaadavalt kirjutatud.

Mis "sooja ventileerimine"? Kütmine ja ventileerimine on ikka 2 eraldi asja.

"HVAC" lühendi tõlkeks on enamvähem õige "kliimaseade". Ja autod millel ei ole konditsioneeri on lihtsalt "heater" või eesti keeles "ahi".

Soojuspumbaga autodel märgitakse see funktsionaalsus eraldi: "heat pump", vahest lühendatud "HP".

mul on tunne, et mõnel mehel on palju aega kirjutada, sest muudkui laeb akusid :)

Mis kuradi kliimaseade? Sada korda sulle selgeks tehtud, mida HVAC tähendab, ikka ajab oma joru..

professor sammaljalg, kuradi kliimaseade.. just kuradi kliimaseade ongi see õige väljend. "kliimaseade" ei ole otsetõlge lühendile HVAC vaid tähendus eesti keeles nii et mõistlikud foorumikasutajad aru saaksid, mida ameeriklane mõtleb kui mainib sellist lühendit. HVAC all mõeldakse alati kliimaseadet, tavalist kliimaseadet. See, et kliimaseadme ülesandeks on reguleerida õhu voolu, temperatuuri ja niiskust, see on tehniline nüanss.

https://electrek.co/2017/09/18/tesla-model-3-unique-hvac-sys
tem-patent/

Ju siis minu ühendriikides veedetud aasta, mille jooksul tegutsesin ehitusalal, tsementeeris valearvamust, et AC on konditsioneer ning HVAC on tööstusharu, mis tegeleb kütmise, jahutamise ja ventilatsiooniga.

teema juurde tagasi, kas Eestis on mõttekas?
täna veel pole, aga tulevikus? seda vist ei tea keegi..
kas tulevad vanadele (loe Euro 0-5) autodele maksud/piirangud?
mitte nii pea..
samas Euroopas on "dominoefekt" käima lükatud..
https://cleantechnica.com/2018/06/15/milans-new-diesel-ban-t
o-cause-ripple-effect/
kui kiirelt tulevad keelud ka teistes linnades, on vaid aja küsimus.
kas Tallinna linn näiteks hakkab vanade autode liiklust maksudega piirama linnas? ... pigem võiks siin teemas olla see arutluse teema..

Lugesin loo läbi. Väga hästi kirjutatud, neutraalne ja mõistlik.
Kõik maailma suurlinnad püüavad linnasüdant autodest vabaks saada. See trend on kestnud aastakümneid ning nüüd on tänu Dieselgate'le leitud ka süüdlane, keda lõputult peksta, diiselmootor kui tehnoloogia.

Kuid seal artiklis on päris lõpus üks märgilise tähendusega lause: "But Milan is Italy’s financial capital, highly influential to the nation’s economy and culture, as well as an international trend-setter."
Nüüd mõtleme, mis on Tallinn, teistest küladest rääkimata. Mingi arusaamatut keelt rääkivate pärismaalastega asum kusagil suure ja koleda Venemaa servas. Võrrelda Milaanot ja Tallinna on nagu võrrelda sõrme ja üht teist kehaosa (vene keele oskajad mõistavad, millest on jutt :)).

Eesti esitab Euroopa Komisjonile oma ettepanekud välisõhu puhtuse osas järgmise aasta kevadel. See on kohustus, mitte võimalus, ega aruteluteema. Küll aga võin öelda kaht asja: esiteks on sellised piirangud linna tasandil ja riigi sekkumine pole alati võimalik ning teiseks on maksud kõige viimane meede, mida poliitikud on nõus heaks kiitma. Seega põhirõhk läheb teavitusele ja keelustamisele, aga mitte maksustamisele.

Eestis oleme me väga väga kaugel sellisest olukorrast nagu Milano või Pariis või London. Meil on lubatud naelrehviga sõita, mitte ainult terves riigis, isegi Tallinna vanalinnas. Enne kui see ei muutu, pole mõtet mitte midagi edasi arutada. 2.4kg asfalditolmu iga 100 läbitud kilomeetriga. Korrutame kokku autode arvuga ja saame ulmenumbri. See ongi meie must lumi ja kevadine "linnatolm".

Ja ka EUROnormide järgi ei saa autosid meil sorteerida. Meie TÜVid lasevad läbi EURO5 auto mis ei vasta isegi EURO2'le.

Milleks maksustada vaesust( enamasti põhjus, miks vanade autodega sõidetakse)?

väga vildakas arusaam, rumala inimese jutt.

jee.kim - sellele on paar koledat vastust.
1) täielik vaesus näeb niimoodi välja:
https://cdn.business2community.com/wp-content/uploads/2016/1
0/The_Poorest_Countries_in_the_World_43003_22362.jpg.jpg
Meie vaesus nii hullus seisus ei ole, aga suitsevate autode arvu järgi on seda siiski märgata, kes oskab vaadata. Ja ka tolmust räpased tänavad, see on seesama näitaja. Odavam on näiteks suurendada koristusmasinate töötunde aastas kümnekordselt, kui hiljem pulmonaarselt haiged "ravida" (ehk siis lükata surma edasi).

2) Reostamine tuleneb sellest, et nii on vaikimisi odavam. Ja vaene eelistab odavamat. Kui aga reostamine ei oleks odav, siis vaene ei eelista enam seda.
Suvaline sobiv näide oleks näiteks: kui olmeprügist biojäätmete eemaldamine (jogurtipaki kiire loputamine kuulub sinna sisse) alandaks prügiveo hinda (või sootuks muudaks selle tasuvabaks). Vaene koheselt eelistaks sellist varianti ning kulutaks veidi oma ressursse komposteerimiseks/sorteerimiseks.
Autode näite puhul kui reostamine (suitsev auto) oleks kallim kui mittesuitsev, siis vaene eelistaks odavamat varianti. Olgu selleks LPG lahendus tavalisel autol või sootuks jalgratas. Loomu poolest vaene omab suitsevat autot.
Teine näide, maksustada naelrehv. Vaene võtab lamelli.

Reostamine alati lõpeb veel suurtemate kulutustega ja kõige suuremat hinda maksavad just vaesemad.

Kergem on ennetada probleeme kui neid ravida. Kui 5 aasta jooksul mitte midagi ette mitte võtta, siis igaüks kes vähekenegi mõistab, saab aru, et asi läheb märgatavalt, MÄRGATAVALT halvemaks. Ja Eesti ei ole erand.

Seega, mitte maksustada vaesust, vaid maksustada lahendused, mis pikas perspektiivis on kallimad. Alkohol (tervis), suitsud (tervis), suitsev auto (tervis). Ja soodustada asju mis pikas perspektiivis on kasulikud. Isegi nii peened asjad nagu tagantotsasõiduvältimise abiprogramm (odavam kindlustus kuna kahjud väiksemad pikas perspektiivis), õhksoojuspump kodudes, päikesepaneelide soetamine (vähendab Narva ahju koormust). Vähendada maksukoormust kasulikel toitudel, nii loodusele kasulik kui inimestele, ignoreerides inimeste eelistusi (liha on väga ressursirohke, juurikad vastupidi).

Maksustamisega reguleeritaksegi masside käitumist. Lätist käiakse alkot ostmas sest nii saab ja nii on odavam (valitsus keeras ise endale käki kokku). Ignoreerides jällegi asja pointi. Alkohol on tervist kahjustav olenemata kust see ostetud on.

Su link: 403 Forbidden

Mis reostamisest sa arnis jahud? Oled sa kunagi käinud siinsest konnalombist kaugemal ja veidi veelgi kaugemal? Siis oled sa näinud prügihunnikuid ja looduse reostamist ehedal ja mastaapsel kujul. meie Eestis mitte kusagil pole sellist prügikäitumist nagu lõunamaades. Me oleme 0,0000001% vaid sellest. Kui sedagi. Meil on väga puhas maa, loodus. Me oleme ainulaadsed terves ilmas koos soomlastega. Isegi Euroopa Liidu mastaap kahvatub muu maailma juures.

Just see tol pildil ongi.
The_Poorest_Countries_in _the_World 43003. Google aitab.
See mis meil siin on samuti reostus. Nähtamatu vaenlane on märksa kurjem.
Meil on puhas maa, aga see oli puhtam. Hetkel jutt muidu Tallinnast tipptundidel.

................
Huvitav,see, et meie vabariigi autopark nii vana on, on tingitud:
a) inimestel on savi uutest autodest
b) enamustel pole raha, et uut/uuemat autot omandada

On ka teisi kohti peale Pirita tee ummikute, kus kohast liiklust jälgida...

Kärss, ma hästi ei mõista, mida sa öelda tahtsid selle rohkem töötamise ja edeva auto müümisega?
Aega ei saa endale juurde osta, kui sa just kiiresti väga rikkaks ei saa ja siis enam tööl käima ei pea.
Aga selline unistus naljalt ei realiseeru.

Samamoodi ei leia ma mõtet töötada selle nimel, et osta endale uhiuus auto, mis 5a pärast on kõvasti oma turuväärtust kaotanud.
Ma parem töötan normaalselt ja ostan omale kasutatud auto ja jääb mahti muu elu nautimiseks.

Roheline mõtlemine on õige küll, aga sellega minnakse liiale ja tahetakse liiga järsult asju muuta, mis kahjustab majandust ja segab elu.
Majandust kahjustab see sellega, et meie inimesed ja firmad peavad hakkama rohelise elu nimel suuri kulutusi tegema, mida mitmed teised riigid maailmas näiteks ei tee.
Samuti muutuvad sellest mitmed seadmed ja vahendid lahjemaks, nii tervislikkuse, kui keskkonna põhjustel.

arnis vist ei saa aru, et kui me hakkame siin kallist elektriautot peale suruma ja ebapraktilist, siis lihtsalt tavaline Eestlane ei jõuagi endale enam autot osta.
Me ei tohi mitte rahvast sundida, vaid peame arendama elektriauot heaks ja odavaks, alles siis hakkab rahvas seda endale ise ostma ja sundida pole vaja millekski.

õhksoosjump ei ole ka mingi lahendus kodule, kui see juba jutuks tuli, ka see tarvitab elektrit, minu praegune küttepuudega kütmine, aga ei tarvita elektrit ja koormus elektrijaamadele selles osas puudub.

Muudetud 23.06.18 23:44

sul on võimalus ennast harida ehk õppida ja edaspidi elu kergemalt võtta ja seda rohkem nautida.

