Kui veel kahte autot peaks pidama hakkama, elektriauto siis teisena, sellisel juhul läheb asi veel kallimaks.
Kuidas saaks olla mul kahe auto pidamine kasulik, ma ei saa aru?
Kaks autot võtab rohkem raha, mitmed kulud oleksid topelt, nagu ka ostukulu.
Kust kohast sa selle 4000 Eurot võtad arnis mu praegusele autole? Mitte ükski mul olev Accord ei maksa 4000 Eurot.
Kogu selle 8nda generatsiooni vahemiku 2008-2015 Accordidest on kõige odavam hetkel 5999, aga mis tähtsust see üldse omab?
Solk, Sa ju "maksad üle" samuti lihtsalt meeldimise pärast, samal ajal kui mõni teine sõidab oma paarisajaeurosega ja oluliselt mugavama autoga viimaseid aastaid enne ümbersulatamist ega hävi hinnalanguse tõttu kunagi kopikatki. Samas 4K eelarve sisse mahuks juba ära vanakooli elektriauto koos uue akupakiga, mille lennukaugus on kindlasti rohkem kui 50km. Sel juhul tuleb algul see 4K käia välja ikkagi puhtalt "meeldimise eest" suht vana auto puhul. Pole üldse välistatud, et need vanad "eelkäijad" on ühel päeval jällegi klassikud, mille eest fanaatikud arutuid hindasid on nõus maksma... kui mitte need, siis mis muu võiks särtsuautode puhul muutuda hinnatud klassikuks?
Kaks autot... särtsukaga lühisõite tehes hoiad kokku selle raha, et need pikad sõidud teha fossiilkütuse pealt. Ära tõenäoliselt ei tasu, aga ühega finantseeriks teist (nagu ka paljud karmi ja januse USA raua omanikud käivad igapäevaselt tööl mingite fiatpuntode ja toyotaaygodega). Ja kui peres on nagunii kahte autot vaja, võib neist üheks särtsukas ka sobida. Siin varemgi vist kirjutanud, et mu tutvusringkonnas on kõik särtsuautod just neil pereemadel, kes kas ei käi üldse tööl (lastega kodus ja kodulähedased sõidud), käivad kodu lähedal tööl mingi graafiku alusel (nt mu ühe lapse lasteaiakasvataja) või siis on nn vabakutselised ja töötavad pigem kodus. Aga selleks tuleks ikkagi valida auto, mis meeldib ja mis vastab vajadustele. Sellist särtsukat minu jaoks tänapäeval veel pole (7-kohalise ModelXi osas arvamus puudub, on järgi proovimata ja nagunii väljaspool mu finantsvahendite ulatust). Pere ainsamaks autoks tänased särtsukad hästi veel ei küündi - nagu aru saan, siis pole see ka Arnisel pere ainus auto ja ka teine auto seal kõrval põletab ikkagi sauruseid.
Kas siin on ka mõni selline särtsuka omanik, kellel see ongi pere ainsaks autoks, nii et kui vaja sõita pikemalt, vedada käru vms, tulebki käia lisaraha välja nt rendiauto eest või laenata sõbralt?
Sõbra ModelX, pere ainuke masin. Pole veel pidanud muud masinat kasutama, paat käruga sappa ja puhkuseks Bodø - Trondheim ots pole probleemiks, lisaks sellised 100+ km käru vedamised on tavalised. Kuna aga tegemist on Norraga, siis pole inimestel peale 200km läbimist, mis siin võtab tihti aega kuni 3,5t, probleemiks laadija otsas istuda 20min ja siis edasi sõita.
Isiklikult ei oma elektrikat, 2 sõbral ja lisaks mitmel tuttaval on. Aga ikkagi e-r töölkäimiseks, a’la Leaf, Ioniq, e-Golf jne. Aga neil kõigil on ka saurus kodus, kui vaja käru vedada. Ma isegi ei tea, kas peale Tesla üldse mõnele konksu pakutaksegi?
Kärss, mul ei ole janust võimsat autot, hoopis ökonoomne 2 liitrine Accord on 115kw, ehk siis elektriauto teise autona ei saa mul mitte kuidagi seda finantseerida.
Isegi, kui ma palju lühikesi otsi sõidaksin, ikka ei tasuks kaks autot oma mitmete asjade osas topeltkuludega ära.
Mul on nagunii enamik maanteeotsad.
Aasta läbisõit on mul jämedalt 10 000km, ehk siis ei oleks mul mingit mõtet isegi mitte väikese bensiini/diisel Golfi soetamisel, et kütust kokku hoida, elektriautost rääkimata.
Ilmselt võiksin oma läbisõidu juures kasvõi bmw 750ga sõita ja mul ei tasuks elektriautot selle kõrvale soetada.
Ma ei tea küll ühtegi 200 Eurost autot, mis kuidagi mugavam oleks mu Accordist, ka 1000 Eurost ei tea.
Huvitav, milline see vanakooli elektrikas on, mille 4000 saab? Kahtlustan, et see ei meeldi mulle ja selle väike sõiduraadius ka ei sobiks.
Kuidas ma pelgalt meeldimise pealt rohkem maksan? Üks osa on meeldimine, teine asi on ikkagi, et oleks uuem auto, millel on uuema auto omadused, sealhulgas turvaline.
Kas on nii raske aru saada, et elektriauto ei tasuks minul mitte kuidagi ära, lisaks ei taha ma seda ebamugavust, tema laadimise ja väikese sõiduraadiuse näol.
"Iga teine tudeng, iga vähegi säästlik autot omav juht, ostab ükskõik millise 50km sõitva elektrika ära ka 5000 euroga, kasvõi teiseks autoks."
Väga julge pakkumine! Mina pakun, et eriti mitte keegi ei osta sellist autot, sest selline auto ei kõlba mitte millekski. Kes see sul maksab 5000€, et saada käia kodulähedases poes?
"
See on ammu teada, et elektrivõrk ei kannata välja, kui kõik oleksid elektriautod, siin sa arnis lihtsalt ei tea midagi meie alajaamade ja elektriliinide võimusest....."
Lihtne matemaatika. Auto keskmine läbisõit 10 000 km aastas. Kulu 20 kWh sajale(Tesla?) teeb 2000 kWh aastas.
Keskmine korter tarbib juba täna 3500 kWh aastas. Elektriautode 100% omamine isegi ei kahekordistaks korterite elektritarvet. Pealegi ei ostetaks Teslasid vaid väiksemaid. Tänane korterite tegelik elektritarve sealjuures ei ole ajaliselt eriti hajutatav, sest kõik söövad hommikust hommikul ja õhtust õhtul 2-3 tunni sees. Autode laadimise võimalik hajutusvahemik on palju pikem...
Kui täna on inimene valmis sõitma 10 senti odavama bensiini järele teise Tallinna otsa, siis 30% odavama elektri nimel võiks seesama inimene ehk vaevuda omaenese kodus programmkella näppima?
Elektriliinid on pseudoprobleem. Veel järgmised 10 aastat vähemalt.
Mina käin tööl jala. 2,5 km. Max 30 min. Vihmaga ühistranspordiga. Min. 16 min. Aga on läinud ka 25 min. Kusjuures minuga samas majas elanud inimene käis samasse kohta tööle autoga. Rekord 1.5 tundi.
ehh.. mul avaneb see foorum alati 18-ndalt lehelt ja eksikombel arvasin , et keegi värskelt vigiseb jälle elektriliinide üle... Ja siis läks see kommentaar veel topelt.. :(
Aga pakun siin välja, et elektriautomaks tuleb enne kui elektriliinid takistuseks saavad.
Sm. ss_, rahune nüüd maha, me teame ammu juba su Accordist ja Escortist. Kui sa pole veel elektriautoga sõita saanud, siis tee seda ja vaata, et pärast ei kahetse;-) Mina olen ja piilun tihti nende hindu ja võimalusi- hetkel on üks pisike Renault mudel, millel puudub kütteseade. kui kolin Kreekasse või Hispaaniasse, siis selline seisab kindlasti maja ees. Naese teekond linnakorterist tööle on 6 km- täitsa paras elektrik<ale, seal saab ta vajadusel laadima panna, sest maja ees laadimispunktid.
"Naese teekond linnakorterist tööle on 6 km- täitsa paras elektrik<ale, seal saab ta vajadusel laadima panna, sest maja ees laadimispunktid."
Niisama uudishimust küsin, et kui kalli elektriauto oled nõus ostma, et sõita 12km päevas x 20 tööpäeva kuus x 11 kuud aastas, mis teeb ca. 2700km aastas.
Auto tarbitud kwh ei saa otse panna võrgu tarbimisse, sest akudel on kaod nii sealt voolu võttes, kui ka sinna seda pannes.
Ehk siis laadides oleks elektrikulu mõnevõrra suurem, kui see, mida auto tarvitab.
Antud Saab 9-5 jääb sõiduomadustelt Accordile kõvasti alla, räägime ikkagi 8nda generatsiooni Accordist, mitte vanast, mida paljud tihti mõtlevad.
Samuti jääb ta turvalisuselt kõvasti alla ja on lihtsalt kole.
Elektrivõrgust rääkides, miks te mõtlete nii kitsalt? Vaatame natuke kaugemale tulevikku, seal tekib suur vajadus ehitada lisaliine või vahetada olemasolevad võimsamate liinide vastu, ehitada võimsamad alajaamad jne.
Meie maksame selle kõik suurenenud võrgutasudega kinni, samuti kiireneb elektrihinna tõus.
Ma hakkan vaatama, et ma olen antud teemas üks väheseid, kes suudab mõelda kaugemale tulevikku ja analüüsida tegude tagajärgi.
Ning olen siin üks väheseid, kes suudab majanduslikult mõelda ja analüüsida.
Nissan Leaf ei sõida 10 000km aastas kõigest 2000kwh, võtame arvesse nii kuumasid ilmu, kus on vaja kliimat, kui ka külmasid ilmu, kus peab kütma ja kus muidu mõjub külm akule.
Lisame sinna veel aku kaod, akulaadimise kaod ja saame tunduvalt suurema numbri.
Minu arvestus, golfi bensiinikulust pool elektrile Nissan Leafi näol oli isegi optimistlik.
Odavat elektrit ei hakka meil siin keegi pakkuma, tänu tarbimise tõusule, kiireneb ka elektri hinna tõus.
Kui elektriautode tõttu nafta tarbimine märkimisväärselt kahanema hakkab, siis pidurdab see hoopis nafta hinna tõusu ja on kasulik sisepõlemis mootoriga autodele.
Teine teema on see, mida teeb meie valitsus aktsiisidega ja erinevate maksudega, mis inimesi panevad üht või teist autot eelistama.
Teeme siia ka jabura varianti arvutuse.
Oletame, et pikad otsad sõidaksin Accordiga ja lühikeste jaoks ostaksin 10 000 euri kasutatud Nissan Leafi ja vahel talvel mõne pikema otsa jaoks, kui ei taha Accordi teedel sisse soolata.
Mu reaalne läbisõit on 9300km aastas hetkel, aga võtame 10 000.
Oletame, et 3000 sõidan elektriautoga ja 7000 Accordiga.
