Need 17 tundi järjest sõidetakse VÄHEMALT kahe juhiga. Sammal on kade, neil keelati ära kabiinis magamine (ma ei saa kah aru, miks seda tehti) siis vedasid edasijõudnud firmad magavaid vahetusjuhte vooditega kaubikutega vajalikesse kohtadesse. On ikka elu...
Kord paar aastas selline reis teha ei ole probleem. Sõltumatus on väärtus omaette.
Elektriauto teemast oleme ikka väga kaugele läinud...
Huvitav, mis vahetatavate akudega juhtus? Standardiseerimine osutus liiga keeruliseks?
Tatista veel midagi huvitavat!
Milleks argumenteeritud jutule sitta vartu pritsida?
Kasutu töll...
Miks pean mina selgitama elukutselisele krusaistile kuda saab pikka maad valutult sõita?
Lihtsalt mölisemisehimust klähvid siin ja tekitad segadust.
ts - Uue Leafiga saab Tartusse ühe jutiga ilma laadimata. Aga olenemata palju elektriauto sõidab, labidale jääb mulda ikka väheks.
Vahetatavate akudega juhtus see, et mitte keegi ei soovi seda teenust (Tesla pakkus, huvi ei olnud, keegi ei käinud vahetamas). Seda teenust soovivad sellised spetsialistid nagu siin foorumis on. Kui kord mõistus pähe tuleb, siis avastatakse, et ei sõidetagi 17 tundi järjest kahe juhiga kolme lapse ja nelja sugulasega ühte maailma nurka ja kohe tagasi.
# Elektriauto teemast oleme ikka väga kaugele läinud
Ei ole ju. Kui, siis ehk Lunguuksi lahmimine telefoni näppimisest jms-st, mis tõesti ei haaku ei teema ega isegi mitte ühegi varasema postitusega.
Elektriautoga sõitja ei vaata tõenäoliselt kunagi google mapsi selle eesmärgiga, kui kiiresti ta jõuab ühe hooga Tallinnast kusagile Hispaaniasse (sellest siin foorumis varemgi juttu olnud). Aegnale jõudmiseks pole kah ilmtingimata vaja sadamasse minna, aga madala kummikuga seda teekonda jalgsi ette võtta kah ei saa. Aga mõlemal juhul jõuab kohale ja mõlemad pakuvad täiesti erinevaid elamusi, sel teemal ei ole mõistlik vaielda edasi "õige/vale" skaalal.
Me pole hetkel mitte padjaklubi kudumisnurgas, vaid autofoorumis, kus võiks eeldada, et vaevuvad lugema-kirjutama need inimesed, keda autod ja autondus isiklikult puudutab. Kes mitte ei vihka sõitmist ja autosid, vaid kellel on ühiskonna keksmisest tasemest kõrgem huvi, ootused ja ka vajadused. Sellega on need äärmused juba kirjutatud sisse foorumi formaati. Sest kõik ülejäänud saavad oma liikumisvajadused rahuldatud ka selle olemusse süvenemata. Lennukitega, rongidega, bussidega, rendiautodega, uberiga jne. Sellepärast a priori mitte ükski arvamus siin foorumis ei ole kunagi vale, vaid sama nähtuse teine külg.
Minu arvates ei põrka siin teemas kokku mitte niiväga erinevad vajadused, vaid hoopis erinevad elufilosoofiad. On inimesed, kelle jaoks mingi auto on eesmärk ja siis kohandatakse oma elu sellele vastavalt. Minul on jällegi eesmärgid ja ma valin auto(d) neile vastavalt. Eesmärgid on erinevad, sellepärast need valikud ei peagi kattuma. Aga probleem tekib sellest, kui üks näeb vaid autot, teine aga lihtsalt vahendit oma eesmärkide elluviimiseks, kuid auto (bränd, firmamärk, prestiizh jne) ei huvitagi rohkem, kui selle seotus hinnaga. Sellepärast ma kirjutangi, et tänane ükski tootmises olev särtsuauto ei suuda täita minu eesmärke, samal ajal kui on õigus ka sellel inimesel, kelle eesmärke tänane (pigem isegi eilne:) särtsukas täita suudab. Äkki prooviks jääda oma eesmärkide ja autode juurde, mitte suruda omi eesmärke peale teistele?
Foorumi võlu on veel ka ajaline mõõde, sest teema algusest tänaseni on muutunud oluliselt nii särtsuautod kui ka mitmete siin sõna võtnute vajadused. Need mõlemad muutuvad päris kindlasti ka tulevikus;)
"Küsin retooriliselt, et oled kunagi päriselt kah lennukiga kusagil käinud? Mis paarist tunnist siin jutt on, kui esmalt tuleb jõuda lennujaama, seal peab olema oluliselt varem kohal, lend ise on mõned tunnid, seejärel ootad lennujaamas pagasit, seejärel võtad rendiauto või kulutad veel mõne sõbra aega, kes autoga pärale.."
Pagasi pole ootama pidanud - selgitamine pole selle foorumi teema.
Kui äraantavat pagasit pole ja neti kaudu check-in teha, võiks lennujaama 30 min enne lendu ilmuda. Kui veidi hiljemaks jääda, pole ka problat.
Lennanud olen viimasel ajal töö asjus põhiliselt Stockholmi ja puhkuse asjus põhiliselt Vahemere äärde. Kummalgi juhul pole keeruline lennuaegu autosõidu aegadega võrrelda. Arlandast saab kesklinna 200km/h sõitva rongiga, tipptundidel võib ajaviiteks aknast venivaid autode ridu vaadelda.Vahemere regioonis oleneb kohast - enamasti rong aga ntx Baleaaridel buss, seal ronge kasinalt, polegi juskui..
Tegelikult ei ole see arutelu juba ammu teemas. Nagu juba mitu korda on mainitud, siis ELMO-t enam ei ole ning peale parkimistasude kehtestamist kõigile autodele on elektriauto ainus erinevus selles, et sellega tohib ühissõidukirajal liikuda.
Peamine arutelu käib praegu selle üle, kas on vaja palju sõita või ei ole vaja palju sõita. Igaüks vaatab oma mätta otsast ning osa seltskonnast proovib leida mingeid pastakast imetus argumente (stiilis- ei ole Sul vaja kahte jalga-> saab ju ühega kah hakkama, vaata kui palju inimesi on ühe jalaga.. odavam on kah- ainult ühte kinga on vaja).
Faktiliselt- siiani pole kogu selles teemas kordagi räägitud objektiivselt elektriautode eelistest sisepõlemismootoriga autode ees. Vastupidiseid argumente on toodud aga arvatavasti pole need siis piisavad.
Arnis- ole palun hea ja too välja loendina kõik elektriauto eelised (meie tingimustes) sisepõlemismootori/hübriidi ees (arvestades, et meie elekter on fossiilne ning põlevkivi kaevandamisel ning elektri tootmisel ja ülekandel on kaod oluliselt suuremad, kui vedelkütuste põletamisel ning sisepõlemismootor suudab täiesti edukalt liikuda 100% biokütustel)
P.S. Nagu majandusteooria ratsionaalsuse kohta ütleb, siis täiesti normaalne on valida oma vajadustele ja võimalustele vastav auto (olgu see siis Leaf või zil131).
ts - jätame lõpptarbijat mittepuudutavad eelised ja puudused praegu välja. Foorumilugejad ei ole niikuinii otseselt huvitatud nendest.
Elektriauto eelised:
Mugavam kasutada igapäevastes tingimustes. Suvel on auto enne sisse istumist jahutatud. Talvel on kõik klaasid puhtad jääst ja salong soe. Talvel saab esimesel minutil labida põhja vajutada. Väga sujuv sõidudünaamika. Mugav igapäevaselt tankida. Ei ole vaja külastada tanklaid.
Töökindlus - mittekäivitumine, mootoririkked, käigukasti rikked - mitte ühegi fosiilauto mudelil ei ole elektriauto töökindlust aastate lõikes. Siia juurde võib lisada veel "lollikindluse". Suhteliselt võimatu on unustada jälgida õlitaset, mootori töötempi, panna vale käik või pukseerida liiga rasket kooremt liiga suurel tõusul või tankida vale kütusega.
Väga odav ekspluatatsioonikulu. Sõidukulu veidi odavam kui CNG gaasiautoga. Vähene hooldusekulu.
Ohutu kasutada ja ohutu avarii puhul. On raske katusele ajada. Ei plahvata põlema.
Puudused - enamik mudeleid ei ole sobilikud tuhande kilomeetri läbimiseks peatusteta (mugavalt).
Sõidudünaamika kiirustel üle 150km/h ei ole eeskujulik.