# 2.4kg asfalditolmu iga 100 läbitud kilomeetriga. Korrutame kokku autode
# arvuga ja saame ulmenumbri. See ongi meie must lumi ja kevadine "linnatolm"

Musta tolmu tekitamiseks on vaja lisaks ka äärmiselt madala kvaliteediga asfalti ning seda talv läbi ropu keemiaga leotada, st ei saa kohe kuidagi ajada ainult naastude süüks, sest võrdlusmoment põhja pool on ju olemas, sh lõiguti lausa kordades suurema liikluskoormusega ja rohkemate naastrehvide kasutajatega. Probleemi lahendus ei peitu mitte naastrehvide keelustamises, vaid esmalt tuleks kirjutada täielikult ümber Riigihankeseadus ja seejärel teha need hankelepingud avalikuks ning läbipaistvaks, kuna odavaim pole kunagi kvaliteetseim, kuid kvaliteetseim pole ka reeglina kalleim lahendus. Teemasse tagasi tulles: kui juba praegu nõuavad suht rasked ja päris hea väändega särtsuautod erirehve (mis on mh ka üllatavalt lärmakad), siis tulevikus see probleem naastrehvidega kindlasti veel võimendub.

Aga mitte foorumis tõestamiseks, vaid enda jaoks illustreerimiseks arvuta välja nüüd mõne enda jaoks teada teelõigu kohta see 2.4kg/100km linnalegend. Saad just nimelt ulmenumbrid, millel puudub reaalsusega igasugune seos. Milleks selliseid müüte üha uuesti ja uuesti levitada? Ja kui valetatakse ühe numbriga, miks peaks ma siis uskuma teisi numbreid? Tänase kallutatud ja kampaaniaterohke infotulva juures pole sugugi halb kahelda ning närida eelkõige iseennast läbi teemades, milles on soov kaasa rääkida;)

# sul on võimalus ennast harida ehk õppida ja edaspidi elu kergemalt võtta ja
# seda rohkem nautida.

Mulle meeldib see kommentaar, aga tuletaks meelde, et igal inimesel tuleb õppimisega (õigemini õpitust arusaamisega) see piir vastu natuke erineva koha peal. Ei saa kõigile anda sama suure kulbiga ja eeldada, et kõigile kõik ühte moodi kohale jõudis. Ma ei mõtle midagi halba sellega, iga inimene on milleski osav ja andekas, aga samast asjast rääkides on inimesed alati ebavõrdsed. Samuti me naudime täiesti erinevaid asju ja ka välistame enda jaoks asju täiesti erinevatest väärtustest lähtudes. Mõni on nõus iga päev kaablit ühendama, mina jällegi ei taha üldse autoga spetsiaalselt tegeleda, tahan käia tanklas võimalikult harva ja Eesti piires lukustan isegi auto uksi väga harva, kuna ei näe põhjustki pulti näppude vahel keerutada, see ei ole minu probleem. See, kes ei sõida kunagi üle 200km/h, ei pea ka vaevama pead selle pärast, kas tema auto juhitavus kannatab kriitikat ainult kuni 150-ni või ka rohkem või peab kütuse/elektri kokkuhoiu nimel üldse loobuma nii suurtest kiirustest, kuigi tegelikult tahaks... Tänu oma oskustele, kogemustele ja erinevatele vaatenurkadele (sõidu)mugavusele olemegi kõik erinevad ja ka siin teemas, igaüks on rahul OMA valikuga autode osas. Ka mina mõistan täielikult, miks Arnis on rahul oma valikuga, kuigi minu puhul oleks selline valik täiesti kasutuskõlbmatu. Sellepärast soovitakski pigem lugeda ridade vahelt seda, kui rahul keegi oma valikuga tegelikult on ja miks, sest kui oma valiku põhjendamine muutub pealesurumiseks teistele, viitab see pigem rahulolematusele. Sest hea asja leiavad inimesed ise üles, seda ei peagi peale suruma ega ole põhjust ka lõpmatuseni õigustada. Autoregistri ja müügistatistika näitab suurepäraselt, mis on hea;)

Kärss, sa ajad odava asfaldi süüks selle, et asfalt kulub? Või see, et sool lõhub iseenesest asfalti (kallad räige soolalahuse asfaldile ja see hävineb)?
Kas sa arvad, et nael võiks pehmemast materjalist olla tehtud kui asfalt?
Päriselt või?
Paldiski mnt betoonist testlõik. Mine sõida seal. Betoon on juba mõne talvega minemas. Ja betoonile ükski asfalt mitte kunagi järele ei jõua.

Mille alusel sa ütled, et 2.4kg/100km on linnalegend? Kas see on su isiklik arvamus või on sel mingi alus, konkreetne alus mis uuris seda numbrit või sai mingi muu number teise uuringu tulemuseks? Sinu isiklik (või minu isiklik) arvamus sellest numbrist on kõige kehvem näitaja mida üldse võtta saaks arutlusele.
2.4kg asfalti on umbes 1 kuubdetsimeeter asfalti. Kui võtta 1 meeter roopaid, siis nende pindala on umbes 1m*0.6m=60dm2 See tähendab, et 2.4kg asfaldikihti on 1/60dm=1.7mm. 100km on 100 000m. 100 000 auto läbimine ühel meetril eemaldab 1.7mm asfalti. Kui tihedalt kasutataval Tallinna teelõigul läbiks näiteks 5000 autot ööpäevas, siis 100 000 / 5000 = 20 päevaga saabki 1.7mm. Ühe talvega seega 3-10mm. Arvutused on umbkaudsed, aga suurusjärk on täpselt õige (suurusjärguks on komakoht, ehk ei eemaldu 0.3-1mm aastas ega 30-100mm aastas, vaid 3-10mm teekatet aastas, mis ongi roobasta sügavus reaalelus peale mõnd talve).

Särtsuautod ei NÕUA spetsiaalrevhe. See on tõesti mingi müüt mis sündis siinsamas foorumis vist. Särtsuautodele on pakutud vastupidavamaid ökorehve (mitte sportsegu) mis peab väändele vastu. Võib valida ka sportlikud tavarehvid, aga need tavaliselt pehmed ja ei ole kütusesäästlikud. Nõuet kui sellist pole. keegi ei sunni 300Nm ratastest välja pigistada igal ristmikul ja foori tavaliste ökorehvidega.

Soomes rehvid/naelad ei puuduta asfalti ning asfalt ei ole märg. Keemiat ei kasutata teedel. "Keemia" maksab ULME hinda. Kasutatakse põhiliselt NaCl'i, kõige tavalisemat kõige mõttetumat soola, mida võib supi sisse ka visata, lihtsalt vaja kruus ja kivitükid välja saada. Sulfiidid kloriidid, need juba kallimad ja selle peale ei kulutata niisama.

roobaste tekkel on naeltel vähe seost.roopad tekivad tänu keemiale,mis asfalti pehmeks sulatab.vaata nt. bussipeatusi.minu teada ei kasuta ükski tallinna buss talvel naelrehve.ometi on bussipeatused,nagu kartulivaod

Siin mõni tegelane vist ei saa aru, misasi asfalti talvel sulama paneb. Tema arvab, et naelkummid sulatavad- need on siis nagu keeduspiraalid või... ja terve auto sulapigi plekke täis.

Bussipeatusi sulatab keemia... äkki hoopis bussid lihtsalt oma massiga tekitavad seal roopad? Naelkummid ostsin viimati sajandi vahetumisel. Rääkimatta tolmust ja teede kulumisest teevad nad rõvedat müra. Talve jooksul ehk 1% kilomeetritest tuleb mul lumel või jääl. Maal elades muidugi teine asi.

Ah et niisuguse teadmiste pagasiga meil siin foorumlased ongi :D
Pigi pluss soolane vesi võrdub sulav asfalt :D Oi ma hakkan sellel talvel autot siis soolase veega (merevesi sobiks siis ka) puhtaks pesema :D:D

Igaks juhuks mainin, et asfaldi saab sulama hea pigileotusvahendiga, mis on teatud tüüpi naftasaadus. Kloriidid sulfiidid, need alandavad vee/jää sulamistemperatuuri, mille tulemusena saame jääst lahti.
Shampoon, vesi, sool, soolane vesi, naelrehvid, rehvid, naelad, need ei lahusta aslfadisegu. Soojusega saab asja pehmeks, aga ei lahustu ta midagi.

Arnis, oskad ju arvutada, aga sellepärast ütlesingi, et võta aluseks mõni selline lõik, kus oskad reaalselt hinnata liiklustihedust. Lähteandmed on paraku otseses seoses tulemusega ja need võiks olla õiged. Loe veelkord ka bussipeatuste näidet ja mõtle uuesti enne, kui sobivat lõiku üldse valima hakkad. Ega mulle või foorumis tõestamiseks neid arvutusi vaja pole. Aga see on natuke liiga lihtlabane teema, mis tasuks juba selle pärast enda jaoks läbi mõelda ja arvutada. Seda, mis keemiat pannakse jms, on täiesti avalik teave, lingid olemas ka siin foorumis erinevates teemades, kui google kiirelt vastust kätte ei anna. Särtsuautorehvijutt ei sündinud kah mitte siin teemas, vaid sii vahendati uudist (Pirelli poolt eelmise aasta uudis ja Goodyeari poolt märtsikuine uudis).

PS: mina sõidan kah igapäevaselt mööda ühte betoonteelõiku, alates 80ndate lõpust juba. Lausa mööda seda lõiku, mis on II MS järel sõjavangide tehtud. Ma ei väida, et seal roopaid pole, aga seda mööda on lisaks naastudele sõitnud ka lugematu arv metallroomikutega rasketehnikat. Aga ikkagi on pidanud vastu juba "mõne talve":)

See on müüt, et peterburi tee algus vangide poolt pärast sõda tehtud(kui ikka jutt sellest lõigust).
Vaadake torust filmi "KAPist välja.......?" ja saab selgeks, et kus ja millal ja kes tegi. Loomulikult ei vähenda eelnev vajadust selle teelõigu korrasoleku eest vastutavad linnategelased riigipoolsele ülalpidamisele võtta. Lihtsalt mõistus ei taha hästi uskuda, kui näiteks ida poolt tuled, et selline asi on kahekümne esimesel sajandil üldse võimalik.