Mu praegune rahakulu bensiinile, paneme selle 10 000km peale veel ka on 945 Eurot aastas, panin liitri hinna 1,35.
arvestame 7000km peale 661,50, kuigi tegelik kulu veidi langeks, kuna kõik lühikesed otsad oleksid siis Nissan leafiga.
Nüüd arvestame, et Nissan Leaf võtaks selle 3000km peale enamjaolt lühikesed otsad ja ka mõned pikad otsad poole Accordi bensiinist, mis on ka optimistlik arvestus, sest Accord sõidaks siis veel rohkem maanteed % , kui praegu.
Saame Leafi elektrikulu summaks 141,75 Eurot, tegelikkusest oleks see muidugi suurem, aga teeme sellise optimistliku arvutuse.
Sellisel juhul saame elektri ja bensiini kogu kuluks kahe auto peale 803,25 Eurot, aga see on kõigest teoreetiline, mida tegelikkuses ei saavutaks.
Kuid teoreetiline hinnavahe tänu elektriautole oleks siis aastas 141,75 Eurot, kuu peale teeb see 11,81 Eurot.
Ikka väga tühine vahe, kuid nüüd arvestame sinna juurde teised kulud.
Elektri auto ost teiseks autoks, 10 000 Euri, liikluskindlustus, ülevaatus, remont ja hooldus ja muidugi ka kaks jooksu rehve, mis tuleks varem või hiljem osta.
10 aasta peale oleks siis kütuse pealt teoreetiline sääst 1417,5 Eurot.
Aga pelgalt 10 000ga ostetud elektriauto ise kaotaks 10 aastaks kindlasti üle 5000 Euro oma väärtusest, lisaks veel muud autokulud, mis 10a peale teise 5000 Euri annavad kindlasti.
Nii, et elektriauto tekitatud rahaline kulu 10a peale oleks kindlasti vähemalt 10 000 Euri, aga säästetud oleks kõigest 1417,5 Eurot, kui ostaksin ta endale teiseks autoks, et teha lühikesi otsi peamiselt.
Lisan veel, et ma võin arvutustega eksida veidi ühele või teisele poole, aga nii tohutut rahakulu ei teeni elektriauto, mitte kuidagi tasa.
Kui ma peaksin käima oma autoga kuskile kaugele iga päev tööle ja tahaksin pidada mingit kütusejanust autot nädalavahetusteks.
Siis ma ostaksin teiseks autoks Opel Astra, Vw Golfi või muu säärase ja väikese mootoriga ökoauto ning kõik oleks timm.
solk, aitab juba seda teemat solgiga täitmast. Väga pikad mittemidagi ütlevad korduspostitused. Sul on tugev arvamus asjast, igasuguse kogemuseta, lihtsalt fantaasia. Räigelt ekslikud. Ja isegi sisepõlemismootoriga maailmas "illustreerid" kehvasti.
"Siis ma ostaksin teiseks autoks Opel Astra, Vw Golfi või muu säärase ja väikese mootoriga ökoauto ning kõik oleks timm." - Astra, Golf ja säärane "väikese mootoriga ökoauto" tarbib 10% vähem kui minu suur raske saksa raud. 6-kopikatega kõik kokku, maanteel 5.4 midagi. Teisisõnu mõttetu illustratsioon selle kohta, et väike ökoauto tahab vähe raha. Ikka tahab, mitusada eurot kuus kui piisavalt sõita. Ja sama kehtib ka kõige säästlikuma väikeautoga, näiteks Prius hübriid. Tarbib 5 liitrit üldiselt. Ehk rahakulu on praktiliselt sama mis keskmine "laristav" sõiduk, mis tarbib 6-7l/100km.
solk, manitseja ümardatud elektrikulu on väga täppi. Sina jälle paugutad arvamustega ja eksitad lugejaid.
Võrgust ostetud elektrit 36 viimase kuuga: 17,2MWh Läbisõit 36 viimase kuuga 85Mm. Kiirlaadijate poolt tuleks lisada veel 0.5MWh. Ja saame 20,8kWh/100km.
Minu puhul suur osa (rohkem kui tavaline autoomanik) elektrit on kulutatud "muudele" asjadele" kui sõitmine, nendeks on muusika kuulamine seisva autoga (suvel) ja autos olemist seisva sõidukiga talvel (lihtsalt kütmine kohapeal), umbes nagu taksojuht talvel autos. Seetõttu 20.0kWh/100km on väga väga õige ümar number. Seda raske jalaga ja üsna suurte kiirustega (minust kiiremini ei sõida maanteel/linnas pea keegi). 20kWh/100km on reaalne MAKSIMUM väiksemale elektrikale (Leaf ei ole pisikese tuuletakistusega). SEE ON MÕÕTJA poolt arvestatud kulu. See, mis reaalselt kinni maksta tuleb.
"Väga julge pakkumine! Mina pakun, et eriti mitte keegi ei osta sellist autot, sest selline auto ei kõlba mitte millekski." - ise ka saad aru, kui haledalt mööda räägid, kui väidad, et 50km sõiduk ei tasu enda soetust? Või oli pakkumine lihtsalt niisama õli viskamine tulle? Jalgrattaga oled kunagi sõitnud? Mopeediga?
5000€ maksab see, kes oskab matemaatikat 7-8 klassi tasemel.
5000€=3700l= /6l/100km= 600=60 000km. Auto tasuvusaeg... jõuab kohale? 100€ kindlustust aastas, 0€ kasko, 100€ hooldust aastas. 12 000km läbimine aastas maksab 2400kWh=240€. Seega 5a liisingu puhul igakuine kulu 120€. Punkt.
Selle raha eest saab vanaema kingitud Escortiga sõita täpselt samapalju. Ainult et Ford tuleb ära visata, elektrikal "annan mina loa" kasutada edasi ka siis, kui see sõidab 40km. Täiesti tasuta. Peale liisinguperioodi lõppu maksab auto kasutamine (sisaldab kindlustust ja hooldust) sama läbisõiduga 36€ kuus.
Ahja, mine tee paar tiiru jalgrattaga ;)
Mida oligi tarvis tõestada - ükski 50km läbiv elektrikas järgmise 10 aastaga ei maksa 2000€. See kaup on ja jääb defitsiitseks. Kuni kõik Escortid välja surevad.
"Seda raske jalaga ja üsna suurte kiirustega (minust kiiremini ei sõida maanteel/linnas pea keegi)."
Alles sa siin kiitlesid, et jõgeval käies ei sõitnud kordagi kiiremini kui 90km/h. Ehk siis sinust kiiremini sõidavad peaaegu kõik!
50km-i elektrikas sõidab talvel heal juhul 35, halval juhul todagi mitte. Mida teeb inimene autoga, millega saab sõita ainult 35-50km. Kui sellise autoga keegi koduperenaine sõidab näiteks 5000km aastas siis sinu tasuvusaja 60000km läbimiseks kulub 12 aastat.
kuna elektriauto pole siiani veel näidanud trendi odavnemisele, siis võib arvata, et masstarbimist ei tule selle transpordiliigiga niipea. kui üldse tuleb. praegune trend näitab vaid seda, et tuuakse välja uusi ülipeeneid ja üha kallimaid mudeleid (snoobidele rahajõmmidele peab ju ka mõtlema) igasugu hübriidinduse ja muus vallas, aga tavaline raha lugev inimene jääb ikka sisepõlemismootori juurde või siis kunagi lihtsalt sunnitakse ta sellest loobuma sispõlemismootorite keelamise abil. diislid juba pannakse põlu alla, asi see bensukas siis keelata ole või räiged maksud peale.
Eelmisele postitusele lisaks: et kui auto on võimeline sõitma 50km siis täpselt 50km inimene iga päev ka sõidab? Lisaks tasuvusajale km-tes loeb ka tasuvusaeg aastates? Saad aru?
Krt, ma arvasin et solk ajab kõige suuremat solki. Aga tundub, et sa pretendeerid, ööbikröövik.
Kuidas sa seletad seda, et paar-kolm korda nädalas sõidan ma ööpäevas 150-250% auto läbisõiduvõimekusest?
Arvad päriselt, et inimene ostab auto, millega saab korraga 35-50km sõita ja hakkab seda siis päevas mitmeid kordi laadima ja sõidutama, et saaks korraliku keskmise aastase läbisõidu?
Ootame ära k... (kl:11.54) vastuse küsimusele, mis hinnaga on ta nõus ostma elektriautot, mille aastane läbisõit hakkab olema 2700km.
mina ostaksin sellise 50km sõitva asja ehk 1000€ eest. hommikul tööle, seal laadima, õhtul tagasi, kodus laadima. loomulikult peaks seal olema 5 istekohta ja talvel siiski salongis plusskraadid. või siis las olla kütteta ja saab sõita aprillist novembrini. talvel siiski sisepõlemismootor
"..Kaks autot võtab rohkem raha, mitmed kulud oleksid topelt, nagu ka ostukulu..."
kahtlemata.. aga on palju peresid, kus on niikuinii 2, 3 või enam autot. Ju siis neil on vaja.
ja kui täna kasvõi kõik pered, kus on täna vähemalt neli autot , tahaks vahetada ühe neist elektrika vastu, siis neid elektrikaid lihtsalt ei jätkuks....
arnis, kahjuks toodad sina praegu jama ja küllaga.
Suure mootoriga mingi saksa luksusmasin võtab ikka oluliselt rohkem kütust, kui ökoautod, samuti on tal muud pidamiskulud oluliselt suuremad.
Ma tõin sulle arvutused, kuidas elektriauto teise autona kõvasti raha võtab, mistõttu ta mul teise autona mitte kuidagi ära ei tasuks ja ka mitte esimesena.
Kui sa neist arvutustest aru ei saa arnis, siis pole ka midagi imestada, et sa elektriauto kultusega oled.
Kahjuks paistab ,et ka Kärss on sinu ususekti sisse astunud ja tõsise ajupesu saanud.
Aga noh vahet pole, ma ei viitsi rohkem vaielda inimestega, kel puudub analüüsi ja arvutamise oskus.
ma toon mitu konkreetset näidet arnis jahub ikka mingit jama edasi,mis sellest, et olen tema väited mitmekordselt ümber lükanud.
Aga aitab, ei viitsi mina enam arnise sugusega tõesti vaielda.
Miks ma tegelikult peaksingi, mina ei osta endale elektriautot niipea ja kõik, arnise suguste pärast ma pigem lükkan elektriauto ostu niipalju edasi, kui saan, just sinusuguste kiuste.
Õnneks järgnevad 20a ei teki sundi elektriautot osta.
"ja kui täna kasvõi kõik pered, kus on täna vähemalt neli autot , tahaks vahetada ühe neist elektrika vastu, siis neid elektrikaid lihtsalt ei jätkuks...." - hästi öeldud :D
Aga olenemata kõigest, on solgitajad lambad, kes TEAVAD (mitte ei arva), et kõik neli autot peavad sõitma päevas vähemalt paarsada kilomeetrit. Ja isegi siis ei tasu nood ära. Ja mingi 50km sõiduulatusega auto ei sobi isegi viiendaks. Ja iga auto nendest neljast peab olema 5-kohaline. Mis siis, et Eestis on üks auto kahe elaniku kohta.