Küttekulu kiirusel üle 130km/h ei ole eeskujulik.
Vajab pikemate sõitude tegemisel taristut.
Vajab kodus laadimisvõimalust.
"..too välja loendina kõik elektriauto eelised (meie tingimustes) sisepõlemismootori/hübriidi ees (arvestades, et meie elekter on fossiilne.."
Kummaline nõue. Enamus meie elektrist pole fossiilne. Eesti põlevkivielekter moodustab vaid 3% Nord Pooli toodangust.
Nagu eelpool selgitatud, eelised/puudused on subjektiivsed. Kõrgem ostuhind + odavam km hind on ühe jaoks eelis, teise jaoks, kes aastas vähe sõidab, puudus jne.
täiendaks natuke:
eeliste osas- võtaks kokku enamuse selles osas, et elektriauto on üsna lollikindel ja sobib ideaalselt neile, kes sõidavad hooldusest hoolduseni ning ei tea enamiku näidikute / hoiatustulede tähendusi (neid inimesi on massiliselt) ja ei taha vaevata ennast sõiduvõtetega
Toodud mugavus ei ole elektriauto põhine eelis, pigem mudelipõhine (autosid, kus on seisusoojendus/jahutus jms on veel)
Tanklate külastamine vs kodune tankimine on nii ja naa- eelis on see, et tanklas ei pea käima, puudus on see, et tankida tuleb kordades tihedamalt
Avariiohutus ei ole tegelikult samuti teema-> viimase 20 aasta autosid avarii tagajärjel põlema saada on üsna keeruline (erinevalt üle kuudi keeramisest, milleks on niikuinii vaja natuke harjutada)
wb - oma viimast elektriarvet oled vaadanud?
"Eesti Energia ostab 100% klientidele müüdavast elektrist elektribörsilt. 2017. aastal moodustas fossiilsetest energiaallikatest toodetud elekter meie klientidele müüdud elektrist 96,84% ja taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter 3,16%. Müüdud elektrist 3,16%-le on väljastatud ka taastuvenergia päritolu tõendavad tunnistused"
Kui 96% ei ole enamus, siis kui palju peab olema, et tohiks kasutada sõna "enamus"?
Selliseid autosid, mis ei ole pistikuga ja on sisselülitava konditsioneeriga, ei ole.
Selliseid autosid, mis ei ole pistikuga ja teevad salongi soojaks ning ei vaja pikemat otsa peale seda, ka ei ole. Ning ei ole üldse töökindlad seadmed, need seisusoojendajad. Mul on teine auto seisusoojendajaga. Minuteada selliseid on muideks vähem maailmas kui elektriautosid.
Lõpetage see põlevkivi teema juba ära. Iga elektrika omanik võib tankida autot rohelisega kui soovi on. Asi on valikus. Bensuga valikut ei ole.
Ja veelkord, 100km vedelkütuse tootmiseks kulub rohkem elektrit kui 100km läbimiseks elektrikaga.
läheb jälle lappama- mis see bensiin/roheline energia siia puutub?
cng, etanool, biodiisel on samuti sisepõlemismootori kütused (ja 100% rohelised); rohelist energiat võib igaüks osta ükskõik kuhu (maksab küll märgatavalt rohkem aga)
kliima osas- osaliselt tõsi... kuigi 12v pardavõrk ei võimalda korralikku kliimaseadet käitada, siis on leiutatud selline kasulik asi nagu distantskäivitus. Tavakasutajat, keda huvitab mugavus üldiselt ei huvita see, kas auto on sisseistumise hetkeks mõne minuti töötanud - peaasi, et temperatuur normaalne on.
Seega ma jätaks ikkagi soojendamise-jahutamise mugavuse kõrvale.
Rääkimata asjaolust, et asi on pooltoores(IMHO) siis tundub, et aur särtsuauto arendamisel käib veel vales suunas!
Tootjad võistlevad omavahel, kelle mobiil teeb alla 3sek-100kmh, tippkiirus 250kmh+ jne selmet teha midagi korraliku mahutavuse, piisava sõiduulatusega(800km+), käru tassimise võimekusega, ilma et sõiduulatus oluliselt kannataks jne autosid tavakasutajale. Ah jaa-hind peaks ka aksepteeritav olema :)
Aga vorbitakse mingi '90ndate keskpaiga kvaliteedi ja viimistlusega L-Korea tüüpi autosid(viimane vihje siis "turuliidri" kohta)
Biodiisel etanool ei ole rohelised. Need kulutavad massiliselt resursse. Mis siis et CO2neutraalsed. CNG ei ole roheline. Ei ole ka mootoriõli, mida kankutäis vaja iga aasta minema kallata.
Distantskäitus EUs minuteada ei ole saadaval. Ja ei ole ka legaalne kohapeal maja ees tiksuda. Ja normaalsed-kütusesäädtlikud autod ei lähegi soojaks. Soojuseks vaja räigelt kütust põletada.
Sa võid kõrvale jätta, aga sul pole kogemusi. See on väga suur eelis. Igaüks kes hommikul aknaid kraabib ja "kohustuslikku suitsupausi" teeb, teab.
Neid autosid, mis on soojad sisseistumise momendiks, neid on vähem kui elektrikaid.
tagasi loodushoiu ja energeetika juurde- 'roheline' energia on see, mis on taastuv.
Taastuvenergiaks loetakse kogu energia, mis ei ole kaevandatav või radioaktiivne.
Kuna ainus, millest me arutelus saame lähtuda on energia jäävuse seadus, siis puudub meil hetkel täpne teadmine, mida toovad endaga kaasa suured tuulepargid, suured päikesepatareide alad või laineenergia muutmine elektriks (kuna sellega kaob ringlusest ära osa energiast). Hüpotees, et päikeseenergia, hüdroenergia või tuuleenergia on kuidagi vähem kahjulik, kui biometaani/etanooli/diisli tootmine pole siiani kinnitust leidnud (teooriana on üleval nii see, et mingit mõju ei avaldu; kui ka see, et tekivad 'looduskatastroofid', kuna tavapärastelt nähtustelt on osa energiat puudu) Seevastu üldiselt on meil teada see, mis kaasneb suure hulga biokütuste tootmise/kasutamisega (nt Lõuna-Ameerikas kasutatakse etanooli juba pikka aega).
Tegelikult ei ole Sinu pakutud loogika alusel kuidagi roheline ka nt rattasõit või kõndimine (toidu kasvatamiseks/töötlemiseks/energiaks muutmiseks kuluv energia on ebaproportsionaalselt suur selle abil läbitud vahemaa suhtes)
Teise argumendi osas- mootoriõli tegelikult ei pea ära kallama, kuna see on taaskäideldav (sünteetiline mootoriõli on peale puhastamist sama hea, kui peale tootmist).
Kui jätta arvestusest välja Co2 emissoon (millest meie tingimustes veel ei sõltu midagi- Co2 ei ole kuidagi maksustatav ning nagu eelmine aasta näitas puudub ka poliitiline tahe parteiliseks enesetapuks selle maksustamise läbi), siis ei ole tegemist mingi argumendiga tavakasutaja jaoks
teine osa kah:
distantskäivitus ei ole lubatud Saksamaal (seal ei ole vist üldse lubatud autol töötada, kui juht ei ole autos), ülejäänud riikides on asi ikkagi ajaliselt piiratud (mitu minutit tohib mootor töötada elamupiirkonnas jne)
soojenemine on eraldi tema- lisasoojendid on tehasest enamusele autodest saadaval
Kulunud energia osas- normaalse konstruktsiooni puhul ei ole sisepõlemismootoril kütusekulu soojendamiseks/jahutamiseks oluliselt suurem, kui elektriautol (3kw agregaate tarbib tunnis ikka 3kwh sõltumata sellest, mis küttel need töötavad-> tõsi on muidugi see, et sisepõlemismootori puhul on tavaliselt kütte ja jahutussüsteemid oluliselt võimsamad...)
