Palk hea, passiks enne autos kui kontoris.

Kas Eestis elektrikas vs fossiil kindlustamisel on suur hinnavahe?
Norras tõstavad järjest kõik seltsid el autode kindlustuse keskmiselt 2x kallimaks kui fossiilide oma. Kuna statistiliselt on elektrikate kindlustuskahjud palju suuremad/kallimad, kui "vanamoodsate" autode omad. Põhjenduseks toodi, et ei osanud varem õieti hinnastada, nüüd kui tänavatel on massiliselt elektrikaid, siis on ka nendega avariisid juba suur hulk ja remondiarved ja mahakandmised ületavad tuntavalt fossiilide oma. Mõned näited artiklist:
Elektrijuhtmestik, mida ei saa parandada, nagu vanasti - 4000eur
Peugeot Partneri akupakk 19000eur
Kaubiku (nime polnud artiklis toodud) uus akupakk 23000eur
Tesla X- sõideti otsa, pealevaadates polnd suurt häda midagi- kahjud sh akud 60000eur.
Hübriididel mureks keerukus, kus tihti peale avariid kantaksegi maha, kuna asja lootusetu toimima saada vigadeta. Ei kujuta ette, kas nobenäpp "Vasja garaaž" saab sellega nn järelturult ostes hakkama, või siis vedada kõik Leetu :)

Tuleb siis välja, et tõesti reostavad elektriautod rohkem kui maha kandmisele lähevad nii lihtsalt. Tõesti väga kõrged remondi hinnad.

Ei tea täpselt kuidas Norras ja EU-s aga USA-s lähevad mahakandmisele/remontimisele akupakid tihti seetõttu juba, et seal kriim peal kuigi see kriim ei ole nii sügav lõhe, et üldse läbistaks akupaki kaitsvat kihti. Aga kuna lepingu tingimused või regulatoorsed nõudmised vms on, et peab olema nagu tehasest tulnu vms siis tuleb akupakk välja vahetada. Ja kuna need üsna kallid, siis ongi odavam maha kanda auto. Sarnaste asjade tõttu leiab väga palju kas maha kantud masinaid odavalt järelturult või siis komponente nagu akupakid üsna mõistliku hinnaga. Ebay lahti võtta, siis leiab sealt 500km raadiusega Tesla 3 akupaki ~13k eest, kogu mootorite ja inverterite ja akupakiga komplekti nägin mingihetk ~20k eest. Lükkad selle mõne 6k maksva Audi A6 kerele alla/külge ja ongi alla 30k eest luksuslik elektriline A6 mis suudab ilmselt ikkagi 300+ km läbida täis akuga ja on AWD ka. Kogu see iseehitamine on muidugi päääris keeruline ettevõtmine või kulukas teenus mida osta.

Ehk siis ise võtta ja ära parandada need kere detailid mis päriselt katki ja jätta see töötav ja terve aga iluvigadega akupakk sinna põhjaalla alles, siis saab täitsa mõistliku hinnaga korda teha ma arvan.

Aga elektrikate kasko on küll törts kallim. Liikluskindlustus sama või piisavalt sarnane, et ei tee vahet. Minu piiratud kogemuse põhjal.

See trend kehtib ka tavaautodel - igasugune kriim värvimata plastdetailil või esituli (2-3k€ LED matrix tuli, tükk).

Ma isiklikult arvan samal teemal põhinevalt, et kaskod/kindlustus paketid muutuvad varsti (lisanduvad odavamad). On põhjendamatu vahetada akupakki kui sel on väike mõlk servas. See ei ole esteetilise tähtsusega detail ning kui pakk on veekindel, ning elementidele ei ole haiget tehtud, on põhjendamatu seda vahetada.
"Remontimatu juhtmestik" - pole selliseid asju praktiliselt olemas. Küll on mingid normid, mida tootja ette näeb (modulaarne remont). Jah 400V juhtmestiku remont on keerukam kui tavalisel 12V, sellegipoolest, õppinud isik oskab seda teha edukalt. Kuna väljaõpet esindustes ei ole siis... nii ongi. Ja muidugi juhtmestik ei maksa mitutuhat, tee mis tahad.

Täiesti piisab teistsugusest kaskolepingust, kus mitte ei vahetata asju niisama, vaid võimalusel remonditakse. See võib sisaldada ka esittule kriimustust (mitte mõra) - kriime saab täis valada ja saada 95+% samahea tulemus.


PS: Partneri akupakk maksab suvahinda sest tegemist on autotootja "vastavus-autoga" - see auto on olemas ainult sellepärast et on nõue (või teostatakse katseid elektrifitseerimisega).
Hübriidid "liiga keerulised" - läheb tagasi sinnapoole, et sama kehtib ka tavaautodel - uuetel tehakse liiga palju modulaarseid parandustöid ja moodulid maksavad põhjendamatult.

tundub,et sa oled veneaja inimene ja ei tea autoremondist ja normidest mitte halligi!

Muudetud 14.12.19 12:57

# Jah 400V juhtmestiku remont on keerukam kui tavalisel 12V, sellegipoolest, õppinud isik oskab seda teha edukalt.

Soovimata laskuda diskussiooni, kes on "õppinud isik", võib lihtsalt öelda, et auto kõrgepingeseadmeid remontida ja hooldada tohib ainult spetsiaalse väljaõppe läbinud ja vastavat tunnistust omav isik. Turvalisus eelkõige!

Olen varemgi siin öelnud, et see on üks mitmetest põhjustest, miks on kasulik toota poolhübriide - nende juures kasutatav pinge on madalam ning neid tohib näppida iga autoelektrik. Elektriauto puhul lihtsalt "õppinud isik" olemisest ei piisa.

Just.

Poolhübriidide all mõtleme siis 48V hübriide? Jah, need on tõesti parim "progress" tavalisele autole. Ma soovitaks absoluutselt kõikidele 12V sõidukitele lisada 48V süsteemi, aga ka see läheb väga vaevaliselt. Eesmärgiga välja vahetada lõpuks kõik 48V peale.

Muideks, ka 48V süsteemi puhul on TEATUD lisakeerukused tekkinud tööde tegemisel ajal - nimelt pingestatud süsteemiga töö tegemine on ohtlik (mitte inimesele), 12V puhul seda peaaegu ei ole (v.a. lühised). Nimelt 48V kandis saab teha alalispinge elektrikaart, mis kõrvetab pesad ja pistikud katki kui asju hakata "tuimalt lahti ühendama, kaitseid näppima jms. :)
Aga see on selle foorumiteema jaoks juba tuumafüüsika :)

Parandage mind, kui eksin, aga kas kindlustuse üks põhilistest komponentidest pole mitte auto võimsus? Tesladel on passi päris suured numbrid kirjutatud. Tegin millalgi internetis päringu modelS-i sundkindlustusele ja tulemuseks oli väljaminek 1200€ aastas. Võimalik kokkuhoiumoment selliste numbrite puhul enam kuskilt välja ei paista. Messil kohatud soome autoentusiast väitis, et tema modelX-i liiklus ja kasko on aastas kokku 500€. Soomes ilmselt. Tundus ausa näoga inimene.

LeonCNG
Sinu poolt kuskil eelmisel lehel välja hõigatud CNG jaam Riias avati reaalsuses alles paari päeva eest. Eile maksis kilo 0.98€. Reklaami tehti jah juba varem ja kõvasti. Kuigi virši enda kodulehel pole samuti veel kaarti uuendatud. Eks nad kasutavad kellegi teise kaardi põhja. Euroopasse veel CNG autoga kõige mugavam sõita pole. Vilniuse põige on rahaliselt küll mõttetu, parem see puudujääv paar-kolmsada kilti Varssavi või Lublinini bensuga ära sõita, sealt edasi on tanklaid suht mõistlike vahedega, kui kaarti vaadata. Näiteks sellist - https://www.ngva.eu/stations-map/
Kahjuks pole osad tanklad avalikuks kasutuseks, vaid tahavad oma klubikaarti saada või ei tööta seal mingil põhjusel meie maksekaardid. Eriti puutub sellise asjaga kokku saksas ja hollandis. Hind võib ka meiega võrreldes kõvasti kõikuda. Loodan, et kellegile on eelnevast teadmisest midagi kasu, kui reisule satub. Ja saab osa kodutööst siin ära teha.
Kui rahva teenrid edaspidi aktsiisi eriti räigelt kergitama ei hakka, siis on cng auto üpris konkurentsivõimeline. Ka elektrikaga võrreldes. Eks teatud ohud jäävad mõlemaga ülesse. Elumaja küljes olevasse kinnisesse garaaži ei julgeks vist kumbagi parkida.

# Eks teatud ohud jäävad mõlemaga ülesse. Elumaja küljes olevasse
# kinnisesse garaaži ei julgeks vist kumbagi parkida.
Mis ohud siis sinu jaoks tunduvad õhku jäävat, et ei söandaks parkida garaaži? Kardad, et gaas hakkab lekkima ja süttib? Kardad, et auto aku iseeneslikult süttib? Mille poolest need kaks energiaallikat ohtlikumad tunduvad kui bensiin või diisel?

õige! oleme elektrikate teemas.siin keegi euroopas autoga ei käi,vaid tiirutavad ümber Tallinna,nagu satelliidid.

Truff

Kui sina nii teed, pole mul selle vastu midagi. Vaba maa. Kuigi ise ikkagi seesugust võimalust väldiks. Põhjused siis needsamad, mida sa juba nimetasid. Garaažis võib ka ilma autota midagi juhtuda, aga usun, et keegi ei tahaks lisaks põlenud autole plahvatust oma elukohas. CNG puhul täiesti võimalik. Samuti mürgitust gaasist või aku põlemisesl eralduvast substantsist. Mul on näiteks magamistoad garaaži peal. Risk oleks kindlasti suurem kui 0. Elektrikate kohta on maailmas teada piisavalt isesüttimisi, nii juhtmega kui ilma selleta. Ja ma mõtlesin pigem vähe vanemate elektrikate peale. Vaatad ju asju rohkem enda ostujõu järgi.

