Arnis on asjast aru saanud- temalt ju võetigi see raha ära. Keskmiselt 2x rohkem kui tavalise auto ostjalt. Et seda nüüd kuidagi tasa teenida, peab ta kaua kaua sõitma.

Tundub, et Arnis on auto laadimise kõrval ka mingi annuse elektrišoki ravi saanud, äkki mingi lühis vmt soovimatu kõrvalnäht'
Siiani ei ole mitte ÜHTEGI positiivset põhjendust ja mõju peale poliitiliste tuvastatud!

Tartlased näiteks saavad juba praegu cng-ga puhtalt saaremaal käia. Päälinlased ka, kui üle Pärnu sõita. Jah tekib üsna arvstatav ajakulu, aga ka üsna arvestatav rahaline kokkuhoid.

Truff, mina rääkisin laste harimisega seotud kuludest, mis moodustavad mul praegu (ammu enne ülikooli) suurima igakuise väljamineku üldse. Sina aga hakkad rääkima jälle sotsiaaldemokraatiast, kus kõik peavad elama täpselt nii nagu Sina ja kõik muu on automaatselt vale. Sina tunned ennast väärt lapsevanemana, kui lapsed söövad kiirnuudleid, peavad õppimise asemel omale üüriraha teenima jne. Mulle see sobib, ma ei tunne vajadust Sind teisiti elama õpetada. Mina olen õppimise ajal töötanud samuti alates esimesest kursusest kuni doktorantuuri lõpuni, aga ma poleks kunagi suutnud maksta välja kõiki neid lisakursusi, kui vanemad poleks pikalt aidanud elukohaga, toiduga jne. Ka minu lapsel on klassikaaslasi, kes ei käi üheski trennis, kes ei õpi muusikakoolis ühtegi pilli, kelle vanematel pole vaja vedada oma lapsi nende trennide vahet ega maksta pidevalt kinni treeninglaagreid, turniire, üksikvõistluste osalustasusid jne... aga on raha sõita ringi uute X6-te jms-ga ja viriseda koolis lastevanemate koosolekul, kui kallis kõik on. Ah las ta olla, igaüks investeerib lastesse erineval moel ja nii nagu otsustab lapsevanem, on järelikult õige, aga kui sama raha kulutatakse laste asemel asjade ostmisele, mõjutab see riigi jätkusuutlikkust. Probleem ongi selles, kui miski (nt transport) muutub kallimaks, tuleb millegi arvelt hakata kulusid kokku hoidma. Uue auto ostjal on seda kokkutõmbamise ruumi küllaga. Liisijal võib, aga ei pruugi olla. See 400e autoga sõitev pere saab aga tõmmata kokku ainult toidulaua ja tervisliku elukvaliteedi arvelt. Kui probleem on selles, et see sama X6 ostja/liisija võiks sama hästi osta/liisida Leafi, tuleb seda lahendada nn autopõhiselt. Mitte nii, et teises peres loobutakse sellepärast keeltekoolist, trennidest vms. Ühtlane maksustamine (Sinu väljend) mõjutab vähe neid, keda mõjutada tahad, aga palju neid, kes raha pärast nagunii teisi valikuid teha ei saaks.

# Ja milline oleks siis adekvaatne võrdlus, kus ei oleks kallutatud infot? Milliseid
# masinaid võib omavahel võrrelda, et võrdlus oleks OK? Sama tootja sama
# mudel? Aga kui ei ole sama mudelit teiste energiaallikatega valikus? Sama
# tootja mõni teine mudel? Sarnane? Mille alusel sarnasust mõõta?

Adekvaatne võrdlus on ainult see, mille Sa ise enda jaoks saad teha. Enda võrdluse pealesurumine teisele ei ole enam adekvaatne. Sellepärast kirjutasingi, et keda huvitab, siis excel lahti, mõni tund kulub andmete sisestamiseks, edasi kirjutad sinna analüüsimiseks hunniku valemeid ja saad kätte täpselt need andmed mida vaja. Just enda jaoks, mitte millegi tõestamiseks. Sina minu ega mina Sinu jaoks seda teha ei saa, sest me elame erinevates oludes ja isegi kui me ostame sama auto, teeme me seda natuke erinevatel eesmärkidel. Muidu eGolf on hea näide, sest seda saab diislina, bensukana, särtsukana, CNG-ga ja järelpaigaldatuna ka LPG-ga (ei tea, kas ka VW-l, aga lepingutega saab anda nt mootori garantii üle gaasiseadme paigaldajale). Aga kõik muud omadused tuleb omal paika panna ja mingi kütuseliigiga võib sobida Golfi asemel sinna võrdlusse hoopis midagi muud.

Sa üritad pidevalt võrrelda mootori võimsust/dünaamikat, aga paljud ei vali autot selle järgi (Peugeoti näide, milliste mootoritega on siiani enim ostetud, retrospektiivselt). Kolm näidet särtsu-Golfi põhjal:
1. Golfi võimsama versiooni (võrreldav särtsugolfiga) ostab autospordihuviline, aga mitte inimene, kes on nishis, mille jaoks särtsukaid peamiselt toodetakse.
2. Golfi odavaima versiooni ostab inimene, kes loeb raha väga täpselt ja temal pole sooja ega külma särtsuversiooni heast dünaamikast (vbl ka automaatkastist jm).
3. Nishi põhiselt lähenedes tekib küsimus, et miks üldse Golf, kui mingi muu auto (olenemata jõuallikast) pakub hoopis mingit muud olulist omadust Golfi raha eest rohkem kui ükski Golfi versioon?

See teema on algusest peale keerutanud samas kohas, kuna särtsukate entusiastid üritavad meeleheitlikult ja fakte moonutades suruda neid nishidesse, kus on paremaid valikuid. Parem valik võib olla teinekord ka 30 aastat vanem auto, kui ükski tootmises olev särtsukas millegipärast nõudmistele ei vasta (nt vaja rohkem istekohti või käru vedamise võimekust). Ka uue auto maksuga karistamine (st hinnatõus) ei mõjuta neid valima särtsuautot ja sellepärast tulekski mõjutada maksudega neid, kellel on valikuvõimalus olemas, mitte lähtuda eeldusest, et särtsukas on kõigile sobiv ja kõik peaksid sõitma särtsukaga.

Veel korra gaasiautodest: kriipsuke räägib õiget juttu, CNG tänases seisus vajabki planeerimist kodust kaugemal, vaja pidada arvet tanklate aadresside, kauguste jms osas. Ka CNG tankla tuleb vaid kuressaarlaste jaoks, mitte saaremaalaste (ega ka mitte hiidlaste) jaoks, see on pigem lokaalse tähtsusega rajatis. Särtsukaga on sarnane lugu, aga saab laadida kodus ja põhjalikult planeerides ka läbi terve Euroopa sõidetud. Bensiini- ja diiselautode omanike jaoks on see planeerimine kõik täiesti tundmata probleem. Isegi LPG tanklaid leiab iga 50?km tagant ja Lätis pea igast külakolkastki. Nende riigis tehti investeering LPG peale, et oleks kõigile käe-jala juures. Eestis on LPG-d vähem, CNG tanklatest räägitakse, aga ka need on seni vaid suuremate linnade (mitte kõigi!) pärusmaa, kiirlaadimisvõimalustega on siiani veel lood keerulised ega näe põhjust liigseks optimismiks ka tulevikus. See ei pruugi olla isegi vajalik, kui akutehnoloogias mingi läbimurre peaks toimuma. Kuna riigil omal raha ei ole, on vaid meie raha kasutusõigus, tuleks riiklikud projektid suunata sinna, kus sellest kõige rohkemate kodanike jaoks kasu on ja mis kõige kauem ajale vastu peaks. Kahtlen, kas kiirlaadijad on see, mis on kõige parem rahakasutus. Seesama Läti näide, et neil juba on lahendus, millest on kasu paljudele, meil alles räägitakse, samas neil pole CNG tanklaidki, Soomes pole LPG tanklaid...

Kuna jutt käib keskkonnast, siis tegelik ja palju mahukam probleem asub hoopis mujal ja sellega ei taheta tegeleda eriti
https://www.youtube.com/watch?v=qS2OQyzKKPc
https://www.youtube.com/watch?v=MeCiihx-JsA
Videosid võiks panna mustmiljon, probleem on teada ja üsnagi sarnane ning kinni inimeste peades. Enamjaolt fossiilkütustel põhinevad tooted, mõttetu tarbimine ja juba valmis tehtud asjade ressursi poolik kasutamine, sest lõpuni tarbimine on kallim uue ostmisest (ka seda saaks maksustada!). "Korduvtaara" mõiste võiks olla vabalt kasutuses ka automaailmas, kui kliendid ostaks edevuse asemel minimaalselt vajalikke omadusi. Mõte edevusmaksust pole ka siin foorumis kunagi eriti toetuspinda leidnud:)

# kus kõik peavad elama täpselt nii nagu Sina ja kõik muu on automaatselt vale
Kärss, kui soovid edasi vestelda mõistlikult, siis anna teada, sest sellised teisele sõnade suhu toppimised ei kõlba tsiviliseeritud vestlusesse.
Ei ole mina väitnud, et keegi peaks elama nii nagu mina elan. Ei ole väitnud, et alternatiivid on valed. Ma ei ole mingi käskija ega keelaja. Ma olen mingi tegelane klaviatuuri taga, kes püüab arutada ideede ja mõtete üle ja teoreetiliselt teemas püsides, siis elektriautode mõttekuse üle.


# Golfi võimsama versiooni ostab autospordihuviline
Eeldan, et pead siinkohal R või GRI versioone silmas? Need on klass omaette tõesti. Tõsiselt kahtlen, et keegi tavalise manuaali 96kw mootori asemel 110kw mootorit ostev seda oluliselt sportlikumaks masinaks peab. Minu arutatud näites oli teemaks just see 110kW mootoriga masin: (https://www.auto24.ee/new/model.php?id=3340&sr=1&m=5)


# meeleheitlikult ja fakte moonutades suruda neid nishidesse, kus on paremaid
# valikuid
Mingit meeleheitlikku moonutamist ega surumist ei käi. Ise oled ju väljendanud, et igalühel omad eelistused ja vajadused ja sellele ei saa ega ole ka mõtet vastu vaielda. Ja on täiesti reaalne, et nende soovide ja eelistuste ja vajadustega jõuab tarbija masinani nagu näiteks Golf või 208. Ja sellest hetkest alates võib siis hakata rääkima, et kas sellisele inimesele sobib särtsukas või diisel või CNG või mitte.

Ma sinu reaktsioonidest järeldan, et sinu arvates ma tahaksin kõiki suruda sõitma Leaf-i või eGolfi vms sarnase masinaga? Absoluutselt mitte. Aga praegusel hetkel on keskmise Eestlase teadmised elektriautodest nii kehvad, et nad isegi ei oskaks selliseid masinaid endale võrdlusesse võtta, kuigi need võivad jõuallikast olenemata tegelikult väga täpselt sobida katmaks nende vajadusi ja eelistusi. Ja see on probleem.


# Ka uue auto maksuga karistamine (st hinnatõus) ei mõjuta neid valima
# särtsuautot
Kui maksu eesmärk on panna inimesi tegema vähem-reostavaid otsuseid, siis ei ole ju vahet, kas ta sellest tulenevalt valib masina millel on väiksem kütusekulu ja väiksem CO2 väljalase või valib särtsuka. Või valib üldse järelturult midagi. Eesmärk on täidetud ju.
Ja need kellel rahakott võimaldab võivad siis osta oma meelehea järgi mida tahavad. Oma fiktiivsed pered võid sinnapaika jätta omaende sõnadega: "... igaüks investeerib lastesse erineval moel ja nii nagu otsustab lapsevanem, on järelikult õige ..."
Sinu väljatoodud lause lõpp - "aga kui sama raha kulutatakse laste asemel asjade ostmisele, mõjutab see riigi jätkusuutlikkust" - on aga omaette teema ja ei ole enam seotud särtsuautodega vaid üldisema materjalistliku ühiskonna promomisega ja seda teemat ei ole meil mõtet arutada siin ja praegu, sest see ei ole selles võtmes seotud kuna see ei ole mõjutatav samade hoobadega sarnasel viisil.


# Videosid võiks panna mustmiljon, probleem on teada ja üsnagi sarnane ning
# kinni inimeste peades.
Selle probleemi juur peitub väljendis: "mis silmist, see meelest." Kui kogu see praht ja prügi püsiks meie endi akna all, siis küll me liigutaks.

Öösõdalased jälle väikese matši pidanud. Ma ei viitsi neid romaane lugeda- kas midagi uut ka kirjutatakse või kordavad vanu asju üle?

Kriipsuke, eks ikka vanu asju üle. Tuleb ju selle ühe ja sama kaikaga virutada kuni teine poole vait jääb :P

Ja mis sul sellest mis kellaajal me kirjutame midagi siia?

# Teie naised pole vist ammu...
Mida meie mehed või naised on või ei ole saanud ei tohiks nüüd küll sinu mure olla aga samas, tänan sind nende eest muretsemast.

edasi võiks asi minna nii
https://www.youtube.com/watch?v=47JI4G-qYmc

# Ei ole mina väitnud, et keegi peaks elama nii nagu mina elan.

See veel puuduks, et seda otse välja öelda. Aga ettepanekute, põhjenduste jne suund on täpselt see, mis toetab "minu valitud" suunda. Arvestamata sellega, milliste võimaluste ja vajadustega elab lõviosa ühiskonnast ja see "minu elu" toetamine peaks tulema just teiste arvelt. See kõik on põhjus, miks nii karme maksustamisi jm seni tehtud pole, kuna sisuliselt viiks see sotsiaalkatastroofini. See sama kehtib ka naast vs lamell jpt teemade puhul, kus sanktsioonide kehtestamist põhjendatakse enda vajadustest, mitte ühiskonna kui terviku vajadustest lähtudes või enda vajadusi ühiskonna omadega sobitades.

Mõistliku mõttearenduse jaoks on vajalik lähtuda mitte oma unistustest, vaid nn keti kõige nõrgematest lülidest, et need katkema ei hakkaks. Ära unusta, et Sa esindad siin praegu vähemust ja seda näeme kõik, milliseks kujunes suhtumine nt seksuaalvähemustesse (kellest enamikel inimestel oli varasemalt täiesti pohlad), kes kõigi meetoditega end nähtavaks püüdsid teha, ennast vägisi armastama panna ja enda kasuks riigi seadusi survestasid muutma. Enamike vajaduste ja võimalustega arvestamata jõuad oma särtsupropagandaga samasse punkti - seda Sa vaevalt tahad, seda ei taha ka mina.

# Mingit meeleheitlikku moonutamist ega surumist ei käi.

Sina seda ei teegi. Loe nüüd teema algusest lõpuni. Mina olen seda teinud. Ütlen juba ette, et raisatud aeg:) Aga kogu teemat läbivad põhjendused kipuvad põhinema eeldustel, kus sujuvalt unustatakse ära reaalseid põhjuseid, mille järgi inimesed valivad (nt liisingukõlbulikkuseks olev hinnapiir). Eeldusi moonutades (või vaadates ainult rahakoti ühte sahtlit või enamike asemel ainult oma mätta otsast) saabki tõestada midaiganes. Seda, mis on reaalsus, näeb auto24 müügikeskkonnas ja nii mustaka kui mustvee poeparklas. Aga mis on tore selle kõige juures, et teema algul olevad libaargumendid, kus särtsukaid ilusamaks räägiti, on vahepeal saanud tõeks ja tänane särtsukas on juba ka omadustelt vastuvõetav päris paljudele. Hinnalt veel mitte, aga "ostukärude" ots ei olegi enam nii kaugel.