# Sa võid kõrvale jätta, aga sul pole kogemusi. See on väga suur eelis. Igaüks
# kes hommikul aknaid kraabib jne
Jutt pidi ju käima elektriauto eelistest. Elektrilise soojendusega esiklaas on aastakümneid tootmises olnud, seda omavaid autosid müüakse juba mõne saja euro eest (odavamalt kui klaasi enda hind uuena) ja kasutan ka ise talvel, on küll mugav. Kiusatus on panna siia pilt enda 70ndate autost, millel lisaks plokisoojendusele on olemas ka salongielekter 220V koos 2kW elektripuhuriga. Täpselt samamoodi lähed istud hommikul sooja autosse. Tõsi, minu oma on ilma kliimaseadmeta, suvel seda külma auto mugavust ei ole, selle eest on see mul teistel autodel olemas. Ei ole mõtet kaaperdada selliseid elementaarseid ja vanu lahendusi elektriautode ainuomadusteks. Elektriauto võluks jääb ikkagi tehniline lihtsus ning täna veel üsna kitsa sihtgrupi jaoks sobivad sõiduomadused. Arenguid vaadates on pigem hirm, et rikutakse ära ka see lihtsus enne, kui neist masside autod saavad, sest tööstusharu jaoks tähendaks see lihtsus väiksemat käivet, kapitalismi tingimustes peab aga kõik kasvama ja mingil viisil tuleb see probleem lahendada, nagu lahendati 80ndatel autode tehniliselt "liiga hea" vastupidavus...
"Elektriauto võluks jääb ikkagi tehniline lihtsus ning täna veel üsna kitsa sihtgrupi jaoks sobivad sõiduomadused. " - Täiesti kindel on see, et üle 90% autokasutajatest ei vaja midagi enamat kui 40kWh aku. Seda on siin juba mitu mitu MITU korda seletatud. Ja 2/3 parkijatest omavad parkimiskohta. See on tõestus sellest, et ei ole "üsna kitsas sihtgrupp". Ja Norra on veel üks tõestus (üle poole ostetavatest autodest on pistikuga). Kaua võib seda katkist vinüüli keerutada. Sobivad elektriautod praktiliselt kõigile. Tahad ostuhinnast viriseda, virise. Valiku puudumine, virise. Aga ära väida et sobib kitsale ringile.
Ongi teema jälle emotsioonide najal seal, kus keegi ütleb, kuidas teised elama peavad ...
Too palun tõestus 'täiesti kindlale' väitele, et 90% autoomanikest saab hakkama elektriauto ja 40kwh akuga ning 2/3 parkijatest omavad kindlat parkimiskohta
Ja võimalusel ka mingi arvutus selle kohta, kus elektriauto puhul on ostuhind "virisemine" (näiteks reaalne kogukulu arvutus samasuguste autode puhul).
Valiku üle virisemine on tõepoolest kahe otsaga asi-> kolmkümmend viis aastat tagasi oli meil võimalik 'valida', kas mosse, sapakas või lada, selles suhtes võib nõustuda (läheb aeg edasi, ehk tuleb neid rohkem)
P.S. nagu olen juba mitmeid kordi eespool välja toonud-> Norra seadusandlus ja maksusüsteem on see, miks elektriautod on kogukuludena samas hinnas, kui sisepõlemismootoriga autod
ah mida ikka nuriseda hinna üle- tavaline mopeedauto maksab uuena üle kümne tonni. hinnad on tänapäeval nii õhku täis, et kõik peavad seda normaalseks.
Lisaks mõne miinuse eelnevale udupeenele arutelule, jutt on Leafist. Hiljaaegu sai tehtud väike ringreis kodumaal- u.500km.
2016 aasta auto ajas sisse kerget sõnnikulõhna. Ilmselt oli asi seotud bakterite vohamisega kliimasisteemis. Tuli siis aknad vähe lahti hoida ja ära kannatada.
Maanteel õõtsus see autoke stabiilselt, kuigi mitte palju, mis hakkas ka pikapeale häirima.
Kas nüüd kõigest eelnevast, või millestki muust, kuid suht algusest peale tekkis väike peavalu ja olemine oli veel hiljemgi kehva. Ja mitte ainult minul, vaid kogu perel.
Spidokas valetab stabiilselt kümme ülesse, ehk maanteel gepsu järgi päriselt sajaga lastes väga kaugele ei jõua. Ega ka mitte üheksakümnega. Sõita sai 30kWh akuga masinas ja ülimas säästureziimis ei miskitpidi üle sajaviiekümne kilomeetri, aga auto karjus juba 140 peal, et kohe vaja laadima panna, muidu kastreeritakse kõik autosolijad või midagi sarnast ja täiesti kultuurses saksa keeles. Kuigi sõidu alguses lubab sulle lahkelt 187km ja kõik on väga viisakas.
Ütleks kokkuvõtteks seda, et minu unistused endale ühel päeval kooli-töö-kindergardeni vahelise kolmnurga katmiseks üks kasutatud Leaf või midagi odavamat võtta sai küll väikese tagasilöögi, kuid päris maha seda plaani pole veel matnud.
P.S.Koostekvaliteet ei üllatanud millegi erakordsega ja vastas täiesti tavapärase odavauto omale, olles ühtepidi jaapanlikult minimalistlik ja teisalt kuningriigile omaselt suht pohhuistlik.
Milleks elektriauto, kui on olemas tasuta ühistransport?
Ühest Eesti otsast teise jõuab ka vajadusel tasuta, võimalik, et isegi kiiremini kui arvestada laadimiseks kuluvat aega.
Mehed,kümme lehte tagasi küsisin.Küsin uuesti,mis on asja point?Kes tahab ostab,kes ei taha,ei osta nagunii.Sama asi nagu õpeta veganit liha sööma.Ja seda tervelt 22lk.Kellelgi on tõsiselt palju vaba aega.
see on ideoloogiate ja filosoofiate võitlus ning see ei lõpe ka siis, kui kogu maailm sõidab elektriautodega, ainult solksolk sai eriloa sisepõlemismootorit kasutada. sedagi vaid kaks tundi ööpäevas.
Sõnnikulõhn - ei ole seotud elektriauto omadusega.
Spidoviga - ei ole seotud elektriga, vaid debiliseerunud seadusandluse ja taunistunud Nissani ideoloogiaga :D
Maanteel õõtsumine - Jällegi, Nissan. See on säästukas. Pole elektrifitseerimisega seotud. Hea meelega koliks elektribemmi peale üle :D
30kWh'ga saab sõita jah 150km maanteel, see on ka kõik. Kui seda tead, siis võib kastreerimisteavitused jalge vahel ära summutada.
Küll aga tore kuulda, et tegid 500km'se reisi teatud laadimispausidega ära. Nüüd sa siis tead, et 200km-ne reis kergesti tehtav ka 30kWh'ga.
ts - auto ostuhinna ja kulukuse määra arvutused on juba tehtud mitmeid lehti tagasi. Sirvi eelmisi lehti.
Norra maksusüsteem ei ole seotud sellega, kas autokasutaja saab elektriautoga koduse laadimisega hakkama või mitte. Kui ei saaks, siis too ei soetaks elektriautot. Aga kuna üle 50% ostetud autodest on pistikuga, siis võiks nagu aru saada, et need 50% saavad hakkama.
2/3 parkijatest saavad koha, sest nad ise ütlesid, et neil on vajadusel oma koht. See oli mõni aasta tagasi tehtud küsitluse tulemus. Vastajateks olid meie riigi asukad.
Loomulikult ei olnud need väikesed tähelepanekud otseselt kõigi elektrikate kapsaaeda, vaid pigem jagatud kogemus odavautost, mis tegelikult nii odav ei olegi.
Tõele au andes võiks veel ära proovida Renault fluence z.e., mis jätab kuidagi sümpaatsema mulje kui Leaf, kuid millel on ka oma imelikud hädad küljes. Eriti see akurendinteema ja kiirlaadimise puudumine.
"2/3 parkijatest saavad koha, sest nad ise ütlesid, et neil on vajadusel oma koht."
Kui küsimus oleks olnud "Kas teil oleks võimalik kodustes tingimustes akuautot laadida?", oleks vastused teistsugused olnud. Laadimiskoha rajamine korrusmaja juurde ei käi päris nii, et viskad ühistu elektrikule kümneka ja ta veab pistikuga kaabli su auto juurde. Teine kümp veel ja ühistu veab asfaldile jooned ning paneb teistel parkimist keelavad märgid.
"see on ideoloogiate ja filosoofiate võitlus ning see ei lõpe ka siis, kui kogu maailm sõidab elektriautodega, ainult solksolk sai eriloa sisepõlemismootorit kasutada. sedagi vaid kaks tundi ööpäevas."
Mitte väga palju aastaid tagasi käis mõnes teises foorumis kibe andmine kineskoobi fännide (kellest viimases hädas said plasma fännid) ja LCD fännide vahel. Siis lõppes ikkagi ära, kui viimane plasma müügilt kadus.
Enamusele on see siin koht, kus end välja elada - kui kedagi sõimata, siis mõni sõimab vastu ka, pole et nagu hüüdja hääl kõrbes..
wb, sa järelikult mäletad millist pilti need esimesed LCD-d näitasid ja millist raha nende eest küsiti. Nüüd on LCD ikka väga suure sammu edasi teinud kvaliteedis ja hind kordades langenud.
