Pea ükski auto ei sõida paagitäiega garanteeritult 200km, sh elektrikad. Alati saab panna hullu ringrajal või sõita mäest ülesse tagurdades.
Ka Tesla, mis 600km sõidab lihtsates oludes, vaevu sõidab 200km kiirusega 220-250km/h.
Kui sa tahad teada, millised autod sõidavad 200km ja rasketes oludes 150km kanti, siis nendeks võivad olla:
2018 Leaf, Jaguar iPace, Opel AmperaE, Hyundai Ioniq, Hyundai Kona, Renault Zoe (uuem mudel), VolksWagen eGolf (uuem mudel) ja kõik Teslad. Siis on veel mõned, aga neid siin turul ei leia.
Üldreegel, 200km läbimiseks on vaja 40kWh akut, sest elektriautode küttekulu jääb 13-20kWh/100km vahemikku. Suuremad autod vajavad veidi rohkem, väiksemad (või väga effektiivsed) vähem. Vanal Leafil on 20kWh umbes jääki ja sellega saabki 100-120km.
Ampera, iPace, eGolf ja Hyundai välja arvatud, saab Eestis laadida kiirelt kõiki teisi, et läbida mõistlikult paar korda rohkem ühe jutiga.
Jaguar, Hyundai, Leaf ja eGolf omavad soojuspumpa, mille tulemusena talvel soojas autos sõitmine võtab umbes 10% sõiduulatust. Jahutamine üldjuhul võtab kuni 5%, seda siis 30 kraadise välisõhuga. Küttekulud +5...+20 välisõhuga on olematud.
See on autokütuse aktsiisimaks, mis algse kava kohaselt pidi minema sihtotstarbeliselt teedeehituseks ja korrashoiuks...
Praegu juba 563 eurot 1000 liitri bensiini kohta. Ehk 56,3 senti liitri kohta.
Pluss veel käibemaks nii bensiini enese hinna kui ka aktsiisi pealt annabki 10 sendisest kilomeetrikulust umbes 5 senti makse riigile.
Elektriautoga võid laadida omatoodetud elektriga kui tahad või tööandja annab sulle laadimiseks tasuta elektri, sest selle kulu on väike, aga riik tahab oma 5 senti km pealt ikka kätte saada . Muidu tuleb eelarvesse auk...
Kui meil on praegu näiteks 500 000 sõiduautot mis sõidavad igaüks ütleme 10 000 km aastas kütusekuluga 10 senti/km, siis kütusekulu on 1000 euri aastas millest maksudeks läheb 500 euri ja kokku 250 miljonit euri makse aastas.
". ...Venemaalt me elektrit ei osta ega ei müü. Me ainult hoiame sagedust. Summa on alati nullis. Juba aastaid. ...."
Mina mäletan küll miskit nupukest kuskil, et venelastel on miski müügiorganisatsioon, mis müüb ka Nordpoolile elektrit. Loomulikult börsihinnaga.
Juba nõukaajal olid venelastel jaamad mis töötasid ainult Soome võrku, sest sagedused on erinevad. Ilmselt siis needsamad jaamad, kui Eesti kaudu ei müüda. Alalisvooluühendusest venelastega pole kuulda olnud.
"...kui muidu kisasime, et vedelkütus kallis ja tanklad koorivad suuri kasumeid, nägemata laiemat pilti, kus üle poole kütusetahast voolab tegelikult hoopis riigi taskusse, siis nüüd ollakse nõus maksma kõrget elektriaktsiisi, võrgutasusid, taastuvenergiatasu ja mida kõike sinna elektriarvele külge poogitakse. aga et elektrijaamade korstnad jäävad teie elektriauto tõttu ikkagi suitsema nagu nad siiani suitsesid, ei huvita kedagi. eks ta rohkem lasteaia moodi ole- tahan seda mänguasja, see meeldib mulle..."
Ei, põhjus on lihtne- ahvatlev hinnaerinevus : max 2 senti "kütusekulu" versus 10 senti kilomeetri kohta.
Mul kolleeg ostis äsja Leafi ja on häpi, sest tööandja lubab elektrikaid suisa tasuta laadida, temal on 0 senti, kui ta just pikemaid sõite ei tee..
Aga kui liidaksime sellele 2-le puuduvad maksud, saaksime 7 senti km kohta.
" ..hiinat pole mõtet võrrelda euroopaga! ..."
Ei saa jah võrrelda.. Hiinat saab ainult jälgida, sest mahud ja seega ka hinnaareng pannakse paika seal. Muuhulgas ka taastuvenergia. Saastavad jah koos Indiaga aga pooled maailma päikesepaneelidest paigaldati mullu Hiinas. Samas kus nende endi osakaal 1,4 miljardit maailma 7,6 miljardist on ainult 18%. Seega nemad puhastuvad kiiremas tempos kui mistahes teine riik.
Hinna aluse paneb paika masstootmine. Ostutoetused ja maksusoodustused enamasti omavad vaid lühiajalist efekti ja pikaajalist arengut kaasa ei too. Ka Eesti asjaomane isik mainis kord, et tuulikute hinnad miskil turul sõltuvad otseselt seal riigis pakutavatest toetustest. Mida rohkem toetatakse, seda kallimalt sinna müüakse. Kui tehnoloogia on kord üle lävepaku aidatud, siis pole rohkem toetada mõtet.
Laadimisposti hind 3000 versus 18 000.?
Normaalne, nii ongi ka iga muu asjaga. Kaasaarvatud ka autosõidu enesega.
Siin eespool järjest numbreid toodud. Kui sõidan ise, siis arvan, et saan 2 või 10 sendiga (tglt on see 20 senti) kilomeeter, kui ei saa miskipärast ise sõita, siis taksoga maksab kokku 1 eur kilomeeter.
Keegi avaldas mõni aeg tagasi mõtte, et teema on oma algusest üsna kaugele läinud, ELMO programmgi on ammu ajalugu. Jumala õige jutt, aga kui poleks olnud ELMO programmi, poleks meil siin foorumis ka poole hinnaga auto ostnud arnist ja teisi elektriautostumise apologeete. Nemad on teinud eesti elektriautofitseerumiseks ära palju suurema töö, kui seda kvoodirahadele kasutust otsides kunagi uskuda loodeti.
#Juba nõukaajal olid venelastel jaamad mis töötasid ainult Soome võrku, sest sagedused on erinevad. Ilmselt siis needsamad jaamad, kui Eesti kaudu ei müüda.
Registreerimata kasutaja manitseja, ole nüüd pai ja selgita kõigile ja populaarselt (eelda, et lugejal on omandatud kohustuslik keskharidus, aga tegu pole elektriinseneriga), mis sagedused täpsemalt siis Soomes oleval vahelduvvooluvõrgul olid samad Nõukogude Liidu omadega ja mis olid kusagil mujal Euroopas erinevad? Ja mis elekter see on, mida Eesti kaudu müüa ei saa ja miks?
"See on autokütuse aktsiisimaks, mis algse kava kohaselt pidi minema sihtotstarbeliselt teedeehituseks ja korrashoiuks...
Praegu juba 563 eurot 1000 liitri bensiini kohta. Ehk 56,3 senti liitri kohta.
Pluss veel käibemaks nii bensiini enese hinna kui ka aktsiisi pealt annabki 10 sendisest kilomeetrikulust umbes 5 senti makse riigile."
Kui see oleks tee-ehituse maks, peaks see olema diislil kõrgem kui bensiinil, kuna reeglina diiselautod on ökonoomsemad ja sama mootori võimsuse juures mõnikümmend kg raskemad, st. kulutavad teed per liiter rohkem. Aga see on "võtame palju võimalik" maks - kuna rahvusvahelisi vedusid tehakse diislitega ja ka kohalikud L-Eesti veopark sõidab diisliga, siis selle aktsiisi ei saa nii palju tõsta, kui bensiini oma - hakataks piiri taga tankimas käima.
Elekti puhul tuleks lisaks aktsiisile arvesse võtta ka riigiettevõtete Elektrilevi ja EE puhaskasumid, need kokku + elektriaktsiis moodustaksid ehk poole vedelkütuse aktsiisist - asi pole üldse nii nutune nagu vaid aktsiise võrreldes paistab.
Praegugi on Venemaa ja Soome võrgusagedused (tibake alla 50Hz) sünkros, st. Soome ja Venemaa vaheliseks elektrikaubanduseks pole vaja DC teisendust.
Kõigil meil siin Euroopas on küll 50 Hz kuid kokkuühendatud võrgus peavad generaatorid töötama ka samas faasis.
Lihtsamalt seletades tekib vahelduvvool pöörleva magneti poolt mähises voolu indutseerimise teel.
Kui mähisest möödub magneti N poolus, siis tekib ühe suunaline vool (+ ), see kasvab, saavutab maksimumi ja siis kahaneb nulli ja siis möödub S poolus ja tekitab samasuguse aga vastassuunalise (-) voolu poolperioodi. Kokku tulebki see siinusekujuline vool.
Kõik kokkuühendatud generaatorid peavad samal ajahetkel andma + ja samal ajahetkel - voolu. Vastasel korral korral ei voola vool mitte (hetkel) + võrgutraadist - võrgutraati läbi tarbija, vaid hakkab voolama läbi generaatori, ehk see generaator on lühises ja põleb maha.
See süsteem stabiliseerib end teatud määral ise. Kui mõni aurumasin on tiba võimsam, siis hakkab ta + andma pisut varem ja tema vool kasvab ja sellega koos ka mehhaaniline koormus generaatorile kasvab ja aurumasin ei jaksa ikkagi poolpöörde võrra seda generaatorit teistest ette keerata. Ja sama ka teistpidi. Kui aurumasinal auru vähem, siis jääb generaator + andmisega pisut hiljemaks, + voolu pole enam vaja ja generaatorit on kergem edasi keerata, seega ka nõrk aurumasin jõuab oma generaatorit teistega sünkroonis keerata.
Kui väga palju juba maha jääb- pool pööret, siis aga on jama. Generaator hakkab tootmise asemel tarbima, võrgu tootmine on tema võimsuse jagu langenud, samas tarbimine hoopis kasvanud ja kogu see võrk kukub kokku.
Selleks peabki võrgus olema piisav võimsusvaru ja mida suurem on võrk, seda väiksem protsentuaalselt võrgu koguvõimsusest see varu peab olema, sest ükski generaator üksikuna ei oma otsustavat tähtsust. Võimsusvaru hoidmine tähendab aga generaatori hoidmist igaks juhuks ülearu suure auru all ja see maksab raha. Eriti soojusjaamas. Katelt tuleb päev otsa ette kütta, enne kui sealt auru saab. Hüdrojaamad on tänuväärsed, seal keerad kraani minutitega tiba rohkem lahti ja vett kohe tuleb...
Tulevikus loodetakse akupankade peale.... kaasa arvatud pistikusse ühendatud elektriautode akudele... võrgu kokkukukkumise vältimiseks võidakse su autost tiba voolu võrku tagasi tõmmata aga Narva jaama saame kinni panna.
Et siis sellest on vähe, et Soomel venega on u 50 Hz. (Ei pea olema 50 täpselt. Nagunii erineb pisut sellest ja kõigub ). Peab olema absoluutselt sama selles mõttes, et kõik generaatorid peavad pöörlema omavahel sünkroonis nagu oleks nad sama võlli peal.
Kui mõni pöörab end veerand pööret ette või jääb maha , on võll puruks selle koha pealt..
V-olla on tänaseks venega miskid alalisvooluühendused tehtud. Või on ikka need spets jaamad,? Või on miskid muud muundurid, à la leonardajam...?
see on umbes sama jutt, et panna kõik kellad tiksuma ühes tik-takis...
oluline on vaid sagedus- see on võnkumine ja 50Hz tähendab seda, et võnkumine toimub 50 korda sekundis, st siinus muutub plussist miinuseks 50 korda. faasinihe pole üldse näitaja.
"...Elekti puhul tuleks lisaks aktsiisile arvesse võtta ka riigiettevõtete Elektrilevi ja EE puhaskasumid, need kokku + elektriaktsiis moodustaksid ehk poole vedelkütuse aktsiisist - asi pole üldse nii nutune nagu vaid aktsiise võrreldes paistab...."
