Sellega olen ma nõus, et kui keegi üritab väita, et sisepõlemismootoritega isiklike autode elektriliste vastu vahetamine on lahendus, siis see on rohepesu. Aga minuarust ikka on kõrval ka väga tugevalt see, et autokasutus peab vähenema. Ja see ei ole ju rohepesu. Aga ilma teatud sunnita ei ole seda võimalik saavutada. Õigem on öelda, et tuleb motiveerida.
Ja valmis rohelisi lahendusi kuskil riiulis ei ole. Ka see elektriautode etapp tuleb lihtsalt läbi käia. Iga uus asi on lastehaigustega. Ka iga uue sisepõlemismootoriga mudeli esimesed ostjad riskivad. Kes ostavad mudelipõlvkonna viimaseid facelift mudeleid riskivad palju vähem.
Halloo!! Kuidas ICE elektrika vastu vahetamine ei ole lahendus?
Kui "keskmine" ICE maksab 10k€ ja keskmine EV maksab 20k€ (näitlikud, reaalsust eiravad numbrid!) siis saab endale sõidukit libada 2x vähem isikuid järelikult 2x vähem kasutamist.
Sama teema läbisõiduga - selle asemel, et teid kulutada istud hoopis juhtme otsas :-)
Raha - väga mõjus motivaator ja töötab mõlemat pidi: soositud asja/tegevuse soodustamisega ja ka ebasoovitud asja/tegevuse täiendava maksustamisega (kuni "surnuks" maksustamiseni).
Tln- trtu, tln- prnu, tln-nrva- nendel maanteedel liigub ööpäevas ca 20- 30 000 autot iga maantee kohta. Nüüd tuleb hakata reisijaid vedama bussidega, igas ca 50 istekohta. Kui eeldame minimaalselt ühe sõitja sõiduauto kohta, siis busse peaks olema palju? Kui tihti nad sõitma peaksid? Ei ole ju nii, et veame hommikul sadade bussidega kõik sõitjad ühte suunda ära ja õhtul tagasi. Ja ikka vist diiselbussidega.
Palju on vaja laadimispunkte et need kümned tuhanded autod ära laadida? Suvel 400-500km sõiduulatusega kallima autoga saad edasi-tagasi reisi ära teha küll, odavama ja väiksema akuga autoga ikkagi jama ning vaja laadida. Aga kolm-neli kuud talve ja kõik tahavad laadida, et koju tagasi sõita.
Ühistransport linnades- kui palju on vaja busse, et kõik need tuhanded seni autodes istujad vajalikku kohta vedada neile sobival ajal? Päris nii ka vist ei saa, et hakkavad tekkima meeletud tühjad tunnid, mil sa kõnnid bussipeatusse, ootad, sõidad, kõnnid peatusest vajalikku kohta- tühja tööaega, mil midagi ei tee, tekib meeletult. Autoga oleks ammu juba kohal. Ja kui ka vahetame näit. 10a jooksul enamuse autodest elektrikate vastu, siis kas üldse keegi kujutab ette palju laadimiskohti vaja on? Ei ela kõik eramajades. Kuhu me need sajad postid paneelmajade ümber ehitame? Millised meeletud elektrivõimsused hakkavad mööda kaableid liikuma kui enamus autodest korraga laadima pannakse, sest igaks juhuks pannakse- kui ka aku näitab, et järgmine päev saaks veel tavaringi ära teha, siis umbusklik eestlane tahab igaks juhuks ikka laadida- mine sa tea mis homme toob, kuhu vaja sõita. Ja talvel tahavad kõik laadida.
Ühesõnaga minu fantaasia sellist tulevikku ette ei kujuta.
See on isereguleeruv süsteem @fdghfgh :-)
Kui "ringi sebimine" saab olema keerulisem ja rohkem aega/ raha nõudev, siis leitakse lahendused kuidas vähem "ringi sebida". Lepitakse vähem tasuva tööga kodule lähemal, või kolitakse töökohale lähemale, laps saadetakse lihtsalt õue mängima, mitte ei üritata temast järgmist "Peetri valla meistrit" kasvatada teda trennide vahel solgutades jne.
Samas mahus asju tarbides ei muutu (paremaks) mitte midagi.
Elektriautod hiinast veetakse mööda maailma laiali laevadega. Ja mitte purjekate ega elektrilaevadega. Lisaks kogu muu hiina kola, alates tuulikutest ja päikesepaneelidest ja volksvaageni akudest.
Natukene manipuleerimisest.
Reuters teatas juulis, et Tesla on tahtlikult liialdanud oma autode sõiduulatusega. Uudisteagentuuri andmetel hakkas Tesla umbes kümme aastat tagasi turunduslikel eesmärkidel oma sõiduulatust prognoosivat tarkvara muutma. Ettevõte soovis näidata oma juhtidele roosilisi sõiduulatuse prognoose, kui auto aku on täis. https://majandus.postimees.ee/7935245/tesla-alandas-oma-auto
de-reklaamitud-soiduulatust
https://www.kliimamuutused.ee/pohjused-ja-tagajarjed/pohjuse
d/transport
Transpordisektori heide on Eestis aasta-aastalt üha kasvanud. Kõige suurim saastaja on diiselmootor. Seejuures on tähelepanuväärne, et diiselmootori toodetud must süsinik kaob atmosfäärist juba paari nädalaga. Seega on eriti tõhus, lisaks autost üldse loobumisele, oma diiselmootoriga auto vahetamine elektrilise vastu! Sellega väheneb ka raskekütust kasutavate masinate heide, mis naftat transpordivad ja muidugi naaberriigi diktaatori tulud. Tooetakse ju Euroopasse jõudvast naftast ilmselt siiani enamik Venemaa Uralnaftast. https://en.wikipedia.org/wiki/Black_carbon
Vaevalt et enamus eestlastest on suutelised elektriautot ostma. Praeguste hindade ja palkade juures. Kuid ei saa ka jätta arvestamata puhast pragmatismi, sest paljud ei saa ainult elektirkärule loota. Aga et sisepõlekate keelustamiseni on veel aega, siis vuravad need vanad diislid ja bensukad lähemad 10a veel mõnuga rigi.
