ts - otsusta nüüd ära, kas "näe pane tükk siia ja mure on murtud" vastab siis tõele... või ikkagi ei vasta tõele ja maksta tuleb mingi ulmenumbreid ja osta filtreid ja muud nodi :D
Harmoonikud on suhtelised hetketarbimisele.
Kui 3kW tarbimise peale on x kogust, siis kümne samasuguse auto peale, mis tarbivad 30kW, on kogus 10x, kuid harmoonikute protsent on sama. Arusaadav et mikrotrahvo ei pea vastu saja auto harmoonikuid, kuid ta ei pea vastu ka sadat saunakerist üleüldiselt. Protsentuaalselt võimsusega ikka, mitte absoluutväärtus. Kui THD oleks reaalne probleem ükskõik mis olukorras, siis "professionaalsed kaikatoppijad" oleksid sellest juba sadu artikleid välja võlunud. Elektriautode pardalaadijad peavad vastama paarile normile seoses selle teemaga. Ja nad vastavad. Normide eesmärk on vältida sedasama millest sa nii väga muret tunned.
Elektrikaid ei osteta, sest a) neid ei tehta piisavalt b) keegi ei tea midagi, või kui teab, siis seda, et Tesla on super lahe ja super kallis ja see on tulevikumuusika. Igaüks, kes pole varem sõitnud ja keda ma sõidutan, reaalselt on täiesti šokis, et mismõttes ma tegelikult ka saan sõita elektriautoga ja et see on 4 aastat muretult teeninund ja aku ei ole veel õhku lennanud; praktiliselt IGAÜKS (kes üldse mõistab autosid). Tee järeldused, miks elektrikaid ei soetata... EESTIS... ei soetata. Ja alati tuletan neile meelde, et palun, täpselt selline auto nagu mul maksab 12 000€ kanti. Ja siis tuleb see egolaks, mis nõuab, et no ei saa see ikkagi hea olla ja iga päev peab saama 1000km sõita. Ja seal see asi kinni jääb ja Superbi peale üle hüppab. "Saan pea sama raha eest garantiiga auto mis võtab 4.5l/100km, blablabla".
Veel enne elektriautode šokki saavad meie ostlejad teada, et diiselmootoriga autot ei saagi osta.
Ma tõesti ei arvanud, et meie ostlejad nii nii kaua nii nii labidad olema hakkavad.
PS: Eelmine nädal oli üks, kes ütles, et tema tahab hübriidi, sest siis saab ta sõita elektriga, sest mootor laeb akusid ja isegi elektripistikuga mässama ei pea. Akud alati täis ja kütust ei võta pea üldse. Ma ei saanud väga kaugele minna kuna pean selle isikuga püsivalt kokku puutuma. Ja siis mõni siin küsib, no miks siis elektrikaid ei osteta. Siin ongi vastus. Hübriid võtab veel vähem kui elektrikas, sest elektriauto võtab väga palju elektrit.
# Ja siis tuleb see egolaks, mis nõuab, et no ei saa see ikkagi hea olla ja iga päev
# peab saama 1000km sõita.
Ära nüüd nalja tee, egolaks on just nimelt need "vaadake kõik mind ja mu elektriautot" tegelased. See, kes tähelepanu ei kerja ja kelle ego ühe inimese sisse ära mahub, ostab omale "nähtamatu" e-Golfi, e-Upi või midagi muud. Ma räägin siin teemas kah n+1 oma autost, mis kõik on sisuliselt nähtamatud ja mitte üheski seltskonnas või tänaval ei pälvi need vähimatki tähelepanu. Parimal juhul märgatakse ehk värvi, ei enamat. See on ka üks eesmärkidest. Samal põhjusel ei tõsta ka pubis oma telefoni taskust laua peale, ei kanna silmatorkavaid aksessuaare jne. See, millega Sina tegeled nii siin kui päriselus, on fännamine. Las nii ollagi, inimesed fännavad erinevaid asju. Aga oma maailmapilti teistele ebaõnnestunult pealesurumise järel neid labidateks hakata sõimama - see tõestab veelkord neid egoprobleeme, millest siin pool teemat juba jahutud. Paljudel teistel on seevastu reaalsed probleemid ja ühtlasi ka lahendused nende jaoks. Kui neid elektri abil lahendada saaks, teeks seda tõenäoliselt väga paljud. See praktilise särtsuajastu algus pole sugugi kaugel tulevikus... kui vahepeal midagi paremat välja ei mõelda:)
Mis see nähtamatus siia puutub? 90% pealeistujatest saab aru, et tegemist on hübriidiga siis kui see veerema hakkab ja häält ei ole.
"teeks seda tõenäoliselt" on üsna väärtusetu lauseosa ja ei tõmba isegi väite staatust välja. Kui tahad midagi öelda siis ütle nii et vähemalt ise usud. Ära keeruta vist nagu teeks võiks vast nagu taga.
Sellest õhtul lisandunud pudrust on üldse veidi keeruline aru saada, aga eelmise postituse viimase lõigu kohta kehtivad turumajanduses üsna lihtsad reeglid - ostetakse seda mis odavam ja mis täidab minimaalsed vajalikud nõudmised ostja jaoks. Ja mida rohkem on ostjal raha, seda rohkem on ta valmis maksma lisaks juurde mugavuse, edevuse jt omaduste eest. Kui elektriauto vastaks neile kahele tingimusele täna, et oleks odav ja täidaks minimaalsed vajalikud nõudmised, ei ostaks eriti keegi enam fossiilipõletajaid ja neist saaks nö nishitoode. Kohe, kui elektriauto oma arengus nii kaugele jõuab, allub nende müügistatistika edaspidi juba turumajanduse reeglitele ega ole vaja mingeid maksuhoobasid tarbijavalikute suunamiseks. Hoolimata labidateks sildistajatest.
On suur vahe kas ehitada laadimismajja alajaam 100 -le autole või panna 100 autot laadima suvalisse alajaama - seda ma olen kogu võrgu jutuga ka rääkinud (loomulikult on võimalik ehitada kogu elektrisüsteem selliseks, et inimesed oma suva järgi tarbivad ja toodavad, kuid kes selle kinni maksab ?)
Elektriautod on disainitud elektriautodena välja paistma - siin ei ole küsimust.
Inimesed fännavad erinevaid asju - mõnele meeldivad ülimalt küsitava disainiga ebamugavad poolmaasturid. Mõned sõidavad ringi kiiskavate maanteelaevadega. Mõned fännavad mõtet sellest, et suudavad maanteel hetkega jõuda kiirusteni 200+ (isegi kui nad seda kunagi ei tee).
Mõned teised jälle sõidavad ringi 30+ aastat vanade ülimalt arhailiste sõidukitega, mida vaadates PÄRIS autoentusiastid hämmastavad, et kuidas sellega igapäevaselt sõita on võimalik.
Reeglina ei ole enamus neist siiski sellised, kes leiaksid, et nende eluviis on ainuõige ja kõik teised on pooletoobised.
Küll aga on keeruline arutleda tõsiusklikega (kuna nende elu baseerub dogmadel) ning veenda müügimehi (millest ka minu eelnev küsimus... )
P.S. ma ei ole kaugeltki elektriautode vastu aga seda kõike õigel ajal - niikaua on tegemist mänguasjadega, millest ei ole niipea alternatiivi hübriidele (nagu Kärss mainis - igaks otstarbeks sobivat autot pole olemas ning see energia, mis kulub mõttetu massi kaasasvedamisele on kõike muud, kui roheline)
Üle 50% Norrakatest arvavad teisiti. Seega su mänguasjaloogika ei ole vettpidav.
Ära nurise selle üle, et iga maja ette ei saa 100% elektrikaid panna. Saame 10% kätte siis räägime uuesti. Kuhu sa ruttad.
Kui elektrikad ei oleks Eestis põhjendatavad, siis taksoettevõtted ei oleks soetanud uued vanade asemele. ILMA toetusteta.
Kui elu eesmärgiks võtta raha hulk kaukas, tules ennekõike lõpetada sots.hoolekanne (haiglad jms jama) ning pensionisüsteem. Nood koormavad riigikassat võrratult rohkem kui el.autode soosimine.
Akuautod pole tulnud selleks, et vaesed jõukamaks saaksid, vaid selleks, et loodus kauem püsiks, inimesed, eriti suurlinnades, tervemad oleksid ja veits kauem elaksid. Akuautod on eelkõige neile, kel raha hankimine pole elu tähtsaim probla ning kes kiirlaenudest teavad vaid sots.meedia vahendusel. Õnneks maksavad rahvaesindajad endale korralikku palka + lisatasusid. Oleksid nad puruvaesed, oleks maailmal akuautodest ning nendega seonduvast savi.
Kusjuures jutt, et el.autode taristu loomine koormaks kohutavalt riigieelarvet, on liialdatud. Elektrilevi on rajanud ilma el.autodettagi keskmiselt igal kalendripäeval uue alajaama ning on kasumis. Riigieelarve tulude vähenemine tuleks põhiliselt sellest, et akuautode omanikud lõpetaksid fossiilsete kütuste tarbimise - vedelkütuse aktsiis per km on suurem, kui el.aktsiis + el.müügi kasum per km.
täpselt- elektriautod on nendele, kes raha ei loe ning selleks, et linnades oleks õhk puhtam. Elektriautoga ei ole niipea midagi peale hakata kiirteel, katteta külavaheteel, mägedes või metsas. Sellest siin ka ju räägitakse.
proportsionaalselt suuremate elektriautode osakaaluga piirkondades (s.h Hiinas) maksab riik suuremal või väiksemal määral toetuse abil kinni autode hinnavahe VÕI lükkab üles teiste autode hinna, et elektriuto oleks proportsionaalselt odavam soetada (nagu Norras).
Roheline oleks (meie tingimustes) ehitada välja ühistraspordivõrk ning kasutada seda, kuid see ei sobi inimestele, kes "raha ei loe" .
Elektrivõrgu rajamise jutt on Sul igal juhul täiesti mööda-> kui Sa vaatad oma elektriarvel võrgutasu, siis see on see number, mille pealt tuleb raha võrguinvesteeringuteks.
Elektrilevil on 22000 alajaama; 1 alajaam ja paar fiidrit päevas (enamvähem korrektne kusjuures) tähendab praeguse investeerimismahu juures võrgu uuendamiseks ca 60 (kuuskümmend) aastat. Selleks, et seda teha 20 aastaga muutub arvel olev summa 3-4 korda suuremaks. See omakorda tekitab olukorra, kus elekter on kallim, mistõttu seda tarbitakse vähem. See omakorda tekitab olukorra, kus summa peab veel suurem olema.
Lõppkokkuvõtteks ei ole vahet, kas see summa kogutakse riigieelarvesse ja makstakse sealt välja või kogutakse arvetelt otse.
Riigieelarvele tekitaKS kütuseaktsiisi kadumine umbes 6% puudujäägi, mis tuleks tasa lülitada teiste maksudega
"täpselt- elektriautod on nendele, kes raha ei loe ning selleks, et linnades oleks õhk puhtam."
Raha loevad pea kõik, akuautod on pigem nendele, kes oma tervist oma rahast rohkem hindavad. Kusjuures mõningatel juhtudel on akuauto omamine ka kasumlik (arnise näited) ning mida rohkem nende hind kukub, seda rohkematele nad kasumlikuks muutuvad.
Linnaõhk on jah põhiline, aga akuauto loob täiendavaid eeldusi ka Maa, kui terviku CO2 koguse tõusu vähenemiseks.