Lihtsalt silmaringi laiendamise eesmärgil panen siia kirja, et NaCl (sool) reageerib betoonis ja asfaldis oleva lubjakivi killustikuga (CaCO3), mille tulemusena viimase ruumala väheneb.
Kui asfaldis/ betoonis on kasutatud täitematerjalina aga graniiti, siis on ta soolale immuunne. Beterbuti tee betoonplaadid olid/on graniitkilluga.
Aga kahjuks jagub MNT-l raha uute teede ehituses ainult pealmiste kihtide graniitkilluga asfaldile ja alumistes kihtides ning padjas kasutatakse endiselt tavalist kildu ja seetõttu tekivad varem või hiljem vajumised ja sellega kaasnevad praod pealiskihis.
Naelad kiirendavad protsessi ainult niipalju, et rebivad pigi maha kivilt ja sool saab paremini ligi.

Pärnus nüüd app.virta.global ccs/chademo laadija avatud, hetkel tasuta, proovige järgi kas parem kui meie abb omad s.t.kiirem.
....
Lätis ka need uued laadijad testimiseks avatud, e-mobi kaart.

# Vaadake torust filmi "KAPist välja.......?

Absoluutselt väärt vaatamine. Soovitan.
https://www.youtube.com/watch?v=t5iC3__UfCo

# See on müüt, et peterburi tee algus vangide poolt pärast sõda tehtud

See müüdijutt adresseeri ajaloolastele, asfaldiliidule ja mh ka minu eelkäijatele, kes on terved inimpõlved seda teed kasutanud ammu enne ja ka peale betoonkatet ning kellel oli vägagi huvitavaid lugusid rääkida selle ehitusest. Päris ühest filmist (eriti, mis sisaldab selles osas valefakte!) ei piisa ajaloo ümberkirjutamiseks
http://www.asfaldiliit.ee/_vana/files/ettekanded/sygis_2006/
ettekanne_7.pdf

Aga teemasse tagasi: kui siin käib jutt peamiselt Leafist, siis nii tillukeste autode klassis avaldab Ionic minu jaoks küll rohkem muljet. Reklaamijutt oleks veenev veel ka siis, kui sealt käibemaksu jagu omadusi ära peaks võetama.
https://www.topauto.ee/et/hyundai-ioniq-electric

Olen isiklikult Muuga sadamast Tallinna ringtee aluskihti graniitkillustikku vedanud, seega jutt, et kasutatakse ainult asfaldis, ei päde.

Veel huvitavamaks läheb, kui sm Kärss väidab igapäevaselt sõitvat II MS sõjavangite poolt ehitatud betonkal, mille tõestuseks toob lingi, kus muuhulgas sisaldub lause:

"Viimased lõigud vangide poolt tehtust kaeti 1980.
aastate alguses"

ja jutt lõppeb sellega
Betoontee edasine saatus
2005. aasta tööde käigus eemaldati muldest
betoonplaadid. Kaks betoonplaati leidsid endale koha
Eesti Maanteemuuseumi väliekspositsioonis.

Kas mõõdeti ka, kui hästi muldest välja kaevatud plaadid naastrehvidele vastu olid pidanud?

hakkasin jalgrattaga tööl käima.
pooled, kes mööda vuhistavad, sõidavad elektrijalgratastega

Elektrijalgrattad on väga huvitavad asjad. Ükspäev vanem meesterahvas sõitis sellise kiire hooga järsust mäest üles, et võttis kohe sõnatuks. Head abilised.

Elektriauto populaarsus. Aeg näitab. Norras oli varem elektriautodele teetasudest vabastus. Nüüd on 10krooni, tavataks on 20. Või on see siis ka 50%, kindel ei ole.
Järgmisest aastast kaalutakse tasutamist võrdselt teistega, ehk 100%

Üldiselt automüügisalongid räägivad, ei müü elektriautod, ei müü diiselmootoriga autod. Ühes osas on langus, ühes osas ei ole loodetud tõusu. Ehk mõneti hakkab asi vaibuma.

Naastud. Norras on naastudega sõitmine tasuline. Kasutatakse seal kus vaja.
Rannikule vaadates, kus enamuse ajast on soe. Ikka on vaod teedel sees. Mitte küll nii kiiresti alati, kuid maapind-aluspind on tunduvalt parem kui Eestis.
On ka teetolmu päris palju. Erinevus vast on selles, et teedepuhastus käib tunduvalt sagedamini. Sama on talvise teedepuhastusega.

Elektriautod on siiani teemaksuvabad, ainult Rogalandi maakond hakkab määramatus lähitulevikus maksustama. Mingit tavataksi ei ole, pmst kõik kohad maksavad erinevalt.

Norras on naastudega sõitmine tasuline ainult viies-kuues linnas.

Käisin Pärnus, testisin uut Niidu tänava AC+CCS+Chademo kiirlaadijat. Esimese põlvkonna Leaf oli mul katsetamiseks ja mina sain 47kW laadimisvõimsuseks. Väga hea kogemus oli sesmõttes, et panin autole pistiku külge ja kohe hakkas laadima (nagu tesla supercharger). Ei pea kaardiga jamama ja nuppe vajutama millest Arnis on siin korduvalt rääkind, kui laadimise tasustamine oleks VIN põhine mille chademo puhul saab otse autolt, CCS-il ei tea kas saab. Kahjuks see kauaks nii ei jää, kui maksusüsteemi käima panevad. Vaatasin üle ka ühes Pärnu villas reklaamitud tesla "laadijad" aga need on täitsa tesla siltidega niiet teistel autodel vist pole sinna asja. Seal on Tesla euroopa AC tavalaadimise pistik, kas see on sama nagu Mennekes mis elmo laadijatel vasakul on?

ma ootan seda aega,millal autotootjad hakkavad paigaldama oma autodele erinevaid mõõduga rehviventiile.rehve saad vahetada ja õhku juurde pumbata ainult oma diileri juures

Ammendes sisuliselt jah see Tesla ots sama mis AC Elmos.

TO 63amg: hiljaks jäid oma äriideega. Kaherattaliste puhul juba ongi nii, et siselohvi mõõt võib olla sama, aga ühe ventiil on otse, teisel 45 kraadise nurga all, kolmandal 90 kraadise nurga all, vähemalt viimastel on ka kaks erineva pikkusega versiooni (lühem ei ulatu ühel veljest välja ja pikem ei mahu teisel versioonil valuvelje kõverasse ventiiliavasse ära), lisaks on neil veel erinevas mõõdus üleminekud jne. Mina lolli peaga tegin selle avastuse alles möödunud sügisel, kui ostsin tsikli, mille puhul eelmine omanik väitis, et ta ei suuda leida kusagilt uut tagarehvi ja see on juba n+1 korda lapitud ning lekib jälle. Ma arvasin, et küll mu jupimüügiga tegelevad sõbrad aitavad. Aga lõpuks loobusin ja panin alla ikkagi suvalohvi koos üleminekuga:) Lihtsalt hea näide sellest, milliseid lollusi suudetakse genereerida nii kaua, kuni kas turg ise asja paika ei pane või seda seadusega ei hakata reguleerima (nagu moblalaadijad, särtsukatepistikud, kärupistikud või kaugemale ajalukku vaadates see, miks üleüldse kujunes nii, et parem jalg vajutab gaasi, suunda muudetakse rooliga jne). Lausa huvitav, kui terve maailm vast aktsepteerib, et särtsutransport on paratamatu tulevik, pole juba väga ammu suudetud (sunduslikult) leppida kokku üleilmses standardis.

Isegi selles pole 150 a. jooksul suudetud kokku leppida, kummal pool rool peab olema. Praegune olukord on, et kõik üldkasutatavad kiirlaadijad peavad EUs Ccs pesa sisaldama. Varsti peavad arvatavasti kõik EUs müüdavad autod Ccs pistikut omama ning probla lahendatud.

Rool peab ikka seal pool olema kus pedaalidki! Laadimisnormid on paigas, aga auto poole otsa pole mõtet reguleerida. Kui sõidetakse paremal pool teed pole mõtet parempoolse rooliga autosid müüa. Tänaseks vist kõik meil müüdavad uued elektrikad omavad type 2 laadimist, küll kiirlaadimise olemasolul on pilt teine. Euroopas suuremat läbimüüki omavatest elektrikatest vaid Leafil CHAdeMO, aga sellelgi AC ots nüüd juba EU pärane type 2. Teisisõnu minnes vanalt Leafilt uuele vaja kodulaadija ümber vahetada.

Kas sellel uuel 2018 Leafil on laadijad kahe faasi peal kokku 7kW (selle nr leidsin nissani eesti kodulehelt) mitte nagu eelmisel millel oli 6,6kW ühe faasi pealt? Arvatavasti saab laadija pistiku vahetusega hakkama kuid siis ei lae ta täisvõimsusega. Kui kasutada autoga kaasas olevat schuko otsaga laadimisjuhet siis asi töötab ju 1 faasi pealt ehk siis 3,3kW.
Korra veel vanast 2012 Leafist rääkides selgus, et Navi kaardiuuendus maksab 210€ kas keegi on teinud ja kas seal on reaalselt ka midagi uut? Laadijad on ju tegelikult samades kohtades veel.

Navi uuenduse eest maksta ei soovita. Ravimatu haigus. Andku värskendusõigus mitmeks aastaks. Iga paari aasta tagant maksta on lollus. Pealegi tänapäeval mõistlik on kasutada ainult Google Maps või Waze, vastasel juhul igasugune teeremont/ajutine sulgemine teeb kogu navigatsiooni mõttetuks.

Kõikidel elektriautodel on pardalaadija kas ühe või kolmefaasiline.
Kahefaasilisi ei ole. Alati tarbitakse faasi(de) ja neutraali vahel.
Minuteada kõikide elektriautode pardalaadijate võimsused on vahemikus 16-32A per faas. Nii ka uus Leaf, 32A on standardis. Ühel faasil. See kilovattide number sõltub, mida pingeks loetakse. üldjuhul 230V. Ja tegelikult laadimisvõimsus pingest olenebki. 32A 250V (kui kellelgi nii palju tuleb) on juba 8000W. 253V'ni veateadet ei tohiks tulla. Aga noh, see laadimiskiiruse täpne kiirus ei oma mingit tähtsust. Mida suurem aku, seda vähemtähtis on saada mõne tunniga palju täis. Öö pikkust ei muuda miskit.

Type2 on nüüdseks kohustuslik, CCS ei ole kohustuslik sest kiirlaadimisvõimalus ei ole kohustuslik. Ja Nissan kuritarvitaski seda auku. Toppis ChaDeMo ja CCS kiirlaadijaid kasutada ei saa. Kuid neid tuleb juurde. Ja mõne aasta pärast ChaDeMosid juurde ehitama ei hakatagi. Nõudlus langeb aja jooksul.