Samasuguse arengu teeb võib-olla läbi ka elektriauto ja alles seejärel saab tast ASI, täna on selgelt tegu liiga kalli nišitootega, mis ei ole seda raha väärt, mida tema eest küsitakse. Jah, teda saab "äpist soojaks- või külmaks tõmmata" :-) mis minu silmes AUTO puhul küll mingit ekstra raha väärt ei ole.
Ainus eelis sisepõlemismootoriga auto ees on dünaamika, mis tavakasutusse mõeldud sõidukitel kahjuks lõppeb 130...150km/h juures ja on kasutatav ainult sirgel teel, sest veermiku aendamine on pooleli jäetud. Ehk siis inimene, kes temaga sõitmist naudiks ostab ikkagi bemmi või mootorratta.
Ei no muidugi. Milleks meil üldse uuringufirmasid vaja on. Kes analüüsivad küsitletute andmeid ja sedagi palju rahvastikust elab sell juhul korterites palju majades. Ja korteril ja korteril kah ju vahe. Samas küsitlevad tuhatkonda inimest uuringu jaoks. Meil on ju Arnis. Tema küsis 73 inimeselt
""Kui küsimus oleks olnud "Kas teil oleks võimalik kodustes tingimustes akuautot laadida?",""
Sellist küsimust ei saa esitada, sest need, kes pole asjaga tegelenud (praktiliselt kõik, sh sina isiklikult), ei ole pãdevad vastama. Kui on oma koht siis on suurem osa murest olematu. Ja 'pretensiooniks' on pea alati see, et 'mul pole kohta' mitte 'ühistu ei luba autot laadida'.
Laadija rajamine maksab olenevalt olukorrast 300-3000eurot. See on ühekordne investeering mis tõstab kinnisvara väärtust. Ning tegelikult on võimalik seda ka praktiliselt sama hinnaga maha müüa või müüa maha kasutusõigus (ruum kõris). Selle asemel et soetada pirakas LCD telekas saab pigem investeerida raha nõnda, et see ennast ära tasub.
Fluence on ebaõnnestunud katse.
Proovida võiks Konat, peaks sellel aastal olema siin juba kättesaadav. Ioniq on väga õnnestunud masin.
Kärss, mina ei lahmi midagi. Sa oled 50 postitust kirjutanud teemal, et sinule ja pikkadeks sõitudeks elektriauto ei sobi. Aitähh selle eest, me oleme sellest kõik ammu aru saanud, aga meil on oma elu, me ei ela samasugust elu nagu sina. Põllutöödeks ka Leaf ei sobi, siin teema millal, milline ja milleks elektriauto mõtekas soetada.
"Laadija rajamine maksab olenevalt olukorrast 300-3000eurot."
Väga optimistlik arvamus. Oletame, et ühistu enemuse nõusolek saadakse tasuta, eeldusel et omanik rajab koha oma kulu ja kirjadega. Vaja on:
1. Elektriprojekt vastavat pädevust omavalt ning majandusregistris registreeritud firmalt.
2. Kilp (arvesti + kaitse + rikkevoolukaitse) koos paigaldusega.
3. Kaabeldus.
4. Üheski neist kortermajadest, kus ma elanud olen, ei parkinud autod maja seina ääres. Kas nad oleksid takistanud teiste liikumist või oli vahel mururiba või kõnnitee. Seega tuleb projekteerida laadimise rajatis.
5. Ehitada see rajatis.
6. Viia kaabeldus rajatiseni, sageli asfaldi alt.
"Eesti Energia ostab 100% klientidele müüdavast elektrist elektribörsilt. 2017. aastal moodustas fossiilsetest energiaallikatest toodetud elekter meie klientidele müüdud elektrist 96,84%.."
Tallinna Vesi võiks samal põhimõttel arvetele kirjutada: "Ammutame 100% joogiveest Ülemiste järvest. 97% teile tarnitud veest tuleb põldude vahelt, kus kasutatakse taimekaitsevahendeid ja väetisi. Tellides (kallima) Rohelise Vee paketi, hakkame teile Ülemiste järvest ammutama puhast, looduskaitsealade allikatest tulnud vett.
Eesti Energia üllitisest innustatuna viskasin ka oma arvele pilgu peale ning üllatus-üllatus:
"Eelmisel aruandeaastal oli elektribörsilt ostetud elektrienergia osakaal 100%. Müüdud elektrienergiast toodeti 38,57% taastuvenergiast ja 61,43% fossiilsetest kütustest."
Lisaks sellele, et ma maksan elektri eest 220Energia kliendina vähem, kui EE klient, on mu tarbitav elekter ~1000% puhtam!
rohelise energia alaselt- asi on väga lihtne:
On olemas ports inimesi, kes ostavad rohelist energiat. Mida vähem on elektrimüüja portfellis suurtarbijaid,seda suurem osa on eratarbijaid, kelle ostetud roheline energia mõjutab oluliselt seda jaotist.
Enamik elektrimüügi kasumist tuleb rohelise energia arvelt (seal on spekulatsiooniruumi rohkem).
tagasi mõne leheküljetagusesse teemasse:
Olles postidel laadimispunktidega ning välispaigaldistega otseselt kokku puutunud, siis 8-15K ühele laadimiskohale on enamvähem korrektne summa eeldusel, et kogu juhtmestikku ei pea välja vahetama (arvamus, et arvesti ja kaabel on piisav on tõenäoliselt pärit eramajade loogikast- ise vean, ise kaevan jne).
Kinnisvara väärtust laadimiskoht ei tõsta, ära tasub see KÜ vaates vaid juhul, kui korteriomanik maksab selle kinni NING taastab selle raames majaesise kõnnitee.
Huvitav, kas selle 'turu-'uuringu taga on ka mingi päris äriplaan (seda oleks tegelikult huvitav näha- minu arvutused näitasid, et ilma kiirlaadijateta ei ole laadimispunktide äri peale ELMO tellimuste lõppu mingil moel kasumlik)
Täpsustavaks teabeks: Nord Pool börsisüsteemis pole eraldi taastuvat (rohelist) ja mittetaastuvat elektrit müügil ning kauplemine on automaatne - nagu börsidel ikka, müüjat ei saa valida. Börs arvestab kaablite läbilaskevõimega, seetõttu on hinnaerinevusi. Kui el.müüja väidab, et ostis elektri 100% börsilt, siis ta pole eraldi taastuvat värki ostnud, need numbrid arvetel on manipulatsioon.
Tuumaelektrit loetakse fossiilseks.
irw@~1000% puhtam.
Su energia oli puhtam ainult sellisel juhul kui sa ise maksid rohelise eest, see 38,57% taastuvenergia osa on 220 energia rohelise energia ostjate summaarne osa ja ei näita, et 220 energia müüks kuidagi puhtamat energiat :-) (aga ma kahtlustan et sa teadsd seda juba)
Ja kuna 220 ja EE elekter liiguv elektrilevile kuuluvaid traate mööda, siis võib päris kindlasti väita et roheline ja must elekter omavahel segunevad.
Mul endal on väike kahtlus, et eestis müüakse rohelist (loe lüpstakse tarbijaid) rohkem kui toodetakse.
12point selle Tallinna Vee nalja eest :-)
8 tuhat on mõistlik number kiirlaadija paigaldusele. Mitte tavalise, "teise taseme", laadimispostile.
On mõeldamatu, et prügikastide majakese fonoluku ja lambi rajamiseks KÜd 8 tuhat välja käivad.
laadimispunkti ehitamine on ka rahaline kulu ja peab ennast ära tasuma- mitme aastaga üks elektriauto selle nulli teenib? iga liigutus, mis me teeme, on energiakulu ja kuigi mõnele tundub, et el.auto on paduroheline, siis kõiki pisiasju kokku liites saame ehk suuremagi reostuse.
Aga hr. Arnis. Olge siis nii kena ja küsige nende asjade kohta kuskilt hinnapakkumine mitte ärge uskuge: projekteerimine. Tööd. Materjal. Ja kui härrad EE st ütlevad et majale ampreid ei jätku siis liida sinna veel lisaamprite ostmine. Hoidku Ratas et alajaamas oleks reser olemas, muidu tuleb lisada ka uue alajaama maksumus.
Korrektselt võetuna on roheline energia see, mis ei tekita kasvuhoonegaaside emissiooni.
Seega ei saa roheenergiaks lugeda ka puidu ja biogaasienergiat.