"mitmed kulud oleksid topelt" - jah, aga ainult üks kulu ajab kõigil rahakoti lõhki. Selleks on kütus. Osta aastas kord kindlustus ei ole nii suur mure kui osta iga kuu kaks paagitäit. Kui on kaks autot, üks sõidab ainult esmaspäeval ja teine kolmapäeval, siis üks paagitäis ühte autosse, teine teise. Ja ikka on rahakott lõhki :D
Kel raha ei ole, see ei saagi elu sees järjele kui oma "loogikat" korda ei aja. Maksab üüri, maksab arveid, maksab tarbimislaene, maksab suitse, maksab viina, maksab alimente ja KINDLASTI ei võta endale räiget 5000€'st liisingut. Pigem maksab paaki. Elu lõpuni. Ja sõidabki Accordiga. Elu lõpuni. Tööle. Ja tagasi. Ja unistab 1500km'sest Euroopa reisist. Mida ta võtab juba varsti ette. Selleks on vaja kõigest 250€ kütust osta. Lisaks tavalisele, 250€'sele kuuarvele. Sest kütus maksab 1.35€ ka järgnevad 5 aastat.
Mõni aasta tagasi, kui antud teema oli alles teisel leheküljel, sai soetatud kuldne hobune. Ja nüüd on jäänud veel natuke maksta, ja see hobune teenib mind edasi, ilma et too hobune liisingut sööks. Eks see teema on selleks ajaks kolmekümnedal leheküljel ja solksolk ikka veel teab, et tal ei ole mõtet midagi proovida :D
Nii kui see hobune makstud saab, saab soetatud veel üks kuldne hobune. Vana diiselpress läheb järgmisele teadjale, kes teab, et 6 liitrit sajale on super ja enam odavamaks ei saagi minna. Hetkel pole veel kindel, kas uus või kasutatud hobune. Tol ajal kui esimest ostetud sai, siis kasutatud polnud saadaval. Aga pigem võtan kasutatud, kuna tean, mis vahe on kuldsel kasutatud hobusel ja puust kasutatud hobusel. Ja elu sees ei osta kasutatud puust hobust. Eriti kui kasutatud kuldne hobune on saadaval 6000-8000€'se hinnaga.
Kuule arnis, kas sa arvad, et elektri hind jääb järgnevad 5 aatat samaks või?
Sa oled ikka täislammas.
Ütlen veelkord, arvutused on kõik ette toodud sina arnis jahud ikka edasi, sa nagu ei oskaks arvutada.
See, et sa arnis ei oska arvutada, see näitab omakorda, millist möla sa tegelikult ajad.
Sai juba näide toodud, kus elektriauto säästaks mul teise autona 10 aasta peale kõigest üle 1000 Euro ,aga sealjuures kulutaks ise raha vähemalt 10 000 Eurot.
Ma ei tea kust sinusugsed lambad tulevad arnis, tõesti ei tea, aga issand kaitsku neid ,kes sinu käest nõu tulevad küsima ja täieliku pasarahe info sellega endale kaela saavad ,totaalse valede ja rumaluste jada.
Solk kirjutas - Aga noh vahet pole, ma ei viitsi rohkem vaielda inimestega, kel puudub analüüsi ja arvutamise oskus.
Ole siis nii kena ja pea oma lubadust!
"ja kui täna kasvõi kõik pered, kus on täna vähemalt neli autot , tahaks vahetada ühe neist elektrika vastu, siis neid elektrikaid lihtsalt ei jätkuks...."
Siis just jätkuks. Palju neid nelja autoga peresid on? 1 10000-st? Ja arvata võib, et nelja autoga pered on väga rikkad ning seega neid üldse ei huvita mingi kütusekulu.
"Ja unistab 1500km'sest Euroopa reisist. Mida ta võtab juba varsti ette. Selleks on vaja kõigest 250€ kütust osta. Lisaks tavalisele, 250€'sele kuuarvele."
3000km kokku euroopa reisi sõidukulu 250€ on väga okei kulu. Hoopis sina võid oma leafiga 3000km sõidust vaid unistada, sul saab enne puhkus läbi, kui tagasi jõuad. Pole mingit 250€-st kuuarvet. 1-1,5 paaki kuus teeb 70€. Minu viimase 6 aasta kütusekulu tsekid kõik ilusti auto kuludokumentide vahel olemas. Keskmine kulu kütusele siiamaani 68€/kuus. Tulevikus natuke rohkem, sest hind on tõusnud.
Sellele 5000€-sele elektrikale liida 4500€ (oli vist sellise hinnaga konkreetne näiide?) laadimisposti rajamiskulu.
4 autot peres? Veel lollima näite peale oleks raske tulla. Arnis vist arvab, et auto kulu koosneb kütusest, sellepärast ta nii lolli juttu ajabki oma elektri käula kohta, osta endale aju mees. Üle poole autokulust koos autohinnaga moodustavad muud kulud, kütus on alla poole. Lugesin 10 viimast lehekülge seda sünnitist siin. Mõned siin küll kained pole, kurat mehed, teile tuuakse arvutused ja reaalsed olukorrad ette, mis elektriauto tugevat kahjumit tõestavad, sry käula, aga teie eesotsas usukuulutaja arnisega ajate ikka oma muinasjuttu edasi, ilma reaalseid summasid vaatamata. Sa arnis oled nii vaene, et sinu jaoks on euroopa reis mingi eriline saavutus või, mida sa endale lubada ei saa kuna raiskad raha elektri käulale. Krt, kas ma pean 10 kilo raiskama elektrikäula peale, et sellega poes käia, takso tuleks ka odavam, normaalse autoga takso.
solksolk, see teema on juba ammust ajast huumor, ära südamesse võta. igagi mõtlev inimene saab aru, et väikest läbisõitu võimaldav kallihinnaline masin on jama. Mõni reklaamimees siin poeb küll nahast välja jne.
Miks hakatakse jälle mõtlema välja mingeid libafakte, et vaieldes tõele lähemale jõudmise asemel lihtsalt enda õigust taga ajada? Näiteks see, et diisel peab võtma 6 sajale, kuigi Leafi mõõdus diislid võtsid juba 15-20 aastat tagasi maanteel alla nelja ja reaalselt kogukuluna alla viie. Või siis et 1500km eurotripp maksab 250e? Mis krdi eurotripp see 1500km üldse on:)) Ja selline diisel (nagu nt mu vana Octavia) kulutab 1500km peale ca 60L kütust ka üsna musta stsenaariumi järgi ja kuna seda peab tankima harva ja saab seetõttu valida, et ei tangi nt Saksas, Shveitsis vm, kus kütus kallim, siis võibki arvestada kuluks ca 70e. Kui niimoodi fakte väänata, võiks ju Leafi konkurendina tuua kohe mingi 6,5TD Silverado ja nimetada tavaliseks diisli kuluks vähemalt 15L sajale.
See "raske jalaga, keegi mööda ei sõida", aga tegelikult 90-ga vastuolu hakkas kah kohe silma. Reaalselt käib nende Leafidega ju venimine nii kiirteelõikudel kui maanteedel üldiselt ja seda ei pane keegi pahaks. Ma hakkaks siis kah lubatud kiirustega sõitma tõenäoliselt, kui juba sõitma hakates oleks kütust paagis ideaaltingimustele lootes max 70km jagu...
Aga sellega nõustun täielikult, et just need pered, kus autosid on nagunii rohkem, oleks üsnagi reaalne neist neljast üks vahetada särtsuka vastu. See võiks olla tõesti suhteliselt lähedal nn keskmisele autokasutusprofiilile, et leiaks ka särtsukas üsna sihtotstarbelist rakendust ja "tasuks ära".
Toon lihtsalt lõbusa näite, hea tuttav on jõukas ärimees, ostis naisele Leafi, nüüd on neil kaks kodu (raske öelda, kumb reaalselt rohkem suvekodu on:) ja naise igapäevased töösõidud on kas 1km või veidi alla 10km. Kui ühelt poolt võiks seada küsimuse alla selle, kas nii väikeste läbisõitude juures on üldse uue auto ostmisel mingit pointi (ostis uue, kreedeksi lõpus), siis tema vastuküsimus on alati, et milline sisepõlemismootor omab mõtet autol, millel ükski ots pole kuangi üle 10km? Võib ju rääkida webastotest ja veel teistest toredatest lisadest (lisakulu!), aga tema sõidab talvel kõige käredama pakasega tõesti alati soojas autos, ei piira kiirust kunagi sellepärast, et see päevast läbisõitu piiraks, kütab ja jahutab salongi "täie raha eest" jne. Kui inimene suudab maksta ja tahab maksimaalset võimalikku mugavust säästu asemel, siis särtsukast midagi sobivamat sellele naisele oleks raske soovitada. Ja samal ajal pole mõtet suruda särtsukat peale inimesele, kes on samuti nõus maksma mugavuse eest ja kelle mugavuse definitsiooniks ongi see, et ta ei pea läbisõidupiirangu peale mõtlema enne 1500km läbimist.
Ja eurotrippidest võiks rääkida samuti pigem need, kes tõesti pidevalt käivad ja kellele see on oluline. Vahet pole siis, millise jõuallikaga. Neid trippe ei tee keegi säästmisele mõeldes, vaid hoopis teistel eesmärkidel. Aus oleks öelda, et ka uus (särtsu)auto ostetakse hoopis teistel eesmärkidel. Makaronide keetmise asemel süüakse restoranis kah hoopis teistel eesmärkidel kui säästmine.
Nüüd tagasi, muru tahab ka niita vahepeal... Twizy hind Eestis on 12 tonni. Naise bensiiniauto hind oli 14 tonni. Tal töö, vanaema, lapsed jms linnasõidud- täitsa paras Nikko autole. Maale on 25 km, ka seal saab selle Twingoga 2 x käia. Niikuinii ei sõida ta oma autoga kuhugile kaugemale. Selle jaoks on olemas mul suur turbodiisel mahtuniversaal. Andaluusias elades võiks küll mingi väike poolavatud särtsukas olla- soe tuul sasimas kiharaid ja paitamas põlvi. See ka rohkem sinna ideetasandil mõte oli...
Aga sulle ss-, sa oled vist ainuke ilma peal, kes peab Honda istmeid Saabi omadest mugavamaks.
Ei saa aru,miks te nii elevil olete sellest teemast? Üks arvutus ajab teist taga- huu keers? Elage oma võimete järgi ja asi mott.
solksolk_:
"Elektrivõrgust rääkides, miks te mõtlete nii kitsalt? Vaatame natuke kaugemale tulevikku, seal tekib suur vajadus ehitada lisaliine või vahetada olemasolevad võimsamate liinide vastu, ehitada võimsamad alajaamad jne.
Meie maksame selle kõik suurenenud võrgutasudega kinni, samuti kiireneb elektrihinna tõus."
Kummaline majandusloogika, Elektrilevi ise väidab miskipärast risti vastupidist (ju nad on vähem majanduslikult haritud): Eesti probleemiks on vähene tarbimine km2 kohta - palju liine, palju alajaamu, vähe tulu (pea kogu tulu tuleb tarbimisest). Belgias, Hollandis jne on el.ülekanne seetõttu soodsam. Elektrilevi enda arvates teeksid el.autode massid elektri hinna odavamaks ka neile, kel el.autot pole.
#Või siis et 1500km eurotripp maksab 250e? Mis krdi eurotripp see 1500km üldse on:)) Ja selline diisel (nagu nt mu vana Octavia) kulutab 1500km peale ca 60L kütust ka üsna musta stsenaariumi järgi...