Midagi nagu hiljuti poole kõrvaga raadiost kuulsin, et balti riigid ja Poola peavad selle eest hea seisma, et E67 pidi saab nii elektrilise, kui CNG autoga ilma suurema viivituseta Tallinn-Varssav trassi ära sõita. See on muidugi selline EU poolt pandud kohustus ja keegi otseselt projekti ei vea. Tanklaid opereerivad ikkagi eraomanikud. Eks varsti ole näha, on sel jutul mingi tõepõhi all või mitte. Kuigi ega see otseselt paha ei teeks.
CNG puhul aitaks, kui Poolas tekiks Suwalki üks tankla. Poolas hakkas laadijaid silma küll ja elektrikaid oli ka näha. Aga Saksast läbi sõites nägin ainult ühte viita tanklas asuvale elektrilaadijale. Kindlasti oli neid rohkem, aga nii pingsalt ei uurinud. Ja kolme päeva jooksul nägin ühte sõitvat model3+kahte modelS-i. Pluss ühte autoveo treilat eelmainitutega. Vedas seda tavaline Actros. Kuidagi nadi vaatepilt, salamisi lootsin enamat.

Väga puhas elekter:
"Tasub teada, et elektritõuks ei ole sugugi keskkonnasõbralik nagu võiks arvata. Ajalehe Süddeutsche Zeitung andmetel on elektritõuksi keskmine CO2 heitkogus ühe läbitud kilomeetri kohta 125 grammi, kui arvestada kõiki nendega seotud toiminguid. Võrdluseks diiselmootoriga bussi heitkogus on ühe reisijakilomeetri kohta vaid 57 grammi. "

Artiklist https://www.ohtuleht.ee/986399/saksa-politsei-elektritouksid
-on-ootamatult-ohtlikud-liiklusvahendid

Mis seal imestada? Tõukse veetakse sisepõlemismootoriga kaubikutega laadija juurde, laetakse põlevkivielektriga, see ongi üks suur mull ainult. Niikaua, kuni neil päikesepaneele ja igas parklas laadimisvõimalust pole, seni ei muutu midagi, räme raiskamine ainult.

Põlevkivielekter kipub vägisi ajaloo prügikasti minema. Talvisel ajal, kui külma peaks tulema, ehk pannakse põlevkivijaamad veel tööle.
Aga artikkel on järjekordne püüe nui neljaks midagi tõestada: el.tõuksi puhul arvestatakse kõiki nendega seotud toiminguid, diiselbussi puhul vaid saastet sõidukilomeetri kohta, mitte kütuse tootmise, transpordi jne seotud kulusid. Kusjuures kasvõi siin pakutakse diiselbussi reisijakm kohta hoopis suuremat numbrit: https://www.delijn.be/en/overdelijn/organisatie/zorgzaam-ond
ernemen/milieu/co2-uitstoot-voertuigen.html
El.tõuks tarbib umbes 30Wh/km, kui vaid sõitjakilomeetrid arvesse võtta nagu busside puhul tehti, siis 2016. a. EU keskmine oli 296 g/kWh ( https://www.eea.europa.eu/data-and-maps/daviz/co2-emission-i
ntensity-5#tab-googlechartid_chart_11_filters=%7B%22rowFilte
rs%22%3A%7B%7D%3B%22columnFilters%22%3A%7B%22pre_config_ugeo
%22%3A%5B%22European%20Union%20(current%20composition)%22%5D
%7D%7D ), tõuksi saaste seega 8,9 g/km.

sa ei tohi seda akupakki edasi kasutada, kui tal on väljas mõlk.
tegelikult ei tohi akupakki edasi kasutada ka siis, kui ta lihtsalt on saanud korralikult põrutada, aga väljast vaadates näeb ilus välja.
Li-Ion on täna hetkel veel suht tuleohtlik igasugustele füüsilistele mõjutustele.

Juhe ise ei maksa loomulikult midagi. Aga moodsa auto juhtmesüsteemi vahetamine ei ole päris sama, mis läpaka toitejuhtme vahetamine.

Muudetud 16.12.19 19:46

Kas poolt või vastu?Pigem lähtun pragmaatikast ja ei poolda visionääride liigset agarust mis vahetevahel väljub reaalsest maailmast.Üritan olla kahe jalaga maapinnal.Mul ei ole midagi särtsuautode vastu kuid...
Minupoolne traktaat:
Kas ikka kõigil särtsuauto tahtjatel taristuvõimekus on olemas?!
Olen siiani särtsuka ostmist edasi lükanud kuna minu logistika ei kattu elektriauto akude võimekusega.Kui on leitud vastava tasemega tehnoloogia siis küll.Hetkel oleme ausad,akude tööpõhimõte kaldub ikka sinna Luigi Galvani ajastusse...ja niikaua kui midagi olulist pole akude tehnoloogiavallas kardinaalselt toimunud , lükkub ka minu särtsusuksu soetamine tulevikku.Siiani olen soetanud vaid kaks särtsulist mururobotit(1200m2 ja 7000m2 alade niitmiseks) ja püstitanud päikeseelektri tootmisjaama.Teine jaam on planeerimisel.Mõtlemine tundub roheline ja fossiilseid küttevahendeid läheb sellevõrra vähem aga...Kui need akud el.autodel vaid pikemalt kestaksid just talvetingimustes ja planeerimata pikemate sõitude korral.Laadimisjaamade saadavus on ilmselgelt puudulik.Linnades ehk veel kuidagi midagi kuid tulevikus terendavad seal pikad järjekorrad kui elektritaristut võimsamaks ei arendata,et tagada laadimisjaamade piisav arv(või inimese eluaseme tarbimisvõimekus suurema peakaitsme näol).Ilmselgelt tuleks kogu Eesti elektritaristu võimekust oluliselt tõsta mis aga maksab ja kes seda maksab.Ideaalis on hetkel elektriauto omamise eelis eramaja,ridaelamu või paarismaja omanikuna.Kiirlaadijatest ei tasu unistadagi meie lokaalsete trafoalajaamade võimsust silmas pidades
Mul maja peakaitse 3x32A ja sellega juba oleks võimalik elektrikat laadida kuid nagu ma eelpool mainisin ,piirab logistiline eripära, seda akude madala võimekuse tõttu.
Mõtelgem nüüd edasi mis maksab lisaks elektriauto ebanormaalselt kõrgele hinnale veel individuaal -või ühistaristu loomise kulud(võttes arvesse kõik tehtavad kulutused korraliku laadimispunki(de) loomiseks nt.Elektrilevi hinnakirja ning projektimaksumusi arvestades).Olen olnud sunnitud ostma arendajana alajaama koos el.liinidega ,et tagada arenduspiirkonnas vastav tarbimisvõimekus ning see ei ole odav lõbu.Kõik seda ei saagi kuna puudub kesk-ja kõrgepingetaristu võimekus mõnes piirkonnas.Se,et massiliselt kallihinnalisi elektriautosid müüa peab olema esmalt lahendatud prognoositav tehniline laadimisvõimekus just kiirlaadijate ja võimsamate laadijate jaoks.Teiseks valupunktiks jäävad ikkagi akud.Nende tehnoloogiatase pole märkimisväärselt uuenenud.Särtsuauto-visionääridel pole mõtet loomanahka müüa, seni kuni see veel elavana metsas ringi jookseb.Elik siis akutehnoloogia puhul puudub tõsiseltvõetav insenertehniliselt tõestatud reaalne lahendus.

Natuke harivat lugemist tarkadelt inimestelt:
https://hal.archives-ouvertes.fr/hal-02143273/document

Kui on tegu väikeste vahemaadega ja(või) äärmiselt rutiinsete ning täpselt ette planeeritud sõitudega siis elektriauto jah.
Paljude poolt see range kava järgimine pole lihtsalt võimalik.
Ootan akutehnoloogia kardinaalset uuenemist!

Muudetud 19.12.19 09:20

Küllap need eraomanduses laadimisjaamad ka kunagi tekivad nagu kunagi tekkisid bensiinijaamad, kui nende jaoks laiem vajadus tekkis. Aga siis ei saa me enam rääkida odavast laadimisest, sest hind saab olema selline, nagu ärimehel majandamiseks vaja. Ei usu, et riik mingit võrku arendama hakkab.

"Eraomanduses" laadijad on juba tekkinud https://m.circlek.ee/cs/Satellite/EE1/et_EE/pg1334118527693/
eraklient/mootorik%C3%BCtused/Elektriautokiirlaadimine.html?
c=Page&childpagename=EE1%2FLayout&cid=1334118527693&
amp;d=Touch&lang=et_EE&packedargs=lang&pagename=
EE1Wrapper&sitepfx=EE1&sitepfx=EE1 ning neid tuleb juurde: https://auto.geenius.ee/rubriik/elektriautod/circle-k-paigal
dab-eestis-kahte-teenindusjaama-elektriautode-kiirlaadijad/ , riik nende rajamist ei toeta. Vastupidi, riigile kuuluv Elektrilevi paneb tasku kasumi, ehk siis maksumaksja teenib nende rajamise pealt tulu.

Muudetud 19.12.19 10:09

ERMS1, selleks, et vältida valearusaamu ütlen kohustuslikult ära, et ei püüa järgnevaga kuidagi väita, et sa peaksid endale särtsuauto ostma. Küll aga leian, et mõned su arvamused/väited vajavad korrektuure.

# Kas ikka kõigil särtsuauto tahtjatel taristuvõimekus on olemas?!
Ei. Kindlasti mitte. Samamoodi nagu bensiini autode alguses tuli kütust apteegist või poest vms osta sest ei olnud bensiinijaamu. Taristu areneb koos lisanduvate autodega.
Samas taristu areng on ilmselt suhteliselt aeglasem kui bensiinijaamadel sest eriti esimese hooga on vladav enamus särtsukate ostjaid eramaja vms elanikud, kes kodus laevad ja ei vaja taristut peaaegu kunagi.

Sina kui päikesepaneelidega elektritootja peaksid nägema aga võlu selles, et sa ei sõltu enam kellestki teisest oma liikumisvajadusteks, sest sa toodad ise enda nö kütust, et ringi sõita. (Ideaalses juhus kui on oma toodangu kogumiseks vahepuhver või saad laadida päeval kui päike paistab. Potensiaal on olemas igaljuhul)

# ..kuna minu logistika ei kattu elektriauto akude võimekusega.
Jep. Täitsa loogiline. Tunneksin ainult huvi, et milline peab see logistika olema, et ei sobiks turult leitavad särtsukad just akumahtuvuse pärast? (Tõsi, hind oleks argument, sest 400-500km sõiduulatusega masinad on ~50k€ niiet mitte odav lõbu)

# kuid tulevikus terendavad seal pikad järjekorrad
Kahtlustan, et see on suuresti kinni jällegi mõtteviisis, et autot peab "tankima" mingis erilises kohas nagu tankla või avalik laadimisjaam. Pigem ütleksin, et järjekordi ei tohiks juurde tekkida kuna korteriühistud ja parklate omanikud on sunnitud/suunatud ise paigaldama laadijaid mõistlikus koguses, et kõigile püsielanikele jaguks.