Inimkond on ammutanud hulga fossiilkütust ja selle süsiniku CO2-ks põletanud. Asja parandamiseks tuleb nüüd see CO2 uuesti C-ks ja O2-ks laiali lammutada ja asjad oma kohale tagasi panna. Seni oskavad seda mõistlikult teha vaid taimed. Seega ka täna kasvavat taimset massi ei tohi me põletada vaid see tuleb ladustada. Ja ladustada veel niimoodi, et see kõdunema ei läheks - st, et ei tekiks veel hullem gaas - metaan. Täielik nõmedus on biokütust spetsiaalselt selleks kasvatada, lubatud tohiks olla vaid olemasoleva põletamine kui see on vajalik metaani tekke vältimiseks.
Mis puutub elektriauto positiivsetesse pooltesse, siis lisaksin siia poliitilise mõõtme.
Täna bensuautoga maksan km läbimiseks 10 senti kütusele. sellest suur osa on maksud aga 4 senti läheb ikka puhtalt naftaammutajale, s.o siis Putinile või muhameedlastele kes omakorda selle osaliselt ka islamistidele tilgutavad.
Kui sõidan elektriautoga, kulutan km peale 1.5-2 senti ja venemaale läheb sellest ainult elektrijaamade toss, kui põlevkivielektrit olen laadinud ...
EE ostab ka venest elektrit, ja kui minu akusse peaksi juhtuma see vene eleker, saavad nemad minu kilomeetri sõidupealt ikkagi alla ühe sendi (maksud ja võrgutasu jääb Eestisse) mitte 4, nagu bensu pealt.
Tallinna Vee näide pole korrektne, pestitsiide on kraanist väljuvas vees alati ühepalju, ehkki maksid allikavee eest rohkem. Mina muide elan Nõmmel, ja siin on puurkaevus - mul tuleb kraanist hoopis teise maitsega vesi kui kesklinnas, ehkki torustik on ühtne süsteem.
Naftaga aga annaks küll nii teha nagu ausa kaubanduse kohviubadega, maksan rohkem ja raha läheb kallimale tootjale, teiste jaoks turg väheneb ja saadav kasum kukub.
Kui saaks tankida Norra naftast tehtud benssu, oleks bro.
elektrit ostad sa börsilt ja iial ei tea, millisest põhjamaa riigist see parajasti tuleb ja kelle tasku kasum läheb. võib olla lähebki norrakate tasku ning sellega toetatakse sealseid elektriautosid, sulle jääb vaid maksmisrõõm ja eestisse põlevkivijäätmed.
Kes, mis, kui palju, kelle tasku, sellele ei ole mõtet.
Aktsiis, riigikassa täitmine. Sõidaks autod õhust ja armastusest, pannakse ka sellele maks peale.
Hyundai-st on siin ka juttu olnud, nüüd on väljas elektri Kona, väike küll aga sõiduulatus 400-500 km.
Paraku jälle tasuvus. 220v võrgust laadimine võtab igaviku, mis eeldab jälle lisakulu.
Hinnad algavad 35000 eurost ja lähevad üle 40-ne tuhande.
Võrreda saab seda edukalt bensiinimootoriga Kona-ga, mille hinnad on Eestis 17tuh-24tuh eurot.
Hinnavahe 17tuh eurot. Selle eest saab ikka eriti palju bensiini osta.
Elektriautode laadimine võtab suht alati sama aja, olenemata kui palju see auto sõidab. 16A annab 16km tunnis, 32A annab 32km/h.
Laadimistaristu kuulub kinnisvarale. Enamasti elatakse ühes kohas kauem kui üks auto. Ehk võid kasvõi 10 korda autot elu jooksul vahetada, ikka tuleb elekter sedasama kaablit pidi parkimiskohani.
17000 euro eest saab 150 000km bensu. Auto eluiga on suurem, ERITI elektriauto eluiga. Tänapäeva turbeeritud bensukad ei kesta nii kaua nagu vanad lihtsa konstrunniga pressid.
Veelkord, rohkem tossust ja rohelisest auto tootmisest juttu ei puhu - see ei ole argument auto ostuks või mitte ostuks sest lihtsurelikud ei ole võimelised nii põhjalikult ajukäärusid venitama. Aga seda mainin, et Venemaalt me elektrit ei osta ega ei müü. Me ainult hoiame sagedust. Summa on alati nullis. Juba aastaid.
PS: Kona hinnad algavad 22 000€'st, manuaalkastiga auto ei ole tänapäeval auto. Nagu ka ilma konditsioneerita auto ei ole auto. Võib jalgrattaga ka sõita.
ahsoo, et kõige lihtsam auto, millega hommikul tööle minna ja õhtul koju, polegi auto? et läbida päevas 40km, peab olema täislaks vilesid ja tulesid? eks igaüks tarbib oma arusaamade järgi...
Kui sa selle auto eest 1700€ välja käid, on okei sõita manuaaliga ja palavas salongis. Kui sa maksad 17 000€, siis ei ole enam okei. Ka sa ostaksid endale tutika korteri, millel ei ole ventilatsiooni? 150 000€ eest? Ostaksid sellise 30 aastase liisingu peale? Aga vana magalapiirkonna korteri 15 000€ kiirmüügihinnaga, kui seal pole ventilatsiooni?
Kuubikud, milles pole konti ja on manuaalkast ostab vast tööandja töötajate piinamiseks. Rollerautos muideks ka pole konti, vähemalt on automaat.
17000 euri eest saab u.12600 liitrit kütust!.millega saab sõita vabalt 250000 km! tavakasutajale jätkub seda vähemalt 12 aastaks.koduperenaine ja linnas kärutajad saavad sõita 25 aastat
Lunguuks, proovi vähemalt jätta muljet, et loed neid postitusi, millele vastad. Ma ei rääkinud ju lennukaugusest, vaid tõin välja otsese vale, kuidas särtsuautode ainuomadusteks püütakse nimetada omadusi, mis on olnud olemas ja üsna levinud juba aastakümneid. Sama katkine plaat jätkab praegugi keerutamist, kui hakatakse midagi argumenteerima nii, et 1700e ei saa olla automaatkastiga või töötava kliimaseadmega ja kõik kliimata kepikastiomanikud on millegi poolest vähem väärtuslikud ja elavad valesti.
Aga ega nii ei saagi jõuda tõele lähemale, kui ühed üritavad argumenteerida, aga teised samal ajal esitavad järjekindlalt väljamõeldud valesid ning valede paljastamise järel sildistavad vastaspoolt ajukäärude ja teab veel mis jutuga endast rumalamaks. Saamata aru, et sildistaja kannab enda küljes alati rohkem silte, kui ta neid kellelegi kleepida jõuab. Äkki prooviks isikliku tatipritsimise juurest tulla ikka autode juurde tagasi?
Selle arvutuse aluseks on bensukulu 8,4L 100km-le, mis on rohkem linnasõidu kulu. Palju linnasõidu autod aastas kah sõidavad? Kui keskmine inimene sõidab aastas 14000-15000km siis linnasõidu autod kindlasti vähem, mis tähendab, et antud kogusest piisab näiteks 15 aastaks.
"manuaalkastiga auto ei ole tänapäeval auto."
Sooh!? Samamoodi võib öelda, et auto, millega tuleb mõttetuid pause teha, ei ole auto. Sõida bussiga, saad kiiremini.
Kona hinda tuleb ikka kõige lihtsamast manuaalkastiga mudelist võtta. Miks?
Automaatkast ja manuaalkast on keerukamad, kui elektrimootoriga auto käigukast, seal on vähem liikuvaid detaile, mis maksab.
Mõlemad kõige odavamad on kõige lihtsama varustusega, võimalik elektriautol on seal veel midagi lisaks, kuid see ei muuda hinda märgatavalt.
kui ma ostan üheksa tonni eest dacia, millel on konditisoneer, siis ma olen kordi rohelisem, sest sõidan sellega kümme aastat ja ei kuluta iial kütusele nii palju raha, et dacia ja kütuse kogusummas elektriauto lähedale jõuaksin. ja ei pea iga 200km järel pause tegema.
Kärss loe ise postitusi. Too välja millises postituses ma kirjutan üldse aknasoojendusest. Elektriauto eelis bensukaga võrreldes, et saab suvalises kohas auto äppist nii sooja kui külma panna. Ka siseruumis ja ilma bensiinihaisuta, standardvarustuses. Webastoga saad vaid sooja panna, see kallis ja mitte kuigi töökindel lisavarustus. Igaüks ostab sellise auto nagu talle meeldib, arnise arvates sobib vaid elektriauto ja kõigile, kärsa 50x arvates ei sobi see pikkadeks sõitudeks, igaks elujuhtumiks parem on vana diisel ja lastele meeldib sõitvas autos ka ööund magada. Teisisõnu Kärss teab mis on parim talle endale, arnisele, teistele lugejatele ja ka ta enda lastele. Küsi kunagi teiste käest, mis neile meeldib, alusta näiteks kodust.