Ma tegin just kaks nädalat tagasi sellise eurotripi. Sellega jõuab üsna täpselt Leetu ja tagasi, kui seal mitte väga palju ringi keerutada. Päris eurotripi puhul tuleb ilmselt 5 ja 1 kohad ära vahetada :) ja see on ka alles algus.
Tuliuus liitrise turbomootoriga väikeauto võttis selle peale pisut üle 80 liitri ja see stsenaarium ei olnud punane (punasesse sai väga harva lastud, auto oli punane) ega must (mustast püstolist ei tankinud, ikka rohelisest). Ise olin rahul, aga nagu näha, on kütusekulu ikka liiga suur (5,5 l/100km)
Vaatasin ka tee ääres ringi. Elektriautode laadijate võrgustik on Lätis oluliselt parem, kui meil. Seal eeldatakse ilmselt, et auto on sõitmiseks, mitte poe ees seismiseks. Kõlab mõistlikumalt.
Loo moraal: elektriauto kahest puudusest üks - olematu laadimistaristu, on Eestis eriti olematu ELMO programmile vaatamata. Kuuevarbalised ja Gestutised on meist vaikselt mööda läinud ilma kisa-kära tegemata, meil kakeldakse ikka selle üle, kes saab ajast ja arust võrgu ära privada. Nagu üheksakümnendad oleks!
Kärss, minu respekt, su jutt 3x asjalikum kui alguses! Väga hea areng olnud ja foorumist kasu! TD kütusekulu sul välja toodud on ökonoomse sõiduga, aga eks selleks neid ostetaksegi. Kui keegi elektriautode leviku tulevikku tahab ennustada, siis kui nende hind langenud, siis Norras maksude tõttu on bensuka ja elektrika hind sisuliselt sama, näiteks Golfi puhul. Neist elektriga müüakse ca 2/3 ja 1/3 bensiin+diisel. Eks e-Golf muidugi võtab ostjaid ka paljudelt automarkidelt kelle valikus elektrikat pole. Jämedalt pooltel kõikidest müüdud autodel on seal laadimise pesa. Elektrikate valik on täna veel väga piiratud, selle suurenemisel kindlasti ka turuosa suureneb. Samas millal ilma maksueeliseta elektrika hind jõuab bensuka tasemele on veel pikk aeg. Pigem jääb elektrika hind samaks, tõuseb sõiduulatus ja järjest kallinevad sisepõlemismootoriga autod kuni elektrikate hinnale lähedale jõuavad. Täna päris pikad järjekorrad sisuliselt kõikide uute elektrikate tellimisel. Ehk vaid Tesla S ja X saad normaalse ajaga kätte. Laos pole elektrikaid kellelgi, eelkõige väikeste tootmisvõimsuste tõttu.
Aku vahetus uue vastu on müüt, seda tehakse üliharva. Mõned vahetatakse garantii korras. Näiteks Elektritakso vanemad autod sõitnud ca 300 000 km, sõiduulatus nii 70 km ja turuhind autol 7-8000 kanti. Ei hakka keegi ostma sinna uut akut 6000 eest, siis 14000 makstud 300 000 km sõitnud auto eest ja peal ikka vaid 24 kWh aku. Ei sõida keegi sellega enam järgmised 300 000 km. Avariilise pealt saab uuema ümber tõsta küll. i3 puhul saab uue aku 7000 eest, aga sellega tuleb ka 50% suurema mahtuvusega aku, seda juba tasub kaaluda. Selle aasta lõpus pidi i3-le tulema juba 120 Ah aku, ehk topelt võrreldes algsega. Jääks hind samuti sinna 7000 kanti, siis asjal juba jumet.
Ma akuvahetuse müüdist polegi kuulnud, ma seda meelt, et auto roostetab ümbert ära, aga aku saab rahaks teha. Tulevikus, praegu neid vist veel kokku ei osteta?
Kärss:
"Minu arvates sellest särtsumoskvitskombi uudisest hoopis huvitavam tänane uudis on see, et tehti ühe jaanuari mudeliga ots lahti tootja poolt bensuauto ümberehitamiseks särtsukaks."
Ise võib ka ehitada, komplekte müügil nii USAs (eBay) kui Hiinas (Alibaba). Odav lõbu pole, elektrimootor(id) koos elektroonikaga lähevad maksma 5kEUR kanti, 20kWh aku koos laadijatega veel 10kEUR lisaks. Pluss tööaeg.
Akuvahetus oli asi. Enam ei ole. Pliiakudega elektrikad aastakümneid tagasi vajasid märgatavat hooldust ja vahetust. Teatud hübriidid oma NiMH akudega ei kestnud 6-7 aastat ja vajasid vahetust. Ja ka ports Leafe oli akudega, mis kuumas kliimas kärvasid varakult. Nüüdseks on asi paika loksunud. Pealegi 200km läbiv elektrikas on "väsinud" juba siis kui sõiduulatus on 160km. Aga tegelikult on see number suurem kui uuel 24kWh Leafil.
Kõigile neile, kes arvavad, et sõidustiil on fikseeritud väärtus ja seda muuta ei ole võimalik, pange aga edasi. Konkreetselt ütlesin, kuidas ma sõitsin ühe pikema otsa ja kuidas ma tavaliselt sõidan. Auto aastate keskmine kulu EI SÕLTU mõnest üksikust päevast. Aga kuna teie ülesandeks on teistele s'tta nalja pärast teistele loopida...eks proovige käsi puhtaks ka pesta peale seda.
Eelmine nädal käisin Pärnus. Sinna sõitsin kerge jalaga, kuna arvestasin, et saan lõpuni laadimata nõnda. Aga tagasi tulin juba tavapärases mulle tempos, kuna ei startinud täiesti täis akuga. Vajasin 2x10min seanssi teel. Küttekulu sinna oli 14.5 ja tagasi 16.
Ma ei väidagi, et 20a vana särtsukas konkureerib tänaste ja homsete särtsukatega. Küll aga vanade Mievite ja esimeste Leafidega, mille hinnad juba praegu kümbi alla jäävad. Sama palju sõiduulatust ja funktsionaalsust ca 4K eest saada on otsene rahaline sääst. Seda enam, et see on uute akudega sõiduk, mis üsna peagi uunikumi staatuse saavutab ning võib minna musti numbreid taotlema:)) Nende vanade akude iga on loomulikult lühem, samas aku ise on suurem-raskem ja iga element sealt on paras kobakas, akupakist on elemendid kodutingimustes ise vahetatavad ja see, kes suudab piduriklotside vahetusest keerulisemad autohooldused teha täna kodus fossiilipõletajal, on võimeline ka tuvastama rikkis elemendi ning selle ise välja vahetama. Mitte igal autol ja mitte igaüks, aga nii tohib vast üldistada küll. See peaks aga maandama ühe peamise riski, mida siin teemas paljud kardavad, et "aku läheb p#rse" - ühe lühisesse läinud elemendi väljavahetamise kulu ei ole vanakoolisärtsukal märkimisväärne. Liitiumakudega autodel jääb vigaste elementide tuvastamine ja vahetamine tõenäoliselt alatiseks tellitavaks tööks, mida keegi kodugaraazhis lihtsalt kiire googeldamise järel tegema ei hakka. Võibolla mõne mudeli puhul isegi oleks mõeldav - oleks vaid rõõmustav, kui praegu eksin ja keegi mind parandab;)
Wb, nõustun, aga see aeg pole veel käes. Praegu on oluliselt soodsam võtta lähtekohaks mingi 1-2K maksev vana ja toimiv surnud akudega särtsukas. Minu teada nii ehitati Eestis ka see kuulus särtsu-Pobeda. Osta kõik uus nüüd ühe vana auto peale - see on pigem hardcore hobiautondus kui ratsionaalne tarbimine:) Ma ootan huviga aega, kui tulevad hinna poolest mõistlikud kitid headele autodele, mida sai osta vaid õnnetute fossiilimootoritega. Kitt ei tähenda siis mitte ainult elektrimootorit-akusid-kaableid-pistikuid, vaid ka kinnitusraame ja "e-tähti", et need autosse turvaliselt kinnitada. Kui sellise komplekti hind oleks mootoriremondi hind pluss keskmine 3-5 aasta kütusekulu, oleks vanal kuid heal autol selline jõuallikasvapp juba mõistlik. See aeg ei pruugi ollagi väga kaugel, aga see võiks olla üks loogilisi viise, kuidas särtsukad jõuaksid rikaste kõrval ka tavakasutajateni. Sel juhul ehk mitte pere neljandaks, vaid isegi teiseks autoks. Esimeseks jääb sauruspõleti masside jaoks veel kauaks.
ELMO ja Elektrilevi, mõlema omanik on vist riik, ehk see on raha ühest taskust teise panemine? Oli siis raske üle mõistuse suur pakkumine teha, või nad oma arvates tegidki, kuid Lukuekspert "juhuslikult" pakkus ikkagi tiba rohkem ning riigil ei jäänud muud üle kui musta mängu mängima hakata..
"Liitiumakudega autodel jääb vigaste elementide tuvastamine ja vahetamine tõenäoliselt alatiseks tellitavaks tööks, mida keegi kodugaraazhis lihtsalt kiire googeldamise järel tegema ei hakka."
"Alatiseks", "mitte kunagi" jms on väljendid, mille kasutamiga peaks ettevaatlik olema. Vigaseid 18650 elemente tõesti kodugaraažis otsida/vahetada keeruline, aga ajad muutuvad, tuhandetest pisikestest vidinatest patarei kokku laduda on ka tehastes kallis ja ei tundu jätkusuutlikuna.
Kärss, Pobeda ehitati mitmest asjast kokku, ta ostis tõesti valmis süsteemi, ma ei mäleta mille oma.
Kuid tegi sinne plokke juurde ja midagi vist ostis veel juurde ja kasutas plii süvatsükli akusid, mis kõige parem variant muidugi polnud, aga oli odav.
Auto sõiduulatus oli Pobedal maksimaalselt 100km ja pigem 70, kuna akusid väga tühjaks ei tasunud teha ja sellisel juhul 90ga sõita ei saanud selle Pobedaga, kuna see tühjendas akusid kiirsti.
Iseenesest oli tegemist huvitava projektiga, mis ka mind tõmbas sellise projekti poole.
See oleks väga põnev, aga ma pole sellist projekti ise teostanud, kuna see on kallis ja tülikas ja ma pole nii rikas, et sellistele lõbustustele raha kulutada ja mul pole ka teist garaazi, kus isetehtud elektriautot võiks hoidma hakata.
Erinevalt mõnede arvamusest olen ma teemas vägagi kodus, kuna tunnen elektrit ja akusid piisavalt tasemel, et eletkriautot selle poole pealt hästi mõista.
Ütlen veelkord, ka massitoodangus elektriauto on minu jaoks põnev, aga lihtsalt pigem rikka inimese lõbu, mitte praktiline riistapuu, veel mitte.
Ma ei ole kordagi eitanud elektriauto plusse, aga olen korduvalt rõhunud selle miinustele, mistõttu mina seda ei osta, ka minu arvutused rõhusid selle miinustele.
Kui mingist eurotripist rääkida, siis just nimelt tänu elektriauto puudumisele on mul raha, millega võiksin seda teha, kui tahaksin.