???
Asi pole protsentides, asi on reaalses rahas .
Kui sa maksad bensuga (10 senti/km) sõites iga kilomeetri pealt 5 senti makse, siis elektriga 2 senti/km ei õnnestu sul üle kahe sendi kuidagi makse maksta.
EE teenis 2016 kokku kõigi oma õlitehaste jm kokku 171 miljonit euri kasumit. Eelpool näidati, et ainuüksi eesti sõiduautod maksavad 250 miljonit kütuse pealt makse.
Teine 200 miljonit läks sõiduautojuhtidelt Putini ja araablastele naftakartelli kasumiteks.
50 milj ehk said naftatöötlejad.
Kui paneksime selle 200 miljonit 5 aasta jooksul päikesepaneelidesee, siis toodaksime edaspidi selle sõiduautode elektri nendega ise.
"....see on umbes sama jutt, et panna kõik kellad tiksuma ühes tik-takis...
oluline on vaid sagedus- see on võnkumine ja 50Hz tähendab seda, et võnkumine toimub 50 korda sekundis, st siinus muutub plussist miinuseks 50 korda. faasinihe pole üldse näitaja.
,,...."
????
Mis sa nüüd öelda tahtsid?
Faasinihe ongi näitaja,
Nii ongi..me tiksumegi siin Volga kaskaadiga samas tik-takis... On see siis hetkel 49,989356 Hz või 50,024539 Hz, vahet pole.
Ja soomlased tiksuvad norrakatega ja poolakad muu euroopaga.
faasinihe on see, kui ajalisel teljel on siinused nihkes. aga loomulikult peavad elektrivõrgus tipud olema ühesugused. sain aru, et tahad kõik siinused üksühele kattuma panna.
El.autostumise puhul suureneb EE kasum (ja riigi tulud) ka siis, kui muud Nord Pooli maad rohkem el.autodega sõidavad, kuni kaablid välja veavad. Ei saa arvestada sp. autode asendumisega vaid Eestis.
Elektrilevi kasum tuleb tõesti ainult Eesti autode pealt.
Manitsejale,
"Tulevikus loodetakse akupankade peale.... kaasa arvatud pistikusse ühendatud elektriautode akudele... võrgu kokkukukkumise vältimiseks võidakse su autost tiba voolu võrku tagasi tõmmata aga Narva jaama saame kinni panna."
Elektriautode puhul võite aktsiide võrdlemise kütusega ära unustada. See kõik on hetkel. Eestis piisab sellest, kui 20,30, 50 % autodest oleks elektriautod ja kõik saaksid maksud peale. Kusagilt peab raha tulema.
huvitav on see,et kõige suuremad spetsialistid hakkavad elektrikat tavaauotga võrdlema alles peale ostu! tundub,nagu kusagil jagatakse elektikaid lausa tasuta
Maailmas on vähe maid, kus kütuseaktsiis puudub. Eesti longib el.autostumise lõpuosas. Enne kui Eestis, tekib aktsiisiprobla rikkamates EU riikides. Nad leiavad mingi lahenduse, mis neil muud üle jääb, ning Eesti võtab selle lahenduse üle. Lahenduste osas on valik lai.
Jah, aga see just saabki olema surveks elektriautode hindu alandada.
Praegu meelitab elektriautot ostma "kütusekulu" erinevus- 2 versus 10 senti. Enne seda oli veel riigipoolne otsetoetus. Tesla kasutas/kasutab (?) lisaks otsemüüki -st säästab edasimüüjate kuludelt.
Inimesed on lahked oma raha lisavidinate eest ära andma, kui seda korralikult promoda osatakse.
Norra on juba paari aasta jagu üsna kahvlis olnud maksundusega.
Teslamaks ei läinud veel läbi aga mingil hetkel peavad nad hakkama tõsisemalt elektriautodega tegelema.
rumal olukord-> tekitad maksukeskkonna, mille tulemusena ostetakse elektriautosid, siis hakkad makse kergitama ja kui oled juba enamvähem rahuldava maksutasemeni jõudnud käib pauk ja elektriautode müük kukub kolinal...
Ma eeldan, et mõne teise riigi valitsus on eesti praegusest arukam - analüüsib enne maksustamist selle mõju. Kui naaberriigid ühel meelel koos el.autode järk-järgulise maksustamisega vedelkütusele samas proportsioonis juurde väänavad, siis kolinal kukkumist ei toimu.
ELMO programm sellisel kujul polnud mingi võit. Laadijad üle Eesti kiiruga laotada oli selle plaani kõige rumalam osa. Aga samas oleme alati osanud asju kiiruga maha myya. Saastekvootidega saada 500 invaliikurit ja riigitäis laadijaid - see on ruMalus. Aga samamoodi oleme saanud humanitaarkorras busse jne. Kõik võetakse vastu, ise ei mõelda enda jaoks parimat varianti. Nyyd oleme olukorras kus isegi Leaf tuleb teise laadijaga ja see Jaapani standard ei sobi kellegile. Ampera oleks olnud selliste soodustuste juures parim tee sel hetkel. Inimene oleks saanud osta 1 auto, mitte elektriautot teiseks autoks! Ise olen suur elektriauto pooldaja ja sõita on nendega nauding! Lihtsalt suured targad võiks teha otsuseid ikka vastavalt MEIE riigi huvidele. Nyydseks oleme enam vähem ainuke riik, kes ei soodusta ÜLDSE elektriautode ostmist. Ei tule bussiradu juurde, ei anta raha selleks jne. Prioriteedid on paigas ilmselgelt!
Tagantjärgi tark on lihtne olla. Tõenäoliselt 2010-2011 oli see hea otsus, eriti mitte lasta aeguda saastekvootidel. Täna on raske öelda, kas sel ajal oli nende eest ka midagi mõistlikumat saada või oleks tõesti muidu raisku läinud. GM Amperaga sellist diili kindlasti ei pakkunud, pole sellel ju kiirlaadimistki. Suur enamus arvab siiani, et kogu selle Elmo programmi maksis kinni Eesti maksumaksja. Ostetud ABB laadijad polnud õige valik, oleks pidanud ostma poole vähem ja mitme standardiga. Uus Leaf muuseas kiirlaadimise seisukohalt ikka sama Jaapani CHAdeMO pistikuga, et laeb Elmo võrgus küll. Kodulaadimise standard muutus Leafil, nüüd Type 2 ots. Kõige suurem ämber on riigijuhid peale seda- tehtud ei ole peaaegu mitte midagi. Näiteks uute kortermajade parklatele iga 3-4 koha kohta ühe laadija paigalduse valmidus vms. Ehituse käigus ei maksa see suurt midagi aga hiljem väga kallis. Erisoodustuse maksu vabastus elektrisõidukitele jne. Ostame ikka edasi Vene bensiini ja nuumame naftarikkaid riike edasi.
Kui ma vaatan oma tänavusi sõite, siis mina vajaksin tänavalaadijat u. 3 korda aastas.
Seega selle kolme korraga peaks maksma nii palju, et see laadija end ära tasuks.
Mida kallim see aga on, seda vähem seda kasutataks.
Need ELMO laadijad tuleb kohandada uutele standardpistikutele ja kasutada paindlikku hinnastamist.
Kui on 3 autot piirkonnas laadimissooviga, siis hind tõuseb ja kellele kallis, see lahkub sealt piirkonnast.... Turgu peaks olema miskitele avalikele tavapistikutele kasvõi kaubanduskeskuste ees... Vaatad, et võiks paar kWh rohkem olla ja lähed shoppad seal kus samas ka 3 kWh juurde saad, ... võtad veel ühe kohvigi lisaks.
Neid olemasolevaid Elmo laadijaid ei saa ümber teha CCS-le ABB kinnitusel. Ega keegi enam täna suurt alla 40 kWh akuga uut elektriautot müü ega ostagi, see paari kWh lisamine vahest on selle 500+500 Eesti teedel sõitva auto teema, mis vaikselt välja surevad ja nende laadimised ei toeta mingilgi määral laadimisvõrgu investeeringuid, ega ka ülalpidamist. Ühel päeval maksab kasutatud Leaf 2000 EUR ja saab sellega veel 60-70 km ühe laadimisega sõita, siis ehk tuuakse siia neid kasutatuna sisse kui laadimisvõrk veel elus. Ukrainlased vahetavad juba vanemate Leafide akusid ja panevad neile ka uuemaid 30 kWh akusid. Küll need kõik pärinevad avariiliste autode pealt. Nissan võiks muidugi välja tulla mingi 40 kWh vahetusakuga eelmise 24se vastu, aga seda ei võimalda akude tootmismaht. Neid ei jätku uutelegi autodele. Eks Nissani huvi ka pigem müüa uusi autosid kui akusid vanadele.
"....Lihtsalt suured targad võiks teha otsuseid ikka vastavalt MEIE riigi huvidele. Nyydseks oleme enam vähem ainuke riik, kes ei soodusta ÜLDSE elektriautode ostmist. Ei tule bussiradu juurde, ei anta raha selleks jne. Prioriteedid on paigas ilmselgelt!...."
Ongi paigas, ja õigesti!
Meie piskust rahast elektrikaomanikele peale maksmine ei muuda maailmas midagi. Ainus asi, mida teha, on maailmas elektriautode poolt kella lüüa, aga ostma hakata neid alles siis kui nende soetamine/kasutamine ka majanduslikult mõistlik saab olema.
Saastekvootide puhul:
1. Tuli võtta selle riigi käest, kes saastekvoodiga toime ei tulnud - ega palju valikuid polnud.
2. Tuli võtta midagi "rohelist", midagi, mis saastet vähendab - ega palju valikuid polnud.
3. Tuli valida nende asjade seast, mida see riik saastekvootide eest pakkus, mitte a la carte.
kui oled oma maksuraha ära maksnud siis pole enam sinu otsustada mis sellega tehakse. su esivanemad olid ka kindlasti kunagi nii raudtee ja autode vastu? pole ikka õiged asjad ju ajavad hobused lõhkuma ja üldse tuleb suur jama sellest.
Kui täiselektrilistel sõidukitel ei oleks käibemaksu, ostetaks neid siin rohkem. Hiljem võib rakendada vähendatud KM-i, milleks on 9%. Ja võib lisada ka maksimaalse käibemaksuvabastuse määra per sõiduk, milleks võiks olla näiteks 8000€, et liiga kallid autod liiga paljus soodustust ei saaks.
Kui KM-i soodustus tundub liiga riigivaenulik, siis võib ju "soodustusi" jagada, mis ringiratast otseselt maksavadki KM-i kinni.
Kui oleks hääletada toetuse määra suhtes, siis arvan, et 8000€ oleks täiesti piisav maksimum ja mitte rohkem kui 20% auto täishinnast.
Kasutatud täiselektrilisi võiks soodustada sellega, et Eestis arvele võtmine võiks olla tasuta. Raha selle jaoks saab nendelt autodelt, mis Eestisse tuuakse ja ei vasta vähemalt EURO5'le. Kui muidu maksab arvelevõtt 130€, siis elektrikal 0€, EURO1-4 autol (imporditud) 143€ (10 imporditud masuudipressi kompenseerivad ühe elektrika). Ja mida aeg edasi, seda rohkem elektrikaid võetakse ja seda kallim hakkab rondi arvelevõtt olema. Võibolla isegi 260€ per auto. Hiljem kaasata EURO5 (umbes aastal 2024), et arvelevõtu hind oleks mõistlik.
Hübriididele ja pistikhübriididele soodustusi mitte jagada. Turule tuleb hunnik lukslaevasid, mis jahivadki elektrikate soodustusi, olles ise mõttetu küttekuluga (sama mis tavaline sõiduk).
Olen enam kui kindel, et see regamismaksumus ei mõjuta midagi.
See nii väike summa, et selle pärast ei osta nüüd keegi elektrikat, või jätab bensuka ostmata. Lisaks, kes ostavad järelmaksuga, siis saab selle regamistasu ka ilusti kuumaksesse ära jagada ja ei olegi tuntavat lisakulu. Ja kui ma ostan nt miski vana auto, ehk midagi "hingele", siis viimane asi, mis ma seda autot ostes teen, on mõtlemine regamistasule, kas see on 130 või 260eur.