Mainisin siin varem sõbra Volvo V60 AWD diiselhübriidi (st pistikhübriid). Eelmisel nädalal sai sellega mitu päeva ringi sõidetud, sh korra maanteel suurtel kiirustel ka aku peaaegu tühjaks. Ma pole ise pädev kommenteerima neid telefoniäpist võetud näitusid ja kindlasti ei osanud optimaalselt kasutada ka neid neliveo-esiveo-tagaveo-diisli-elektrimootori osakaalu rezhiime, aga alla 50km läbisõitude juures olid sellised kulunäidud täis akuga üsna tavalised. Sealt edasi tühja akuga kasvas ka kütusekulu, kuigi jäi ikkagi mõistlikkuse piiridesse (teine pilt) - põhjuseks just kiirendamised, mis muidu fossiilimootori januseks teeksid, kuid kus siin elektrimootor oluliselt abistas. Ja loomulikult ka vastupidi - oleks ju saanud kasutada ka ainult elektriautona, aga hea kiirendusvajaduse tekkides (liiklusvoolu vahele saamiseks, mäkketõusudel veokatest möödumiseks jms) oli ka diiselmootori abi ikka märkimisväärne - ilma saaks küll, aga ei taha. Särts ja diisel kokku andsid ka muljetavaldava dünaamika "nähtamatule" pereautole.

Ma näen endiselt tänase tehnika arengutaseme juures eeliseid just nimelt sellisel ökonoomsel pistikdiiselhübriidil - Arnis saaks oma sõidud tehtud peaaegu tasuta, kuid samal ajal ei ole vaja omada veel lisaks mõnda fossiilipõletajat, kuna sellega võib naeruväärse kuluga sõita vabalt kasvõi Vahemere äärde puhkama (pole ju võrreldav diisli kuluga, kuna diisel ise töötab väga optimaalselt ning kõik gaasivajutused ja mäkketõusud tehakse elektri kaasabil). Samal ajal jääb puhtaks ka linnaõhk, kuna "tavaliste" linnaläbisõitude juures diiselmootor ei käivitugi. Kui saaks sellele veel poole suurema aku, hakkaks auto vastama juba päris arvestatava turuosa ostjate nõudmistele. Samal ajal on kasutatuna Euroopas ka nende hinnad juba üsna mõistlikud.

V60 PHEV on tore pistikhübriid. Aga arvatavasti jääb see viimaseks. Volvo puhul kindlasti. Sõiduautodele diiselmootoreid Volvo enam ei arenda ja ei kasuta, sh hübriidide puhul. Pean tõdema, et diiselmootori kasutamine kiirendamiste puhul on problemaatiline. Nimelt väljalase on "käegakatsutavalt" külm. See tähendab, et heitmed, mis nende 1-2l/100km kohta välja tulevad, on... tõsiselt p*s*sed. Rahast rääkides, mootoriõli, koos filtriga, kestab, olenemata läbisõidust, kuni 2 aastat. See on lisakulu.
Arvan, et Volvo teeb sarnast püssi edasigi, ainult et bensukana.

Need numbrid selles äpis tunduvad olema õiged.
Sellel pistikhübriidil on üsna tagasihoidlik elektrimootor, seetõttu sisepõlemismootori abi on tavasõitjale meeldiv "tugi". Tegelikkuses elektriautod nii nõrga elektrimootoriga turult raske leida (per auto mass). Vanal Leafil on poole võimsam. Uuemal on kaks korda võimsam. Nendel autodel sisepõlemismootorist puudust enam ei tunne.

Ma ei sea potentsiaalset Vahemereäärse reisi võimalikkust auto ostu tingimuste pingeritta. Isegi mitte alumisse otsa. Ma pole 300 000 km jooksul pikemaid reise kui 2300km ots teinud autoga ja üle 1000km'seid reise loeb ka näppude peal ära. Ja ma ei ela siin maailmas üksi. On sugulasi, kellega saaksin auto vabalt ära vahetada. Või kui ei oleks, siis autosid saab rentida 20-30€ ööpäev. Säästan 2000€ aastas (asendades säästliku diisli elektrikaga) ja kaotan (võibolla) 100-200€ auto rendi peale (miinus tegelik kulutus nagu rehvid jms, mis on märgatav 1000-5000km läbimisel). Järgmisel aastal tuleb 400km'se läbisõiduga Leaf. Kui see väljas, siis viimaseks sammuks jääb üleeuroopaline mitte Tesla kiirlaadimisvõrgustik.

Mulle jääb 50km'sest akust väheks. Sõidan palju 70km'seid otsasid (kodust pealinna ja tagasi).

Kaasas vedada kogu aeg kahte süsteemi ja keerulist vedu ei saa olla pikalt jätkusuutlik. Auto ehitus on tehnoloogiliselt keeruline ja kallis. BMW i3 Rex, kus rolleri mootor toodab vaid elektrit vajadusel, ehk töötab vaid generaatorina ega ole ühendatud veoskeemiga on oluliselt lihtsam lahendus. Kui selline "genekas" veel ainult autogaasi pealt töötaks oleks lahendus juba vägagi öko. i3 tehnoloogia, 33 kWh aku ja Rex sinna juurde on tänastes oludes väga hea. Kahjuks pole see normaalse pereauto peal, hind on krõbe ja Eestis ei laiene sellele elektrika eelised bussirajale ja parkimisele. Seadus räägib veoskeemist, mis peab olema elektriline ja i3 Rex puhul edasi viib vaid elektrimootor, siis Maanteeamet paneb passi ikka hübriid ja teema ammendatud. Seda enam, et need eelised on vaid linnas ja vaevalt ükski i3 Rex omanik linnavahel Rexi peal tiirutaks, see ikka pikkadeks maanteesõitudeks.

Täiselektriline lendav "auto" VTOL võimekusega.

"Watch impressive new all-electric personal VTOL aircraft working prototype.

The growing space of VTOL personal electric aircraft has got yet another entry from a new startup. This latest working prototype of a new ultralight all-electric personal VTOL aircraft has about 25 miles of range."

https://www.youtube.com/watch?v=FI8AemQcclY

https://electrek.co/2018/07/17/opener-blackfly-ultralight-al
l-electric-personal-vtol-aircraft/

https://www.extremetech.com/extreme/273502-the-blackfly-is-a
-flying-car-that-doesnt-require-a-pilots-license

...........................

Kes valdab vene keelt, saab lugeda, kuidas toimub elektriautode remont Valgevenes, Minskis.

https://auto.tut.by/news/road/600201.html?crnd=20162

Rääkides elektriauto laadimisest, siis tavapistik on 16A ja kõigi kodude elektrisüsteemid pole nii ehitatud, et ta sellegi väljakannatab.
Kõigis kodudes ei ole ka kolmefaasilist voolu.
Eriti hakkavad probleemid tekkima vanades majades, kus on alumiiniumkaabel ja ühendus pistikus ära väsinud ja muidu jätkukohtades ja siis elektriauto laeb ööotsa 16Aga.
Siis pole kuskil ühenduse juures põlema minek, mingi imeasi.
Ehk siis, kes omale elektriauto muretseb, peab kindlasti kilbist vedama korraliku ühendusega, korraliku kaabli ja korraliku võimsa pistikuga, et sellised jamad välistada.

Meenutades olukorda, kus ühel põles kuur koos elektriautoga maha, ma ei tea kas viga oli elektriautos või juhtmeühenduses, ma ei ole selle kohta uusi uudiseid lugenud.

Muudetud 21.07.18 18:50

Täpselt nagu veetakse boileritele, pliitidele, kliimapumpadele, pesumasinatele, veekeetjatele jms seadmetele normaalne kaabel, tuleks ka autole vedada normaalne kaabel. See ei ole elektriautodega üldse kuidagi seotud, et kodus on elekter ajast ja arust.
Kuur loomulikult süüdi. Auto on maksult kaitsmeid täis, igatepidi võib lühisesse ajada või juhtmeid noaga lõhkuda, ei juhtu midagi. Lollidel tulebki auto põlema panna.
Kui päevane läbisõit üle 150km ei roni, piisav 10'st amprist. Teadmiseks, et veekeetjad ja boilerid tihti tarbivad rohkem kui 10 amprit. Kui kodus pole sooja vett, siis tuleks alustada koduga, mitte auto soetamisega.

Ka mobiilid lendavad õhku, ei saa ka autos 100% kindel olla.
Kuid kiirveekeetja on midagi muud, sest see on järel vaid lühikest aega ja on mingi 1,5-2,5kw.
Elektriauto võib sul, aga pikalt järgi olla näiteks mingi 3kw, 10 tundi ja see on juba hoopis teine teema.
Veeboilerite küttekehad on ka tavaliselt mingi 2-2,5kw ja tavaliselt ei ole nad järel 10 tundi jutti.
Tõsi, korralik elektrisüsteem oleks neile kõigile vajalik, aga lihtsalt elektriauto nõuab neist kõigist rohkem.

Muudetud 22.07.18 12:18

Pläma. Juhtmed... kui soojenevad, siis seda minutiga. Peale paari minutit jõuab suht piigini. Ja boiler töötab tunde järjest. Seega... kakajutt.

to arnis

veelkord -> ära räägi asjadest, mida Sa arvad teadvat.

Tee omale palun selgeks, kuidas elektriseadmed töötavad ning kuidas elektrisüsteem tervikuna toimib.
Seejärel tee omale selgeks mis on peamine erinevus küttekeha ning elektriauto toitel (vihje-> otsi kuskilt üles elektriauto laadimisgraafik ja võrdle seda küttekeha tarbimisgraafikuga).

arnis praegu tõmbasid endale küll korralikult vee peale, vähe sellest, et sa oled elektrialal ikka suht võhik, sa käitud ka nagu väike laps ja lihtsalt lahmid.
Veel enam, sa käitud nagu pooletoobine, loe oma juttu, midas sa just kirjutasid ja mitte mingeid argumente.

Kas sa üldse elektrist midagigi tead?
juhtmete ja kontaktide soojenemisel on väga suur vahe, kas selle järel on 1,5-2,5kw 5 minutit või 3 kw 10 tundi.
Tee endale ka selgeks, mis asi on piik, see on hetkeline kõrgema pingelöök, kui midagi näiteks järgi pannakse.

Sinu jutt on sama hea, et hoian autol pidureid tugevalt peal 1 minuti või tund aega ja tulemus on sama. Kuigi tegelikult tund aega on tunduvalt hullem, kui 1 minut. Nagu ka auto starter, mis kannatab lühiajalist kasutamist, aga mitte tundide kaupa.