Kui, aga elektriauto ostaksin veel enam teiseks autoks, siis ei oleks mul vist üldse enam raha.
Mingil põhjusel pannakse jah elektriautode akud kokku paljudest väikestest elementidest.
Tesla tegi lausa oma tehase, kus toodab veidi suuremaid väikseid elemente.
Ilmselt leiavad insenerid, et sellel on mingi pluss, kuid masinad laovad neid kokku, selles mõttes pole probleemi.
Kuid liitium aku on jah kaunis ohtlik asi ja selle käsitlemine ja sellest ise aku ehitamine jne, nõuab tunduvalt rohkem teadmisi, et sellest midagi ohtlikku ei sünniks.
Tavaliste plii autoakudega on tunduvalt lihtsam tegeleda, aga paraku on nad raskemad ja pole nii võimekad, mistõttu nad elektriautole ikkagi ei sobi ja peab liitiumi kasutama.
Elektriauto akut üldiselt ei tasugi ise torkida, selle vahetusega võivad jah lihtsamad töökojad hakkama saada, aga siis terve suure ploki vahetusega, mitte üksikud elemendid jne.
Aga endiselt ootan mina aega, millal see aku võimaldab 1000km sõita ja maksab 2000 Eurot, praegu on jutt pigem 6000 euro kanti ja sõiduulatus väiksem.
Li-Ion elemente müüakse kaht liiki kaitstud (protected) ja kaitsmata. Kaitstud elemendid on paar mm kõrgemad, neil on ühte otsa paigaldatud temperatuuri, liigpinge, alapinge ja liigvoolu kaitse. Nendega tegutsemine pole tavalisest alkaline patareist ohtlikum, happeaku on märksa ohtlikum asi.
Noh ss_, millega hobikorras ka tegeled? Võta siis mõni elektrika projekt ette, eriti kui teemat kuni kontrollerini välja jagad. Tee pilte ja jaga sotsiaalmeedias. Nagu J Clarkson- kui raske see ikka olla saab... Proovi kasvõi kord selle sama Leafiga sõita ja sa satud sõltuvusse;) See vaikne minek ja lõputu tõmme stardist alates...
Ren-Niss allianss proovis teha akuvahetusega autosid, et sa ostad auto ilma akudeta ja nagu vanasti hobujaamades vahetad tühjenenud akud laetute vastu. Sajandeid tagasi see süsteem ju toimis ja imised liikusid.
Leidsin akude muutumise hüpoteesile tõestuse:
I-Pace aku koosneb 432 elemendist (Tesla akus on 8000+ elementi). I-Pace elemendid on pakitud 12 kaupa alumiiniumist "kingakarpidesse", need karbid on suht väikese vaevaga asendatavad.
Akupaki üksikute elementide väljavahetamine ei ole asi, mis 10 aasta pärast juhtuma hakkab. Esimeste põlvkondade elektrikate akud (paarsada tuhat autot) on juba 6-8 aastat töös olnud ja üksikute elementide järsku riknemist ei ole üldse täheldatud. Need üksikud taksod, kes üritasid miskit, pidid ikkagi pettuma. Vahetati paar nõrgimat elementi ära - probleem lahenes hetkeks. Kohe varsti hakkavad järgmised...ja järgmised. Ja nii kuni kõik elemendid vahetatud. Lisaks ei saa kasutusele võtta uusi elemente, sest nende võimekus tunduvalt erineb ülejäänutega. Igatahes. EI. akupakki ei ole mõtet elementide kaupa renoveerida. Isegi siis kui plokke on 4 või 14 (Teslad). Elemendis ja plokid vananevad praktiliselt samaaegselt.
Mõned jäävadki ootama paremaid asju. Olgu selleks parem auto või parem mikrolaineahi. 1000km läbisõiduga elektrikad saavad tulevikus väga väikese turuosa. Praeguste teadmiste põhjal kõige rohkem hakkab müüma 200-400km-se akuga autopark. 500-1000on preemium. Ala 7-seeria, S-klass. Seda ka aastal 2030.
See oli tarkvara viga, mis arvestas mahtu vildakalt.
Ja uut pakki saab tõesti kiiremini kulutada kuna kiirlaadimine on märksa kiirem NING jahutus ei ole.
# üksikute elementide järsku riknemist ei ole üldse täheldatud
Asi pole üldse selles. Asi on selles, et inimesed kardavad, et "kui äkki" juhtub, siis pere eelarve ei võimalda seda probleemi lahendada. Fossiilipõletajaga sellist probleemi ei teki, sest väiksema keskklassi tarbeauto puhul isegi komplektne mootoriplokk ei maksa kah suurt midagi nende akude kõrval (paljudel 2-3K vahemikus). Avarii tõenäosus on samuti pea olematu, aga ikkagi teen nurisemata liikluskindlustuse. Aga mõnel teisel juhtub kogu aeg. Need põhjendatud ja põhjendamata hirmud ei kao kuhugi. Need vajavad lahendamist, mitte loosungeid, et elame hästi ja piirikaubandus on opositsiooni väljamõeldud tont.
# EI. akupakki ei ole mõtet elementide kaupa renoveerida.
i-Pace vs Tesla on väga hea näide. Asi liigub vist loogilises suunas siiski. 18650 tõesti ei ole vist mõtet, samas sellesama Pobeda happeakusid on mõtet ja on lihtne/odav! Kuigi ka vajadus selle järele on tõenäolisem ja ka sagedasem. Aga sellise vanakooli särtsuauto omanik ei pea kartma kunagi korraga suurt väljaminekut. See paistab olevat paljude jaoks väga suur künnis ja kliendi käitumist ei tohi kunagi pahaks panna või teda sildistama kukkuda. Klient läheb valib siis lihtsalt hallmetallikdiiselautomaadi ja sõidab sellega oma igapäevaseid paarikilomeetrisi otsi ja hädaldab kas külma auto pärast või kiidab kõigile, kuidas tal võtab isegi koos webastoga töötemperatuurini jõudmata 3L/100km, sest nii on internetis kirjas ja pardaarvuti kinnitab seda sama muinasjuttu:P
Seda kirjutasin ma juba ammu aega tagasi, et tarkvaraga annab kõike korraldada. Kui garantiis on kirjas, et 8a juuksul ei tohi alla 9 pulga langeda, siis see nii ka korraldatakse ning kes teeninduses ei nii ja tal tarkvara uuendada ei saa, see kaotab garantii.
Kui palju auto täis akuga 8a. pärast sõitma peab, võrreldes algusajaga, seda garantii ei sätesta.
Tõesti, praegu mingit normaalset seadust ei ole, kui korras peab konkreetselt aku olema. Hetkel kujunes välja, et enamik autotootjaid annavad garantii akumahule 60%-70% originaalist. Erineb läbisõidupiirang ja aastate arv, kui kaua see garantii kestab. Üldjuhul 3-8 aastat.
Kui akusse mahub 60% originaalist, siis läbisõit langeb umbes 40%.
Kui mina oleksin EU nõukogus mingi tähtis onu, siis annaksin ma välja määruse, mis sätestab, et kõik maanteesõidukid, mis kasutavad edasiliikumiseks mingit degradeeruvat asjandust, nagu aku või vesiniku kütuseelementi, peavad säilitama vähemalt 80% 100 000km 4 aastat, vähemalt 70% 200 000km, 8 aastat. Ja põhjuseks ei ole kiusamine, vaid sõiduki süsiniku jalajälg. Ei ole eriti okei, kui rohkem kui 5% autodel vahetatakse akut UUE vastu auto normaalse eluea jooksul. Ja auto, mis on 10-15-20 aastat vana, see võib täitsa olla 50% või isegi 30% (eriti kui nominaal on 500km). Peaasi et miljonid autod ei kuuluks mahakandmisele liiga vara mingi defektse keemia tõttu.
Hetkel tundub, et erilist probleemi ei ole (Mitsu ja vana Leaf on küsitavad, teistel tundub ok olema).
arnis, üks vähesid asju, milles ma sinuga nõus olen on see, et akupakis tõenäoliselt tõesti ei tasui elemente üksi vahetada, vaid terve pakk korraga.
Kindlasti on erandeid, aga paar aastat kasutusel olnud akupaki puhul kindlasti enam mitte.
Kuid, kust sa võtad nii jabura väite, et 1000km elektriautod ei hakka levima?
Just see praegu probleem ongi, et elektriautod ei sõida vabalt 1000km.
Paljud inimesed nagu ka mina, ootame just nimelt taolist sõiduraadiust ja odavnemist, sest see teeks elektriauto seeditavaks ja kasutatavaks.
Sa tahad inimeste käitumist ikka kuidagi väga jäigalt oma suva järgi paika panna, ma vaatan.
Praegu on üks asi, mida elektriautodele pidevalt etteheidetakse väike sõiduraadius.
Elektriauto väga laia pöördemomendiga olen ma kursis ja tean, et ta on ergas, ma ei pea selleks teda ekstra proovima minema.
Elektriauto vaikusest rääkides, oleneb, mis sisepõlemis mootoriga autoga me võrdleme.
Alles täna kuulsin sõitmas Mitsubishi I-miev või mis ta oli, täitsa kuuldava häälega sõitis, selline ulmeline surin/mörin.
Kui tollest Pobedast rääkida, siis sellel on plii süvatsükli akud järjestikku, mistõttu peab tal kõik korraga vahetama, kuna kõik peavad ühesugused ja ühevanused olema jne.
Kuid selle maksumus on tõesti tunduvalt odavam.
Kärsal selles osas õigus, akupaki maksumus on väga kallis ja rahvale probleemiks ja just nimelt sellepärast ma räägingi, et selle maksumus peab alla minema, samuti peab suurenema sõiduraadius, kaks peamist asja, mis elektriautode puhul probleemis on, sellele järgneb pikk laadimisaeg, isegi kiirlaadimisaeg on pikk, võrreldes sisepõlemis mootoriga auto tankimisega.
Need seadused oleksid toredad küll, aga see tõstaks ilmselgelt aku ja elektriauto hinda, kui hakkame seadustega akudelt palju nõudma.
Ma ei öelnud, et ma elektroonikat nii hästi tunnen, aga tunnen elektrit ja akusid piisavalt, et elektriautot hästi mõista.
Jah ma võiksin elektriauto ehitada, mitmed osad kindlasti ostaksin valmiskujul.
Lisan veel seda, et akule on väga raske garantiid anda, palju ta näiteks 4a pärast sõita laseb jne.
Sest elektriautosid kasutatakse erinevates oludes, akusid koheldakse erinevalt see põhjustab ka erineva käitumise.
Erineva kasutuse mõju avaldub ka mobiilide näol, kus aku seetõttu kestab ja käitub erinevalt.
Üks paneb pidevalt näiteks aku laadima ja veel kiirema laadijaga, teine teeb seda pikemate intervallidega, korralikema tsüklitena ja aeglasema laadijaga.
Ma näen kasvõi tööl seda, kui mu seade käib puhkuse ajal pikemalt ühe teise käes, siis peale seda peab aku kehvemini.
Kui mina hakkan jälle enda moodi kasutama ja laadima, siis aku paraneb.
Liitiumakusid ei saa kunagi nii ohutult kasutada nagu Ni-Mh, neil võivad need kaitsed peal olla, aga need ei kaitse 100%.
