Ma ei leia endiselt kusagilt ühtegi seost sinu eikusagilt tekkinud kinnitamata väidetele, kus vaidlesin vastu mingitele väärinfol tekkinud meemide jms valeinfo baasil, kus lükkasin selle jama reaalsete statistiliste numbriliste andmetega ümber, et see ei vasta statistiliselt tõele.
Kus ja millise ümbertöötlustehase tulemusel jõuavad mingisugused happelised jäägid merre ja milliste protsesside tulemusel täpsemalt seal, viska siis viide ka antud olukorrale, kus see on reaalselt tõendatav ja kontrollitav, et kusagil lastakse tonnide viisi mingit hapet merre, kus see juba maailmamere ph taset muudab või midagi säärast. Siiani on kõlanud igasugu akumasinate vastaste suust kooris väited, justkui akusid ei osata ümber töödelda ja kõik vedelevad kusagil jumalteab kus ja kõdunevad looduses, nüüd siis järsku töödeldakse ümber neid nii meeletult, et meri on juba hape, no otsustage siis ära juba ükskord, et mispidi need asjad on ja tõendage ka omi omapäraseid väiteid. Üks suurimaid ümbertöötlemistehaseid peaks asuma vist soomes, et siis soome on see siga, kes laseb tonnide viisi hapet merre, et vaikses ookeanis ka juba kalad surevad? Kes ja kus ja kui palju hetkel seda liitiumit mereveest sul üldse võtab ja juhul kui võtab, kes või mis seal siis seetõttu surema peaks hakkama? Minuteada leitakse neid tavakaevanduse näol olevaid leiukohti aina juurde ja liitiumihinnad on suht alla kukkunud seetõttu, et keegi ei kavatse kusagilt otsast keerulisemat ja kulukamat teedpidi seda sealt hankima hakata. https://tradingeconomics.com/commodity/lithium
Ja milline minu väide on siin olnud väärinfo vs "meemimeistrid" too siis viide ka välja, kus mu info ei peaks tõele vastama.

Ja mingi lambist tekkinud näitlejate häma, misasi see veel olema peaks? Et ameerikas on hollywoodi filmitööstused ja üleüldse meelelahutusmaastik jms kogu teema tunduvalt rohkem arenenud ja rahvas kultuuriliselt juba rohkem selline avatud ning rohkem suhtlusele suunatud, edasi? Väitsin juba eelnevalt ,et mida sa sellega siin ütelda tahad? et justkui näitlejad lavastavad su arvates seal mingeid väärtõdesid ,et tegelikult need statistilised numbrid, mida tesla jms on esitanud, need on kõik sulle osavate näitlejate poolt väärinfona lavastatud? No kurb küll aga ei arva ma sedapidi jah, kui sina arvad, siis jaga viiteid tõendamaks antud väiteid või seleta aga uuesti, et mida sa oma mõistukõnedes siin omast arust taga ajad, äkki saad ise ka lõpuks aru?

## Et ameerikas on hollywoodi filmitööstused ja üleüldse meelelahutusmaastik jms kogu teema tunduvalt rohkem arenenud

Kas ikka on arenenud? Mõni üksik film kõlbab vaadata, ülejäänud on tehtud hallile massile piletitulu silmas pidades. Kahjuks valgub see jant kontrollimatult siiagi.

No ma ütlen sulle vastuse ette siis: massi on rohkem. Mida suurem mass, seda suurem on tõenäosus millegi juhtumiseks.
Happelisuse kohta mida ma ütlesin? Kas reaalselt väitsin või esitasin kahtlase punktina, mida vaja kontrollida? Lugemisoskust pole?
Liitiumit on plaanitud mereveest väga pikka aega juba välja filtreerima hakata, viited siin samas teemas olemas.
Kes ja mis surema hakkaks? Ei sure aga kuna teadmistepagas na kitsas on sul, siis annan jäegmise vihje, vaata, kellele inimkonnas liitiumitablette kirjutatakse ja tee sealt järeldus ülejäänud NÄRVISÜSTEEMI omavate elusolendite kohta.
Õppimine pole asjade pähe tuupimine ega ka lihtsalt faktidele otsa vahtimine, ise pead ka vaeva nägema.

Liitiumi maailmameres kokku pidavat olema ca 230 miljardit tonni, hetkel aastane vajadus ca 0,0001 miljardit tonni, seega pane asi numbrilisse vääringusse ja näed ise ka kui naeruväärne su järjekordne otsitud "vabandus" on, isegi kui eeldada, et kõik kaevandada maailmamerest, siis inimkonna vajaduste rahuldamiseks järgneva paarisaja aasta jooksul oleks see endiselt murdosa protsendist. Ent lisaks eksisteerib tõsiasi, et hetkel ei ole see mereveest välja filtreerimine kaugeltki kasumlik ja mitte keegi ei tee seda hetkel ning vaadates kaevandatava liitiumivaru leiukohtade kasu, siis eksisteerib tõenäosus, et ei hakatagi kunagi tegema, kuna tehnoloogia areneb edasi, akukeemias haruldaste metallide osakaalud aina vähenevad, sodium akudes pole seda enam üldse vaja ja need ka vaikselt tekivad turule, lisaks taaskasutuses saadakse suurem osa liitiumi jms metalle uuesti kätte ja mingi hetk tekiks nõudluses küllastus nagunii. Seega selgelt näha, et siin pole midagi muud, kui lihtsalt järjekordne õlikummardajate otsitud põhjus, kust proovitakse kinni hakata ja järjekordset FUD-i üles tõmmata. Haletsusväärseks see trollimine antud teemal ikka muutunud.

Tasakaal on selle asja nimetus. Et asi ei jääks lihtsalt FUD ja muude noortepäraste väljendite tasandile, siis ole lahke, siin on teadlaste uurimused, mitte lihtsalt õlipeade jutt. https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S01664
45X15000387
Õlipea on muidugi naljakas väljend, sest su akukärul on endiselt vaja määrdeid liigendisse ja õli ringi käima. Võid siin masuudipressimehi ja pintslipesuvedelikega sõitvaid härrasid tümitada palju tahad aga reaalsus on natukene teine. Tegu on vajaliku kuid samas ka ohtliku kraamiga.
Läheb rohkem ökomöko teemaks aga sinusugused "ookean kannatab kõike" tegelased ongi põhjustanud mikroplasti leviku ja plastikusaarekesed ookeanis. Ookean annab oma ökosüsteemiga muide 50% hapnikku meie planeedile, on tore mõelda küll, et mis see protsendikene ära ei ole kuid närvisüsteemis on tähtsad mikrogrammid, organismis levimine ei ole samuti miski selline, et küll leiab, on ju palju - konsentratsioon on TÄHTIS, eluolu on kohanenud vastavalt keskkonnale ja ainukene asi, millega sa saad lohutada/loota, on see, et kohanetakse ümber evolutsiooni teel. Kui seda ei juhtu, on tasakaalu paigast nihutamine väga halbade tulemustega.
Mis asi on see imeline "sodium" aku? Äkki räägime ikkagi Naatriumist ja selle sooladest nagu näiteks on lauasool või tomatis peituv naatriumglutamaat, teisisõnu MSG?
Järgmine lootus on, et tõesti, akutehnoloogia areneb edasi. Loodetavalt kiiremini, kui inimene suudab kõike enda ümber rohkem pekki keerata, kui ta seda juba teinud on.

Muudetud 15.09.24 11:18

See sinu väljatoodud liitiumivähesus merevees täielik otsitud teoreetiline pseudoprobleem, mida suure tõenäosusega kunagi ei teki, kuna selle mereveest kaevandamiseni ilmselt ei jõutagi. See link ka kahtlane, page not found ja all mingid kliimasoojenemise viited hoopistükis. Teisest küljest me räägime teoreetilisest 0,00....x protsendist muutusest, mis on teoreetiliselt võimalik saavutada, kui sealt tõesti üritada midagi kätte saada, ent samal ajal kõrval on meie enese hingatavas õhus õli põletamise tagajärjel mingite ainete, ehk siis CO2 konsentratsioon muutunud viimasel ajal 100% ulatuses, mille tulemusena reaalselt kliima muutub, selles pole justkui mingi probleem, lisaks veel tiheasutustes fossiilide mootoris põletamisest tekkivad muud mürgised ühendid, mis reaalselt igapäevaselt inimesi tapavad, ent mingi teise aine teoreetiline võimalik muutus keskkonnas 0,00x olematu protsendimäära muutusega tõmmatakse mingi kiun üles. See, et mingid naftatankerid aegajalt põhja lähevad ja meres meeletult suure õlireostuse tekitavad, kus reaalselt ka on tohutu ökosüsteemi katastroof, sellele vaadatakse läbi sõrmede ja kõik on justkui lubatud, ent teoreetiline olematu mingisugune ohuvõimalus puhutakse taaskord FUD-ina nii üles, et põhiprobleemi, õli põletuse ja selle tagajärgedega võitlemise eest, mistõttu üldse neid akumasinaid asenduseks luuakse, see üritatakse mingi mõttetu otsitud saasta sisse ära uputada. Täpselt nagu need olematud ja kordades vähem esinevad põlengujuhtumid, mis üritatakse suureks puhuda, et siis õigustada väärinfo baasil antud toote mitte kasutusele võtmist ja maha tegemist. Kogu see otsitud jama on nagu vene propaganda, millel reaalse olukorraga seos olemata, ainus eesmärk on vahendeid valimata väärpildi loomine.

Muutsin lingi vajutatavaks, sul omal polnud mõistust siis kopeerida täispikkuses?
Ignoreerid sõna konsentratsioon. Selleks,et rakkudes asi toimiks, on vaja TÄPSET tasakaalu. Kui ei usu mi d, siis vaata, mis vahe on füsioloogilisel, hüpertoonilisel ja hüpotoonikisel vedelikul, mida sulle veeni tilgutatakse.
Mis puutub aga Jeemeni terroristide kaubalaevade ja tankerite uputamisse, siis kindlasti on tegu lokaalse karastroofiga, ei saa aru, miks nad iseendale nii teevad või siis noh, tegelt saan, haridus ja haritus puudub. Mis aga globaalsesse puutub, siis on asi juba natukene hägusem ja selle tõstuseks on Kreeka Tuli. Vihjeks võin öelda, et tollel ajal ei puuritud masd ega sõitnud ka tankerid.
Süsinikdioksiid on marginaalne ja kaugeltki pole inimtekkeline. Jah, konsentratsioon on tõusnud kiiremini tavapärasest foonist tänu inimtegevusele, seda kusjuures arvab inimene aga co2 on lihtsasti seotav eluslooduse ja ookeani ning merede ja järvede poolt tegelikkuses.
Nüüd liigume elektrikäru juurde. Väide sinu poolt, et õhk puhtam. Noh, diisli tahma on tõesti vähem aga rehvitolmu tekitad rohkem. Piduritolmust ei hakka rääkima, sest meil pole ammu enam asbestist klotse saadaval.
Kas põlengujuhtumite esinemisarvu loogika ei jõua kohale? Ära seda enam maini enne kui aru saad, muidu saad postituskeelu, sest sa praegu käitud juba nagu nurka surutud feminist, kes ei suuda sulle seletada, kes on naine ilma sõna naine kasutamata. (Oled tsüklis korrutades sama asja).
Sa võid mind pikalt saara, mul ükskõik aga sinu levitatava valeinformatsioon saab vastuse, ebameeldiv värk tõesti, kui usk proovile pannakse...