"Riigieelarvele tekitaKS kütuseaktsiisi kadumine umbes 6% puudujäägi.."
Vedelkütuse aktsiisi võtame eelarvest maha, aga el.aktsiisi ja el.tootmise kasumi (Eesti Energia on vähemalt praegu veel 100% riigi oma) ning elektri levitamise kasumi (Elektrilevi samuti riigifirma ning toodab kasumit) jätame lisamata, et asi nutusem välja paistaks?
"Elektriautoga ei ole niipea midagi peale hakata kiirteel, katteta külavaheteel, mägedes või metsas."
Metsa pole Eestis ühegi autoga asja, kui just oma mets või omaniku luba pole. Loa olemasolul pole vahet, mis autoga tegemist on. Mägede kohta oli hiljuti artikkel, kus el.mootoriga veokid firmale kasumit tõid - tühjalt üles sõites tarbisid elektrit vähem kui maagi koormaga laskudes genereerisid. Külavahetee kohta ei mõika ma üldse, miks seal akuautoga sõita ei saa jne.
"Elektrilevil on 22000 alajaama; 1 alajaam ja paar fiidrit päevas (enamvähem korrektne kusjuures) tähendab praeguse investeerimismahu juures võrgu uuendamiseks ca 60 (kuuskümmend) aastat."
Ma ei usu, et sa nii .. väheteadja oled, nagu sõnavõtu järgi arvata võiks. Pigem see sama soov asja võimalikult mustades värvides näidata. El. autode lisandudes pole tarvis kõik alajaamad välja vahetada, vaid uusi lisada, nii nagu see siianigi on olnud - selleks, et rahvas rohkem tarbida ja võrguettevõtted seeläbi rohkem kasumit teenida saaksid, tuleb suurema tarbimise võimalus luua.
UL ja CE sertimisfirmad on, lisaks veel muud rahvuslikud asutused, olenevalt turgudest, kus soovitakse asja müüa - EMC on kohustuslik kõigi elektriseadmete puhul, käekellast akuautoni.
Ennetades järgmist küsimust:
EMC normid on selleks, et el.seadmed ei tekitaks liigselt eetrihäired - ei segaks "juhtmeta seadmete" tööd. Kui sind huvitab inimesele ohtlik EMI tase, siis see on EMC normidest ma ei teagi, kas kümneid tuhandeid või sadu tuhandeid kordi suurem.
Just. BMW i3 oli vist see auto, millel oli AM sagedusala välja lülitatud kuna AM raadio on ülitundlik ja auto veidi pinistas. Aga tegemist on täiesti teise suurusjärguga. Igatahes, kui autos raadio mängib, siia on asi ideaalselt korras ja kiirgusega muret pole üldse.
ts - elektriauto ei ole uus autotüüp et saaks väita, et too ei sobi metsa või kruusateele. See on sama kui öelda, et diiselautoga ei saa sõita käruga ja bensukaga ei saa sõita libedal mudal. Elektriauto on ikka seesama auto samasuguste rehvidega ja sama kliirentsiga. Tegelikult on elektrikatel märksa parem maastkkuvõimekus võrreldes identse kere sisepõlemismootori alternatiiviga. See, et praegu pole müügil Navara stiilis elektrikat, see on teine teema. Ja see lahendatakse varsti.
"Tegelikult on elektrikatel märksa parem maastkkuvõimekus võrreldes identse kere sisepõlemismootori alternatiiviga."
See väide tugineb millele? [arvestades, et meil on ainuüksi 5000km jagu ilma mustkatteta riigiteid, millest ühe osa läbimine on kevadeti väga keeruline, siis oleks siin päriselt point olemas]
to wb
"Vedelkütuse aktsiisi võtame eelarvest maha, aga el.aktsiisi ja el.tootmise kasumi (Eesti Energia on vähemalt praegu veel 100% riigi oma) ning elektri levitamise kasumi (Elektrilevi samuti riigifirma ning toodab kasumit) jätame lisamata, et asi nutusem välja paistaks?"
et siis puuduoleva 6% võtab riik tagasi elektriaktiisist tõstes seda 14 korda või tuleb see 14 korda kasvavast tarbimisest (mis on Sinu väite kohaselt võimalik saavutada ilma elektrivõrku uuendamata)?
to el hoff
Elektriauto magnetväli ega elektriauto poolt emiteeritav kiirgus ei ole märkimisväärne võrreldes näiteks mobiilikiirgusega. Kuna need numbrid ei ole märkimisväärsed (erinevalt nt kõrgepingeliinist), siis ei ole tehtud ka tõsiseimaid uuringuid ei uurimiskeskuste, ülikoolide ega ka sõltumatute instantside poolt.
Moonutatud uuringuid (kantavate "kiirgusandurite" abil) on võimalik leida vähemalt samapalju, kui tõestusi lapiku maa kohta. Ja nagu needki on uuringud mõlemat pidi tulemustega- nii selle järeldusega, et on meeletult suur terviserisk, kui selle järeldusega, et elektriautos püsib kauem noore ja tervena.
Ainus tõsisemalt uuritud teoreetiline oht tervisele võib tekkida juhul, kui inimene on varustatud sisseehitatud elektrooniliste lisaseadmetega (nt südamestimulaator või kõrvaimplantaat) ning istub pidevalt autos kiirlaadimise ajal - siis tekib natuke tugevam väli, kui tavaauto puhul.
to selgeltnägija valerka
tesla on ainus praegu ainus, kelle toodanguga on kiirteel võimalik midagi teha (Milanost Firenzesse küll mitte nii nobedalt, kui smart'iga aga erinevalt teistest on see vähemalt võimalik)
Suur osa "maastikuläbivusest" sõltub rehvimustrist, selle kujundusest, sügavusest...
Kui kasutada maastikurehvi esiveolisel Leafil, siis Leaf läbib sopatee paremini kui esiveoline sisepõlemismootoriga luukpära afto.
Teatud osas sellest, et raskuskese on ideaalse jaotusega. Teatud osa sellest, et põhja all ei ole ühtegi jubinat millele võiks põhja peale kinni jääda ning kui on mingi räige kivi või juure lahmakas, siis see ei kraabi miskit muud kui ainult katteplastikuid. Ühtegi kütusetoru, voolikut, summutit, pistikut põhja all ei ole.
Ja suures osas läbivus on veel parem sellepärast, et elektriautode veojõu regulatsioon on kordades tundlikum ja kiirem kui sisepõlemismootoril.
Kui võrrelda neljaveolist elektrikat ja neljaveolist tavaautot, siis nelikveoline elektrikas on peajagu tavalisest neljaveolisest üle. Neliveolisel elektrikal on kaks mootorit, mis täiesti sõltumatult väände kogust suudavad reguleerida. Samamoodi, väga kiiresti.
Keskdiffri lukuga saab tavaauto parimal juhul jagada 50-50 veojõudu ühelt väände allikalt. Elektrikas võib anda ette 0% taha 100%, ette 15% taha 85%, ette 70% taha 30%, ette 100% taha 0% või ka ette 15% taha 40% ette 80% taha 90% - ning suudab muuta veojaotust 10 korda sekundis.
Kui turul oleksid väga kõrge kliirentsiga elektrikad, siis oleks väga kõrge kliirentsiga tavaauto ees eelis selles, et igasuguse külgkalde puhul ümbermineku oht on olematu (auto raskuskese on väga lähedal rataste keskpunktile). Teisisõnu isegi 80 kraadise külgkaldega, kui rehvid oleksid libisematud, ei kuku elektrikas ümber. Tesla Model X linnamaasturi ümberkukkumise katsed olid lõbusad: https://www.youtube.com/watch?v=L24xzJkCGdk
Auto on rohkem kui 90 kraadi viltu ja ikka "maandub ratastele".
No ja kuival heinasel metsateel on veel üks huvitav faktor - summuti poolt põlema pandud maapind. Seda riski ei ole üldse.
Ahjaa, üks asi veel. Kui tavaauto on kinni jäänud, siis tänapäeval jõnksutamine on pea et võimatu. Kui oleks sidur olemas, siis saaks veidi paremini. Elektrikal saab nõksutada nii kiiresti kui jalg liigub - oskaja suudab muuta veojõu suunda paar korda sekundis. Ehk esikäik, tagakäik, esikäik, tagakäik. Aga manuaalkasti annab otsida. Eriti viimased 10 aastat. Ainult kuuendik maasturitest on manuaalid.
Soojenduseks peab piisama. Neid eeliseid leiab veel.
"et siis puuduoleva 6% võtab riik tagasi elektriaktiisist tõstes seda 14 korda või tuleb see 14 korda kasvavast tarbimisest (mis on Sinu väite kohaselt võimalik saavutada ilma elektrivõrku uuendamata)?"
Minu väide on olnud, et el.võrku uuendatakse kogu aeg vastavalt vajadustele. Viimane suur projekt oli kaugloetavad arvestid mis on rahaliselt kopsakamgi kulutus, kui mõnedsajad kiirlaadijad ning Elektrilevi teenis sealjuures kopsaka kasumi. Põhitulu ongi elektrimüügi kasumid, el.aktsiis jääb nende varju. 2017.a olid nad 3% riigieelarvest ja kui el.autode vastaste väited meeletust el.tarbimise suurenemisest tõe pähe võtta ning kasumimarginaalid samaks jätta, hakkaks riik el.müügist rohkem teenima, kui vedelkütuse aktsiisist kaotab.
"Elektriauto magnetväli ega elektriauto poolt emiteeritav kiirgus ei ole märkimisväärne võrreldes näiteks mobiilikiirgusega. Kuna need numbrid ei ole märkimisväärsed (erinevalt nt kõrgepingeliinist), siis ei ole tehtud ka tõsiseimaid uuringuid ei uurimiskeskuste, ülikoolide ega ka sõltumatute instantside poolt."
Paistab, et sul puudub praktiline kokkupuude elektroonika disainiga. Uuringud (EMC sertimine, USAs sageli lisaks veel UL jne) on kohustuslikud, on riikidele väike lisatuluallikas, elektroonika tootjatele täiendav väljaminek ning disaineritele koht, kus terad sõkaldest eristatakse. Andmelehtede baasil kiipidest lihtsama seadme kokku laduda oskab iga tudeng, aga see, et tulemus EMC testist läbi läheks, nõuab mõningast töökogemust.
Vaatasin Saksa statistikast, et mais võeti 1 ning juunis veel 5 elektrilist Porschet arvele, Audisid veel mitte. Tegemist tõenäoliselt testautodega ja võimalik, et Porsche Mission E tuleb VA grupil enne elektriga Audit müüki. Pakun, tehn. andmete põhjal, et Mission E hakkab veel rohkem maksma, mui Model X.
Kahju, et (elektri)autode tootjad kõigi nelja sõraga arhailistes lahendustes kinni istuvad, ei suuda modulaarselt mõelda.
Võrdluseks, el.jalgratta koostamine on nauding: valid raami mis meeldib (maastiku, maantee, linna), valid mugava sadula, valid veljed, valid sobiva võimsusega mootori või 2WD korral mootorid, valid nii palju akut, kui vajalikuks pead(hiljem saab juurde lisada). Asjad ei pea sama firma omad olema, aga mõningate piirangutega (velje läbimõõt, akupinge) klapivad kokku.