1,5-2,5 kw 5 minutit soojendab juba 5 minuti jooksul kontakte vähem, kui 3kw, kuid peale seda 5 minutit saavad kontaktid jahtuda.
See on vanade majade elektrisüsteemide puhul tavaline nähtus, kus keegi kasutab veekeetjat aastaid ja kõik on ok, aga paneb samasse kontakti 2kw puhuri ööseks tööle ja maja läheb põlema, kuna kontakt jõudis selle ajaga kõvasti rohkem kuumeneda.

boileri küttekeha on tavaliselt 2-2,5kw, mistõttu ta jällegi soojeneb ühes tunnis vähem, kui 3kw, millega näiteks elektriauto võib laadida.
Teiseks, on suur vahe, kas sul töötab boiler 5 tundi või elektriauto laeb 10 tundi, mida kauem suurt voolu võetakse ja mida suuremat, seda rohkem kontakt või kaabel kuumeneb ja seda suurem on tulekahju oht.

Kuid sinuga arnis ei ole vist mõtet enam isegi mitte üritada diskuteerida, sest kui sa kukud sedasi lahmima ja käituma nagu väike laps, siis ei ole sinuga küll millestki rääkida.
Paistab, et sa oled lihtsalt elektriauto kultuses ja muud midagi.
Eks seda on sinu jutust ennegi välja paistnud, kus sa lihtsalt lahmid ja tegelikke argumente ega teadmisi ei oma ja kiidad oma elektriautot kuna kuulud sellesse kultusesse.
Väga loodan, et sa kuskil elektriauto müügimehena ei tööta, sest vaesed kliendid, kes seda valede jada peavad kuulama, kuidas elektriauto ikka kõiges nii hea on.

Kõik need probleemid puuduvad, kui majas on korralik elektrisüsteem, kahjuks vanades majades see nii tihti ei ole.
Ka mõnes uuemas ei pruugi elektriauto laadimiseks olla sobivat pistikut ja juhet.

Muudetud 23.07.18 14:14

Kortermajas auto laadimine on niikuinii probleemne ja eramus vajadusel Elektrilevist mõned amprid juurde osta ning liitumiskilbist korralik kaabel välja vedada on mõne tunni töö - kolmandajärguline probla.

30- 100L boilerid on kõik 1,5 kw.

need, kellel 1,5 ruudune alumiiniumsoonega kuulokaabel veel seinas, nagunii elektriautot osta ei jõua, teistel on ammu uus kaabeldus tehtud, sest pesumasin, boiler ja elektripliit, mõnel veel soojuspump, nõuavad kaasaegset kraami. saab ka 1f ja 20-25A hakkama kui auto näiteks ööseks aegreleega laadima panna.

20-25A voolu jaoks 1F puhul peab võimas kaabel ja võimas pistik olema, mitte tavaline, sest tavaliselt on 16A 1F puhul, aga on võimalik paigaldada ka võimsam.
Aegrelee ei mõjuta siinkohal midagi.

Muudetud 23.07.18 23:49

kuke ants, mul ei ole. Eelmine ka ei olnud.

Elektriautole piisab 10'st amprist. Pole kaabeldust, mis sellist koormust ei kannataks kui rikkeid pole. Üldse pole, isegi magalates. Nii et kogu see teema on lamp.

Kedagi ei huvita, et "võibolla ei ole parajat stepstlit õues parkimiskoha juures".
Solksolk, ära diskureeri siis minuga. Ma sinu asju lugeda ei taha ja sa ei taha osa võtta. Ära võta, ma olen poolt.

ts - sulle joonistan graafiku kuidas boiler tarbib ja kuidas Leaf tarbib kui seda stepslit laadida.
Boileriks valin
https://www.bauhof.ee/et/boiler-bosch-tronic-6000t-100l-vert
ikaalne-horisontaalne-2000w-638420

Autot laeme 50km, boilerist võtame 70 liitrit, graafik on kaasatud pildil.

Pikemat aega käib jutt juba sellest, kas kellegi jaoks on rahaliselt jõukohane vedada kilbist üks kaabel ja ühendada sinna pistik. Toon äkki välja pistiku ning kaabli jm hinna... kas selline arutelu väärib tõesti jätkamist?

pidasin silmas peakaitsme võimsust ja olukorda, kus korraga peavad töötama mitu tarbijat- el. pliit, boiler, pesumasin ning siis lihtsalt ei jätku võimust laadimiseks ning laadimist alustab aegrelee õhtul hiljem, kui muud tarbijad juba magavad.

to arnis

päriselt ? Kui keeruline Sul on natukenegi uurimustööd teha...

unustan siia ühe lingi ühele pildile, mis illustreerib aku karakteristikat: https://www.mpoweruk.com/images/lithium_charger.gif

Sinu ülesanne oleks uurida korraks mis peitub lühendi thd taha; ja siis võtta korraks päris elektriauto laadimisgraafik (kui Sul on auto olemas, siis laena omale loger ja mõõda üks öö tavalaadimist- saad ehk aru, kuidas elektriauto laadimine)

Positiivne on muidugi see, et vähemalt on Sul aimu, kuidas töötavad elektrikütteelemendid (negatiivne on see, et Sa raiud nagu tuld, et elektriauto aku tööpõhimõte on täpselt sama)

Nukker on vaadata, et Sa loobud igasugustest argumentidest ning lahmid lihtsalt soovunelmaid selle kohta, kuidas füüsika/keemia/bioloogia/sotsioloogia peaks toimima, et Sinu maailmapilti mahtuda.

Veelkord->
1. kui Eestis oleks näiteks 20 tuh elektriautot, mis kõik asuksid Tallinna lähiümbruses ning mida kõiki laetakse igal öösel 3kw pesast, siis tekitaks see kordades suuremat peavalu, kui ühe kortermaja juurde 1 laadimispesa paigaldamine.
2. kuni hübriidil on olemas elektriauto plussid (0 emissioon linnas) ning sisepõlemismootoriga auto plussid (sõiduulatus) ning see maksab ca 30% vähem, kui elektriauto, siis pole mitte mingit pointi rääkida sellest, kuidas elektriauto on tulevik
3. kui kõik elaksid kohustuslikus korras 25km kaugusel töökohast (linna lähedal, kuna maal võib ikka voolukatkestusi ette tulla), siis oleks enamik Eestist tühi (kuigi aastane läbisõit eraisiku kohta tuleb ca 16 tuh aastas, siis ettevõtte sõiduautod läbivad kaks korda pikema vahemaa)
4. kui võtta praegune keskmine palk ja sellest maha arvestada keskmised kulud, siis kuskohast keskmine inimene peaks võtma selle summa, mis elektriauto liisingmaksest puudu jääb (võrdle siia kõrvale autopargi keskmist vanust).

to Kärss

jutt ei ole ühe eramu või korteri kaablist, maandusest ja kaitsmest vaid korterelamurajoonide elektrisüsteemist (uusarendused võib-olla välja arvata, siis see summa, mis läheks võrgu uuendamiseks on kolossaalne). Enamus põllu peale ehitatud rajoone muuseas ei kannataks samuti massilist laadimist välja.


Põhimõtteliselt oleks ainus lahendus elektriautode massiliseks kasutuselevõtuks see, kui keelatakse ära sõiduautode omamine ning kogu Eesti autopark läheks üle ELMO rendi põhimõttele. Umbes selliselt, et maksad iga kuu näiteks 700.- ja saad suvalisel hetkel, suvalisest ühistranspordi punkti lähedasest parklast võtta suvalise laetud elektriauto, millega sõita järgmisse suvalisse parklasse, millest astud edasi (elektrifitseeritud) ühistransporti, et jõuda sihtkohta.

kõlab nagu kommunism (definitsiooni järgi vist oli- nõukogude võim pluss kogu maa elektrifitseerimine)

Milleks seda jama vaja peaks olema?

arvestades, et enamike inimeste autod seisavad 20-22 tundi ööpäevas tegevusetult kuskil hoovis või parklas või teeservas, on selline võta, sõida ja pargi või misiganes nimega süsteem täiesti normaalne. jalgratastega on seda ju teha suudetud, miks siis mitte autodega teha.

Arnise karab on korrektne - ta ei laadinud akut täis, vaid katkestas konst.voolu ajal, kui energiat oli 50km läbimiseks.
Ka kiirlaadia kara on Arnise omaga sarnane, aint vool on suurem - laetakse ~80%-ni, st konst.pinge osa on ära jäetud.

El.autode oponentide loogika on kummaline: mis juhtub, kui üleöö tekiks massiliselt el.autosid, aga el.võrk üleöö ei muutuks. Reaalselt ei teki mingi nipiga üleöö Eestisse massiliselt el.autosid ning siiani on el.võimsust iga-aastaselt palju rohkem lisandunud, kui el.autode poolset el.võrgu koormamist.

Hübriid on kompromiss ja ei sisalda mõlema variandi kõiki häid omadusi. Hübriidi suurim miinus on keerukus - järjestikpistikhübriid koosneb el.auto veoskeemist + sp.veoskeemist ja lisaks veel täiendav staff, mis on vajalik nende koostööks. Pigem on hübriid üleminekunähtus, kuni akude hinnad piisavalt langenud ja parameetrid piisavalt paranenud pole.

"arvestades, et enamike inimeste autod seisavad 20-22 tundi ööpäevas tegevusetult kuskil hoovis või parklas või teeservas, on selline võta, sõida ja pargi või misiganes nimega süsteem täiesti normaalne. jalgratastega on seda ju teha suudetud, miks siis mitte autodega teha."

Kuna sageli on korterid tööpävadel päevasel ajal tühjad ning ka öösel on köök ning elutuba kasutuseta, on täiesti normaalne, kui neid ruume neil aegadel kasutaksid kodutud, turistid ja muu rahvas.
Autorent on ammu aega olemas, kuid nii autorenti, kui jalgrattalaenutust kasutab alla 1% sõitjatest. Asi võib tunduda loogilisena ja üliõiglasena (nagu ntx kommunism), kuid on olemas soov omada ning on olemas ebaausus.

to wb

akude masstootmiseks on vaja toorainet (mida ei ole ülemäära palju saada) ning sõiduulatuse suurendamiseks mingit fenomenaalset uuendust, mis suudaks akusse pigistada kordades rohkem energiat, kui praegu.

ei tasu unustada, et elektriautode tippunelm jäi vahemikku 1937 (esimene tõsisem uuring) -1962 (viimane concept), kui unistati tuumakütuse kasutamisest autodes.

vahepeal on tegeletud ka teel olevate liinide jms-ga, kuid tulemus on ikka sama-> elektriauto jaoks on kõige mõistlikum lahendus akude kasutamine, mis omakorda tekitab olukorra, kus heitmed koondatakse lihtsalt teise kohta.