Kuid tulevik võib muutuda. https://forte.delfi.ee/artikkel/120261310/huvasti-liitium-ak
utehnoloogias-on-ees-ootamas-revolutsioon-seda-toukab-tagant
-tehisintellekt
ettevõte analüüsis tehisintellekti abil enam kui 32 miljonit ainet, mis võiksid olla uue põlvkonna akude aluseks. Lõpuks leiti väidetavalt mitu tuhat sobivat materjali. Nende testimist jätkatakse.
Väidetavalt vajab nendest materjalidest valmistatud aku 70% vähem liitiumi, mis on kallis ja keskkonnale väga ebasõbralik metall.
See on aind hea uudis. Kui toorme hinna alla saab, saab ka lõpphinna. Siis jääb üle viriseda ainult elektrivõrgu üle lõpuks ja mitte midagi muud.
Kristallkuuli pealt vaadates võiks öelda, et kiirlaadimisjaamad saavad endale suure kapitäie superkondekaid lõpuks, tuleb auto, lüüakse 5 minutiga aku täis ja järgmise ootamisel saavad kondekad võrgust rahulikult ennast täis imeda jälle. Kuna akutehnoloogia paraneb, saab lisaks kondekatele ja elektrivõrgule veel vahepuhvriks olla suurematsorti akupakk. Palju investeering maksma läheb... Seda ei näita isegi kuulikene.
V2G teed aga ma ei näe veel tulemas, mitte enne, kui pole ühte protokol paika pandud kõikide seadmete omavaheliseks suhtluseks ja see protokoll pole enam tiblastani ning muude ägedate riikide poolt mahamurtav mitte nagu praegused Siemensi jaamad.
Ei kavatse ka oma diiselipõletit veel nii pea ringi vahetada. Esiteks on hind kõvasti kõrgem ja päris igapäeva autoks ei tahaks. Võimalik, et kui oleks teist autot vaja. Siis võiks kaaluda.
Elektriauto omanikuna võin öelda, et mingi roheline sõiduk elektriauto olla ei saa. Ebaefektiivsus on kontseptuaalselt juba sõiduautosse sisse kirjutatud. Kandejõud on 4-5 korda väiksem kui auto enda kaal.
Mulle isiklikult meeldib vw xl .
Aga üldiselt harjutage ja harjuge sellega, et see rohepööre elektriautodele tuleb ja kui siis jõutakse alustamisel, et see ei ole säästlik, siis sisepõlemismootoriga autodele enam tagasi ei pöörduta ja mis üle jääb mõelge ise. 2023 oli teadlaste hinnangul maailmas võibolla viimase 100000 aasta kõige soojem. Katastroofilised ja pöördumatud muutused võivad toimuda juba lähematel kümnenditel . Küsimus ei ole enam tegelikult ainult kliimameutraalsuses vaid selles, kuidas co2 atmosfäärist kokku koguma hakata.
Vaatasin neist artiklitest ajendatult ühe suvalise 10 a vanuse müügil oleva Tesla kindlustushindasid Eestis. Joppeduardo. Ingesel oli mingi sooduspakkumine 100 EUR aastas aga teistel keskmiselt 400 EUR aastas. Kaskokindlustus oli 2485 EUR aastas LHV-l ja rohkem ei viitsinud otsida. Pole ka ime kui mingi kõksu pärast akupakk ära tuleb vahetada.
Ei ma küll selle raha eest maailma ei kavatse päästma hakata :)
Milleks kasko vajalik on? Kui auto osta vastavalt sissetulekule, siis ainult rumal inimene kindlustab asju, sest võita ei ole ju võimalik. Sama nagu lotos.
Kodu on ainuke asi, mida kindlustada, kuna seal ei saa valida, et ostan kas 300000 või 30000 eest Tallinnasse elamise. 30000 lihtsalt ei saa midagi. Autoga on aga võimalik valida kas 3000 või 100000 auto. Elukvaluteet sellest ei muutu.
Magister, jää vast ikkagi jalgrataste juurde. See on jõukohasem.
Üks asi et 3000 ja 100000 maksval autol on vahe, juba turvalisuse aspektist.
Kasko kohta niipalju et see tehakse riskide maandamiseks, nii väga lühidalt kokku võttes.
Kui su auto esimesed 20cm maksavad vähemalt 15000 ja bagid on veel kinni siis öelda et kaskot pole vaja on pehmelt öeldes rumal. Ja mul pole kunagi auto liisingus olnud.
Teiseks, maakeraga ei juhtu mitte midagi mõnekraadise temp tõusuga, lihtsalt inimeste elu tuuakse harjumuspärasest mugavustsoonist välja, mis mõnes mõttes olekski tore ja kainestav. Kahjuks mõjub see kõige vähem sinna, kus vaja oleks kainenemist, k.a. Meie. Sellega olen nõus, et autod peaks väga kallid olema.
Jee.kim, päris segast ei tasu ikka ka panna, et akutehnoloogia ei arene. Areneb ikka. 10000km läbisõiduga elektrikas. Tean küll, naabrimehe autost virutatud kütusega sõitev diisalpasat läbib sama distantsi, aga kaua sa sealt odavat kütet ikka saad? https://www.carmagazine.co.uk/car-news/tech/nio-1000km-batte
ry/
NIO on juba tükk aega 1000 kiltsase läbisõiduga elektrikaid pakkunud. Varem nad tüssasid sellega, et tegelt oli ikkagi pisikene generaator ka autosse installitud. Tüüpiliselt hiinlastele ma kahtlustan siinkohal ka miskit konksu aga kindlalt ei saa veel öelda. Konkreetne mudel peaks tulema nüüd kas Amsterdami või Hamburgi esindusse, kui need üks kord valmis saavad, siis äkki saan lähemalt sinna sisse piiluda.
Mis skeptiliseks teeb nimelt, pole kuulda olnud mõnest uuest akukeemia liigist. Kaks võimalust, kas hiinlased lõpuks ometigi on peale aastatuhandete möödudumist uuesti ise leiutama hakanud või pakiti asi vanat keemiat täis mis võrdub lihtsalt raskem auto.