No jah, olin vist liiga leebe.. Kui nii, siis tuleb registreerimine ebamugavamaks teha. Teeks siis EURO4 ja vahem autode Eestis arvele.võtmine 520 €. Selline summa juba paneb mõtlema, kas tuua siia vana juust või mitte. Tuletan meelde, et need vanemad kasutatud autod, mille turuväärtus ei ole kolossaalne.
Arnis, siin tulevad EL seadused ette. KM-ga mängimine pole lubatud, vastasel juhul ostaks hr x siit olematu km-ga auto ja müüks Lätti, Soome vms. Ainult automaksu ja erisoodustusmaksu kaudu saab suunata rohelisemat autot ostma. Kuigi ma hingelt igati roheline, siis automaksu puhul tuleb mõelda ka maainimeste peale. Nemad tihtipeale vajavad autot igapäevaseks liikumiseks ja saavad ehk 1000-2000 EUR selle eest välja käia. Sõidavad nad sellega küll vähe tavaliselt. Ise näen täna ainust reaalset hooba erisoodustusmaksu kaotamist elektrisõidukitele. Ettevõtted suudavad palju paremini kalleid autosid hankida, nendega sõidetakse rohkem, olgu siis need rohelisemad. Hiljem jõuavad erakasutusse. Pistikhübriidide vastu oled küll ilmaasjata. Kui inimene sellise juba endale hangib, siis üritab võimalikult palju elektriga sõita. Samas peaks see ikka oma 50 km suutma elektriga läbida, muidu ei viitsita enam laadima panna ja ostetakse vaid kui mingi soodustus.
Mõnes teises riigis minuteada on KM vabastuse põhimõte.
Miks pistikhübriididele ei tohi teha soodustust? Just seesama "ei viitsi laadida" teema. Või see, et elektrifunktsioon ei ole saaste pärast, vaid perfoormansile. Näiteks BMW i8. Pistikhübriid, elektri peal praktiliselt sõita ei saa. Kütust võtab 6-9l/100km. Ja teine põhjus miks mitte toetada hübriide - nendel pole praktiliselt piiranguid ja kasutus'nüansse'. Tahad laed, tahad, ei lae. Kui need hakkavad soodust saama, siis rikkad raha säästu mõttes ostavad 740e 740i asemel ja elu sees ei lae neid. See pole piisav samm keskkonnale.
Kas mitte väga ammu ei olnud plaani auto regamisel hakata regamistasu maksma co vms näitaja/ vanuse järgi?
Siin tuleb taas probleemiks Eesti elatustase, me küll loeme iga aasta lehest, et nii ja nii palju uusi autosid müüdi mullu jne. Aga on olemas täiesti arvestatav hulk inimesi, kes seda kunagi ei tee, ehk ei osta uut autot. Juba kasvõi sissetuleku pärast ja ka mitte teise ringi autot. Paljude jaoks ongi lagi 1-2 kuupalka autod, pensionärid, üliõpilased, ka kõiksugu kohtutäituritega võitlevad inimesed ja kasvõi kaubanduses töötajad jne. Neid ei saa ka ju lõputult karistada. Ise sõitsin ka ülikooli ajal autoga, millele kulutasin 1/3 tollasest õppelaenust, et saaks mõistlikult kodu ja Tartu vahet liikuda. Kui regamine maksaks rohkem, kui see auto, ega siis autopark ikkagi ei uueneks, lihtsalt neid viimaseid hoitakse nii kaua elus, kui veel on kuhugi kütust sisse kallata. Või muutuks tavaliseks teh passi asemel paki ostu-müügilepingute kaasas kandmine :)
Norra maksusüsteemil on Eestisse ülevõtmisel üks probleem, ehk siis Norras on räme co ja nox maks (maks oli juba ENNE el autosid), millest on el autod vabad, siit tulebki mõttekoht, et kas el või bensiin. Eestis ei ole seda, seega oleks tiba ebaõiglane nüüd lajatada dinosaurusele maks kaela, et hakata võistlema elektrikatega.
Meil on ettevõttes 3 autot, neist 2 elektrit ja 1 diisel, kuna mõistliku mahutavusega ja korralikku käru vedavat elektrikaubikut ei ole. Model X-l on kärupiirang 2,2t, mis jääb ka väheks. Leafi ostis töökaaslane just tuima matemaatika pärast (maksusüsteem!!!), teist autot oli vaja, ja siis arvutas: liising + kütus+ maanteemaks + parkimine vs liising + (olematu)elekter+ ei mingeid parkimistasusid + ei mingit maanteemaksu ja selle arvutusega ostiski Leafi. Ütles, et hommikul läbi lasteaia tööle ja õhtul koju, piisab talle sellest 170km-st küll. Teine auto kodus jääb nädalavahetusteks, kui vaja karavani Rootsi vedada, et kalal käia, või mõnel pereliikmel samaaegselt kuhugi minna vaja.
Kui me natuke unistaksime ja ütleks, et Eestis teeniks homsest kõik nt 2-3x rohkem, kui täna, siis oleks ka elektrikate osakaal kindlasti suurem. Sõidan ise aastas ca 50-60000km, enamus sõite on ikkagi aind paarkümmend km sellele vaatamata, ehk igapäevased töö ja kodu asjad, aga kuna on suht tihti ka 1000+km otsad, siis need tuleb teha ju ikkagi nn dinosaurusega.
Oleme ausad, enamus inimeste sõidud jäävad päevas ikkagi paarikümne km piiresse. Saaks hakkama ka elektrikaga, KUI see oleks AINUKE võimalus. Siin tuleb taas mängu aga elatustase. Peaks olema ikkagi 2 autot peres, üks, millega tehakse e-r töösõite ja teine, millega minnakse vajadusel maale käruga, reisile jne. Aga nii kaua, kui enam inimesi mõtleb sellele, et kuidas saada hakkama järgmise palgapäevani, ja veel ka võimalikuks pesumasina rikkeks kõrvale tiba panna- niikaua ei juhtu elektrikate turul midagi. JA ainult rohelusele rõhudes ka kaugele ei jõua, mitte veel.
Eriti ajab mind naerma viimasel ajal motosport sarjade hübriidistumine. Kamoon, kas see auto kulutab seal rajal oma 1,5t kihutamisega 60 või 90l kütust, on kökimöki selle kõrval, kui palju kulutab tiim resurssi sh kütust, et see auto saada järgmisele etapile (rekad, laevad, lennukid, autoelamud).
Ehk pikk jutt, **** jutt - oleme liiga vaesed, ja Eesti on liiga "väike", tuttavaid on igas nurgas, ehk siis dinosaurusega lähen suvalisel hetkel suvalisse kohta kellelegi küll. Mida iga suvalise elektrikaga kahjuks teha ei saa.
Kes on saastaja? Kas CO2 on saaste?
Esimene asi, millega tuleb võidelda on mürgid otse summutist.
90% 2004a ja vanematest disladest on katastroofiliselt p*****.
Kui me NÄEME tahma, on eraldus sadu, võibolla isegi tuhandeid kordi suurem kui korras 2010+ diislil. Ja me näeme tahma, pea igal vanal diislil.
Uskumatu. Arnis võiks harjuda, et ei ole kõiketeadja ja Eesti elektriautode eestvedaja. Lihtsalt väike mutter süsteemis, ei midagi enamat.
Kes ütles? Sellisel juhul BMW esindusest keegi imes selle jutu välja, helistas meie ettevõttele ja ütles, peate akusid laadima aegajalt!
Mulle helistatakse ka, öeldakse et ma võiksin investeerida nende ettevõttesse ja osta nende tolmuimejat, muidu jään kodutolmust haigeks.
Küsin uuesti, kus on määratud selline nõue garantiile? Mingi konkreetne dokument, mis kehtiks mingi konkreetse toote kohta.
Minu kommentaar käis selle lause kohta....
"....Norra maksusüsteemil on Eestisse ülevõtmisel üks probleem, ehk siis Norras on räme co ja nox maks (maks oli juba ENNE el autosid), millest on el autod vabad, siit tulebki mõttekoht, et kas el või bensiin. Eestis ei ole seda, seega oleks tiba ebaõiglane nüüd lajatada dinosaurusele maks kaela, et hakata võistlema elektrikatega. ..."
Muidugi on CO2 saaste. Selle hulga saaks bensiiniliitri kohta välja rehkendada ja maksu liitrihinnale lisada. NOx sõltub vist mootorist..?
Oot Arnis soovid siis öelda, et BMW ametlikust esindusest lihtsalt naljaviluks helistati ja öeldi, et peate vahepeal aku korralikult täis laadima?
Miks mul peaks olema selle kohta paber?
CO2 ei ole saaste. Saab googeldada, inglise keeles pollutant. "Is CO2 pollutant" näiteks.
CO2 ei mõju inimesele halvasti (atmosfääris misiganes kontsentratsioonis).
Autode otsesed heitmed mis tõesti valmistavad probleeme on:
NOx - lämmastikuühendid, NO ja NO2 põhiliselt.
PM - tahmaosakesed põhiliselt, PM2.5 ja PM10 (suurused mikromeetrites).
Mõlemad tulevad põhiliselt diiselautodelt.
PM on põhimõtteliselt normis kui tegemist on TÄIESTI töökorras EURO5 või EURO6 autoga.
Kõige lihtsam on puudutada summuti väljuvat toru seestpoolt salfaga. Kui see määrib salvrätiku tahmaga, on tahmafilter mitte töökorras, kui see on tolmune või porine, on kõik korras.
NOx on mõistlik AINULT AdBlue-ga diiselsõidukil. Mitte ükski auto, millel on "see teine" NOx puhastussüsteem, ei täida oma funktsiooni mõistlikult pärisliikluses.
Ja elektrisõidukitel saavad olla ka heitmed. PM10 kui kasutusel on naelrehvid, mis puutuvad kokku teekattega, olgu betoon või asfalt. Ehk see "must lumi" mis meil tee äärtes on. See kevadel muutub kantserogeenseks tolmuks.
CO2 on saaste selles mõttes, et see on kasvuhoonegaas.
Ahastades kliima soojenemise üle tuleks esimese asjana keelustada C lihtsalt niisama pulli pärast põletamine . Näiteks autovõidusõidud fossiilkütustel.... Sõitku elektriautodega...
"laevad,lennukid rongid " on tilk meres. Mul on maal saksa ajakiri kus on teadlastel välja arvutatud, palju inimene maakera reostab. Kusjuures mainiti kohe ära ka et on vaid "võimalik". 98,5% loodus ise ja 1,5% on siis see võimalik inimfaktor. Nn kasvuhoone gaasi lugu ei pärine üldse inimfaktorist.
Ärge nüüd neid remmelgaid ka nii väga kallistage...
Protsent ei ütle midagi. Fakt on, et juba väga kaua CO2 kontsentratsioon ei ole üle 400ppm läinud. Aga praegu on.
Sellegipoolest on enamus sellest 400-st "looduslik".
Laevad ja lennukid on jah tõsine probleem. Rongid ei ole. Need on nii effektiivsed per transporditud tonn, et võiks kivisöega ka kütta.
Kõigest korraga ei saa rääkida. Räägime siis konkreetselt autodest ja veokatest.
CO2 siiski ei ole saaste. Olgu kasvuhoonegaas, aga on suuremaid ja pakilisemaid muresid. Nagu tervis linnainimestel.
Kui me lahendame masuudipressimise, lahendame ka osa CO2 murest.
Pea kõiki akusid peab laadima mingi aja tagant. LiIon rikneb ilma laenguta, seetõttu kaitselülitus lülitab väljundi lahti, kui pinge on langenud 2,5V lähedale, kuid isetühjenemine jätkub ning kui ta ikkagi peale seda kuude viisi tühjana seisab läheb ta lõpuks tuksi. Aga PHEV akut pole vaja tingimata pistikust laadida (kuigi Toyota oma pehmohübriidide haipimisel püüab säänset muljet jätta), võib ka sp.mootoriga sõites laadida.
paraku arnis sina hiilgad tohutu ignorantsiga.
Mina tunnen elektrit ja elektriautosid piisavalt hästi, sina aga arnis toodad lihtsalt kõvasti jama, sul on elektriauto kultus.