Kui poleks juba rohkem projekte käsil, kui ära teha jõuab, ostaks kahekohalise bagi veermiku, paneks alul 6kW mootori, et ARKis regatud saaks, hiljem igale rattale oma mootori - teeks reaalse 4WD (mitte libisevate difritega liba) offroader/linnaka.
elektrilevi kasum reinvesteeritakse ning see tuleb puhtalt selle pealt, kui vähe on võimalik võrku uuendada. Selle jaoks on olemas eraldi liitumistasu skeem -> kui sul on vaja 1000kva alajaama, siis maksad selle koos naha ja karvadega kinni ning annad pärast tasuta Elektrilevile üle.
Kiirlaadijad ja kauglugemine ei ole võrreldavad projektid (seda enam, et kiirjlaadijatega pole Elektrilevi investeeringutel mingit pistmist- Kredex maksis liitumised kinni).
Kiirguse osas- küsimus oli elektriauto magnetvälja ja kiirguse mõjust inimesele, mitte elektriauto vastavusest standardile (nt mobiiltelefonid ja kõrgepingeliinid vastavad küll standardile, kuid see ei vähenda nende kahjulikku mõju inimesele).
Arnisel puuduks nagu igasugune kogemus maastikusõiduga selle jutu valguses - maakas ei sõida ka täna Suburbaniga, vaid pigem Vitaraga, sest esmane on ikkagi kaalusääst, mis särtsuka puhul on peamine kitsaskoht. Säästa saab küll hästi, aga seda kahjuks läbisõidu arvelt, kuid raske (akud) maasturikolakaga pole maakal midagi peale hakata ei kevadiselt pehmeks muutunud kruusateel ega ka üksikute poriste aukudega põlluserval/metsateel. See, et kogu ülejäänud teed või ka seda sama teed saab enamuse aastast sõita igasuguse üherattaveolise masinaga, ei puutu teemasse, sest auto ostja tahab sõita koju nagu tänagi, mitte ei käi igavusest pühapäeviti auto piire kompimas. Korralik maastikurehv vähendab eeldatavasti särtsuka lennukaugust samavõrd, kui suurendab fossiilipõletajal kütusekulu nii linnas kui maanteel. Või eksin? Praegu ei paista kusagilt ka ühtki uut lahendust, sest 1km läbimiseks vajalik elekter kaalub ikkagi päris palju rohkem mistahes fossiilse kütusega võrreldes. Eks see lennukauguse probleem ongi tõenäoliselt põhjus, miks täna veel pole turul elektrimaastureid, -mahtuniversaale, -kastikaid jpt autoklasside esindajaid. Aga küll needki tulevad.
Mul oli üsna "kilomeetriterohke" nädalavahetus poolkohustusliku tiiruna ümber koduvabariigi, lisaks perele ka asjade ja inimeste vedamist - mitte kuidagi ei saanud jääda märkamata need, kes üritasid sedasama folgid-laadad-rannad tiiru teha Leafidega ja siis tõenäoliselt siin teemas n+1 korda kirjeldatud probleemi tõttu pidurdasid maanteedel liiklusvoolu aeglasema sõiduga (rääkimata 100 ja 110km/h lõikudest, kus nende venimine küll kedagi ei seganud). Probleem piiratud lennukaugusega on kasutatud Leafide omanikel ilmselgelt olemas. Õigemini probleem paistab tekkima just sellest, et ei osata mingil põhjusel arvestada reaalset elektrikulu ühest laadijast teiseni jõudmiseks, sest neisse Leafidesse istuti autodest, kus kaugelt üle tuhande km jooksul ei pidanud selliste asjade peale mõtlemagi...
Huvitav, kas tänane kiirlaadijate hulk/võrk on selleks piisav, kui mingi maksusoodustuse tõttu kasvaks selliste odavate kasutatud Leafide hulk Eestis näiteks kahekordseks ja neil kõigil on korraga soov sõita näiteks Viljandisse folgile, Salacgrivasse Positivusele, Kallastele karakatitsa sündmusele või Lüübnitsasse Seto Kuningriigi päevale? Kuidas reaalsed särtsuautode omanikud praegu sellist reisi planeeriksid nii, et välistaksid näiteks hilinemise võimalike laadijajärjekordade tõttu? Või on see asjatu hirm ja selleks peaks särtsukate hulk kasvama pigem 3x? 4x?
Keskdiffri lukuga saab tavaauto parimal juhul jagada 50-50 veojõudu ühelt väände allikalt. Elektrikas võib anda ette 0% taha 100%, ette 15% taha 85%, ette 70% taha 30%, ette 100% taha 0% või ka ette 15% taha 40% ette 80% taha 90% - ning suudab muuta veojaotust 10 korda sekundis.
Selline asi on vajalik maanteel/rallis pidamise piire kombates. Püdelal külavaheteel on palju tähtsam, et kõik rattad kogu aeg veaksid, seega lukud teevad töö ära. Elektroonikal veel selline lõbu, et Hiina mikroskeemid ei pruugi viitsida omavahel piisavalt kiiresti suhelda ja iga sekundikümnendikuga kaevud aina sügavamale :)
Kui mõni neist sajajalgsetest vaba päeva võtab, siis ongi kellad. Aku kaal lisaks ....
Kirjutasin ilma elektrimaasturi kogemuseta muidugi. Eks nad arenevad, aga odav see lõbu ei ole. Ja porgandikasvataja hipsterite lõbusid kinni maksma ei hakka.
Eelmisele postitusele täienduseks, et on olukordi, kus rataste vahel veojõu jagamisest olulisem on just selle etteaimatavus - mõlemas sillas ja vahekastis lukku omava auto käitumine on alati täielikult etteaimatav. Aga on tõesti olukordi, kus on olulisemaks see pidamise piiri tunnetamine, et mitte lõhkuda ära ratta all olevat pinnast, millelt tuleb sissevajumisega või libisema hakkamisega riskides leida hoopis pidamine. Seal on Arnise näite puhul tõesti eelis mehhaaniliste lukkude ees... ainult et see kõik on juba olemas ja linnamaasturisafaritel näeb elektroonika võidukäigust uskumatuid sooritusi, milleni lukkude abil ei küündi (küünditakse erandjuhtudel ja pigem põhjustel, et erinevalt linnamaasturitest on tõelise kolli omanik investeerinud rohkem rehvidesse). Aga vaadates terviklikku pilti, mis sisaldab ka akude kaalu, jäävad need eelised ikkagi kuhugi teooria tasandile või siis tõesti äärmiselt erandlikesse olukordadesse, mis ei kattu nende vajadustega, kes teevad autoga tööd... Leafidel on vähemasti taksonduses tööautona hea väljund juba ammu olemas.
Eestist on võtta ka üks täiesti eluline näide, nimelt täiesti võrreldavate maastikusõidukitena bensiini või siis särtsuga töötavad ATV-d (õigemini UTV-d). Paljud on proovinud, ka mina, lennukauguse piirang ei ole nende puhul ka eriti oluline, paraku on need särtsukad jäänud pigem heinamaateedele ja niisama lõbusõiduks, päris maastiku elektrifitseerumist hetkel veel kusagilt ei paista. Aga teoreetiliselt võiks see juhtuda siiski enne, kui igapäevaautonduse puhul.
"Andmelehtede baasil kiipidest lihtsama seadme kokku laduda oskab iga
tudeng, aga see, et tulemus EMC testist läbi läheks, nõuab mõningast
töökogemust." - väidad, et Leafi, Teslasid, BMW i3, Hyundai Ioniq EV ja
muid elektriautode jõuelektroonikat panevad kokku tudengid? Kui ei,
siis mis seletad?
"Selline asi on vajalik maanteel/rallis pidamise piire kombates.
Püdelal külavaheteel on palju tähtsam, et kõik rattad kogu aeg veaksid,
seega lukud teevad töö ära. Elektroonikal veel selline lõbu, et Hiina
mikroskeemid ei pruugi viitsida omavahel piisavalt kiiresti suhelda ja
iga sekundikümnendikuga kaevud aina sügavamale :) " - Lihtsalt jutt.
Lukud teevad töö ära, aga olles realistlik, neid lukke ei ole ega ei
tule. Liiga keeruline/kallis asjandus tavalisel pisikesel sõidukil.
Elektriautode lahendus tuleb praktiliselt tasuta, ning ei lisa kaalu.
Elektriautod ei ole nüüd teab mis rasked autod. Natukene raskemad
keskelt läbi. See nüüd küll etteheidetav fakt ei ole.
Massile vastab rehvi laius+välisdiameeter, see veel lisaks kompenseerib
erinevust.
Käisin nädalavahetusel Jõgeva kandis. 205km ots. Sinna startisin
täisakuga, sõitsin suvalistel tuules. Laadisin kokku 2x10 minutit.
Seal ei laadinud (oleks võinud kui oleks tahtnud), see lisas tagasiteel
veel kaks 10-minutilist tsüklit. Sõit sai sõidetud. Üks tund ajakadu
laadimisele, millest pool oleks ma ka tavaautoga teinud (väikesed
puhkepausid, nosimised). Pluss sõitsin aeglasemalt kui lagikiirusega.
Üle 90 ei sõitnudki. See-eest säätsin paarkümmend euri. Kui oleks
kiirlaadijate püsikasutaja, siis oleks veelgi säästnud. Oleneb, kes
tunnis teenib 15€ pigem eelistaks dinosauruste kütusel sõita. Mina ei
teeni, mulle sobib 20€ säästu. Ühe ööpäevaga. Selle saamiseks muud
tegema ei peagi kui puhkepause veidi rohkem. Mis on enamike unistus
tööl olles. Seda siis vana elektrikaga, millel on "piiratud sõiduulatus".
Enamikel moodsatel elektrikatel on sõiduulatus 2x suurem. See teeb
sarnase sõidu veelgi lihtsamaks.
miks ma peaks tegema 100 km otsa peale puhke ja nosimispause.1000 km läbimisel saaks veel aru.pealegi, tuleb nosimispaus teha seal kus auto tahab,mitte seal kus juhile meeldiks
mitte ei saa aru, mida siin jahute, need asjad on ammu eespool läbi nämmutatud.
keset metsa ei leia sa ei bensiinijaama aga kiirlaadijat, küll aga saad suvalisest teeäärsest suvilast pistikupesa, kuhu hädakorral oma auto torgata - bensiinikanistrit ei pruugi sa sealt leida.
Seoses uute bensuhindadega ei õnnestunud mul juulis oma Corollaga alati enam 10 sënti/km kütusekuluga välja tulla. Kui vahel käru veetud ja konditsioneer kah huugab, siis läks üle. Kui tegin Saaremaa-Pärnu - Tallinn ringi, siis ainult konditsioneeriga 9,2. Aga riigimakse oli sellest - kui mitu senti ?
Seega elektrisõidukite maksustamise teema alles tuleb välja töötada ja seni kimavad esimesed elektrikaomanikud suht maksuvabalt.
Nosimiskoha omanikuna paneksin aegreleega 1x16 A tavapesi oma putka ette elektrikaomanike meelitamiseks tasuta.
Veerand tunniga jõuab ta tarbida 1x230x16= 0.92 kWh . Ehk saab miski 6-8 km ressurssi juurde, minu kulu 10 senti aga iga kohvitassi pealt puhaskasum 50 senti, jäätise pealt teine sama palju.
Paneelmaja elanik võiks enne elektriauto ostmist üldse omale mõistliku elamise hankida. Muidugi on ka neid kes Lasnamäe paneelika ees X6 peavad... need peaks suutma oma korterist kaablijupi autoni vedada ka praegu.