# Mul maja peakaitse 3x32A ja sellega juba oleks võimalik elektrikat laadida
Sellega on võimalik laadida vägagi kiiresti. Võttes natuke piiratumad voolud, siis 1x16A suudab laadida sõltuvalt autost 5-10km tunnis sõiduulatust. Õhtul 8 laadima ja hommikul 6 laadimast, siis saab kenasti 100km sõiduulatust. Seega kui päevane sõit ei ole üle 45km sihtpunkti ja samapalju tagasi (et oleks väike varu), siis saab laadida enamikes Eesti maakohtades ka akut edukalt.
Siinkohal jah tuleb praeguse võrguga see kompromiss sisse, et ilma võrku täiendamata kõikjal ei saa laadida 22kW+ tunnis. Ja ma arvan, et kõigil ei ole vaja ka laadida nii kiiresti. Neil kel on tuleb ilmselt siis vaadata tervikuna tehtavaid kulutusi, et kas finantiliselt mängib välja. Ehk kas kütusekulu ja hoolduse sääst kaaluvad üle lisainvesteeringud.

elektrika peale ei saa kindel olla.mul nt. maakodus harjumaal pole teist päeva elektrit.kui tahaks sealt tööle sõita,siis langeb elektrikas ära ja tuleb võtta tavaauto millele on võimalik kütust kanistrisse varuda.võimalik on ka variant,et jääd niikauaks töö juurde ööbima,kuniks maale elekter tagasi tuleb.tööl saaks laadida

Soomlased ei looda, et iga inimene ise arvutada oskab ning on valmis teinud võrdleva arvutuse:
https://www.ilmastopaneeli.fi/autokalkulaattori/
EDIT: Algul mõtlesin, et mida juttu, aga lähemal vaatlusel on tegu ikka väga põhjaliku asjaga. Kasutatavaid muutujaid saab ise muuta.

Muudetud 19.12.19 15:57

# elektrika peale ei saa kindel olla.mul nt. maakodus harjumaal pole
# teist päeva elektrit
# tuleb võtta tavaauto millele on võimalik kütust kanistrisse varuda.
Täiesti nõus. Elektrikatkestus on paha asi.
Selles mõttes on parim luksus neil kellel on endal elektri tootmise võimekus. Ei ole kunagi muret, et tankla kinni või tühi. Samas selliseid inimesi vähe kel see võimekus/luksus. Korteris elajad ei pane endale päikesepaneele või tuulegeneraatoreid vms. Maakohas elajal ei pruugi olla raha, et oma elektritootmine püsti panna (isegi, kui pikema perioodi peale võib see investeering olla sama/odavam kui elektri sisseostmine). Aga praegu see kogus inimesi kel oma tootmis võimekus ja elektruautod ei pea põhimõtteliselt muretsema enam tarneahela probleemide peale. Tulevikus hinnad peaks soodsamaks minema, siis võib see veel kergemini kättesaadavaks muutuda.

tulevikus saabub kommunism. nii on tuleviku asjadega.

esimestel autodel ei olnudki peale apteegi muid kohti vaja, sest bensiini on suhteliselt lihtne kaasas vedada. tegelikult saab ju elektrit ka kaasa vedada, aga suhe mass/hind/mahtuvus ei tasu lihtsalt täna kuidagi ära. tõsi on, et suurt läbimurret on vaja, aga see läbimurre võib tulla ka kukesammuga. aastakümnetega.
muidugi on võimalik, et 10 a pärast tuleb revolutsioon, mis kogu Elon Muski ja tema kliimafanaatikute bande ära puhub, sest "roheline" energia jõuab ummikusse.

ERMS1 - tore et üsna põhjalikult asjast kirjutasid, aga... kahjuks väga suures osas on jutt klassikaline teadmatus, mis on siin juba mitukümmend lehekülge lahatud.

Võta teadmiseks
a) 2019a elektriauto sõidab 200-500km - see tähendab, et nii palju saab sõita seisma jäämata
b) Kui vaja laadida, siis see võtab üldiselt kuni pool tundi
c) kui kodus pole voolu, saab laadida mujal kus on.
d) auto vajab 1x16A koduseks laadimiseks.'
e) 2019a elektriautode akud kaotavad 1-2% oma mahust aastas.
f) pakasel talvel saab sõita neljandiku võrra vähem kui suvel. Seega kui vaja on ööpäevas 200km, siis tuleb võtta auto, mis sõidab 300km. Kui vaja on 300km 24h kohta, tuleb võtta auto mis sõidab 400km. Kui vaja on igapäevaslet läbida 700km, siis soovitavalt muuta oma eluolusid, kui see just autojuhi tööga ei ole seotud, sest sellise distantsi igapäevane läbimine on suur osa elust.

Ära maailma asjadest muretse, sa ei ole täitsa kursis kõigega, aga asjad lahenevad muretundmisest olenemata. Ei jää voolust puudu, ei jää liitiumist puudu ega teki mingeid järjekordasid laadijate ette, mis kestaksid püsivalt.

See uurimistöö ei peegelda reaalset elu. Pea kõik on jumala puus. Sh 500€/kWh (tegelikkuses 100-200). Kogu see uurimine ei võta teadmiseks, et keskmiselt auto aastane läbisõit on 15 000 kanti, oleneb riigist jne. Ma sõidan rohkem kui 2x rohkem kui norm ja kõik on väga hästi. Selgita, miks see nii on.

Mulle meenutab siinne jutt kangesti 90ndate keskpaika, kui kõik väitsid moblade puhul, et kaadmiumakud ongi tulevik ja peame lihtsalt harjuma nende piirangutega (mäluefekt jm unustatud omadused).

TO 63amg: sama siin, üsna kaugele välja on külad kõik pimedad. Torkas silma, et tanklal on vist omal mingi varugeneraator, et avariivalgustus töötas ja tankida sai. Laupäeva õhtuks (ülehomme) lubati voolu tagasi. Ega väga lugu kah pole, sest kool-lasteaed olid samuti kinni elektririkke tõttu, lastel kodus kah lõbus. Lihtsalt tabav näide, miks särtsuauto ei saa olla täna igal pool pere ainus liiklusvahend ja miks on vara seda seaduste toel nõudma hakata. Õnneks keegi veel ei nõua kah kusagil mujal kui mõne kommenteerija märgades unenägudes:)

Ma ei saa aru, millest puhute siin. Ma olen paar korda pikemat katkestust üle elanud elektriautoga. Misasja te siin plärate, et kui voolu pole, siis auto ei sõida? :D

ära hakkab tüütama see kõiketeadva maailma naba imidž.

arnis

e) 2019a elektriautode akud kaotavad 1-2% oma mahust aastas

millel selline väide põhineb?

Pole väga kuulda olnud, et midagi põhimõtteliselt uut oleks akukeemias just 2019 kasutusele võetud. See, et osad tootjad teevad paki veidi suurema, et esimese aasta suuremat langust varjata, on ka teada. Sõltuvalt kasutamistest ja laadimistest on käärid palju suuremad, kui see sinu pakutud ideaalne 1%.

Tuleviku elektrikad pidid saama elektrivõrgu osaks, ehk kui kodus voolu pole, siis ühendad auto pistikusse ja saad perega telekat edasi vaadata. Hommikul lähed laed auto näiteks töökohas täis ja õhtul jälle vool olemas.
Aga mõnele see jälle ei sobi, sest tema töökoht on vähemalt 500km kaugusel ja pooltühja akuga sinna ei jõuaks...

Praeguste el.autode probleemid pole vaid paratamatus, vaid suuresti mõtlemise inerts: Meie kliimas ei tule kellelgi pähe ehitada ühekordsete akendega maja, see on isegi seadusega välistatud, aga ühekordsete akendega el.auto on normaalsus, kuna fossiilipõletajatel on olnud jääksoojust jalaga segada. Ja kaeveldakse, et talvel on el.autode sõiduulatus nii väike, nii väike..

Akude vastupidavus pole seotud mitte vaid akukeemiaga, vaid ka sellega, kui täis/tühjaks akusid kasutamise käigus laetakse/tühjendatakse ja kui palju tsükleid tehakse. Praegustel autodel on mitu korda suuremad akud, kui esimestel iMievidel ja Leafidel, st. 1 Gm läbimisel tuleb teha mitu korda vähem laadimistsükleid, st. aku vananeb selle aja jooksul mitu korda vähem. Ja on jäänud mulje, et lisaks jätab SW laadimisel/tühjendamisel veits suurema "varu", akudest ei üritata viimast võtta.

Muudetud 20.12.19 09:07

A!

Ei olegi midagi põhimõtteliselt muutunud aastal 2019. Küll aga statistikat saab teha ainult vanemate sõidukitega. Ja näiteks minu enda sõiduk või mõni 2012a Tesla. Neid vanemaid sõidukeid (5+aastat, 200 000 km+) on tuhandeid. Aga uusi 2016a sõidukeid osta ei saa, seetõttu andsid väite, et 2019a sõidukid, mida praegu osta saab poest, kaotavad akut sellises diapazoonis. Miks ma ütlesin 2019? Sellepärast et olid olemas autod, mis kaotasid kõvasti rohkem (disainiviga jne), aga neid enam pole müügis.

1% on tavakasutamisel, 2% pigem tugeval kasutusel. Mina olen see teine.
Neid eraisikud, kes aastas 90 000+km sõidavad, palun nendest üldiste "maailma tendentside" analüüsimisel arutlusest eemal hoida. Ei ole mõistlik disainida üldsusele tehtud tooteid/teenuseid kuni 1% tarbijate vajadustele.

Muudetud 20.12.19 12:55

https://www.youtube.com/watch?v=7DTMnF3EDBI

Pikem video, kes keelt oskab. Kes ei oska, siis diktsioon on puhas, automaatne tõlge peaks olema hea eesti keelde.
Euroopasse meie enda akutootmine.