Käesolev teema räägib elektriautodest siin ja praegu (mis on majanduslikult absoluutselt ebaotstarbekas, kuna mitte mingitel tingimustel ei tasu elektriauto ennast ära sisepõlemismootoirga võrreldes) ning nende võimalikust tulevikust (7-14 aastat, mis on uue auto eeldatav elutsükkel) juhul, kui vastavad instantsid hakkaksid tegelema põhjalikult elektriautode toetuste ja taristuga.

mis laadimisse puutub, siis mitte mingil tingimusel ei tarbi aku laadimine energiat lineaarselt (ükskõik mis tingimustel ja ükskõik mis aku puhul algab laadimine väiksema tarbimisega ning kasvab ajas, elektriauto laadimine toimub hüppeliste tsüklitega) ning igal juhul tekitab elektroonika häireid elektrisüsteemis (oma mõõtmistele tuginedes - kui laadimisel ajal tekib elektrisüsteemis ükskõik milline häire või tõuge, siis laadimine lõpeb ning algab uus tsükkel).

kommunismi näitlikustamise mõte on selles, et tegelikult ei jõua elektriautod mitte mingil teisel moel massidesse (ülal loetletud põhjustel), kui korraliku ühistranspordivõrguga ning eraldi piirkondades asuvate masslaadimispiirkondadega.
Muuseas-> üha enam inimesi maailmas selliselt ka toimetavad (ainult, et ühiskasutuses olevad autod kannavad erinevate sõidujagajate/taksofirmade logosid, mitte ei ole avalikus kasutuses).

Kui võtta arvesse Su viimases posituses toodud auto omamise soov, siis see panebki piiri elektriautodele:
kui auto on olemas, siis ühistransporti ei kasuta;
kui ühistransporti ei kasuta, siis see liigub tühjana;
kui see liigub tühjana, siis pannakse see kinni;
kui ühistransporti pole, siis peab auto olemas olema, et kuhugi liikuda;
kui auto peab olema, siis peab see olema jõukohane soetada -> siinkohal tuleb mängu tõsiasi, et praeguseid alterantiive arvestades on elektriauto jaburalt ebaratsionaalne

nagu mõned lehed tagasi arutati, et kõik teised peaksid (läbi infra) kinni maksma selle, et mõned heal järjel olevad inimesed saaksid autosid omada/kasutada, siis juba see lõhnab kuidagi teesi järgi "kõigilt vastavalt vajadusele ning kõigile vastavalt võimalustele" (võtame sealt, kus saab niipalju kui võimalik ja anname neile, kel vaja - eriti meie omadele)

Ükskõik mismoodi siin arutleda või argumenteerida on lõpptulemus ikkagi selline, et elektriautode kasv 50 autot aastas ei muuda 600 tuh kasutatava auto puhul mitte midagi ning suuremaks kasvuks on vaja korralikku arengukava ning sellisel hulgal raha, mida siin lihtsalt võimalik leida ei ole...

kõik üksikisikutele suunatud painutatud poolikud oma maailmapildist leitud argumendid (boiler vs auto; korter vs maja; mina vs teised; 25km päevane sõidulimiit ja mis iganes siit veel läbi on käinud) on lihtsalt selleks, et õigustada teistele elektriauto sobimist iseenda maailmapilti.
Ja iseenesest on see ka absoluutselt õige-> kui inimene saab omale tasuta/suure toetusega elektriauto, mida saab tasuta töö juures laadida, siis on see jumala hea diil.

Küll aga ei ole see üle kantav nendele, kes peaksid maksma kogukuludena poole rohkem selle eest, et saada omale poole vähem autot. Kõik need, kes on kunagi pidanud lükkama autot kasvõi mõnikümmend meetrit kiirlaadija (või samamoodi ka tankuri) poole, kindlasti sel hetkel ei mõtle selle peale, kuidas "foorumis teised ju saavad hakkama"...

Maailma muutmiseks "paremaks ja rohelisemaks kohaks" on lihtsamaid viise, kui elektriauto (alustades ühistranspordi kasutamisest linnalähedastel sõitudel).

Härrased palun ärge solkige head ja foorumi kõige populaarsemat teemat ära ebaviisakustega. Te võiks seda nt. facebookis teha kuhu selline kõnepruuk sobib paremini.
Arnise joonistatud graafikud on täitsa õiged! Mingeid hüppeid ega voolu muutust seal keset laadimist ei ole. Autodega kaasas olevad juhtmed on voolu piiranguga (meil enamasti 10A) see vastab enamvähem 2kW-le. Et auto aku niiviisi võimalikult ruttu täis saada, peab vool olema pidev ja nii suur kui saab. Mina laen ka selle auto kaabliga (mõnel pool kutsutakse EVSE) ja kui jõuan pikast sõidust koju täitsa tühja akuga siis laeb kuskil 9h. Laadimise täitsa lõpuosas hakkab vool langema võibolla pool tundi enne lõppu. Arvestame, et tegemist on ikkagi väga suure akuga ja see kodu laadimine on selle aku jaoks väga väike vool. Kes kasutab 16A või lausa 32A kodulaadijat võiks ka oma kogemustest rääkida.

Ma tuletaks siinkohal veelkord meelde seda, et minu väited elektriautode laadimise kohta ei ole võetud laest-internetist-unistustest vaid baseeruvad reaalsetel mõõtmistel ja arvutustel.

Ma nüüd unustan siia veelkord selle pildi, mis iseloomustab kiirlaadimist - meie võrgus on neid katkestusi kordades rohkem (kes on kursis, see teab, kes ei usu- noh see ei usu). Sõltumata usust käib tavalaadimine täpselt samamoodi ainult, et graafik jaotub pikema aja peale:
https://images.hgmsites.net/med/dc-fast-charging-behavior-of
-2017-chevrolet-bolt-ev-electric-car-chart-by-bro1999_100598
318_m.jpg

Tavalaadimisel lükkab elektroonika tõrke korral koheselt laadimise maha ning hakkab mõne aja pärast uuesti algusest peale.

Ebaviisakuste koha pealt- ebaviisakas on lahmida ilma igasuguse taustauuringuta ka peale seda, kui on pikalt ja põhjalikult selgitatud, kuidas töötavad füüsika, keemia, ühiskond tervikuna, rahandus ja majandusteooria (mille kohaselt teeb iga tarbija ratsionaalse ostuotsuse ainult oma isiklikust vaatepunktist).

"Mina arvan, et võiks olla " ei ole argument; samamoodi ei kvalifitseeru argumentideks ka paint'is joonistatud graafikud ja väide, et elektriauto on meie tingimustes täiesti OK ainsaks pere autoks.

P.S. ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kel on olemas elektriauto aga puuduks sealt kõrvalt sisepõlemismootoriga auto; küll aga tean inimesi, kes liiguvad hübriididega ja oluliselt rohkem inimesi, kes liiguvad ilma elektriautota.

P.P.S. soovitaks teha eraldi facebooki grupi hoopis elektriautode pooldajatele (seal on juba piisavalt sellised gruppe, kus tsenseeritakse "maailmavaateliselt mittesobivaid postitusi")

Kui elektriauto läheb massidesse, pole mitte mingisugust pointi laadida seda läbi korteri elektrisüsteemi. Tulevad tänavale laadijad, tõenäoliselt otse alajaama tagant, pakutav amperaaž saab olla suurem, kui 16A ja kõik on hästi.

Suures pildis tekib tõesti probleem, et (piltlikult) kogu see energiakogus, mis siiani veeti kohale paakautoga, peab nüüd läbi juhtmete kohale tulema. Aga see probleem pole tegelikult nii hull, sest elektriautodele üleminek ei toimu suure pauguga ja seetõttu on elektrilevil aega infrat laiendada. Kuna linnas on elanikud kompaktselt koos, siis on niisugune tegevus kasumlik ja probleeme ei teki.

Mina isiklikult liiklen ilmselt diiselautoga kuni selle hetkeni, mil istun ümber elektriautosse. Ma ei näe enda jaoks mitte mingit mõtet hübriidil (90% maanteesõitu). Kust see võit peaks tulema (regeneratsioon), kui mul läbisõidul 150 000 on alles originaalpidurikettad ja vahetamisega veel ei põle?

Minu poolt 12 points ts-le viimase väga asjaliku ja reaalse sõnavõtu eest.

"Tavalaadimisel lükkab elektroonika tõrke korral koheselt laadimise maha ning hakkab mõne aja pärast uuesti algusest peale."

ts, kas sa sellest põhjalikumalt ei tahaks kirjutada, no et mida tähendab "algusest peale" jms? HW disain on küll mu elukutse, akulaadijaidki omajagu tehtud (viimane TI BQ24170 baasil), aga uusi teadmisi omandada pole kunagi liiast..

vt eelmises postis lisatud elektriauto kiirlaadimise joonist-> seal on graafikul ca 1 min tõrkest tekkinud paus; selle jooksul lükkab auto elektroonika laadimise nulli, laseb akul jahtuda, mõõdab ära aku mahtuvuse ning alustab laadimist uue tsükliga. Vahepealne laadimine käib vastavalt aku temperatuurile, laadimisvoolule, välistemperatuurile ja veel sajale muule asjale, mida auto arvestab.

Täpselt sama teeb auto ka 10A laadimise; 25A laadimise või 32A laadimise juures (sõltuvalt voolutugevusest on sellised katkestused pikemad või lühemad). Olles aku mitme auto erineval voolutugevusel toimuvat laadimisgraafikut näinud olen ka ülimalt skeptiline selles suhtes, et regenereerimine päriselt sellisena töötab, nagu seda reklaamitakse (äärmisel juhul kondenseeritakse murdosa tekkivast energiast)

[ja tagasi ammuse juurde - Tuues nüüd võrdluseks kütteelemendi, siis see töötab peale sisse lülitamist täpselt ühtmoodi edasi nii kaua, kuni see läbi põleb või kuni see välja lülitatakse hoolimata voolutugevusest, temperatuurist või pingest]

ts - selline asi nagu "elektrooniline tõrge" pole olemas pärismaailmas. Praegu toimub minu autol 5567. laadimiskord ja senimaani pole ühtegi rikkelist katkestust aastate jooksul toimunud. Paar korda on vool ära läinud, aga see pole mingi "elektrooniline tõrge". Mul on graafikud laadimisest olemas, mingeid "üllatuskatkestusi" ei ole ega ei tule.

ts- mul ei ole vaja mingit taustauuringut teha. Ma olen sellisest tasemest natuke kaugemal, et "taustauuringuid" teha, kuidas elektriauto laeb.