Minul on juhuslikult majad Tallinnas ja maal juba olemas, rannavaatega palkmaja Saaremaale alles plaanitsen, neis kohtades pole laadimispistikutega probleemi. Ja lähima 5 aasta jooksul ei plaani ma oma Corollasid uute vastu vahetad lihtsalt selle päast, et elektriautod selle aja jooksul ainult arenevad paremaks.
205km peale 4 laadimist ja 1h ajakadu on ikka ülimannetu. Ise sõitsin võrumaalt läänemaale 330km, mille sees oli täpselt 1 üheminutiline pissipaus lapse pärast ja mitte ühtegi tankimis- ega nosimispausi.
Ja et asi päris selge oleks siis lisagem veel el.auto sama distantsi kulud: elekter 330km läbimiseks + nosimised 10€ + 6 laadimispausi ca. 1,5h. Ja auto ostuhind on ka veel 2x kallim.
Ei ole vaenulik, lihtsalt nii u 95% 'le elanikkonnast pole asi mõttekas: kas praktilises või majanduslikus mõttes(ei saa lubada või ei ole mõtet omada).
Ma isegi ei ütleks, et asi on pooltoores vaid produkt on kuskil marineerimise/maitsestamise faasis- määritakse ja leotatakse teist selles ja tolles, kiidetakse veel valmimata toodet taevani, ise teadmata, mis sellest välja tuleb ja mis maitse ja kuju ta lõpuks võtab?
Varsti hakkavad fossiilipõletajad ka särtsumehi kiruma: sooviks oma 2 minutit kestnud tankimise eest kassas maksta aga KRT need särtsumehed nosivad oma kabanosse ja panniinisid......
63amg - sest sinust targemad oskavad öelda, et 2h on maksimaalne aeg koha peal passimiseks, olgu see auto toolil või kontoritoolil. Sellepärast on pausid tööpäevade vahel KOHUSTUSLIKUD seaduses.
röövelööbik, kui sa oled selle tulemuse üle uhke, siis edu. Ametilt autojuhid "nolife-ivad" veel rohkemgi. Kui sa oled selle üle uhke, siis ole pealegi. Mis sa sellega võidad, et sõitsid 330km 4 tunniga, mitte 5 tunniga? Sinu 4 tundi oli mõttetus, millest pole ühtegi mälestust, v.a. üks lapse nutust tulnud põiepeatus, millele sa 60 sekundilise limiidi panid. Ühiskonna orjad sõidavadki punktist A punkti B võimalikult kiiresti, et tööd jõuaks rohkem rabada. Oled kunagi kuulnud sellist asja:
"It's not about the destination; it's about the journey."
Täiesti pekkis kui pekkis mõni on. Ja mis lapsest saab kui teda punktist A puntki B viiakse nii, et laps ei tea, mis vahepeal on ja süüa ka ei saa. Jõle kiire on tõesti.
Eile müüs Elektritakso oma vana Leafi 7400 EUR eest oksjonil. Kui palju on siin foorumis saanud lugeda, et aku peab vastu mõne aasta ja 100-150 000 km. Antud autol läbisõit 291000 km ja akust 73% alles. Kahtlen sügavalt, et ostjaks romula nagu enamik siin ennustasid. Müüt aku suremisest ja selle vahetamise vajadusest jäänud vaid asjatundmatute spetsialistide pärusmaaks. Ostja saab selle 90-100 km sõiduulatusega tõenäoliselt väga suure osa oma sõitudest tehtud.
2 asja, mis kehtivad kõigi sarnaste teemade kohta ning mida siingi kordi nämmutatud on:
1. Inimeste vajadused on erinevad.
2. Inimesed arvavad, et nende vajadus on absoluutselt ainuõige, teiste vajaduste või eelistustega inimesed on idioodid ning isiklikule vajadusele mittesobiv kraam on mõttetu rämps, mille vastu tuleb kõigi vahenditega võidelda.
Maastikuvõimekuse koha pealt: pehme pinnase läbitavust ei määra mitte mass vaid massi ja rehvipinna suhe, nagu Arnis juba mainis ka. Kui eesmärgiks pole lihtsalt loodust lõhkuda, vaid asja pärast rabas sõita, on oluline ka auto mahutavus. Vitara on küll hea kerge, aga sisse sinna palju ei mahu ning kui haagis sappa panna, ei jää maastikuvõimekusest palju alles.
.....keset metsa ei leia sa ei bensiinijaama aga kiirlaadijat, küll aga saad suvalisest teeäärsest suvilast pistikupesa, kuhu hädakorral oma auto torgata - bensiinikanistrit ei pruugi sa sealt leida.....
Ja milles on su jutu mõte?
Ma ei usu, et me metsad on suvilaid täis, mis asuksid tee ääres (ja kas üldse keegi kodus on).
Ning miks peaks keegi üldse lubama lihtsalt lambist mingeid võõraid omale arveid tekitama?
Aga mis puutub fossiilkütustel toimivatesse liikuritesse, siis kogu teema võib võta kokku ühte sõnasse, planeerimine!
Ei ole nii, et paak saab tühjaks lambist.Ning tanklaid on tee ääres küll ja küll.
Ning kui ongi oht, et ehk kuskil metsavahel võib midagi juhtuda, siis selle ennetamiseks on võimalus täis kanister juba varem autosse panna.
NB! Mul pole küll mitte kunagi juhtunud seda, et paak saab tühjaks!
Nii fossiilkütuse kui elektri puhul on planeerimine ühtviisi võimalik.
Fossiilkütusega raskel maastikul keskmiselt 5 km/h ukerdades võib reaalseks küttekuluks kujuneda >50l/100km, kuna mootor töötab koguaeg, vähesed, kes start-stop režiimi kasutavad, aeglast käiku tuleb kasutada ning sidurit libistada. El.auto tarbib vaid siis kui liigud ja küttekulu pole väga palju suurem teedel sõitmisest.
# Käisin nädalavahetusel Jõgeva kandis. 205km ots. Sinna startisin
täisakuga,
# sõitsin suvalistel tuules. Laadisin kokku 2x10 minutit. Seal ei laadinud (oleks võinud
# Pluss sõitsin aeglasemalt kui lagikiirusega. Üle 90 ei sõitnudki. See-eest säätsin
# Sinu 4 tundi oli mõttetus, millest pole ühtegi mälestust, v.a. üks lapse nutust
# tulnud põiepeatus, millele sa 60 sekundilise limiidi panid.
Kuna see teine postitus kujunes taaskord ajuvabaks ärplemiseks, kirjutan niisama võrdluse mõttes lahti ka oma nädalalõpu nelja päeva sõidu. Autoks viimaseid Renault Trafic L3H1 2.5 diisel (107kw, 8 kohta, max haagis 2000kg), täpsed numbrid sõidavad hetkel koos sõidupäeviku ja abikaasaga hetkel kusagil ringi, aga km tuli kokku veidi üle 1400km, kahe tankimise vahele jäi midagi veidi üle 1300km, paaki mahtus 83L, linnas töristasin rahulikult nagu ikka, maanteel mõistlikult ja kus turvaline, seal ka veidi üle max lubatu. Pildid tegin ca 15km peale tankimist ja linnasõidul (st peenestades võiks näidata keskmiseks kuluks ka üle 10). Sisuliselt ei jäänud terve pika ringi peale ujumiseks peatumata (või suurelt teelt maha keeramata) mitte ühegi veekogu ääres (kindlasti üle kümne ujumise) ja lisaks veel palju jäätisesöömise peatusi laste jt transporditavate inimeste rõõmuks. Sellest just kirjutasingi eelnevalt, et nende kilomeetrite jooksul jäi jalgu ikka uskumatult palju Leafe loetud päevadega, kus autod kola täis pakitud ja sellepärast ka eeldan, et tehti nendega "venides" mingeid pikemaid ringsõite mööda Eestit. Aga meil polnud mitte ainsamatki peatust ühegi laadija juures ca 1400km sõites. Huvitav, mitu korda oleks pidanud laadima samas tempos ja sama suure bussiga? St kõik need laadimispeatused oleks tulnud teha veel lisaks ja sõita selleks spetsiaalselt kuhugi, kuhu meil polnud vaja minna. See on veel omaette teema, et täna pole müügil ühtegi elektriautot, mis võtaks peale rohkem kui 5-liikmelise pere ja kuhu mahuks lisaks inimestele ära ka veel jalgrattad (või talvel suusad-kelgud) kõigi laste jaoks. Parandage kui eksin, aga selle põhjus pole tõenäoliselt mitte nõudluse puudumine, vaid minibussi/kaubiku kaal/hind muutuks sellest absurdselt suureks, kui peaks vedama kaasas nii palju akusid, et saaks "telliskivi aerodünaamikaga" läbida maanteedel teisi liiklejaid segamata vähegi mõistliku vahemaa. Seepärast ma ka ei oota veel niipea, et mõni pereautoks sovbiva suurusega särtsuauto lähiajal turule tuleb. Personaaltranspordiks on endiselt kõige rohelisemaks viisiks elektrirattad-rollerid, mitte autod.
Viskan nüüd õhku lambihüpoteesi, aga nutitelefonid tulid turule aastaid varem, enne kui saabus nende võidukäik. Kuna mul mitmed sõbrad töötasid tollal Nokias toodete arendajana, siis nad ennustasid võidukäiku ette juba aastaid ja nad nimetasid kõik kriitliseks piiriks seda, et seadet peab olema võimalik kasutada nutitelefonina (mitte lihtsalt telefonina!) vähemalt tööpäeva pikkuse jagu, st minimaalselt 8-9h - siis ostavad ettevõtted ning tekib müügimaht, mis võimaldab hinnad alla tuua. Netis pikalt istumist ei peetudki otseselt kriitiliseks. Ma usun, et särtsuautode puhul on igal autoklassil samuti arendajate poolt pandud paika mingi hüpoteetiline verstapost. Kaubikute puhul on lihtne, kuna enamus kaubikuid ei tee ületunde. Rekkade puhul läheb asi juba keerulisemaks. Sõiduautode puhul on siit teemast käinud korduvalt läbi 400km jutt - on see arvamus või on sellel ka mõni huvitav põhjendus olemas? St kas see on tootjate lobitöö tulemus või kliendiprofiil, kellele tooteid püütakse suunata?
Huvitav küll, et kes läheb elektrikäruga kuhugi raskele maastikule seiklema???
Ja kui sa tead, et sul võib seigeldes palju kütust minna, võtad seda kankuga kaasa!
Elektrit ikka ämbriga (või kas või lisaakudega) ikka kaasa ei võta!
Ei võeta tãnapäeval kütust kaasa kankuga. Kui just teise seadmesse ei lähe. Pole olemas selliseid mitmesajakilomeetriseid seiklemisruume siin pool Uuraleid, kus tanklad vahele ei jää.
Tesla Model X on hetkel suurim elektrikas-pereauto. Haagist toetab ka.
1400km korda 7 liitrit korda liitrihind on ~130euri. Elektriautoga oleks umbes 30euri koos kiirlaadimistega.
Kiirlaadijad on üldiselt seal kus on mingid söögikohad. Ja põhimaanteede ääres. Null kilomeetrit mahasõitu.
Elektriautode kuldseks sõiduulatuseks loetakse 200miili. Ehk 300 kilti. Siis saab iga ilmaga läbida 200km peatusteta, mis tagab suurele enamikule kõik sõidud.