Kuidas see test täpsemalt läbi viidi, sellest juttu ei ole. 100kw aku ja rahulik sõit ning saabki ilusa tulemuse. Siin nio et7 andmeid 75kw akuga. Ei midagi ülimalt erilist. https://ev-database.org/car/1751/NIO-ET7-75-kWh
Teine asi, et nio teeb akuvahetust, mis iseenesest hea lüke ja sellest mõtlesin mina juba ammu. Kui see aga tulevikus nö tavaliseks muutub ka teiste tootjate puhul ja ühtset akustandardit välja ei töötata, siis kerkib neid vahetuspunkte ikka ülipalju. Niiet segadust ja arenguruumi on ses vallas veel väga palju. Samas on vahetus näiteks avariide puhul kasulik lüke, sest kui auto on taastatav ja väikese vigastusega aku lihtsalt uue vastu välja vahetad, väheneb tunduvalt romulasse määratud kärude hulk.
Jeekim juba leidis põhjuse.
wiki kirjutab ka
The Nio ET7 comes available with three battery options: a 70-75 kWh battery (NEDC range of 500–550 km (311–342 mi)), a 100 kWh battery (NEDC range of 700 km (435 mi)), and eventually a 150 kWh Ultra High Range semi solid-state battery (NEDC range of 1,000 km (621 mi)), which has an energy density of 360Wh/kg https://en.wikipedia.org/wiki/Nio_ET7
Vaatasin ev-database lehelt tavaautode keskmist elektrikulu ja kõik nad jämedas laastus 160-180Wh/km. Niiet ega me füüsikat ikka ümber ei pööra ja kõikidel on läbisõidu suurendamise ainus viis suurema aku külgepookimine. Ja suureneb mass ja seetõttu ka elektrikulu jne. Nio kolmetonnine täismass tähendab seda, et teedel liigub sisuliselt täislastis kaubik. Nt Dacia Spring 1,3 tonni.
https://ndb.technology/
Üks suund, mida nii ameeriklased kui ka hiinlased arendavad, on tuumasünteesil põhinevad patareid ja akud. Arvutuslikult võimaldab see anda ilma laadimata isegi kuni 28 000a! katkematut energiat. Kas sellest ka asja saab, ei tea, aga töö igal juhul arenduse kallal käib.
Teemantaku on põnev tehnoloogia, paar prototüüpi on tehtud nii USA kui Moskva poolt, kes kasutas niklit, kes süsinikk14, ei mäleta. Moskva oma suutis igatahes ühe mikrovati toota ja energiatihedus oli 10 mikrovatti kuupsentimeetri kohta, poolestusajaga 100 aastat ehk 50% mahutavus alles 100 aasta pärast.
Probleem temaga on aga see, et ta ei suuda väga palju C'sid välja anda ehk sobiks elektriautole siis, kui sõidad püsikiiruse hoidjaga aga foori tagant minema saamiseks ei kõlba.
Üks teemantaku tegelasi igatahes peaks juba vangis istuma kelmuse eest, tegi startupi, et hakkab nüüd masstootma aga tegelt oli lihtsalt häma.
Ma isegi imestasin, et rendifirmad nii palju elektrikaid sisse võtsid. EV-ga sõitmine nõuab natuke harjumuste muutmist ja kogemusi. Erakasutuses saaks paari nädalaga selgeks, kuidas ja millal laadida. Rentimisel võib ju üpris kergelt valearvestuse tõttu teele jääda.
Kunagi sai Elmot kasutatud, siis oli laadijast laadijasse sõit. Muidugi akud olid siis väga väiksed ka.
Jätkuks kasko-teemaarendusele. Sellised autod võivad olla muuseumis nagu kurioosumid ja kui hoiatus inimkonnale kuhu rohepööraste ajuehitus võib küündida.
Sihtotstarbeliselt neid kasutada ei saa.
Rohetsensuur!
Artikkel ise oli selline:
"omulasse satuvad peaaegu uued elektriautod.
Vigane aku ähvardab saata üha rohkem uhiuusi elektriautosid enneaegselt hingusele. Paljude mudelite puhul on aku parandamine või asendamine pärast isegi väikest avariid lihtsalt võimatu ülesanne.
Seetõttu kasvavad Euroopa eri paigus kiiresti parandamatutest elektriautodest eraldatud akude kuhjad, vahendab uudisteagentuur Reuters. Samal ajal suureneb vahe taaskasutatavate akumaterjalide ja ringlussevõtu võimaluste vahel veelgi.
Elektriautosid ostetakse säästva arengu nimel, kuid see pole kuigi jätkusuutlik, kui akupakk tuleb isegi pärast väikest kokkupõrget ära visata, ütleb uuringudirektor Matthew Avery.
Näiteks Suurbritannia suurim sõidukite taaskasutusettevõte Synetiq märgib, et kõlbmatuna kasutusest eemaldatud elektriautode arv on aastaga oluliselt kasvanud. Operatsioonidirektor Michael Hilli sõnul on autode arv kasvanud tosinalt iga paari päeva tagant kuni 20 autoni päevas.
„Oleme olnud suure muutuse tunnistajaks – ja see kehtib kõigi autotootjate kohta,” ütleb ta.
Ühendkuningriigis ei ole praegu akude ringlussevõtu süsteemi. Seetõttu peab Synetiq elektriautodelt akud eemaldama ja hoidma neid isoleeritud konteinerites.
Hilli hinnangul oleks aga kuni 95 protsenti kahjustatud akude elementidest täielikult kasutatavas seisukorras ja taaskasutatavad.
Mõju avaldavad eelkõige majanduslikud tegurid. Kahjustatud aku vahetamine võib näiteks kindlustusseltside silmis kahjumlikuks meetmeks osutuda.
Kümneid tuhandeid väärt aku on auto kõige kallim osa ja võib moodustada poole elektriauto jaehinnast. Kui lisada aku vahetamise tööjõukulu, tabab võrrand juba valupunkti.
Mõned autotootjad on võtnud ette akude remondiprobleemid. Näiteks Ford ja GM väidavad, et on juba tootnud akupakette, mida on lihtsam parandada.
Seevastu näiteks Teslaga on olukord vastupidine. Paljud eksperdid on mõistnud hukka näiteks firma lemmiku Model Y aku, mille remont on praktiliselt võimatu.
Texase tehases toodetud Model Y konstruktsioonidesse paigutatud akuploki tüüp 4680 elemendid on üksteise külge kinni liimitud. Kogenud tööstusinsener Sandy Munro mõistab Model Y aku vahetamise ja parandamise hukka kui „võimatu ülesande”.