"Korrektselt võetuna on roheline energia see, mis ei tekita kasvuhoonegaaside emissiooni.
Seega ei saa roheenergiaks lugeda ka puidu ja biogaasienergiat."
Sellest on siin juba juttu olnud: Roheline energia on see, mis kasutab taastuvallikaid, st. looduslikku ringlust.
Puit tekib tänu õhust ära korjatud CO2 (ja ka CO, kui seda leidub) lammutamisele süsinikuks ja hapnikuks. Puidu põletamisel tagastatakse CO2 ja CO (mittetäielikul põlemisel) ringlusse.
Teoreetiliselt võiks fossiilsete kütuste põlemisel tekkivaid kasvuhoonegaase kompenseerida puidu konserveerimisega küll, aga see oleks ebareaalselt kulukas.
Lunguuks, need "igaks elujuhtumiks" on Sinu ja Arnise jutt, mitte minu, sest mul polegi ühtki autot igaks elujuhtumiks. Küll aga vaidlen selle vastu, et raha ümbertõstmine rahakoti ühest sahtlist teise on kokkuhoid või tekitab raha juurde. Kokkuhoid, kui see on võimalik, peab tulema mujalt ja peab olema arvutatav. Ma olen 7a sõitnud tööl särtsuautoga ja päris hästi kursis selle piiratud kasutusmugavusega ja ka kontseptsiooni enda lisamugavustega (eelised).
Õigustada kordades kallima auto ostmist lihtsalt standardvarustusega paarisajaeurose lisavarustuse asemel (elektriline salongi ja mootori soojendus, mille leiab põhjamaades ligemale 100% autode küljest olenemata väljalaskeaastast), on veidi kummaline.
Mulle meeldis väga lcd telekate näide, kus edevast ja kehva pildiga nishitootest sai kiiresti taskukohane ja kvaliteetne lahendus massidele, mis on vanast parem tõesti KÕIGIS omadustes. Särtsukatega pole seda VEEL juhtunud.
Ps: ühegi uue auto tootmine (tarbimise kaudu nõudluse tekitamine) ei ole roheline tegevus nii kaua, kuni vanad on lõpuni tarbimata. Roheline asendustegevus Eestis ei päästa ka planeeti, kuni Hiina, India jt jätkavad vanaviisi. Suures pildis ei kvalifitseeru meie valikud isegi mitte tilgakeseks meres.
huvitav mõte- vanad autod lõpuni tarbimata. kaua siis üks auto kesta võiks- meie kliimas ilmselt seni, kuni enam midagi kuskil keevitada ei ole, lõunamaal ilmselt lõputult, sest mootorit annab mitu korda remontida, sillad kestavad ka vähese vaevaga kaua, kered ei ussita ja kui istmepolster läbi kulub või rool imeõhukeseks, siis annab ka neid asendada. aafrikas neid vanu ja igivanu kärusid piisavalt liikvel.
Kärss, soovitan sul end Hiina elektriautode tootmis ja müügimahtudega kurssi viia. Hobune kaarikuga oli ka kunagi parem liiklusvahend kui auto, viimane oli kallis, keeruline ja polnud kusagil tankida. Täitsa rumalad ikka kes siis autod omale ostsid. Sama rumalad kui Arnis, onju? Veel rumalad lendavad nüüd lennukitega, see ju ei tasu kuidagi ära.
Hiina on Elmo programmist tõesti sama kaugel, kui roheline mõtlemine elektriautodest, kuigi õhkõrnad seosed on mõlema puhul täiesti olemas. Hiina ja India puhul on aga elektriauto ostud iga tuhande elaniku kohta siiani number, mida just väga eeskujuks tuua ei sobi.
Autode lõpunitarbimine toimub ju praegugi. Roostetama hakanud kere elab teise elu piirkonnas, kus roostetab edasi poole aeglasemalt ja kus asju ostetakse vajadustest lähtudes, mitte naabrile millegi tõestamiseks. Mootoritega on sama lihtne, korra-paar on mõtet veel tagasi tihedaks teha, edasi mitte, juurde ei toodeta, ring saab üsna kiirelt täis. Just tehnika osas oleks särtsutehnoloogial võimalus olla tõeliselt roheline ja vanade autode eluiga üsna lihtsal moel oluliselt pikendada. Unistada ju võib...
Teemasse: mul puudub igasugune huvi mõelda välja mingeid teoreetilisi äärmuslikke olukordi. Vaatan just oma reaalset elu ja proovin alati huviga kõike uut, mis sellega vähegi sobitub. Hetkel olengi nt perega Saksas (7-kohaline mahtuniversaal, bensukas), lapsed läksid õhtul magama kodus ja ärkasid sihtpunktis paar tundi varem, kui google mapsi kalkulaator lubas, sest keegi ju sauruseõlide peal öösiti nii aeglaselt ei sõida. Aga nüüd kohapeal liigume teist päeva mäestikus. St mitte ei sõida läbi, vaid kolame tillukestel teedel ja matkame looduses. Päevane läbisõiduvajadus olnud ja on veel kogu nädala max 300km. St teoreetiliselt oleks mõeldav tõesti ka nii, et lennukiga kohale ja siis rendiautoga edasi, mis võiks vabalt olla ka elektriauto. Siinne teema meenub kohe, kui tuleb jälle kilomeetrite (harva isegi kümnete) kaupa sõita mäest alla. Kõik see energia läheb praegu raisku, aga kogemusest tean, kui vähe on vaja pidurdada, et saada energia üsna arvestatava maa jagu edasiliikumiseks. See on paraku vaid teooria, sest praktikas pole näinud siin Saksimaal üldse särtsukaid, samal ajal kui mujal kohtab neid ikka nii, et ei saa jääda märkamata. Miks? Efekt peaks olema igal juhul parem, kui tasasel maal maanteesõitudel. Kindlasti on mäestikupiirkondade ja särtsukate vastu huvi tuntud nii tootjate kui ajakirjanike poolt ja Norra näitel peaks nagu ka kogemusi juba olema. Ise pakuks, et paarkümmend km mäkketõusu sööb akumahtu kriitiliselt palju ja mäe otsa koju jõudjad näevad olukorda palju kriitilisemalt kui minusugused, kes tulevad õhtuks ööbima just alla orgu. See võib küll olla vteci eripära, aga sarnast kiirust hoides on maanteepaagitäie ja mäestikupaagitäie kuluvahe koormatud autoga ca 3l/100km kohta. Särtsuautol võiks linna/maanteekogemusi võrreldes olla reaalne energiakuluvahe lausa vastupidine. Samas ei kajastu see inimeste autovalikutes ja uue auto ostjaid pole siin mitte vähe. Oskab keegi selgitada nähtust või lisada midagi omalt poolt? Minul tekitas see igal juhul kiusatuse võtta tulevikus mägises piirkonnas rendiautoks just nimelt särtsukas, kuna tundub loogiline ja tahaks teada, miks kohalikele see loogika ei sobi.
Võibolla isegi sobiks kui elektrikate hinnad sama suuruses bensukate omadega. Kujutan ette küll kuidas särtsukas mööda serpentiine end üles veab tänu vägevale pöördemomendile ja alla tulles laeb akut täiega.
Ükskõik, mis autoga olen mägedesse tõusnud, on nende mootorid kõik viimse piiri peal kiununud. Alla tulles ainult mootorpidurdusega paned kurvist kiirelt otse.
Ainuke kriitiline olukord tekkis Gibraltaril kus enne serpentiini pööret mootoril jaks kadus- autos 5 inimerst ka. Olümpusel oli tõusul vahel heaks abiks mäe anomaalia.
Eelnevatele teoreetikutele infoks, et sai just kortermaja parklasse lastud elektriauto laadija paigaldada (koos uue Elektrilevi liitumispunktiga) ja kogu moos läks maksma ca 4500€. Oleks teisi kortereid veel kaasa tulnud, oleks hind per laadija veel omajagu madalam tulnud.
Laadija - tänud konkreetse hinnanumbri eest. Kas see hind sisaldas ka EVSE enda hinda?
Mismõttes liitumispunktiga. See on ju märgatav osa hinnast. Teisiti ei saanud?
Eelmisele totule - arvuta ise. Teema paksult täis numbreid
miks mina pean arvutama? arvutab see, kes neid kulutusi teeb ja kui tema arvab, et on rentaabel, siis tehku, aga kui ta pole midagi arvutanud, siis ilmselt inimest ei huvita el. auto kui maailma päästja, vaid tegu lihtsalt snoobiga. minu arust on see pidev pealemaksmine.