Mahno3, sul on õigus. Eestis arvatavasti esialgu põhilahenduseks hakkab olema maja peakaitsme juurest toodud eraldi ahel, mis on eraldi DIN-lati voolumõõtjaga ja see, kes vastutav KÜ elektriarvestuse eest, esitab eraldi arve vastava korteri "keldriarvesti" kohta koos kommunaalidega "ühiselektri osa" kõrval kohe. Kui vähekenegi asi areneb ja 5-10% 60-korterilise maja elanikel on laetav auto, siis viiakse mõni tõsisem kolmefaasiline fiider parklasse ja jaotatakse särts seal (ja teostatakse ka arvestus seal). Üks post per 2 parkimiskohta on optimaalne lahendus. Installatsioonikulu per kasutaja kukub kolinal.

Veidi teadmatutele pessimistidele/lahmijatele. Tüüpile võrgukoormus on ööpäevas umbes selline:
https://energiatehnika.ee/wp-content/uploads/2017/10/koormus
graafik-594x332.png
Öösel autode laadimiseks on olemasolemal infral jõudu küllaga ja selle tegemine on kasulik mõlemale poolele:
https://geenius.ee/uudis/kui-oosel-elektri-kasutamine-on-oht
lik-siis-miks-moni-asutus-seda-soovitab/

Muudetud 24.07.18 16:57

elektrikad on eestis tilk ookeanis! enamus inimesi ei saa 1000 eurotki kuus puhtalt kätte ja mingist elektri autost ei hakka keegi unistamagi! absoluutselt mõttetu kitsaringkonna mänguautode propageerimine!! sama hästi võiks öelda inimesele,kes teenib 700.- puhtalt kätte,et mida sa loll ummikutes passid.osta helikopter ja sa oled võidus,kuna aeg on raha ja elatakse vaid üks kord.

# Kui vähekenegi asi areneb ja 5-10% 60-korterilise maja elanikel on laetav auto,
# siis viiakse mõni tõsisem kolmefaasiline fiider parklasse ja jaotatakse särts seal
# (ja teostatakse ka arvestus seal)

Kirjutan nüüd teemast mööda, kuna ei puuduta elektriautosid, küll aga parklas "laadimist". Soomes põhja pool on talvisel ajal vist peaaegu 100% autodest öösiti juhtme otsas. Täiesti arvestatav osa autodest ka tööl olles. Minul kodus (auto majast mõnekümne meetri kaugusel parklas) oli asi lahendatud nii, et veidi üle 20 autokoha (vist oli 24), üks post kahe parkimiskoha peale ja 15 minutit oli vool ühes pistikupesas ja siis 15 minutit teises pesas, nii ööpäevaringselt ja vool lülitus automaatselt parklas sisse seal kusagil 0 kraadi lähedal. Reaalselt siis olid enamikes autodes 2kW puhurid sees lisaks plokisoojendusele, masin igakell soe ja stardivalmis, maksis vist 5e/kuus, eraldi elektriarvestust ei olnud.

Tööl oli hiigelparkla (212 kohta, lugesin praegu google mapsi satelliidipildilt:)), igal parkimiskohal oma post (lukustatav nii, et laadimisjuhet ei saa varastada!), elektri sai lülitada sisse millaliganes 2h aegreleega. Reaalselt nägi välja nii, et kell 14 kohtus kogu instituut parklas ja kl 16 pandi käima peaaegu kõik autod korraga ning ummistati mõneks ajaks lähimad tänavad:) Lisaks veel lõuna ajal ringisõitmised jm. Nagu koduski, polnud ka tööl eraldi elektri arvestamist, kuid nii palju mäletan, et kuutasu oli veidi kallim. Kuna väljas paukus sel ajal igal aastal mõni nädal ka -40 pakane, siis puht enda mugavuse huvides kasutasid seda elektriga ettesoojendamist ka webastoga autode omanikud. Analoogilised tingimused olid seal enamvähem kõigil sõpradel nii tööl kui kodus, pisiasjades muidugi erinevad, aga suuremate ettevõtete ees olid selle eest ka 600 autokohaga ja elektripostidega varustatud parklad, kus talvel autode klaasid millegipärat härma ei läinud;) Mis tingimustel seal pargiti või kuidas elektrit jaotati, muidugi kommenteerida ei oska.

Ma ei tea, kui vanad need süsteemid üldse olid, aga 90ndate lõpul, kui peale ülikooli lõpetamist Soome kolisin, oli see kõik juba olemas ja nägi välja, nagu oleks juba kaua kasutuses olnud. Kas mu näited võiks põhimõtteliselt sobida siin teemas oleva massilise laadimise jutuga? Mõtlen just, et autode hulk, vajalik voolutugevus jne? Äkki keegi viitsib kommenteerida seda juba ammu olemasolevat süsteemi?

Lugesin paar päeva tagasi norrakate arvutusi elelter vs fossiil. Kui elekter toodetakse tuule või veega, siis elektriauto co jne tasuvus koos mõlema autotüübi tootmisega 70000km, kui elekter tuleb aga põlevkivist vms "vanakooli" jama (Eesti), siis elektriauto tasuvusajaks co saastamist arvestades oli vist 580000 !!! km. Katsun selle artikli ka üles otsida. Ehk see pilt kus el auto omanik taob vastu rindu, et ma ei saasta, aga tegelt tema saaste tuleb Narvast.
Ps! Ma pole el auto vastane, tööautoks on Model X :) , kannatab sõita, aga koostekvaliteet sant.

Tänane teemasse sobiv uudis:
https://auto.geenius.ee/uudis/eesti-elektriautode-laadimista
ristu-voib-endale-voita-ullatuspakkuja-kel-asjaga-suured-pla
anid/

212 parkimiskohta x 2kw puhur (220v) vool ühes pesas koos lineaarselt tarbimisega (kütteelement) on lahendatav ühe 2x630kva alajaamaga.

Kui nüüd panna sellesse laadima 50 elektriautot, siis on suur tõenäosus, et trafo põleb sisse (siin tuleb mängu see thd, millest eelnevalt juttu oli ning mis mõjub võrguelementidele halvasti... )

Sellest üle saamiseks tuleb kasutada robustseid komponente ning kogu võrk ära kaitsta. Selle jaoks aga peab juba kasutama midagi enamat, kui kolme juhtmega kaablit ja 300.- maksvat laadimisposti.

Mis laadimisjaamade valdusse puutub, siis isiklikult olen seda meelt, et Elektrilevi on kõige pädevam ja õigem instants seda võrku haldama (kuna enamus laadijaid on nende võrgus ning võrgu korrasolek ning uute laadijate/pesade lisamine käib niikuinii nende kaudu...)

Kui võrgustik läheb ainult äriks, siis tekib olukord, kus mitte midagi ei muutu kuniks laadijad otsa saavad ...)

Eks paistab - kui hange on tehtud nagu ikka, siis võidab see kes pakub rohkem ning edasine areng jääb sinnapaika (kes soovib võib korraks vaadata mitu amprit on laadimisjaamale vaja ning kui palju selle kulu tasateenimiseks peab antud punktis laadimisi toimuma... Elektrilevile seevastu on see kulu uue alajaamaga võrgukese ehitamise juures nullilähedane)

ts, mis sa thd all mõtled, THD? harmoonikuid või? Nendega on kõik korras. Herr Kevin Lorenzo tegi oma magistritööd sel teemal ja tulemus oli väga rahuldav ja mitte murettekitav. Võid googeldada.
Kui tulevikus mingid kaebused tekivad, siis võib ju natukene parendada laadimisseadmeid või lisada megaparkidesse filtreid. Hetkel "esimese põlvkonna" laadimisseadmetega elektrikate harmoonikud on väga ilusad.
Lisaks teadmiseks, et juba-sündivad kolmanda põlvkonna kiirlaadijad hakkavad arvatavasti puhverdama elektrit a) kasumi eesmärgil b) vastavalt võrgu piirangutele. See aga tähendab vaikimisi vähendab harmoonikute probleemi veelgi megaprojektides. Üks kolmanda põlvkonna kiirlaadija on võimsusega võrreldes 175 kodustepslit. Neid paigaldatakse ühele aadressile 4-50tk. See on palju, palju palju.

Sull12 - kogu see jutt oleks võimalik, kui fakt, et 100km vedelkütuse rafineerimiseks kulub rohkem elektrit kui elektriauto tarbib sama vahemaa läbimiseks, ei eksisteeriks. Muidugi kui kütust rafineerida päikeseelektriga ja autosid laadida kivisöega, siis jah. Aga see on märg unistus.

63amg - kasutatud elektriautode hinnad algav 6000€'ga. Mulle on see 3 aasta kütuseraha.
Mõndade aastate pärast saab veidi roostes panne 4000€ga. Kui hakkad akulaulu laulma, jääd üksi seda lugu kuulama.

to arnis

selle avalduse peale (varasemate postituste kontekstis) lihtsalt huvi pärast küsin, et ega Sa äkki ei müü/plaani müüma hakata laadimisposte elumajade piirkondadesse?

Kuidagi kahtlaselt seadmemüüjate jutu moodi kõlab see, et näe- siin on tükk, pane paika ja mured ongi lõppenud

Sinu viidatud magistritöö (koos kõigi teiste uuringutega, mida ma näinud olen) teevad järelduse, et ÜHE elektriauto laadimine mõjutab elektrienergia kvaliteeti ning võrku tervikuna minimaalselt
KUID - nüüd tsiteerin antud magistriöö kokkuvõtet:
" However, multiple testing on four vehicles in laboratory has shown that disturbing harmonic voltage levels might appear on the local grid, when several cars are connected simultaneously"

Antud tulemust on võimalik lugeda kõigist elektriautode uuringutest. Samamoodi ülekoormusest tingitud ohte (muuseas suur osa võrgust on öösiti jahtumisreziimil ).
Nagu mitu lehte tagasi mainisin- elektriautode massidesse jõudmiseks on vaja meeletut poliitilist tahet, kuna need kulud, mis tuleb meil kõigil maksudena kinni tampida on kordades suuremad, kui elektriauto soetamise hind.

"muuseas suur osa võrgust on öösiti jahtumisreziimil" - sult ikka neid pärleid pudeneb.. :)

Pingetippude ajal ei tarbi mitte ainult autolaadijad, vaid ka tänapäevased soojuspumbad, induktsioonpliidid jne., rääkimata pisitarbijatest, ning mingeid hirmsaid problasid see siiani põhjustanud pole.