Tesla konstruktsioonidesse pandud akupakett läheb otse jäätmeveskisse, ohkab ta.
Reutersi koostatud nimekirjas on lisaks vähesõitnud Tesladele ka näiteks Nissani, Hyundai, Stellantise, BMW ja Renault toodetud elektriautod.
Osaliselt on põhjused seotud eelnimetatud uute tootmismeetoditega. Need võivad küll kärpida auto tootmiskulusid, kuid teisalt ähvardavad akuriski kanda omaniku ja kindlustusseltsi õlgadele.
Interneti-finantsuudiste teenus Bankrate teatab, et Ameerika kindlustusfirmad on teadlikud, et „isegi väike kahjustus võib kaasa tuua kuni 15 000 dollari väärtuses aku vahetamise”.Näiteks USA-s on elektriauto igakuine kindlustusmakse keskmiselt 206 dollarit ehk ligi kolmandiku võrra enam kui sisepõlemismootoriga autol.
Avalikult pole Tesla kommenteerinud kindlustusseltside tehtud lunastamisotsuseid. Ettevõtte tegevjuht Elon Musk kritiseeris aga hiljuti mõne Tesla igakuiseid kindlustusmakseid kui „absurdselt kõrgeid”.
Kindlustus- ja autotööstust jälgivad eksperdid ennustavad, et kindlustusmaksete tõus jätkub, kui aku parandatavuse probleemi ei suudeta lahendada.
Vastasel juhul ähvardab avariisse sattunud vähe sõitnud ja kasutusest väljas olevate elektriautode arv jätkuvalt kasvada.
Akude parandatavus on tulevikus absoluutselt võtmekriteerium, sest selliste juhtumite arv ainult kasvab, ütleb Allianz Groupi tehnoloogiakeskuse direktor Christoph Lauterwasser.
Kindlustusfirmad on huvitatud ka akude elutsüklist kogutud kasutusandmetest, mida autotootjad eelistavad enda teada jätta. Lauterwasser ütleb, et on näinud akupakke, mis olid pealt kergelt kahjustatud, kuid elemendid paistsid olevat vigastamata.
Kui täpsemat infot pole olnud, on tulnud akudega autod kausta X paigutada.
Ta toob esile ka keskkonnamõõtme. Tema sõnul toodab elektriautode akude tootmisprotsess atmosfääri oluliselt rohkem süsihappegaasi kui sisepõlemismootoritega mudelite valmistamine.
Seetõttu peavad elektriautod jääma liiklusesse piisavalt kauaks, et nende sõidetavad heitmevabad kilomeetrid kompenseeriksid tootmise käigus tekkivaid heitgaase.
Kui elektriauto kohe minema visata, kaob heitmevabade sõidukilomeetrite eelis."
Ma ei suuda otsustada, kas selline kopeerimine on nüüd autoriõiguseid riivav või mitte. Kui keegi pirisema hakkab, siis pean ära kustutama aga praegu las olla.
Ka kindlustused on mu mõttekäigule järgi jõudmas. Ma nädala alguses ütlesin, et vaja on aind ühte korralilku pretsedenti ka see Ioniq5 Kanada oli hea aluskivi.
Tuli selline mõte pähe, et praktilislt kõik elektrikate omanikud kiidavad oma käru. Aga neid nüansse, mida kiita, tegelikkuses ju niiväga ei olegi.
Fakt on see, et sõiduulatuses nad konkurentsi ei paku, kütmine-jahutamine tuleb üsna suure energiakuluga, laadimised ajakulukad ning kallid ja ehk ainult kodus börsipaketti jälgides ja soodsamal ajal laadides saad mingise rahalise võidu fossiilika ees.
Ja muidugi ostuhind ka.
No üks nüanss, mis ehk vääriks väikest eputamist, on sõiduvaikus, aga seegi nii ja naa- tänapäeval on paljud autod piisavalt vaiksed, st mootorimüra on üsnagi hästi summutatud ja maanteel kostab peamiselt rehvi ja/või tuulemüra või on needki üsnagi märkamatud. Niiet kui keegi tuleb rind ees kuulutama, et mul on elektriauto, siis tuleks vist pigem kaasa tunda, et ta enda elu keerulisemaks tegi.
1. Enamasti parem kiirendus
2. Kodus laadides väljud hommikul alati täis akuga
3. Kaasaegne elektriauto hakkab koheselt salongi sooja puhuma ka -20c juures
4. Päikesepaneelide olemasolu korral tuleb osa aastast kütust üldse tasuta
5. Mõned autod võimaladavad autos olevat elektrit kasutada ka majapidamises
Sisepõlemismootoril on omad eelised, elektrimootoriga autol teised eelised, aga jutt, et elektriauto ei kõlba kusagile, on BS!
1.Eriti oluline foori alt startides? Või on mõnel fossiilikal jäänud maanteel möödasõit sooritamata?
2. Enamikel päevadel kuu jooksul sõidan kodust ära paagis oleva piisava koguse kütusega.
3. Millise mõjuga sõiduulatusele?
4. Eriti palju paneele on kõigil panelllinnaosades
5. Eriti paneellinnaosades
Sisepõlemismootoril on omad eelised, elektrimootoriga autol teised eelised,
Parem kiirendus on oskamatutes kätes needus, mitte hea asi.
Energiatõhusus on elektrikal hea, seal muud polegi. ICE'ga võrreldes on kaod olematud.
V2G jutu võib endale sisse istuda, töötab ainult off-grid puhul.
Ma korraks puudutan veel seda päikesepaneelide osa- tavaline kodune laadimine on vist ca 8kW võimsusega. Täpselt ma tõesti ei tea, aga eks sõltub autost. Keskmine päikesepaneel on tänapäeval ca 400W. Nüüd oskab igaüks ise arvutada, mitu paneeli läheb vajaliku laadmisvõimsuse saavutamiseks vaja ja seda ideaalsetes oludes kui päike särab otse paneelile. Üldjuhul on paneelide ideaalne tööaeg ca 5 tundi päeva jooksul- siis on päike paneelide suhtes sellises asendis, et nad töötavad efektiivselt. Igasugune pilveke või poolvines ilmake mõjutab tööd vägagi tuntavalt, seega soovides oma autot kodus laadida nt peale tööpäeva lõppu võrdub sellega, et paneelide tootlikkus on tulenevalt kellaajast, st päikese asendist, tunduvalt langenud ja ega ka hommikune päike enne tööleminekut suurt ei aita. Niiet näiteks vajaminevad 20kW, mille päeva jooksul maha sõidad, tulevad paneelide abil akusse tagasi üsnagi kaheldavalt. Ei ole vist mõtet rääkida päikesejaamale sobiliku akupanga paigaldamisest, sest need summad on lõppkokkuvõttes ikka üsna suured.