Minu hinnang elektriautole põhineb faktidle ja majanduslikult ning loogiliselt mõtlemisel.
arnis on lihtsalt liiga rumal ja analüüsivõimetu ja sina arnis ei tea elektrist essugi.
Kuid, mis otsast ei ole co2 saaste? Kui see ei oleks saaste, siis ei üritataks seda igahinna eest vähendada, nagu praegu üritatakse.
Ilmselgelt on praegusel hulgal co2 kahjulik ja seetõttu seda ka vähendada üritatakse.
arnis ei saa vist sellest aru, et elektriauto toodab tegelikult kõvasti co2, lihtsalt keset sõitu ta ei erita seda, kuid kui võtta muud arvesse, siis eritab küll ja mitte vähe, lihtsalt see on paiksem ja võimalik, et vähem tõesti.
Aga nagu ütlesin mina sinuga arnis rohkem ei vaidle, kuna mis sa ikka vaidled usukultusega inimesega, kes ei tunne elektri ega akude põhitõdesidki ja kes majanduslikult mõelda ega arvutada ei oska.
Enne 10-20a elektriauto majanduslikult ja praktilisuselt kasutuskõlblikuks ei muutu, väga lihtne.
Seetõttu, mul seda ka enne ei tule.
Sai ka juba tõestatud ,et uus golf maksab hetkel 16 801 Eurot ja uus Nissan Leaf 35 900 Eurot, sealjuures on Golf ilusam ja parem sõita.
Ehk siis Nissan Leaf on VW Golfist üle kahe korra kallim.
Ülim näide, et elektriauto ei ole mitte kuskilt otsast odavam lõppkokkuvõttes, lisa sinna veel ebapraktilisus aku tõttu piiratud sõiduulatus(eriti talvel) ja pikk laadimisaeg.
Toyota muideks reklaamib oma elektriautosid kui "ise-laetavad hübriidid", nagu wb mainiski. See on niivõrd utoopiliselt taunilik. Jääb mulje, et kõik teised hübriidid ja elektrikad ei ole "iselaadivad". "Test drive a Toyota self-charging Hybrid...." Kkülaline. Osta Toyota, siis ei pea sa seda ise laadima, geniaalne. Aga vot BMWsid tuleb laadida muidu saab aku väga tühjaks :D
Muideks see võib olla tõene - võetakse ühendust ja mainitakse, et omanik laeks oma auto akut. Aga jutt käib 12V pliiakust. Tänapäeva preemiumautod oskavad küll sellist infot edasi anda. Auto ise oskab ka seda armatuuril mainida. Liiga lühikesed otsad külma ilmaga jne.
# Pistikhübriid, elektri peal praktiliselt sõita ei saa. Kütust võtab 6-9l/100km.
Ah missa blufid pidevalt, mis eesmärgil? Alles panin ju pildi enda sõidust pistikhübriidiga. Oleks üritanud kasutada ära särtsumootori eeliseid, oleks see number suuremgi, aga vahet pole, igal juhul on tegemist võrreldava suurusjärguga, mida suudavad läbida juba vanemaks saanud (st umbes sama vanad) Leafid, Mievid jpt. Miks võrreldava lennukauguse puhul ei peaks pistikhübriidi omanik kasutama ära seda "pooltasuta" kilomeetrite eelist, mida teevad särtsuautode omanikud? PILT: https://img5.auto24.ee/auto24/forum/560/004/114089004.png
Solksolk kirjutas:
#Minu hinnang elektriautole põhineb faktidle ja majanduslikult ning loogiliselt mõtlemisel
Äkki prooviks rääkida kogemusest? Arnisel tundub seda olema siin kõige rohkem. Palju Sul endal siis on? 0-10km vahemikus? 10-100km? 100-1000km? 1000-10 000km? Rohkem? Minul siiski veidi alla 10tkm, kuid see on enam kui piisav, et saada aru nii eelistest kui puudustest (ega pea praegu silmas lennukaugust, mida on võimalik teada tõesti ka ilma reaalse kogemuseta).
# on suuremaid ja pakilisemaid muresid. Nagu tervis linnainimestel.
Eestis ei ole maailma mõistes linnasid. Terve Eesti on Hiina-India mõistes vaid üksainus küla või loetud kvartalid mõnest PÄRIS linnast. PÄRIS probleemi lahendamisse saab Eesti panustada ehk vaid omapärase katsepolügonina. Aga need ei ole Eesti maksumaksja huvid, vaid globaalsed või pigem üldse erakapitali huvid, mida ei peaks rahastatama meie inimeste kõhu kõrvalt. Tellija maksku kogu muusika, mitte pillimehed.
Saastamise offtopik on iseenesest huvitav, aga haakub teemaga vaid kaudselt. "Lehmade peerugaasi" üks põhjusi on inimkonna tänane arutult suur lihahimu (mitte et uuseurooplaste sealihapõlgus kaarte veelgi enam segi ei lööks), aga ilma sealagata ei kasva ka vili põllul, nii et kui meid on siin planeedil nii palju, on see loomasaastus paratamatu ka siis, kui meist enamus taime-vetika-putukatoitlasteks hakkaks. Sama keeruline on ka lennutranspordi teema, sest lisaks kütusele/osakestele mõjutavad meid otseselt ka muutused atmosfääri peegeldusvõimes (sellest siin varemgi juttu olnud, mis toimus atmosfääris 9/11 järgnenud nädala jooksul - meie planeedi kliima oleks tõenäoliselt väga erinev tänasest, kui "atmosfäärivaikus" kestaks nädala asemel näiteks aasta või kümnendi). Iga saastamise teema muutub huvitavaks, kui loosungite asemel süvitsi uurida. Sh ka nii autode kui akude tootmist puudutav saastamine, mida siin pidevalt maha püütakse vaikida ettekäändel, et ma olen nii rikas, et võin omale uut autot lubada, rotid sõitku vanadega, aga minul on õigus oma mugavuse/edevuse nimel rohkem saastada kui teistel. Liiga läbinähtav kahepalgelisus see roheteema sissetoomine...
Aga mulle see autode saastamist puudutav jutt meeldib. Et saastaja maksku. Arnise arvates saastab kõige rohkem arvelevõtmine:))
# siis tuleb registreerimine ebamugavamaks teha. Teeks siis EURO4 ja vahem
# autode Eestis arvele.võtmine 520 €
Mina mõtlen täpselt vastupidi, et mida vähem teha piiranguid auto arvele saamisega, seda rohkem on võimalik keskkonda säästa, kuna siis on võimalik osta erinevad autod erinevatest otstarveteks ja kasutada neid kõige optimaalsemal viisil. Et inimene, kellel peab olema peres maastur, saaks seda kasutada ainult need loetud nädalad-kuud aastas, kui ilma tõesti ei saa, kuid kogu ülejäänud aja võiks rahumeeli sõita millegi keskkonnasõbralikumaga. Näiteks särtsukaga või pistikhübriidiga või ka mõne üliökodiisliga. Mitte ei pea automaksu või kalli registreerimismaksu tõttu sõitma terve aasta maasturiga. SEISEV AUTO EI SAASTA. See peaks olema ka lähtekoht igasuguseid uusi makse planeerides. Siis inimene teeb ise omad valikud enne sõitma hakkamist oma vajadustest ja rahakotist lähtudes. Ja võib kindel olla, et enne kui lapsed päriselt nälga jäävad, loobutakse mugavusest ja edevusest ning jätkatakse oma liikumisvajaduse rahuldamist soodsaimal viisil, millest üks osa on alati olnud ka otsesed ja kaudsed maksud.
"Ah missa blufid pidevalt, mis eesmärgil? Alles panin ju pildi enda sõidust pistikhübriidiga. " - ei blufi. See pistikhübriid, millega sina sõitsid, oli tehtud kütuse säästuks. Sel on reaalselt mõttekas akupakk. Ning sa tegelikult laadisid seda. Nagu ütlesin, on jupp kasutajaid, kes EI lae pistikhübriide, neil ei ole huvi säästa raha, aga on huvi saada hüvesid, kui neid jagatakse. BMW i8 näiteks. Pistikhübriid. Sport Mode peal saab piisavalt kütusega täis laadida, et saaks palju elektrilist abi. Ja nii tehakse ka. Kusjuures siin tulebki mängu see arusaamatu BMW i3. See ei suuda bensu peal "normaalselt" funktsioneerida. Ja seetõttu on see peaaegu omaette klassis "range extended EV". Sest see peaaegu pole hübriid.
"Arnise arvates saastab kõige rohkem arvelevõtmine:)) " - auto tootmine on nagu 100 000 - 300 000km läbitud kilomeetrit. Arvelevõtt ise ei saasta.
"Eestis ei ole maailma mõistes linnasid. " - nõus
"SEISEV AUTO EI SAASTA." - suhteliselt nõus. Mulle ka ei meeldi auto olemasolemise maks. See on põhimõttelt väär. Küll aga uuel ja vanal autol on vahe. Elektrikas ja mitte elektrikas. Kas tuua saksast masuudipress mis suitseb või tuua midagi, mis ei suitse ja ei põleta õli. See suitsev asi võiks arvelevõtmisel kallimaks minna.
Kütuseaktsiis on olemuselt väga hea maks - mida rohkem saastad, seda rohkem maksad. Ma keerulise maksusüsteemi ja topeltmaksustamise fänn pole - regamismaks võiks olla registripidamise kulude katteks. Piisaks, kui EU kütuseaktsiisi alampiiri tõstaks, see väldiks naabrite vähemkeskkonnasõbraliku maksupoliitika ärakasutamist.
...et siis EA puhul oleks loogiline läbisõidumaks? Lähed ülevaatisele ja maksad oma 5 senti km ära. Või täpsemalt- maksad 5 senti tonnkilomeetri pealt- Zoe tariif tuleb odavam kui Teslal ?
Kas tasub pöörduda selle teemaga juba seadusandja poole? Valimised ikkagi ju tulemas..?
.... kusjuures selline tagantjärele otse ja selgelt läbisõidu pealt maksustamine oleks ehk distsiplineeriva iseloomuga?
Täna ostad paagi täis, kirud aktsiisi , aga lähed kärutad selle paagi tühjaks.
Elektriautoga kärutad mööda linna lausa "tasuta".
Kui aga tead, et kesklinna on 10 km, edasi-tagasi 20 km ja seega see linnaskäik lisab su maksule 2 euri...?(armatuuri nurgas võiks tiksuda juba maksuloendur ..??) ehk valid siis hoopis selle tasuta ühistranspordi...?
Ehk et äkki siis ummikud vähenevad?
Kindlasti el.autode maksustamine tuleb ja kindlasti on Eesti liiga väike ja väheelektriautostatud, et ses osas esirinnas olla. Kõige õiglasem oleks kasutada praegu nii el.tarbimiskohtades kasutatava süsteemi kui ka vedelkütuse aktsiisi analoogi - maksmine vastavalt tarbimisele - nood autod kes liikumiseks rohkem elektrit tarbivad maksavad rohkem. Võib kasutada kaugloetavat süsteemi või arhailist ülevaatusel kontrollitavat, põhimõte sellest ei muutu.
wb siin kõige nutikam. Saaste tekib just sõites, mitte seistes. Ammu oleks aeg tõsta kütuseaktsiisi alammäär EL-s selliseks, et ei tekiks üle piiri ebatervet maksukonkurentsi. Ossinovski mitte ei viinud maksud Lätti vaid peletas ka soomlased siit igaveseks.
Arnis, ma pigem seda just taotlesingi, et Sa oma käega kirjutaksid siia selle, et uue hübriidi hinnaklassis oleva auto ostjal on kuludest pohlad. Karta on, et ka SAMASSE HINNAKLASSI jääva uue diisli või bensiiniauto ostjal. Terve teema keerlebki selle ümber, et tegelikult ka särtsuauto ostjal:) Sest kes hakkab reaalseid kulusid arvutama ja kellele see on päriselt oluline, ei osta neist ühtegi varianti, vaid tarbib midagi, mis on juba olemas ning mille väärtus, riskid ja laiemalt kogukulud ei ole üldse märkimisväärsed.