See kw-st rääkimine on üldse väga libedale teele minek, sest sõites märkame me rohkem pöördemomenti ja on väga oluline, millises pööretevahemikus on see saadaval. Kõigil on meeles üllatus 90ndatest, kui 60kw oli kõigi arvates nõrk bensiiniauto ja siis oli järsku turg täis VW 1.6 turbodiisleid oma 59kw-ga, mis ei jäta ka täna liikluses kedagi jalgu teistele. Tead ka ise, et särtsukaga on see kw-st rääkimine veelgi keerulisem ega ole tegelikult võrreldavgi. Vbl oleks mõistlikum need kw-d üldse võrdlustest välja jätta, sest rääkides "keskmistest" või "enamikest" autoostjatest, pole neil sellistest "nüanssidest" üldse aimu ja ostuotsus põhineb eelkõige sellel, kui hästi müügimees oma laoauto pakkumist suudab ostjale ahvatlevaks teha. Sealt algab ka probleem, miks inimesed särtsukaid ei osta, sest laod on fossiiliautosid täis ja need kõik tuleb maha müüa. Lõpuks tehakse selline pakkumine, et keegi ikka ostab. Oleks laod täis särtsuautosid, oleks olukord teine. Oleks...

# valib masina millel on väiksem kütusekulu ja väiksem CO2 väljalase või valib särtsuka

Esiteks, suure kütusekuluga ja suure CO2 autosid ei valita sellepärast, et kütusekulu ja CO2 on suured, vaid hoopis teiste omaduste pärast. Oluline on see, kas seda tehakse vajaduse või edevuse pärast. Vajaduse karistamine on lihtsalt ajuvaba, edevuse maksustamiseks on palju räägitud luksusmaksust. Täna on ka 40k+ maksev särtsuauto (nt ainus mahtuniversaal turul Nissan eNV200 kõige tagasihoidlikkumas varustuses 5-kohalisena) pigem luksus kui vajadus.

Teiseks, keskkond ei ole ainult CO2. Keskkond on ka Euroopasse väljaveetav liigirikkus, mida on mugav lihtsalt lepavõsaks nimetada. Keskkond on ka monokultuurne muru, mida niidetakse siiani enamjaolt bensiini toel ilma igasuguste katalüsaatorite ja GPF-deta. Keskkond on ka tänavavalgustus, mis põleb öö läbi tühjadel tänavatel, kus ei liigu öösel ühtki valgust vajavat hingelist (öise koju saabuja taksol on tuled olemas ja neid ei kustutata ära ka valgustatud tänaval sõites). On "sada asja", mida saaks lahendada kohe ja kiiresti ja pea olematute kuludega. Nii kaua, kuni neid ei tehta, ei suuda enamus ühiskonnast neelata alla seda autode heitgaasidega seostatavat propagandat. Otse välja öeldes rohepesu. Ka mitte mina. Vähemalt osaliselt.

# kes kõigi meetoditega end nähtavaks püüdsid teha, ennast vägisi armastama
# panna ja enda kasuks riigi seadusi survestasid muutma.
Nähtavasti oled sa seksuaalvähemuste probleemidest vägagi valesti aru saanud.
Soovitan, mine hari end selles valdkonnas natukene ja siis võid sõna võtta. Ja harimise all soovitan vaadata laiemalt kui ainult Objektiivi. (Ei näe vajadust siin teemas sellesse laskuda kuna ei ole absoluutselt autodega soetud enam aga lühidalt öeldes: nad sõdisid selle eest, et neid ei koheldaks teistest erinevalt nende bioloogilise erinevuse tõttu. Näiteks, et neid ei rünnataks tänaval/tööl selle tõttu. Et neid ei koheldaks tööle võtmise protsessis teistest erinevalt. Et nad saaksid oma armastatuga luua pere jne jne. Õigused ja harjumused mida me kõik võtame iseenesestmõistetavatena. Ehk siis nad ei nõudnud, et ühiskond neid armastaks vaid, et ühiskond neid salliks ja aksepteeriks nagu nad on.)

Tagasi teemasse:
Tundub, et siin vähemustest rääkides unustad sa ära, et see kelle nö õiguste eest sõdid, see nõrgim lüli, on ka vähemus. Mille poolest üks vähemus on väärt rohkem, kui teine? Ehk mille põhjal leiad, et tolle ühe vähemuse pärast peavad teised kannatama? Tolle ühe väemuse pärast soosid sa odavat reostavat kultuuri, mis lõpuks kahjustab meid kõiki, kaasa arvatud neid keda püüad säästa.
Keskkonna teemad, nagu ka mitmed teised, on sellised, mis vajavad nö karme liigutusi. Karmid liigutused ei pruugigi mõjuda kõigile hästi aga kui tulemiks on ühiskonna heaolu paranemine, siis on need vajalikud. Muidugi tuleb vaadata, et valitud meetodid ei kahjustaks kedagi ülemõistuse, stiilis et rööviks ära transpordi võimaluse. Aga kui jutuks on uute autode või saastavamate autode maksustamine, siis ei ole kelleltki transpordi võimekust ära võetud sest alternatiivid on turule alles jäetud. Ka rahakoti mõttes alternatiivid, mis ei maksa rohkem. Sel juhul muidugi võib eeldada, et on mingid muud kompromissid millega tuleb leppida. Aga elu ongi üks jada kompromisse.

Mis reostamisest sa räägid. Co2 on vajalik. Kas saad aru, et on hullemaid asju, ookeanid prügi yäis, kahjulikud jäätmed mis vette jõuavad jne.

Kütust ja nalja juurde, ei ole mõttekas...

Üks vulkaan purskab korraga co2 rohkem kui mitme riigi autod aasta jooksul. Ärme siis lennukite ega laevadega üldse sõida. Cng-ga säästad rohkem loodust ju, tangid rohegaasi ja looduse kokkuhoid hoopis suurem. Miks sellest ei räägi siin? Lisaks suuremad mugavamad autod pea 2x odavama ostuhinnaga.

Pistke see vulkaan endale igale poole :D
Kui te ei mõista siis pole vaja jagada täielikku smuutit väljamõeldiste ja faktide segu.
Vulkaanid olid enne tööstuslikku revolutsiooni ja enne inimesi, kõik oli okei. Nüüd enam ei ole. Nüüd on CO2 PPM üle 400 ja seda EI ole varem juhtunud - kogu vulkanismi ajastu jooksul :D

No olete ikka teadlased küll siin kõik :D

Muideks ma arvasin et mina kirjutan pikkasid tekste, aga siin lüüakse mind üle.
Ütlen ausalt, liiga lahjendatud tekst, ma ei viitsi lugeda novelle, mil sisu mahub 10-20 lause sisse ära.

# Nähtavasti oled sa seksuaalvähemuste probleemidest vägagi valesti aru saanud.

Oeh, jälle eeldad midagi minu kohta, millest Sul midagi isegi teada pole võimalik. Mina räägin tulemusest, mis on saavutatud valesid meetodeid kasutades. Ka särtsukate puhul on kõige kasulikum olla objektiivne ja aus nii vooruste kui puuduste suhtes, sest mäng ühte väravasse on nagunii läbinähtav ja selle tõestuseks on seesama teema alates oma esimesest leheküljest. Kahtlen, kas seksuaalvähemuste eesmärk oli ühiskonda polariseerida ja endi vastu üles keerata, aga ju siis oli, kui just see nende probleemid ära lahendas.

# nõrgim lüli, on ka vähemus

Tutvu mõistega "keskklass". Umbes 80-90% Eesti territooriumil elavaid inimesed on vähemus tänu aastakümneid viljeldud regionaalpoliitikale, mis suudetakse loodetavasti kunagi tagasi pöörata, sest niisugust linnastumist, mille on läbi elanud Eesti, on keeruline leida mujalt maailmast (palju artikleid sel teemal avaldatud). Nüüd kordan ennast, et see Sinu maal elav vähemus on eelduseks, et linnas elada oleks võimalik. Rahaga ei saa kompenseerida ega tasalülitada kõike, raha ei kõlba süüa, kui keegi toitu ei tooda. Riik, mis läheb tootjate kallale (et tarbijatel oleks mugavam), ei püsi pikalt. Hiina on siin muidugi teine äärmus, aga ära püüa luua jälle mustvalget illusiooni, et särtsuauto on "puhas" alates metsa maha võtmisest ja kopa maasse löömisest ning kõik muu on "reostav kultuur".

Kui poes oleks müügil viimane pudel viina, siis kumb neist kolmest selle endale saaks?

Sry, mitte kumb, vaid kes.

Vulkaanidest rääkides oli nende kohta ka artikkel, kus toodi välja, et nende osakaal CO2 puhul on ülimalt väike, võrreldes kogu maailmaga.

Elektriauto puudustele olen mina siin teemas pikalt viidanud, kahjuks arnis lihtsalt eirab neid ja mõtleb välja endale kasulikke omadusi, kuna ta kuulub elektriauto ususekti, tõde teda ei huvita, ainult elektriauto kiitmine.
Loomulikult on tema puhul tegemist mänguga ühte väravasse, mille näeb mõistusega inimene läbi.



Mind häirib see, kuidas teatud hulk inimesi, üritab rääkida, kuidas elektriauto on nii keskkonnasõbralik ja nii odav sõita.
Millegipärast jäetakse, aga rääkimata, mis selle elektriauto ostmine tegelikult maksab ja mida tähendab akude tootmine ja tooraine transport koos sellega.
Hilisem akude taastöötlemine on samuti keeruline ja energiamahukas protsess.
Ei ole veel kuulda olnud, et elektriauto akupakk maksaks 3000 Eurot ja sõidaks 1000km ja oleks samal ajal ka pikk eluiga.
Seega, ei ole hetkel elektriautodele helget tulevikku, kuskilt otsast näha.

Jah, näha on, et oma co normidega pitsitatakse autotootjaid, aga selle peale ei mõelda, kuidas neid täita saaks.
Selle tulemusel kahjuks jääb vanu häid bensiiniautosid vähemaks, peab vist veel õigel ajal endale mingil hetkel mõne uuema ära ostma, et saaks normaalset autot pikemalt nautida.
Kui selline autotootjate pitsitamine jätkub, siis lõpuks lihtsalt sunnitakse inimesed, kallite elektriautode peale, millel läbisõit väike, eriti tuleb probleem välja veokite ja kaubikutega.
Kuid ma hästi ei usu, et see asi niisama jäetakse, sest, kui pikamaa veokid peavad hakkama iga 400-500km järel ennast laadima, läheb asi ikka liiga jamaks.

Minu ennustus on, et enne aastat 2050, ei hakka massiliselt levima ja ei muutu kergelt kättesaadavaks rahvale, mingi alternatiivkütusega sõitev normaalne auto.
Normaalne auto, mis omab vajalikku praktilisust, pole liiga kallis ja sõidab piisavalt kaugele ning tankimine ei võta liiga kaua aega.
Olgu see siis elekter, vesinik või midagi muud.

Muudetud 08.12.19 14:36

Hetkel ongi tesla ainuke arvestatav tootja. Aga hind on kallis, raskem liisingusse saada ja kaskokindlustus kallis.
Mingi Nissan pole praegu mitte mingi tegija. Auto mis on top3 kui masin mille väärtus väheneb kõige kiiremini.

Kui uue Leafi saaks kätte 20 000 Euroga, siis ei oleks vigagi, lihtsalt jääks see asi, et oma sõiduraadiuse ja laadimisaja tõttu, sobiks see auto piiratud grupile inimestele.
Leafi hinnalangust olen isegi märganud, samas mida seal oodatagi on, aku ju vananeb ja uus akupakk on väga kallis.
Kahjuks leidub neid, kes ei ütle ka ausalt välja, kui palju nende kasutatud akupakk tegelikult sõidab, mis oli samuti oodatav, et seda tulema hakkab.

Tesla on tõesti kõige tugevamalt esile tõusnud jah, paraku ka vastava hinnaga.
Akude arengust kuulda muidugi on, iseasi millal need soovitud tulemuseni jõuavad.

Muudetud 08.12.19 14:47

lõpuks ei olene globaalselt meist siin Eestis üldse mitte miskit.
Tänavu I poolaastal olla elektriautode müük maailmas kasvanud mullusega võrreldes u. kaks korda. Pikemat prognoosi ja analüüsi näeb siin:

https://www.iea.org/reports/global-ev-outlook-2019

kui rehkendada, et 2019 lõpuks on teedel 6,5 miljonit elektriliikurit, need igaüks sõidab 20 000 km aastas ja tarbib 20 kWh sajale, siis kulub neile järgmisel aastal elektrit 26 TWh, mis on kolmekordne Eesti elektritarbimine.
Samas päikesepaneelitootjad arvavad, et tänavu lisandub 114,5 GW UUSI paneele, mis siis toodavad järgmise aasta jooksul 126 TWh elektrit. Ehk lisandunud PV toidab ära kõik elektriautod ja 100 TWh jääb veel ülegi muudeks vajadusteks.

# arnis lihtsalt eirab neid ja mõtleb välja endale kasulikke omadusi, kuna ta
# kuulub elektriauto ususekti

Oleme ausad, mitte lihtsalt ususekti, aga samas ka sihtgruppi. Kuna ta on ka tutvustanud oma sõiduvajadusi (igapäevaselt pea muutumatu ja sh aku suht tühjaks), siis julgeks öelda, et ta on lausa ideaalne sihtgrupp sellele vanale Leafile. Objektiivsuse huvides oleks mõistlik märgata ka seda, et kui see sihtgrupp oli kunagi pigem promillides, siis juba mõnda aega tagasi oli see protsentides ja see protsent kasvab kogu aeg. Samas ei julge ka spekuleerida, kui palju neid protsente võiks olla, sest siis esitab tallinlane oma vastuargumendi selle põhjalt, mida tema näeb igapäevaselt ja maainimene selle põhjal, mida näeb tema oma igapäevasel (kuid märgatavalt suuremal) läbisõidutrajektooril. Ja mõlemal on jälle õigus oma arvamuse osas!

# Ei ole veel kuulda olnud, et elektriauto akupakk maksaks 3000 Eurot ja sõidaks 1000km

Aga 20 aastat tagasi maksis happakudel põhineva elektriauto akupakk kopikas peale 2000e (kui õigesti mäletan) ja pakkus läbisõitu sinna 100km lähedusse (olenevalt paljuski auto kaalust). Akupaki enda eluiga oli märgatavalt lühem tänastest akudest, ümbertöötletavus jällegi suurusjärgu võrra odavam/lihtsam. Üks osa mu sõitudest on sellised, et ma kuulun sihtrühma isegi nende vanade särtsukate puhul eeldusel, et see oleks pere kolmas/neljas auto. Samuti tarbiks hea meelega kolmanda/neljanda autona nt Mievit, kui neid "õiglase hinnaga" pakutaks. Ma ise näen ühe võimaliku toetusmeetmena just seda, et paljude jaoks muutuks särtsuauto kohe söödavaks, kui seadusandluse muudatused teeks lihtsamaks ja üleüldse odavamaks mitme auto pidamise. Sel juhul tekiks nii mõnessegi peresse valik, et ei peagi minema maasturiga (mis on eluliselt vajalik) viima lapsi lasteaeda. Praegu seda valikut pole, sest odavam on osta kütust kui taluda veel ühe auto pidamise kulusid. Need, kelle jaoks see nagunii valikus pole, ei peaks kah kuidagi kannatama, sest ma räägin vaid seadusandluse muudatustest, mitte raha külvamisest mingi hobi toetamiseks.