Tänan Tesla Model X soovituse eest, sinna mahuvadki samuti ära need 8 inimest, sh kõigi laste jalgrattad. Hind on kah hea, selle nimel tasub kindlasti hakata sõitma mööda põhitrasse, ikkagi rohkem ja veelgi privaatsemad kiirlaadijatega varustatud ujumiskohad otse tee kõrval:)
"Sinu 4 tundi oli mõttetus, millest pole ühtegi mälestust, v.a. üks lapse nutust tulnud põiepeatus, millele sa 60 sekundilise limiidi panid."
"Täiesti pekkis kui pekkis mõni on. Ja mis lapsest saab kui teda punktist A puntki B viiakse nii, et laps ei tea, mis vahepeal on ja süüa ka ei saa. Jõle kiire on tõesti."
Esimese lause esimesele poolele vastas ülihästi jee.kim "Ma ei tea, kus need laadijad asuvad aga Olerex ja Cirkle K pole miski erilised vaatamisväärtused....
Igaühele oma, kellele tankla kabanoss, kellele sõprade juures chill või perega restorani....."
Ja mis ülejäänut puudutab siis laps magas esimesed 2 tundi, kui üles ärkas siis küsisin, kas pissile tahab. Saanud jaatava vastuse tõmbasin sobivas kohas tee äärde (ei pidanud laadijani kannatama) ja aitasin ta pissile (3 aastane). Polnud mingit ajalimiiti, pissis niikaua kui oli vaja. Kes see sul ikka üle minuti kuseb?
Süüa ja juua sai ta täpselt niipalju kui ise tahtis aga õnneks oskab ta seda sõitvas autos ka teha.
Ja kiire ka ei olnud. Keskmine kiirus tuli lõpuks kompuutri järgi 82km/h.
Selle jõgeva kandi 205km otsaga sa küll paarkümmend euri ei säästnud. Ära valeta! Kõik selle teema jälgijad teavad, kuidas sa kiitlesid oma diisel bmw ökonoomsusega, millega sa ida-virumaal käisid. Võttis 5l/100km. Mis teeb 205km jaoks 10l ehk 13€. Elektriautoga sõitmise kulud 2€/elekter + 4 pausi nosimised. Mida sa seal nosisidki? kabanossi, pirukat, jäätist, kohv, limonaad? Nosimiskulud otsa panna, ei jää sellest 13€ säästust midagi alles. Ja nüüd korruta need nosimiskulud 2, 3 või 8-ga. Kellel kui suur pere on.
Olen ikka seda teemat siin ühe silmaga jälginud ja nagu ikka siinses foorumiks tavaks, kujunes sellestki teema, mis kestab isalt-pojale, samamoodi, nagu teemad a la diiselauto vs. bensiiniauto, tagavedu vs. esivedu, talvel naastrehv vs. lamellrehv ja kumbki vaidlev pool jääb vankumatult oma sõnadele kindlaks. Nüüd siis ka selle särtsuauto värgist. Eks ta jah rohkem lähituleviku massin ole, eriti Eestis, sest Eesti inimeste ostujõud(isegi kasutatud) on särtsuauto jaoks liiga niru ja seda eriti maa- ja väikelinnade inimeste ostujõud. Olles nüüdseks Tallinna tolmu juba 11 aastat tagasi oma jalgadelt ära pühkinud ja elades Lõuna-Eesti pärapõrgus, julgen väita, et maainimeste autopargi hinnatase jääb suures osas 200-2000 euri juurde, ehk "kalevipojad" ja ettevõtjad võivad lubada ka kallima otsa pille. Seega Arnise armastatud norrakate tasemeni nad särtsupillide ostjatena eriti ei küüni. Nüüd konkreetselt siis särtsuautost. Mul ühe naissugulase elukaaslane on ühe Eesti suurimate ehitusfirmade seas figureeriva firma üks omanikke ja juhtuvtöötajaid ja võib lubada mida iganes. Võttis siis prooviks Arnise mainitud Tesla Model X-i 75-se akuga, noh et kas ehk kannatab naisukesele osta, sest eelmine auto tuli maha kanda. Sõit läks talvisel(ca-10 pügalat) ajal Tallinnast Setomaale ämma juurde ja sealt oli plaan minna edasi Lääne-Eestisse mehe vanemaid külastama. Autos ka väikesed lapsed ja küte peal. Kujunes nii, et Jõgeval tuli teha laadimine - 45 min(sest Tartust läbi ei tahetud sõita), vastasel korral oleks kompu järgi kohalejõudmisega nutuseks läinud. Lääne-Eestisse jõudmiseks tuli teha veel laadimine. Ja mööda külavaheteid tiirutada eriti ei olnud tahtmist, kuigi plaanis oli. Muidu mees kiitis, et väga hea ja mõnus auto, aga praegu ei ostaks. Otsus oli siis selline, et ostis naisukesele Maserati Levante, kuigi naisuke ütles, et ei taha maasturit, vist ka automaati ja bensiini. Selline värk siis! Ah jaa, siin üks pröökas, et ta võib oma särtsupilli laadida igas suvilas ja talus. See vist eeldab, et kõigis suvilates ja taludes on tööstusvool ja kaasaegne tööstusvoolu pistikupesa, sest särtsuautol peaks kaasas olema vist laadija üleminekuga "jõupistikule", nt. Elektritranspordi müüdav NRGkicklaadija, hinnaga 1000-1200 euri. Aga igas suvilas ikka ei ole küll tööstusvoolu ja isegi mitte igas talus. Ja kui talus isegi on tööstusvool, siis tihti on maainimestel pistikupesa see "nõukaaegne" must ja ka ise elektripaigaldised on päevinäinud.
# samamoodi, nagu teemad a la diiselauto vs. bensiiniauto, tagavedu vs. esivedu,
# talvel naastrehv vs. lamellrehv
Tähelepanek on igati õige, aga selles seisnebki foorumi ilu ja võlu, sest juba ammu laulu sisse pandut ei saa sealt enam välja võtta:
- diiselauto vs bensiiniauto tähendas foorumi algusaastatel eelkõige eelpõlemiskambriga diisleid vs karburaatormootoreid, sest uute ja pooluute autode liisimine polnud tollal veel "moes". Vahepeal on mitu põlvkonda tehnikat jõudnud peale tulla ja koos sellega on muutunud totaalselt ka teema sisuline pool.
- tagavedu vs esivedu tähendas varasematel aegadel kah täiesti teise loogika järgi ehitatud autosid kui täna, elektrooniliste abimeestega on mõlema puhul suur osa puudustest tasalülitatud vähemasti talutavuse piiri lähedale.
- naast vs lamell on samuti muutunud, sest tänane lamell on arenenud tohutult, hind on jäänud palkade kasvu kõrval siiski samasse suurusjärku, kõikvõimalikud nõuded on võtnud (legaalselt) naastrehvilt samas valdava enamuse eeliseid, mis olid varem iseenesestmõistetavad...
Kuidas saakski särtsuauto teema erineda, kui areng oli enne ja ka jätkub? Samuti on nende puhul põhjust rääkida juba pikemat aega vähemalt teisest põlvkonnast, sest nende elektriautode võtmed, mis mulle 19 aastat tagasi tööl pihku pisteti, on tehnoloogiliselt siiski hoopis teine maailm, kuigi praktilise kasutuse poolelt nagu liigagi sarnane:) Vähemalt on akude kestvus ajas suurusjärgu võrra paranenud, muu areng liigitub pigem autonduse üldise arengu valdkonda. Kui keriks praegu veel teist 19 aastat edasi... see on siiski üsna pikk aeg (täna veel sündimata lapsed saavad selleks ajaks juhilubade omanikeks!), meil kõigil oma oma vajadustest lähtuvad ootused selle tehnikasuuna arengu osas ja ühtlasi ka erinevad viisid, kuidas ebamugavad puudujäägid arengus enda jaoks talutavaks muuta... kas poleks absurd, kui me ei mõtleks erinevalt ning kiidaks takka ainult ühele "ainuõigele" seisukohale? Ma vähemalt ise tunnen, et nende erinevate maailmapiltide ristumisest (sh ka veoskeemide-toitesüsteemide-rehviteemades) on vägagi palju endal õppida, kui on julgust kahelda ning misiganes äärmuslikke seisukohti või kiidulaulusid läbi filtri lugeda. Sest tehnoloogia arenedes on pidevalt vajadus hinnata ümber ka enda seisukohti, et mitte hakata iseendale vastu rääkima...
Palju õnne! "naissugulase elukaaslane on ühe Eesti suurimate ehitusfirmade seas figureeriva firma üks omanikke "
Mul on veidi kahju susugulasest, kui firmajuht paneb järsku kõrvad pea alla, siis mehe sugulased viskavad su naissugulase tänavale nagu kasutatud nartsu.
Kle, k..., mis ajab inimest sellist haiget iba siia toksima, niru elu või!? Ise seltsimees k... inimest ei tunne, aga näe, midagi hinges kihvatas ja toksis kohe oma üllitise välja! Väga õige, herr Kärss, aeg on edasi läinud ja tehnika ning tehnoloogia areneb kogu aeg, aga näib nii, et suur osa foorumis sõnavõtjad ei ole edasi arenenud ja on jäänud oma vanade arusaamiste juurde. Paljud aga käivad siin ennast lihtsalt välja elamas(kasvõi nt. seesama k... eespool)ja pahatihti oponentide peale ennast "tühjendamas".
Just nii tublimiis. Kõige kehvem on see, et need tühjendajad ajavad iba ja tehnilist juttu omavahel kokku ja sellest tekitatakse igasuguseid kõlakaid, mis linna peale laiali lendavad.
Ja veel lisaks on siin foorumis võimalik anonüümselt paska ajada. Ja trollid kasutavad seda varianti meelsasti. Olen paar lühiuuringut näinud, kus internetipläkutajale jõuti jälile ja küsiti, miks ta nii või naa halvasti teiste kohta ütles. Ja alati saadi teada, et päriselus inimene ei olegi selline taunistunud agressor, vaid on tavaline lihtsurelik. Ja tuleneb see haige skisofreenistumine sellest anonüümsusest ja sellest, et keegi teine on neile iba ajanud. Ja nii see käest lähebki. Mida rohkem paugutad vastu, seda rohkem härga täis. Kuni ähvardusteni välja.
see iseloomustab hästi ka hetkeolukorda, kus üks pidi naisele Tesla asemel Maserati ostma, et teda rahuldada ja teine on teinud üldistuse, et peredes, kus elektriauto on ostetud teiseks autoks, on see praktikas kiiresti muutunud esimeseks autoks.
mille järgi neid autosid ainult I ja II kohale asetatakse? - aastase lãbisõidu järgi vast ?
Ja õige kah.. linnas ei peakski maasturite ja väikeste reisibussi laadsete asjadega (kus 90% juhtudest ainult 1 inimene sees) laiutada ja tossutada saamagi...
Kõigile praegused elektriautod kindlasti ei sobi, aga arvan, et neid, kellele see fossiilikast juba täna parem oleks, on julgelt üle poole meie sõiduautoomanikest.
See aga, et miskeid rämedaid elektrivõrgu ümberehitusi peaks olema vaja teha, et pea paika. Sõiduautod tarbiks u 10% täna meil toodetavast elektrist ja teeksid seda väljaspool tavatarbimise aega, ehk siis öösel laadides..