Kui kasutaja ikkagi rikub nõudeid, siis võib midagi juhtuda, laseb pinge liiga alla, laeb üle jne.
Kaitsed on küll ees, aga rumal kasutus ei tee akule head.
Pean veel lisama, et kõigil liitium elementidel ei ole kaitset, see pannakse mitmetes akupakkides alles kogu süsteemile eraldi.
Elektriauto aku puhul ma ei tea, kas on kaitse kõigil elementidel sees või mitte, loogika järgi pakuks, et mitte, sest see võtaks ruumi ja kaalu, aga iial ei tea, võib ka olla.
See on selline osa, mida otsustavad targad insenerid.
Sest on tehtud küsitlusi ja kogemusteta (nagu sina) annavad keskelt läbi pakkumise "200 miles of range in any weather". Ehk siis 300 km iga ilmaga, see tähendab 400km paberitel ja veidi tehnoloogiat (soojuspump vähemalt).
See on siis keskmine tulemus. Mõned tahad veidi vähem, mõned rohkem.
Tegelikkuses peale aastast kasutust eelarvamused sõidupikkuse vajadusest veidi langevad, mitte ei tõuse.
Kindlasti on 1000km huvilisi olemas, aga see jääb ülemiseks otsaks. Kindlasti saab rentida selliseid sõidukeid pikamaa sõitudeks, aga omada sellist asja ei ole tehniliselt otstarbekas. Samasugune lollus nagu omada 300kW sisepõlemismootorit ja kasutada sellest 10% praktiliselt kogu aeg (linnas, ummikud jms). Mida teha 200kWh massiivse akuga, kui seda praktiliselt ei kasutata. See 200kWh on kaugel, KAUGEL kuldsest keskmisest. OLENEMATA auto läbisõiduvõimekusest, IGAPÄEVANE läbisõit on ja jääb samaks. Alustada päeva 80%ga ja lõpetada päev 77%ga ja nii 99% päevadest. Ülejäänud 0,9% juhtudel lõpetada päev 20-50%ga. Sellise põhimõttega kiirlaadimisvõrgustik sureb välja, sest mitte keegi ei jõuagi üldse laadijat kasutada aasta jooksul. Raha peab ikka natukene liikuma ka, et asi funktsioneeriks. Ma olen nelja aasta peale kokku andnud kiirlaadimisvõrgule ala mingi sada euri. Oleks naeruväärne, kui üks auto annaks 5-10€ aastas.
Laadimisvõrk areneb, laadimiskiirused minu arvestuste kohaselt jäävad kusagile 100-150kW kanti tavalistel autodel ja 200kW kanti preemiumis, seda ka pikas perspektiivis (aasta 2030 2040). 350kW-500kW laadimist EI TULE (tavasõidukitele, küll raskele tehnikale, jah muidugi). Tehniliselt on see ülikeeruline (ehk kallis ja mitte töökindel värk). Mitte elektri pärast. Termodünaamika on probleem. Ja funtsiooni absurdsus (sõita 5 tundi, laadida 15 minutit, sõita 5 tundi, laadida 15 minutit).
# Alustada päeva 80%ga ja lõpetada päev 77%ga ja nii 99% päevadest.
Sa tahad jälle sundida teisi inimesi enda raamidesse. Aga see, mis on Sinu arvates absurd, seda eelistab teha hetkel valdav enamus inimesi, et 5minutit tankimispeatus ja seejärel ei ole tarvis 1000-1500km jooksul auto peale üldse mõelda. Ja kui sellest sõiduraadiusest jääb järele vaid paarsada km, siis uuesti 5minutit tankimist on jälle üle 1000km ees nii, et pole tarvis arvestada mingeid laadijate asukohti, varuda aega vms. See ongi mugavus, mille eest eelistavad paljud maksta rohkem (kõrgemat kilomeetritasu kütusena). Selle eitamise asemel tasuks mõelda, kuidas pakkuda inimestele sama mugavust ja kõik ronivad ise hea meelega särtsuautodesse. Tõenäoliselt seda tehnilist lahendust pole veel olemaski.
Solksolk, happeakude puhul pole niiväga probleemiks see, et üks aku jääb teistest oluliselt kiiremini kehvemaks, vaid et ühe aku üks purk läheb lühisesse. Selle vigase aku saab rahumeeli välja vahetada. Soome oli ja on tegelikult siiani veel "täis" neid vanu särtsukaid, kasutatakse üsna ekstreemsetes oludes ja need probleemid on kõik tuttavad (sõbra firma oli nende esindaja oma regioonis nende tähelennu algusest lõpuni, lisaks veel mõne teise automargi esindus). Sel pole samas mingit seost juhusega, et mul ka tööl oli seal särtsuauto, isegi ostetud oli teise edasimüüja juurest. Vana põlvkonna puhul pole enam vajadust jalgratast leiutama hakata, uuema põlvkonna puhul neid lahtisi otsi ikka on ja koos arenguga neid muudkui lisandub, mis on mõistetav ja paratamatu.
PS: see, et kiirlaadijatega seoses peab raha pidevalt liikuma, pole absoluutselt minu probleem. Ammugi mitte põhjus, miks ma olen soovinud omale särtsuautot osta. Kui oleks kreedeksi toetuste ajal olnud saadaval mõni mulle sobiv mudel (eKangool ei sobinud akukasutustingimused ja eNV200 tuli siis, kui toetused juba otsa olid saanud), siis peale ostmist poleks ma tõenäoliselt tänaseni mitte ainsamatki korda kasutanud kiirlaadijat (sest seda vajava sõidu tegemiseks oleksin võtnud kohe hommikul kodust teise auto) ja ma istun tõesti meelsamini need harvad korrad pigem ühistranspordis, kui hakkan regulaarselt jändama autoga, mis nõuab rohkem tegelemist-tähelepanu kui ükski mu hobiauto eales nõudnud on. Seda enam, et ma näen särtsuka juures küll palju huvitavat ja positiivset, aga mitte midagi sellist, mis seda hobina võtma meelitaks. Sest neis lihtsalt ei ole mitte midagi, mida muul kujul juba ei oleks paremas vormis olemas ei salongivaikuse, -kvaliteedi ega ka sõiduomaduste, -mugavuse ega ka -dünaamika osas. On lihtsalt üks järjekordne moevidin, mida on teatud tingimustes mõistlik, mugav või odav kasutada. Aga kui pole mitte sedagi...
--- Aga see, mis on Sinu arvates absurd, seda eelistab teha hetkel valdav enamus inimesi, et 5minutit tankimispeatus ja seejärel ei ole tarvis 1000-1500km jooksul auto peale üldse mõelda. Ja kui sellest sõiduraadiusest jääb järele vaid paarsada km, siis uuesti 5minutit tankimist on jälle üle 1000km ees nii, et pole tarvis arvestada mingeid laadijate asukohti, varuda aega vms. ----
Kui kodus ei lae, siis just peabki laadijate asukohti arvestada.
Kas sul ei jätku nuppu, et ümardatult arvestada, kui võimas peab olema laadimine, et 5 minutiga 1500-200km=1300km tankida?
Ja ütlengi et on absurd minu arvates ja kõikide mu teadmiste kohaselt. Valdava enamuse soov ei liiguta üldse. Ja kui tehnilise lahenduse põhimõttelist varianti ei eksisteeri isegi paberil..... edu unistamisega.
Kui lähtuda vaid akust, siis Model X-ga võiks vabalt kasutada intervalli 10min laadimist, 200km sõitu. See pole võimalik Tesla kiirlaadija ning auto laadimissüsteemi piirangute tõttu.
Nondega, kes intervalli 5min puhkust, 1000km sõitu harrastavad, ma meeleldi samadel teedel ei sõidaks.
Aku modulaarsusest:
El.autol on elemente palju ning kui 1 tuksi läheb, ei paista see silma, aga jalgrataste puhul tuleb säänset olukorda ette küll. Üle poolte juhtudel küll mitte aku ise, vaid aku (kaitse)elektroonika on otsad andnud.
Teine asi on liiklusõnnetused - arvatavasti me kõik oleme lugenud õuduslugusid põlevatest Tesladest, keda tuletõrjujad tundide viisi kustutavad ning kes hiljem uuesti isesüttivad. Modulaarse süsteemi puhul võivad tuletõrjujad põhimõtteliselt akud autost eraldada ning vaid põlevate isenditega tegeleda. Ning avariijärgselt saab "kingakarbid" autolt vaid käsitööriistade abil maha võtta ning 1haaval üle kontrollida, kahtlased asendada.
Euroopat katma saav Ionity paigaldab juba täna 350 kW jaamasid. Hetkel need küll piiratud 175 kW peale. Suuremat võimsust vaja suuremate akude jaoks. Tesla Roadsteri puhul räägitakse 200 kWh akust, ei tahaks seda 100-150 kW laadijas laadida. Suurem laadimiskiirus annab ka ühe olulise eelise- laadijaid vähem vaja kuna üks laadimistsükkel oluliselt kiirem.
# Valdava enamuse soov ei liiguta üldse. Ja kui tehnilise lahenduse põhimõttelist
# varianti ei eksisteeri isegi paberil..... edu unistamisega.
Minu unistus pole mitte kogu autonduse elektrifitseerimine, vaid mugav liikumisvõimalus. Elektrifitseerimine on vaid üks võimalik vahend. Alles paarkümmend aastat tagasi polnud paberil ka tänast Leafi iphone ühenduste ja kiirlaadimisvõrgustikuga, aga kõik areneb ja viimasele sajale aastale tagasi vaadates võib öelda, et mitte lineaarselt, vaid eksponentsiaalselt. Tehniliste lahenduste puhul on kitsaskoht ju selles, et elektri kokkupakkimine ja kaasa võtmine on kallis, kaalub palju ja võtab palju ruumi. Seda probleemi ei lahendada tõenäoliselt viie aastaga, küll aga viiekümnega.
Ma selle lennukauguse osas usun täiesti 300-400km suurusjärku, sest enamusele peaks sellest tõesti päevas piisama. Kui akud muudetakse kiirelt/kergelt vahetatavaks (tehniliselt võimalik teostada ju kiiremini kui fossiilkütuse tankimine), jääb nende 1000+ km akude puhul piirama vast ikkagi hind (eeldusel, et need uudsed tehnoloogilised lahendused luuakse ja ega uus ongi alati kallim). Õnneks me teame igal hommikul, kas on vaja sõita sel päeval kesklinna, Keilasse või Kreekasse. Moodsa ja mahukama aku rent enda autole tuleb igapäevaseid sõite arvestades tõenäoliselt tulevikus odavam, kui omada igapäevaselt väga suure (st vähemalt poole diiselauto:)) lennukaugusega särtsuautot. Täna aga näeme, et on tõsiseid probleeme igasuguste standardite kokkuleppimises ja praegu pole (veel) põhjust olla liiga optimistlik, et sellised tootjaülesed akud ja autode platvormid niipea tulevad. Kunagi kindlasti, sest sauruseid on limiteeritud hulk ja hobused transpordiprobleemi globaalselt enam lahendada ei suuda:)
Meenutaks veelkord, et kõik senised tehnoloogilised revolutsioonid on toimunud mitte sunniviisiliselt, vaid selle kaudu, et uus lahendus on muutnud varasema lahenduse kasutuks (vürtsitööstusest külmutusseadmeteni). Raske on uskuda, et just särtsuautode puhul läheb teisiti.