Mis on tähtis skeptikutel kuulata on tehnilised mured, mis neil on - kas saab otsa, vaja vahetada, võrk lendab õhku, saaste läheb hullemaks jne

arnis

Vaadanuks ma vähem igasugu elektrikate vidioid, just kasutajate poolelt nähtuna, siis ehk usuks seda 1% juttu. Nüüd kahjuks ei usu. See ei ole lihtsalt looduse seadustega kooskõlas. Ma eeldan, et sinu Leafi aku on tavaline ilma soojenduse ja jahutuseta. Kui ka on seal mingi ventilatsioon sees, siis jääb tehnoloogia ikkagi rohkem passiivseks. Mõne aasta jooksul kustuvad neil tavaliselt osad cellid üldse ära ja vajavad vahetust. Ja enne, kui asi päris ära kustub, tõmbavad need poolpidused ka keskmise mahu päris korralikult alla. See sinu poolt kirjeldatud unistuste degradatsioon kehtiks ehk juhul, kui satub ülimalt korralik aku, õues on pidevalt +20, teed laadimisi 20-80% vahemikus ja kasutad autot äärmiselt korrapäraselt. Läheb vist keeruliseks, eriti pikemaajaliselt.
Ühel teisel tootjal on tunduvalt parema lahendusega aku klimatiseerimine ja ikkagi lendab esimesel aastal umbes 4-5% üle parda, edaspidi mingi aja jooksul küll veidi vähem, ehk just kasutuse eripäradest lähtuvalt. Et saada kasutajatelt head punktid, tehakse akupakk siis selle 5% võrra algselt mahukam, et esialgu langus väga silma ei paistaks. Ja tulevadki sellised fanboyde vidioosid, kus saadakse tulemuseks paar prossa aastas : )

5 aasta pärast ostan elektriauto, 15 aasta pärast vahetan akud 3000 euri eest ära ja vanad panen oma päikesejaamast ööseks salvestama....? miski 50 kWh on neil ehk mahtuvust järel...?

kas nii saama...?

# Ma olen paar korda pikemat katkestust üle elanud elektriautoga. Misasja te siin
# plärate, et kui voolu pole, siis auto ei sõida? :D

Ega Sa polegi seda varjanud, et Sul on särtsukale lisaks kõrval ka fossiiliauto :D

Ei ole kaua aega tagasi, kui tuli olla ilma vooluta nädal ja katkestusi on ikka 5-10x aastas. Kas just pikki, aga see, kui pikk, selgub alati alles siis, kui vool tagasi antakse. Enne ju ei tea. Sellepärast ongi mul kodus diiselkütust kodus varuks rohkem, kui traktor aasta jooksul tarvitab. Bensiinivarud jäävad pigem alla 200 liitri. Särtsu on ainult 12V akudes ja umbes kümne tavalise autoaku jagu (ei pea silmas sõitvaid autosid), mida laen/kasutan muudes kohtades. Palju Sinul on varuks? Kui palju oleks mõistlik varuda?

TO A!: Arnis paraku just ongi üks osa sellest Sinu kirjeldatud üliharuldasest kasutajaprofiilist. Sellepärast ma noogutan iga korda kaasa, kui ta väidab, et talle niimoodi sobib, sest raske on mõelda välja kedagi, kellele sobiks paremini! Aga peaaegu kõigile teistele sobib kindlasti halvemini:) Küsimus on rohkem selles nn kriitilises piiris, kus särtsuka omamine ainsa autona hakkab häirima igapäevaelu. Teise või kolmanda autona särtsuka pidamine on see, mida seaduste toel praegu toetama peaks (õigemini nii, et särtsukas oleks esimene auto ja fossiilikad teiseks-kolmandaks autoks - nii võiks juba praegu sobida mitte küll kõigile, aga enamikule küll).

Ma siin juba varemgi maininud, et akutootjad mõtlevad välja erinevaid trikke aku eluea pikendamiseks. Tõestada ei saa, aga levib selline hüpotees, et nt Volvode pistikhübriididel ei võeta algul akut täies mahus üldse kasutussegi ja ümmarguste numbrite (100tkm, 150tkm, 200tkm jne) täitumisel võetakse "surnud" elementide asemel kasutusse jälle neid uusi kasutamata osi , mille järel suureneb "lennukaugus" märgatavalt sisuliselt päevapealt. Aku garantiid silmas pidades on see loogiline, aga sisuliselt on tegemist ikkagi "pettusega", mitte kardinaalselt töökindlama ja pikaealisema akuga.

Sellest akude kestvuse võltsimisest tootjate poolt on siin ennegi räägitud. Hea näide oli see suurte metsapõlengute aegne juhtum, kus Tesla armulikult läbi interneti lisas mahtu, et inimesed põlengu eest jooksu saaksid. Milleks jälle sama asja ümber mulli ajada? Tassid oma varuakut kaasas kogu aeg, maksad tema transpordi eest ja siis kiidad seda üheprotsendilist mahtuvuse kadu? Ei tundu eriti arukas....

Arnis:

Mis on tähtis skeptikutel kuulata on tehnilised mured, mis neil on - kas saab otsa, vaja vahetada, võrk lendab õhku, saaste läheb hullemaks jne

Me pole skeptikud, me oleme realistid.
Ma pole kordagi öelnud, et elektriauto mulle ei sobiks. Sobiks küll, hind ei meeldi.

Osadel pistikuhübriididel on asi sedaviisi lahendatud, et laetakse-tühjendatakse akut magusamas osas, 25-85% ja sedaviisi saavutatakse enam-vähem näitajad. Volvul on lisaks korralik soojenduse ja jahutusega kliimavärk aku porlonksis hoidmiseks. Ikkagi lähevad hingusele. Pouchidega akupaki puhul tundub selline elementide ajas tark väljavahetamine veidi kahtlane, just juhtmestiku asetuse tõttu. Seal peaks olema ju siis osaliselt dubleeritud ühendused ja mingid targad lülitid, mis elementidele vaheldumisi koormust annaksid, lihtsalt seismisega läheksid nad üsna kiiresti õhtale. Kahtlane, kas sellist tarkust hakkas keegi sinna kunagi sisse ehitama, aga mine sa tea. Ise pole veel enda oma veel lahti katkunud, et pole otseselt põhjust töötavat asja niisama heast peast lõhkuma hakata.

Uskumatu mis jama te ajate.
Jõle targad vandenõulised olete :D
Lihtsalt "ma ei usu et 1-2% on reaalne" :D
Loetle 3 inimest, keda huvitab, mida sa usud :D

Targad lülitid akupaki elementide vahel ümberlülitamiseks. Otsime tervet mõistust edasi.

Mul väsib aku 2% aastas. Kõik. Nii on, teie siin olete üsna mõttetud siinkohal. 2% võtke lihtsalt teadmiseks. Võite tulla vaatama kui ei usu. Lisatasu eest võib teha täpsema mõõtmise, et kas tõesti on üle 90% originaalmahust alles :D
Aga noh, siis hakkate kõhklema, et ooot kas ikka on originaalaku ja kas läbisõitu pole kerinud.
Huumoripoisid.
Ja siis ütlete "sa oled erand", tavaliselt väsivad kiiremini, sul on parem aku.
Või sa poputad akut liialt, ei lase liialt tühjaks, ei lase liialt täis.
Ei tea jah kuidas ma seda viimast teen kui mu päevane norm (5a keskmine) on 84km/24h. mis on 80% maksimaalsest akumahust :D

Esiteks on see aku kukkumine personaalne, kuna kõik sõltub, kui palju ta sõidab, kuidas ta sõidab, mis oludes ning kuidas seda akut laeb.

Piisavalt vähese ja hea kasutuse korral saab see olla mingi aeg umbes 2% aastas, kuid mingil hetkel tuleb suurem langus, kuna aku ei kuku nii täpselt, seal on palju varieeruvust.
Lisaks teeb vanus akuga lihtsalt oma töö, pluss teatud töötsüklite arvust, lihtsalt hakkab aku kiiremini kukkuma.
See aku mahutavuse mõõtmine on üldse üsna keeruline protsess ja ei ole 100% täpne.


Tõe saame nagunii teada alles 10a pärast, mis seisus on elektriautode akud sel ajal.
Samas, kui vaadata neid elektritaksosid, mida müüakse ja kus ausalt öeldakse, palju aku on kukkunud, siis on langus ikkagi vägagi arvestatav.

Muudetud 21.12.19 15:39

ei kulla solk, sa oled ennast juba tõestanud, "ebasobiv postitus" järjekordselt. Sa ajad solki otsast lõpuni.

Tasa nüüd!
Ebasobivad postitused läbivad enne kustutamist analüüsi.

Muudetud 21.12.19 19:08

arnis: "... mu päevane norm (5a keskmine) on 84km/24h. mis on 80% maksimaalsest akumahust"

Kuidas sellest peaks nüüd aru saama?
84km on 80% maksimaalsest akumahust?

Vaata statistikat, väga palju on inimesi kelle aku ei kesta, eriti riikides kus on soojem kliima. Seal aku maht väheneb suht ruttu.

Muudetud 27.12.19 09:07

üks loogikaviga, millele tähelepanu juhtimist ma pole kunagi märganud:

"........... Samas linnasisese liikluse mõttes võib vabalt avaldada mõju ka Bolt jne sarnaste teenuste edasi arendamine isejuhtivate autodeni......"

Kui juba täna on linn umbes autodest, sest kodanik sõidab punktist A punkti B ning tiba hiljem teine kodanik sõidab oma autoga punktist C punkti D, siis nii inim- kui isejuhtivate Boltide ( ehk lihtsamalt öeldes taksode) puhul lisandub liiklusesse veel kolmas auto - see mis sõidab ( ilmselt tühjalt ) punktist B punkti C......

Autode üldist arvukust ja parkimiskohtade vajadust see küll vähendaks, aga tänavaid tuleks laiendada....

Tänavate laiendamist kommenteeriti tabavalt aga hiljuti Reidi teega seoses- see on sama, nagu ülekaalulisuse vastu võidelda püksirihmale aukude juurdetegemisega.. .. läheb ju olemine kergemaks?

95+% ajast auto mitte ei sõida vaid seisab. Kordajad sõitmisel on 0.05 ja seismisel 0,95 (palju ruumi vaja on).

seda seismise sõitmise suhet isejuhtivatega tahetaksegi muuta, mis iseenesest on hea, sest on vaja vähem autosid, kuid oluline on, et sellega tekib tänavale juurde tühje autosid....