PS
GPS järgi 82 keskmiseks kiiruseks ajada Eesti teedel ? pidev kiiruseületamine minu meelest ? Mul kipub pigem 60 tekkima.
"GPS järgi 82 keskmiseks kiiruseks ajada Eesti teedel ? pidev kiiruseületamine minu meelest ? Mul kipub pigem 60 tekkima."
Püsikiiruse hoidja oli sätitud nõksa üle 90 peale. 92-93 umbes. Seda spidoka järgi. Sama kiirusega sõitsin ka seal, kus oli lubatud 110. Ei ole üldse kihutaja tüüp. Ja lõpuks näitas keskmiseks kiiruseks 82. Tänu sellisele "uimerdamisele" tuli ka nii madal kütusekulu. Täpselt see, mis manuaalis lubatud. 5,5. Ja sõiduaeg tuli mõned minutid üle 4 tunni. Nii et kõik klapib. 330km/4h=82,5km/h. Hakka või kärsa kombel kompuutri näitu pildistama.
Lisaksin siia väikse portsu, arvestades diiselkütte energiamahutavust ja seda et 1 l kaalub vist 0,8 kg ja vaatame siis tesla mingi mudeli aku kaalu mis keskmiselt on migi poo tonni siis väike arvutus ja saame diiselauto, millel on umbes 625 l paak kaasas- mis te arvete, milline võiks sellise paagiga auto sõiduulatus olla vs elektriauto sõiduulatus? Müstika, mida elektrikas kaasas veab ja milline autonoomsus oleks üle 600 liitrise paagi reanault bussiga! Saaks Portugali tripi ühe tankimisega ära teha ja jääks veel ülegi.
Auto ei koosne vaid paagist või akust. Tüüpiline auto el.mootor on kergem, kui sama võimas diiselmootor + käigukast. Teisisõnu, järgmisena võib sõna võtta mõni el.fänn sama absurdse teesiga, ntx: "Kui el.autole panna sama massiga el.mootor, kui diiselmootor koos käigukastiga, millise ulmelise tõmbega auto me saaksime!"
Vastupidine näide on ju olemas 1mW lähedase võimusega autode puhul (nio ep9 või rimac one)- mootorid kokku kaaluvad ligikaudu samapalju ning 0-100km/h on piiratud ainult sellega, kui palju tänavarehvid suudavad jõudu maha suunata (mis on ca 2,5 sek)
Samamoodi on olemas ka elektrilised dragsterid (jäävad muidugi sisepõlemismootorist kaugele maha, kuid siiski)
autonoomsus vs kaal jääb elektertranspordi osas alati probleemiks (kuniks keegi ei leia mingit flux capacitori )- ükskõik kui heaks akutehnoloogia ka ei muutu jääb seda ümbritsev füüsika samaks.
Sellest ka jätkuvad ponnistused vesinikuga (mis oma olemuselt on kõige efektiivsem rohelise energia talletamise/transportimise viis), mis tundub kaugemas tulevikus kõige mõistlikum ja taristu mõttes odavaim alternatiiv sisepõlemismootorile
P.S. kui muidugi keegi eelnevatest võrguspetsidest ei jõua enne oma elektromehhaanika alast uurimustööd avaldada... siis võib juhtuda, et taristu on juba olemas
Pakun, et kõige efektiivsem "rohelise energia" salvestamise+transportimise viis on hüdroelektrijaam+elektrivõrk. Veisinikku salvestamise kasutegur jääb alla 50%.
Akutehnoloogia ideaal on flow-battery. Energia salvestatakse elektrolüüti. Kasutatud elektrolüüt hoitakse laetud elektrolüüdist eraldi. Elemendist lastakse vedelik läbi ja kas saadakse särtsu või vastupidi, tehakse vedeliku laadimist. Vedeliku kogus on piiratud paakidega. Elemendi suurusest sõltub võimsus. Vedelik on vahetatav. Väga sarnane dinosauruse kütuse põletamisele, ainult et protsess on tagasipööratav. Kui paaki panna veniv memraan, siis saab ühe paagiga hakkama. Hetkel sellist tehnoloogiat kasutatakse võrgu stabiliseerimiseks, kuna votab rohkem ruumi.
Vesiniku tsükkel on väga raiskav. Hüdroelektrijaam ei salvesta energiat. Kui vesi üles pumbata hoidlasse, siis selle salvestusmeetodi tsükli kasutegur on 75%.
Hüdroelektrijaama energiasalvestus: Kui on päikeseline/tuuline päev ning energiat saadakse mujalt või koormus on väike, siis pannakse luugid kinni ning kogutakse (salvestatakse) paisjärve vett. Kust tüüpiline hüdroelektrijaam vett tagasi pumbata saaks?
Selge see, et akud arenevad, aga millal nad odavaks ja heaks muutuvad, seda ei tea.
Vesiniku tootmise kasutegur on tegelikult hägune teema, sest me võime valida,
kust me võtame elektrit selle jaoks.
Näiteks võime toota elektrit tuulegeneraatoritega ja sellega omakorda vesinikku toota, seda enam, et vesiniku tootmises pole probleemi, kui kord on tuult ja kord mitte, sama päikesepatareidega.
Samuti saavad vesinikuautod vesinikku kiiresti tankida, ehk siis vesinik on igati teema.
Keskmine kiirus ei ole kütusekulu puhul näitaja, kuna selle võime saavutada kuidas iganes.
küll, aga on kütusekulu puhul näitaja ühtlane kiirus, millel sa sõidad.
Keskmiseks kiiruseks Tallinn Tartul ka 86 km/h saada pole mingi probleem, tuleb valida lihtsalt hõreda liiklusega aeg ja sobiva pikkusega teejupp, pigem lühem, kui pikem.
Üks siin mainis, et sai kütusekuluks sama, mis manuaalis, et 5,5?
Kas sa tead, et autodel ei mõõdeta enam ammu maanteekulu, vaid selle asemel on extra urban, meil lihtsalt tõlgitakse see maanteekulu, aga tegelikult see ei ole seda, maanteekulu mõõdeti autodel viimati 90ndatel ja ka mitte kõigil.
Kompuutri näidu pildistamine on mõttetu, kuna sellega saab manipuleerida ja näiteks minu autol näitab kompuuter 0,3L väiksemat kütusekulu ja mõõdan keskmist, hetkenäitu ei vaata üldse, kuna see on mõttetu.
ts, sul täiesti õige jutt elektrivõrgu osas, ka mina rääkisin seda, et meie praegune elektrivõrk ei võimalda elektriautode laia levitut ja et selle väljaehitamine nõuab raha.
arnis ei tahtnud sellest mitte aru saada, kuna ta ei tea elektrist eriti midagi.
Ilmselgelt võrgutasu meie elektriarvetel hakkab järsult tõusma, kui elektriautod levima hakkavad, sest elektrivõrku hakatakse siis võimsamaks ehitama.
Praegune elektritarbimine ei ole mitte midagi selle kõrval, mis hakkab siis olema, kui meil on näiteks 50% elektriautod ühel päeval.
arnisele veel vastuseks, elektriautsid ei osteta, kuna nad on kallid lõppkokkuvõttes ja ebamugavad kasutada.
See, et osad taksofimad endale elektriautod ostavad, ei ole mingi näitaja, enamik ei osta, vot see on näitaja.
Irw see sinu 12 000 Eurot elektriauto ei kõlba suurt mitte millekski, see ei sõida eriti kuhugi.
Olen siin juba korduvalt maininud, kuidas elektriauto ei võimalda, mul suvalisel hetkel võtta ette pikka reisi, mida on kähku vaja teha.
Hea näide oli kasvõi natuke aega tagasi, tuli sõbralt uudis, et lähme tunni aja pärast Lätti, no davai panin end valmis, autole hääled sisse ja läksime 2 bensiini autoga.
Kuid elektriauto oleks mul kuskil tee peal tahtnud laadimist, arnise 12 000 elektriauto oleks tahtnud laadimist juba enne Läti piiri, mis reis see selline on, kus pool aega laen autot.
Või tuleb -20ga keset talve järsku mõte, et läheks 100km kaugusele teise linna, mis tähendaks kokku üle 200km sõitu.
Veel enam, kui elektriauto aku ei oleks täis laetud kah sel hetkel, siis oleksingi olukorra ees, kus peaksin keset seda sõitu autot kuskil laadima ja mäletan telesaates ,et laadimise ajal pidi vähemalt vanas Nissan Leafis külmetama.
Ega 12 000 eest muud ju ei saa kah.
Nii, et arnis, kui sina oled selline usuhull, siis ära suru oma usku teistele peale, paljud teised inimesed erinevalt sinust mõtlevad ratsionaalselt.
Mul ei teki elektriautot järgmised 10-20 aastat.
Piisavalt tüütu on isegi mobiili laadimine, mis siis veel elektri auto pidevast laadimisest rääkida.
Mis sellest, et mu mobiil peab 5-7 päeva, elektriauto peaks nii kaua vaid vähese kasutuse korral, vähegi tõsisema kasutuse korral laed seda tunduvalt tihedamini.
Solk, see on põhiseaduses, et just vesiniku tootmiseks võib valida kust elektrit võtta? Elektriauto puhul see keelatud? Kuna sul niipea elektriautot ei tule, siis koli ümber bensiiniautode foorumisse. See mõeldud praktikutele ja siin sul kõvad teooriad, eriti just laupäeva hommikul peale äkilist vajadust Lätis käia.
Lunguuks, siinkohal õpi mõtlema laialt.
Elektriautot peab laadima siis, kui see seda vajab, aga vesiniku suurel hulga toota saame suvalisel hetkel.
Mistõttu võib selleks kasvõi eraldi tuulikute ja päikesepaneelide jaam olla, kus vesiniku toodetakse.
Paraku aga kumbki neist seadetest ei toodeta stabiilse palju elektrit kogu aeg, küll, aga toodavad teatud hetkedel.
Vesinikku saab aga suurel hulgal ette toota, sellel hetkel, kui on kõvasti võtta niiöelda tasuta elektrit, taastuvenergia näol.
Teadagi ei ole see päris tasuta, aga ikkagi.
kuke ants - Ei vasta tõele, et mitte kellelgi ei ole. Solksolgil ei ole ja ei tule 10-20 aastat, nagu ta ka ütles. Temalt tulev info põhineb veendumistel ja kuulukatel. Ka elektriteadmised põhinevad tont-teab millel. Tore et tal elekter kodus on (laeb telefoni kodus, kuigi selle kohta on tal ka pretensioone). Korduvalt on selgeks tehtud, et ta ajab jama, aga tuleb sama mäda uuesti ja uuesti. Võibolla kasutajanimi "solksolk" ei ole juhuslikult valitud ja too kasutaja ongi elukutseline trollitaja. Tavaliselt nii ongi, et need, kes üritavad mingit suppi kokku keerata, tegelikult ei tea asjast tuhkagi ja ründamine toimub kõlakatel ja paljulevinud väärarusaamadel.
Vist kolmel meil siin on elektrikas.
Vahepeal uudis. Tesla müüs rohkem elektrikaid USAs kui ükskõik mis teise tootja sedaane. Ehk mitte ei ole nende käes kõige suurem elektrikate turuosa, vaid kõige suurem sedaanide turuosa, sh tavalised autod.
Tesla toodab nüüdseks kõige rohkem akusid võrreldes ükskõik mis teise autotootja või allhankeettevõtjaga.