Arvutused on tehtud, aga teietaoliseid ei huvita vastus, teid huvitab mölisemise protsess.
Kel elektriauto ei meeldi, võib sama elektriga soojendada karterit ja salongi ja nautida "piiramatut" sõiduulatust. Saab vähemalt osa elektriauto eelistest masuudipressile.
Kuule arnis, lõpeta ära! Oled sa ju isegi siinsamas teemas öelnud, et täishinnaga elektrikat sa poleks ostnud. Tead väga hästi, et sellist hinda annab isegi sinu üle 30000km-ga aastas tagasi sõita aga ikka ei suuda mölisemist lõpetada.
Uue liitumispunkti tegemine tuli kõige mõistlikum lahendus arvestades konkreetset olukorda. Jällegi võib odavamalt saada, kui pole seda tarvis teha.
Ise maksin kinni ja tasuvusperioodi ei arvutanud ja ei pea seda ka väga oluliseks. Olen kindel, et 10 aasta plaanis lisab see korteri väärtusele rohkem, kui see täna maksma läks.
mis toimub korteriturul ja mis autode turul, on kümne aasta lõikes üsna tume maa. aga miskipärast pole tänased ärimehed, innovaatorid ja muud helged pead avastanud võimalust, et tehes kõikjale (atraktiivsematesse kohtadesse) laadimispunkte täna, on homme võimalik nende pealt raha teenida. ilmselt ei peeta elektriautosid ning nendega seonduvat eestis nii perspektiivikaks ja kasumit toovaks ettevõtmiseks ja ilmselt on laadimispunkti rajamine kulukam ettevõtmine kui sealt toodetav kasum. kas üldse uusarenduste juures, mida meil siiski pidevalt juurde ehitatakse, on laadimispunktide rajamise võimalus perspektiivplaanis olemas või tehti ka need majad põhimõttel palju pappi ja kiirelt kätte? võib olla 20a pärast on kõik autod majade ees elektrikad ja kui pole laadimisvõimalust, kinnisvara hind hoopis langeb kolinal.
Kindlasti lisab kinnisvara väärtusele, hetkel veel mitte, aga lähiaastatega nõudlus kasvab ja mingi moment tekib kv.ee taolistesse kohtadesse linnukene lahtrile "auto laadimise võimalus parkimiskohal".
Kui sul seal kolmefaasiline ühendus, siis on kahele autole veel ruumi juurde (jättes praktiliselt kõik muu samaks oletan). Ja siis saab küsida olemasoleva infra kasutuselevõtu eest tasu. Ala 1500€ ja järgmine elanik saab kõrvale tuldud.
Ma poleks ostnud uut autot kui vähekasutatud vähem maksavad. Kuna toetus oli, siis vahe oli olematu, seega mõistlikum võtta siis kohe uus.
Kui praegu peaksin teise ostma, siis jälle, ostaksin kasutatud.
Kiirlaadimiskohad ja eralaadimiskohad on täiesti erinevad terad.
Ootan huviga, mil uusarendustel peavad olema projektis kõrid juba maas igale parkimiskohale. Panen puusalt, et Eestis see nõue tekib 2025.
To Arnis
Ma olen juba ammu märganud, et Sa elad mingis oma maailmas, kus loogika ja füüsika töötavad teisiti aga palun selgita Miks peaks kunagi olema nõue parkimiskohtade ja laadijate kohta ? Kas riigi poolt kohustuslikuks tehtud laadimispesade sund on Su äriplaani osa?
kaubanduskeskuste parkimiskohtade laius vist on praegu kuskile sisse kirjutatud: Kui 2003. aasta standardi järgi pidi sõiduauto parkimiskoha laius olema 2,6 ja pikkus 2,7 meetrit, siis 2016. aastal kevadel väljastas Eesti standardikeskus uue standardi, mille kohaselt peaks kaubanduskeskuses parkimiskoha soovitatav laius olema 2,7 meetrit.
aga kuna see on soovituslik, siis keegi nagunii seda ei järgi. samas võib riik, kui tahab tulevikku vaadata ja näha eestimaal elektriautosid, kirjutada kuskile ehitusseadustikku laadimiskohtade nõude nagu meil siin igasugu nullenergia ja muud asjad päevakorras on. hetkel küll tunudb, et elautode osas on üsnagi vaikus ja keegi ei tegele selle teemaga. ilmselt saadakse aru, et hinnad on veel sellised, mis laia levikut ei soosi ja pole mõtet suurt teemat üles võtta.
aga kuna tehnika on pidevas arengus ja muutumises, siis võib veel igasugu muid transpordilahendusi esile kerkida. eks sama seis oli ka kunagi plasmatelekatega, mis alguses hingehinda maksid ja nüüd ainult led võidutseb. või heli- ja videosalvestuse ajalugu, kus paljud lahendused ammu juba prügikastis, kuigi see kõik nii ammu ei olnudki. või millise arengu on arvutustehnika mõnekümne aastaga teinud.
Sellepärast et riik peab aru andma oma tegevuskavast puhtama keskkonna saavutamiseks ning selle ettemääratud kiirusega läbi viima. Laadimisvõimaluse võimaldamine on üks mitmetest asjadest, mis on elementaarne. Nagu ka liginullenergia hoonete nõue, mis varsti rakendamisele läheb
(https://www.err.ee/687567/liginullenergia-noue-pidurdab-uut
e-elamute-ehitamist - kui tahad sellest pikalt viriseda, siis virise seal, mitte siin teemas, see on sulle ju piisavalt atraktiivne :) )
Hetkel riik teeb ikka väga väga vähe. Viimane asi oli uue liiklusmärgi sisseviimine seaduserägastikku. Märk, mis keelab mitte laadimiseks parkida antud parkimiskohale.
Nii et mu äriplaaniga läheb väga hästi ja varsti olen ma miljonär.
Laadimiskoht kortermaja ees ja lisaväärtus? Vaevalt.
Kõik asjad vananevad, ka tehnoloogia. 10 Aasta pärast on see laadija seal uutele autodele iganenud lahendus.
Seda võiks võrrelda auto tuunimisega, kes on nõus maksma juurde, kes hoiab eemale või küsib hinnaalandust, taastamaks normaalne välimus.
Kinnisvara hoiab väärtust, kuid lisandväärtuse saavutamiseks peab ole a nõudlus.
no krt, kkülaline, kuidas sa saad nii loll olla :D
Ega laadimispost ei maksa tuhandeid.
Viimane jupp maksab paarsada euri. Ja võid kindel olla, et Type2 pesa tuli et jääda, mitte vähem kui 20-40 aastat. Täpselt sama kehtib Schuko pistikupesale ja punasele tööstuslikule pistikule, mis juba väga ammu on olnud samasugune (ja on põhimõtteliselt Type2 aluseks).
Ja võimsust ka vaja ei ole rohkem. Nagu ka veekeedukannud, mis aastakümneid tagasi olid sarnases võimsusklassis, nii ka laadimine. Me sõidame ikka samapalju. Pigem läheb autode effektiivsemaks muutumise tõttu võimsuse tarvilikkus alla. Aga sul uhhuu ei võta nii palju, et ma rohkem ei seleta.
Pigem mõeldi seda, et mõnede aastate pärast jahmerdavad juhtmetega vaid mõned antiigihuvilised. Ülejäänud pargivad ära ja edasi toimetab mingisugune automaat või käib kogu lugu üldsegi juhtmevabalt. Kannatame veel natuke ja kui volkari grupeering oma sellealase tööstuse korralikult toimetama saab, siis peab ka laadimisalal edasiminek tulema.
Markokene, miks enda väitel sedavõrd stabiilse närvisüsteemiga isik jälle sedavõrd keema läheb?
Kärsa argumentatsioon pädeb tema enda ning taustatantsijate suhtes. Kui isiku doktorikraad (?) soliidse kuvaldana kõrvalvaataja mõtlemisvõimet ei hävita, tundub kärsa mõtte- ja muu maailm kui mitte väga imeliku, siis vähemasti rahvastikust väga marginaalset protsenti kujutavana. Huvitav, et ta sellest kõrgelt haritud härrana ise aru ei taha saada. No tegelt mitte.
Ega antud teema otstarve pole midagi muud, kui kahe kõva kivi hõõrdumine, mis ennast ammendas oma paarkümmend lehte tagasi. Isiklikult ostaks tööle-koju käimiseks kindlasti elektriauto, aga kindlasti mitte selle teema tagajärjel.