Akuautod imbuvad paratamatult tasapisi massidesse, isegi ilma pollitika ja maksumaksja koormamiseta, kui just vahepeal mõni revolutsiooniline uus energiasalvestuse viis või mootori liik ei leiutata. Väikevenna - el.jalgrattaga - ongi juba nii läinud.

Pole vaja liialt muretseda võrgu probleemide pärast. Autotootja on ju pidanud ehitama selle suht võimsa elektritarbija niiviisi, et süsteem ei rikuks elektrikvaliteeti ja ei tekitaks olulisi häireid, muidu ei saaks nad ju luba seda siin turul müüa ja võrku panna kui ei vastaks võrgu tingimustele.
Kõigepealt oleks vaja jõuda selleni, et inimesed elektrisõidukid valiksid või nagu siin on öeldud, et nad saaks endale neid lubada. Siis kunagi kui see juhtub, selleks ajaks on elektriinsenerid ka targemaks saanud ja võibolla pole enam seda muret. Ja juba praegu on müügil kodulaadijad mis on natuke targemad, mis näiteks võivad kodus olevat päikeseelektrit eelistada seega sujuvalt reguleerida auto laadimisvõimsust sõltuvalt mis parameetri järgi parasjagu vaja on. Selleks ajaks kui elektriautode mass muutub nii suureks, et see võrku oluliselt hakkab mõjutama on ilmselt isegi Eestis tark võrk välja ehitatud ma ei näe siin takistusi.
Kui selliseid küsimusi ületamatu probleemina näha siis huvitav kuidas omal ajal kogu naftatööstus üles ehitati? Kas need tekkisid kuskilt ilma probleemide ja küsimusteta?
Need kes toovad koguaeg välja elektri tootmise probleeme, mustust kahjuks ei mõtle millist mustust, energia ja raha kulu tekitab kogu naftatootmise ahel kuni tankurini. Lisaks see mida sõidukid sumpsist välja ajavad ja inimeste ja meie laste õhku saastavad, madala kasuteguriga. Me teame, et autotootjad ei saa teha igale autole töötavat ja odavat saastefiltrit nii nagu elektrijaamale saab, kus ei pea niipalju kokku hoidma.
Ma ei usu, et terve Eesti alajaamade võimalike vajalike filtritega (või mingite muude seadmetega mille nime ma ei tea) varustamine mingi probleem on selle kõige kõrval. Seda enam, et massiliselt juba on võrgus impulsstoitega seadmeid, kõik arvutustehnika suured serverid, kütte ventilatsiooni, tööstusseadmed sagedusmuundurid, liftid pumbad.... loetelu tuleb lõputu. See elektriauto on siin köömes.
Tesla Björnil on video kus katsetatakse Jaapani elektriautode peal süsteemi kus autod on DC kiirlaadimis pistikuga võrgus kui nad pargivad ja vastavalt vajadusele kas laeb akut või kui võrk seda vajab siis annab võrku ja seda kõike juhitakse nii peenelt, et mitte ei imeta nissani akut täitsa tühjaks vaid igalt autol mõned protsendid ja juba see annab võrgule tuge. See tähendab seda, et tuleb rohkem 20 tundi seisvaid ratastel akusid sinna kus inimesed on ja miks mitte kasutada neid puhvrina näiteks kasvõi töökohal treipingi käivitamiseks. See võibolla on edaspidi odavam kui osta suurem peakaitse (alajaam, liin).
Minge võtke prooviks nt. uus Leaf sõitke, siis tulge tagasi ja rääkige kas te ei tahaks sellega rohkem sõita ma ei mõtle, et te peate selle ostma lihtsalt proovige ja näete seda teemat pisut teise pilguga.
Alles hiljuti viisin vana Leafiga töökaaslast kuhugile, istusime sisse ja startisime, tal tekkis küsimus oot kuhu sa lähed, käima ei panegi või, hakkad sõitma kohe? Ta on eluaeg harjunud, et midagi peab värisema ja häält tegema kuskil eespool juba enne liikumahakkamist, see võib päris ehmatav olla jah, et nii saab ka.

to wb

"hirmsaid problasid see siiani põhjustanud pole"

loomulikult-> kaablid ja trafod on lihtsalt vanad ja vahel põlevadki ilma mingi põhjuseta.

"Akuautod imbuvad paratamatult tasapisi massidesse, isegi ilma maksumaksja koormamiseta"

loomulikult -> ainult, et tagasi tulles selle pisikese probleemi juurde, et kui inimene peab ostma omale auto, ostma sellele elektrit, ostma laadijad, ehitama laadimistaristu NING see kogukulutus ei tasu ennast majanduslikult mitte iialgi ära, siis on selge, et seda ei juhtu.

Euroopas on seda ideaalselt näha-> elektriautod on nišitoode. USA-s (californias eriti) on õhusaaste nii tõsine teema, et seal tasub maksuerisuste ja toetuste tõttu elektriautole üle minna (toetused teatavasti tulevad maksudest).
Hiinas on põhimõtteline otsus, et minnakse üle elektriautodele ja alternatiivi pole üldse (kes ei taha võib kas emigreeruda või jalgrattaga sõita).

Meie tingimustes (vaadates viimast 15 aastat ning prognoosides majandust teist samapalju edasi) on kurb tõde, et ilma poliitilise otsuseta karmi maksustamise osas (millega muudetakse sisepõlemismootoritega autod kordades kallimaks ) või elektriautode ostutoetuse taastamisega (millega muudetakse elektriautod odavamaks)

Vastasel juhul autopark ei vähene ning ka elektriautode osakaal ei suurene olulisel määral [lihtsa arvutuse aluseks- viimase 18 kuuga on lisandunud registrisse 30 elektriautot, samas kui hübriidide arv on kasvanud 1670 võrra ning autopark kokku on kasvanud 30 000 auto jagu].

Siin võib diskuteerida igasuguste unistuste ja tulevikuprognooside üle, kuid see ei muuda tõsiasja, et kuigi meil on maailma mõistes viimase peal laadimisvõrgustik, mis võimaldab kasutada elektriautot nii hästi, kui seda üldse kasutada saab, siis on elektriautod jätkuvalt valdava enamuse jaoks ebapraktilised ning kallid (ERITI arvestades seda, et meie pidevalt lisanduvast autopargist väga suure osa moodustavad sellised autod, mille kõrval tavapärane elektriauto on odav-> nt 10+ aastat vanad 10+ tuh maksvad autod)

"Euroopas on seda ideaalselt näha-> elektriautod on nišitoode."

EUs kasvas 2017. aastal akuautode müük 49%. Autode müügi kogukasv oli 3,3%.
Järsk el.autode müügi kasv toimub tõenäoliselt 2019-2020 aastal, sest tootmine suureneb eriti just Euroopa firmades (VA, BMW, MB), plaanis on hulk uusi mudeleid ja lattu tootes või vähe tootes nad oma investeeringuid tagasi ei teeniks.

Mulle tundub, et siin ei saa päris mitmed inimesed aru sellest, et nii toetus kui poliitiline otsus tähendavad sisuliselt seda, et maksuraha tuleb koguda rohkem. See tuleb kõik millegi arvelt, aga meie ühiskonnal siin Eestis pole täna ei tohutuid rahaülejääke ega ka karjuvat vajadust sellise nishitoote arvelt ühiskonda koormama hakata. St Eesti olukorras on selles asjas mõistlik olla sabassörkija, mitte esirinnas, sest nii tuleb see kõik kätte odavamalt.

# Vastasel juhul autopark ei vähene

Mina näen sellises väites vaid poliitilist lobitööd, mille eesmärk on nuumata võõramaiseid autotootjaid ning maaletoojaid. Sest seisev sisepõlemismootoriga auto ei saasta grammigi rohkem kui särtsuauto. Pigem tuleks just soosida seda, et autosid oleks rohkem, et saaks mitme autoga optimeerida nii perede transpordikulusid kui saastamist. Kõige lihtlabasem näide on maainimesed, kelle teed on igal aastal nädalaid läbimatud madala sõiduautoga ja maasturi omamine on paratamatus. Aga maasturit on reaalselt vaja vaid need mõned nädalad ja mugavust pakub see paari kuu jooksul. Kogu ülejäänud osa aastast saaks sõita vabalt kas särtsuga, hübriidiga või mingi 4L/100km tarvitava ökodiisliga, aga paljud on praegu sundseisus ja sõidavad kogu aasta maasturiga. Auto omamise eest karistamine töötab just ratsionaalse autokasutuse vastu ja lõppkokkuvõttes ka saastab rohkem.

# Minge võtke prooviks nt. uus Leaf sõitke, siis tulge tagasi ja rääkige kas te ei tahaks
# sellega rohkem sõita /.../ lihtsalt proovige ja näete seda teemat pisut teise pilguga.

Äkki saaks sellest Leafist juba üle - see auto sobib vaid väljasureva Euroopa elunautlejatele, kelle peres on mitu korda vähem lapsi kui "uuseurooplastel" ja kes elavad linnas, kus saaks suurepäraselt hakkama ka nii, kui kasutada oma liikumisvajaduste rahuldamiseks ühistranspordi, (elektri)jalgratta, takso (täna yandextakso km hind keskmiselt 33senti!!!) ja autorendi omavahelist kombineerimist.

Ühe Leafi hinnaklassis oleva auto kulude eest on võimalik kasvatada ca kahte last - täna millegipärast jõukamad ostavad omale mänguasju samal ajal, kui vaesem osa ühiskonnast kasvatab tulevasi maksumaksjaid. Just see olukord vajabki poliitilist otsust ja küll tulevad sellele järgi ka (särtsu)autode tootjad mahukamate ja ratsionaalsemate (sh odavamalt tehtud) autodega. See "proovi Leafi" argument on umbes sama kõva, et proovi sõita bikega. Võid lasta maanteel täpiks 250-300km/h-ga, kiirendad paremini kui Leafid või Ferrarid ja pääsed vägagi ökonoomselt ummikus ridade vahel mööda bussiridadel ootavatest bussidest ja särtsukatest - emotsioon missugune! Aga mis kasu on sellest emotsioonist jätkusuutlikku Eestit eeldava suurusega perekonna jaoks, kui meie põlvkonnale pensionimaksjaid lihtsalt ei sünni juurde, sest need, kellel on võimalik, need eelistavad osta omale hoopis akuga mänguasju? Me ei saa rääkida kunagi ainult medali ühest küljest - me ise oleme olemas just tänu sellele, et meie esivanemate väärtushinnangud erinesid nende omadest, kelle jaoks täna Leafe tehakse.