Ja Tesla alustab järgmise Gigatehase ehitusega Hiinas. Plaanis on tooteliinid käima saada aastal 2020.
ameeriklane pole siiani eriline sedaanide fänn, seega tesla võis tõesti neid rohkem müüa. kui tesla jõuab oma hindadega rahvaauto tasemele (praegu näiteks 15K), et ka vaene eestlane neid osta saaks, siis võiks teemat edasi lahata. hetkel ilmselt peame ootama, kuni meie keskmine palk arenenud riikide tasemele tõuseb, mis aga muidugi ei tähenda seda, et keskmise palgaga välismaalane teslasid letilt rabab. siiani on see veel keskmisest jõukamate inimeste teema.
aga peamine on mõelda laialt- laialt nagu silmapiir, mis aga teisest vaatevinklist võetuna üsna kitsas triip.
Noh ,see Tesla USA juuli müük mitme agaga. Esiteks kogu toodang läheb hetkel vaid USAsse eeltellimuste täitmiseks, mida tellijad üle 2 aasta oodanud. Samuti lükati osa juuni toodangust juuli müüki maksude tõttu. Eks aeg näitab kas ja kui palju suudetakse seda mudelit toota ja müüa.
jah, kunagi sõitsid ollivuudi staarid priusega- see oli roheline ja in. peamiselt in ongi see, mis määrab inimeste valikuid. mida rohkem raha, seda rohkem saad sa in olla.
"..kui tesla jõuab oma hindadega rahvaauto tasemele (praegu näiteks 15K), et ka vaene eestlane neid osta saaks, siis võiks teemat edasi lahata. hetkel ilmselt peame ootama, kuni meie keskmine palk arenenud riikide tasemele tõuseb.."
Kas see teema on ainult vaestele eestlastele, keskklassi eestlased peavad moka maas hoidma? Praegu ostetakse Eestis keskeltläbi ehk nii 25kEUR maksvaid autosid, samas mingis koguses ka Tesla hinnaklassis sõidukeid.
Vanurid mäletavad ehk veel 90ndate algust, kui Subaru Tallinnas Pärnu mnt-l salongi avas. Odavaim mudel maksis 3300USD ja see tundus nii räigelt kallis.
Siin foorumis tümitati veel 5-10 a. tagasi uute autode ostjaid: normaalne vend ostab "vähesõitnud, peaaegu uue" 10 a. vanuse BMW. Uute autode ostjad on lollid idikad raharaiskajad, neilt tuleks üldse raha ära võtta.
papa ford tegi konveieri, et autosid odavamalt toota, tänapäeva konveierid seda ei näita. eks auto ole nagunii suures osas luksuskaup- paljud unistavad kuuvalgel unetul ööl uuest autost ja paljud teevad selle unistuse teoks nui neljaks- söögu lapsed või toiduabist saadud kõrsikuid, aga auto peab olema. muidugi naabrist parem ja vajadustest suurem või ebapraktiline. tesla on hea küll, aga mitu pakki kivivilla koju viid või mitu tellist pagassi laod? õige jah, rikas inimene ju ise ei ehita...
mina vaatan asju puht pragmaatiliselt- praeguste palkadega annab liisida ca 100-150€ kuumaksega ja see on paljudele talutav, et omada liikumisvahendit, mitte eputamisvahendit. tasuta bussisõit ei toimi hajaasustusega eestimaal, mõelgu nad seal talinas mida tahavad, seega autot on paljudel vaja ja kõik võtaksid heameelega uue.
ja vot siin ongi meie nö klassivahed- rikas ostab tesla, veel rikkam sõidab viljandis ferrariga kraavi, vaene ostab vana bemmi ja on enda arust tegija, normaalne inimene võtab liisingust midagi taskukohast ja on eluga rahul, sest raha jääb ka muude asjade jaoks.
Kui vähe või palju ma peaks teenima, et olla sinu arvates "normaalne" inimene? Et ma poleks liiga vaene bemmimees, või kogemata rikas teslamees. Kas 1500- 2000 teeniv ilma liisinguta tööline on normaalne, või 3000 teeniv ja liisingut maksev on juba naabrist parem makaronisööja?
Oeh, inimeste arusaamad. Igaüks elab ju oma tõekspidamiste järgi.
Teemasse kah, lugesin just Norra Teslaomanike foorumit ja tiba ajalehte. Üks sõitis Bodø-st Veneetsiasse puhkusele Teslaga. Olla suht ok olnud, et laadijad iga 200-300km tagant, paras selga sirutada.
Teine käis Türgis ära puhkusel, mitmed on teinud ca 14 päeva ja 10000km trippe euroopas. Seega päris lootusetu pole. Eks nende muude masinatega, mis lasevad sõita laadimisega nii 100- 180km, oleks see muidugi piin. Aga loodame, et see aku mahutavus ja just laadimiskiirus muutuksid "normaalseks", siis näeks ka mujal kui Norras el autode kasvu.
Elektrivõrgu taluvusest ma ei räägi, seda ala ma ei tunne, erinevalt ts-ist.
Kui palju tegelikult läheb maksma auto liisimine/omamine?
Auto liising 100-150€ kuus (mis auto?), pluss,
kindlustused, pluss kütus,
pluss hooldus.
Palju see tegelikult kokku on 5 aasta peale kokku?
Alati saab vinguda seoses Teslas müüginumbritega. Kunagi naerdi selle üle, et neil pole USAs isegi ühte protsenti käes. Nüüd naerdakse, et noo 50% ei ole ju koos kastikatega (see on USA nr1 hetkel), vaid ainult tavamõõdus autode klassis on 50%. Varsti naerdakse, et no USAs võib olla 50%, aga maailmas on ikka 1%. Ja Peale seda naerdakse, no maailmas sedaanide osas võib ju olla 10%, aga kõik autod kokku on ikka alla 5%. See on lõputu mõttetus. Point ei ole müüa võimalikult palju, vaid lükata kõik teised elektri peale võimalikult kiiresti.
200-300km tagant, paras selga sirutada. - nii 40-50mintsa, see pole ju jätkusuutlik, oleks võimalik kulgeda nii 1k jutti vaevalt nad teeks siis iga 200-300 neid peatusi
no ütleme siis nii, et kui kulutad liisingule üle 10% keskmisest sissetulekust, oled juba raiskaja. siia loomulikult pole vaja tuua näiteid, et teenin 3000 ja autole kulub 500 ning probleemi ei ole. loomulikult ei ole- 2500 rublaga saab eestis hästi elada, probleem on neil, kes 1000 juures kulutavad 500. aga võib olla neil muid huvisid ja vajadusi polegi peale auto. kõik oleme erinevad.
Veelkord, liisingu number üksipäini ei ütle mitte midagi. Kui palju maksab auto kasutamine aastas?? Näiteks kui sõita 30 000km aastas, siis on 12 kuumaksu, 12+12 kindlustusmaksu, 300x6l/100km*1.3€/l, + aastahooldust. See summanumber juba midagi ütleb, palju maksab auto tegelikult kasutajale. Nii ei saa, et maksad liisingut 100€ ja kõik muu kukub tasuta sülle.
"200-300km tagant, paras selga sirutada. - nii 40-50mintsa, see pole ju jätkusuutlik, oleks võimalik kulgeda nii 1k jutti vaevalt nad teeks siis iga 200-300 neid peatusi" - hetkel parim auto laeb kuni 700km/h. Ehk siis 350km/30min. Minuarvates on see väga jätkusuutlik, kui asi tundidesse üle arvutada.
350km on kuni 4 tundi sõitu. 30 minutit vahele pausitada on täiesti okei. Ja realistlikult üle korra sellist pausi väga ei tekigi.
"..normaalne inimene võtab liisingust midagi taskukohast ja on eluga rahul.."
Ferrariga kraavi sõitja võib ka vabalt eluga rahul olla - sai veits nalja tehtud.
Auto liisimise fänn ma pole. Liisinguga kaasneb kohustuslik kasko, mis tõstab oluliselt kuumakseid. Mõistlikum tundub olevat kinnisvara tagatisel kodulaen võtta, kui vaba raha piisavalt pole.
miks rikkuda oma vara mingi tagatisena- iial ei tea mis juhtub ja võid elamisest ilma jääda. miks kasutada autoostul arvele kogunenud raha, kui seda saab mõistlikumalt mujale kasutada, mitte raisata pidevalt väärtust kaotava auto peale. liising on tänapäeval piisavalt odav ja mugav teenus- intressid madalad ja pärast saad käru liisingule tagastada ning kasvõi uue liisida, kui see mark sobib. kasko on küll kaelas, aga elab üle- vähemalt mingi kindlus vandaalie vastu.
teema pealkiri on elektiauto mõttekus ja Elmo! keegi ajab siin koguaeg midagi segamini! alates 70-80 tuhat maksvad teslad ja eestlase kuupalk ei mahu siia teemasse!
pidasin silmas rohkem seda, et tagastad liisingule aja lõppedes ja võtad siis sealt järgmise. ostes oma raha eest välja, oledki temaga jännis- tahad ühel hetkel müüa ja siis konkureerid teiste samasuguste müügikuulutustega. aga et teema on algsest pealkirjast niigi väga laiali valgunud, siis pole enam üldse oluline, kas keskmine eestimaalane saab teslat liisida või ei. mingit elmot vist ka enam ei eksiteeri. seega jääb teemaks elektriauto mõttekus ja eks liisingki otsapidi sellega seotud. ilmselgelt on elektriauto liisimine mõttetu, sest väiksema raha eest saad sama töö paremini ära tegeva sisepõlemismootori.
Kellelgi on ilgelt isu seda teemat koguaeg edasi lükata, targemaks te ikka ei saa. Ja elektriautode omanikke ka siin pole... Ainuke kogemus piirdub Välgu taksoga...
Elmo programm läbi ka, et sellel ligemale 700-l inimesel oli mõttekas. 5 aastaga kalli auto väärtus vähenes 4-5000. Nutikamad kes Leafid välismaalt ostsid saavad kogu sissepandud raha tagasi 5 aastat hiljem. Ilma toetuseta elektrikaid peale taksode ostetud kokku alla 100 viimaste aastate peale kokku.
# Kui vähe või palju ma peaks teenima, et olla sinu arvates "normaalne" inimene?
# Et ma poleks liiga vaene bemmimees, või kogemata rikas teslamees
Mitte lihtsalt see teema, aga terve foorum on ju täis suhtumist, et kui sa pole nii rikas, et oma palgast veel ka pankasid orjata, siis oledki järelikult rondiomanik ja mitte eriti tõsiselt võetav inimene. Teine inimene jällegi pole nii vaene, et peaks varjama seda kalliste asjade ostmisega... Ida-Euroopast läände jäävad riigid on üsna hea kontrast sellele mentaliteedile.
# oleks võimalik kulgeda nii 100km jutti vaevalt nad teeks siis iga 200-300 neid peatusi
Kuldne lause! Aga see ongi valikute küsimus, et kas auto dikteerib mulle mu tegemisi või kasutan tehnikat, mille puhul saan ise dikteerida. Tegelikult probleemi ju polegi, sest elektriauto omamine ei välista seda, et omad (või rendid) seal kõrval veel ka teist autot, millega pääseb ka sinna, kuhu särtsukaga ei pääse. Paljudel maasturi- ja kaubikuomanikel on oma eriotstarbelise auto kõrval olemas ka mingi väike öko sõiduauto, selle peale ei vaata keegi viltu;)
# 350km on kuni 4 tundi sõitu. 30 minutit vahele pausitada on täiesti okei.
Ja jõudiski offtopik sujuvalt tagasi elektriautode teemasse:)) Teised seevastu sõidavad 130-ga, Saksat läbides veel hoopis suuremate kiirustega. Eks ta ongi valikute küsimus, iga inimene väärtustab oma aega erinevalt ja veedab seda seal, kus talle meeldib.