# "SEISEV AUTO EI SAASTA." - suhteliselt nõus /.../ Kas tuua saksast
# masuudipress mis suitseb või tuua midagi, mis ei suitse ja ei põleta õli. See
# suitsev asi võiks arvelevõtmisel kallimaks minna
Oeh, otsuta nüüd ära, kumb siis saastab, kas omamine või sõitmine. EESTI MAJANDUSELE, mis ei sisalda endas autode tootmist, oleks kasulik, kui mistahes vana auto arvelevõtmine oleks odav ja mistahes uue arvelevõtmine kallis. Särtsuka arvelevõtt siis vähem kallis kui fossiilipõletaja puhul. Oleks mõistlik, kui kõik see võõraste poolt loodud väärtustele kulutatav raha jääks meie riiki ja toidaks meie enda majandust (millest riik koorib juba täna maksudena ca 3/4 endale tagasi). Nii kaua, kuni riigi poliitika soosib "autopargi uuendamist", jääme teiste riikide kõrval üha vaesemateks ja see võõrriikide majanduse toetamine ei peaks olema meie omariikluse eesmärk. Suitsevate autodega võitlemiseks on hoopis teised hoovad ja seda peab loomulikult tegema.
Ei tahaks nüüd poliitikat küll mängu tuua, aga on üks erakond, kes mitte ei meelita oma vaadetega omale valijaid, vaid püüab oma tõekspidamisi just maksustamise kaudu kõigile peale suruda. Jagavad ümber vaesust rikkuse loomise asemel. Elektriautondusega on umbes sama olukord, et püütakse suruda neid peale inimestele rohepropaganda kaudu, kuid kellele täna saadaolevad tooted pole ei omaduste ega ka hinna poolest vastuvõetavad (varsti juba on, ka LCD/LED telekate näide). Täna tuleks tegeleda sellega, et luua majanduses oma tootmine, mis hakkab omakorda vedama ka teenuste ning ekspordi turgu, mitte nõuda kodanikelt praeguse pisku loovutamist, et välismaised suurkontsernid saaksid veelgi rikkamaks. See paraku seostub otseselt nii särtsuautondusega kui tarbimiskultuuri ja pangaorjusega laiemalt.
Elektrijalgrataste soovitamine meie kodanike ostuvõimekuse juures oleks täiesti asjakohane. Kriitilise massi saavutamine paneks inimesi rohkem arvutama kilomeetrihindasid, kaoksid eelarvamused. Ühtlasi sillutaksid suurepäraselt ka teed särtsusõidukitele, mis on varsti nagunii taskukohased ja tõenäoliselt ka omaduste poolest ees enamikest fossiilipõletajatest.
Eesti valitsusele on rahaliselt kõige kasulikum, kui ostetaks võimalikult luksuslikke USA autosid. Väljastpoolt EUd ostetud autolt laekub riigieelarvesse lisaks km-le tollimaks, mida kallim on auto seda rohkem noid makse laekub ning mida janusema bensiinimootoriga auto on, seda rohkem hakkab aktsiisi laekuma.
Kui rahvas raha pangaarvetel hoiab ning odavaid kasutatud diisleid ostab, siis riik teenib kasinalt.
Kärss, me elame pisiriigis, mingi autotehase jaoks pole siin iial töökäsi, infrat, allhankijaid. IT suund on õige, suur lisaväärtus, asukoht pole oluline, tootmissisendiks eelkõige haridus. Parem hangi hea haridus ja saad lubada omale uut ning head autot. Kes siin Eestis neid elektriautosid peale surub ja rohepropagandat teeb? Vaata statistikat palju meil neid müüakse võrreldes teiste riikidega. Eesti riik on üks vähestest Euroopas kus elektriautod on maksustatud võrdselt fossiilkütustega autodega. Ainult bussirada, mis riigile ei maksa pennigi ja omavalitsustelt natuke parkimist. Uus vs vana auto oleneb riigis kehtestatud maksudest(CO2 põhistel) ja autoremondi hinnast. Mõnes riigis lihtsalt saastavama ja remonti rohkem vajava auto pidamine kallim kui uue garantiiga säästliku. Kas Eesti peab just Euroopa romula olema, jään ma eriarvamusele.
aga sa tee ots lahti! kusjuures, kui raha ei piiraks, siis sellise ostaks manuaal kastiga 2000a M5-e kõrvale küll. ma vist liiga vana (40), et nendesse iseenesest lahedatesse elektri sõidukitesse armuda. kuidagi see teadmine, et ma panen nüüd selle bensiini mootori käima... on siiski nii mõnus tunne! eriti veel 2 taktiline.
"Oeh, otsuta nüüd ära, kumb siis saastab, kas omamine või sõitmine. EESTI MAJANDUSELE, mis ei sisalda endas autode tootmist, oleks kasulik, kui mistahes vana auto arvelevõtmine oleks odav ja mistahes uue arvelevõtmine kallis. " -
Omamine ei saasta palju (vajalik õlivahetus, see on kaudselt probleem tegelikult, õli eluiga on kuni 2 aastat, 5-10 liitrit, pluss filter, prügikasti, hea kui tõesti läheb töötlusesse).
"EESTI MAJANDUSELE" - no see ei ole väga aktuaalne antud vaatevinklis. Elektriauto väiksema maksukoormusega pole üldse tore "meie majandusele". Me ei räägi majandusest, me räägime tervisest ja keskkonnast ja eraisikute jooksvatest kuludest.
" Kas Eesti peab just Euroopa romula olema, jään ma eriarvamusele." -voh, minu siiruviirulise filosoofia selgitus maakeelseks tõlgitud.
Kilomeetripõhise tasuga korrektselt asjale ei saa kuidagi läheneda. See paneb veel räigemalt linnastuma. Autode kasutamise vähendamine on üsna märg unenägu (linnadest väljaspool). Kui lähtuda sellest teadmisest, siis oleks vaja edasi arutada, miks me üldse tahame nende kasutamist vähendada ja kas mitte ei saa pigem nende puudujääkidega tegeleda.
Löök keskkonnale on nr1, põhiliseks lokaalne, kuid ka globaalne. Infra kulukus on nr2, teeremont, naelrehvid, teehooldus. Ja linnades ruumipuudus on vast nr3. Ootan teiste arvamusi sel teemal.
Paar muudatust ühiskonnas hakkaksid paugupealt lahendama nr1 ja nr2'te. Naelrehvid ja otsesed saasted (NOx ja PM).
Ja kui see mehhanism saab käima, siis tuleks käima lükata ka rohelise särtsu tootmine suuremas mahus kui praegu. Nr3 lahendus tekib aastakümne pärast, kui ise sõitvad autod hakkavad turule tulema.
Särts vs fossiil, naast vs lamell, uus vs vana auto jne, kõik taandub sellele, et me oleme vaatamata näilisele klantsile tegelikult ikka VÄGA VÄGA vaesed. Et mitte tuua siia keerukaid majandusnäitajaid, siis lihtsustatult meie keskmine SKP elaniku ostujõu standardis on 76 (EL-i üks kehvemaid regionaalpoliitikaid tähendab seda, et Tallinna osakaal riigi keskmises on oluliselt suurem kui teistes riikides, sh isegi endistes idablokimaades). Meist tagapool on vaid osa endisi idablokiriike, teine osa idablokiriike on eespool. "Vana Euroopa" veel kaugemal ees. Samas sõidad ringi neis rikkamates riikides ja neil on vanemad bussid, trollid, trammid, rongid, laevad-praamid jne. Kas nad on siis meie romula sellepärast?? Suurlinnadest eemale jõudes tahaks öelda, et isegi autopark on vanem (statistika hõlmab paraku riiki tervikuna). Kas me oleme ikka nii rikkad, et lahendada globaalseid probleeme ning toetada SKP (või misiganes muu sarnase näitaja) langemise hinnaga võõraste riikide eraettevõtlust? "Kas Eesti peab just Euroopa romula olema" küsimusele oleks muidugi tore vastata "ei", aga kuna meil endal ei ole raha, mille eest neid uusi autosid ostma hakata, tähendab see riigi jaoks autode nimel kartulikoorte söömist ja masside viimist laenuorjusesse. Nii et ma vastaks pigem niipidi, et parem sõidan "romuga", mida on kordades odavam hoida paremas (st veatus) korras, kui on arvestatav osa neist uutest autodest liisingperioodi lõpuks. Teine valik on üle oma võimaluste elamine, mis pole keelatud, aga mis ei tohiks olla riikliku maksupoliitika eesmärgiks, kuna see oleks taaskord võõramaise eraettevõtluse toetamine meie maksumaksjate arvelt. See, mida mina isiklikult omale lubada saan, ei puutu hetkel üldse teemasse.
"Meist tagapool on vaid osa endisi idablokiriike, teine osa idablokiriike on eespool. "Vana Euroopa" veel kaugemal ees."
EU endistest idaploki riikidest on meist tibake eespool vaid Tšehhi ja Sloveenia (nad on meist koguaeg eespool olnud), teised on tagapool. MitteEU endised idaploki riigid kõik tagapool.
"Vana Euroopa" riikidega võrreldes läksime Kreekast mööda, Portugal pole enam kaugel.. Sel suvel jõudsime GDP per capita EU keskmisega võrreldes 77%-ni.
Kärss, miks sa kirjutad puht valefakte siia? Sul alati klaas pool tühi. 50 aastat NSVLi, mõlemad sõjapooled maa siledaks teinud ja peale iseseisvumist peaks olema kohe lääne tasemel??? Ikka vahe, kas kõrgelt haritud inimene teeb suure lisaväärtusega tööd või samal ajal tegeleb autoremondiga. Meil oli ka üks vanakooli mees tööl, kes paar eurot odavama hinna pärast sõitis linna teise otsa autole juppi tooma, tema tunnitasu koos maksudega oli muidugi kordades kõrgem kui see paar eurot, lisaks firma auto jne. Selle peale ta ei tulnud kuna seda maksis "keegi teine", see "firmaomanikust vereimeja kes ei raatsinud palka maksta". See pull sai ruttu läbi, aga mehele siiani arusaamatu. Iga kingsepp jäägu oma liistude juurde. Ei oska minu raamatupidaja hinnata vana auto puhul kas remonditöökojas soovitatakse õiged asjad ja õige hinnaga vahetada, küll aga oskab ta oma autot garantiiremonti viia ja asendusautot nõuda.
Täna uudis, et sotsiaaltöötajad hakkavad kabinettides istuma ja hakatakse transporditeenust tellima. Suur kogus iMiev peaks nüüd vabaks jääma. Hääletada saab järgmiste variantide vahel. a. elektrikad seisavad asutuste ees kuni autod(akud) surnud b. vahest sõidab mõni sotsiaaltöötaja koju sellega c. auto müüakse maha, aga selleks kulub min 1 aasta, ehk selleks ajaks auto surnud. Kokkuvõttes päris huvitav mis hinnaga juhtub kui neid ca 3-400 turule tuleb.
Mis valefaktid? Kõik on ju avalik info, SKP esitamise vorme on erinevaid, vali vaid miski välja ja tutvu kogu infoga kas statistikaameti lehelt või mujalt, kust saad ka lisainfot, nt: https://europa.eu/european-union/about-eu/figures/living_et
Eespool veel siiski ka Slovakkia. Aga see ei muuda fakti, et oleme kõige viimases kolmandikus. Et need kaks eespool (ja kohe väga palju eespoole!) kolmandikku riikidest peaksid olema hoopis Euroopa Liidu romulad või mida Sa täpsemalt nüüd tõestada üritad? Laristamise seisukohast nad on seda juba praegu oma vanemate rongide-laevade-busside-trollide-trammidega! Riik raiskab, nagu me oleksime rikkad, aga loomulikult ei saa me olla sama edukad kui vanemad ja suuremad riigid. Aga me ei saa ka selleks kunagi, kui raiskame riigina raha asjadele, mis on puhtalt kulurida ega tee meid rikkamaks.