See kiirenduse jutt pidevalt on juba päris tüütu. Mõned sekundid siia sinna mingil pereautol on täiesti suva. Vähemalt minu jaoks. Jätkan nii kaua kui võimalik diisel autoga. Pere teiseks autoks võiks kaaluda aga seda pole vaja. Kuna ma olen natuke autopede ka, mulle meeldib kui auto on meeldiv nii seest kui väljast. Seda enamasti el autod ei paku, lisaks jõhker hinnalangus.
OT:
4. Päikesepaneelide olemasolu korral tuleb osa aastast kütust üldse tasuta
-
Vat pole mina sest veel aru saanud, et kuidas paneelide olemasolul saadav energia tasuta...?
Konkreetsest lausest võib ka loomulikult järeldada, et paneelid on naabri valduses ja siis sealt kuidagi nihverdad...
Viimati, kui uurisin, et millised paneelid sobiks endale osta.... just nimelt - OSTA. Hinnasilt on juures, st MAKSAB ja raha... ei ole tasuta.
Nii, et kui keegi viitsib, teeb ehk rumalale selgeks, kuidas paneelidest saadav energia tasuta on?
Päiksepaneelide puhul peab arvestama mitut asja.
Esiteks lükati enamus katuseid täis neid eurorahade eest, mitte omast taskust, seepärast hea ülbitseda praegu, et "tasuta" värk.
Teiseks need mikrotootjad jebivad võrgubalanssi, mida hetkel venemaa kompenseerib.
Kolmandaks jah, päeva jooksul saadud vool paneelist suudab suvel kindlasti maha sõidetud energia tagasi tuua, talvel mitte nii väga. Muud asjad tahavad ka kodus voolu.
Neljandaks kui kasutadagi autot vooluallikana, siis arvutage nüüd enda majapidamise kulu kokku, et kaua ühest akupakist saab voolu võtta kuniks jääb alles lähima laadismisjaamani sõitmiseks, kus ka voolu on.
Kirjutasin pika heietuse osa ka siia aga kustutasin ära, sest mõttetu, juba tegelikult öeldud nii minu kui Kärsa poolt, mis need pisikesed agad on, kui kasvõi 20km Tallinnast väljas elada. Lõuna eestist parem ei räägigi.
Ainus asi, milles on mõtet võrrelda elektriautot sisepõlemismootoriga autoga on, kas sellega sõitmine on keskkonnasäästlikum. Tõenäoliselt siin on see vahe minimaalne. Seega point puudub.
Oluline on saada autokasutus üleüldiselt alla, et keskkonda säästa. Ja selles osas, kas keskkonda on vaja säästa, ei vaidle vast keegi vastu.
Arvestades elektriauto tootmist, mis samuti mõjutab keskkonda, on see sääst ilmselt üsna nullilähedane. Ammu juba selge, et mõtteviis "siin säästame loodust, mujal reostame" on lollus. Homseks vajaminevate laadimiskohtade (aparatuuri) ehitus on samuti reostamine.
Kohe tuleb mingi sepik sulle seletama, et ammu juba selgeks tehtud ja mõõdetud ja arvutatud, et särtsuka tootmine on väiksem kulu kui ICE.
Kui tootmine läheb massidesse, siis ideeliselt tinglikut kõneviisi kasutades minema elektrikas odavamaks ICE masinast, hetkel masstootmisena on ICE siiski odavam.
Nüüd loodussõbralikkusest, elektrikas on palju loodussõbralikum peale 150k kuni 170k läbimist, see on Toyota ja muude tegelaste poolt tegelt maha öeldud. Miskipärast jäetakse välja aku ümbertöötlemine, mida on juba vaikselt vaja peale selle kilometraaži läbimist, no OK, venitad veel 30k otsa linna vahel sõites aga peale seda ongi ta ainult tööle-koju ummikus istumise masin (aku mahutavuse vähenemine põhjuseks).
Kohe tuleb mingi tegelane ütlema, et AGA TESLA sõitis ju miljon kilomeetrit!!!
Jah, Gemmingen oma Model S P90D'ga tõesti tegi seda aga jäetakse tihtipeale mainimata, et selleks on läinud juba 2 akut ja 4 mootorit ja jäetakse see sujuvalt roheluse jalajäljest välja.
Võta sa nüüd kinni, kus see päristõde on, mõjuagendid on mõlemalt poolt täielikus tulevahetuses.
Samal ajal aga natukene jahedamas ameerikamaa linnas: https://www.foxbusiness.com/technology/chicago-area-tesla-ch
arging-stations-lined-with-dead-cars-in-freezing-cold-a-bunc
h-of-dead-robots-out-here
Säästlik auto on see auto, mis ei sõida, vahet pole kas bensakas või diisel või elektrikas.
Olid ajad, kui sõiduautode diiselmootorid sõitsid miljoni ilma kapremondita. Pärast seda hakati tegema veerandmiljonilisi mootoreid. Ikka säästu nimel.
Tekkis selline mõte, et akuelementide vahele võiks ju paigaldada mingi kütteelemendi nagu näiteks autoklaasidel. Seega pistad laadimispistiku posti külge ja kõigepealt hakatakse akut soojendama ning pärast jätkub laadimine.
Eks sa uuri, mis lisaks peeretamisele 2000 aastat tagasi co2 hulka atmosfääris mõjutasid. Üldiselt on teadlased üpris üksmeelel, et co2 jt kasvugooonegaaside hulk atmosfääris ja Maa temperatuur on heas korrelatsioonis olnud.
Jättes kliima soojenemine kõrvale, siis keskkonda peab säästma igal juhul. Või ei pea või? Et laseme aga edasi ja näteks autostame sarnaselt läänemaailmale ka muud kohad ära? Või mis need mõtted nagu on selle kliima soojenemise eitamise ja ICE üles kiitmise taustal?