Ei. Üks buss või takso asendab päris mitu eraautot. Sama siin. Kujuta ette seda kui taksot, aga taksojuhti pole. Üks auto kaotab sadakond autot.
Need eraautod kaovad mitte ainult parkimiskohtadelt, kuid ka teedelt.

Manitseja viitas asjolule, et kui kodanik 1 tahab kell 7.55 sõita punktist A punkti B ja kodanik 2 tahab punktist A sõita punkti B 8.20, siis juhul kui mõlemad sõidavad oma autoga, on liikluses 2 sõitu. Bolti puhul on liikluses vähemalt kolm sõitu. Üldiselt on nii, et hommikul tahavad enamus äärelinnast kesklinna tööle ja õhtul tagasi. Sõidukilomeereid tuleb Bolti puhul rohkem võrreldes sellega kui igal ühel oma masin.

Enamik jah hommikul kell kaheksa tahavad sõitma hakata ja viie ümbruses uuesti kodu poole. sel juhul ikkagi vaja umbes sama arv masinaid jah mis praegult olemas. isikliku auto olemasolu ikka võiks säilida, saab ise iga kell startida kui tuju tuleb.

Manitseja viitas asjolule, et kui kodanik 1 tahab kell 7.55 sõita punktist A punkti B ja kodanik 2 tahab punktist A sõita punkti B 8.20, siis juhul kui mõlemad sõidavad oma autoga, on liikluses 2 sõitu. Bolti puhul on liikluses vähemalt kolm sõitu.



Täpselt nii ongi. Manitseja jättis lihtsa elementaarse asja lahti seletamata, lootis kuulajate arukusele.

Manitseja unustas, et tegemist on autofoorumiga ning nelja liikmega võrrand siia ei sobi.

Astuks korraks sammu tagasi ja paluks lahenduse asemel defineerida see probleem, mida niimoodi nende isejuhtivate "särtsucitybeedega" kõige optimaalsem lahendada oleks. Et asendada fossiilicitybeed särtsucitybeedega, seda küll. Väheneks autode hulk tervikuna, seda kah... aga mis rõõmu on sellest, kui seisvate autode (väidetavalt 95% ajast seisavad) hulk väheneb? Sama hästi saaks maksustada parkimiskohad kõrgemalt igal pool ja samuti hakatakse kohe eelistama rendiautosid.

Mida veel saaks... linnas ei taheta elada müra-, valguse- ja õhureostuse pärast. Kui sama hulk inimesi jääb üksi autos sõitma, siis midagi ikkagi ei muutuks: õhureostuse kütusekomponent hajub ehk veidi kesklinnast eemale, rehvitolmu osa pigem kasvab raskemate (särtsu)autode tõttu, valgusreostust on sama palju ja müra tekitab juba tänapäeval nii Leaf kui Tesla rohkem kui väike bensiiinimootoriga linnaauto (nt seesama Citybee Fiat), sest nende kaal ja rehvid jne (sellest on siin teemas juba piisavalt juttu olnud).

Tegelikke linnaprobleeme saab lahendada ainult nii, kui suunata rohkem inimesi ühte liiklusvahendisse. Kui suunata trammi või metroosse, jääb tänavaruum üldse vabaks ega teki asfaldi/rehvitolmu. Bussid ja trollid ja marsad (sh ka särtsuga sõitvad) sõidavad ikkagi tänaval ja reostavad nii müra, valguse kui õhku lenduvate osakestega.

Kuidas suunata inimesi trammiga sõitma? Näiteks Haabersti või Viimsi või Peetri inimesi? Äkki alustaks sellest, millega on võimalik alustada - kui keskmise auto täituvus on täna näiteks 1,5, siis kui see viia 3 peale, oleks tänavad kohe 2x tühjemad nii mürast, mittevajalikust valgusest kui ka õhus lenduvast sodist.

See tundub olema praeguse teema kõige nõrgem koht, et kui särtsukafanaatikud loodavad lahendada probleeme lihtsalt jõuallika/kütuseliigi vahetamise abil, siis palju lihtsam ja keskkonnasäästlikum lahendus oleks iga mittevajaliku sõidu sõitmata jätmine. Mittevajalik sõit on näiteks see, mida saab teha oma auto asemel koos abikaasa või miks mitte ka naabriga tema autos. Särtsu abil - see oleks ainult lisaboonus!

Akude "kulumise" statistikast:
A24-s on mitu eketrikat müügis, seal saab igaüks ise vaadata kuidas aku kestnud on, kahjuks mitte iga müüja ei pane aku infot kuulutusse aga mõned näited:
https://www.auto24.ee/used/3254982 2012a aku 8/12 =67%
https://www.auto24.ee/used/3044448 2012a aku 80%
https://www.auto24.ee/used/3296751 2014a aku 75%
Et kas siis on 1-2% aastas või ikkagi rohkem?

miks elektriautole webasto paigaldada? kas talvel on liiga külm? aku ei pea vastu? siis pole ju elektriautol mingit mõtet ju, pigem sõita diisliga või bensiiniga. propageerime elektrikaid ja saamas paigaldame elektrikale webasto! kuhu on jäänud roheline mõtteviis? kahepalgelisus missugune!

Sest niigi olematust sõiduulatusest ei jääks midagi järgi:
"sest originaalküttesüsteemi kasutamine vähendab sõiduulatust ca 40%"

Webasto on pigem neile, kel pole võimalik kodus laadida.
Kui auto edasi liigutamise puhul on vedelkütte kasutegur 25%..35%, siis auto soojendamise puhul ligi 100%, elektriga 100%. Aga elektrijaamades fosiilkütusest elektrit tehes on reaalne kasutegur kuskil 20%..35%, koos kadudega ülekandel. Seega kui enamus elektrist tehakse fosiilkütusest on vedelküttega soojendamine isegi loodushoidlik. Mida rohkem elektri tootmine taastuvenergia poole kaldub, seda saastavamaks Webasto muutub.

Muudetud 23.12.19 12:14

Maaks. 2012a Leafid on akukeemiaga, mida 2019 osta EI SAA.
2014 näide on juba okei, aga ei ole norm kasutus (tuleb ümber arvutada norm aastase läbisõidu peale).

Rehvitolmu jutu võite sügavale pimedasse kohta pista kuniks naastud on lubatud.

Webasto soojuseks on sama mis kaminapuudega tuba soojaks. Väga loodust säästev lahendus.

Otsast lõpuni üdini haige värk see praegune patareikärundus! Kui raha kohutavalt üle, siis ehk lastele mängimiseks ja sedagi mitte põhjapool Hispaaniast. Nalja kah, kaks akukat seisid laadijate otsas, üks jäi kõrval oma aega ootama. Kui aga neid põrre oleks kakskümmend...

# Rehvitolmu jutu võite sügavale pimedasse kohta pista kuniks naastud on lubatud.

Särtsukatel on ju naastud samuti lubatud ja raskema särtsuauto all ei ole nende mõju teedele kindlasti väiksem kui kergema fossiilika all.

# Webasto soojuseks on sama mis kaminapuudega tuba soojaks. Väga loodust
# säästev lahendus.

Seda kindlasti - see on üks neist kohtadest, kus fossiilkütuse põletamine end igati õigustama peaks. Palju see kulu tunnis nüüd oligi... kui kaugele sõidab kaasaegne ökodiisel samal ajal ja kütab salongi ära jääksoojuse abil? Veelgi loodust säästavam oleks need autod üldse tootmata jätta ja toota juba olemasolevatele järelpaigaldatavaid särtsukitte, et ei peaks "viskama ära" autosid, millel enamus ressursist on veel alles...

ei saa jätta märkimata, et isegi siin - pooluse lähedal- , kus elab vaid 0,5 % maailma rahvastikust, on igal autol peal konditsioneer, mis oma olemuselt on soojuspump....
Vaja ainult teistpidi tööle panna?

...või õigemini, kuna kõigile neid elektrikaid niikuinii kohe ei jätku, alustage kõigepealt riikidega, kus kütta pole vaja...
see miljon andke siin majade soojustamiseks..
või toetage soojuspumpade ostmist....
Seda ma olen siin juba pakkunud, et kliima seisukohast tuleks ära keelustada otse mootorilt käitatavad konditsioneerid (mis suurendavad kütusekulu), sest on olemas elektrilised - päikesepaneelidelt töötavad. Kui nende ostmiseks oled liiga vaene, siis tee aken lahti või higista...

Särtsu- ja hübriidituru hetkeseisust. Mula seal juures pole väga huvitav, statistika annab veidi mõtteainet.
https://arileht.delfi.ee/news/uudised/elektriautod-muutuvad-
eestlaste-seas-jarjest-populaarsemaks?id=88495033

Eks see näitab seda, et hea turundusega (ajupesuga) on võimalik eskimotele ka külmkappe müüa.

statistikast on näha et Eestis tervelt 1254 eskimot kellele külmkapp on maha müüdud. Elektriautode osakaal kogu registris olevatest sõidukitest on üüratu 0,17%. Hobiautondus mulle meeldib samas jääb arusaamatuks miks riigieelarvest aint elektriautohobindust toetatakse.

sest see hobi hoiab linnaõhu puhtamana, ei hinga otse eessõitva piginuia p2rsest tulevat p2ska omale sisse.

Ei ole asi põhiliselt selles pigis. Naastrehvid saastavad samamoodi. 2kg paska per 100km.
Aga see, et raha ei lähe piiri taha, see on tähtis.

Raha ei lähe piiri taha? Kas keegi on eestis kohalikust toorainest elektrikaid tootma hakanud? Mina olen aru saanud, et ühe elektrika eest läheb piiri taha suisa kahe tavaauto jagu raha. arnisel vist muud andmed?

selle hobitoetuse rakendumisel (lisandub ehk u 200 autot) kasvab elektriautode osakaal 0,20%'ni kogu sõidukite hulka. see on niivõrd võimas tulemus et lööb linnaõhu poole puhtamaks. ja raha ei lähe samuti Eestist välja - see on vaid puhas ettekujutus et tänu kõrgetele co2 maksudele ei suuda Eesti enam suures mahus elektrit toota ja impordi osakaal on kiires kasvus.