#Tegelikult probleemi ju polegi, sest elektriauto omamine ei välista seda, et omad (või rendid) seal kõrval veel ka teist autot, millega pääseb ka sinna, kuhu särtsukaga ei pääse - siin käis jutt Teslast ja a´100k kõrvale osta teine pikamaaotsa auto tundub nats naljakas, ja kui üks maksab 100k egas teiseks ju ei võta 1,9 vabaltingavat golf 3 e
"..Eks ta ongi valikute küsimus, iga inimene väärtustab oma aega erinevalt ja veedab seda seal, kus talle meeldib."
Mul ongi küsimus, et kui suur % eestlasi oma aega nii vähe väärtustavad, et päevi autoga läbi EU edasi-tagasi sõita selle asemel, et lennukile paar tundi sinna paar tagasi raisata? See tuhandete kilomeetrite läbimine tundub akuautode suurim vastuargument olevat.
Sa pole eelmiseid postitusi lugenud. Lennukil on pagasi piirangud ja pileti hinnad kallid kui vaja kiiresti minna. Eestlasel tekib äkiline vajadus Lätis ära käia ja see vajadus ka nii suur, et teepeal laadimisele aega ei saa kulutada.
Jätaks selle isikliku vajaduse tarbeks euroopa ristipidi läbimise kõrvale ja võtaks selle asmele nüüd täiesti tavalise olukorra- inimese (müügiagent-projektijuht-kes iganes veel) kellel on objektid/kliendid vms näiteks Tallinnas, Tartus ja Pärnus.
Selleks, et sõita suvalisel ajahetkel sisepõlemismootoriga autoga Tallinnast Tartusse (või Narva) kulub ca 2h 30 min , tagasi teine 2h 30 min (kokku 5h 8 tunnisest tööpäevast); elektriautoga (nt Leaf) kulub selleks vähemalt ca 1h (2 laadimist tee peal) enam (st tööajaks jääb 2h)
kui oleKS vaja sõita ka näiteks Pärnust läbi, siis kulub sõidule ca 6h (tööaeg on 2h) või elektriauto puhul ca 8h (tööaeg on 0h).
vaadates nüüd majanduslikust aspektist (tööandjana)- võimalus on töötajale osta kas sisepõlemismootoriga auto (mis on odavam ja võimaldaab selle ringi probleemideta läbida nii, et tööaeg koha peal on alles) või elektriauto (mis on kallim ja eeldab, et tööd tehakse ületundide arvel) või märgatavalt suurema sõiduulatusega elektriauto (mis on veel kallim ja annab vaid natuke ajalist võitu - 1 laadimine jääb ikka sisse)
Või öelda, et sõidetakse ühistranspordiga (mis võtab veel rohkem aega ning kõiki punkte ei saa läbigi sõita)
Tööandja poolt linnasõitudeks elektriauto oleKS mõistlik, kui oleks olemas mingi 'elmo', kes maksaks kinni osa auto rahast ja linnavalitsus, mis võimaldaks tasuta parkimist (see mudel on ilusti testitud ja töötab); kuid saata elektriautoga töötaja tunnikeseks rohkem, kui 100km kaugusele ei ole lisakulude tõttu kuidagi mõistlik
Pakiliselt Läti piirile ja tagasi lennukiga sõita pole tõesti mõistlik, aga küsimus jääb - mitu % eesti autoomanikest reaalselt ja kui tihti noid pikki sõite teevad?
Kunagi aastaid tagasi ma käisin autoga mõned korrad aastas Lõuna-Eestis, kuna hõimlased elasid seal, aga viimastel aastatel on pikimad Eesti sisesed autosõidud olnud 95km+95km ning väljaspoole Eestit aja ja raha kokkuhoiu mõttes lennukiga.
Auto aastane keskmine on meil maanteeameti andmetel enamvähem muutumatuna püsiv 14 tuh aastas (kõik läbitud kilomeetrid ja kõik autod); laias laastus jagunevad need autod kaheks :
1. need, millega sõidetakse vaid linnas (2000-4000)+ hobiautod ja reservautod (ca 1000-3000 aastas, mõned vähem, mõned üldse mitte)
2. need, millega sõidetakse peamiselt pikka vahemaad (maalt linna ja tagasi näiteks)
Kuniks täpselt andmeid avaldatud ei ole, siis saab liikluspilti vaadates eeldada, et need autod jagunevad umbes 40/60 (arvestades, et kooliaeg lööb alati linnaliikluse umbe).
Hästi lihtustatud arvutus ütleb, et kui keskmine läbisõit auto kohta on 14 tuh, siis lihtustatud eeldusel, et 40% autodest läbib üle keskmise ning 60% ca 3 korda alla keskmise saame tulemuseks umbes sellise pildi, et suurusjärgus 200 tuh sõiduautot katab aastas ca 35 tuh km...(ca 750 km nädalas).
Omast kogemusest- täiesti lihtsalt saavutatav number (kas neid autosid on kokku 200 tuh või 150 tuh või 300 tuh ei ole muidugi ilma algandmeteta arvutatav- seda enam, et maanteeamet ei ole ka öelnud, millise metoodikaga nad keskmist arvutavad)
no keskmine tekib väga lihtsalt nii, et pooled sõidavad 7000 aastas ja teine pool ca 30 000. see muidugi eeldab, et iga päev peaaegu et paide tln ots või siis rapla/kohila- tln kruiis. kuna pool eesti elanikkonnast on koondunud päälinna ja harjumaale, siis lähiümbrusest käib linna tööle teatud hulk inimesi ja nad sõidavad ehk 30-60km päevas. 20 tööpäeva x 60km=1200km kuus, 15 000 aastas. normaalne keskmine.
sama ülejäänud suuremate linnadega ja nende lähiümbrusega ca 30km raadiuses. kaugemalt käimine eeldab suuremaid sõidukulusid, mis eeldab minu arust ka suuremat palka- kulutada 200-300€ töölkäimiseks mingi 700 neto puhul pole vist eriti rentaabel. aga kui häda käes, ju siis ikka sõidetakse, kuid ilmselt neid on tunduv vähemus. seega ma eeldan, et suur osa eesti erasõidukitest liigubki 8000-12 000 aastas ja üsna väike osa 20 000+. müügiesindajad jms kontingent ilmselt omaette teema.
Siis ühe laadimisega läbisõidu ulatus ei tohiks paljudele katastroofiline olla.
Ehk suurem probla on see, et enamus elab magalates. Arnis on selgitanud, kui hea lihtne on sinna laadijaid rajada, aga praktikas, kui ühistul on 200 liiget ning vaid 1-2 neist on akuauto omanikud, kas enamus ühistu liikmetest tahavad ühele-kahele personaalset laadijaga parkimiskohta rajada?
Väga hea mõtlemiskoht. Selle pärast ma 2015. aastal tegin ühe küsitluse autofoorumi kasutajate seas. Tegemist ei olnud elektriautosuunalise küsitlusega, vaid hoopiski parkimiskoha küsitlus.
Küsimus oli:
Kas sul on kodus oma parkimiskoht?
Vastused:
Pole tähelepanu pööranud, ei tea veel -10%
Ei, selleks on kindlasti vaja ühistu abi, olen juba proovinud - 15%
Ei, kuid vajadusel saaksin ühele kohale parkima jääda - 12%
Jah (või ainult talvel määran oma koha mida koristada) - 63%
Kokku vastas 78 autokasutajat.
Ehk teisisõnu, 2/3 pargivad vaikimisi ühel kohal. Siin on muidugi linna- ja maarahvas segamini. Aga üldjoontes umbes nii on, et üle 3/4 tavaautode kasutajatest saaksid elektrikale oma koha leida. Ja ülejäänud 1/4 peavad vaeva nägema VÕI ootama, mil majas on soovijaid rohkem kui paar.
Märgiks ära, et "talvel on" oli meelega lisatud. Sest minul ka kogemusi, mil suvel oma kohta ei ole, aga talvel peale koha puhastamist juba on.
Üheks müüginumbriks teistele on see, et esimene rajaja paneb kõri maha. See aga tulevikus soovijatele teeb asja odavamaks. Ja sellise asja puhul nii mõnelgi keel enam põiki ei ütle.
#Selleks, et sõita suvalisel ajahetkel sisepõlemismootoriga autoga Tallinnast Tartusse
#(või Narva) kulub ca 2h 30 min , tagasi teine 2h 30 min (kokku 5h 8 tunnisest
#tööpäevast); elektriautoga (nt Leaf) kulub selleks vähemalt ca 1h (2 laadimist
#tee peal) enam (st tööajaks jääb 2h). Kui oleKS vaja sõita ka näiteks Pärnust läbi,
#siis kulub sõidule ca 6h (tööaeg on 2h) või elektriauto puhul ca 8h (tööaeg on 0h).
Kui keegi nüüd äkki aru ei saanud, siis selle järelejäänud 2-3h jooksul tuleb teenida välja oma palk (millest riik poole ära võtab), maksta kinni ka töövahendite kulu (elektriauto) ja teenida nende paari tunniga veel ka kasumit firmale. See kõik kajastub kaudselt ka toote hinnas. Kui suur "kõigi kaupade" hinnatõus oleks tarbijatele aktsepteeritav, kui tänased müügimeeste Daciad ja Fabiad peaks vahetatama massiliselt näiteks Leafide või Teslade vastu?
# ...et päevi autoga läbi EU edasi-tagasi sõita selle asemel, et lennukile paar
# tundi sinna paar tagasi raisata?
Küsin retooriliselt, et oled kunagi päriselt kah lennukiga kusagil käinud? Mis paarist tunnist siin jutt on, kui esmalt tuleb jõuda lennujaama, seal peab olema oluliselt varem kohal, lend ise on mõned tunnid, seejärel ootad lennujaamas pagasit, seejärel võtad rendiauto või kulutad veel mõne sõbra aega, kes autoga pärale (sageli 100+ km kaugusele lennujaamast) viib. Nt Berliini ca 15-16h, Viini 17h (eeldusel, et kordagi kiirust ei ületa;)), õhtul startides lõunaks kohal, lapsed kogu öö autos korralikult maganud, 5 inimese kulude (transpordist söögini) hinnaerinevusest ei räägigi. Ma küll ei tunne, et tahaks minna passima kuhugi betoonist ja klaasist seinte vahele, riskida rahvaste paabelis laste kõhulahtisusega jne. Igal aastal paar sellist pikemat reisi kogu perega ja sellist elu elanud alates ajast, kui rubla lõpus piirid avanesid. Ainult USA, idamaad jms käinud lennukiga, seal pole ükski auto eriti alternatiiviks... Aga ma ei pane sugugi pahaks seda, et mõni teine ka Tallinnast Tartusse või Kärdlasse lennukiga tahab käia. Miks seda autoga käijatele pahaks pannakse?
"350km on kuni 4 tundi sõitu. 30 minutit vahele pausitada on täiesti okei."
30min vahele pausitada on täiesti okei nendele, kes TAHAVAD pausitada. Need, kes EI TAHA pausitada, nendele ei ole okei. Kas tõesti on raske sellest aru saada?