Sunniviisilised:
Valgustuse osas hõõglampide, seejärel halogenlampide keelustamine.
Ravimitest ei hakka kirjutamagi.
Taimekaitsevahendite osas keelde palju. Sp.autodest tahetakse loobuda samal põhjusel kui taimekaitsevahendeid keelustatakse - keskkonnale mõeldes.
Lihtsalt lambist ei saa nõuda elektriautode kasutuselevõttu ja naftaõgijatest loobumist.Sest see ei ole lihtsalt võimalik.
Just sellel teemal jäi millagi sellel aastal kõrvu üks saksa uudis, kus just uuriti elektriautode kasutuselevõttu.
Sealne järeldus oli, et kui kas või 1/3 saksamaal kasutusel olevatest (fossiilsetest)sõiduautodest asendataks elektriautodega, siis tähendaks see saksamaa elektrisüsteemi krahhi, sest lihtsalt võimsustest ei jätkuks.
"... kui kas või 1/3 saksamaal kasutusel olevatest (fossiilsetest)sõiduautodest asendataks elektriautodega, siis tähendaks see saksamaa elektrisüsteemi krahhi, sest lihtsalt võimsustest ei jätkuks...."
õnneks võtab nende autode tootmine mõnevõrra aega, seega on aega ka elektrisüsteemi arendada.
Mis on sakslase auto keskmine läbisõit? Leidsin numbri 13500.
See tähendaks (juba varuga) 2700 kWh aastas, milleks oleks vaja 3 kW päikesepaneele ehk kümme 300 W paneeli iga auto kohta.
Majaomanikul igati tehtav, linnakorterielanik sõidam nikuinii trammiga - tal pole ju parkimiskohta kah..
Saksamaal tarbitakse aastas 7000kWh elektrit elaniku kohta (USAs 13000kWh).
Ma ei tea palju Saksamaal sõitvaid sõiduautosid on, ehk 1/3 elanike arvust, sel juhul tarbitakse elektrit 21000kWh auto kohta. Kui 1/3 autodest asendada elektrikatega, suureneks riigi elektrivajadus 4%.
Näiteks aastatel 1960 kuni 1970 suurenes Saksamaal elektritarbimine 240% (2,4x) ning pole kuulnud, et see mingi katastroofi põhjustas.
sakslane käib tööl ka 200-300 km kauguselt.keegi ei veni bahni peal 70-80 ga.tavakiirused on 130-150.seal pole elektrikaga midagi teha.linnades kasutatakse ronge ja metrood
arnis surub jah inimesi oma raamidesse ja mõtleb väga kitsalt.
1000km läbimise võimekus enamike ilmadega, hea ilmaga rohkem oleks vägagi teemakohane.
Kuna siis ei pea pidevalt mõtlema laadimisjaamade peale, ega arvestama.
Samuti ei saa igal pool laadida, inimene saab sõita bagu praegu bensiiniautoga, paneb paagi täis ja sõidab tükk aega, ilma tankimata.
Samamoodi reisidel ja pikkadel otstadel.
Ning ärme piirdume ainult Eestiga, inimesed, kes Saksa kiirteedel käivad kaugele tööle, neile on see 1000km elektriauto kohe kindlasti väga vajalik asi.
Aga kes rääkis kobakast akupakist?
Mina rääkisin just nimelt arenenud akupakist, mis on odavam ja sõidab 1000km.
See ilmselgelt tähendab ka seda, et see aku muutub väiksemaks ja kergemaks.
Kärsal on just nimelt õigus, uus lahendus peab pakkuma paremaid omadusi, mitte ei ole vaja sunniviisiliselt vanu autosid välja suruda.
arnise jutt on täpselt selline, et sina nüüd pead võtma selle 70km sõiduulatusega vana kulunud Nissan Leafi ja sellega sõitma, kuna arnis ütleb, et sul pole rohkem tarvis.
Selle 70km võib asendada ka 300km sõiduulatusega elektriautoga, põhimõte jääb samaks.
Kiirlaadimine peab tulema või siis kiire akuvahetus, üks neist, vastasel korral elektriauto ei lähe massidesse.
1000km sõiduvõimekus annaks ka selle, et elektriautot ei pea nii tihti laadima, mis on mugavus.
Kiirema laadimise jaoks ongi vaja arendada akut ja laadimissüsteemi, et oleks võimalik aku kiiresti täis laadida.
Inimestel on sisepõlemismootoriga vabadus sõita igal ajal, igale poole ja igal ajal tankida ruttu jälle paak täis.
Samu omadusi peab pakkuma ka elektriauto, enne ta massidesse ei lähe.
arnis võib ajada oma joorupit palju ta tahab ja üritada inimesi raamidesse suruda, aga tegelikkus on see, et inimesed ostavad endale selle, mis neile sobilikum on ja pakub seda, mida nad tahavad.
Mina ei ole nõus loobuma oma auto üle 1000km maanteesõidu ulatusest suvel, ühe paagitäiega ja nii ka teised inimesed.
Huvitav, kui mul tuli äkki uudis, et lähme lätti, kas ma oleksin pidanud arnise arvates hakkama oma elektriautot laadima või minema rentima kähku 1000km elektriautot?
Palju see kõik aega ja vaeva oleks võtnud?
arnis surubki inimestele peale, et sina nüüd pead sõitma elektriautoga ja surub peale, et sinul ei ole vaja rohkem sõita, kui 30km päevas või mis iganes muud km-d.
Ehk siis täiesti jabur, arnis inimesed ei ela nii nagu sina ütled, vaid nii nagu nad tahavad ja nii nagu neil kasulikum ja mugavam on ja kedagi ei huvita, mida sina väidad, elu läheb ikka edasi teistmoodi, kui sina seda soovid.
Ahjaa Kärss, ma pole väitnud, et pliiakudel mõni aku kergesti tuksi läheb.
Ma ütlesin seda, et kuna nad on järjestikku, siis sa ei tohi ühte akut vahelt ära vahetada, kuna akud peavad olema ühesugused, seetõttu tuleb vahetada kõik ühel ajal ühesuguste vastu.
Kui järjestikku akudes on mõni erinev, siis tekibki probleem, et midagi hakatakse ülelaadima, kuna elemendid on erinevad.
Selle tulem on see, et läheb tuksi mõni muu aku.
Veoautaodel, millel on kõigest kaks 12V akut, kokku 24V, ka neil tuleb mõlemad akud alati korraga vahetada.
Ega liitiumakuga elektriautol tegelikult peaks ka hulk elemente olema järjestikku, mistõttu neid tegelikult ükshaaval vahetada ei ole tark tegu, võibolla vaid siis, kui aku veel üsna uus on.
Lisan sõiduulatuse kohta veel seda, et mind häiris isegi ökonoomne Civic, mille paak on 45L, praegune Accordi 65L paak meeldib rohkem.
Mis siis veel 70-300km sõiduulatusega elektriautost rääkida.
On ikka kehvakesed küll need tänapäeva akud. Vanasti vahetati pekki läinud purgi sisu välja ja aku toimetas järgmised 10 aastat. Nüüd läheb üks aku hapuks ja vaheta mõlemad? Nu jah.
Asi ei ole kehvas akus, vaid järjestikku olevate elementide erinevuses.
See erinevus mõjus ka vanasti, kui ikka akupurgid olid omajagu erinevad, siis see aku kaua ei kestnud.
solksolk, kas sa pole juba tüdinenud lahtisest uksest sisse murdmast? Midagi tarka öelda ei ole, korrutad üldteada asju. Viisakas vormis märkusest aru ei kipu saama. Me võime sulle leebe blokeeringu asemel tutvustada lauskustutamist, kas tahad? Me saime siidiussist jagu, saame sinust ka.
PS kirjutasin "sina" meelega väikese tähega.
Liigub sinna võimu kuritarvitamise poole juba sul see asi Marko.
Siidiussiga pole mind mõtet võrrelda tema on ekstraklass.
Ma ei pea siiski normaalseks arvamuse ja sõnavabaduse piiramist, mida sa siin teha üritad, miks sa arnist ei piira, kes siin oma usku levitab ja peale surub ning ilmselgelt ka valeinfot levitab, räägib asja liiga heaks.
--- jah, liiga hea see "asi" tõesti pole.
Mis on saanud kondensaatorautodest? Vaikseks jäänud, alles on vaid mõned kavandatavad bussiliinid. Et teepeal on iga paari km tagant asfaldil mingid laadimiskontaktid ja sõitu jätkub jälle mõneks ajaks.
See "pauguga laadimine" tehniliselt on keerukas. Infrastruktuur läheb ulme kalliks. Kümnetes kordades kallim kui praegused akulahendused (mis hinnas kukuvad niikuinii). Mingeid eeliseid sekunditega kondensaatorite laadimine või tee sisse rajatus indkutiivse laadimise meetod ei anna.
Kondekad ei jõua aku mahtudele järele. Ma isiklikult arvan, et kondeka pakke hakatakse kasutama suurema tehnika regeneratiivsel pidurdamisel. Näideks reisibuss. Rasked akud põhja all, kobakad kondekad katusel (suured aga kerged). Kondeka mahtu vaja minimaalselt, piisavalt et linnakiirusel täismassiga kogu särts ära mahutada. See pikendab akupaki eluiga ja suurendab veidi sõiduki elektrilist effektiivsust.
ma olen alati öelnud, et internetikommentaator on maailma targem inimene. siin teemas veel viimased mohikaanlased jäänud vaidlema. selline olukord nagu peale saunapidu, kus hommikul kell neli viimased kõvad saunalised istuvad sauna eesruumis, silm juba pilukil, keha väsinud, vaim ammugi nõder, aga ei raatsita veel magama keerata, sest ikka pritsib mõni välja argumendi või segase teoreemi ning teiste kohustus on seda kinnitada või ümber lükata.
aga eks see tüüpiline eestlse puhul, kellele peab alati viimane sõna jääma.
muideks, ameerikas on veelgi pikemad vahemaad kui saksmaal. mis te selle peale kostate?
Autobahni pidi tööle sõitmine Saksamaal on mingi müüt. Paar % ehk käivad miskipärast. Saksamaal on tööpuudus veel väiksem kui Eestis ning tavainimesel pole põhjust igal tööpäeval 3..4 tundi autosõidule kulutada. Keskmine läbisõit aastas on sakslastel 13500km, nagu ülalpool kirjas.
Itaallastel on mingil määral 100+km kaugusel tööl käia kombeks - väikelinnades on seal eriti naistel töö leidmine keeruline ning suurlinnades korterite hinnad kallid. Sealne vanematega koos elamine pole ka mitte niivõrd rahvuslik komme vaid raha vähesus ei võimalda noortel oma eluaset hankida.
Tegin ennist vea: 2,4x kasv on suurenemine 140% võrra, mitte 240%.
"PS kirjutasin "sina" meelega väikese tähega."
See on eesti keele reeglite järgi ainuõige. Suure tähega kirjutamine on saksa keelest üle võetud värdkirjastiil.