Sm. arnis. Talvisel ajal- samal ajal kui on lubatud kasutada talverehve- loe: naastrehve- kasutatakse teedel väga aktiivset soolasegu, mis lahustab asfalti. Kui pädev sa oled, et siia juurde hinnata naelkummide osakaalu selles keemilises lahuses ja füüsilises toimes?
Vaata oma autol- no muidugi, sul pole ju juhilubagi- kõigepealt küljeplekki, mis sa seal näed? Sulanud asfaldi plekke loomulikult. Mis see naelkumm siia puutub?

Väga pädev. Öelda et mul pole juhiluba on sama mis öelda et sulle meeldivad kuked või Antsud (vabal valikul), hr kukeants.

Ahjaa, NaCl ei lahusta pikkasid süsivesinikke

Talverehv ei ole sama mis on naastrehv.

mõistlikum oleks see nn. toetusraha jagada päikesepaneelide ostmiseks.nii lähevad toetused massidesse,mitte ühe kitsa ringkonna hobideks.

kuskilt peabki asi algama, korraga päevapealt ei oleks võimalik kõigile makstagi seda toetust. see aasta o,1%, järgmine 0,2% ja 10 aasta pärast on ehk kümnendik juba vahetunud. see ei peagi revolutsiooniliselt toimuma, sedasi mõõdukalt ja evolutsiooniliselt. ja piiri taha raha minekut pidas ta silmas konkreetselt venkude sõiamasinat oma kütuserahadega üleval pidamises, nagu trooja hobune see või mao rinnal soojendamine, toitub raibe ju meie endi rahast ja kindlasti pole välistatud, et ühel päeval midagi ka siinkandis ette võtab, kui juba sellise armee on endale kokku rahastanud lihtsa raha eest, miks siis mitte veits impeeriumi laiendada.

No täpselt, mingi lambi hobi kinni maksmine. Õhk nüüd küll midagi puhtamaks ei saa. Kuhu te neid päikese paneele topite nii palju? Mustamäe ja tartus annelinna elanik mis ta tegema peab?
Ajusi nagu üldse ei kasutata. Toetage nende vanade tossavate roimade üleminekut cng masinate peale nt. Vanade majadele soodustus, pange õhksoojuspumbad. Jube kus haisevad need linnaosad kus kõigil puuküte.

Ja mis rumal jutt käib aku langeb 1-2% max aastas. Siin toodi välja kuidas leafil akut 65% järgi, pole kõige vanem auto. Võtan auto24 lahti ja ops mis näha. Rohkem langeb kui sõita palju nt 40kkm aasta, langeb akumaht 8%, võtame nt ühe auto24 oleva uue kerega aasta vana nissan leafi. 90kkm sõitnud ja aku 92%. Garantii ka nissanil 8.a või 160000km akule. Täiesti mõttetu looduse reostamine selliste roimadega ju.
Kõva "spetsialist" oled Arnis.

Türgi pani lõpuks mingisugused elektrikad väljanäitusele. Kaugelt vaadates tunduvad suhteliselt sümpaatse suuruse ja kujuga. Muidugi võib olla tegu mõne hiina tootja mugandusega, nagu ka valgevene batja hiljuti omamaiste pähe hiinakaid esitas. Sõrmelõikajatest ukselingid on küll kahtlaselt sedamoodi, et oleks nagu sealtmaalt maha viksitud. Kahjuks ei saa veel keelest suurt aru.

https://www.youtube.com/watch?v=QzWSY_i0Wjc

siin üks tark poiss, pikad süsivesinikud ja puha. Neist nikudest ei tea ma midagi, aga mul ammu naelad all ja masin puhas. Nagu tuli esimene libedus ja soolatamine muutus auto kohe mingi musta pigiollusega kaetuks! Vast arnis seletab mis seda põhjustab kui see sool pole?

Vaata mul olid ka naastud all. Tuli detsember, hakkas see jama peale. Suured tükid pigi igal pool.
Panin lamellid 2016. Ikka pigi siit ja sealt. See aasta lausa enne külmade saabumist.
Sa võid oma naastud alla panna juba augusti keskpaiku, aitäh et oma ego teistest kõrgemale tõstad (sa oled need naastud välja teeninud oma higi ja vaevaga).
Aga pask, mis su auto küljes on siis kui lumi ja sool maas, ei ole sinu rehvidest tulnud. See tuleb siis, kui kümned tuhanded sõidukid on naastudega. Ja erinevalt sinust, naelad tulevad üldiselt viimasel hetkel alla, siis kui lumi ja sool teele jõuavad. See aasta oli erandlik. Enne tulid naastud, siis külm. Ja pigi tuli enne lund ja soola. Tegin eelmine nädal pigipesu kusjuures.

See, et 100km läbimine 2kg asfalti ära erodeerib, ei tähenda, et isegi 2gr/100km sellest sinu auto külge jääb. Egoism, egoism on see, mis paneb sind mõtlema väga pisikese kasti piirides. Ühel päeval avastad, et OHOH, teistel on ka naastud ja OHOH, mul esistangel ka leiab pigi. Huvitav kas teised ka tirivad 2kg/100km asfalti lahti ja see pask on teedel koos lörtsiga??. KURAT, neid naastusõitjaid on nii palju ju. See teeb... 2000kg.... või midagi.
Tahad puhtamat autot, sõida ühistranspordiradadel. Saad aru, kui hea ja sile see asfalt on. Ja auto jääb ka puhtaks. Ära muretse, need on ka soolatud. Vahe selles, et ühistransport ei kasuta naaste.

Ära muretse, sa oled ühistranspordi rada väärt, sul on kiire ja sa maksad makse ja kütuseaktsiise. Sa oled VIP ;)

Nüüd sa tead midagi nendest nikudest ja kust need nikud tulevad.

pigi tuleb sellest,et visatakse maha seda jubedat keemiat,mis asfaldist pigi välja ligundab.
tegin täna jalutuskäigu.sõiduteed on lägased.kõnniteed seal kõrval,aga kõik ilusad,kuivad ja puhtad.paar päeva tagasi tulid mõned kraadid külma ja kohe uhati ka keemiat tonnide viisi.kõnniteed jäeti õnneks rahule.
sorry,oleme vales teemas

Vabandan arnis selle juhiloa teema pärast, sest arvasin sind autokauge inimesena olevat. Väga hea näide oli mõned aastad tagasi krooni ajal kui üks talv katsetati mittesoolatamist. Naelkummide osakaal oli tol korral suurem sest lammellide hinnad olid kallimad. Ja kinnitambitud lumi teedel sundis ka naelu eelistama. Autod olid puhtad, jummala hea oli sõita.
Reaalne olukord on tänapäeval selline, et liikluses domineerivad lamellkummid kuid asvaldipaska lendab aina enam.

Mis puudutab vanu elektriautosid, siis näiteks Autobild või oli see Dekra? võttis 4-5 aastased kasutatud Renault Zoed ja testiti akude korrasolekut. Kõik näitasid vähemalt 85% akude jääkväärtust. Aga hinnad jäid sinna 10 000 € kanti. Pole paha.

Kas tõesti on raske a ja b kokku panna. Kui kasutatakse soola...siis naelad kraabivad asfalti. Kui ei kasutata soola, siis mis on asfaldi peal? Vot just. Sellda kraabitakse
Ja siis on teed täis kraabitud jääd...mis on valget värvi. Aga samamoodi katab autod.

# NaCl ei lahusta pikkasid süsivesinikke

Keegi ei laota teedele ju NaCl, sellest on siin foorumis piisavalt juttu olnud (sh lingid Maanteeameti kommentaaridega). Ja üldse, miks võetakse eelduseks, et need soolad pigi lahustavad? Valage aeglaselt liiter bensiini asfaldile - siis näete tõelist pigi lahustumist, mis mööda asfaldi kallet lõpuks huvitava värviga loigu moodustab. Äkki mõtleks natuke asfaldi teiste komponentide peale... Asfaldi kvaliteedi probleemi ei saa lahendada naastude keelustamisega, see kõik on vaid tühi tagajärjega võitlemine. Ka neil piltidel pole mitte naastuprobleem:
https://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?tid=122118
Eks see kõik on pooleldi offtopik siin teemas, aga kui tuuakse särtsukate argumendiks keskkond ja linnaõhk, tuleks tegeleda ikkagi väga konkreetselt keskkonna ja linnaõhuga selleks parimal võimalikul viisil, mitte hakata selle ettekäändel pumpama raha kellegi hobitegevusse või esinduste maaletoodavatesse toodetesse. Kui me räägiks särtsubussidest, oleks see juba kogukondlik huvi, mitte kellegi erahobi.

Ma olen siin korduvalt välja pakkunud, et tuleks teha mitme auto pidamine lihtsamaks ja odavamaks, sest üks inimene saab sõita korraga ikkagi vaid ühe autoga ja seisev auto ei saasta. Parkimisprobleemid tuleb nagunii lahendada lokaalselt ja see, mis sobib eramaja omanikule, ei peagi sobima paneelikaelanikule (ja vastupidi). Aga auto võimalikult ratsionaalne kasutus tähendab ühtlasi ka seda, et pere vähekasutataval autol võiks olla siis all naastud, millega sõidetaksegi vaid siis, kui krõbistatakse jää peal (nädalavahetuseks Otepääle suusatama jne) ning igapäevase tööle-koju soolalagas ujumise saab teha lamellidega ja särtsukaga ainult kodulaadimise toel.

Vahepeal on selline uudis jäänud märkamata:
https://tehnika.postimees.ee/6853413/hyundai-toob-eestisse-k
a-soodsama-elektriauto
Kõlab igati loogiliselt, et pakutakse ka väiksema akuga odavversiooni, sest kui auto "kõigeks" nagunii ei sobi, siis igapäevaste linnasõitude tegemiseks piisaks veel palju vähemastki. Paljudel piisab ju vanast ja "poole akuga" Mievist ja Leafistki. Igapäevaste alla 100km sõitude tegemiseks piisaks ju veel palju vähemastki kui see odav-Kona, mis tooks omakorda uue särtsuka hinna veel palju meeldivamaks. Et mitte öelda, konkurentsivõimeliseks fossiilikatega.

Aga mina ootan endiselt särtsu-Dacia segmendi autosid, mis ei lahenda mitte teatud inimeste edevuse probleeme, vaid pakuks ka päriselt hädavajaliku liikumisvõimaluse neile, kellele see sobiks ilma igasuguse mittevajalike lisavidinateta.