Elektriautode toetused on just üks nendest, mida võiks nimetada sotsiaalselt vastutustundlikuks käitumiseks, sellele ei vaidle vast keegi siin vastu. Aga nii kaua, kuni palju olulisemad sotsiaalprobleemid on lahendamata ja see ei lahenda meie jaoks ka ühtegi lokaalset keskkonnaprobleemi (meil pole ju sudu jpm toredat, kuna meil pole suurlinnasidki), oleks sellised toetused üks järjekordne laristamine. Sinu raamatupidaja ei puutu asjasse, minu raamatupidaja teab tõenäoliselt autodest sama vähe (ja küsib minu või kellegi teise käest kui vaja), aga need kõik on isiklikud valikud. Keegi ei sunni Sind ega mind ega mõnda kolmandat firmaomanikku sõitma vana autoga, aga kui ehitusplatsi serval või tootmisettevõtte parklas seisavad lihttööliste X5-d ja Q9-d, on see tõsine löök majanduse konkurentsivõimele ja näitab hoopis midagi muud kui meie rikkust. Ja vajab tegelikult riiklikku sekkumist just erinevate toetusmeetmetena, millest üheks osaks võis lugeda ka ELMO programmi. Natuke veider, et kogu selle teema jooksul on särtsuautode eestkõnelejad võidelnud selle eest, et üks inimene suure-uhke-kalli autoga ei ole jätkusuutlik transpordiviis, aga nii kui kirjutada midagi sellist, et teiste maksumaksjate raha eest ei peaks uut (särtsu)autot tänasele riigi SKP-le otsa vaadates soodsamalt saama, läheb kohe lahti raiskamise õigustamine, et peaksime ikka siin riigis teenitud väärtused viima sisemajanduse elavdamise asemel hoopis riigist välja (uued autod), et näida rikkamana ka nii vaestena, kuna minu raamatupidaja ei suuda... jne. Kas pole kahepalgeline?
Mina, arnis ja ka mitmed teised on pakkunud välja, millised võiksid olla riiklikud meetmed suunamaks transpordipoliitikat laiemalt. Mis on, Lunguuks, Sinu ettepanekud? Oleks tore, kui viitsiksid ka põhjendada, milliseid eesmärke ja mil viisil need ettepanekud täidaksid või milliseid probleeme lahendaksid.
Ma veel natuke täpsustaksin enda eelnevalt esitatud ettepanekute osas, et jõuame ju elektriautoajastusse üsna kiirelt nagunii. Küsimus peaks olema pigem selles, kuidas võimalikult valutult ja riigi jaoks võimalikult vähe kodanikke koormates see üleminekuperiood üle elada ajaks, kui tooted on saanud valmis ka laiade masside jaoks sobivate omadustega. Sest piisana meres ei saa me mitte kuidagi mõjutada tuule ega voolu suunda, küll aga saame suunda teades seda enda jaoks ära kasutada.
Ärme ainult unusta rahast rääkides energia jäävuse seadust, et seda ei tule kusagilt iseenesest juurde ja iga rahaline lisakulu tähendab seda, et see tuleb kelleltki teiselt ära võtta või EELNEVALT omale välja teenida;)
Kärss kus on sinu ettepanekud, pikk jutt, sisu pole? Minu ettepanekud varasemalt toodud, elektriautod vabaks erisoodustusmaksust ja korterite uusehituste juurde nõue, et parklas oleks iga 4da parkimiskoha juurde viidud maja kilbist voolu ots ehitamise käigus. Kärss, kas sulle kunagi üldse jõuab kohale, et ELMO programmi raha tuli Jaapanist ja Eesti maksumaksja raha pole seal pennigi? Äkki ka tead et see programmi Jaapanist tulnud rahad lõppesid üle 4 aasta tagasi? Äkki veel selgitad energia jäävuse seadust läbi päiksepaneelide ja tuuleenergia? Kui tuulik püsti, siis kellelt energia ära võetakse, õuepeal kodus sul tuult vähem? Päiksepaneel katusel, siis katus külmem? Või äkki kustub päike ühel päeval ära ja elektriauto omanik käib jala ning sina sõidad bensukaga edasi? Püüa nüüd eilsest tänasesse jõuda, ärksamad juba homsesse läinud.
"..peaksime ikka siin riigis teenitud väärtused viima sisemajanduse elavdamise asemel hoopis riigist välja (uued autod).."
Mul on 50kEUR vaba raha ja 15 a. vana auto, mis roostetab mõnuga (muidu sõidab küll). Sõidan sellega siiani, kuna sobivaid elektrikaid müügil pole. Mida peaksin tegema, et sisemajanust elavdada? Kohalikust poest kohalikku alkot osta oleks kindlasti riigile kasulik, aga alko ei maitse mulle eriti ning 50kEUR eest alkot rikuks tervise ka ära..
"..Päiksepaneel katusel, siis katus külmem? Või äkki kustub päike ühel päeval ära.."
Päikese kustumine tundub mulle vähetõenäoline, küll aga "kustuvad" päikesepaneelid aja jooksul. Maailmaturul on paneelitootjate vahel viimasel ajal kõva sõda, hinnad maas, aga Eesti edasimüüjate hinnad vähemalt aasta tagasi veel ikka räigelt kallid. Kui päikest vähe, võib juhtuda, et paneel saab enne otsa, kui end tasa teenida jõuab.
wb - päikesepaneelid on umbes nagu Tesla akupakk. Aastas kaob umbes protsent originaalvõimekusest. Seda ei juhtu, mida "teadjad" arvavad, 99%, 98%.....82..81...80...0% (teisisõnu, nii kui garantii otsa saab, siis käib pauk ja asi on katki). Paneelid on praktiliselt "elu lõpuni" investeering.
Nii palju kui mina pihta sain, siis Eestis, madala elektrihinna ja võrgutasu ülbuse tõttu, on isiklikud päikesepaneelid mõttekad ainult enda tarbe piirides. Müügiga rikkaks ei saa (suur enamus maksustatakse surnuks).
Ma see suvi peaaegu hakkasin paneelipargiga tegelema. Kõik sai valmis valitud ja disainitud... ja tuli välja fakt, et Eesti on ainukene riik maamunal, kus ei rakendata tasaarveldust faasidevahelisel elektribilansil reaalajas. (Paneelid toodavad kõigil kolmel faasil ühtlaselt, mul auto laeb ühel faasil. Eesti puhul pean ma ühelt faasilt juurde ostma võrgust ja teistel müün, ehk ühe puhul maksan täispauku ja SAMAAEGSELT saan kopikaid kahel teisel faasil müüdud elektri eest). Ma veel seedin asja ja mõtlen, kas saan asja paremaks ajada ilma akupakita.
Kärss, kas sa ise ei oska arvutada?
Toon sulle enda kasutuse põhjal väga lihtsa näite.
Mu läbisõit on umbes 9300km aastas, ok ümardame 10 000km.
Bensiini kulub mul praeguse bensiini mootoriga Honda Accordiga 945 Eurot, arvestasin üldkeskmiseks 7 ja bensiini liitri hinnaks 1,35.
Oletame, et ma nüüd ostan selle Golfi 16 801 Eurot, sellel kuluks veidi vähem bensiini arvestame 900 Eurot.
10a peale teeb see 9000 Eurot
oletame, et Golfi hooldus on Leafist 2000 Euro võrra kallim.
Seega tuleb Golfi hinnaks 10a lõikes Leafi vastu 27 801 Eurot
Ehk siis, 10a Lõikes tuleks mul Golf koos bensiini hinna ja kallima hooldusega odavam, kui pelgalt Leafi ostuhind ise, mis on hetkel 35 900 Eurot.
Aga nüüd liidame sellele veel juurde Leafi kulutatud elektri, aastaringi arvestades külmasid ja suve kliimaseadme vajalikkust jne, siis optimistlik arvestus oleks pool bensiini hinda, see teeks siis 10a peale 4500 Eurot.
Ehk siis Leafi 10a kogukulu Golfiga võrreldes kokku 40 400 Eurot ja Golf 27 801 Eurot.
Selge on see, et mõlemad tahavad hooldust ja remonti, seda ma otseselt valemisse ei pannud, arvestasin lihtsalt ,et Golf tahab 10a peale 2000 Euro võrra kallimalt hooldust ja remonti.
Sääst tänu Golfi ostule Leafi suhtes oleks siis 12 599 Eurot.
Ok võtame kellegi, kes sõidab 20 000 aastas.
Sellisel juhul 16 801 golfi hind pluss bensiin 18 000 eurot ja Leafist kallim hooldus ja remont 4000 eurot.
Kokku 38 801 Eurot, endiselt odavam.
Kuid liidame nüüd ka Leafile juurde 20 000 läbisõidu ja arvestame selleks pool bensiinihinnast siis taaskord.
35900 + 9000= 44900 Eurot.
Isegi 20 000 aastas sõites on Golf 6099 Eurot odavam Leafist lõppkokkuvõttes
10 sõites on Golf 12 599 Eurot soodsam Leafist.
Arvestame veel asjaoluga, et eletkriauto suhtes olin üsna optimistlik, tegelikkuses võtaks elektriauto veidi rohkem raha, kui mina praegu arvesse võtsin.
Nüüd tekib küsimus, miks ma peaksin eelistama elektriautot, mis on mulle kahjum?
Veel enam, tekitab laadimise vajaduse ja väikese sõiduraadiuse tõttu ebamugavusi ja pean arvestama, palju ma sõita saan ja kus laadida jne.
Kellel on vähemalt 4 klassi haridus, suudab mu arvutuskäike jälgida ja saab ise ka aru, numbrid ei valeta.
Jah ma tean, et bensiini hind tõuseb 10a jooksul, aga elektri hind tõuseb ka.
Samuti on võimalik eelistada bensiinimootoriga Opel Astrat 15 475 Eurot.
Kahjum on veel suurem, sest müüa seda Leafi hiljem akuga, millel enam mahtu ei ole ja garantii läbi. Järgmised 5000 eurot kui mitte rohkem kulutad uuele akule.
Golfile lükkad 500 euri alla ja suuremad vead on parandatud.
Muidu elulähedane arvutus, aga ära võta Golfi baashinda vaid vaata ka võimsust, varustust, automaatkasti. Esimene elektrikas mis ära tasub saab olema VW ID, mis tuleb tootmisliinilt 2019 novembris. Hind pidi tulema sama mis sama varustuse ja minekuga diisel Golf, ehk ca 25-27000 ja aku võimaldab reaalselt läbida 400 km ühe laadimisega.
solksolk, soovitan veelkord pigem Sanderot kaaluda kui Golfi.
Saad ideaalse käigukasti - manuaali, saad ABS pidurid, roolivõimu, allaklapitava istme, soojendusega tagaklaasi puhastiga ja lausa 4 kiirusega salongiventilaatori (vist on kõik). See on praktiliselt ideaal. Tutikas garantiiga auto, mis ei võta palju kütust ja maksab 8000€. Mis on 10 korda vähem kui Tesla.
No ja kui aus olla, siis saab ka ilma tagumise kojameheta ja tagaklaasi sulatuseta ja ilma ABSita VÄGA HÄSTI hakkama. Zigulle liigub ju siiani. Kui nemad saavad hakkama, siis on Sandero juba liig.
See 4-klassi hariduse nõue on vajalik ja piisav. Üle selle... ei... ei venita.
KKülaline, kui solk soetaks endale elektrika, siis tema läbisõiduga vajab aku vahetust umbes aastal 2050. Ma olen sõitnud solgi 14 aasta normi ära. Hetkel on umbes neljandik/kolmandik aku "väsinud" staatusest.
Kui vaid oleks müügiks Sandero elektrikas 9999€ eest.
Wb, kas Sa üritad tõestada, et jäädes endiselt enamusest vaesemate hulka, oleme tegelikult ikkagi rikkamad ja peaksime elama-kulutama nagu need rikkamad riigid? Ma sellepärast enne mainisngi, et isegi statistikast väljas olevates Norras ja Shveitsis sõidavad tänaseni ringi vanemad rongid, praamid, bussid jne. Tõenäoliselt mitte stiilitunnetuse pärast, vaid nad ei pea end nii rikasteks, et nad võiksid omale selliseid kulutusi lubada. Eesti selle eest peab ja lubab, just nii rühitaksegi viie rikkama hulka:)
Lunguuks, mitte raha ei tulnud Jaapanist, vaid laual olid erinevad valikud ja valiti see. Oleks saanud valida ka midagi muud, millel olnuks teised head ja vead. Auto pole kunagi tundnud selge peaga asjadele mõeldes eriti mõistliku investeeringuna. Laadimisvõrk samas tundus. Peale hiljutist enampakkumise lõppu teame, et mu tunne oli seekord petlik...