# jääb vanu häid bensiiniautosid vähemaks, peab vist veel õigel ajal endale mingil
# hetkel mõne uuema ära ostma, et saaks normaalset autot pikemalt nautida.

Kasutatud autod ei kao päevapealt kuhugi. Aga kuna sai äsja joostud piki esindusi ja uuritud lähemalt hinna kujundamise üle, siis rohepesu tulemusena peaks tõusma järgmisel aastal bensiini- ja gaasiautode hinnad ning langema diislite hinnad. See on nüüd otseselt CO2 sõja tagajärg. Kas meie linnaõhk nende tehniliselt keeruliseks muutunud diislite odavnemise pärast puhtamaks muutub (või kuidas muutub siis, kui need ostueelisega diislid juba 10a vanad on), võib igaüks oma seisukoha kujundada. Mina neid müügistrateegiaid ei koosta ja ootan kah huviga, kas selline ennustus realiseerub või mitte.

# lõpuks ei olene globaalselt meist siin Eestis üldse mitte miskit.

Globaalselt on meie hääl maailmas umbes üks kahesajast. Tarbimise poolest oleme üsnagi tühi koht. Keegi juba varem ütles, et tarbimisele suunatud raha tasuks kulutada hoopis lobitöö peale, sest sellest oleneb globaalses mõõtkavas rohkem.

Lokaalselt seevastu mõjutab iga väike otsus meid üsna palju, mida siin Arnis, Truff jpt särtsukate pooldajad ka rõhutavad. Iseasi, kas särtsukas on selleks parim vahend, aga riik peaks kulutama raha just parima vahendi peale esimesena ja vahendeid selleks on palju alates naastrehvidest kuni ummikumaksudeni. Keelamiseks pole ühelgi parteil piisavalt krediiti, küll aga piiramiseks.

Ma räägin siiski uuematest normaalsetest rikkumata bensiiniautodest, mida uuemat sorti pole varsti enam osta.

Kahe auto pidamine, minu puhul ei tuleks kõne allagi, sest läheks igal juhul kallimaks, kui mu praeguse auto pidamine.
Praegune Honda Accord on piisavalt ökonoomne ja ei ole ka mu aasta läbisõit enda autoga nii suur, alla 10 000km.


Mis kuulub neisse, kes eelistavad uhke linnamaasturiga sõita, siis nemad nii naljalt väikest elektriautot endale ei osta, ka mitte teiseks autoks.

Muudetud 08.12.19 17:53

Ennustused, millal saabub läbimurre särtsukate osas, ei pea tõenäoliselt paika, sest revolutsioon akutehnoloogias (või kütuseelemendiga) saabub kindlasti ühel päeval ja vähem või rohkem ootamatult. Lisaks ei lisandu särtsukaid mitte lineaarselt, vaid eksponentsiaalselt, kuna iga ostetud särtsukas levitab sõna, sõbrad-naabrid näevad-kuulevad ja nii need eelarvamused vähehaaval kaovad. Kui üks särtsukas suudab hajutada eelarvamused näiteks viielt potentsiaalselt ostuhuviliselt, suureneb nõudlus juba väga kiiresti (tootmismahtude kasvuga võrreldes).

# Mis kuulub neisse, kes eelistavad uhke linnamaasturiga sõita, siis nemad nii
# naljalt väikest elektriautot endale ei osta, ka mitte teiseks autoks.

Kehv eeldus ei vii kunagi parima võimaliku tulemuseni. Näiteks tqhq foorumi rahvast vaadates, kelle hobiautoks on just midagi suurt ja janust ja valjult mürisevat, sõidavad üllatavalt paljud oma tööle-koju paarikilomeetriseid sõite mingi tillukese ökopunniga. Tänu sellele jääb üle piisavalt raha nautida nädavahetust selle auto roolis, mis päriselt meeldib ja mis moodustab ka mingi osa (?) vajadustest. Arnisel on kah kõrval fossiilikas olemas, lihtsalt kasutab seda nii vähe kui võimalik. See, kui mitme auto pidamine oleks lihtsam ja odavam, ei too kindlasti kõiki autoomanikke särtsukate rooli, aga oleks väikeste kuludega jälle samm lähemale optimaalsemale autokasutusele.

PS: ma just kirjutasin, et kelle jaoks see pole oluline, ei pea kannatama ega maksma rohkem makse. Nende võit seisneks selles, et tänaval oleks vähem autode "jooksvaid meetreid" ja veidi puhtam õhk. Igal juhul võit kõigi jaoks, sest üksi mitme autoga korraga pole nagunii sõita võimalik.

# Ma ise näen ühe võimaliku toetusmeetmena just seda, et paljude jaoks muutuks särtsuauto kohe söödavaks, kui seadusandluse muudatused teeks lihtsamaks ja üleüldse odavamaks mitme auto pidamise.#
Mida siin enam teha on? Mujal maailmas on automaks kah veel kaelas. Seda meil pole ju.
Jääks ainult kindlustuse arvestamine läbitud kilomeetrite pealt...?
Linnaõhku on eeskirjadega võimalik parandada küll. Brüssel keelas vanade autode linna sissesõidu ja kui eelmisel nädalal jalgsi seal ühest kesklinna servast teise kõmpisin, siis liiklus oli totaalselt umbes, kui mina kõndisin kilomeetri, siis autod läbisid vast 100 meetrit. Ja seda kohati viies reas...
Aga bensiinivingu pärast muret nagu polnud.

Ma räägin ikkagi neist uhkete linnamaasturite omanikest, kes nendega iga päev sõita eelistavad ja nemad juba väikest elektrikat kõrvale ei vali.

Ma tegin 2050 aastaks arvestuse sellepärast, kuna esiteks võtab tükk aega, enne, kui tekib selline uue, hea ja odava akuga elektriauto või mõni muu alternatiiv.
Ehk siis auto, mis muutub praktiliseks nii kasutuselt, kui hinnalt.
Seejärel peab see auto uue auto ostjae seas levima hakkama.
Peale seda, peab see auto jõudma vanaks muutuda, et keskmine Eestlane jõuaks seda endale 2000-6000 Euroga osta.
Lisaks peab see auto ka vanana kannatama sõita, ehk siis pole see üldse nii lihtne saavutada.

Lisaks arvestame selle aja sisse kaks masu, esimene on kohe kohe tulemas, teine mahub ka selle ajajärgu sisse.
MASU ilmselgelt pidurdab sellist asja.

Muudetud 08.12.19 18:49

mitme auto pidamine on sama,mis mitme naise pidamine.kindlasti tibake kallim,kuid ikkagi meeldiv.elame vaid ühe korra

Ma ei tea, kui meeldiv on, kui mõlemat autot remontima pead.
Ma näeksin teise autona pigem, midagi lahedat, nagu vana Sierra või muu lahe auto.

Muudetud 08.12.19 19:44

mul on küll üks tuttav, kes omal ajal ostis uue Landcruiseri aga aasta pärast sellele lisaks vist 300 seeria Peugeoti..

Akude hinnast:
https://www.greencarreports.com/news/1126308_electric-car-ba
ttery-prices-dropped-13-in-2019-will-reach-100-kwh-in-2023

kuskil oli miski artikkel veel naatriumakudest, mis pidid tulema 30 usd/kWh ja laadima nagu superkondekad, aga see oli vist nende leiutis kellel miski "analogov ne imeejet" ehk läänemaailma need vist ei jõua..

selle eelmise aku kWh hinna artikliga ei taha klappida reaalsus, kus uue Hyundai Ioniq"u hübriidi hind algab 24 000 eurist aga ainult 7 kWh suurema akuga plugina eest tahetakse 31 000, ehk siis 7000 rohkem....
Või see iseloomustabki müügiahela juuurdehindlust.... tootmise omahind on 156, lõpptarbija maksab 7000... vahet pole, kas müüd autosid, lennukeid või hamburgereid...

Vaadates paljude Eestlaste eelistusi, vanad suured Audid ja muud sellised, muust ei taheta kuuldagi.
Ja kuulates, kuidas nad neid kiidavad ja teisi maha teevad alusetult.
Siis ilmselgelt paljud ei taha väiksest autost kuuldagi.

solksolk, nagu enne mingi hetk välja tõin, siis 10 aastat vana Tesla 3 oleks täitsa tarbitav masin. Kui ostuhind praegu on 50k, siis 10 aastaga võib see vabalt sinna 10-15k kanti kukkuda. Mis tänu oma soodsamatele ülalpidamiskuludele oleks juba võrreldav selle sinu keskmise 6k maksva bensiinikaga. Seega mitte 2050 vaid pigem 2030. Kehvemal juhul 2035. Ja nende akude pärast ma ka väga ei muretseks. Neil on algatuseks 8 aastat garantiid, ja sinna otsa kestavad nad veel päris kenasti. Soovituslik ilmselt oleks jah valida masin millel väiksem läbisõit aga see kehtib ka kasutatud diisel/bensiini masinale.
Turul saadaval pea 8 aastat vanu Teslasid ja võrreldes nendega on praeguste Model 3 koostekvaliteet ikka oluliselt parem seega kestavad kauem ja paremini.

Rääkides elektrikate nõuetest, siis tohib huvi tunda, mis põhjusel peab auto ühe "tankimisega" sõitma 1000 km? Kas sa tahad tõesti öelda, et sul on ilma ühegi peatuseta, ühegi söögipeatuseta vaja sõita 1000km jutti? 10+ tundi jutti? Absurdne ju. 500km aku on täitsa ok ja turul saadav, sest sõites ära 300-400 km teed sa söögipausi, keskmiselt 20-40 minutit, oleneb kas pead ootama järjekorras ja kas tahad ka põiel käia. Selle ajaga laeb aku järgmised 300-400 km endasse ära ja kordad. Praegusel hetkel piirab seda vaid laadijate levik, mis iga nädal paraneb.

Aku hinna osas olen nõus, et hind võiks allapoole tulla. Aga ka see 150€/kWh kohta tähendaks, et sellise 500km ulatusega (80-120 kWh) akupaki hind oleks ~12k€ (varieeruvus tuleneb auto muudest mõõtmetest ja näitajatest). Uue auto puhul on see auto hinda arvestatud. Kasutatud auto puhul võib arvestada praeguseid kogemusi, näiteks Tesla puhul näha, et seda on vaja välja käia kord 500k km kohta, mõni saab üle 700k km ühe akuga sõidetud. Tesla kohta käivad kõlakad, et järgmine aasta hakkavad autodesse panema akupakke, mis peaks sõitma ära ~1.6 miljonit kilomeetrit. Seega vähema sõiduga (alla 20k aastas) masina puhul üle 80 aasta, suurema sõiduga (üle 50k) masina puhul 30 aasta tagant. Seega 12-35€ kuus võiks justkui kõrvale panna kui tahta end turvata aku vahetamise vajaduse eest. Ei tundu nagu nii hull asi enam mille pärast tõsiselt muretseda. Pigem vaja targalt tootjat valida, sest Nissani lahendusel ma ei usu nii pikka eluikka. Hyundai jne tootjad kes korraliku aktiivsemad aku hooldus süsteemid on akupakkidesse ehitatnud tunduvad usaldusväärsemad.

# Ma ei tea, kui meeldiv on, kui mõlemat autot remontima pead.
Remontida on tavaliselt ikka vaja lähtudes sõitmisest. Kui samad sõidud jagunevad mitme masina peale, siis ei ole kaks korda rohkem remontima vaid 1.2 vms korda rohkem. Samas särtsukal on vähem asju mis remontimist vajavad, seega võib kukkuda ikkagi sinna 1x kanti.
Põhiline lisakulu ongi liikluskindlustus. Ja ehk ka kahe auto pesemine.

# ning tankimine ei võta liiga kaua aega.
Särtsuautode puhul tuleb ühe esimese asjana loobuda mentaliteedist, et tankimise ajal peab auto kõrval passima ja ootama kuni paak täis saab.
Auto paak täitub seni kuni sina teed midagi muud. Sina ei pea ootama auto järel. Pead lihtsalt andma autole võimaluse tankida seni kuni sina oma igapäeva toimetustega tegeled. Lühisõidud a'la linnavahel ei tohiks teema olla, kuna üldiselt kõik sõidavad piisavalt, et päevasõidud linnas saab ühe laadimisega tehtud. Ja kui on vaja rokhem või ka pikamaa sõidud nagu enne välja tõin, siis aku suudab end piisavalt laadida selle ajaga kuni sa oma lõunat sööd, et ülejäänud päeva sõitudega hakkama saada.

Plugin Hybrid nõuab rohkemat kui ainult akut. Ja see muu osa annab ilmselt kena kopika sellest 7000€ suurusest hinnavahest.

Esiteks tuleb sul arvestada sellega, et aku eluiga ei saa mõõta mitte lihtsalt km-tes vaid ka aastates, 80 aastat ei kesta sul ükski aku.
30 aasta osas olen ka väga skeptiline.

Samuti pead arvestama asjaoluga, et kodus laadimisega 400km sõitev auto, ei sõida 400km kiirlaadimisega, veel enam palaval suvepäeval, kus kliima peab sees olema või suure külmaga.
Ühtlasi ei ole mul huvi oma autot iga päev laadida ja ei taha ma iga sõiduga teha mingit söögipeatust.

Kuule tule nüüd ometi maa peale, mis 1,2 korda remondivajadus ja vähem asju elektriautol? No anna kannatust.
Remondivajadus hakkab olema vähemalt 1,6 korda, kõige remont ei sõltu läbisõidust.
Elektriauto nõuab täpselt sama veermiku ja elektroonika remonti nagu bensiiniauto, elektroonikaremonti nõuab elektriauto isegi rohkem, mootori remonti vähem.
Lisaks kahekordsele kindlustusele, pead maksma ka kahekordse ülevaatuse, kahekordsed rehvid, kahekordse omanikuvahetuse lõivu.
Lisaks pead hakkama hoolitsema kahe auto eest, kas remondid ise või viid remonti, tüli on igal juhul kahekordne.

Mina ei pea seda kohe mitte mugavuseks, et peaksin oma auto pidevalt laadima panema kodus.
Eestis minu teada puudub laadija, mis poole tunniga laeks 400km läbisõitu, seda enam, et kiirlaadimisega sa ei saa sama läbisõitu, mis kodus aeglaselt laadides.


Kahtlen Tesla odavates pidamiskuludes, väga kahtlen, see pigem selline luksuslikku laadi auto, mis nõuab kindlasti rohkem.


Esiteks ei tahakski ma elektriautot iga päev laadida, kuna see pole akule hea, kui ma just ei sõida akut tühjaks.
Te võite rääkida, mida te tahate, aga akule on kõige parem, kui talle tehakse korralikud tsüklid, nii on ta eluiga ja näitajad paremad, seda ka liitiumaku puhul ja ärge palun tulge rääkima mingist mälueffekti puudumisest, ma ei mõtle üldse mälueffekti.
Samuti hakkaksin igal võimalusel kasutama kodust aeglast laadimist, kuna see on akule parem ja sõiduulatus suurem.
Ehk siis, 1000km peab elektriauto sõitma ja muutuma odavaks, enne mina seda ei aksepteeri ja mitte keegi ei tule mulle ütlema vastupidist.
Minu praegune auto sõidab puhast maanteed paagitäiega suvel 1000km, ilmselt natuke pealegi, ootan sama elektriautolt.