Aga muidu kuidas sa Marko sammalt sellisel koledal juhul mõnitaksid, kui sammal veoautoga ei sõidaks? Suure saladuskatte all võin avaldada, et viimati sai igapäevast leiba rooli keerates teenitud üle kahe aasta tagasi. Uus ametikoht ei ole küll niivõrd prestiizhne ning kõrgelt tasustatud, kui moderaatoritroon netifoorumis, aga iganädalaste teraapiasessoonide ning kange õlle abil loodan üle saada..
Täpselt. Tehnoloogia areneb, elektriautodele tulevad paremad akud, laadimissüsteem paraneb. Kes teab, 80% ulatuses perpetuum mobile!
Seda ma räägin, elektriautode levikut pidurdati naftatööstuse poolt meeletult.
Nüüd kus maailmavaated on muutunud, see kõik alles algab.
Täna on elektriauto lapsekingades ja selle ostmine on toetus arenduseks, auto luksusauto hinnaga.
Võiks võrrelda nutikodudega, kus on veel vigu ja ideaalset lahendusest jääb alati vähe puudu.
Tehnoloogiaga on nii, põnev on olla esimeste seas aga teinekord on kasulik oodata!
Kkülalise viimane lause võtab kokku käitumisjuhise rahva poolt Eesti riigijuhtidele.
Olen selle vist eelpool ka siin välja toonud. Pikemalt:
Elektriauto on möödapääsmatu ja kindel tulevik, kui just autot kui sellist tervikuna millegi muuga välja ei vahetata.
Samas on Eesti füüsiline ja finantsiline osakaal maailmas nii väike, et meie praktiline ostukäitumine arengule üldse miskit mõju võiks avaldada.
Küll aga on meie hääleõigus iseseisva riigi olemasolu tõttu 1/200 maailmast. See tähendab,et meie hääl on 30-70 korda võimsam kui meie raha.
Seega peame igal võimalikul juhul rahvusvaheliselt kella lööma elektriautode ja taastuvenergia poolt ja samas oma piskut riigimraha mitte mingil juhul raiskama miskite toetuste peale, sest need ei mõjuta Eesti väiksuse tõttu miskit. Võtke parem 1 promill nende toetuste kogusummast, ja saate teha sellise rahvusvahelise meediakampaaniaa, et terve maailm ehitab enesele laadimistaristu. Aga ise hakkame kasutama neid tehnoloogiait alles siis kui need ka majanduslikult tasuvaks muutuvad.
to wb
"Teoreetiliselt võiks fossiilsete kütuste põlemisel tekkivaid kasvuhoonegaase kompenseerida puidu konserveerimisega küll, aga see oleks ebareaalselt kulukas..."
Ilus näide kuidas meedias kedratud seisukoht on inimese peas kinnitunud ja asja sisule ei mõtle.
Mitte tekkivaid vaid tekkinuid ...
Probleem on selles, et kasvuhoonegaasid on juba emiteeritud ja need tuleb atmosfäärist uuesti välja saada. Seega põletamine tervikuna tuleb asendada päikeseenergiaga ( mille erinevad esinemisviisid on ka hüdro, tuule ja laineenergia).
... ja et mitte jääda paljasõnaliseks, siis ise oma rahakotiga ma niimoodi ka käitun.
Kiidan siin päikesepaneele ja elektriautosid, aga ise pole veel ostnud, sest need on veel liig kallid.
Aga sõidan elektritaksoga, sest see on odavam kui bensutakso.
Tervitan taastuvenergia toetussüsteemi lõpetamist, sest see on minu rahakotist seni veel ebaefektiivse tehnoloogia kinnimaksmine.
Aga samas muidugi on kiusatus veel enne selle toetusskeemi lõppu ise selle ree peale hüpata ja pappi teenima hakata...
kui muidu kisasime, et vedelkütus kallis ja tanklad koorivad suuri kasumeid, nägemata laiemat pilti, kus üle poole kütusetahast voolab tegelikult hoopis riigi taskusse, siis nüüd ollakse nõus maksma kõrget elektriaktsiisi, võrgutasusid, taastuvenergiatasu ja mida kõike sinna elektriarvele külge poogitakse. aga et elektrijaamade korstnad jäävad teie elektriauto tõttu ikkagi suitsema nagu nad siiani suitsesid, ei huvita kedagi. eks ta rohkem lasteaia moodi ole- tahan seda mänguasja, see meeldib mulle...
"Probleem on selles, et kasvuhoonegaasid on juba emiteeritud ja need tuleb atmosfäärist uuesti välja saada. Seega põletamine tervikuna tuleb asendada päikeseenergiaga ( mille erinevad esinemisviisid on ka hüdro, tuule ja laineenergia)."
Ja mida see muudaks? Puude täielikul kõdunemisel tekib sama hulk CO2, kui põletamisel, ainult aeglasemas tempos. Puid tuleks hakata piisavalt sügavale maa alla matma või tuleks neid mingi räige keemiaga töödelda. Ja kogu selle "rohelise" aktsiooni tulemuseks on, et hapniku osakaal õhus väheneb, kuna puud ei vabasta enam fossiilsete kütuste põlemisel seotud hapnikku.
"Eelnevatele teoreetikutele infoks, et sai just kortermaja parklasse lastud elektriauto laadija paigaldada (koos uue Elektrilevi liitumispunktiga) ja kogu moos läks maksma ca 4500€. Oleks teisi kortereid veel kaasa tulnud, oleks hind per laadija veel omajagu madalam tulnud."
Juba üksnes 20 A tellimise eest tuleb maksta 3200EUR. Oleks kortereid (autosid) rohkem kaasa tulnud, oleks ka ampreid rohkem osta vaja või siis laadimisjagamise kord sisse viia, mis teeb laadimise ebamugavamaks.
Ajalise mõõte tunnetamiseks on sobiv läbi lugeda jah esimene lehekülg.
Jahutakse samade asjade üle, selle vahega, et praktilisi kogemusi inimestel veel polnud, nüüd aga juba on.
Positivne on see, et enam õnneks riik ei maksa minu taskust kellegi teise elektriauto soetamist kinni. Igaüks plekib ise. Teemaksuks mõeldud aktsiis muidugi teine lugu.
Elektriautode omanikud võiks zhesti teha ja selle 5 senti /km kasvõi laadimistaristu loomiseks annetada. 10 000 km aastas teeb 500 euri aastas. Kortermaja 9 elektriautoomanikku saaks öelda, et aastaga on riik võimaldanud neile eelise , et nad omale laadimispunkti said ja lasku seda teistel kah kasutada,kui vaba...
See on niikuinii ühiskonna poolt neile suur vastutulek.
Keskkonnasõbralikkuse koha pealt tuleb kasutada põhimõtet: saastaja maksab.
Kogu saaste tuleb maksta kinni saastamise hetkel ja pärast seda pole mõtet enam jahuda miskist süsiniku jalajäljest. Kui alumiiniumi või terase tootmine saastab, siis pole probleem ainult autodes, muretsema peab ka terasest ehitatud raudteesilla ja alumiiniumist tehtud lusika pärast. Ehk kui teras ja alumiiniumi hind sisaldab saaste likvideerimist , siis on need materjalid juba keskkonnaneutraalsed ning selle võrra kallimad ja võib-olla on siis sild kasulikum teha kivist ja lusikas puust.
Praktika näitab, et aja jooksul on asi niipalju edasi arenenud, et elektritaksondus on kasumlik ka ostutoetuseta (teeaktsiisimaksusoodustuse arvelt?) Maksan praegu oma tüüpilise 10 km sõidu eest 9.00, kui maks juurde panna, oleks 9.50. Läksin elektritakso peale üle selle pärast, et Tulika hind kippus üle 10 euri tulema, ja seda oli lihtsalt ebamugav maksta. Nüüd viskan kümneka ja ka taksojuht on rõõmus.
Maha müümata pole tootjatel ükski elektriauto veel jäänud ja vanad autofirmad pole nende tõttu ükski pankrotti Eks vaatame 5 aasta pärast uuesti.
Soovid on aja jooksul muutunud: Kui kunagi pidi el.autoga laadimata Tartusse saama, seejärel Tartusse ja tagasi, siis praegu peab el.autoga saama laadimata 1000km sõita "nagu minu diiselautoga saab". Huvitav, milline järgmine piir saab olema?
Kui nüüd võtta enda igapäevaelu liikumiste järgi siis elektriga autol tekiks jumet, kui ta ühe laadimisega teeb, mis iganes olukorras garanteeritult alati 200+ km. Ehk, tahan kütan salongi, tahan jahutan salongi ja seda kõike täpselt niipalju kui vaja endal, et mugavalt olla.
Millised elektriga autod selle tingimuse täidavad?