Sinul on siin puhas usupõhine plähmerdamine, mina räägin hetkeolukorrast ja faktilistest numbritest nii nagu asjad reaalselt on, sina soiud mingist hüpoteetilsiest teoreetilisest probleemist, mida hetkel ei ole ega lähitulevikus ei paista tulema, et keegi sealt veest üldse midagi võtma hakkaks, kui kunagi üldse hakkabki. Siis hakkab mingist haridusest sonima ja üritab siin mind kuidagi oma plähmerdamisega lolliks tembeldada, ent reaalsuses ise ajab sellist suva kelbast siin hetkel ja ei suuda kuidagi oma viga sisse ka võtta, vaid ajab üha enam mingit jauramist edasi. Süsinikdioksiid marginaalne jutt jah, fossiilide põletamisest saati on selgelt numbriliselt näha, et 100% muutunud, siis on see number marginaalne, ent teoreetiline liitiumisisalduse vähenemine 0,0001%, see on kolossaalne, ise ka aru saad, kui naeruväärsed su väited on ah? Siis veel tüüpiline vandenõuteoreetikute jutt, et CO" heide pole inimtekkeline, kuigi arvutuslikult on teada, kui palju fossiilide põletamisel CO2 eraldub ja kui palju enamvähem seda selle ajaga ära põletatud on ning kui palju seda paisatud õhku on ning arvutused igati kooskõlas praeguse olukorraga. Põlengujuhtumite loogika on sul lingina eespool nina ees ja numbrilise statistilise tõenäosusega välja toodud, see et sa mingite vandenõuteooriatega oma loogikaga kõik valeks kuulutad ja enda fantaasiates mingi teise seose oma mingi mõistukõnega üritad siin tekitada, see puhtalt sinu enda probleem ja puudujääk. Eks siit tuleb järjekordne häma vastuseks peagi, selle asemel, et lihtsalt konstanteerida, et paned üle võlli siin ja genereerid olematut jama numbriliselt tõendatavate faktide vastu, mida mina olen siin välja toonud.

Tõin välja teaduskiku seletuse, ei sobinud. No, sinu enda mure,et ei sobi.
Co2 kohta, pole endiselt tõestatud, aind arvatakse. Maakera ja vulkaanid on ennegi oma tujude, mitte inimese tujude järgi käinud.
Häma ei ole vaid paralleelide toomine, mis peaks sulle arusaadavas ja maalähedases keeles seletama, miks see nii on, vist on tühi vaev.
Lingina nina ees? 10 aastat olemasolu ja väikses koguses ei saa iialgi vastu 100 aastat olemasolule ja miljarditesse ulatuvale numbrile, kuidas see kohale ei jõua? Ei saa vastu vastupidavuse statistikas, ei saa vastu usaldusväärsusele ega ka põlengute hulgale!
Võrreldakse muna ja kana!
Isegi kui võrdled nüüd 2024 toodetud elektrikaid ja bensukaid, siis bensukate seas esineb rohkem põlenguid, vastupidavust, laiali kukKumist, tehase tagasikutsumisi jne jne, miks? Sest neid on ROHKEM!
Ma enam selgemalt ei oska seletada... Kas asi on minus või sinus, las teised otsustavad peale lugemist aga siiani on siinsamas foorumis minu toodud näited, loogikal, füüsikal ja keemial baseerunud "ennustused" jne paika pidanud ja peab ka edaspidi.
Kavalpead üritavad vahel küll ümber väänata tuues mängu miski teise teguri (näiteks kemikaali muutuse põlvkondade erinevuses) aga mind juba persest ei tõmba, fakte ei pea uskuma, neid peab teadma!
Ma saan aru, et ilge kaitseasend on sul sees, sest soetasid endale Lehekese, terve facebooki kommuun on sinusuguguseid aga mul on sellest ükskõik. Käe alt läbi käinud teema, ei olnud minule ja hoiatan levivate ebatõdede eest, mida sinusugused fänniplikad välja mõtlevad ja teistele ette söödavad.
EDIT:
Liitumakude kasuks käivaid uudiseid ka vahepeal
https://www6.slac.stanford.edu/news/2024-08-29-researchers-d
iscover-surprising-way-jump-start-battery-performance
Ebatraditsiooniline Esmalaadimine peale toomist võib pikendada liitiumipulgakese eluiga 50% ehk siis ei sure enam 300 DoD peale ära vaid 450. Lisaks suudetakse 30x kiiremini voolumolekule sisse taguda sinna. See on üks nendest headest uudistest, mida kõik siin maailmas ootavad.

NB! Tekst kehtib LiIon kohta! LiFePo4 mehed hoidke mokad maas!

Muudetud 15.09.24 13:19

Seda oluline/mitteoluline ei saa nii pinnapealselt lahata, sest Sina ja mina võime taluda mitmeid selliseid keskkonnamuutusi, mille peale sureks keegi päevadega, samas teine inimene alles aastaga ja maailmamere puhul ei maksa unustada, see ulatub arktikast antarktikani ja seal on mustmiljon muutujat, mis määravad ära erinevate ainete kuhjumise/vaeguse või lihtsalt temperatuurist sõltuvate gaaside lahustuvuse selle mere eri osades, mida praegused hoovused laiali kannavad ja on tekitanud just praeguses olukorras toimiva tasakaalu. Selliste venivate offtopikute pärast ongi vaba teema alla tehtud see roheökomöko teema:
https://www.auto24.ee/foorum/t171991

Otseselt kässariennule: Sa vaidleks nagu särtsuautovastasega, kes pole seda mitte, kuid on rohepesupoliitika vastane. Deus (nagu ka mina jpt) kasutaks juba ammu pere ühe autona särtsukat, kui konkreetsed läbirääkimised autoesindustes oleks vilja kandnud ega takerdanud mingite jaburate tehniliste nüansside taha (jutt käib siis läbisõidupiirangust liisinguperioodil, soovitud auto tarneajast jms). See, et inimene midagi kritiseerib, ei tee teda selle vastaseks. Mina oskan enda 10+ auto puhul tuua kõigi puhul välja mitukümmend negatiivset omadust ega ole kitsi neid ka foorumites jagama, aga ma pole sellepärast kuidagi nende vastane (poleks ju muidu ostnudki:)), vaid lihtsalt olukorras, kus need avalduks, võtan teise auto võtmed ja sõidan selle sõidu teisega. Selleks peab ikka peast päris lihtne olema, et minu tänahommikusest valikust Peugeotiga sõita teha järeldus, et järelikult olengi nüüd peugeotifänn või volvovihkaja. Ei Deus ega ka mina ei soovinud osta särtsuautot selleks, et hakata sellega paaritonnist haagist vedama, kuna selleks on meil mõlemal suured maasturid, kuid teises olukorras tahaks nautida just nimelt särtsukaeeliseid, ainult et praeguses turuolukorras on natuke pointless osta omale nii kallist autot, mille lepingutingimused piisavalt sõita ei luba või mida peab nt aasta ootama olukorras, kus aastaga tuleb samas segmendis turule nii palju uusi huvitavaid valikuid ja selle turuväärtus on juba auto kättesaamise ajaks kukkunud koomiliselt palju. Mõistlike finantsotsuste pärast nüüd kedagi fossiilautofänniks sõimata... nagu päriselt? Selline põhjuse-tagajärje tagurpidi pööramine on trollimine.

PS: siin suvel mu käes olnud Polestar on seisnud juba nädalaid. Suri maha üks oluline elektroonikaplokk. Remont on ca 10x kallim, kui see täisvarustuses diisel Honda, mille möödunud sügisel ostsin ja siin piltide-kulumise-läbisõidu teemas näitasin ja millega see Polestari omanik nüüd sõitmist on jätkanud ja jätkab veel edasigi nii kaua, kuni kaks ettevõtet omavahel vaidlevad, kes selle kalli remondi kinni peaks maksma. Kas ta on nüüd diisliga sõitmise pärast kah kohe fossiilikummardaja?

Siin on selgelt näha pea igas vastuses meeletut kallutatust ja soovmõtlemist, jagatakse mingeid väärinfo baasil loodud meeme ja kiidetakse takka jama tootmisele. Mismoodisul see masinate arv siia puutub(fosssiilikaid ilmas kordades rohkem), kui sa võtad valimist 7,5 miljardit km läbisõitu tesladel kogusummana ja valimist 7,5 miljardit km fossiilide läbisõitu, siis seal läbitud km valimis on ikkagi enamvähem sama arv masinaid sees, mis selle läbisõidu läbi sõitsid ja selle läbisõidu juures põlema süttisid või ei süttinud. Täiesti adekvaatne testvõrdlus, ainule argument, mida siia lisada saab on, et fossiilide seas on vanemaid masinaid seal seda läbisõitu tegemas, valim oli usa baasil, seal on keskmine fossiilika vanus 10+ aastat midagi ja üldiselt suuremat läbisõitu tehakse ikkagi uuemate masinatega ja need sõidavad rohkem ,seega läbisõidu baasil sattus sinna seda läbisõidy/põlengu arvestusse kindlasti märkimisväärselt rohkem uusi masinaid, kui vanu hobiraipeid, mis enamuse ajast kusagil garaazis seisavad üldse. Sealt võiks eeldada, et mingid protsendipunktid see tulem väheneb ja teslade süttimine pole mitte seal 11 korda vähem vaid ehk puusalt pakkudes nii 7-8 korda ehk äkki, ent siinsete väärpildi loojate arvates justkui on seep ilt hoopis vastupidine, et tegelikult teslad hoopis süttiksid 10 korda tõenäolisemalt ja levitavad suurima rõõmuga seda sitta, mis kusagilt otsast tõele ei vasta. Sellest tulenevalt ongi selgelt näha see kallutatud vaade siin, et statistika väänatakse täpselt sellliseks, nagu endale parem parasjagu paistab ja tuuakse veel lisaks vahele hämamiseks lampi mingid suvalised pseudoprobleemid.

Ja lisaks mingi autode suurem mass paarisaja kilo jagu, et järsku on hoopis rehvitolm see põhiline saasteallikas, mitte ummikutes sissehingatavad põlemisjäägid, piduriklotside tolm sai ka järsku lillelõhnaks, kuna teadupärast elektrikatel tekib seda vähem, ent järsku on kõige suurem murekoht paarsada kilo raskema masina tekitatud rehvide veidi suurem kulumine. Puhas FUD tootmine ja 100% kallutatud vaade olukorrale, muud midagi.

Sa kirjutad autofoorumisse "vanad hobiraiped" ja ootad respekti? Unista edasi!