Mahtuvuse kaotanud purk pliiakul ei keera teisi purke peeti, vaid ta ise rikneb veel rohkem - tühjenemise käigus tühjeneb ta teistest kiiremini, pinge läheb liiga madalaks, mis soodustab sulfateerumist, mis vähendab mahtuvust. Eriti tuksis purgi pinge võib muutuda aku tühjendamisel isegi vastassuunaliseks.
Paraku wb eksid, puudulike teadmiste tõttu.
Tuksis akupurk võib käituda erinevalt, aga üks levinud viis on selline, kus ta ei võta enam laadides pinget üles, mistõttu suureneb laadimvool ja laadija ei lõpeta laadimist, kuna pinge ei tõuse piisavalt. Auto puhul, kus on pidev laadimine, ei saavutata seetõttu akule standby reziimi ja aku laetakse üle, mis on halb.
Kui nüüd üks purk uus panna, siis tekib ka suurerinevus ja vastavalt olukorrale laetakse üle kas vanupurke või uut. Uus purk laeb kauem ja samas tühjeneb vähem, kuna tema mahutavus on parem, kõik sõltub kuidas täpseltkasutatakse.
Kondensaatorbussidel on jumet, sest päev otsa ringi sõitmine nõuaks suuri ja kalleid akusid ning pikka laadimist.kondensaatoreid laeks, . Aga igas peatuses ja mingi väike aku peaks ka olema.
Elektrikate väga kiire laadimine peab tulema, ilma ei kannata neid kasutada, seda ka eelpool seletati, see maksab raha ja nõuab aega ning arendamist, üleöö ei muutu elektrikas kasutuskõlblikuks ja sestap seda ka enamik ei osta.
Sakslaste vähesõitmise jutt on bs, ega neil ilmaasjata kiirteed pole ja seal on ilmselgelt mitmetel mitu autot
Väga hea kokkuvõte. Kiire laadimine on väga oluline. Üks 350 kW laadija teeb 3-e 120 kW laadija töö ära, seega võib ta ka 3x kallim olla. Hiljem kindlasti hind langeb. Öösel ja kodus laadimisega peaks saama sõita 80-95% oma sõitudest ja selle ülejäänu eest maksta ka bensiiniga võrreldavat hinda on kogu kulule murdosa juurde. Kui kiirlaadijas siis küsida bensiiniga võrdset hinda, nagu Porsche plaanides, siis tasub ka kiirlaadija ennast ära. Tasuta laadimise maksaks kinni laadija mõnda teist teenust laadimise ajal kasutades kui selleks aega ja huvi. Muidugi on 350 kW laadimist vastu võttev auto lahendus kallis, aga ka 100 kW on suur samm edasi, meil ju enamik siin laeb 35 kW-ga Elmos, vähemalt täna ja homme veel:)
"Sakslaste vähesõitmise jutt on bs, ega neil ilmaasjata kiirteed pole ja seal on ilmselgelt mitmetel mitu autot"
päris hea pirn. ma muideks olen päris mitmes riigis kiirteid näinud ja ilmselt on need tehtud selleks, et ühest riigi otsast või suurlinnast teise kiiremini saaks, mitte et kõik käivad päevas 200km kaugusel tööl. eestis on maksimumvahemaaks 300km kanti ja muu maailmaga võrreldes on see köömes. ahjah, ka eestis on päris palju peresid, kus kaks autot.
Hea pirn jah, täiesti väärt aeg seal autos tööle sõita iga päev pikki maid... Eks tarkade juhitud riikides ehitatakse kiirteed selleks, et inimesed saaks kaugel tööl käia, mis sellest kaubaveost ikka... Liiklus sellevõrra ka veel tihedam, et nad nii võimekad, et kui mitu autot, suudavad nendega korraga sõita.
"Kondensaatorbussidel on jumet, sest päev otsa ringi sõitmine nõuaks suuri ja kalleid akusid ning pikka laadimist.kondensaatoreid laeks, . Aga igas peatuses ja mingi väike aku peaks ka olema." - Mida veel tarka teha ajaga, kui ühistransport seisab depoos? Kas laadimine ei sobi? Kes ütles, et suured akud on kallid. Akud ei ole enam kallid. Paarkümmend tuhat eurot on köömes sellise sõiduki tervet hinda vaadates.
"Elektrikate väga kiire laadimine peab tulema," - millal see "väga kiire" staatus tekib? Minu arvates väga kiired laadijad on juba olemas.
"Muidugi on 350 kW laadimist vastu võttev auto lahendus kallis, aga ka 100 kW on suur samm edasi, meil ju enamik siin laeb 35 kW-ga Elmos, vähemalt täna ja homme veel:)" - Aga kellele seda kallidust vaja on?
Tesla laeb kergelt reaalvõimsusega 70-110kW. Ökoautod laevad reaalvõimsusega 30-45kW, 70kW on samuti kerge saavutada (Ioniq). See 35kW on põhiliselt Tallinnas paika pandud liitumispunktist tulenev piirang, see, kes autoga kusagile sõidab ka, see piirang ei ole probleem.
Ma ütleks et pigem võiks arutada laadimiskiirust, mitte võimsust. Ühikuks on km/h. 500km/h on minu arvates optimaalne. Mida jurakam auto, seda rohkem kW muidugi. Aga antud number on saavutatav ilma keeruka ja kalli soojusülekandesüsteemita.
Et pigem räägiks km/h, sest võhikud ei saa mitte midagi aru laadimiskiiruse olemusest.
"Inimestel on sisepõlemismootoriga vabadus sõita igal ajal, igale poole ja igal ajal tankida ruttu jälle paak täis.
Samu omadusi peab pakkuma ka elektriauto, enne ta massidesse ei lähe...."
Pistikupesi on Eestimaal tihedamalt kui bensiinijaamu. Erinevalt bensiiniautost on elektriautol igal hommikul "paak täis". Ise kasutan täna 500 km sõiduulatusega bensukat ja kuigi tallinlane tangin võimaluse korral põhiliselt Tallinnast 100 km kaugusel väiketanklas, et sellele miskit käivet anda, sent on odavam kah.
Ma ei kujuta ette,et kargaksin rooli ja kimaksin 1000 km eiteakuhu.. Ilma ööbimista (igas ööbimiskohas on pistikupesa). Isegi 500 mitte.
Kiirlaadijapunkt maksab, ja mitte vähe, seega peab sealt võetav elekter selle tagasi ära tasuma, seega kasutataks seda vähe ja seda rohkem kõrge selle hind peab olema.
Ehk siis isereguleeruv süsteem. Kui ka äkki avastan, et uups, koju tagasi ei jõuagi oma akuga, on mul valida, kas teha ring kiirlaadija juurde, mis võtab ka teatud aja, või alustada sõitu tund hiljem, tankides selle puuduoleva 20 km tavapistikupesast. Arvan, et 90% uups'idest lahenevad tavapistiku kasuks.
See kirjeldatud 1000 km vajadus eeldab ilmselt, et ühe õhtuga on suvel vaja 3 festivali maa eri nurkades läbi kimada ja sealt pildid feisspuuki üles laadida??.
Mul on oma ajaga muudki teha kui roolis istuda...
Aga see on teoreetiseerimine. Panen praegu oma 500 km-se lennuulatusega panniga edasi, veel 100 000 km vähemalt, ja siis vaatan, kas elektriautod on odavnenud ja käruvõimekuse saanud....
Neis ülalviidatud tabelites on lisaks sõiduautodele ka muud neljarattalised arvesse võetud, aga miks mitte ka 1/3 veokitest, bussidest jne elektriga liikuma panna. Kui 13500km/aasta arvestuses olid samuti need ka arvel, sel juhul suureneks Saksamaa elektrivajadus 6%. Ikkagi tühine number. Elektriautode valmistamiseks kulub kümneid (sadu?) kordi rohkem ressurssi (materjalid, tööjõud, tootmispind jne) kui nende tarbeks elektrivarustuse suurendamisele. Aga kui muid argumente enam pole, haarab uppuja õlekõrrest..
..... sel juhul suureneks Saksamaa elektrivajadus 6%. Ikkagi tühine number. ....
Ei saa aru, jah, miks sakslased raiskavad oma kallist tööjõudu igasugu uuringutele.
Tuleksid ja küsiksid siinsest kommentaariumist, siis oleks "hea nõu" täitsa tasuta käes...
Rekkaid ja ka kaubikuid jah juba arendatakse, aga see on keerulisem.
Sõiduautod enamuse ajast seisavad ja on aega suvalisest pistikust laadida.
Tarbe/tööautod aga peavad liikuma nii palju kui võimalik.
Arnis, normaalne on sõita autoga järjest nii max 3-4 tundi ja siis teha "kohvipaus", ehk mugav on see max 10-15 min. Teisisõnu ei ole sunnitud söögipausi vms, võrreldav tankimisega. Turul kiireima laadimisega Tesla laeb 10-15 min jooksul max 130 km sõidulatust, aga võiks olla 3-400 km. Reaalselt läheb ka Tesla laadimiskiirus alla juba poole aku täituvuse pealt, ehk juba nii 180-200 km aku puhul. Seega selline 350 kW laadimine on iga külje pealt mugav, alla selle tuleb väiksemaid või suuremaid kompromisse teha. Hinna kõrval on täna see kompromiss, ehk laadimisaeg, ehk mugavus, ka kõige suurem faktor pidurdamaks elektriautode levikut. Maarjamaal on lood teised. Siin mõõdupuuks Tallinn-Tartu ots + veidi tiirutamist iga ilmaga, ehk 250-300 km sõiduulatust. "Eurotrippe" tehakse aga ikka mitte elektrikaga.
Loen ja mõtlen, et el.auto on jumalast hea asi, parem, kui sõidupäevik või muu trikk: el.auto lihtsalt ei võimalda tüübil 8h järjest roolis olla, tehes vaid ühe 10..15 min pissipeatuse. Vähemalt pooletunnise lõunapausi pead tegema.
Laed töö juures iga päev aku täis ja keegi ei küsi kui suure osa sa peaks firma elektriarvest oma sõitudeks kinni maksma...Võid isegi nädalavahetusel laadida ja kuskilt ei paista välja maksuametnikule:)
# normaalne on sõita autoga järjest nii max 3-4 tundi ja siis teha "kohvipaus"
Küsimus pole ainult selles, kui sageli teha peatusi, vaid ka selles, kus need peatused teha. Süüa tahaks ikkagi koka, mitte kassiiri valmistatud toitu ja kindlasti mitte tanklas, vaid kodukohvikus, turismitalus vm. Vahet pole, kas Eestis või Poolas või Hispaanias, ikka eemal maanteemürast. Lisaks on toit pea alati külakolkas ka märgatavalt odavam. Ikka kohe nii märgatavalt, mis muudab tähtsusetuks auto enda kütuseliigist sõltuvad kilomeetrikulude erinevused... aga kodukohvikute ette ei jõua kiirlaadijad veel niipea. Ma samas ei imestaks, kui paarikümne aasta pärast sõltub nendest talutoitlustuskoha ellujäämine ning need investeeringud tuleb toidu hinna sisse kirjutada...
Aga täna avaldati tore uudis Tartu täiselektrilisest bussist. Ainult rõõm, et probleeme ka õigest otsast mõnikord lahendama hakatakse ja kuna tegu on eraettevõttega, siis tehniline valmidus selleks on mõistliku hinna juures meile juba praegu lähemal, kui oleks julgenud soovidagi.