Ma oleks valmis müüma kohe maha päris mitu autot, kui keegi pakuks turul mõistliku hinnaga mingit toimivat särtsuenduurot. Siiski natuke rohkemat ja praktilisemat kui selline:
https://www.auto24.ee/kasutatud/auto.php?id=3065779
Sellise asja hind võiks loogiliselt võttes (autodega võrreldes!) kah "veidi" odavam olla. Soomes liigub kasutatud särtsurollereid aegajalt ka 500e ringis, 1,7K uue eest ei ole kah sugugi palju, aga see on jällegi puhtalt sileda tee sõiduriist, mitte kruusateedele mõeldud.
https://www.auto24.ee/kasutatud/auto.php?id=3147902

Teedele visatakse ainult ja ainult kõige mõttetumat räpast (puhastamata kividest) lauasoola. Punkt. Kõik ülejäänud on kõrvasti kallim ja raha selleks EI OLE.
Võite neid soolamägesid tänavapuhastuse autode depoodes käia vaatamas VÕI võite spektroskoopilisel meetodil ära kontrollida. Või võite lihtsalt keelega proovida. See on tavaline sool. Seda läheb tonnide ja tonnide viisi. Mis te arvate, et saab mingi hüperkeemiat odavamalt? Minge chemtrailside usku ka siis juba :D

Muidugi osati on see piduritolm ja rehvitolm. Aga naastud..naastud on väga suur osa. Tähendab mitte naastud. Vaid nende poolt lahti kraabitud teekate. 2kg, see on mõõdetud. Või te arvate, et sool lahustab betooni ka :D Minge vaadake... Paldiski mnt testlõiku näiteks :D
Sulalumi on selline tore asi, mis püüab kõik enda sisse. Soola ülesanne selles mängus on lumi ära sulatada.

Ja muideks, huvitav fakt, plii on velje balanseerimisraskustes keelatud just seetõttu, et need raskused panevad plehku ja hiljem sõidetakse need tolmuks, hiljem hingatakse plii sisse ja ongi super kõigil olla. Nüüd on kõik teras- või tinaraskused.

Veljeraskused on nüüdseks peamiselt tsingisulamist või tsingiga kaetud rauast.
Ja asfalti aitavad suurepäraselt lahustada ka kõik need heitgaasidega välja puhutavad põlemata kütuseosakesed koos mootoriõliga. Või on keegi näinud ülevaatusel mõõteriistade tabloodel puhta õhu näitusid? HC peab olema alla saja ja kedagi ei huvita, kas see on 99 või 9, aga teedele ladestub see kõik.

kuni käib säärane mentaliteet, et igaüks nokitseb oma "akutehnoloogiat" (ja patendeerib ning ootab taevamannat intellektuaalomandi müügist) ja isegi laadimispistikute valik ei mahu ühe käe peale, ei tule ükski mass kaasa.

kipub väga paralleeli 3D telekate hurraaga, mis siin mõni tubli aasta tagasi käis. iga tootja ajas oma asja ja surus teistele (kasutajatele, filmitegijatele) peale, et küll on kõva asi, aga et makske litsentsiraha ka. lõpuks läksid kõik omadega rappa; sest selle asemel, et asju koos ja hästi teha, tehti selleks, et ruttu rikkaks saada ja konkurente mutta matta.

tavalisel uuel Leafil on 40kWh aku. Et seda tunni ajaga nullist täis laadida, on vaja 40kW jagu energiat. Ainuüksi kaabel, mis võimaldab pikaajaliselt (tund aega on ikkagi pikk aeg) 40kW võimsust läbi lasta, on väga kallis. Ja keskmine bensukas omab 4 püstakut. Et samalaadselt saaks 4 EV vanti samaaegselt laadida, siis lähebv vaja 160kW liini. See ei ole naljaasi. Kujutage ette, kui võimas peab olema ülekandevõrk ainuüksi tanklani? Ja maakohad?

ainus päästeetee on ühtse standardiga kergesti vahetatava akupanga loomine, mis sobiks igale autole. Et olekski nii, et EV vant sõidab "tanklasse", lülitab auto välja, avab pagassi või tagapingi võimisiganes, ja tanklatöötaja või isegi ise, vahetab akupakid vastavalt soovitud kogusele tühjad laetute vastu välja.
Kui saaks ühe akupanga a la 20-25 kg või alla selle (ja näiteks, siis oleks see suhteliselt kergesti käsitsivahetatavaks teha. näieks leafi pack kaalub miski 150kg või nii ehk siis 6-8 akupakki, mida kõik saaks ühekaupa vahetada, ja siis selle abil saaks asja ka kergelt maksustada.
Nii saaks ka akupankade vahetuse vast isegi 10-le minutile vähendada, mis tublisti tõstaks EV kasutusmugavust.

siis ei pea üksikuid püstakuid (väga kalleid) ehitama, vaid saab tekitada juba piirkondlike alajaamade ligidal korralikke laadimispüstakuid, kus valmisakupankasid hulgikaupa laadida (hulga odavam, kui ehitada kallist ülekandevõrku) ja siis EV tanklatesse tarnida.

kodulaadimine oleks muidugi ka olemas, aga see käib ka praegusel kuhul enamvähem.

aga eks see elukene nii on, et lihtsat ja töötavat asja ei taha keegi teha. kõik tahavad "future technology" ja "innovation" vennad olla. Seni, kuni pööbel ja tootjad ka tegelikult kasutajate peale ei mõtle, ei hakka ükski EV hullus massidesse jõudma, ka isegi kõrgendatud maksude kujul mitte.

Muudetud 30.12.19 11:06

Oeh, Arnise usk sooladesse on samapalju faktipõhine kui särtsuautode akudesse. Maanteeameti spetsialistid väidavad, et teedel kasutakse NaCl ja KCl segu (enim kasutatakse lihtsalt väljendit "kloriidid", kuna seal on veel muudki), aga kui Arnisel on spektroskoopiliselt kontrollitud ja lisanditest puhastatud lauasool, siis olgu nii. Ja jällegi kui Maanteeameti spetside arvates lõhub sool teekattes olevat paekivi, mitte ei lahusta pigi, siis probleem pole mitte soolatamises ega teede kvaliteedis (Riigihankeseaduses), vaid hoopis naastrehvides. Üks põhjus, miks ma seda naastujama ei usu, on isiklik kogemus 7a Põhja-Soomes elamisest, kus "kõik" sõitsid naastudega (sest lamelliga pole jäistel mägedel midagi teha) ja soolatatud põhimaantee tähendas seda, et iga auto taga oli veepilv ja auto oli pärast sama puhas nagu peale vihmasadu ning autot pesin talvel vaid pärast Eestis käimist. Siit foorumist on kõik see soolatamisega seotud vastavatest teemadest linkidega korduvalt läbi käinud, aga ega faktidega usu vastu ei peagi saama. Mingi suva link, üks paljudest, puudutab lisaks sooladele ka muud teehooldusega seotut.
http://www.geo.ut.ee/maantee/aruanne.html

PS: need on lihtsalt faktid, mitte ma pole selle vastu, et nt soolalaga täis Tallinnas ei peaks naastude kasutamist oluliselt piirama. Aga sel juhul tulebki alustada probleemi põhjustest ja suunata näiteks seesama särtsuautode toetus teede ehitusse paekivi ja graniidikillu hinnavahe kompenseerimiseks. Kui on mingi muu eesmärk, tuleb lahendada seda, mitte otsida ettekäändeid särtsuhobi toetamiseks. Seda enam, et konkurentsivõimelise hinnaga särtsukad pole praeguseks enam sugugi lootusetult kaugel fossiilikatest ja neid toodetakse nagunii vähem kui selle turusegmendi vajadus Eestis. Lihtsalt praegusel hetkel on see raha tuulde loopimine, üsna pea poleks seda toetust nagunii enam vajagi, selle perioodi elaks me üle ka seda raha ratsionaalsemalt suunates (kasvõi päikesepaneelidesse, minituulikutesse jne).

"..Ainuüksi kaabel, mis võimaldab pikaajaliselt (tund aega on ikkagi pikk aeg) 40kW võimsust läbi lasta, on väga kallis. .."

No mu maja võimsus peakaitsme järgi arvutatuna on 34kW. Sisse tuleva "väga kalli" kaabli jaehind (hind koos maksude ja kaubandusliku juurdehindlusega) on 8 EUR/jm. Laadimiskaabli jaoks on vähem vaske vaja, kuna seal pole kaitsejuhti ning maja kaablid on süvistatud, õhkkaabli puhul on max lubatav vool 1,5x suurem.
Ega ülejäänud jutt ka parem pole. 160kW keskpingeliin on naljaasi. Akupankade vahetus on elukauge unistus, mis praeguseks maha maetud - akusid peaks olema oluliselt rohkem kui autosid, varavastaste tegude ära hoidmise probla jne.
Uute 800V akude laadimiskiirus on selline, et töö- ja puhkeaja reegleid järgides peaks juht rohkem puhkama, kui aku laadimisele aega kulub.

Muudetud 30.12.19 14:51

Kärss, puhastamata keedusool (~äkki mingi 95% NaCl, sisaldab looduslikke lisandeid, ei ole päris see mida Selveris müüakse) on see mida pannakse teedele ja töötab hästi kuni umbes -8°C-ni, külmemete ilmadega võetakse appi KCl (kuni ~umbes -18°C). Hind määrab! Kui vaja kiiret reageerimist (Sossi mägi, Nõmme tõus), siis läheb maha vesilahus juba - töötab kiiremini kui kuiv puru.
AGA teie arvake edasi mida aga tahate :-)
EDIT: Valges kitlis onu juttu kaha juurde:
https://novaator.err.ee/258373/err-ee-video-keemiadotsent-se
lgitab-miks-sool-autod-roostetama-ajab
Arnis, betoonteed (Õismäel) lagundab seesama sool mis asfalteedki!
"''Praktikas on pilt näha niimoodi, et pealmised kihid hakkavad ära pudenema. Lisaks on halb see, kui betoonis on kasutatud täitematerjaliks paekivi, sest Eesti paekivid on vähem või rohkem poorsed. Kõigepealt hakkab betoonides lagunema paekivi täitematerjal – see mureneb, tükid kukuvad välja ja siis jõuab järg juba betooni kätte,'' nentis Põldme."