Jällegi oled sa valel teel. Statistikast sa ei saa aru, sellest me saime pihta juba mitu postitust tagasi aga ikka taod rauda, ma tõin konkreetselt näite 2024 autode kohta, ei toonud sisse 20+ aastat vanu masinaid, millede elektrisüsteem tõesti võib iseeneslikult süttida, see on arusaadav aj üldse ei vaidle vastugi, jah, nii ongi, kui tuua vanemad masinad sisse, siis kindlasti on süttimiste hulk suurem. Sellest osas oled õigesti aru saanud. Millest sa aga aru ei saa, on esitamine 2024 bensukas vs 2024 elektrikas või siis 2014-2024 bensukas kuni 2014-2024 elektrikas. "võtame kokku 7,5 miljardit km ja hakkame aga vaatama..." Ei. Suurte algarvude erinevuse juhul saab erisust ainult protsendis esitada. Protsent on muidugi ka kaval asi ja saab ka seda algarvust tehtud matemaatika käiku mõjutada siin ja seal oma sobiliku teguriga, Tesla on väga tuntud selles valdkonnas siiski aga kui õunu õuntega võrrelda, siis...
Rootslaste nüüdseks msb.se lehelt kaotatud statistika:
611000 elektriauto kohta keskmiselt 20 põlengut aastas viimase 3 aasta jooksul .
4,4 miljoni gaas/bens/diiselauto kohta keskmiselt 3400 põlengut aastas viimase 3 aasta jooksul.
Elektrika põlengu statistika 0,03% aastas
sisepõlemisel põlengu statistika 0,7% aastas
On ilusad numbrid, eks?
Austraalased on aga ägedamad poisid, kirjtuavad, ja pane nüüd väga tähelepanelikult tähele sõnastust, sõnastus on väga väga tähtis, et 0,00012% elektrikatest süttib tõenäoliselt samas kui 0,1% bensukatest süttib tõenäoliselt.
Kust saadi see sõna inglise keeles Likely ja eesti keelde tõlgituna "tõenäoliselt?
Eks ikka nii nagu ma enne juba kirjutasin, massi pealt. Tõenäosusteooria matemaatikas sõnastab valemi, et mida suurem on sul valimi hulk, seda tõenäolisem on sealt leida sinule sobivat osa.
Ma poleks uskunud ennast seda kunagi ütlevat, sest matemaatika oli mu kõige vihatum aine alates 4 klassist kuni kõikide ülikoolide omadeni välja ja peale seda ka aga krt... Enne sellist väitlust peaksid sa endale siiski miskit kursused sebima, et saaks minuga vähemalt ühel tasandil numbriliselt olla. Sama kehtib ka füsioloogilise lahuse, bioloogia, keemia ja muude reaalainete kohta, millede olemasolu sa siin ignoreerid ja oma usust rauda taod lihtsalt.

Nüüd liigume tagasi selle rehvitolmu juurde, kus sa oled ka valel teel. Palun tee endale selgeks, miks elektrikate rehvid rohkem kuluvad kui diislite omad ja miks bensukate omad veel vähem kuluvad kui diislite omad. Vihjan sulle, et mass on seal ainult üks pisikene tegur. Elektrikate pidurid kuluvad tõesti cs 4x vähem kui bensukate omad, tänapäevaste siis, millel regenereeruv värk peal.

Äkki peaks siis vaatama hoopis 160-ga posti sõitmise avariide statistikat, et kumma puhul rohkem süttib, kas diisleid või särtsukaid? Kirjutasin meelega diisleid näitamaks, kui lihtne on kallutada statistikat, sest suur osa fossiilikate süttimisest on seotud üldse vanade surugaasiseadmetega, mille süsteemi seisukord on süttimise seisukohalt ülikriitline, mida paljudes riikides ei kontrollita (Eestiski avastati see peale paari pauku alles äsja!), aga mis segunevad sellesse statistikasse.

Ehk siis medali teine külg on see, et mul on fossiilikate hulgast võimalik valida omale ka erakordselt lihtlabane "peaaegu ilma elektrisüsteemita" diisel, mille elektrisüsteemis pole kunagi rohkem kui 12V (sädet vajavate bensukate puhul vist praktikas mõeldamatu) ja mille voolutugevustega seotud süttimisoht on paarikümne eurose (sh ka poolautomaagilise) massilülitiga tasalülitatav ka kõige mustema stsenaariumi korral. Olenemata sellest, kui palju selle diisli akut või misiganes muud sõlme näiteks avarii korral vigastad. Millised on valikud särtsukate korral?

Ei pea vastama, sest me kõik teame ju vastuseid. Relevantsetest asjadest rääkides on ainult ühel juhul tegemist sellise tehnikaga, mille terviklik põlemisrisk ümbritseva suhtes on märkimisväärselt kõrgem ka siis, kui otsene süttimise risk on viidud miinumini. Igaüks saab teha loomkatseid, millist tulevärki saab korraldada suvalise täis laetud tillukese liitiumakuga. Parandage, kui eksin, aga minu teada pole praeguseks olemas veel sellist tehnilist lahendust, mis võimaldaks hoida ära särtsuautodel mistahes deformatsiooni (st avarii) tagajärjel aku süttimisohu või mis tekitaks ainult nii väikese põlengu, et seda oleks võimalik ka reaalselt kustutada?

PS: kuna puudub huvi pooli valida, olen juba mitu korda siin teemas täiesti avalikult rääkinud enda kogemustest fossiilautode süttimisel otse enda käes ja selleni viinud põhjustest (ühe 1975a auto puhul siiski ka selline põhjus 900tkm läbisõidu juures, mis oli tõesti fossiilikatega seotud). Ükski neist maha ei põlenud, üks liikus peale intsidenti edasi siiski vaid nööri otsas ja andis oma panuse ka 90ndatel ametlikku statistikasse.

PPS: "hobiraiped" on autofoorumi kontekstis solvav provotseerimine ja järgmine selline tegevus lõpeb pika postituskeeluga ka siis, kui provotseerimine ilusate sõnade varju on peidetud.

Näha on, näha on juba kaugelt, et matemaatika oli su vihatuim aine, kui ikka 3+3/2 on selline ajugümnastika, et peab hakkama mingit demagoogilist häma üles keerutama, ega siis polegi midagi lisada, istu kaks ja mine kooli tagasi, ega muud polegi lisada :D.

See, et ma seda vihkasin, ei tähenda, et ma selles oleks halb olnud. Jälle üks eluõppetund sulle siinkohal. Ma vihkan ka akupankade kokku keevitamist, see ei tähenda, et ma seda ei oskaks ja ei tee, kui vajadus.
Sa ütle enda tehtele 3+(3/2) vastus kõige pealt ja siis vaatame edasi.

EDIT: Iseenesliku süttimisega olen isegi tegelenud, nimelt Lancia Delta Integrale mootoritega Itaalia taskurakettidel oli jagaja tüüpiline algusallikas ja sain isegi selle lotovõidu omanikuks. Polnud isegi kõrge riskiga fööni kapoti alla topitud tollel hetkel.

Muudetud 15.09.24 16:40

Vastused olid sulle ammu lingil ära antud, ent lihtne matemaatiline statistiline keskmine ju ei sobi sinusugustele ja on 100% pöördvõrdeline vandenõuteoreetikutele ning on vaja mingi müstiline muutuja x vaja juurde mõelda lahendisse, kus 5+5=2 piltlikult öeldes.

See pole lihtne matemaatiline keskmine, kui valim on mass versus üksikud.
Paneme 2020 aastal toodetud 10000 Chevy Suburbanit ja 2020 aastal 10000 Tesla küberveokit kõrvuti 3 aasta peale ja vaatame siis statistikat nende kilomeetrite kohta ja siis saame öelda, et nüüd sai aus värk, enne ei saa.
Jätsin välja Tesla 3 sihilikult, sest seal on räme vahe sees, kas on Hiinas toodetud või USA's, Hiina kasuks kvaliteedi koha pealt kusjuures.

Muudetud 15.09.24 16:58

valimis on seal reaalselt tänaval liiklevad sõidukid, kes läbivad mingi aja jooksul x kilomeetrit ja selle baasil saab täiesti adekvaatse reaalse hetkeolukorra kohta käiva statistika, mis just praegu tänavapildis esineb. Uute fossiilikatega saaks selle vahe heal juhul paarikordseks elektrikate kasuks, ent kohe kindlasti mitte 10 kordselt elektrikate kahjuks(poordvõrdeliseks), mis justkui selle meemimeistri järeldus seal on. Suurem enamus põlenguid ka elektrikatel on üldse 12V ahelas, fossiilikatel lisab suure tuleohu kuum mootor ja põlevad vedelikud seal ümbruses, mistõttu on ka igati loogiline järeldus ka ilma statistikata juba, et see tuleoht fosssiilidel suurem on, mis saadabki kõik need "meemimeistrid" trollide ja valeinfo levitajate meeskonda, kuhu ka siinne suur hulk kaadrist hirmsasti tahavad kuuluda.

Ma just tõin enne näite, miks see ei päde. Hetkeseisuga Subrurban võidaks Küberveokit, sest neil pole ühtegi iseeeneslikku süttimist olnud selles ajavahemikus, küberveok näed, läks ristmikul seistes põlema. Suburbani kasuks räägib ka see, et seal täitsa vana hea vabalthingav suht pisikese kütuserõhuga süsteem peal. Kärsa toodud täiendus tegelt on väga asjakohane, et peaks võrdlema posti sõitnud masinate tulestatistikat eraldi, siis joonistub oht paremini välja. Hea näide siinkohal on Hammondil käest ära läinud Rivian, kui kaua seda kustutati peale seda, kui see leekidesse läks? Akutehnika ju nii turvaline, ei oleks tohtinud üldse leekidesse minnagi!
Ma nõustun selle osaga, et lisab suure tuleohu kuum mootor (loeme turbo mootori osaks), ma ei nõustu sellega, et elektrikas on väiksem tuleohuallikas, piisab ühest möödakeevitusest ühe elemendi juures, et saab terve akupaki termosse ajada mõne aja vibratsiooni tõttu. Oled sa ise pauku teinud nende akudega näpu vahel? Mina olen ja mitte ainult üks kord. Ma tean täpselt, puhtalt personaalsest kogemusest, kuidas saab viltu panna, kui suur on see tõenäosus ja mis pärast toimuma hakkab veel.
Minu personaalse näite pealt läks kapotialune leekidesse, selle sai 2 kilose pulbriga kustutatud. Kui sul akupakk peaks suitsema hakkama, isegi 16 elemendine (ca 50Ah @ 3,7V), arva ära, mitu pulberkustutit sul vaja läheb, et seda ära kustutada? Ma ütlen sulle vastuse ette jälle - Null. Nüüd arva ära, miks 0 (null).

¤¤¤valimis on seal reaalselt tänaval liiklevad sõidukid, kes läbivad mingi aja jooksul x kilomeetrit ja selle baasil saab täiesti adekvaatse reaalse hetkeolukorra kohta käiva statistika, mis just praegu tänavapildis esineb¤¤¤

See, mida Sa kirjeldad, on globaalne probleem. Kui kellelgi on (nt maa-aluse garaage vm põhjusel) isiklik probleem, on valikutega võimalik viia need riskid miinimumini peaaegu kõigil juhtudel. Ehk siis mingi kvaliteedivahega eralduvad terad sõkaldest "maa-aluse garaage probleemiga" inimese jaoks isegi sama särtsuka tootja puhul! Ainult et fossiilikas tähendab nii paljude erinevate riskitasemetega tehnilisi lahendusi, et mis point on neid üldse samasse patta panna? Seda enam, et isiklikul tasandil saad nende alusel kõiki riske väga hästi hallata, sh ka avarii korral kere väändumisest tulenevat süttimisohtu?