Minu sõitmine on selline, mõni nädal ei sõida üldse, teine nädal sõidan mitu väikest otsa ja siis järsku ühe üle 200km sõidu.
Või tekib järsku vajadus sõita 300-400km, mida ma ei tea ettegi.
Praegune elektriauto ei sobi mitte sellega.

Muudetud 08.12.19 21:52

Veelkord:
Kaua kestab ühe SPM auto tankimine 10- 100% ?
Kaua kestab ühe särtsumasina laadimine 10-100% ?

# iga päev laadida, kuna see pole akule hea
solksolk, äkki jagaksid oma allikaid liitiumioon akude kohta. Tundub põnev.
Sest tehnoloogilisetl rääkides nö sügavad tühjendused ehk täis tsüklid nagu sina ütlesid on suurema kahjuga kui nö madalad tühjendused. Seda põhjustel, et kui aku hakkab nö tühjaks saama, siis anoodi ja katoodi pindmised kihid kahjustuvad iga täis tsükliga väheke. Mida rohkem teha 100-0% tsükleid seda kiiremini kahjustus akkumuleerub ja seega aku eluiga lüheneb. Kui teha palju 80-20% laadimisi, siis on mõju väiksem ja akueluiga pikem. Sarnane põhjus ka miks ei soovitata hoida pikalt 100% peal akut, sest ka see kahjustab eku elementi.

# ja sõiduulatus suurem
Kiirlaadimisel ja aeglasemal laadimisel sõiduulatusele nüüd küll vahet ei ole. Kui näiteks 80% laadida kiirlaadijas või kodusest seinakontaktist, siis aku ikkagi 80% täis ja sõidab mõlema juhul samapalju kilomeetreid. Ei ole mingit vahet.

# Eestis minu teada puudub laadija, mis poole tunniga laeks 400km läbisõitu
Jep, selles on sul õigus, et meil on peagi kümnend vana Elmo võrk kus nö standardiks 50kW laadimisvõimsus. Kõlakate järgi peaks aga tulema lähiaastain juurde võimsamaid. Loota ju võiks.

# mina seda ei aksepteeri ja mitte keegi ei tule mulle ütlema vastupidist.
Selge. Ei peagi aksepteerima. Aga sellegi poolest vigaseid/väärasid fakte ei tasu esitada nö tõena. Võib kahjustada teisi inimesi juurutades neis vale arusaama.

# ja ei taha ma iga sõiduga teha mingit söögipeatust.
Jah, vabandust, kukkus sõnastus kehvasti välja. Oleksin pidanud lihtsalt jätma, et peale 400km sõimtist (mis Euroopa liidu idariikide ulatuse enamasti tähendab vähematl 4 tunnist sõitmist, eriti Eestis) on reaalne, et autojuht tahab teha peatuse. Peatuse, mis on pikem, kui 5-10 minutit.

# 30 aasta osas olen ka väga skeptiline
Olen nõus, et liitiumioon akudel on ajast tulenev mahtuvuse vähenemine. Mis ulatuses see tunda hakkaks andma näiteks 30 aasta peale ei saa me öelda kuigi adekvaatselt enne aastat 2042 ilmselt.

# mis põhjusel peab auto ühe "tankimisega" sõitma 1000 km?

Mis vahet sel on? Ju siis kellelgi on põhjuseid miks peab. Liikluses näeb ka neid, kellel on põhjuseid sõita lubatust 20km/h kiiremini või aeglasemalt. Ühe inimese põhjusel ja teise inimese mõistmisel nende põhjuste kohta ei peagi mingit seost olema.

# Minu praegune auto sõidab puhast maanteed paagitäiega suvel 1000km,
# ilmselt natuke pealegi

Honda Accord 2L bensiinimootoriga? Ega ometi see link äkki sellele müsteeriumile vastust ei anna?
https://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?tid=123888

# Särtsuautode puhul tuleb ühe esimese asjana loobuda mentaliteedist, et
# tankimise ajal peab auto kõrval passima ja ootama kuni paak täis saab.

Miks? Äkki on mõistlikum loobuda mentaliteedist, et kui see mingil põhjusel ei sobi, oleks mõistlikum loobuda soovist sõita elektriautoga neid sõite?

# sõites ära 300-400 km teed sa söögipausi, keskmiselt 20-40 minutit

Sina teed nii. Mina ei tee. Ma sõidan ainult tankimispeatustega ka Vahemere äärde välja, sest ma olen nii harjunud. Iga 300-400km tagant 40 minutit venitamist tähendaks sõidu pikenemist nii palju, et võib juba väsimus peale tulla (iga peatus on tegelikult väsitav ja lööb nö sõidurütmi sassi). Kahju, et pole selliste autode kompuutrinäitudest pilte teinud, kus üle 40h järjest sõitnud, aga kui väga vaja, siis mõne üle ööpäevase mootorit seiskamata kompunäidu pildi vast ikka leian. See, mis ei sobi ühele, võib sobida teisele, inimesed on erinevad.

Autot valides on oluline leida ikka oma vajadustele ja võimalustele vastav auto. Mitte valida auto kellegi teise vajadustest lähtudes ja hakata seejärel muutma oma vajadusi ja võimalusi, et selle sobimatu autoga kuidagi ikkagi sõidetud saaks.

# see 150€/kWh kohta tähendaks, et sellise 500km ulatusega (80-120 kWh) akupaki
# hind oleks ~12k€ (varieeruvus tuleneb auto muudest mõõtmetest ja näitajatest).

See peaks tähendama, et 8000e letihinnaga Dacia Logan võiks elektriautona jääda alla 20K hinnapiiri ka ilma igasuguste toetusmeetmeteta? Seda kinnitab ka Ioniqu hübriidi hind 24K. Tekib vaid küsimus, miks meil neid säästusärtsukaid veel turul pole? Sest kui toetusega sellest 20K-st veel 4-5K hinnast alla saaks, oleks sellel oma 500km tegevusraadiuse juures turgu ikka väga kõvasti. Seda enam, et ka edasised kulud on väikesed ja peaks suutma konkureerida juba mistahes muude kuni 15K maksvate säästuautodega!

aga mis need on, mida pluginale nii väga juurde vaja on, erinevalt tavalisest hübriidist?

Kui Ionq"u plugin maksaks 25 000, siis läheks hommepäev ostma.
see 50 km elektriline lenukaugus rahuldaks minu linnasõidud ära.
Maale on küll 100 km, pool teed peaks bensu peal veerema, aga seal kohe posti küljes jälle pistikupesa olemas....

Tegelikult elektrikate ja hübridide nõudlus on ilmselt suurem kui pakkumine (ega muidu igal aastal müük globaalselt ei kasvaks )ja seega hoiab tootja nii kõrget hinda kui võimalik.
Muu ei seletaks ka neid kampaaniaid "anname hübriidi bensuka hinnaga !" ja kokkuvõttes on Toyota ikka kasumis, jaksab veel ka Ogier'i palgata.

Aga kas keegi rääkis, millistest tsüklitest ma räägin? Loomulikult sellistest, mis on akule tervislikud, mitte 0.
10-20% pealt paneksin laadima.
100% peale võib liitiumaku laadida küll, mitte midagi ei juhtu, probleem on lihtsalt selles, et kui sa tahad akusid ladustada või muidu hoida mitu kuud seisvana, siis võiks see laetuse tase mitte ületada 75% või umbes nii.
See, kui aku istub nädala või kaks 100% peal, see ei tee talle midagi.

Kuule, kui sa ei tea akudest midagi, siis ära palun seleta eks.
kas laadida akut tund aega või 10 tundi, on oluline vahe, sõiduulatus erineb vabalt 15-20%, lisaks aeglane laadimine on aku elueale parem.
Aeglane laadimine on põhjalikum, see kehtib ka liitiumaku kohta ning kahjustab akut vähem.

Ma ei ole esitanud ühtegi väärat fakti, see kui sina tehnikast aru ei saa on juba sinu enda viga.

Nagu ma ütlesin ei hakkaks mul aku kogu aeg 100% täis olema, kuna ma ei taha seda iga päev laadida, aku eluea huvides.
Selle tulemusel ei oleks mul 400km alati võtta, veel enam, külm ilm või väga palav ilm vähendab seda.



Kärss, jah 2,0 115kW Accord R20A3 mootoriga ja manuaal käigukastiga.
Paak on 65L, spidomeetri järgi 98 sõites, suvel heades oludes, puhas maanteesõit, mis lubab ka möödasõite ja natuke kõikumist, näiteks mõned asulad ja ringteed.
Saan ma kütusekulu 6,5 sajale ja väga heades oludes ka alla, korduvalt mõõdetud, seega tean.
Seega 1000km saan maanteed üsna kenasti sõita, väga heade olude korral, ka peale.
Ka kompuuter näitab paagitäiega üle 1100km sõitmist maanteel ja tean, et mu kompuuter valetab kütusekulu 0,3l väiksemaks.


Mul ei ole midagi selle vastu, kui keegi otsustab kasutada elektriautot ning talle sobib selle hind, sõiduraadius ja laadimine.
Kuid mina antud hetkel elektriautot enda igapäeva autoks ei võtaks.
Tõsi, kui raha oleks üleliia, siis võiks ju üks hobiautona olla.

Muudetud 08.12.19 23:39

mida sa seletad siin nedest akudest kui sa mitte s1ttagi nende kohta ei tea, googelda ja loe, igalpool kirjas mis laadimisvahemikus nende hoidmine kõige säästvam akudele on. Igasugune aeg mil ideaalsest laetusest "väljas" oled, siis peaks ju isegi sinusuguse loogika nii palju võtma, et järelikult mõjub aku tervisele kehvemini kui ideaallaetuses ei ole akupakk, mida kaugemal äärmuses seda kehvem akule.

Sa loe jah oma artikleid edasi, samal ajal ei saa sa akudest mitte midagi aru.
Mitte üks asjalik asjatundja ei ütle, et 100% akule midagi halba teeb, ei tee.
Probleem on lihtsalt siis, kui see aku mitmeks kuuks seisma jätta.

See, kui mingi suvaline ajalehe artikkel, sulle akudest midagi seletab, seda ei pea võtma spetsialisti jutuna.
Automaatsed laadijad lõpetavad liitiumi laadimise nagunii tükkmaad enne ohtlikku pingepiiri ära, mis tähendab, et tegelikult need akud ei ole päris 100% nagunii.
Neile on meelega varu jäetud, ohutuse mõttes.

Muudetud 08.12.19 23:43

# Ma sõidan ainult tankimispeatustega ka Vahemere äärde välja, sest ma olen
# nii harjunud....kus üle 40h järjest sõitnud...
Elukutseliste autojutide puhul kehtivad teatud piirangud. Nende hulgas on ka järjest puhkusteta sõiduaeg. Need piirangud on seal juhtide endi ja teiste liiklejate turvalisuse nimel. See, et sina ei tee puhkepause ei näita muud kui seda, et sead teisi liiklejaid ohtu.'
Ning soovitan nüüd hoolega lugeda mis ma kirjutanud olen. Juba vabandasin kehvasti valitud sõnastuse üle ja täpsustasin: "peale 400km sõimtist (mis Euroopa liidu idariikide ulatuse enamasti tähendab vähematl 4 tunnist sõitmist, eriti Eestis) on reaalne, et autojuht tahab teha peatuse."

# Dacia Logan võiks elektriautona jääda alla 20K hinnapiiri ka ilma igasuguste
# toetusmeetmeteta?
Huvitavat lugemist sulle Dacia elektriakte kohta: https://www.electrive.com/2019/12/04/renault-city-kz-e-to-co
me-to-europe-as-dacia/
(võetud siit videost https://www.youtube.com/watch?v=d6vDRqZxKZ4 kus muuseas kommenteeriti, et müügihind võiks olla 15k€ kandis EU-s)

# Miks? Äkki on mõistlikum loobuda mentaliteedist, et kui see mingil põhjusel
# ei sobi, oleks mõistlikum loobuda soovist sõita elektriautoga neid sõite?
Tundub, et sa lugesid mu lauset valesti. Proovime niimodi: kui bensiini autodega ollakse harjunud seosega, et tankimine tähendba tankurit ja selle kõrval seismist, siis särtsukatel see seos puudub. Sedasi selgem? Mitte ühtegi soovitust ega kohustust osta midagi. Ainult püüd seletada, et seos, mis kehtib ühele ei kehti teisele.

# kas laadida akut tund aega või 10 tundi, on oluline vahe, sõiduulatus erineb
# vabalt 15-20%
Kui sa tavapistikust laadides 9 tunnise ajavahega näed aku laetuses vaid 15-20% vahet, siis tundub midagi kahtlast olevat. (Trollin sulle siis natuke vastu kui sa siia juba trollima tulid)

Tõsisemalt rääkides eeldan, et võrdled siis kiirlaadimist ja seinast laadimist. Jah, kiirlaadimine on akule kahjulikum kuna tõstab aku temperatuuri mis akut kahjustab. Ei vaidle vastu. Küll aga vaidlen vastu, et aeglane laadimine rohkem kWh sinna akusse surub kui kiirlaadija kui mõlemad on lastud 100% või 90% või 80% laadida. Selle plämaga võid sõita sinnasamusesse tagasi.

# See, kui mingi suvaline ajalehe artikkel, sulle akudest midagi seletab, seda ei
# pea võtma spetsialisti jutuna.
Suvalisi ajakirju ei võtaks aga Teslat, kui elektriautode akude üht kõige kogenumat ja tehniliselt arenenumat usuks küll. Ning nende tugev soovitus on hoida akut ka igapäevaslt pigem kuni 80% laetud ja 100% laadida ainult siis, kui kohe peale laadimist sõit plaanitud, mis aku laetuse soositumasse vahemikku toob. Miks neil sellised soovitused on? Ikka selleks, et nende toodetud aku kestaks maksimaalslet kaua. Ja seda situatsioonis, kus jah neil on nii tühjaks saamise kui ülelaetuse jaoks puhvrid olemas.
Ning see periood mida sa mainid ei pea olema kuudes, et akule kahju teha, kaugeltki mitte.

# Kuid mina antud hetkel elektriautot enda igapäeva autoks ei võtaks.
Jep, cool. On keegi sulle pähe püüdnud määrida üht või? (Mainid seda, et sulle ei sobi juba mitmendat korda, seepärast tunnen huvi, et miks seda korduvalt välja pead tooma)

Pläma ajad sa paraku ise.
Aeglane laadimine just nimelt, paneb akusse rohkem kWh, selle kasutegur on suurem ja laadimine on põhjalikum.
Siin ei ole mitte midagi vaielda, sest mul on akudega selles vallas suured kogemused, tean, kuidas on väga selge vahe sees.
Nii,et kui sina akudest midagi ei tea, siis hoia suu kinni.
See, kui aku näitab mõlemal juhul näiteks 90%, ei tähenda, et need võrdväärsed on, sest ühel juhul hakkab see 90% kiiremini kukkuma, kui teine.
Kas sa arvad, et see 90% on mingi konkreetne akulaetuse tase? Ei ole, akudel on selline huvitav asi, et need ei ole nii konkreetsed, nagu kütuseliitrid paagis.