Arnisele aga kergitan kaabut huvitava elmoteema laiendamise eest! Äsja pikemalt reisilt tulles torkas silma, kuivõrd palju on lõunapoolsetesse riikidesse ehitatud alles äsja juurde "päikesepõldusid". Mida lõuna poole, seda rohkem, sh ka idablokiriikidesse. Äkki oskad rääkida midagi ka nende omandisuhetest, st kas need on pigem riiklikud või erakätes? Päikesepaneelidest koosnevad tehastekatused hakkavad tunduma mujal juba igapäevased. Siinmail ei näe aga eriti midagi vastavat. Oleme nii palju põhja pool ja selle võrra vähem päikest aastaajal, kui elektri hind kõige kallim ja end just kõige paremini tagasi peaks teenima?
Solk, Sa võrdled ju uut särtsukat enda juba olemasoleva vana autoga. Võta võrdlusse sama vana varasema põlvkonna särtsugolf või midagi analoogilist. Auto saad kätte ca paari tonniga (eeldusel, et surnud aku), paar tonni paned kohe juurde (akupakk) ja Sul on auto, mis on tehnoloogiliselt eelajalooline elektriauto, kuid saad odavalt sõita ning lennukauguse osas sama kaugele, kui sõidavad teised turu odavama otsa Mievite ja Leafidega. Sinu üliväikeste läbisõitude juures täiesti mõistlik igapäevatarbimiseks. Ja kui vaja jälle ootamatult sõpradega Lätis käia, võtad garaazhist Accordioni ja tuld! Võrdle ikka võrreldavaid asju. Uue vs vana võrdlus oli siin teemas riiklikul tasandil, sest isiklikul tasandil saab uue puhul rääkida äratasumisest ainult muude kui rahaliste väärtuste kaudu (nagu RB puhul popiks saanud sotsiaalmajanduslik kasu, mis koosneb raha asemel õhusaastest, kliimamuutustest, ajavõidust, turvalisusest, mürast ja tont teab veel millest).
PS: äkki lõpetaks selle automaatkasti ülistamise, et "tänasel päeval" on kepikast eilne päev vms. Inimestel on erinevad põhjused, miks eelistada ühte või teist. Ja sinu põhjus eelistada oma eelistusi ei kaalu mitte kunagi ülesse teise inimesi eelistusi eelistada midagi muud. Läbi aegade on olnud autosid (S-mersuni välja), kus kepikasti eest on küsitud uuena kõrgemat hinda kui automaadi eest ja ometi on neid, kes peavad oluliseks selle eest rohkem maksta. Ja kui inimene ostab omale autot, millelt ootab pigem emotsiooni kui mingeid praktilisi omadusi, mõistan ma alati suurepäraselt neid mainstreamist kõrvale kalduvaid valikuid. Maailm pole nii lihtne, et kui Sanderot saaks automaadiga odavamalt kui kepikastiga, siis kepikastiga autosid enam ei ostetakski. Särtsuka puhul aga on see pigem üks põhjustest, miks ma soovitasin solksolgil teoretiseerimise asemel hankida omale kogemus. Selle särtsukakogemuse saamine pole ei keeruline ega ka kallis - kui teema ikka huvitab, proovi ära! Aga kui ei huvita, palun ära rohkem siin ka sõna võta.
Laual olid erinevad valikud? Kuna kärss seda teab ja kunagi neid valikuid avalikustatud pole, siis järelikult pidi Kärss ise selle laua taga olema ja saame just teda tänada laadimisvõrgu eest. Või lahmisid nagu enne?
"Paneelid toodavad kõigil kolmel faasil ühtlaselt, mul auto laeb ühel faasil."
Kui tähti närida, siis paneelid toodavad alalisvoolu, see oleneb muundurist, mis edasi saab. Tõrnäoliselt, kui tahad elektrit võrku müüa, pead serditud muundurit kasutama ning võimalik, et nende hulgas muid pole. Võid laadimispesa ette 3F -> 1F trafo panna. Lihtne elektromagnetiline seade, mis ei maksa palju.
Arnis,
3F -> 1F trafoga pingutasin üle. Leafi puhul 500V 20A dioodid, 6 tk., hind kokku 20EUR on kõik, mida sa vajad. 10A dioodid sobivad ka, aga hinnavõit oleks vaid euro või 2.
Kärss kas sa üldse lugesid mu postitust korralikult?
Ma ei võrrelnud enda Accordiga särtsukat ju, vaid tutika Golfiga, ma lihtsalt võtsin enda läbisõidu ja kütusekulu Accordi pealt ja Golfi näol grammike kahandasin seda, kuna see võtaks vähem kütust.
Ma tõin välja konkreetsed arvutused uus Golf versus uus Leaf, kus Golf oli ilmselge võitja rahaliselt.
Arvutused räägivad enda eest Kärss, miks ma peaksin seda elektriautot proovima, kui arvutused juba selle kahjuks räägivad?
Mul ei tuleks Leaf kasulikum isegi mitte siis, kui elekter tasuta oleks :D Golf oli koos bensiiniga ja 2000 eurot kallima remondi ja hooldusega odavam, kui Leafi enda täishind.
Huvitav, miks ma peaks ostma elektriauto, mis on mulle majanduslikult kahjulik ja siis veel paralleelselt teist autot kõrval pidama, mis oleks ju veel kulukam.
Need, kes siin varustuse kallal norivad, mulle pole varustus tähtis ja Leafil pole ka erilist varustust ja me võime valida erinevaid autosid ja erinevaid varustusi.
Sellest tulenevalt võivad summad mõni tuhat muutuda, aga põhimõte jääb samaks, minul ei tasu elektriauto ennast ära ja arvutused näitavad seda, mis välja tõin.
arnis tõsiselt, mis sul viga on? Ma tõin sulle konkreetsed arvutused, mis sinu kiidetud elektriauto suure pauguga põhja lasevad ja ilmselgelt kahjumit näitavad.
Miks sa tood võrdlusse Sandero? Golf on tunduvalt parem auto, kui Sandero ja Leafiga igati võrreldav.
Ma võin võtta võrdluseks kasvõi uue Ford Mondeo, Honda Civicu mis on Leafist iga kell paremad autod, aga oleks sealjuures endiselt odavam lõppkokkuvõttes, nagu mu arvutused näitasid.
Ma ei sõidaks selle autoga üle 10a, pigem vähem, aku eluiga ei puutu üldse asjasse.
Tõin välja konkreetsed faktilised arvutused, kui sa arnis neist ka aru ei saa, siis on su mõtlemisel ilmselgelt midagi tõsiselt viga.
Aku eluealt arnis ei saa sa arvestada ainult läbisõitu, vaid pead arvestama ka vanust, sest ka vanus sööb akut ja 10 aastat mõjub talle kindlasti.
Kui vaadata praegu müügis olevaid kasutatud Leafe, siis peegeldab neist välja tugev hinnalangus, mis on kohe kindlasti kahjulik.
Mondeo maksab 22 200 Eurot, vaevalt see mu Accordist rohkem kütust võtab, mistõttu Mondeo 10a bensiinikulu liitri hinnaga 1,35 oleks 9400 Eurot, minu läbisõidu juures ja minu sõiduoludes, kus enamus on maantee.
Arvestame ka Mondeole 2000 kallima remondi ja hoolduse võrreldes Leafiga, saame võrreldes Leafiga 10a kuluks 33 600 Eurot, endiselt odavam, pelgalt Leafi ostuhinnast, millele liida juurde veel elekter, vähemalt 4500 Eurot 10a peale.
Nii, et isegi, kui ostaksin 1,5 118kw Mondeo, hinnaga 23 400 Eurot, endiselt oleksin kasumis Mondeo kasuksvõrreldes Leafiga.
Aga läheme asjaga veel edasi, oletame, et ma ostaksin 2,0 177kw automaat käigukastiga Mondeo hinnaga 30 100 Eurot. Bensiini võtaks see rohkem, arvestame 9000 Euro asemele 10 000 Eurot ja arvestame Leafist kallima remondi ja hoolduse 4000 Euro võrra.
Saame Mondeo kogukuluks Leafi suhtes 44 100 Eurot.
Samades oludes Leafi kuluks arvestasin 40 400 Eurot.
Tegelikkuses oleks vahe muidugi väiksem, aga panin elektriauto eelisseisu.
Ainuke asi, et see 2,0 177kw Mondeo oleks igati kobedam auto, kui Leaf ja mingit erilist rahalist säästu elektriauto näol ei paistaks, see oleks 10a peale tühine, võrreldes feelinguga, mida see Mondeo pakuks.
Solk, mis mõttes ei ole Leafil varustust? Leafi saab äpist külmaks või soojaks ju tõmmata ja rattast koguaeg xxxNm väänet saada (mis siis, et all olevad plastikust rehvid seda asfaldisse ei suuda suunata). Kes aru ei saanud, siis see nali!
Asjalikku juttu kah!
Tegelikult peaksid enda arvutust niipalju korrigeerima, et 10a autol on jääkväärtus (igal asjal on mingi väärtus) ja need numbrit tuleks kulust maha lahutada.
10a vanune Golf maksaks ~3500€?, Leaf hinnanguliselt vähemalt 8000+€ kui hinna langus umbes samas suhtes oleks.
Kogukulu arvestades oleks lektrikas kallim pidada, aga mitte nii kallis.
Muuseas sarnase arvutuse tegin ma juba umbes 10 lehekülge tagasi, kui Arnis tõi välja reaalse elektikulu.
Hakkame ennast kordama!
Praeguste 2013-2014 Leafide hinnad on 12 000-14 000 jämedalt. Kui need saavad 10 aastasteks, siis ilmselgelt on nende turuväärtus tugevalt alla 10 000 Euro.
Kärss seleta mulle ära, mida ma proovin, kui Leaf on Golfist 10a lõikes kallim juba ilma elektrit arvestamata?
Ei ole mitte ühtegi põhjust, mis suunaks mind elektriautot ostma.
Golfi maksumus võrreldes Leafiga 27 801 maha müümine 10a pärast 3500 Euroga, kogukulu 24 301 võrreldes Leafiga.
Leafi kogukulu golfi suhtes võrreldes 40 400 eurot maha müümine 10a vanusena 7000 euroga jääb Leafi maksumuseks 33 400 Eurot.
Kus siin see sääst on ?
Arvestades veel asjaoluga, et mõlemad nagunii liisitakse enamasti, siis Leafi peale läheb liisingufirmale rohkem raha intressi näol.
Pakun, et Leafi kasko on ka kallim, kuna tema ostuhind uuena on suurem.
Kasko puhul poliis.ee-s kiire arvutus näitas, kus kahjuks tunti vaid vana leafi 80kw, aga sai aastaarvu 2018 igatahes panna.
Leafi kasko aastas 429,08 ja Golfil 255,49 See teeb 10a peale Leaf 4290,8 Eurot ja Golf 2554,9 Eurot, mis teeks 10a peale vaheks Golfi kasuks 1735,9 Eurot, ehk siis jälle sääst, Golfi kasuks.
Küsin veelkord, miks ma peaksin eelistama elektriautot, kui selle eest rohkem maksan ja ebamugavusi taluma pean laadimise ja sõiduraadiuse arvestamise tõttu?
Kiire arvutus liising kapitalirent 5a intress 2,5% sissemaks 10 000 Eurot.
Leafi intressi kulu 5a peale 1691,99 Eurot, Golfi intressi kulu 5a peale 444,29 Eurot.
Kahjum elektriautole 1247,7 Eurot.
Elektriauto kahjum üha kasvab.
Kui võtta seda kõike arvesse, siis erinevate kulude hinnaerinevusi arvestades ja 10a hiljem autod maha müües on kogukulud üksteise suhtes järgmised.
Golf 24 301 Eurot ja Leaf 36 383,6 Eurot, võit Golfi kasuks 12082,6 Eurot.
Seda hinnavahet ei suudaks isegi 20 000 aastas sõitmine tasa teha.
Tõsi, hiljem muutub kasko odavamaks ja nende vahe ilmselt väheneb.