Alustada võiks oma puhkusereiside ärajätmisega, mis nõuavad lennukit. Saaks hoobilt 3 tonni tunnis kütust kokku hoida - jah, ma tean, et jaotub inimeste peale ära lennukis aga koha peal võtad takso ja sõidad sellega jne jne. Minge parem meie metsadesse, puhake seal, kasutage kohalikke SPA'sid ja puhkeasutusi.
Elektriautoga aga pole sellel arutelul enam midagi pistmist, see kuulub rohepesu teemasse.
Kommentaariumid on igal pool targemad kui teadlased.Eriti targad on igalpool elektriautode teemades millegipärast mingid diislipässid. Ma olen oma elus varem omanud nii bensiini- diisli -gaasiautosid ja täna tundub küll parim lahendus ratas - ühistransport - rendielektriauto/takso.
Muide, enamasti küll, aga mitte alati ei ole auto lennukist säästlikum. https://www.visualcapitalist.com/comparing-the-carbon-footpr
int-of-transportation-options/?
Deus tõi ühe hea punkti juba välja. Teine oluline asi on ületarbimine. Vaadake oma prügikaste, kaaluge need mõttes ära ja võrrelge huvi pärast sellega, kuimitu kilogrammi autot teie perel kuus/aastas prügisse läheb! Auto kaal tuleb jagada kahega enne võrdlemist, metall ei ole prügi.
Selles vallas on arenguruumi metsikult enne autode sundkorras ümbertöötlemisele saatmist.
Marko jutuga täiesti nõus, aga väita, et Euro2, Euro3 või dieselgate skandaali auto saastab elektriautost vähem, on rumalus. Suudaksin seda veel kuidagi mõista Euro6 auto kohta.
Tuli ära see lennukivabandus mille ma välistasin oma postituses ette ära! Palun lugeda veelkord läbi, kui asi arusaamatuks jäi!!!
Minul kulub puhkuse peale 25L kütust näkku, kui sedagi ja saab käidud igasugu järved ja jõed läbi õngega.
Puusalt tulistades pakun, et saastan loodust rohkem lõketega, mis saab nendel käimistel tehtud, et kala ja muna praadida.
Tuleb ikka peeglisse vaadata enne, kui rohemalakaga siin vehkima hakata. Elektriauto pole mingi päästja maailmamastaabis, linnaõhust saab aind piduritolmu mikroskoopiliselt vähemaks ja natuke diislihaisu ka. Katlamaja töötab aga samas taktis edasi...
Ma just hakkasin mõtlema, mis heitmenormi mu kunagi omatud diiselauto pärast kinni jäänud egrile pimeda ettepanekut täitis. Siis ma ei teadnud loodushoiust midagi taibata ja egri pimedaks tegemine tuli uue egri ostmisest kordi odavam.
Kõige suurem oht planeedile on rumalad ametnikud. Lihtne näide. Biolaguneva ära viimine 2 nädala tagant. Meil tuleb suur diisel auto ja viib ära 10-20 % sellest mis sinna tegelikult mahuks. Ja seda intervalli muuta ei saa. Ja veel üks, ostsin üks päev mingeid vitamiine. Suure purgi põhjas veidi oli. See pakend oleks võinud olla 5 * väiksem. Aga kõik on äri. Kedagi ei huvita.
Miks me võrdleme enda tarbimist oma naabriga, kes käib lennukiga puhkamas? Eestis on keskmine elatustase selline, mis on kättesaadav maailmas ca 5-7% inimestest. See ei ole kuskilt otsast jätkusuutlik. Ja Eestis puhkamine on väga hea, aga miks seda peab autoga tegema? Kuhu siin autoga sõita on? Rattamatkadel sõidetakse tasasel maal 150-200 km päevas täisvarustuses. Nädal puhkust ja on Eestil põhjalik ring peal. Seljakotiga jala on oandu ikla matkates nädalaga kaetud. Laste vedamiseks on igasugu võimalusi.
Vaat mis tegija see aastane kokkuhoidja on. Eile oli veel tahmava diislipassatiga rott, kes teadlikult õhku reostas, nüüd on juba rohesõja ristirüütel. Meenutab väga vene aja parteilasi, iga hetk on valmis 180 kraadi võrra ümber keerama. Eks need rohelised jm "noored tegijad" ju sama asi.
Või äkki on lihtsalt rott, kellel see Passat lõplikult lagunenud, nüüd käib jala ja üritab seda igatpidi õigustada, samas mustab kadedusest neid, kes oma autot sõidukorras hoida jaksavad. Ega ta auto ülalpidamiskulusid kogu aeg niisama välja too. Peab valus teema olema.
...150-200 km päevas täisvarustuses.
Äkki on hoopis palgalised trollid? Pagan teab kelle poolt palgatud.
200km rattaga uhada on ca 10 tundi järjest sõitu. Lisaks veel täisvarustus. Kas see ongi puhkus- päeva jooksul väntad ennast rihmaks, õhtul suudad veel magamiskotti ronida ja hommikul alustad uuesti. Munadevahe punane ja pärak hõõgub. Kui kellelegi meeldib selline masohhistlik puhkus, andku minna, aga enamus inimesi proovib taolist "puhkamist" vältida. Ka ei roni kõik elbruse otsa ega tee muid inimvõimete piirialade trikke. Täielik idiootsus on kuskil autofoorumis sellistest matkadest sonida. Kui meeldib, siis vänta, aga ära pane kõiki inimesi ühele pulgale endaga.
No muidugi rahas. Hakka neid elektriröstereid üldse tasuta jagama, igaüks võtaks ühe endale - kasvõi selleks, et põllu peal puruks sõita.
Kui metallikokkuostust kõige kehvemad kasutuskõlbmatud vrakid kokku koguda ja määrata neile piisav ostutoetus, siis tuleb ka järjekord. 200 eurose väärtusega romu saad kätte 20 euroga, 180 maksab riik - on ju ahvatlev! Ise võtaks 50 tk vähemalt, kinkekarpi pakituna.