See, kui Tesla midagi soovitab, ei tähenda, et see akule kohe kahjulik on, neil võivad selleks omad põhjused olla.
Tesla võib soovida vältida näiteks olukorda, kus inimesed oma Teslasid iga päev näiteks 50-60% pealt 100 peale laadima hakkavad.
Lisan sulle veel seda, et kui sa 100% peale akut ei lae, siis võid 400km sõiduulatusest vaid unistada.
Ka nutiseadmete puhul see mitte 100%-ni laadimise õpetus tuleb pigem sellest, et ei taheta, et inimesed hakkaks oma nutiseadmetel pidevalt laadijaid sabas hoidma.

Mobiili ja tahvelarvuti jne akud on ka põhimõttelt samad akud, Li-Ion.
Olen neid eluaeg laadinud 100% ning teinud neile korralike tsükleid, mitte muidugi tavaliselt liiga alla lastes.
Tulemus on see, et akud töötavad mul aastaid ja kestavad paremini, kui teistel.
Pole mõtet tulla rääkima, et elektriauto aku teistmoodi käitub, sest nende üldtehnoloogia on sama, lihtsalt detailid natuke erinevad, võimsused erinevad jne.

Nägin ka tahvelarvutiga selget vahet korduvalt. Tööl läks minu oma teise mehe kätte vähemalt nädakaks. Kui tagasi sain, pidas aku natuke üle päeva. Ma hakkasin seda jälle korralikult laadima ja võttis umbes 2 nädalat, siis läks aku jälle normi ja hakkas 4-5 päeva pidama.
Sellist jama oli kaks korda, selge tõestus, et ka liitiumile mõjub, kuidas seda laadida.
Samamoodi olen enda telefoniakule teinud nii aeglast, kui kiiret laadimist ja üldse mitmetele akudele ja näen selgeid vahesid.

Kui natuke targematest kohtadest akude kohta uurid, saad sama teada.
Isegi elekriautode kohta on tarku artikleid, kus räägitakse, et kiirlaadimisega sõidab vähem.


Lihtsam on seda elektriauto laadimist võrrelda nii, et mõlemal puhul laed akud 100%-ni täis.
Siis näed kõige selgemalt sõiduulatuse vahet kui sõitma hakkad.

Lisaks oleks see äärmiselt segav faktor, kui ma niigi napi sõiduulatusega elektriautot ei saa 100%-ni laadida, siis on sõiduulatus veel väiksem.

Lisaks ei ole mul isu iga päev mõelda sellele, kas mul ikka on aku piisavalt laetud elektriautol.

Muudetud 09.12.19 00:16

"Ei ole veel kuulda olnud, et elektriauto akupakk maksaks 3000 Eurot ja sõidaks 1000km ja oleks samal ajal ka pikk eluiga.
SEEGA, ei ole hetkel elektriautodele helget tulevikku, kuskilt otsast näha"

Järeldused on super. Kogu ülejäänud tekst on olnud ja on siiani täpselt samasugune nagu ülaltoodud näide.
Kuna akupakk ei maksa 3000€ (mis on 2100l kütust, millega saab sõida 30 000km) siis helget tulevikku ei ole.
Ehk siis kuniks akude hinnad ei lange õlivahetuse hinnani ja akuga ei saa sõita 70l kütust maha, siis on akuauto mõttetu.

Ma püstitaks veel paar eesmärki:
a) kuniks elektriautod ei tekita salongisooja gaasipõletiga
ja
b) kuniks elektriautodel on samasugused 12V akud nagu tavalistel autodel,
on nad ökoloogiliselt mõttetud.


Võtan igaks juhuks veel mõne solgi lause:
näide2
"Aeglane laadimine just nimelt, paneb akusse rohkem kWh, selle kasutegur on suurem ja laadimine on põhjalikum."
käi p**** kui t*** olla saab. Mida v**** sa ajad :D uskumatu.
Kui akusse siseneb 1 miljard elektroni, siis hiljem saab rohkem neid sealt välja tingimusel, et need sinna sisenesid ... ee... aeglasemalt kui valguskiirusel...või midagi sellist.
"""Siin ei ole mitte midagi vaielda, sest mul on akudega selles vallas suured kogemused, tean, kuidas on väga selge vahe sees.""" OMG!!!!!!

arnis, nii et kui sinu mõistus ei võta, siis hakkad hullult sõimama?
See tõestab järjekordselt milline inimene sa oled, ehk siis mitte eriti tark ja mõtlemisega sa ei hiilga.

Kus oli öeldud, et akusse sama hulk elektrone jääb?
Ma ei ole kuskil öelnud seda, see et laetusetaset näitab 90% ei tähenda, et seal samapalju elektrone on.
Paraku on selline akude käitumine, neid ei saa mõõta nagu bensiiniliitreid paagis.

Eeldasin, et vähemalt sina saad akudest sedavõrd aru, aga nagu näha ei saa, kuna enne näitasid justkui tehnilist taipu välja, paistab, et siiski ei ole sul eriti seda tehnilist taipu.

Eriti hakkab see tunda andma akude vananedes, laeb aku 100% peale küll,aga hakkab sealt väga kiirelt kukkuma, palju kiiremini, kui uue aku puhul.
Ometi näitavad mõlemad 100%, kui laetuse indikaatorit vaatad.
See, et aku pinge on samale maale laetud, ei tähenda, et seal ka sama palju voolu on.

See, et sa arnis selle aku jutu peale nii rumalalt käitud, seab ka kogu sinu ülejäänud jutu usaldusväärsuse tõsise kahtluse alla.
See on nagunii vähese väärtusega, aga nüüd veel vähema.

Lisaks ei paista sa arnis vahet tegevat sellel, et aku laadimisel on kasutegur.
Üks asi on see, kui palju sul kulub voolu laadimiseks, teine see, kui palju jääb akusse sisse, ehk siis kasutegur.
Kiiremini laadides näiteks aku soojeneb rohkem, ehk siis läheb rohkem soojuseks, kui aeglase laadimisega.
Aku laadimine ei ole bensiin, mida on pärast paagis niipalju, kui sinna lasid.
Liitumi kasutegur laadimisel on tõesti suur, aga mitte 100% ja sõltuvalt laadimise kiirusest, see kasutegur muutub.

Ehk siis kiirlaadimisega ei ole võimalik saavutada seda sõiduulatust, mis aeglase laadimisega.
Eriti hea oleks veel 24 tundi laadimine, väikese vooluga.

Muudetud 09.12.19 00:44

Hea Arnis, ära solgi juttu nii südamesse võta!

Marko, mul on suur süda, aga all paremas nurgas on bordell, kõik saavad sisse ja käib siuke h00ramaja et naabrid virisevad :)

Muideks, daamid ja härrad, ma vist olen maailmas esirindel seoses 2014-16a Leafi akukeemia vastupidavusega. Sai eile täis 100 000 miili (161xxx km) ja akumahu jääk on numbriliselt 94%. Ma ise tean et tegelikult on paar prossa vähem (soojemate ilmadega näitab täpsemini), aga sellegipoolest, see peaks olema erakordne - Leafi foorumis on Meeriklastel hambad harali.

Garantii üldiselt arvestatakse nõnda, et akumaht ei lange alla 70%.

#Elukutseliste autojutide puhul kehtivad teatud piirangud. Nende hulgas on ka järjest
#puhkusteta sõiduaeg. Need piirangud on seal juhtide endi ja teiste liiklejate turvalisuse
#nimel. See, et sina ei tee puhkepause ei näita muud kui seda, et sead teisi liiklejaid ohtu

Seda teab vast igaüks. Õnneks ma pole kutseline juht ning enam kui ööpäeva pikkuseks veninud vahetuse lõpus pole operatsioonilt tulles kordagi elus keegi pahandanud, et seadsin patsiendi elu ohtu või riskisin turvalisusega. Sellised pikad tööpäevad on mõnes valdkonnas paratamatud ja iseenesestmõistetavad ning mõeldudki inimestele, kellel pole unerütme või suudavad väga pikalt keskendumisraskusteta tööd teha. Mu isa ja vanaisa olid samasugused - Töö ja puhkeaja seaduste eelsel ajal oleks nad olnud ideaalsed rekkajuhid:) See on taaskord näide, et katsu ometi leppida paratamatusega, et inimesed on erinevad ja see, et Sina väsid kiiremini, ei tähenda, et nii on kõigil. Sinu tugevused seisnevad tõenäoliselt milleski muus ja oleksid tõenäoliselt samuti hämmingus, kui keegi tuleb Sind selles arvustama põhjusel, et tema ei suuda või ei oska ja nende pärast, kes ei suuda või oska, on tehtud seadused ja sellepärast ei peaks ka Sina jne. Tänased särtsuautod ei ole veel selliseks kasutamiseks mõeldud ja eks pikki otsi läbivad sõidukid ongi vast sektor, mis viimasena elektritoitele üle kolib. Ja siis on foorum täis hädaldamist tanklate puudusest.

Ma ei imestaks sugugi, kui kümne aasta pärast viskad oma tühja rendiaku (või kütuseelemendi) tavalisse tanklasse, võtad sealt täislaetud aku ja lasedki järgmised 1000km järgmise peatuseni, nii et särtsuauto "tankimisele" ei kulu tõepoolest rohkem aega kui fossiilika tankimisele. Ei näe ühtegi põhjust, miks midagi niisugust turule ei võiks tulla, sest see paari varuaku aeglane laadimisvõimekus on olemas igas tanklas juba praegu (+ka seda arendatakse) ega eelda isegi inimest selle töö tegemiseks. Ma olen sellist tüüpi arengute suhtes palju optimistlikum kui rohepesuga kaasnvate toetuste abil moonutatud turul särtsuautode võidukäigus praeguse tehnoloogiaga, sest on kitsaskohti, mida ka suurenenud nõudlus ei lahenda (nt peak oil vs koobaltipiik või vasepiik või jne).

# Vulkaanid olid enne tööstuslikku revolutsiooni ja enne inimesi, kõik oli okei.
# Nüüd enam ei ole. Nüüd on CO2 PPM üle 400 ja seda EI ole varem juhtunud -
# kogu vulkanismi ajastu jooksul :D

Fakt ja piisavalt tõene selleks, et seda mitte autofoorumis kahtluse alla hakata seadma (teadusringkondades on seda siiski tehtud;). Suur hulk rohepesust on seotud just CO2-ga, kuigi me isegi ei tea veel selle tähendust suures pildis. Tähenduse kohta pole isegi teooriat, on vaid nõrk hüpotees. Kunagi ühel konverentsil toodi näide statistilise analüüsi väärkasutuse kohta, et inimestel on allergiate esinemissagedus kasvanud võrdeliselt koos Caterpillari ekskavaatorite toodangu mahu kasvuga. Järelikult toetavad analüüsi tulemused hüpoteesi, et kui piirata Caterpillari tootmist, vähenevad märkmisväärselt ka probleemid allergiatega ning sellega seotud kulutused tervishoiusüsteemis. Nii et keelame ära? Näide jäi meelde just oma absurdsuse tõttu, aga näiteks meditsiinivaldkonnas suudaks iga arst rääkida tavainimese vajadusel surnuks just selliste libafaktidega lollitades. Jätan parem välja ütlemata, miks ma selle näite särtsuteemasse praegu tõin;)

Veel vulkaanidest.
https://forte.delfi.ee/news/varia/inimkond-soojendab-susinik
uga-kliimat-100-korda-rohkem-kui-koik-maailma-vulkaanid-kokk
u?id=87655889

Teadlaste rahvusvahelise uurimisrühma kümnendipikkune uurimus kinnitab: inimtegevusega on atmosfääri paisatud 100 korda rohkem süsinikdioksiidi, kui kõik vulkaanid kokku planeedi kliimat soojendavad.

Vulkaanidest satub aastas atmosfääri vaid umbes 0,3 gigatonni süsihappegaasi, mis on ainuüksi 2018. aastal inimkonna toodetud 37 gigatonniga võrreldes väga väike hulk.


Kui töö ja puhkeaja seadusest rääkida, sellega olen ma siiski päri.
Lihtsalt sõiduautojuhid saavad sõita kauem, iseasi, kas see ohutu on.

Muudetud 09.12.19 00:56

Täitsa hea. Parim tsirkus ever. Mõni võiks kirjutada doktoritöö, et miks mehed lolliks lähevad ja ennast maailma nabaks pidama hakkavad.

Tenerifele pean oma autoga saama !!!

Ei pea Tenerifele saama!
Peab saama sõita igale poole teadmisega, et ükskõik, kuskohast ma auto sõitu alustan ja kuhu ma minna tahan, ei pea ma mingeid äppe muretsema ja ette planeerima- tankimine suvalises kohas võtab aega paar minutit!
Sellest on juttu olnud küll: kellele sõpradega grill ja tšill, kellele laadimise ajal tanklas kabanoss ja kohv'

juba praegu, omades kahte bensiinimasinat, rendime Alpidesse suusatama sõitmiseks väikebussi.

https://auto.geenius.ee/rubriik/gaasiautod/millise-mootoriga
-auto-labib-150-000-kilomeetrit-koige-soodsamalt/
Muidugi ei ole need autod võrdsed valitud aga siiski!

"Oluline on siiski meeles pidada, et hoolduskulud samal perioodil võivad olla autodel väga erinevad, eriti elektriautodel peaks see tunduvalt madalam olema."

Et nagu misasja seal siis arvutati kui hoolduse hindasid arvesse ei võetud? See ju siis mingi mõttetu artikkel ja mõttetu arvutus. Et auto hinna langusega arvestati ja hoolduse hindadega ei arvestatud? Absurd.

Kuule solgiaju, sa oled seesama idikas(klemmikas) kes seal elfafoorumiski ajab oma s1tta koguaeg suust välja ja raiub oma õigust justkui oleks kõigist neist akutootjatest endist ka targem. See et sa seal mingi enda juradega mingeid lasteaialapse katseid teed ja seal midagi omale ette kujutad ei ole kaugeltki mingisugune tõde. Näe, vaata ja loe, jälgi graafikuid siin lingil ja süvene https://batteryuniversity.com/learn/article/how_to_prolong_l
ithium_based_batteries , äkki jääb sul sinna solgiajju midagi asjalikku ka pidama.

Paraku mitte ainult elfafoorumis. Tegelane on jõudnud pool interneedust oma "tarkusi" täis kirjutada.

Kui te akudest midagi ei tea, siis ärge toppige siia suvalisi linke, millest te midagi aru ei saa ja ärge ajage suvalist mula.
Samuti, kui teil endal puudub loogiline mõtlemine ja analüüsivõime, siis ärge sõimake neid, kellel seda on, oma oskamatust, te sellega ei varja.

Muudetud 09.12.19 19:03

Ole vait juba oma akuteadmistega. Sa paned puusse juba mitu aastat järjest.

Saada mulle 10€ klotsi, ma saadan sulle mõne kasutatud 18650 elemendi. Sinu eesmärgiks on meile demonstreerida, et kui laed seda elementi 0.1C-ga, mahutad sinna mõõdetavalt rohkem (vähemalt 2% rohkem väljavõetavat mAh) kui näiteks laadides 0.5C või 1C. Kui sul õnnestub näitada, et elemendist saab rohkem välja peale CC CV laadimistsükli lõpetamist, saadan sulle 20€ kingituseks. Kui ei õnnestu, siis paned oma tarkused tagasi kust need võtsid ja järgmise 10 aasta jooksul mitte midagi akudest ei väida. Ja isegi ei küsi. Võid lugeda ainult.