Kuid põhimõte jääb kehtima, Leaf ei võida rahaliselt mitte kuidagi Golfi ja ka mitte mitmeid teisi bensiini autosid, mis temast veel suuremadki on nagu Mondeo.
Hommikul kuuldud uudis: Soome mõtleb teemaksu kehtestamisele, et tulevikus ka el.autosid maksustada.
Te võite lehekülgede kaupa tasuvuse üle vaielda, ma ajan ka siis oma rida: el.autosid ei osteta enamasti mitte rahalise võidu tõttu, vaid seetõttu, et nad on el.autod.
Keegi kirjutas siin Mondeoga sõitmise fiilingust. Mulle ei paku sp.autoga sõitmine mingit fiilingut. Sõidan, kui vaja on sõita. Ei plärinaga mööduvad roadsterid ega diislisuitsused maasturid ei tekita tunnet, et võiks proovida. Aga el.autod püüavad pilku, kasvõi hetkeks.
Miks eelistada elektriautot. Vaadake see video ära. Seal räägib Tesla Powerwall kasutamisest ja tasuvusest. Vastus on teemakohane elektriauto võrdluses. https://youtu.be/PamCOi0ktrs
Lunguuks, katsu rääkida sisust sildistamise asemel, seda lahati isegi ajakirjanduses, mida tol hetkel kvootide eest turul pakuti ja milliseid valikuid tegid samal ajal teised riigid. Otsi kui on huvi ja kui sel hetkel neid ei lugenud. Keegi vaevalt sel hetkel oskas üldse hinnatagi, mis on kõige ratsionaalsem. Ma usun, et selle töö teeb mõni uuriv ajakirjanik veel ära, et paneb kokku tegelikud numbrid nii autode kui laadimisvõrgu tegeliku maksumuse kui hinnalangusega. Tahaks küll öelda, et mõnede teiste valitud päikesepaneelipargid oleks olnud mõistlikum investeering, aga sel hetkel oli nende efektiivsus väiksem ja hinnad kõrgemad kui täna. Paraku kehtib see viimane lause ka särtsuautode kohta... Sellepärast ootakski lihtmatemaatikaga tegelemise asemel veidi professionaalsemat teemakäsitlust.
Solksolk, Sa ei osta ju ka täna omale uut Golfi. Ei ole mõtet veelkord tõestada seda, mida on siin teemas n+1 korda tõestatud. Aga proovi ära mõni rendi Leaf, siis vähemalt tead, miks teine inimene on nõus maksma sellise asja eest rohkem. Ma tegin enda jaoks arvutused ka vanakooli särtsukatega, kus vana auto uue akuga tuleb kätte oluliselt odavamalt, kui turu odavaimad Mievid-Leafid. Päris 2x odavamalt siiski ei tule (Eestis küsitavaid hindasid vaadates tuleks üle kahe korra odavamalt, aga ma olen küll mitme tuhande euro nimel natuke oma tagumikku liigutama ja auto mujalt tooma), aga funktsionaalsus on täiesti võrreldav. Minu sõitude juures oleks see äratasumine juba täiesti õiges suurusjärgus, kuigi detailide üle võibki vaidlema jääda, sest kõike ei saa panna rahasse. Kõike rahasse pannes on kindlasti soodsaim osta omale 200e eest roim, tarbida ilma hooldamata esimese probleemi tekkimiseni ja kuusakoski abiga saad autost tagasi võibolla rohkemgi, kui ise maksid. Ja pole välistatud, et see auto on Leafidest-Accordionidest lausa suurusjärgu mugavam ja luksuslikum, lihtsalt oma elukaare lõpu lähedale jõudmas. See oleks mõistlik valik mitte ainult rahaliselt, vaid ka roheliselt mõeldes. Ainult et need valikud saavad maailmast ühel päeval otsa, kui keegi uusi ei osta:)
Minu arvates sellest särtsumoskvitskombi uudisest hoopis huvitavam tänane uudis on see, et tehti ühe jaanuari mudeliga ots lahti tootja poolt bensuauto ümberehitamiseks särtsukaks. Eks esimeste hulgas olla ongi kallis, sellepärast ka niisugune mudel. Aga tehniliselt ei tohiks olla midagi ületamatut ka teiste mudelitega ega ka mitte teistel autotootjatel. Asi rohkem tahtmises ja küll iinakad omi kitte varsti pakkuma hakkavad, mis võiks suhteliselt kiiresti saada taskukohaseks ka neile, kes täna maksavad kõrgema kütusekulu näol kallimat hinda mugavuse eest ega istuks mitte kunagi mingitesse Amperatesse-Leafidesse, kuid naudiks hea meelega kõiki teisi särtsuauto hüvesid tarbijasõbralikumas kestas.
_" Tahaks küll öelda, et mõnede teiste valitud päikesepaneelipargid oleks olnud mõistlikum investeering, aga sel hetkel oli nende efektiivsus väiksem ja hinnad kõrgemad kui täna. "_
Paneelid oleks jah sama ennatlik valik olnud. Mina korra rehkendasin, et tolleltsamalt Mitsu kontsernilt võinuks küsida õhk/õhk soojuspumpi. Need olid/on tasemel tooted ja hind tänaseks pole muutunud. Oleks jätkunud Pärnu suguse linna kütmiseks.
Pärnut muidugi poleks olnud mõtet kütta-sinna ehitati vist koostootmisjaam, aga suure hulga kolhoosiasulate väikekatlamaju saanuks likvideerida.
Tänuväärsed rehkendused siin. Seega käitumisjuhis poliitikutele: kiidame rahvusvaheliselt aga elektriautosid ja muud taastuvenergiat nii kuidas saame, tehtagu ja arendatagu seal kus raha (ja paremad looduslikud tingimused)!!
Ise aga hakkame kasutama siis kui on majanduslik kasu silmaga näha.
Selles plaanis on see praegune tuuleparkide pidurdamine igati bro.
See turbaraba park ei jõua sel juhul taastuvenergia toetuse raamistikku ja avamereparkide väljakäidud tootlused (miski 2,8 kWh/W merpargis sic!) on alla igasugust mõistlikku tasuvust...
Võtame kasutusele vaid kasumlikku tehnoloogiat!
Säästetud raha eest võiks inimestele elementaarset matemaatikat õpetada...
Tuttav oma külast sõidab vahepeal e taksot. Küsisin kuda on. Vastus oli et peale igat klienti peab laadima.Leaf
Jube tüütu ju.Muidu risk et ei vea järgmist klienti kohale.
Kärss, mul ei ole vaja elektriautot rentida selleks, et teada, et ma ei taha seda ja see ei tasu mul ära.
Ma olen mõelnud mõne elektriautoga sõita lihtsalt huvipärast, aga see ei muuda minu arvamust sellest paremaks, see on selge.
Majanduslik aspekt oleks ainuke, mis võiks mind panna elektriautot ostma, aga kuna see on hoopis kahjum, siis ei osta ma elektriautot ja mitte ühtegi muud põhjust, mul elektriauto ostmiseks ei ole.
Nagu ma ei osta tutikat golfi ei osta ma ka tutikat elektriautot.
Kasutatud elektriauto versus kasutatud bensiiniauto on natuke keerukam võrdlus, aga ilmselgelt ka seal elektriauto ennast ära ei tasuks.
Ma ei tea küll, mis auto ma saan 200-1000 Euro eest, mis mu 8nda generatsiooni Accordist kuidagi parem oleks.
Vaata Kärss, mul ei ole elektriauto puhul midagi proovida ostmise seisukohalt, ma tean niigi piisavalt, mida ta endast kujutab ja muu proovimise koha pealt on ta nagu iga teine auto.
Ostmise seisukohalt ei ole mul elektriauto puhul mitte midagi proovida.
Veel enam, praegu kasutatuna müügilolevate Leafide sõiduraadius on veel kehvem, kui tutikatel, lisa sinna veel vähenenud aku mahutavus.
Veel enam, miks ma peaksin ostma endale auto, mis mulle ei meeldi?
Hetkel ei ole turul mulle jõukohast autot, mis võiks mu Accordi asendada, lihtsalt ei ole mitte midagi.
Lähim auto, mis võiks mulle meeldida on 2010-2016a BMW 5 seeria sedaan, aga paraku on see mulle liiga kulukas pidada, mistõttu ma sellist ei osta.
Ehk siis turul ei ole praegu uuematest autodest mulle mitte midagi peale Accordi pakkuda, mis on mul juba olemas 2008-2015a Accord Euro sedaan ehk siis 8-s generatsioon.
Lähimad autod, mis oleks mulle jõukohased, ja vähegi meeldivad on Passat ja Superb, paraku ei ole nad mulle nii meelepärased, kui Accord ja ei annaks ka nende ostmine mulle mingit arengut, isegi mitte uhiuuena, mistõttu puudub mul antud hetkel igasugune mõte üldse autot vahetada lähimate aastate jooksul.
Jõuame jälle tagasi minu juba tehtud järelduseni, mul ei ole mitte ühtegi põhjust, osta endale elektriauto.
Ka oma järgmise auto tahan osta suure sedaani nagu on praegu Accord ja samuti võimaluse korral manuaal käigukastiga, nagu on praegu ja võimalusel bensiin, nagu on praegu.
Kord juba öeldi, et solgi autoeelistused ei huvita siin teemas mitte kedagi...
Kas on liiga keeruline jutt? Meil on muid hoobasid mula piiramiseks ka.
Jäta nüüd see mõttetu möla!
See, et sina Marko mõelda ei oska ja seda mõttetuks mölaks nimetad, ei muuda seda selleks.
Jutt on elektriauto mõttekusest ja just nimel sel moel ta mulle mõttekas ei olegi, kui raske on sellest aru saada?
Siin arnis ja paistab, et nüüd ka Kärss üritavad mulle igahinna eest elektriautot peale suruda ja ajavad jama kokku, kui kasulik see on.
Mis sellest, et tegelikult pole elektriauto mulle kuskilt otsast kasulik, hoopis rahaliselt kahjulik oleks, veel enam ei meeldi mulle ka selle disain.
Solk, meeldimine ongi isiklik eelistus. Aga kui Sa ei proovi, ei saa Sa mõningaid asju kunagi teada ega mõista ka seda, miks see mõnele teisele meeldib. Ja vaidled ise sama ajuvabalt, et nagu Arnis ei tohiks meeldimise eest autole peale maksta. Ikka tohib. Oma asi, mida keegi oma rahaga teeb nii kaua, kui ei tulda õpetama, mida keegi teine oma rahaga tohib või ei tohi teha. Aga äratasumise poolest on vana fossiilikas ja vana särtsukas (mingi perioodi jooksul koos kõigi kuludega) juba teineteisele suhteliselt lähedal isegi siis, kui ostad uue akupaki sellele. Praegu tundub, et läheb veel päris mitmeid aastaid, enne kui vanad Leafid ja Mievid oma hindadelt niivõrd alla kukuvad, et vanakooli särtsukatega võistelda suudavad, aga mida rohkem neid uusi peale tuleb, seda kiiremini see õnneks juhtub.
PS: enne talve tahan praegusest bemarist lahti saada, järgmiseks ostan tõenäoliselt juba elektribemari. Umbes 2035 aasta mudeli. Seda praegu ei julge ennustada, mis aastal ma seda teen, aga kindlasti mitte 2035:)
Ostmise seisukohalt ei ole seal midagi proovida, auto nagu ikka, lihtsalt elektrimootor ja akud, mis toovad ka aku ja sõiduraadiuse mured, tegemist lihtsalt kalli mänguasjaga.
Mina küll ei ütleks, et kulud kuskilt otsast ligilähedased on.
Huvipärast olen mõelnud proovida, aga ühtegi põhjust osta seda pole.
Ükski 50km sõitev elektrikas ei maksa kilo-paar... järgneva 5 aasta jooksul. Kindlalt.
Iga teine tudeng, iga vähegi säästlik autot omav juht, ostab ükskõik millise 50km sõitva elektrika ära ka 5000 euroga, kasvõi teiseks autoks.
"Ma ei tea küll, mis auto ma saan 200-1000 Euro eest, mis mu 8nda generatsiooni Accordist kuidagi parem oleks." auto24 ütleb, et su olemasolev auto on vähemalt 4000€ väärt.