Panin video taustaks mängima, ennast spetsialistiks pidajad ei tegele mitte sisuturundusliku meelelahutuse vaid labase propagandaga. Spetsialist ei saa ju laskuda nii madalale, et hakata kasutama tüüpilise foorumitrolli tasemel argumenteerimist:
- minul ei ole probleemi, järelikult kellelgi pole ja probleemi polegi olemas,
- mul nagu suurt peret pole, aga hästi roheline on jalgratta koost lahti võtmise vältimiseks kasutada sellist suurt elektrimaasturit,
- auto navi kasutamine (mugavalt sõidu ajal!!!) on sisuliselt kohustuslik, et soojendada akut, et saaks külmaga kiirelt laadida etteplaneeritud laadijas eeldusel, et seal on näiteks tund aega hiljem ka vaba laadija saadaval,
- autosse istudes puhub kohe sooja... kordan ennast vist viiekümnendat korda juba, et nii oli see elektrilise kütte abil luksklassis lahendatud juba 80ndatel ja odavautode segmendis 90ndatel (webasto stiilis kütuse abil juba pea sajandi vanune lahendus!), tänapäeval (st juba üle 10a) lahendatakse sama probleem tavalise 12V aku pealt õhksoojuspumbaga ka fossiilikatel ja auto on soe enne käivitamist, isegi paarisajaeuroste autode lahendusi üritatakse müüa maha ainult elektriautodele omase innovatsioonina...
Kuidas saab ennast keegi pärast ÜHTE sellist esinemist üldse veel spetsialistina esitleda?
# Aga mis meil takistab saastamist vähendada- teeme nagu prantslased- 40€
Torkas lihtsalt silma, et ühel videos näidatud elektriautol olid all 285/45 R21 rehvid. Selliseid rehve vajavate autode kasutamine võiks pigem linnades tipptundidel keelatud (loe: kõrgelt maksustatud) olla, sest see ei ole hädavajadus ega ka mõistlik. Küll aga oleks toetusel ja privileegidel jumet, mis seoks omavahel elektriauto tühimassi ja sõitjate arvu. Näiteks toetus mitte hinnast lähtudes, vaid AINULT just linnadesse mõeldud kergetele alla 1,5t särtsukatele (nt Spring, Ami, I3, Fiat500e ja igasugused 2-3kohalised mopeedsärtsukad). Samal ajal bussiradadele kaamerad ja seal üksi endale ühistransporti mängides maksad iga korra eest näiteks särtsukaga viieka ja fossiilikga kümbi. See lahendaks enamuse probleemidest nii, et selle pärast keegi ei kannata, linn saaks kohe puhtam, vaiksem ja ummikud väiksemate/vähemate autode arvelt lühemad.
Mulle meeldis eriti see, et elektriautoga alles läheb külmaga lõbusaks ja et peale pesulas käimist külmuvad kõikide autode uksed ja lukud ära ja et 12V aku läheb läbi ka fossiilikatel. Selline lapselik suhtumine spetsialistidel- aga tema ju kaaa...
Eks ta ole- kui argumente napib, tuleb need ise välja mõelda.
Ega üldiselt see k2 "autosaade" on ikka täiega põhja käinud.
"tänapäeval (st juba üle 10a) lahendatakse sama probleem tavalise 12V aku pealt õhksoojuspumbaga ka fossiilikatel ja auto on soe enne käivitamist, isegi paarisajaeuroste autode lahendusi üritatakse müüa maha ainult elektriautodele omase innovatsioonina..."
Räägi nendest lähemalt, hea kui saaksid mõne viite ka panna , et millistel autodel selline süsteem peal on.
Suur vahe on, kas auto hakkab kohe kuuma puhuma, või pead sa eelnevalt mingi kütte sisse lülitama, et sõitma hakates sooja puhuks. Webasto peab külmaga kuni paarkümmend minutit ikkagi varem tööle panema.
Elektriauto ei hakka kuuma puhuma, õhksoojuspumbast tuleb ca 40 kraadine leige õhk. Kui ka mingi elektriline lisaküttespiraal kuskil on, siis millise karmi hinnaga läbisõidule? Jah, saad soojemat õhku üsna ruttu, aga vahid paneelil seda akuprotsenti ja sügad kukalt. Webastost aga tuleb kohe kuum õhk välja.
Ma ei tea, mis imemasinatega Kunn küll sõidab aga mu 17 aastat vana Hyundai diisel hakkab suht koht kohe sooja puhuma, kerge viivitus on aind sellega sees, et õhk tuleb algusel läbi jahtunud armatuurialuse torustiku aga kui need soojaks lähevad, siis klaas sulab ja kõigest natukene aeglasemalt, kui oleks esiklaasis traadid sees, sellel Sonatal aga on elektrisoojendi sisse ehitatud ilusti konditsioneerisüsteemi ehk siis suisa alla 200 euri lahendus ja juba tehasest peal müstilisel kombel
Webastoid on erinevaid, on puhtaelektrilised (mitte aku pealt kasutamiseks) ja on plokivedelike soojendaja jne. Kasutage pigem sõna eelsoojendi, kui tahate tarka panna ja siis hakake vaidlema, milline eelsoojendi kõige parem on, raudelt on omaette teema selleks olemas isegi.
Võrdlete jälle näppu m-iga.
Suht kohe sooja õhu puhumine ei ole sama mis -20c kohe kuuma õhu puhumine. Tavalise auto genekas pole võimeline lihtsalt sellist hulka soojust tootma.
Lisaks õhksoojuspumbale lähevad järgi ka 4kw elektritennid, kui aku on 75kwh siis ei pea eriti muretsema selle lisa tarbimise pärast.
Milline webasto sõiduauto mudel on "puhtelektriline (mitte aku pealt kasutamiseks) "
Täiesti uskumatu! Ma loen juttu, mida on piinlik lugeda, kuid mida pole teisel inimesel piinlik kirjutada, väga raske on leida motivatsiooni osalemiseks sellises mõttevahetuses...
Kui Sina ei tea - miks Sa ise ei googelda ja seda teistel teha lased? Miks pean mina googeldades hakkama tõestama midagi iseenesestmõistetavat, mida ma kasutan? Soojuspumbad peaks hübriidiomanikele juba ammusest üsnagi tuttavad asjad olema. Takistustega õhukütmine oli ju (sh mu enda) autodel olemas juba ammu enne selle foorumi algustki. Ei tule ka õhksoojuspumbaga sooja kohe esimesest sekundist, kulub hetk nagu ka tennidega, õues seisva auto õhukanalite soojenemiseks kulub samuti veel sekundeid...