Kui pole nõus, hakkan mina ja kõik kes viitsivad IGAT sinu postitust ebasobivaks tembeldama väärinfo jagamise tõttu.

Ma olen sellist katset juba teinud oma Lithium-ion mobiiliakuga BL-5C.
Kui muidu kestab mul selle aku 5-6 päeva, siis kestis 6-7 päeva, oli võimalik saavutada ka 8 päeva, aga siis pidin laadima aku viimase mõistliku ohutu piirini 4,18V, päris viimane piir on 4,3V, aga ei ole mõistlik.
Kui ma su elemendiga need asjad ka läbi teeks, sa ei usuks ju nagunii, otsiksid ainult vabandusi.
Võrdlus oli tema enda kiirlaadimine mingi paar tundi, versus aeglane laadimine 50mA vooluga, umbes 20 tundi, osa voolu läks loomulikult soojuseks, nagu ikka, aga kiirlaadimisega läheb rohkem.
Aku mahutavus 1020mAh.
Aeglase laadimise süsteemi pidin ise ehitama, sest telefon sellist võimalust ei paku.

tekib küsimus, kuidas ma seda katset sulle tõestan? Sul tarvitseb iga asja peale ju öelda ainult ei usu ja kõik.

Muudetud 09.12.19 19:23

Solk, sinusuguste jaoks on kasutusel väljend patareielektrik.
Minu vana nuputelefoni aku peab vastu 7- 10 päeva. Räägin ma ülivähe ja kestvusrekordeid olen miskipärast saanud just välismaal, kus üldse ei helista. Mobla aku vastupidavus sõltub nii erinevatest teguritest, et sinu laadimise mängimine on köömes. Alustame juba kasvõi tugijaamast, signaali tugevusest, telefoni suhtlemisest tugijaamaga jne. Unusta oma katsed ja mine kooli õppima. Patareielektriku tasemega ei tõesta sa kellelegi midagi.

Kasutan telefoni kogu aeg piisavalt sarnaselt, mistõttu kestab ta mul ka üsna ühtemoodi, sestap saingi võrrelda, väga selge vahe tekkis.
Ega ma ainult ühte katset ei teinud, ikka mitu.

Kuid sina . ei jaga akudest üldse midagi ,seega ei peaks sa sel teemal sõna võtma.

Muudetud 09.12.19 19:35

Nojah, akusid mõõdetakse telefoni tööpäevadega. Ei. EI EEIII ja kõik. EI.
Tõestada saab mõne seadmega, mis loeb kokku mAh. Kui sul neid ei ole, siis alustame sellega, et sul pole vahendeid akude mahtuvuse kontrollimiseks. Ja
sealt edasi avastame, et kogu su teadmised põhinevad aku tööpäevade arvus.

Nii et siis hakkame ebasobivaks tembeldama igat postitust? Või soetad mõne seadme, mis mõõdab autonoomselt aku väljavõetava energia konstantkiirusel (nii kiir kui aeglase laadimisega) pingelt 4.20 kuni näiteks 3.00?

solksolk.
Sina siin räuskad teiste pihta, et nad ei tea midagi kuigi sulle viidatakse materjale, mis ilmselgelt sinu väidetega vastuolus on. Võiksid siis vähemalt olla nii hea, et pakkuda mingitki materjali millega me end harida saaksime, mis sinu väiteid toetaksid.

Praegu jääb kahjuks jah mulje, et sul on kogemus mõne nutiseadme akuga igapäevases kasutuses mis ei ole esiteks võrreldav autoakuga (kasvõi selle pärast, et auto akudes on paljuelemendiline süsteem ja telefoniakudes enamasti üheelemendiline) ja teiseks ei ole see kuidagimoodi korduvalt testitav ühesugustes tingimustes ning sellest tulenevalt tõsiseltvõetav. Konkreetselt ühesuguseid tingimusi testitavuse kordamiseks on tarvis selleks, et asi oleks tõsiseltvõetav ja objektiivne. Et teiseks saaksid soovi korral võtta ja sinu testi järgi teha ja näha kas saavad ikka sama tulemuse. Siis ei saa keegi väita, et nad ei usu sinu tulemusi vms sest kui on tõene asi peavad neil samad tulemused tulema samu samme läbides. Kui ei saa samu tulemusi, siis on ju põnev küsimus, et miks. Kas läks mõni samm valesti või on akud kuidagi erinevad või seadmed teevad trikke või on mingi muu asi. Tegevust kohe kauemaks.


Räusata oskame me kõik. Oma väiteid tõendada aga palju vähem inimesi. Seni kuni sa ei suuda oma väiteid tõestada on su väited sama kasulikud ja kaalukad nagu minu väide, et mu 2017 aasta 30kWh Leaf sõidab -30C temperatuuril täis küttega 300km maanteel. (Lihtsalt selguse mõttes, et keegi nokkima ei hakkaks, siis tegin ilmselgelt absurdse näite, et oma mõtet illustreerida. Siin foorumis tundub, et peab selliseid asju eraldi välja tooma, et vähendada üksteisest möödarääkimist)

Truff ja arnis ise räuskate hullemini ju. Loodust tahad säästa, siis cng auto + rohegaas.

# Truff ja arnis ise räuskate hullemini ju.
Hmm, võib-olla saame räuskamisest valesti aru. Kui ma loen teisi halvustavat ja üleolevat ennast täis teksti, siis pean seda räuskamiseks. Siia alla läheb ka ropendamine. Sellega on edukalt nii solksolk kui arnis hakkama saanud.
Olen püüdnud pigem räuskamisest hoiduda ja viisakamat vestlust arendada. Sellest tulenevalt ei leia, et on sobiv minu kohta suunata räuskamise süüdistust.

# Loodust tahad säästa, siis cng auto + rohegaas.
Mis puutub CNG-sse ja rohegaasi, siis on korduvalt juba mainitud, et sellele võib hetkel täitsa oma koht olla. Samas ei ole ta siiski ideaalne lahendus. Jätkuvalt põlemis produktid mis loodust reostavad. Selleks, et oleks nö roheline peab spetsiaalselt mingeid taimi vms kasvatama mille lagundamis protsessidest gaas kinni püüda ja see vähendab inimeste/loomade toitmiseks kasutatava põllumaa osa. Niigi maailmas kohti, kus liiga vähe põllumaad ja vaja metsasid maha võtta, et põlde juurde lisada. Ei näe, et sellele resursile lisakoormuse tekitamine oleks kuidagimoodi planeedile hea.
Kui sa kusagil ooekanil vetikat farmiksid ja sellest suudaksid gaasi teha niimodi, et see farmimine ei avaldaks negatiivset mõju mere ökosüsteemidele, siis ma näeks potensiaali.
Gaasilistest lahendustest on vesiniku kütuse elemendiga variandid kõige suurema potensiaaliga aga seda juhul, kui sisuliselt lihtsalt asendatakse liitium aku vesinikuga energia talletus mehhanismina. Praegune lähenemine, kus saadakse vesinik maagaasidest ei ole samuti jätkusuutlik ega soositud. Peab leidma vähese energiakaoga protsessi, kuidas vesi lõhkuda vesinikuks ja hapnikuks ja siis on see kütuseaehl teostatav.

Näe loe. Rohegaas on väga ok. Saastab kõvasti vähem kui bena/dislat kasutada või elektrikat.
https://auto.geenius.ee/rubriik/gaasiautod/sonnikust-kutusek
s-kuidas-kaib-eestis-rohegaasi-tootmine/

" Loodust tahad säästa, siis cng auto + rohegaas." - ja 300 000km läbimiseks tarvilik mootoriõli, mida on umbes 120 liitrit vaja sel roheautol, see tuleb ka siis sõnnikust ja peerust? Peale seda söödame kaladele selle. Ja kallame liitiumipulbrit peale.

Millest sinu auto akud ja elekter tuleb? Mingi suurem puue? Sind googeldades kõige teravam pliiats just pole sa.

Kui enam muid argumente ei leia, siis otsitakse see 120l mootoriõli ka üles. Üldiselt on kõik need argumenteerijad juba ammu ennast lolliks teinud ja midagi tarka neilt ammu enam ei tule. Aga arusaamist, millal on õige aeg lõpetada, et mitte ise narriks jääda, neil ei ole. Suht sarnased solgiga ja nii see tavaliselt on- lolliga vaidlemiseks pead ise samal tasandil olema.
Rohelisus on nende tegelaste puhul kõrvalnähtus (kuigi ise usuvad seda)- peamine on oma elektrikäru kaifimine.

Oma elamise ja ukseesise peab igaüks ise puhta hoidma niikuinii.
Kui aga räägime saastamisest globaalses mastaabis, siis seda saab lihtsalt hinnata fossilide tootmise mahu järgi.
Naftatoodang on päris viimasel ajal püsinud 95 miljonit barrelit päevas piires? Üle 100 pole vist kunagi läinud?
Söetoodang on vist isegi kukkunud? Seda juba 80-ndatel? Asemele aga tuli nafta ja gaas?

Paljude unelm - tuumaenergia - pole kasvanud peale Tshernobõli pauku ja annab täna u. 10% maailma elektritoodangust. Kogu energiakasutusest on tema osa aga ehk vaid % või kaks. Ja viimased ehitused näitavad, et see jääb liiga kalliks, kui seda teha turutingimistel ja Lääne kombe kohaselt. Vaatame edasi, kui IV põlvkonna reaktorid kord valmis saavad.

Ja siis hakkab mõnede poolt (siin foorumis siski mitte) miski kiun, et ilma naftast tehtud plastideta ei saa elektriautot toota! Ei saa jah, nagu ei saa ka fossiiliautot . aga see sadakond kilo plasti vastab naftakogusele , mile fossiiliauto põletab ära esimese paari tuhande kilomeetriga. Ja rehvihunnikuid metsa alla on siiani loopinud ilmselt ainult fossiilipõletajad.

Viimase aja mikroplasti teema valguses tundub, et plasti ainus utiliseerimisviis on selle põletamine elektrijaamas? Ka Eesti olmeprügi olevat kõrgama kütteväärtusega kui põlevkivi.

Nendele ookeane saastavatele asiaatidele ja aafriklastele tuleks kehtestada plastiembargo. Ja naftaembargo takkaotsa, kuniks nad oma käitumist muudavad.

Biokütuseid on mõistlik (ja vajalik) ajada sellest biomassist, mis niikuinii muidu ise kõduneb ja metaani eraldab. Eraldi kasvatada on lollus. Isegi Eesti tingimustes saad hektarilt kordades rohkem energiat otse päikesepaneelidega, kui miski energiavõsa või rapsiga askeldades.

Selline on hetkeseis.
Aga perspektiiv?
Maailmas on 8 miljardi inimese kohta miljard autot. Kõik ei mahu korraga sisse. Aga tahaks olla vähemalt nagu Eestis - kahe inimese peale 1 auto. Seega 3 miljardit masinat vaja juurde teha.
Millist?

# Näe loe. Rohegaas on väga ok. Saastab kõvasti vähem kui bena/dislat
# kasutada või elektrikat
Kui elektrit toota söepõletusega, siis ilmselt jah on saaste suurem. Sisepõlemismootorite effektiivsus on alla 40% samas kui elektrikate oma on üle 80% (sisse arvestatud siis elektri transpordi kaod). See effektiivsus leevendab juba natukene olukorda. Sinna otsa muutub elekter iga aasta puhtamaks samas kui sisepõlemismootor pigem vananedes võib rohkem saastet toota.

Sellega olen nõus, et gaasipõletaja saastab vähem kui bensiin ja diisel. Nagu ka öeldud, siis praegusel hetkel teatud juhtudel on täitsa sobilik variant. Tulevikku vaadates aga mitte. See kogus biomassi mida oleks tarvis töödelda, et ära katta kogu Eesti liiklemisvajadused ei suudaks Eestis toota ka siis, kui kõik muu põllumajandus kinni keerata. Samas, kui suvisel ajal piisab auto aku täislaadimiseks maja katusele pandud päikesepaneelidest (talvel keerulisem jah, vaja muud elektri allikat).

Kiire Google voor:

# Üle 100 pole vist kunagi läinud?
Kiire Google ütleb küll, et on üle 100 läinud aga tõsi, lähiaastatel mitte palju:
https://www.eia.gov/outlooks/steo/report/global_oil.php (paremal on tabel kus näen ära päevase toodangu, see aasta hinnanguliselt 98, eelmine 100 miljonit barrelit päevas)

# Söetoodang on vist isegi kukkunud?
Kahjuks mitte. Googleda "peak coal" ja näed, et ennustused millal toodangu tipp kätte jõuab jääb vahemikku 2025-2050 (https://jancovici.com/en/energy-transition/coal/when-does-t
he-world-coal-production-peak/
https://en.wikipedia.org/wiki/Peak_coal )

# tuumaenergia - pole kasvanud peale Tshernobõli pauku
Wiki väitel on praegu 449 jaama maailmas mille kogutoodang umbes 400GW, plaanis ja ehitamisel on veel umbes 200GW jagu jaamasid. Neile lisaks on aasia maades plaanides veel 337 jaama. Tundub nagu kasvab. (https://en.wikipedia.org/wiki/Nuclear_power) Tõsi, wikipedia ei pruugi olla parim allikas kasvõi seeõttu, et aegunud aga kiire Google ei andnud palju paremat allikat ning ei viitsi rohkem kui 5 minutit praegu kulutada su väidete peale.

Kallid kaaskirjutajad, olge nii head ja kui midagi väidate, siis võtke vaevaks kasvõi 3 minutit oma väidet kontrollida.

# Biokütuseid on mõistlik (ja vajalik) ajada sellest biomassist, mis niikuinii
# muidu ise kõduneb ja metaani eraldab. Eraldi kasvatada on lollus.
Täielikult nõustun.

Aitäh abi eest.

Minu kirjutise mõte oli, et söekasutamine väheneb (pisut pikemal sobramisel paistab, et peak coal võis ära olla ~2012. 80-ndatel oli tipp Euroopas)

Tuumale loota ei saa, sest uusi reaktoried veel ei ole ja vanad on ohtlikud (sh. jääkide ladustamine) ja seetõttu kallid. Termotuumat ilmselt ei tule.

Biokütuste puhul ühe sõiduauto jaoks on jämedalt vaja 1 ha põldu
Eesti autode arv on 700 000 ja põllumaad kasutuses samuti 700 000 ha.

Seega maailma saastamise suunda näitab see, kas naftatootmine kasvab või väheneb.
Ja sellest ajendatud oli ka minu ettepanek maksustada naftapumpajad (ja söekaevandajad) .... et kogu maailm hakkas pingutama nafta asendamise suunas, mitte ainult Euroopa.

selle uuema analüüsi põhjal
https://seekingalpha.com/article/4184697-world-energy-2018mi
nus-2050-world-energy-annual-report-part-1

tuleb 'coal peak' 2028 ja ka 'CO2 peak' samal aastal - 2028.
Polegi väga kaugel....
Kas see on see aasta , kus ka eestlased omad vanad fossiilirondid maha müüvad ja teise ringi elektrikad asemele ostavad?

Mina kavatsen järgmise tutika auto osta 2022.
Millise ?... ei tea veel...

Arvatavasti pole tootja seda veel avalikult välja hõiganud...