Eelmisel nädalal tulin autoga Soomest, laev (Eckerö) "pooltühi" ja enne laevale sõitmist küsiti, et ega mu autol juhuslikult gaasiseadet pole (kunagi varem pole seda küsitud!). Platsil ootav ja rivi keskel olev ainus TeslaS juhatati kõrvale ja suunati laeval parkima otse rambi ette. Võibolla see kõik oli juhus, aga kuna minult mõni minut varem küsiti just ebatavaline küsimus gaasiseadme kohta, torkas see paratamatult silma.

Kõik on ütlemata loogiline, sest 10a+ vana Tesla süttimisrisk võib ju olla madalam kõigist teistest fossiilautodest (?), ainult et "kõik teised" autod on ka realselt kustutatavad, kuid Tesla puhul tuleb arvestada hoopis riski kogu laeva/reisijate jaoks, sest selle kustutamiseks keset merd ja keset teisi autosid polegi olemas vahendeid nii, et see kõigi jaoks ohtlik ei oleks.

Palun nüüd mõistlikku spekuleerimist teemal, kuidas sellised riskid üle vaadatakse siis, kui esimesed liitiumakudega särtsuautod saavad 30 aastasteks ja enamus autosid seal laevas on särtsuautod? See aeg pole üldse kaugel enam ja puudutab ka hübriide (isegi olukorras, kus tulekahju algne põhjustaja võib olla hoopis fossiilauto).

No siis tuleb "Keskpäevane praam"...

Ning ongi asi alguspunktis tagasi ,et see tesla hinnang antud ajahetkel kõige adekvaatsem, kuna mingi ühe kindla mudelipõhise fossiilika võrdluse baasil ei saa sa mingit adekvaatset tulemust, et üldise masinapargi kohta võrdlus tuua. See üks paarikümne tuhandene fossiilika mudel ehk mingid mõned aastad tõesti ei esinegi tulejuhtumeid, ent kui masin veel mõned aastad vanem, siis ei välista miski ligast mootorit või mingit kütuseleket vms, mille tulemusel põlengud esile kerkivad. Selline tesla stiilis lahendus tänavapildis kõige õigem statistika, ajapikku masinate vanused ühtlustuvad, ilmselt see vahe ei jää 10 kordselt teslade kasuks ja saab aegajalt uuesti teha, ent selge pilt on ees, et mingit suuremat tõenäosust põlenguteks seal ei ole.

Aga ometigi oled nõus tegema samasugust järeldust samasuguse hulga elektrikate pealt? Küberveok on olnud kauem tänavapildis kui 3 aastat? Nonoh...

elektrikad kõik oma ülesehituselt suht sarnased, ka süttimise tõenäosus on kõigil suht sama, ehk siis väike. Põhimõtteliselt sama akukeemiaga saab suht julgelt erinevaid mudeleid ja tootjaid võrdsustada, fossiilikatel see ikka väga varieeruv, kui kütusetorustik või midagi vale koha peale topitud vms, siis võib päris palju see põlengurisk suureneda. Lisaks tol ajal peale tesla suurt midagi ei olnudki usas ringluses.

VALE!
Sul on väga väga väga väga suur vahe kas on tegu 48V süsteemi, 200V, 400V või 800V DC vooluga! Mida suurem on volt alalisvoolus, seda suurem risk on kaarleegile. Muid riske ma ei hakka üles loetlemagi, neid on omajagu, seepärast kunagi Tesla süsteem võitsiski Edissoni korporatsiooni, kuigi Teslale seda au ei anta vaid kolmandale tüübile, kelle nime ma isegi ei mäleta.

Nimeta siis üks elektriauto mudel, mis on silma paistnud märkimisväärselt suurema süttimiste tõenäosusega teistega võrdluses, pole sellist eristuvat, kõik samal tasemel. Lisaks valdav enamus nagunii 400V peal, mingil madalamal pingel võibolla hübriidid on.

Kui sa midagi elektrist teaks, siis üle 50V DC läheb ohtlikuks. Ja ma just enne nimetasin. Chevy Suburban või Tahoe vs Küberveok. Ja sa panid ise ka nüüd sõna "tõenäoliselt" juurde. Mis pagana tõenäoliselt, kindlalt ikka!

Tean piisavalt elektrist, tegelen selle alal töiselt ja hobikorras igapäevaselt , sul pole siin vaja hakata oma nina upitama ja end üle tähtsustama antud teemas, nagu sul kombeks on saanud. Kui see 800V nii suurem ohuallikas on, siis jaga viiteid statistika kohta, kus on need kordades suuremad süttimised antud pingetel masinatel. Muidu taas pole see muud kui su järjekordne fantaseerimine siin.

St, kui akupakis on pürokaitsmed vahel, mis vooluahela mingi kõksu korral ära jupitavad, siis ei teki sul seal enam mingit kõrgepinge kaarleeki ja seetõttu kaitsemeetmete tõttu pole seal ka mingit märkimisväärset suuremat ohtu nagu siin üles üritad puhkuda.

Elektrikapi kokku lappimine tehases joonise järgi ja pärast osakonna juhatajalt rohelise tule saamine peale tema testimist ei ole ei töiselt ega ka hobi korras elektriga tegelemine. Mis asi sul on see imeline pürokaitse? Termoreaktsiooni lendaval akupakil on täitsa savi sellest, kui palju on tal sulavkaitsmeid vahel on. Ausalt öeldes on iga külge keevitatud klemm omaette sulavkaitse, kui oleksid seda asja ise näppinud, siis teaksid seda väga hästi.
Tore lause on ka "Kui on" - on siis või ei ole seda eesti keeles mitte olevat kaitset seal vahel? Tesladel on päris mehine sulavkaitse tõesti, teiste kohta ei tea aga näed... videos küberveok põleb, sulavkaitsmeks oli vist raudnael pandud alumiiniumi asemel..

Aga tore, et sa nüüd lammutad, näevad teised ka, et sul on teadmiste asemel ainult miski googlest või AI'st maha kopeeritud tekst, mitte su enda, kogemustele baseeruv, tekst. Head teed sulle ja palun, tegele elektriga ise edasi aga ära teistele tee, ausalt ka.

Tainapea üritab siin mingi mahategemise ja mustamisega enda vastuolulist idioodimöla taas õigemana näidata, üks hetk on ohu põhjustaja kõegepingeline akupakk, siis järsku pole enam vahet, kui kaitseahelad kasvõi üksiku cellipingeni aku sisepinged lahutavad, siis järsku on jutt et termorekatsioon ja vahet pole mis pinge parasjagu akupakil :D. Tead ole parem lihtsalt vait edaspidi :D, mida rohkem sa oma ila ajad, seda suurema idioodi sa endast siin maalid.

Ma ei pea maha tegema, sa said sellega edukalt ise hakkama oma pürokaitsme ja cellipingega.
Mis imeline asi see pürokaitse on ja mis asi on cellipinge?
Järgmisena üritad sa ise maha teha hakates laduma kõiki olevaid ohte välistava tekstina, jah, need kõik on ohud ja jah, need kõik põhjustavad jama. Termoahelreaktsiooni mineval akupakil on tõesti ükskõik, mis pinge tal on, seal toimub keemiline reaktsioon nagu on madalaklassi lõhkeainega sütik kõrgklassi lõhkeaine käivitamiseks.
Ja vait jääd sina keeleoskamatu tola, kes lihtsalt trollimisega tegeleb. Mulle ei meeldi ennast korrata kuid siin esitatud LeafSpy andmed toetavad minu öeldut ja "teoreetilist" matemaatikat.

https://maailm.postimees.ee/8096773/leedus-suutasid-plahvata
vad-elektritoukerattad-mitu-kortermaja-polema

MIllest sa siis jälle aru ei suutnud saada, ei tea misasi pürokaitse on või? https://vi.aliexpress.com/i/1005004466576842.html?albagn=888
888&src=google&albch=search&acnt=479-062-3723&am
p;isdl=y&aff_short_key=UneMJZVf&albcp=15034475726&am
p;albag=134062032172&slnk=&trgt=dsa-42862830006&
plac=&crea=555011960799&netw=g&device=c&mtct
p=&memo1=&albbt=Google_7_search&aff_platform=goo
gle&gad_source=1&gclid=Cj0KCQjwrp-3BhDgARIsAEWJ6Sz_6
ck6vUVifJtOarKs9yg6MqjCQCMQKyoQBbsGbJ0xI5VMeGUBs0waAn4_EALw_
wcB&gclsrc=aw.ds&gatewayAdapt=glo2vnm , no vaata ise siis idikas, äkki hakkad lõpuks millestki aru ka saama, et mis on mis ja mis eesmärki täidab :D. Ja cellipinge tähendus ei jõua ka kohale või, ühe üksiku elemendi pinge siis, nüüd saad aru või? või peab sulle mingi ametliku inglisekeelse tärmini nina alla toppima, et tühja mingi tähenärimise või lambi demagoolilise mula asemel oskaks ka midagi tarka vahelduseks lisada? :D. Kuidas selline saabas küll veel moderaator saab olla, auto24, mõelge selle üle veidi, enne kui suvalisi delfidebiilikust töllakaid siia modereerima sealt korjate, siis ei muutugi see sisu siin paremaks ja jääbki delfidebiilikute tasemele nagu see dzäosi jobutis siin ehedaks näiteks olemas on :D.

## kui akupakis on pürokaitsmed vahel, mis vooluahela mingi kõksu korral ära jupitavad, siis ei teki sul seal enam mingit kõrgepinge kaarleeki ja seetõttu kaitsemeetmete tõttu pole seal ka mingit märkimisväärset suuremat ohtu nagu siin üles üritad puhkuda.

Kõrge akupinge on ainult üks ohuteguritest. Seda saab tõesti ka sulavkaitsmetega vähendada. Palju suurem oht on aku mehaaniline vigastus või iseeneslik keemilise protsessi algus laadimisrežiimi häire korral. Kui protsess ühest nurgast peale hakkab, siis selle tulemöllu eest ei kaitse enam mitte miski.

Sa ennukene voiksid ikka oma mitsule amorte valima jääda ja turbot timmima, olid muhedam siis, särtsumasin ja Soomes kalevipoeg olek on sind kurjaks ja keeleoskamatuks teinud. Võta nüüd foorumist paus ja enne võiks mõelda kui sõimama hakata.

..näh tuli mõte, et millal ma üldse siia foorumisse sattusin ja miks sellise tobeda nime võtsin?
Leidsingi üles - 1. mail 2018 ja esimene kommentaar oli
"Biokütus on tegelikult lollus...."

seda siis 17-ndal leheküljel.

Seal lk-l oli veel :
"Mul enesel küll pole elektriautot (veel), aga ei näe erilist vajadust kiirlaadijate võrgu järele. st - see olemasolev oleks jah hea töökorras hoida ja siia ongi see koer maetud - see tähendab et ma kasutaksin seda nii vähe, - ainult hädaolukorras - ning seega see ei saaks miskil juhul kasumlik ettevõtmine olla.

Minul isiklikult oleks vaja autoga käia ühes maamajas 100 km kaugusel, ja teises Saaremaal. Seal kohapeal ma saaks rahulikult uuesti laadida. Seega praegused müüdavad autod rahuldaks täiesti mu vajadused, ainus mure oleks hind ja haagise kasutamise võimatus - selle viimase tõttu peaks peres ikka kaks autot olema....