#Milline webasto sõiduauto mudel on "puhtelektriline (mitte aku pealt kasutamiseks)
Ei arvagi, et kõik autovõõrad inimesed selliseid asju teadma peaks, aga et ei viitsi ise googeldadagi... Hullem on vaid see, kui sellist anonüümsete foorumitrollide tasemel soga innovatsioonist hakkavad telesaates ajama ennast spetsialistiks pidavad inimesed...
Rääkisid 12v õhksoojuspumbast, millisel hübriidil siis selline on? Priuse oma töötab näiteks 200v pealt.
Sinu webasto lingi teine lõik:
"Kõik, mida elektrilise seisusoojendi tööks vaja, on tavaline 230 V pisikupesa"
Mis kasu sellest on kui auto pole pistiku küljes?
Oeh, olin juba unustanud siinsed tähenärijad, loomulikult ei käita keegi kondipumpa 12V pealt, vaid jutt käib 12V elektrisüsteemi omavatest autodest. Priusel vist jah 200V, Volvodel 400V soojuspump (mis ongi "tagurpidi konditsioneer"), lihtsalt selle tagurpidi funktsionaalsuse peale hakati mõtlema alles siis, kui peale salongi pidi hakkama mõtlema ka aku temperatuuri peale ja selleks on hübriidi aku juba piisav (ei tea tegelikult üldistada, ei oma ülevaadet kõigest turul pakutavast). Järgmiseks vaidleme selle üle, kas hübriid on ikka fossiilikas üldse? Järjekordne mõttetu offtopik imetud välja videos esitatud valeväitest, nagu ainult elektriautod oleksid võimelised puhuma kohe autosse istudes tuppa sooja. Ei ole ju nii.
# Suht kohe sooja õhu puhumine ei ole sama mis -20c kohe kuuma õhu puhumine
Kindlasti võimaldabki suur elektriauto aku puhuda kuumemat õhku kui 12V+genekas tennidega või webastoga. Ainult et hetk hiljem sõidame mõlemad juba soojas autos ilma seda otseselt ette soojendamata. Maanteedel sõidavad uued särtsukad millegipärast pigem härmas või uduste akendega:)) See "kohe soojaks" on lihtsalt üks järjekordne innovatsiooni illiusioon, mida püütakse pähe määrida, nagu see... reaalselt siis max pool minutit (?) võitu omaks praktilislt tähtsust. Fossiiliautodel on selleks palju erinevaid lahendusi ja toimivat lahendust omava tervikliku auto leiab ka peaaegu metalli kokkuostu hinnaga (vähendasin möödunud aastal oma autoparki kahe sellise kiirelt soojeneva üv-ga diisli võrra, kõige vanema/odavama diislit põletava automaagilise eberspächeriga jätsin praegu veel alles). Priusega on nüüd 5 aastat võrdlust kah olemas, talvel hoovist maanteeni jõudes on see ürgvana lisaahjudega diisel soojem, lisaks on diislil traadid ka esiklaasis ja akna saab puhtaks juba üsnagi hetkega ka aknale üldse õhku puhumata (loe: kogu sooja saab suunata salongi).
Aga ma ei ürita rohkem rikkuda nende tuju, kes on omale kallid särtsukad ostnud ja tahavad uskuda, et see ongi ainus võimalus selliste mugavuste nautimiseks. Uskuge kui soovite, ega teiste inimeste autod sellest jahedamaks ei muutu.
Minu poolt offtopiku lõpp.
Andsin võimaluse, võimalust ei kasutatud oma trollimise parandamiseks. Block 2 päeva.
Seletus: norida selle kallal, et täiselektrilise lisasoojendiga peab juhtmepidi seinas olema masuudipressiga, on pehmelt öeldes silmakirjalik elektrika vaatenurgast.
Veel enam oli silmakirjalik see uudis siin, et elektrikaubikutega probleeme ei olnud suure külmaga. Ma võin saladuskatte all öelda, et ühegi 220-240v omava plokisoojendiga masinaga ka ei olnud ehk mõlemad istusid rahulikult lisasoojenduse otsas. Probleeme ei olnud ka diisli ja bensu pealt töötavate isenditega, mis töökorras ja mille aku norm tasemel.
Punkt 2. Töötava mootoriga imeda auto voolusüsteemist 20A on nohu. Maakeeli tõlkida, siis see suisa 2.8kW ehk küll ja veel, et salongi kuuma õhku puhuma hakata sekunditega.
Punkt 3. Lisatroll Priuse aku poolt juurde, kas eelnev tekst lugemata, teadmatus, sihilik abitus või lollus, vahet pole. Kes iganes selle teksti peale reageerib, võib saada sama saatuse osaliseks.
Mine mossita nurgas nüüd paar päeva.
Eks see on nüüd see koht, kus muid vingeid argumente enam ei ole ja siis hakatakse vehkima mingi hetksoojenemise teemaga. Fakt on see, et sisse istudes on mõlemad autod läbi külmunud. Kui nüüd särtsukas suudab hakata sooja puhuma mõni minut kiiremini, siis tegelikkuses läheb ikka paras hulk aega kuni salong lõpuks üles soojeneb ja võid jopeluku lahti teha. Niiet mõni minut siia-sinna ei ole tegelikult mingi trumpäss, millega fossiilikas seljatada. Neli kuud talve tuleb meil niiehknii üle elada ja kuumal aastaajal on ka fossiili kont see, mis kohe külma puhuma hakkab. Ilma väga tuntava negatiivse mõjuta sõiduulatusele. Patareibossid lihtsalt ei suuda endale tuunistada, et kogu nende sõit sõltub sellest, kui täissöönuna see patarei hetkel ennast tunneb. Mingil hetkel tuleb ehk suvel kont hoopis välja lülitada, et kindla peale koju jõuda.
Mis tähtsust omab üldse salongi üleskütmise kiirus? Üldiselt istutakse autosse ju samade riietega, millega väljas liigutakse. Mina ei ole eelsoojendanud või üldse soojendanud mitte ühtegi autot. Ei sisepõlemismootoriga ega elektrikat. Ka lume ja klaaside puhastamise ajaks ei ole pannud mingit soojendust sisse. Bensiinimootoriga autoga sama. Auto puhtaks, käivitad mootori ja hakkad kohe sõitma vajadusel alguses veits aken lahti , et hingeaur klaasi uduseks ei teeks.