"Nendele ookeane saastavatele asiaatidele ja aafriklastele tuleks kehtestada plastiembargo. Ja naftaembargo takkaotsa, kuniks nad oma käitumist muudavad."

Praegune olukord (lihtsustatult): EU saadab oma plasti Hiina ümbertöötlemisele ja plekib selleks tiba peale. Hiina pistab raha tasku ja viskab plasti merre.
EU on õnnelik - me ei reosta, me töötleme ümber!
Hiina on õnnelik - sai lollidelt veits raha ära võetud!

Muide plast laguneb ookeanis loksutamise, päikese UV ja bakterite toimel kümneid kordi kiiremini, kui prügimägedesse maetuna. Andmed on väga erinevad, kuna plastik jaotub ookeanides ebaühtlaselt, uitab ringi ning selle kogust on raske määrata, kuid on välja pakutud isegi seda, et plastiku kogus ookeanis pole viimase 22 a. jooksul suurenenud, kuigi seda satub praegu sinna ca 4x rohkem, kui 22 a. tagasi.

Plasti põletamine (jällegi lihtsustatult): Kuigi meile jutlustatakse, et kõrgel temperatuuril plasti põletamine on ohutu, eraldub ka siis kantserogeenset dioksiini ning muud tervist kahjustavat kraami. Seetõttu on kehtestatud normid, kui suur võib nende kemikaalide % tossus olla. Ja seetõttu ei põetata plaste eraldi vaid koos muu prahiga, et % normi piirides oleks. Näiteks, kui 1000kg plasti põletamisel eralduks 0,1kg dioksiini, mis on 0,01% kogu heitmetest ja ületab norme, siis koos muu prahiga põletades eraldub 0,1kg dioksiini, mis on 0,0001% kogu heitmetest ja normi piirides. Ehk kui eraldub sama kogus kantserogeenset ainet + veel suur hulk saastet, on kõik hästi. Totaalne komöödia.

Muudetud 10.12.19 13:43

# ennast maailma nabaks pidama

Oled kade ka nende peale, kes peavad paremini viisi või oskavad kiiremini sokke kududa? Kasuta neid oskusi, mis Sulle on antud ja peaks kaduma ka põhjus kadestamiseks. Ühtlasi said ka vastuse, miks ma siia foorumi algusaegadest saadik palju ka öösiti olen kirjutanud;)

Kuna juba pikamaaveokite teema sisse toodi, siis üks mõttekäik: enne kohustuslikku puhkeaega oli pikamaaveokitega sõitmine eelkõige just selliste inimeste pärusmaa, kes väsivad "keskmisest inimesest" aeglasemalt ja kellel pole unerütme ja ei maga mitte öösiti, vaid siis kui ise tahavad. Kuna teenistus oli hea, üritasid pikamaaveokite turule trügida ka need inimesed, kellele selline töö absoluutselt ei sobinud - jäid roolis magama ja tegid avariisid. Selle asemel, et kõrvaldada roolist selleks sobimatud inimesed, tehti uus seadus ja suruti hoopis need inimesed (vähemalt 99% juhtidest!), kelle jaoks see seadus vajalik ei ole, nende pikamaajuhtideks sobimatute jaoks sobivatesse raamidesse. Tulemuseks on pikamaajuhtide hulgas oluliselt rohkem inimesi, kellele see töö ei sobi:) On see nüüd hea tulemus, kas seadus täitis oma eesmärki? Probleem ise pole ju kuhugi kadunud - neil päevil, kui vaja sõita risti-rästi läbi Eesti, jääb pardakaamerasse alati vähemalt paar sellist juhti, kes on sõidustiili järgi ilmselgelt üleväsinud vaatamata kohustusele puhata. Tõenäoliselt ka sellepärast, et kohustuslike puhkepauside tõttu (kui tahaks ja jaksaks sõita, aga ei tohi) pole inimestel midagi teha ja siis joovad massiliselt (pole ametlikku statistikat, väidan kogemuste tõttu, sest mingi osa neist tagajärgedest vormistan lõpuks oma firma poolt arvetena:). See on lihtsalt näide seadustest, kuidas tagajärjega võideldes saab väita, et "tehtud", aga sisuliselt maksame me kõik tänu sellele veoteenuste eest rohkem (mis kajastub ka leiva hinnas), juhid on kauem kodunt ära (sotsiaalsed probleemid) ja seda tööd teevad ka paljud sellised, kes seda tegema ei peaks (nende asemel, kellele see just hästi sobiks).

Aga pole halba ilma heata. Puhkamise kohustusega on loodud üsnagi ideaalne "aken" särtsurekkade laadimiseks, see oleks võimalik koondada hiigelparklatesse (kus saaks lisaks laadimisele pakkuda ka juhtidele joomisest asjalikumat meelelahutust ning puhkevõimalusi) ja oleks võimalik viia tulevikus nö parklakoha broneerimise logistika elektroonseks. Siis kaoks oht, et juhid oma "ketta lõhki" sõidavad ja lõpuks absurdsetesse kohtadesse peavad minema aega surnuks lööma, kuna tänapäeval saab seda logistikat korraldada ka arvuti, võttes arvesse liiklustihedust, ummikuid, teetöid jne. Ainult et juhi tegelikku väsimust ei võta keegi arvesse, vaid ainult seda, kui hästi ta oma väsimusseisundit juba tänapäeval levinud andurite eest varjata suudab...

# Tenerifele pean oma autoga saama

Enam ei allunud keegi provokatsioonile:) Siin teemaski on link sellest, kuidas Leafiga Shvetsis käimine välja nägi, aga selle asemel, et tõestada, et kuidas ikkagi saaks, oleks nagunii mõistlikum jätta sellised sõidud veel pikaks ajaks muude kütuseliikide lahendada, kuna särtsukatega saab palju efektiivsemalt lahendada palju muid probleeme ja see "viimaste" fossiilikate asendumine särtsukatega toimub nagunii veel üsna kauges tulevikus. Vaevalt et meie eluajalgi. Muide Tenerifele sõidetakse Cadizi sadama kaudu, väga ilusad teed (praeguseks tõenäoliselt kaetud laadimisvõimalustega täies ulatuses), aga sellest kõigest on siin foorumis juttu juba olnud.

# Mis puutub CNG-sse ja rohegaasi, siis on korduvalt juba mainitud, et sellele
# võib hetkel täitsa oma koht olla. Samas ei ole ta siiski ideaalne lahendus.

Ma väidaks vastu, et igal kütuseliigil on oma koht täiesti olemas ja mitte ükski neist energiakandjatest ei ole ideaalne lahendus igale poole. Muutub vaid nende omavaheline osakaal transpordisektori sees ja kohe päris kindlasti üha rohkem särtsu suunas.

Muide plast laguneb ookeanis loksutamise, päikese UV ja bakterite toimel kümneid kordi kiiremini bla bla bla...

ja ei söö kalad seda sisse ja ei söö meie pärast kalu ja ei tehta kalajahu loomatoiduks jne. Sa oled samasugune nagu hiinlane- plast on meres, laguneb ära, mina olen rahul.

Ei, ma pole rahul. Põletamise ja prügilatesse matmisega ka rahul pole. Kui plastikpakendite kasutamine keelataks või rängalt maksustataks, oleksin vähem mitterahul.

Mingit aku mahutavuse mõõtmise seadet pole selleks katseks tarvis.
Mu telefoni kasutus on piisavalt ühesugune ja vahe oli ilmselge aeglase laadimise kasuks.
Olen neid katseid teinud ka teiste akudega, inimesed, kes akusid tunnevad, nende jaoks on see juba ammu üldtuntud asi, et aeglane laadimine on põhjalikum ja nii saab akust rohkem kätte, pluss eluiga on pikem.
Sa arnis ei te isegi seda, et lüütidel on mahtuvus, akudel on mahutavus.

Tegin ka teistmoodi sama katset, hoidsin telefoni kogu aeg ootereziimil, teise sim kaardiga ja ei helistanud sellega mitte kordagi.
Seal tuli ootaeg muidugi juba nädalates, aga ilmselge vahe oli ka selle katse puhul aeglase laadimise kasuks.
Enam ei mäleta, mitu päeva täpselt siis vahet oli, aga ootereziimil oli kindlasti vähemalt 4-5 päeva vahet.
Alustasin aeglase laadimisega ajal, kui telefonidel olid kasutuses Ni-Mh akud, ka seal oli märkimisväärne vahe sees, lisaks see korrastas akut, mis töötas pärast ka kiirlaadimisega paremini, kui enne, aeglase laadimise tulemit muidugi kiirlaadimisega ei saavutanud, ka mitte pärast.


See, et Leaf 30kWh akuga -30 300km sõidab, nii jabura valeväite peale, ei hakka ma isegi midagi ütlema.

Iseehitatud elektriautol ma näeksin ühte üsna tasuvat olukorda.
Kuna isetehtud auto on odav, vähem akusid annab ka odavust, siis tasuks näiteks 5km kaugusel töölkäimiseks täitsa ise ehitada elektriauto, sellele sobiksid hästi need lühiksed otsad, mis sisepõlemismootorile teps mite head pole.
Sellisele autole poleks palju sõiduraadiust vaja, 30-50 km oleks piisav.
Ainult ma ei tea, kui kerge on enam ise elektriautot ehitada, millised nõuded sellele tänapäeval on, tean, et vanasti sai, aga kas ka enam.

Muudetud 10.12.19 16:32

solksolk,
Anna andeks, aga sa oled veits nagu lamemaalane: Mis trigonomeetria, füüsika ja muud arusaamatud valemid-joonised? Need ei loe midagi - vaatan iseenda silmadega, lame mis lame!

Muidu Li-Ion akude "kiirlaadimine" on suurema kasuteguriga kui "tavalaadimine", kuna sisetakistus on temperatuuriga pöördvõrdeline. Seda eriti just madala välistemperatuuri korral. Suur vool soojendab akut.
solksolk on teinud lihtsalt õigetest katsetulemustest valed järeldused - asi pole mitte kasuteguris vaid selles, et väiksema vooluga saab Li-Ion akut suurema täituvuseni laadida ilma akut kahjustamata - konstant-voolult konstant-pingele ülemineku vajadus saabub hiljem, akusse on selleks hetkeks laetud rohkem energiat. Ega andmelehed asjata kiirlaadimise aega 80% täituvuseni ei näita. Sealt edasi tuleks voolu vähendama hakata ning laadimisaja number poleks enam nii ilus.

Ega ma ei viitsi su õppimisvõimetu lollpea peale enam aega suurt kulutada, kui reaalsed mõõtetulemused graafikute alusel sulle mitte midagi ei ütle(tõenäoliselt sa ei saa nendest graafikutest arugi, kui saaksid, siis peaks vähegi adekvaatne inimolend kas ümberlükkava graafiku ette söötma või siis vait kui sukk olema ja nurgas häbenema). Korra veel proovin, võtan ühe lihtsa graafiku sealt mida üldiselt juba kolmanda klassi laps enamasti mõistab. Link https://batteryuniversity.com/_img/content/DST-cycles-web2.j
pg Seal on võetud samast partiist akud. Näiteks punane joon on aku mahalaadimine/laadimine 40-100% vahemikus, kokku siis 60% iga kord tarbitakse akust energiat võimalikust maksimaalsest. Teise joone võtad näiteks rohelise, seal tomib sama asi 25%-85% vahemikus, energiakogus samuti 60%, see annab hea võrdluse kohe seal, mis toimub nüüd näiteks 2000 sellise tsükli järel. Esimene 40-100% tsüklis olnud aku on langenud 87% peale, teine 25-85% samades tingimustes (akude tempertuurid samad testide ajal) omab veel jääki 91%. Näita kuskil mõnd mõõtmist, kus keegi on liitiumaku koha pealt saanud tulemuse, kus 100% laadimine kuidagi ei mõjuta akujääki peale mingit arvu tsükleid ja su jutt muutub kohe juppmaad tõsiseltvõetavamaks. Kui seda ei leia ja ajad endiselt oma tunnetusmõõtmise saasta, mis mingi suva telefoni jumalteab mis seisus aku ja laadimiskontrolleriga seal sees, siis võib su ametlikult idioodiks ära ka tembeldada.

Kui on kindel trass 5 km kaugusele tööle ja see juhtub maakohas olema, siis on äkki lihtsam ise kontaktliin ehitada? Sagedusmuundur, kolmefaasiline asünkroonmootor mingile kerele peale (mu naabrimehel seisab u 10 masinat aia ääres) ja 5 minutiga oled kohal. Siis lülitad liini jälle välja. Iga 50 meetri taha saab miski vilkuva hoiatustule panne, et " Ära roni! Tapab!"

"Muutub vaid nende omavaheline osakaal transpordisektori sees ja kohe päris kindlasti üha rohkem särtsu suunas."

pigem ainult särtsu suunas.
Hübriidajamid laevadel ja veduritel on vast juba üle 100 aasta vanad (algas allveelaevadega). Tänaseks on nad lihtsalt jõudnud bussidesse ja sõiduautodesse.
Mootorratastesse vist ei jõuagi, sest altpoolt (elektritõuksidest) areneb puhas akuajam vastu.


Siin järjekordne tulevikunägemus:
https://www.iea.org/reports/global-ev-outlook-2019.
Selliseid tasuks välja trükkida ja 10 aasta pärast vaadata.
Päikesepaneelide puhul jäid igasugu toodangumahtude ja hindade arengute kõige julgemadki prognoosid reaalsusest kaugele maha.

Kui aasta 2020 lõpuks on maailmas 20 M elektrisõidukit ja 2030 lõpuks 250 miljonit, siis aastal 2023, kui mul plaanis uus auto osta, on mul valida 7 miljoni elektrieksemplari vahel.

Kuule solksolk, hari siis endast lollimaid. Tee inimkonnale head.

Näe, ma ullike lükkasin googlisse sisse "Li-Ion battery capacity tester" ja tulemusi kuipalju. Näiteks see: https://www.instructables.com/id/18650-Lithium-Ion-Battery-C
apacity-Tester/
Mida nad seal siis mõõdavad, kui mitte akusse talletatud energiahulka?

Ja sorry, nagu juba öeldi, siis telefoni akukestus ei ole kuigi objektiivne. Arvestaed, et signaalitugevust mõjutavab kasvõi õhuniiskuse tase, siis see ei ole kuigi hästi taastestitav ja usaldatav mõõdupuu. Jah, signaalitugevus on teemaks, sest niisama telefonimastide poolt pingitud telefon samuti kasutab oma raadiosaatjat ja kulutab energiat.

On vaja midagi millega oleks võimalik täpselt samu tingimusi ühest katsest teise. Ning siis saab võrrelda mis erinevus on. Ma ei taha teada erinevusest telefoni tööperioodi pikkuses vaid ma tahaksin teada kui palju rohkem energiat mahub sisse. Siis saaksin vast hinnata, kas see oleks mõistlik ja mitu kilomeetrit lisaks saaksin ühe laadimisega sõita.


# See, et Leaf 30kWh akuga -30 300km sõidab, nii jabura valeväite peale,
# ei hakka ma isegi midagi ütlema.
Jep, selles mõte oligi. Ja täpselt sama jabur on ka sinu väide. Ja ilma ühtegi tõestusmaterjali peale enda väite ei ole sa ka pakkunud, et see vähem jabut tunduks.