Muudetud 30.12.19 14:44

Nii tore et süveneti detailidesse - mida täpsemalt kasutatakse teedel, aga sisuliselt ikka probleem on soolatud tee (mitte soola enda) ja naastu koostoime see, mis laseb naastul puutuda teekatet.

Kui sool oleks see mis lagundab ka betoonteid, siis miks laguneb tee seal, kus autod sõidavad ja mitte seal, kus nad ei sõida (kahe ratta vahel, eraldusjoontel)?

Kaarens jagas siin isiklikku visiooni, mille xil tõi maa peale tagasi. Täpsustaks et 800V akupakk ei ole sisuliselt probleem, kui vesijahutust kaabeldusel/pistikliitmikul kasutada. Akule on ükstaskõik, kas laetakse 800V-st akut 4 paralleelselt ühendatud 200V-se plokiga, 2 paralleelselt ühendatud 400V plokiga (mida 800V-sed autod peaksid suutmagi just) või ühe 800V plokiga. kW-de arv saab jääda samaks, kui kaabeldus ette ei jää. Iga element ise tegeleb ainult 4.2V-ga. Porsche kasutab seda eksootiliselt, aga.. nagu näeme, on effektiivsuse poole pealt tegemist KÕIGE kehvema effektiivsusega autoga (teisisõnu, nad ei tea mida nad täpselt teevad ja 800V on marketing). Model 3 laeb 250kW-ga 400V'l. Kui auto ei jaksa tarbida püsivalt üle 300kW, siis pole minu vaatevinklist mõtet pinget 500-st üle viia. Ajab asja ainult keeruliseks ja sellist taristut otsida on ka tarbetu keerukus.


Ja laadimisliitmikute standardid mahuvad edukalt ühe käe peale ära. Valik on väga suur ja lai. CCS. Kõik. Ülejäänud on ajalugu. Tesla läks ka CCS peale hiljuti.

Lõpetame selle naela- ja soolajutu nüüd ilusti ära siinkohal ja liigume elektriautodega edasi!

Võimsate kiirlaadijate kaablitel kasutatakse, jah, aktiivjahutust. Aga mitte raha kokku hoidmise eesmärgil, vaid kaabel oleks liiga raske ja jäik - õblukesed naisterahvad poleks muidu võimelised autot laadima.
800V võeti kasutusele põhiliselt CCS pistmiku voolupiirangu tõttu. Tesla pistmik talub veits suuremat voolu, aga kui Teslat EUs CCS kaudu laadida, tuleb mängu ikkagi CCS voolupiirang.

Uudis ka lisaks: 2020 aastal tuleb Nissan e-NV200-le alternatiive müügile: https://insideevs.com/news/380098/citroen-electrify-van-line
up/ .

Muudetud 31.12.19 11:32

"..Aga mina ootan endiselt särtsu-Dacia segmendi autosid, mis ei lahenda mitte teatud inimeste edevuse probleeme, vaid pakuks ka päriselt hädavajaliku liikumisvõimaluse neile, kellele see sobiks ilma igasuguse mittevajalike lisavidinateta...."

Twizy on ju olemas.....?

Uskumatu, aga Renault plaanib 10 000€st säästuelektrikat järgneva 5a jooksul Euroopas müügile paisata. Hetkel nad said sellise sammuga hakkama hiinamaal.

Natuke siis elektriautode keskkonnamõjude kohta.
https://forte.delfi.ee/news/auto/mazda-esindaja-suure-soiduu
latusega-elektriautod-on-keskkonnale-kahjulikumad-kui-diisli
d?id=88529547


10 000 Eurone elektriauto võiks kindlasti olukorda muuta, kui sel ka piisavalt sõiduulatust ja vastupidavust on aastates.

Muudetud 31.12.19 14:01

# Twizy on ju olemas.....?

Twizy pole üldse kehv mänguasi, aga on võrreldav pigem elektritõuksidega. Mine tee samas päraluuk lahti mingil 9K maksval Logani universaalil - see rahuldaks juba nii mõnegi pere vajadused, et kannataks osta pere nn esimeseks autoks igapäevaste lühikeste linnaotsade tegemiseks. Nii poleks vaja ajadagi sõiduulatust arutult suureks (ostuhind!!), kui need pikad sõidud, kus ka juba mugavus jpm omadused olulisemaks muutuvad, saab teha fossiilikaga.

Viimast arutluskäiku lugedes tekib küsimus, et miks ei tehta autodele mitut erinevat laadimisstandardit - kodus aeglaselt ja puksiirteenuse asendusena kiiret laadimist? Kiire puhul saaks ju vältida seda raskeks muutuvat kaablit, kuna seda polekski vaja kaasas vedada, vaid sellesse võiks piltlikult öeldes ka terve auto nina sisse sõita nagu akutööriistade pistikute puhul.

miks peaks üldse kaablit kaasas kandma.laadimispunktidel võiks ju olla kaablid olemas.nagu tavaauto tankimisel.natuke kentsakas oleks,kui mul peaks endal voolik pagasis olema,kui tahan kütust tankida

Kiirlaadijatel ongi kaablid olemas.

See, et ma seda kirjutan, ütleb, kui kursis siin teemas aktivistid asjaga on :)

Arnise irooniast oleks võinud aru saada, sest isegi kui pole kunagi kasutanud, pole tõenäoliselt olemas inimest, kes poleks näinud neid kaableid kiirlaadijate küljes. Kaabli kaasaskandmise vajadusest saab kiiresti aru, kui lähed autoga kuhugi maakohta, kust enne kiirlaadijani jõudmist on vaja laadida veel seal sõbra juures külas olles. Pistikhübriidiga võib jah kaabli koju jätta, sest seal on vähemalt alternatiiv olemas. Aga kiirlaadija (ja tegelikult ka kodulaadija) saaks üsna vähese vaevaga lahendada kaablivabalt nagu nt robotniidukite jpt puhul.

Kui nüüd mälu ei peta, siis kirjutasin auto pistikusse sõitmisest siinsamas juba paar aastat tagasi. See variant oleks ju kasutusmugavuselt parim võimalikest. Küllap tuleb ka lõpuks, seniks venitatakse kaableid.

# 10 000 Eurone elektriauto võiks kindlasti olukorda muuta, kui sel ka piisavalt sõiduulatust ja vastupidavust on aastates.

Kui Twizy ei kõlba, siis 10 kEUR uut särtsuautot me müügis niipea ei näe. Akude hinda ei ole võimalik nii kiiresti alandada ja revolutsiooni ei paista kusagilt. Ikka needsamad liitiumioonakud, väike peenhäälestamine ja mastaabiefekt, aga bensiinikaga võrdset omahinda lähiajal loota pole.

See aga ei tähenda, et särtsukate hinnad ei võiks lähiajal bensiinikatega võrdsustuda. Maksudega saab panna ka sea lendama ning asi siis pole ühele hinda juurde keevitada ning see teistele toetuseks maksta. Pealegi karmistuvad CO2 emissiooninormid kogu aeg niikuinii.

# Nii poleks vaja ajadagi sõiduulatust arutult suureks (ostuhind!!), kui need pikad sõidud, kus ka juba mugavus jpm omadused olulisemaks muutuvad, saab teha fossiilikaga.

Kärss, ära muretse, fossiilikad maksustatakse varsti surnuks. Ei, mitte lähiaastail, aga lähemas tulevikus. Seega jäävad ka need pikad sõidud särtsukatele.

# Natuke siis elektriautode keskkonnamõjude kohta.
https://forte.delfi.ee/news/auto/mazda-esindaja-suure-soiduu
latusega-elektriautod-on-keskkonnale-kahjulikumad-kui-diisli
d?id=88529547

Mis puutub Mazda esindaja sõnavõttu, siis tuleb aru saada, et lihtsalt viinamarjad on hapud. CX-30 on auto, mille platvorm ei kannata lihtsalt suuremat ja raskemat akut välja, kuna see pole konstrueeritud mitte elektriautodele, vaid universaalsena - see seab aga oma piirangud, millele järgneb eneseõigustuseks mingi mäda suust välja ajamine.

Seda, et just meie lahendus, tehnoloogia ja mis kõik veel on just maailma parim või vähemalt okei, on võimalik selgitada alati keskkonna säästmisega. Keskkonnaga on võimalik tänapäeval põhjendada alati ja mida iganes. Nii juhtus ka seekord. Pressiteade tuli toimetusse ning Jan-Matthias pidi sellest loo treima.

Meenutan veelkord, viinamarjad on hapud.

Muudetud 31.12.19 17:55

Ev-del võiks kuskil ees vms, olla nagu tolmuimejal väljatõmmatav tavaline juhe küljes :D. Ja mingi kasvõi kilovatine laadimislahendus sinna sisse ehitatud. Kui kuskile küla peale lähed ja ööseks jääd vms, siis lükkad seina ja öö laeb, siis 12 tunniga 12kwh sees, see teeb vist oma 50-60 kiltsa sõiduulatust, Mul maja ees parklas pistikupesa, seal oleks ka hea, torkaks sisse ja 98% ajast imselt selles laadimisest piisaks seal, kui sõiduulatus akuga nii paarsada kiltsa umbes oleks. Siis poleks vaja mingit eraldi laadijat välja toppida, mida mingi suva varas minema saaks tarida vajadusel, iga kord sõitu minnes ei viitsiks seda laadijat ka ju ära võtta tegelikult kortermaja parklast sealt. Või siis võiks olla seal laadimise pistikus mingi selline lisapin või võimalus, et ühes otsas oleks tavaline 230v pistik, siis juhe ja teisel pool see laadimispistik, mis auto külge läheks ning sealtkaudu liiguks otse 230V autosse, kus siis vähemalt 1kW saaks laadida. Ja see juhe võiks mingi odav ja standartne olla ,et jätaks suvalt sinna parklasse vedelema kui sõidus olen ja tulles pistan taas auto külge, ning kui rotti lastakse, siis poleks kahju suurem paarikümnest eurost näiteks. Ja autos võiks saada seest timmida kas 1kW, 2kW või 3kW laadimisvõimsus näiteks sellest 230V pesast, et vajadusel laadimispesa kaitseautomaadi järgi saaks kas laadida täis võhmaga mis sealt tavaliselt tuleb ,ehk siis 16A kaitse on ees enamasti, kui aga sama liini peal veel tarbijaod, siis vajadusel 2kW või 1kW peale sättida, et kaitset välja ei lööks.