Praeguseks mul ongi kaks elektriautot aga ainult üks Eestis, see veab haagist ja saab käia nii Saaremaal ja ka maakodus ja lausa nii, et suvisel ajal saab mõlemas otsas laadida omatoodetud elektriga.
Avalikku laadijat olen Eestis kasutanud ainult 5 minutit ja sedagi puht uudishimust - kõõlusin niisama Liival ja tahtsin näha kuidas see töötab...
Kokku läbisõidud elektriautodega 35 000 km.

Kuidas teistel areng sama kuue aastaga... ?

Tulid uhkustama enda kokku kogutud varaga korterites elavate inimeste keskele? :)

No kui saaremaal ja maakodus kadestavaid naabreid ei ole, siis peab foorumis hända kergitama.

# Kokku läbisõidud elektriautodega 35 000 km.

Eks siit see kõik algabki. Mul sõidab peres ainuüksi naise auto sama palju mitte 6 aastaga vaid igal aastal, sellest mõni tuhat km O2 (st piduritega) järelhaagisega, pluss lisaks juurde temakese tööauto. Minul on temast rohkem selliseid sõite, milleks ükski tänane särtsukas pole veel ratsionaalse vaese inimese valik (irw@kübertrukkijad).

Samas see aeg saabus juba koos esimeste e-NV200 ja särtsu-Kangoodega u 10 tagasi, kus täiesti märkimisväärse % sõitudest SAAKS nendega teha, ainult et nii raju väärtuse kadumise kinnimaksmine nii suurt läbisõitu arvestades tundub samuti ajuvaba nendega seotud ebamugavuste valguses, sest... miks peaks?

Kordan ennast: oman särtsukate kasutuskogemust tööautona põhjamaa tingimustes alates 1999a. Tänaseid toonastega võrreldes on areng olnud sama suur kui üleüldse autode areng, aga selleks kulub vist veel sama palju aega, enne kui maakad saavad särtsuautode tõsiseltvõetavaks sihtrühmaks.

Hirmus mõeĺdagi, milline raha sinu mainitud läbisõitude juures kütuse peale läheb....

Võtan sõnsabast kinni maakate osas.

Märkimisväärne hulk maakaid sõidab igapäevaselt nt. 50km kodu ja töö vahet.
Sageli täiesti tavalise kaheveolise autoga ka talvel. Ega keskmine Võrumaalane ei käi ju Paides tööl. Samuti on maapiirkondades vähem kortermaju ja rohkem eramaju, kus saab paremini laadimist korraldada.
Ka lähimas suuremas linnas käimine on ju tehtav ilma laadimiseta.
Keskmine maakas ei vea ka paati Setumaalt Saaremaale, pigem veetakse paarikümne km ulatuses küttepuid vms.

Uute elektrikate suureks miinuseks on kõrge hind. Samas tuttav ostis ja iga kuu säästab hoolimata kõrgest liisingumaksest palju enam, kui vana olemasoleva autoga sõites.

Et mismöttes elektrikad maale ei sobi?

Jah, nõus, et igale inimesele head lahendust ei ole, aga tavalisele väljaspool suurrmat linna elavale inimesele, kel hoovis Fabia või Getz on vist suurimaks takistuseks hirm.

Ps. Nägin eile bussiaknast kolme ~70ndate mersut, mis olid rohu sisse lageda taeva alla jäetud roostetama. Sry, aga nende kohta on küll hobiraibe väga tabav termin :)

" Samas tuttav ostis ja iga kuu säästab hoolimata kõrgest liisingumaksest palju enam, kui vana olemasoleva autoga sõites."

Just see ongi see matemaatika koht- kui elektrika ostmisel tekib sääst senise autoga võrreldes ja igapäevaelus suuri ümberkorraldusi ei ole vaja teha, siis on mõtet osta. Samas tuleb ka mõelda aastate peale ette- aku eluiga on siiski ajas piiratud ja mingil hetkel pead vahetama kas aku või auto. Üks võimalus loomulikult järgmine liisida ja selleks ajaks kui vana väsib, võivad olla uued ja paremad tehnoloogiad kasutusel.
Või teine äärmus- elektriauto on tunnistatud läbikukkunuks ja ostad jälle fossiilika.

Oh Punkt, mis sa tuled nüüd siia mõistuse häält levitama... Siiani pole aru saadud, ei saada ka edaspidi
Roostetava mersu kohta aga on youtubes ja Discoveris omad seeriad, mida tasub vaadata enne kui sõna võtta.

Muudetud 18.09.24 09:31

Vabandust, püüan edaspidi mõistlikumat juttu ajada :)

Ise olin aasta alul autovahetuse lainel. Ka el.masin oli variantides.
-
Minu auto valiku filtrid on järgmised:
• Auto peab väljast olema säherduse disainiga, et autole on võimalik läheneda (eksisteerib masinaid, mille väline olemus on kole ja mittekutsuv)
• Auto peab seest olema disainiga, et tahad sees olla.
• Auto peab sees olema funkstionaalsusega, et tahad seda kõike kasutada ning on mõnus kasutada
• Auto peab istumiselt olema piisavalt mugav, et ei tekitaks reumat lisaks (parimal juhul äkki vähendaks) ning auto juhtimise seisukohalt on juhi positsioon igati ergonoomiline (peeglite asukoht ning nende praktilisus, rooli-tooli asendi võimaldamine vastavalt juhi vajadusele jms)
• Auto peab olema sellise välise funkstionaalsusega, et seda on hää ja kena kasutada (nt elektriline veokonks)
• Auto peab sõidu- jm kasutusomaduste poolelt olema funktsionaalsusega, et tahad seda kasutada (veoskeem vms)
• Siis ostuhind – kaed Exceli üle, et kas see mahub sinu finantsi
• Siis püsikulud – jällegi, et kuidas tulevik tundub masina kasutamise vaatevinklist.
Kui need punktid on läbi käidud, siis saangi masinad, mis on “sõelale” jäänud.
Hetkel on minu autoostu hinnafilter kuni 40K.
Veebruaris sai ostetud Passat, 2022a, 2.0TDI, 147kW, 4x4 hind 35000. Tol hetkel oli ls 25600km – vaat, et uus masin. Läks ka kohe peale ostu Möllerisse, et vaadake KÕIK üle ja tehke vajalikud hooldused, vahetused, remont jms, mis vajalik. Tehti hooldus ja paar pisiasja läks ka garantii all vahetusse.
-
Nüüd ka teemasse.
Sai ka el.masinaid vaadatud. Välise disaini kohalt kutsuks enim Škoda v Volks, a nii kui sisse saad, häirib kohe see vägisi armatuuri poogitud tahvelarvuti – mulle see ei sobi (ostetud Passatil on too ekraan keskkonsooliga “tasa”). Kui midagi juba “häirib”, siis see elektrika hind ei tekitagi enam emotsioone, sest no… mida sa saad 40K eest? Kui lähtuda “samadest” parameetritest, mida hetkel pakub mulle Passat, siis elektrika hind tuleks 60K kanti.
Kui nüüd teha matemaatika tehe, siis saame 60-35=25K. Ehk siis 25K on tolle Passati ja võimaliku elektrika hinna vahe. Selle 25K eest saab sõita ja hooldada toda Passati ikka kaua (ka inflatsiooni silmas pidades).
Ja siit saabki too "elektriauto mõttekus" oma tähenduse.

minu küsimuse laiem mõte oli, et kas siin on veel inimesi, kes selle teema ajal (alustatud 2011) on autode ja ümbritseva maailma arengu tõttu fossiilist loobunud ja elektrile üle läinud.
Teema algatanud entusiast tegi seda suht kaheldaval ajal, pärast on aga situatsioon kõvasti muutunud...

Lõpuks taandyub kõik energiakasutusele - hetkel lihtsalt on ratastel ringiveerev akupakk kaks korda odavam kui statsionaarne, autost-majja lahendus aga pole veel väga levinud

Naabrid maal on kõik elektrivastast usku... ei tasu ära ! .. ei paneelid ega EV .
Jumala pärast - pange samamoodi edasi ! ...seda kauem saan mina bussirajal sõita ja tasuta parkida.....

Ise mõlgutasin ka alul pigem PHEV-st, aga elektriline sõiduulatus vähevõitu - 20 km, siis tuli 30 .. siis 40 ...aga kui juba 100 km kohta vihjeid hakati andma - siis sain aru, et milleks üldse see bensumootor ?

Elektriline kärukonks on, aga elektriliselt seda kasutada ei saa, sest ei taha uut käru selle pärast ostma hakata... adapteriga jandamine aga nullib selle nupulevajutuse mugavuse ära...
Või kas on olemas ka vana kärupistiku külge käivaid adaptereid...?

Loe ja imesta- bussirajal sõit, tasuta parkimine, mingi adapteriga jändamine... elektriauto peamised plussid ja miinused?

Harimatu inimesena muidugi tunnen huvi, et mis müstiline adapter see selline on?

Vahepeal on kärude elektriahelate arv muutunud.

Ega muid puudusi polegi ja see käib kõigi uuemate autode kohta ilmselt .
Linnaliikluses on autode plärinat üksjagu vähemaks jäänud - sellele aitavad muidugi tavahübriidid kah kaasa.
Mõnes suurlinnas on puhtam õhk saavutatud juba varem - vanemate autode keelustamisega.

Veelkord minu sõnade kinnitust:

https://www.apple.com/ee/batteries/why-lithium-ion/

Apple on teinud ilusa seletuse koos graafikuga, kuidas asi reaalses maailmas toimib ja mis asi see DoD on liitiumaku puhul. Asi, millele labjakas, kässarienn ja muud omaarust spetsialistid rämedalt vastu vaidlesid ja aru ei saanud.
Loll ei ole raske olla, teistel on raske.

Muudetud 18.09.24 13:32

25k€ tagasi sõitmine võtab jah üksjagu aega @ConnorFlint
Ma vaatasin enda 2-e viimase aasta kütusele tehtud kulutusi ja sain 3624€/2a - 25k€ tagasi sõitmine võtaks minul aega ~14a. Enamus omanikke vahetab sõidukit tihedamini :-)

Tihti käiakse välja argument et üks või teine valik "ei tasu ära".Aga kas peab tasuma. Millal 500 000 eur. maksva Ferrari ostjale see ära tasub? Vana diisel passatiga saab kõik sõidud samamoodi tehtud ja jätkub remondi jaoks kah.Või miljoneid maksvad jahid, kus ainult meeskonnale kulub sadu tuhandeid kuus. Millal need ära tasuvad?
Kui inimene leiab et talle el. auto sobib, siis miks mitte.

Haaran siis kah sõnasabast kinni;)

¤¤¤tavalisele väljaspool suuremat linna elavale inimesele, kel hoovis Fabia või Getz on vist suurimaks takistuseks hirm¤¤¤

Tähelepanek on õige, järeldus vale. Juba see, et "väljaspool suuremat linna" tähendab liiga paljusid erinevaid asju, et seda kuhugi üldistada saaks. Erinevalt Veskimöldrest on Fabia või Getz maakatel harva pere ainus auto. St see auto seisab seal hoovis lisaks Transporterile ja Ländkruiserile sellepärast, et see ei maksa suurt midagi ja tegemist on ratsionaalse valikuga nendesse olukordadesse, kus pole suuremat autot vajagi. Kui need faabiad maksaks 40K, siis ei ostaks keegi seda pere nn teiseks-kolmandaks autoks.