On kaks vahet, kas aku laetuse tase või aku mahutavus, kui palju ta võimaldab endasse elektrit laadida niiöelda.
Tegelikkuses toimub lihtsalt elektronide, ühelt poolt teisele poole sundimine.
Kui seade mõõdab aku mahutavust, siis ta ei näitagi seda, palju sinna hetkel on laetud.
Siinsed inimesed ei paista vahet tegevat aku laetuse tasemel ja aku mahutavusel.
Üks asi on see, mitu liitrit bensiini on paagis, teine on paagi suurus, aga nagu juba ütlesin, ei saa bensiini ja akut üksühele võrrelda, kuna nad ei toimi samamoodi.


Kuid see väide, et kiirlaadimisega on kasutegur suurem on ikka äärmiselt jama, täiesti ebapädev väide.
Inimene, kes tuleb välja nii võhikliku võitega, temaga ei ole akude teemal mitte midagi rääkida.
Laadimise kasutegur on väiksema vooluga laadides, alati suurem, aku soojendamine, kui ta on külm, on hoopis teine teema.


Kuid selgelt on arusaada, et siin foorumis on akude teemal koos äärmiselt ignorantsed ja ebapädevad inimesed, kellele midagi selgeks teha on äärmiselt raske, mistõttu ma parem ei ürita edasi.
Mäletan juba varasemalt akudeteemast, siin foorumis, et siin foorumis ei jagat seda asja.
Mäletan, kuidas üks ebapädev inimene tuli rääkima, kuidas, siidiuss siis.
Küsis, mitu Watti on üks Amper ja siis tuli välja sünnitisega, et 10W on 1 Amper :D
Aga ta ei saanud aru, et W ja A ei ole sama asja näitajad, mida saaks teisendada, ei ole.
Juba see näitas tema täielikku ebapädevust antud alal, nagu ka teil.
Tema aju ei võimaldanud aru saada, et A on voolututegus ja W võimsus.
Samuti ei saanud ta aru sellest, et A ei saa tekkida ilma Wattide ja pingeta V.
Samamoodi ei saa Watid tekkida ilma pinge ja Ampriteta.
Teie siin olete samasugused oma elektriteadmiselt, nagu tema.
Ta ei saanud aru, et 100W pirn on erineva voolutugevusega Amper, olenevalt sellest, kas see on ehitatud 12V või 220V peale.
Teie hiilgate siin samasuguse võhiklikkusega elektri alal, nagu tema.


Miks ma teie antud linkide peale midagi ei ütle?
Sest te ei ole ise aru saanud, mida neis öelda tahetakse ja miks.

Ma ei peagi teile tegelikult midagi tõestama, mina ja teised targad inimesed teavad, et aku aeglane laadimine on parem.
Ning kasutan aeglast laadimist aeg-ajalt oma akudel, et neid korrastada.
Kui peaksin kunagi elektriauto ostma, siis kindlasti hakkan ka selle puhul võimaluse korral aeglast laadimist kasutama ja minu auto aku kestab selle tulemusel paremini, kui teie oma, nii eluealt, kui sõiduraadiuselt.
Samuti kulub mul sedasi veidi vähem elektrit, elektriauto peale, see küll võrdlemisi väike vahe elektrikulus, aga see on olemas.

Seda ma ei oska öelda, mis superlüüdid teevad ja kunagised tuleviku superakud, aga ma räägin neist akudest, mis on kasutusel praegu.

Kuid, kuna paljud inimesed ei suuda oma autol kütusekulugi mõõta, siis on ilmselt palju palutud, et arnise sugune suudaks elektriautol võrrelda kiiret ja aeglast laadimist sõiduulatuse osas.
Sest elektriauto sõiduulatuse hindamine on keerulisem, kui sisepõlemismootoril, kuna varieeruvusi on rohkem.

Kui ma ostan mobiililaadijat, siis eelistan ka alati aeglasemat, tihti kõige aeglasemat.

Muudetud 11.12.19 20:43

Ebasobiv postitus, mis muud. Ma hoiatasin.

solksolk, selleasemel, et teisi solvata võiksid jagada mõnda viidet, et me saaksime ka harida end ja saaksime rohkem teada sellest võlust mis on aeglane laadimine.

Ma ikkagi tahaks teada, mitu km ma siis saan sõiduulatust juurde.

https://www.whatcar.ee/uudiste-artiklid/6601/millised-on-tki
ndlaimad-autod-aastal-2019

Unustage järjestused ja vaadake protsente seal taga. Särtsukad peaks olema nii loogika kui siin teemas väidetu tõttu kõige esimesed ja alles seejärel tulema fossiilikad. Reaalsus on millegipärast hoopis midagi muud. Üks tootja suudab teha igati eeskujulikke hübriide, samal ajal Leaf ei küüni eriti kuhugi, Zoel pole listi etteotsa üldse mingit asja... sama kontserni Dacia Sandero teeb samas töökindlusega silmad ette üldse enamikele autodele:)

Arnis on siin särtsukate töökindlusest ja vastupidavusest kõige rohkem rääkinud - ma olen selle teoreetilise poolega ka alati nõustunud, aga praktika on millegipärast üsna erinev. Mis juhtus? Särtsukate elektripool on madalama kvaliteediga kui fossiilikatel?

PS: ei maksa neid protsente samuti liiga tõsiselt võtta, sest "mõned protsendid" pole tegelikkuses üldse olulised, mõned teised liigagi, kõik on muidugi ühte patta pandud. Aga kuna tuuakse tekstis eraldi välja elektrisüsteemi rikked, mida erineb riskialtide sõlmede hulka arvestades särtsukatel rohkem, kui oodata võiks, peaks sobima ka siia teemasse, sest nüüd justkui oleks üks ostuargument särtsuka kasuks vähem...

Tesla S on igati kõrgel kohal. Aga tänapäeva uutel autodel on valdav osa rikkeid seotud elektri osaga. Mehhaanilised detailid hakkavad otsi andma siis, kui nad juba piisavalt kulunud on. Elektrotehnikat-elektroonikat pole el.autodel vähem kui muudel.

Te nõuate solgilt võimatut. Kuidas saab ta postitada siia viiteid, kui ta on targem, kui keegi teine siiani planeedile Maa sündinu? Kas Einsteinil oli kellelegi viidata, kui ta oma relatiivsusteooriad välja pakkus?

Muudetud 12.12.19 09:22

No eks siin kõik parajad põikpead ja püüavad teistele tõestada, et just tema arvamus on õige. Solk aga ses mõttes kõige põikpäisem, sest temaga on argumenteeritud dialoog võimatu, kuna ainult tema arusaamine asjadest on ainuõige ja kõik seisukohad, mis tema omaga ei ühildu, on valed.

6. Tesla Model S (2014-…) 98,9%

9. Kia Niro (2016-…) 95,7%

10. BMW i3 (2013-…) 95,2%

11. Hyundai Ioniq (2016-…) 95,0%

12. Nissan Leaf (2011-2018) 94,9%

Ei saa aru, mille üle virisetakse? Kas need on siis kehvad tulemused või?

Kõigil ülalmainitutel on kordades rohkem "asju" mis võiks katki minna (näiteks istmesoojendus, naviseade vms) võrreldes "tippudega", millel kõrvalistuja kojamees ja istme reguleerimine on lisavarustuses, nagu Auris, Jazz, Sandero vms.

Ei saa panna kõike ühte patta - "auto ja auto, mis vahet seal on".
Loomulikult 5. seeria BMW-l on kordades rohkem muresid. Kui ühel on kaitsmeid 12tk ja teisel 180tk. Selle peaks autoostja arvestama ka, et kui tal on on istmemassaaž, siis see võib katki minna, versus kui tal ei ole seda. Kui iga sõlme töökindlus on 99,99%, ja sõlmesid on 700tk rohkem kui Sanderol, siis peaks lihtne matemaatiline teadmine ütlema, et probleemivaba auto tõenäosus on 7% väiksem. Seetõttu 1. seeria BMW, mis on sama tootja oma mis ka 5. seeria BMW, on erineva töökindlusega.

Aga jah, kogu see artikkel on üsna mitte teaduslik, Kia Soul oli 100%. Lihtne kalkulatsioon ütleb, et iga protsendi taga on vähem kui 100 autot... see on täielik BS.
Eriti meeldis mulle Nissan Kakaška - olen isiklikult sõitnud tuksis mootoriga eksemplariga, mille läbisõit oli alla 5000km (Nissani esinduses olnud auto).

# Kui iga sõlme töökindlus on 99,99%, ja sõlmesid on 700tk rohkem kui
# Sanderol, siis peaks lihtne matemaatiline teadmine ütlema, et probleemivaba
# auto tõenäosus on 7% väiksem.

Nõustun täielikult. Aga siis olekski aus öelda, et selle fossiilika töökindlus on märgatavalt parem, mitte et särtsuauto on lihtsam fossiilikast ja palju töökindlam. Tegu oli ka UK turuga, kindlasti on meie kliimas nende probleemide (sh ka lisavarustuse) osakaal juba erinev.

Mind siiski üllatab veidi see elektriprobleemide väljatoomine (sest % pole ju avaldatud), kuna täpselt samu releesid, kontakte, pirnipesasid jpm on võimalik toota ka väga kvaliteetselt. Peab vist tegema järelduse, et särtsuka küljes olev elekter pole mitte sugugi töökindlam kui fossiiliauto elekter koos kõige mehhaaniliselt liikuva kaadervärgiga veel seal juures. Needsamad Toyota/Lexuse hübriidid seal eesotsas kinnitavadki, et kvaliteet ei sõltu tegelikult tehnoloogiast või selle keerukusest. Muidugi autod on kah uued veel, vaatame 20 aasta pärast uuesti:)

Kui võtame mitte Tesla, vaid klassikalise autotootja.... siis mis vahe on tagumise vasaku piduritule pirnipesal fosiilautol ja elektrikal.

No näiteks seesama Põõzik 208 vs 208 elektrikas.

Võrdleme õunu õuntega. Leafi ei saa võrrelda Sanderoga. Tesla S-i ei saa võrrelda 5-seeria BMW-ga. See, et nad visuaalselt sedaani moodi välja näevad, ei puutu ju asjasse.

Kui KÕIK muu jääb samaks (autotootja ja auto mudel ja varustuse valik) SIIS on elektrikas töökindlam sama auto disla/bensukast. Kõige lihtsama fosiilika mootori küljes on vähemalt tosinkond andurit. Elektrikal on 2.

# Mind siiski üllatab veidi see elektriprobleemide väljatoomine
Mis muud suurt sel särtsukal saakski juhtuda? Veermik on kuludetail ja neid ilmselt väga vigade sisse ei arvestatagi, mehaanilisi komponente nagu ka vägapalju pole. Seega peamine mis saaks kajastuda selles küsitluses ongi elektroonika probleemid.
Omaette teema on see, et kui valim on väike, siis protsendid kajastuvad kahtlaselt. Kui igat masiant selles loetelus oleks 1000+ siis võiks hakat arutama, et need protsendid näitavad juba midagi. 218 mudelit, 18k vastanut; no kuidagi ei tule isegi keskmiselt 100 vastanut auto kohta. Rääkimata siis sellest, et hübrdiidid ja täiselektrilised on vähemuses nagunii üldises autopargis. Ei imestaks, kui igat elektrikat oli alla 20 ning neist 20-st 1 siis oli kogenud mingit viga. Kui ajavahemik on ka näiteks 2011 kuni 2018 siis tõenäosus, et 7 aastat vanal masinal erineb mõni elektroonika viga on üsna suur.

Ühesõnaga see kindel tabel kuigi palju asjalikku infot kahjuks ei anna. Pigem võiks öelda, et tõstab esile kas juhuslikult mõne mudeli või siis enim-müüdud masinad sest suurema valimi puhul tootja oma kvaliteedikontroll hakkab läbi paistma. Ehk kui populaarseimate mudelite tipus on Corolla näiteks, siis Toyota oma kvaliteedukontroll kumab läbi ka küsitluse tulemustest sest iga standardkõverast kõrvalekalduva masina kohta on rohkem stanardkõveral olevaid masinaid. Väikese valimi korral piisab väga väikesest hulgast standardkõveralt kõrvalekalduvatest isenditest, et kogu tulemus nihkesse viia.

Põgusalt kommenteerides tulemusi, siis kui muidu väikeautode puhul peeti 11%-l esinevat elektrisüsteemi probleemsust heaks (Honda Jazz ja Suzuki Celerio), siis 17% esinevat peetakse juba väga halvaks. Iseenesest 50% kasv ongi halb aga see on ka kehveima tulemuse saanud elektrikas vs parima tulemuse saanud sisepõlemismootoriga masina vaheline erinevus. Kui juurde lisada mootoriga esineda võivad probleemid, siis see ei tundu need elektrikad nii probleemsed enam.
See Zoe tulemus tundub kahtlane anyway. Üldises hinnangus on järgmisest EV-st rokhme kui 12% maas ja nii palju kurdetakse elektrisüsteemide üle. Kas on valimisse sattunud üks/mõni kehva kogemusega eksemplar või on tõesti olnud Zoe enda puhul mingi süsteemne probleem.

Seda kummalisem, et näiteks Toyota Yaris (alates 2011) on hübriidina kvaliteetsem...

# Võrdleme õunu õuntega. Leafi ei saa võrrelda Sanderoga.

Sel juhul ei oleks ka õige öelda, et töökindla Sandero (irw) ostja võiks vaadata Leafi või odavama Zoe suunas;)

Ronald Liive kirjutab autogeeniuses sellest, kuidas ta armus elektriautodesse.
https://auto.geenius.ee/rubriik/arvamus/ronald-liive-lugu-se
llest-kuidas-ma-armusin-elektriautodesse/

Eriti tähelepanuväärne on seal koht:
# Näita mulle inimest, kes tahab istuda autos järjest üle 350 kilomeetri? Isegi Riiga sõites tahame me kõik ju Pärnus ühe korraliku Steffani pitsa süüa ja veidi jalgu sirutada. Sel ajal, mil auto niikuinii pargib, saab seda laadida.

Paraku näitab see postitus, kui küündimatu on jutt peatusest ja puhkusest. Steffani juures ei ole ühtegi laadijat, seega on jutt veidi jalgu sirutamisest täiesti mõttetu. Elektriautod / taristu ei ole lihtsalt veel valmis.

Vabandus, et:

# Okei Steffani restorani läheduses hetkel veel ühtegi laadijat ei ole aga see on vaid aja küsimus ja varsti-varsti avatakse Pärnus IONITY kiirlaadija ning ka Tesla oma.

...lihtsalt ei päde. Tesla ei pane oma laadijat kesklinna ja vaevalt see IONITY kiirlaadija Steffani ette pannakse (ja mis mul sellest, ma ei käi Pärnus pitsat söömas). Elektriauto laadimine jääb ikka ennekõike kodus ning kui elustiil nõuab pikemaid sõite, on fossiilipõletaja veel kauaks ainus lahendus.

võiks ennast näidata sellele ajakirjanikule.350 km peal ma ei saa ennast veel soojakski sõidetud.500-600 km pole mingi probleem.loomulikult on autodel ja inimestel vahe

Mõnus auto, head istmed pole 700km mingi probleem järjest lasta. Sõitmine on mõnus tegevus, eriti kui üksi. Hea vaikne ja rahulik.

ei ole ta midagi mõnus tegelikult, tuim mottetu rooli passimine. Kuskil jäärajal rallimine näiteks või siis hea minekuga masinaga paarutamine ja kiirendamine, seegi ehk mingi aja on fun, muidu ju täiesti pointless passimine.