Maal ruulisid varem Audi100-Sierrad-Scorpiod ja praegu Passatid – põhjusega! Jõukamatel neliveolistena. Neid ei eelistatud faabiatele (loe: särtsukatele) mitte hirmu, vaid praktiliste omaduste pärast. Mis maksab tänapäeval Passati või A6 mahutavusele-võimekusele vastav vana kasutatud särtsukas?

Ja siis kolmandaks, et üldse “mis maksab”... kui olenevalt piirkonnast suur osa inimestest ostab omale alla 1000e maksvaid autosid (sh Fabiad ja Getzid), siis millised on üldse need särtsualternatiivid? Jutt liigub juba mõnitamise suunas, et kui leiba osta ei jaksa, ostke siis torti.

¤¤¤Hirmus mõeĺdagi, milline raha sinu mainitud läbisõitude juures kütuse peale läheb¤¤¤

Nõustun täielikult ja sellepärast ongi mul juba kümmekond aastat reaalselt laual särtsuka majja toomine. Kuna kogemusi palju, pole ka hirmusid, mida vaja ümber lükata, sest nende puudustega võimalik koos elada, kuna autosid on nagunii rohkem. Kümmekond aastat tagasi sõitsin täisvarustuses Sharalaxiga (neid mahtureid käis käest läbi hulgim erinevaid, sama Sharagi siiani iga hetk stardivalmis) ja sellepärast tekkiski esimene särtsualternatiiv alles Kangoo ja e-NV200-ga. Nüüd on neid särtsuga sõitvaid 7-kohalisi mahtuniversaale juba rohkem, aga nende hinnad... Minu nõudmised autole on palju tagasihoidlikumad elektrikonksudest jms. Disainist on üldse sügavalt pohlad, sõidaks vabalt ka Multipla või Aztekiga. Ei tunne puudust isegi kesklukust, sest maal pole põhjust autode lukustamiseks:) Mis muidugi ei tähenda, et uut autot ostes kliimaseadmetest jms tänapäevastest standarditest kunagi loobuda oleks otsustanud – lisaks enda mugavusele mõjutab see järelmüügiväärtust (sh müümise lihtsust) üllatavalt palju.

Rahast rääkides: ostsin siis sobivate särtsukate puuduse tõttu Sharalaxi asemele ca 15K maksva LPG-ga 7-kohalise Dacia. Vedelgaas maksab bensiinist 3x vähem ning tankimine käib üsna täpselt 20e/600km tagant, st 100km hind on ca 3,3e, millele lisandub veidi üle soti liisingumakse pluss turu odavaim “uue auto” (enam ei ole uus:) kasko. Kui tähti närida, siis reaalselt saab “hea ilmaga” maksta ka 3e/100km ja kõige mustema stsenaariumi järgi talvel/käruga 4e/100km, aga see pole praegu oluline. Milline 6-7-KOHALINE särtsuauto oleks reaalne alternatiiv, mille km-kulu koos liisingu-kaskoga oleks odavam ja saaks ühtlasi hakkama ka erandolukordadega (nt piduritega haagis jms)? St sama hästi võiksin öelda, et hirmus mõeldagi, milline raha kulub Sinul liisingumakse ja kasko peale... ja kui väheste kilomeetrite peale see kulu tegelikult ära jaotub:))

Siit jõuamegi tagasi põhjuseni, miks ma kunagi särtsu-Kangoo ostmata jätsin, sest kui üle 30tkm/aastas sõidusooviga pakuti liisingu asemel ainult väljaostmist või autolaenu koos garantii katkemisega, siis see oli minu jaoks pointless (kahjumlik) pakkumine. Oleks lubatud, oleks läinud diiliks... ja liisingu-kasko-väärtuse kaotuse arvelt poleks samuti kasumist juttugi, kuid oleks siiski saanud tollase 100km kanti jääva lennukaugusega hulga sõite tehtud ka ilma sellele otseselt peale maksmata.

PS: ei maksa takerduda praegu minu konkreetsetesse valikutesse, sest igaüks valib oma vajaduste järgi ja vajadused muutuvad kõigil, ka minul. Samas ei saa võtta Sharani/Kangoo alternatiivina Leafe vm tillukesi ostukärusid. Reaalselt ei taha nagunii keegi selle Daciaga ju sõitagi ja eks sellega sõitmistki piirab 5a/150tkm garantii (et seda mitte väga lõhki lasta). Reaalselt siis sõidame erinevate hobiautodega, maasturi-mikrobussiga ning maksamegi kütuse eest nii palju, et teistel on hirmus mõelda.

Hästi ei usu seda 20e/600km. Mis mootor ja kui suur paak?

500k€ Ferrari on mingi säästukas tegelikult - sellise valikuni jõudes oled juba pidanud mingeid kompromisse tegema @.lkjhgf, ehk siis 2,1M€-ne ei tasunud ära järelikult :-)
Sama on elektrika ühe variandina kaalumises!
Ajudega mõtlev indiviid lööb (paberil või siis excelis) kokku auto omandamisele, pidamisele ja temaga sõitmisele minevad kulud ja siis võrdleb elektrikas, bensukas, hübriid vms. ja teeb oma järeldused, kas kallim soetushind "tasub ära" hilisemad väiksemad kulud sõitmisele.
Elektrika puhul ostad auto justkui koos ettemakstud 15kL(meelevaldne number!) kütusekaardiga aga pead kalkuleerima, kas sina oma 10a (meelevaldne number!) jooksul suudad kaardi 0-i sõita.
Väga suurte aasaste läbisõitude juures tuleb sellele ahvatlevale säästule lisaks vaadata ka laadimistsükleid - võib juhtuda, et aku parim-enne saabub varem kui sääst investeeringu tagasi on toonud.
Ootame tehnika arenemist ja loodame, et inimesed samuti arenevad!

@fdghfgh kirjutas "Hästi ei usu seda 20e/600km. Mis mootor ja kui suur paak?"
20€ eest saab 31L gaasi (P tankisin ~40L ja maksin ~26), see teeb gaasi kuluks 5,12L/100km. Kärss pidi paiknema kusagil mägises kohas - ta äkki saab kogu selle 600km mäest alla sõita? :-)

¤¤¤Hästi ei usu seda 20e/600km. Mis mootor ja kui suur paak?¤¤¤

Mul on üsnagi pohlad sellest, mida keegi usub või mitte, kuna see, kust maksan, on mu enda rahakott ja raha kaob sealt olenemata uskumistest. See on lihtsalt meie kasutusrezhiimis optimaalne liikur, mitte kõigi jaoks optimaalne - terve teema vaidlus ju sellest tulebki, et mingid inimesed väidavad, et kui sobib neile, peab sobima ka kõigile teistele. Mina seda väita ei saa, sest vedelgaasiga sõitmine ei sobi ammugi kõigile. Et mulle sobib, on nt Ruhnu saarel elavale üksikule memmele täiesti kasutu teadmine.

Ma isegi ei tea täpselt selle paagi suurust (see sõltub ka tempratuurist jm). Sellepärast ei loe ka liitreid, vaid auto annab ca 600km tagant märku, et võiks peagi tankima minna ja raha kulub kliendikaardiga suht täpselt sinna 20e kanti ja see auto sõidab ikkagi pigem täislastis - üksi-kaksi sõitmiseks on tohutult palju lõbusamad masinad majas.

See teema siin on täiesti vale koht selle offtopiku jätkamiseks ja oli mõeldud vaid näitena, et kui võrdleme võrreldavaid asju (mitte odavaimat särtsuautot 7-kohalise mahtuniversaaliga) ja peale liitrit/100km arvestuse ka liisingu-kasko kulusid, siis särts pole praegusel hetkel mitte kõige odavam, muretum ja praktilisem lahendus kõigi jaoks. Ka linnas bussiradadel eelistan liikuda bussiistmel, mitte ise rooli keerates, sest... miks ma peaks?

Vastan siis rohkem Maaks-ile .. .
Olen elus pidanud üsna mitmeid autosi ja ei mäleta et oleks kunagi ostes midagi arvutanud. Kui mingil hetkel meeldis just see siis ostsin. Tõsi, hinda olen ikka pidanud alati vaatama. Aga mingeid exeleid pole pidanud.
Ega kui praegu ka natuke enda autoparki vaadata ,siis maastur millega kodu juures talvel paar korda lund lükkan ei tasu kunagi ära. Suvel panen käima et muruniitmist ei segaks.Vana risu roostetab kümne aastaga läbi ja finaal. Mitu autot seisavad suve läbi,käime poistega talvel lumeradadel hullamas. Ka ei tasu kunagi ära. Naise autol läbisõit 4-5 tuhat aastas,millal küll ära tasub.Lisaks enda 4x4 sõidukas ja kaubikud ... jne.
Ja järgmise võimalik et ostan elektrika. Ostan saksamaalt kaks aastat vana ,ls 50-100 tuh. , üle poole odavamalt kui eestis uus maksab. Ja akul garantii 8 aastat või 160 t.km. Kui enne ära ei müü võib minna teiste kõrvale seisma .Niikuinii ei tasu kunagi ära.

"Olen elus pidanud üsna mitmeid autosi ja ei mäleta et oleks kunagi ostes midagi arvutanud. Kui mingil hetkel meeldis just see siis ostsin."
Elu on sind hästi kohelnud järelikult - pole muud kui sinu edu üle rõõmu tunda!

Tra küll, see on särtsuteema, aitab sellest offtopikust. Et udujutt püsima ei jääks, siis mul pole aimugi, mis firma kliendikaarti Maaks kasutab, aga mina sain viimati 20e eest küll 38L, mis teeb keskmiseks kuluks 6,3L/100km. Auto pardaarvuti arvates vähem, aga jällegi tuleb tanklas maksta päris rahaga reaalsete asjade eest, mitte arvamuste ega arvutuste järgi. Ma ei üritagi siin kedagi gaasiusku pöörata, see pole minu võitlus. Jätkame nüüd elektriauto mõttekusega.

EDIT (et mitte uute postitustega offtopikut jätkata): see ammu ostetud Dacia on ammu müüdud, praegusega ma isegi ei tea, kuidas peaks sõites tõmblema, et selle moodsaima 1.0L-ga kuluks 8 saada, aga kuna minu sõidud on MAATEEDEL püsikaga (kuuendat käiku sisse panna ei kannata, sest üle 70 sõites hakkaks jänkud-rebased-metsalinnud pihta saama). Täpselt samades tingimustes kulu näiteks Polestariga sõites 19kWh/100km. Aga mingit 8 sajale ei tulnud sealt isegi möödunud talvel, kui just käru sappa ei pane. Sellepärast rõhutangi, et "minu oludes", kuna mu olud on samad nii gaasiautoga, maasturiga, mikrobussiga, sportautoga, tsikliga kui oleks ka särtsuautoga. See, et kellelgi teistel linnas, lühikeste otsadega, kiirteel vm sõitmiseks mingi muu kulu tuleb, peaks olema "so obvious", mitte vastuargument.

EDIT2: täpselt sama kulu (ca 600km+ paagitäiega ca 95km/h sõites) saanud ka puhta maanteesõiduga nii Rootsis-Norras 1,3e kui Ida-Euroopas 0,4e gaasiliitrist makstes, st km hind erineb liitrihinna tõttu.

Muudetud 18.09.24 18:40

Lihtsalt asi selles, et ma selle auto kuluga üsnagi tuttavaks saanud 130 000km jooksul ning jämedaks keskmiseks loeme 8l ehk siis ca 380-420km on tavaline läbisõit paagitäiega. Valdavalt maanteedel. Niiet proovi oma kommentaaridega siiski reaalsuses püsida. Ka spritmonitoris vaadatuna on enamusel üle 8l.

Ei ole mõtet last faktidel head lugu ära rikkuda @fdghfgh
Teemasse kah, Chuck Norris pidi suutma Teslaga ilma laadimata läbida ~900km (550 miili), aga linki ei leia enam ülesse :-)

Muudetud 18.09.24 16:33

Kui suudeti panna plahvatama piiparid, siis mida saab veel teha elektriautodega? Kui need panna plahvatama, siis tegu on lausa pommidega...

Kaldun arvama, et Chuck Norrise autol aku ei julgegi tühjaks saada.

Erinevalt gaasi-bensiiniautost elektrikas ei tohiks plahvatada ,küll aga põleb ereda leegiga.
Plahvatama panna saab küll vist mõlemad ühtemoodi.

Inimesed jätavad selles piipariteemas rääkimata selle, et luureteenistus sai käpa tooteliinile vahe ja per piipar panid 20 grammi lõhkeainet ka kaasa.
Ja nii need kuulujutud, tiblastani propaganda jne pask levibki.
See ei välista, et suletud keskkonnas rämedalt gaase eraldav pakikene ei võiks pauku teha muidugi.
Väga hea tagasitulek elektri juurde. Kas kodanikud Apple teksti lugesid läbi ja aru said ja saan nüüd rahuliku südamega magada, et igasuguste lehekestega sõitjate räägitud müüdid on lõplikult kummutatud?

Kas meil on probleemiks põlemine-plahvatamine või põlemise-plahvatamise risk ja sellega kaasnev risk ümbritsevatele inimestele-hoonetele?

Eestis on tehtud pauku CNG autoga, aga kas ükski LPG on kunagi üldse pauku teinud? Mitu särtsukat on maha põlenud? Äkki kellelgi on kusagilt konkreetsed numbrid võtta? Mind kah huvitaks selline statistika autode vanuse lõikes.

PS: täiendasin offtopiku vältimiseks oma eelmist postitust.

Müüte lood sa siin ise oma fantaasiatega, meie siin tõime reaalseid numbreid elust enesest välja, et kui palju on masinad läbi sõitnud ja laadimistsükleid REAALSELT saanud ja on endiselt kasutatavad. Toome siis sinu algse müüdi, et 300-500 tsüklit ja aku läbi, see teeks 24kWh leafi puhul 24 x 500( paneme sinu ennustatavate tsüklite kohaselt maksimumi, siis näitab sinu teooriat maksimaalselt heas valguses) 12000kWh energiakogust, mis oleks justkui aku eluea piir. see teeks ca 20kWh 100-le, ehk siis 60 000 km järel peaks sinu pläma alusel aku läbi olema, reaaluses on mul pea 300k km läbisõiduks, ehk siis VIIS korda rohkem kui sinu fantaasiad justkui võimalikuks peaksid. Pealekauba on see minu masin olnud enamuse ajast taksona kasutuses ja on saanud tunduvalt raskemat kasutust, kui tavakasutuse puhul, kus ei lennata pidevalt kuuma akuga kiirlaadijate vahet, kus uut kütet pähe antakse. Need on siis reaalse elu tulemus, mitte mingi teoreetiline möla. See et keegi loeb mingilt %-lt aku mahu jäägilt selle "aku läbi olevaks", see on juba teoretiseerija isiklik vaatepunkt, see ei muuda fakti, et reaalses elus on antud 63% akujäägiga masin endiselt täiesti kasutatav tema algse eesmärgi kohaselt linnaautona, kuigi mõne isehakanud spetsialisti arvates peaks juba kuues aku kasutusel olema.

Selge, 1,0 erineb siiski 1,6-st ja teema sellega ammendatud.

Aktiveerin kässariennu postituse näiteks, kuidas valed levivad ja kujutatakse asju ette.

Fakt1: LiION akupakk loetakse läbi olevaks 80% mahutavuse pealt.
Fakt2: Korrutatakse lubatud kilomeeter x DoD max läbisõiduks enne 80% peale kukkumist.
Fakt3: Akukeemia, akukeemia, AKUKEEMIA!!!

Fakt 1: Õppima peab, haritus on oluline.
Fakt 2: Tõestatud kaasfoorumlase LeafSpy andmetega eespool
Fakt 3: Tunne oma autot ja siis alles mölise.

PS! Mulle meeldis see lähenemine, et akupaki maksimaalne mahutavus korda DoD arv, ma ise muide eespool olen ka ise kasutanud maksimaalselt heaks tegevaid numbreid, mitte minimaalseid. Seal on pisikesed agad, saad ise ka aru, kus mööda panid aga eitad seda lihtsalt.

EDIT:
Aga et jutt ei jääks minu luuludeks jälle, siis terminid ja protsendid tarkade inimeste poolt lisaks Apple'le, mida kässarienn ignob:

https://www.dyness.com/news/dyness-knowledge-solar-and-energ
y-storage-must-learn-terminology-dod

Ja akukeemiate DoD numbrid. Igaüks otsib ise oma autos kasutava keemia välja.

https://batteryuniversity.com/article/bu-205-types-of-lithiu
m-ion

Haridus on tähtis.

Muudetud 18.09.24 18:49

Pidi särtsuteema olema ?
Nädal aega sai suvel Saaremaal ringi kärutatud, ja nüüd Eleringi lehelt vaadates tuleb välja , et tarbisin elektrivõrgust selleks 4 kWh. St, kõik muu elekter oli genereeritud auto pool arvestit kohapeal...
Ise kah imestasin - ei olnud ju pilvitu.

Pidi ikka hästi minema siis, ma Saaremaal augusti teisel/kolmandal nädalal ei saanud 100W kätte 200W paneelist, vaevu sai külmarit elus hoitud. Et asi ainult minu paneelide taha ei jääks, siis meil oli veel seal 4 paneeliomanikku, suht samad tulemused.

Eks kehvemal päeval sain minagi augustis veerandi või vahel lausa viiendiku parimast päevatoodangust . Vähe paneele lihtsalt, mis muud....

Rahvale hakkab vaikselt kohale jõudma....
https://majandus.postimees.ee/8099265/euroopa-autoturg-kukku
s-jarsult-eriti-hullu-poorde-tegid-elektriautod

Musk olevat Kadõrovi kübertrukkija välja lülitanud, Kadõrov on kurb nüüd.

https://auto.rambler.ru/news/53445023-kadyrov-zayavil-chto-m
ask-otklyuchil-emu-tesla-cybertruck/

¤¤¤Rahvale hakkab vaikselt kohale jõudma...¤¤¤

Ei usu, pigem hakkavad need nishid täis saama. Mitte särtsuautodest, vaid nendest inimestest, kellele särtsukas hästi sobis, sest nad ainult selleks sobivas nishis toimetasidki. Sealt edasi teise-kolmanda auto ostjad selliste hindade juures seda äri vaevalt püsti jaksavad hoida ja selles osas on iinlaste valitud "akuostukärude" suund siinsete turgude vallutamiseks igati õige. Siit edasi saab edevate eurosärtsukate turgu hoidagi vaid nii, et kas makstakse särtsukate eest veel rohkem peale või keelatakse teisi veel rohkem ära, sest isegi see massiivne ajupesu, kuidas uute ja raskete autode juurdetootmisega maailma päästetakse, enam ei aita.

Servapidi offtopikuna: sain oodata ühel päeval ühte lastest ligi tunnikese ühe suhteliselt intensiivse liiklusega maantee ääres bussipeatuses, kus varasemalt elu jooksul kah piisavalt passida saanud, aga viimasest kogemusest oli möödas ikka väga palju aega. Pole võimalik tõestada, kas müra oli rohkem või vähem, aga torkas silma just see, kui palju on muutunud müra iseloom. Lapsena kuulasin seal maanteekiiruste mootorimüra, mis ei häirinud üldse, sest see sagedus lähenes-eemaldus Doppleri efekti saatel, iga auto eristus teistest ka sama kiiruse juures ega moodustanud kunagi ühtlast valjut mürafooni. Teismelise ja noore täiskasvanuna pistsin nina bussiputkast välja siis, kui kuulsin eemalt mõnda V8-t vms huvitavamat lähenemas (irw@Zil-id). Praegu oli kõrvadel lausa valus sellest rehvimürast, kuigi mu kuulmine pole kindlasti enam sama hea kui lapsena. Põhjuseks siis see, et autod kaaluvad ca 2x rohkem kui varem ja varasemalt sõitsid ka need üksikud rasked autod kitsama ja kõrgema rehviprofiiliga ja pehmema (st väiksemate lõppkiiruste jaoks mõeldud) rehvisegudega. Särtsukad annavad sellesse oma suure panuse just sellega, et siseruumilt Octavia mõõdus auto (nt Polestar, isiklik näide;) kaalub nüüd sama palju kui 30a tagune Suburban, aga mootorimüra poolest ei erine tänased särtsukad just palju moodsatest fossiilipõletajatest, sest mootorit ei kuule eriti kummalgi juhul. Lihtsalt mõttekoht, et kas meil on üldse vaja neid hirmus laiade ja kõvade rehviprofiilidega raskeid autosid, millele PEAB ostma ÜV saamiseks rehvid alla illegaalses suurusjärgus olevate kiirusindeksite järgi?

See asfalt oli su lapsepõlves ka sama?

Kindlasti mitte, nõuka ajal oli ju kõik kvaliteetsem;)

Lihtsalt asi selles, et tänapäeval on see müra sõltuvalt teepinnast väga erinev, isegi pinnatud teed erineva müraga. Ja kohati vastiku.

Lihtsam, kui oma hoovis pilti teha, oli jälle netist üks meem rottida. Kõik Su väited on täiesti õiged, ainult et ükski neist ei lükka ümber seda, mida ma väitsin. Samad seaduspärasused kehtivad olenemata tee pinnakattest ja lõppudelõpuks istubki igas 2t+ autos tänapäeval sama palju inimesi kui varasemalt kuni tonn kaaluvates autodes.

See on üks neist asjadest, mis särtsuautodega täpselt vales suunas areneb. Ka see on ainult pool tõde, sest tõenäoliselt suurem osa niivõrd raskete autode lärmist on seotud nende rehvide laiuse+kiirusindeksitega mitte diameetriga, aga lärmiprobleemide puhul räägitakse millegipärast hoopis sellest, nagu mootorimüra oleks kõige suurem probleem, mitte autode mass või rehvide omadused.

Üks vend, kes oma elektriPorche kohta on krõbedaid sõnu jaganud, sai nüüd Porche käest kirja, et auto lülitame välja, kui pappi ei köhi:

https://www.youtube.com/watch?v=wNwGUDS8Z0A

eestis on asfalt väga abrassiivne.sealt tuleb ka suurem rehvimüra,suurem rehvide kulumine ja loomulikult suurem kütusekulu.seda müra on hea võrrelda,kui oma autoga euroopas sõita

Tegelikult huvitav tulevik kui keegi kuskil saab hakata autosid välja lülitama. Nt riik.

¤¤¤eestis on asfalt väga abrassiivne.sealt tuleb ka suurem rehvimüra,suurem rehvide kulumine ja loomulikult suurem kütusekulu¤¤¤

Absoluutselt nõus sellega ja igaüks oskaks vast tuua ka neid näiteid, kus olukord veelgi hullem, sest ka hullemaid kohti jagub piisavalt, nagu meilgi leidub eri omavalitsustes paremaid-halvemaid teid. Enda auto puhul ei ole see alati märgatavgi, sest teeolud on ju teada ja tark inimene ostab omale kas heliisolatsiooni omava auto või nauditavat mootorimüra pakkuva auto:) St need samad auto massid, rehvide kiirusindeksid jne annavad oma panuse nii sileda kui ka krobelise asfaldi peal, samuti betoonteedel.

Parafraseerin ühte teist teemat, et maksude eesmärk ei ole mitte ainult koguda raha, vaid ka suunata tarbijate käitumist. Nüüd siis suunatakse tarbijaid nii, et keskmiselt n inimest autos sõidetaks toetuste toel pigem raskemate-luksuslikumate kui vanemate-kergemate autodega. Asi pole ju ainult müras, vaid ka teede kulumises, kuumaga tekkivates roobastes jpm. See raskematel keredel veerev "luksus" ja illegaalsetele kiirustele vastav lärmakas rehvivalik võiks olla siiski inimeste eralõbu, pigem just piiratav eralõbu, mitte toetuste kaudu soositud poliitika.

Lihtsad lahendused vajavad lihtsaid probleeme või oli see nüüd vastupidi...
https://x.com/alphafox78/status/1837529975186182326?s=46&
;t=cOt3RDNNbREDUnSg_EDepg

Arvestades, et see ehitamine peab ennast mingil hetkel ka ära tasuma, ei ole seda särtsu kohe kuidagi võimalik odavalt müüa ehk siis soodsalt laadida. Ulmehinnad muidugi, mida liitumiseks küsitakse. Huvitav, kas need on tõesti nö kulupõhised või õhku täis ehk õhupõhised.

...ühe kinnistu omanik soovis eelmise aasta lõpus enda kinnistule nende kaasabil panna püsti 220kW kiirlaadija. Toonase ampritasu järgi oleks liitumine maksnud 51 975 eurot, kuid detsembrikuise hinnatõusu tõttu kerkis see hoobilt 71 262 euroni ning augustikuu ootamatu otsuse tulemusel juba 104 312 euroni.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120325342/riik-viskab-mega
trendile-kaikaid-kodaratesse-suur-hinnatous-paneb-ettevotjai
d-taas-kukalt-kratsima

Huvitav lahendus:
https://accelerista.com/uudis/innovatsioon/veoki-asemel-elek
trifitseeritakse-haagis/

Panen siia lingi, millel pole mõtet klikata, irw:)
https://rohe.geenius.ee/eksklusiiv/kasutajakogemus-kui-suure
d-on-keskkonnasaastliku-elektriauto-jooksvad-kulud-tegelikul
t/

Artikli teine lõik sisaldab jälle seda tüüpilist propagandisti lauset

¤¤¤olin aastaid põhimõtteline bensiinimootorite kasutaja/.../ega kavatse vedelkütuse juurde tagasi minna.¤¤¤

Kordan juba eiteamitmekümnendat korda, et sain Soomes 1999. aastal omale tööautoks elektriauto ja sellest ajast saadik üsna hästi kursis nende "omaduste-eripäradega". Tänaseid särtsukaid kasutades pole muutunud sisuliselt mitte midagi muud, kui et autod ise on arenenud edasi. St raud, akukeemia, plastikuhais, rohkem kaikaid vedrustatud massi juures optimeeritud siledale asfaldile jne. Kõik niisamuti ka fossiilautode juures. Ainus märgatav positiivne areng on olnud lennukauguse kasv, aga kõige muu osas on need erinevused pigem pinnavirvendus. Isegi sõiduelamust pakkuv fun factor või revolutsioon vastupidavuses ei kannata kriitikat. Aga see selleks.

Ei eita sugugi, et nish, kuhu särtsukad sobivad, on laienenud märgatavalt. Aga ma tahaks siiski lugeda ajakirjandusest peale propaganda ka nende inimeste arvamusi, kellel ei ole mingeid eelhäälestusena toimivaid põhimõtteid, et põhimõtteliselt bensiin ja järgmise põhimõtte kohaselt ei lähe enam tagasi vedelikkütuste peale. Huvitav, milline järgmine põhimõtte siis inimese põhimõtete tõsiseltvõetavust raputama valitakse? Gaasilised kütused või oodatakse ikkagi ära igiliikur?:)

Tahaks lugeda hoopiski neutraalse, õigemini eelarvamustevaba, inimese kogemustest. Sellise arvamusi, kelle jaoks eksisteerivad paralleelselt bensiin-diisel-gaasid-särts, esivedu-tagavedu-nelivedu, manuaal-automaat, uus-kasutatud-vana-uunikum, vähemalt A/B/C kategooria sõidukid jne. Sest siiani on saanud neid "kastirattaentusiastide" lugusid lugeda kõriauguni, kellel pole VAJAGI OMADA autot, vaid saaks oma käigud tehtud ka ühistranspordi ja Boldiautodega. Kui see ongi nüüd latt, millest üle on vaja hüpata, siis selles valguses ongi lihtne kiita igasugust autot.

PS: joonistasin just eile õhtul (kuiva ilmaga) ühel ristmikul asfaldile käesoleva aasta pikima musta juti, haardumine saabus alles kolmekohalise kiirusenumbri juures kepikasti teise käiguga ja seda täiesti legaalselt 110 alas;) Loomulikult oleks ilma igasuguste juttideta kiirendanud paremini, aga VÕIMALUS tee kalletega, sõidujoonega jm-ga mängides füüsika seatud piiride tajumise kogemust erksana hoida ongi see osa auto fun factorist, mis eristab "sõidumehe" autosid ühistranspordist või soodaoktaaviatest (st valge keskealise heteromehe viimasest allaandmisest).

Artikkel küll tasuline, aga juba alguses sai selgeks, milles point- inimesele sobis tema senise eluviisi juures jätkata elektriautoga. Muud polegi vaja tõestada- kui sai laadimistega hakkama mugavalt, kodus või töö juures, ilma avalikku laadijat viimasel piiril oleva aku tõttu (pidevalt) otsimata, siis polegi probleemi. Ma siin kuskil eespool juba seda osa puutusin- kui elukorraldus võimaldab ja kardinaalseid muutusi pole vaja teha, siis miks mitte. Ilmselge, et hoiab kokku ka õlivahetuste ja muu sarnase hoolduse pealt. Ja kui seda fun factorit ka väga ei vaja, siis ongi asi lahendatud.

¤¤¤kui elukorraldus võimaldab ja kardinaalseid muutusi pole vaja teha¤¤¤

Minu arvates on see suhteliselt kehv eeldus, sest me teeme elu jooksul väga palju kardinaalseid muutusi ja kohaneme oludega. Näiteks sünnivad mõned lapsed juurde ja peale auto jääb kitsaks ka elamispind. Probleem tekib alles siis, kui need kardinaalsed muutused on korraga vastumeelsed ja väga kulukad.

¤¤¤Ilmselge, et hoiab kokku ka õlivahetuste ja muu sarnase hoolduse pealt¤¤¤

No jällegi õige fakt. Sama hea oleks väita, et hoiab kokku bensiini/diisli tankimise raha:) Aga kuna nüüd kaasnevad hoopis teises suurusjärgus kasko hind, kallimad ja kiiremini kuluvad erirehvid, praktikas oluliselt madalama % järelmüügiväärtus jpms, siis neid asju tuleks vaadelda tervikuna koos. Seda on ka tehtud. Õnneks mitte ainult pimeusklike, vaid ka neutraalsete inimeste poolt. Sellepärast seda propagandaks nimetasingi, aga õnneks töötab see propaganda juba ammu iseendale vastu:))

¤¤¤kui seda fun factorit ka väga ei vaja¤¤¤

Aga kui pole enam omadusi ega isikupära, mis meile siis üldse enam võrdlemiseks alles jääb? Mul on ju sügavalt pohlad sellest, kas sõidan hommikuti tööle punase või kollase trammiga (või tojootakorilla või soodaoktaaviaga). Kui mõni Corolla või Octavia omanik sellise väite peale herne nüüd ninna tõmbas, ongi tegemist fänniga, nagu on ka enamike (mitte kõigi!) särtsuautoeestkõnelejate puhulgi tegemist eheda usufanatismiga (loe: fännamisega). Kui ajakirjanduseetika lugude avaldamise valikuid tehes seda tasakaalustada ei soovi, siis lähebki nii, et iga L### kiidab oma v#### ja kõige märjem on kõigi arvates selle oma, kes kõige valjemalt räägib (loe: kellel kõige rohkem rääkida võimaldatakse). Täpselt siin me nüüd oma särtsupropagandaga olemegi ja neutraalne info moodustab tervikust vaid tühise murdosa. Selline sisuturundus võiks olla samas reklaamiblokeerijatega tasalülitatav;)

Kulla Kärss, näiteks ka mina ei vaja enam ammu seda fun factorit vaid liigun autoga sinna, kus see fun mind ootab ehk siis auto asemel on muud fun asjad tekkinud. Auto peab lihtsalt olema korras ja vastama minu mugavuskriteeriumitele. Kogu moos. Ja kuna enamus inimesi liigub päevas 50-100km, siis saaksid ka nemad elektrikäruga hakkama, eriti kui pikemaid sõite ka väga ei ole. Suured ümberkorraldused elus võiks tõesti olla pere ja muu sellisega seotud, mitte autovahetusega. Kui elamispind võimaldab aku laadimist, on ka hea, aga eks vajadusel saab kalli raha eest eramaja sisestuskilpi ampreid juurde osta. Isiklikult mina veel üle ei lähe, sest siis tuleb tõesti ampreid osta, auto osta ja selleks kulub hetkel liiga palju pappi ja mis seal salata- muudegi asjade jaoks vaja. Jätkan vanaviisi ja ei kurda kui õli peab vahetama.

Täiendaks eelmist juttu niipalju, et hetkel sobiks kõige paremini pistikhübriid ehk siis kohalikud sutsakad elektriga ja kaugemad bensiiniga ning saaksin kodus ca 2kw piires laadida. AGA- kuna elektri hind on kasvõi siiani väga heitlik olnud ja tihtipeale pole ka öösel odavusest haisugi, lisaks pidevad võrgutasude ja muude tasude tõusud, siis ilmselt nullib ka see paljutki ära. Niiet ikkagi taandub kõik rahale- kui arvutused näitavad plussi, siis inimesed ostaksid. Noh vähemalt need, kes arvutada oskavad. Ülejäänud ostavad ka ja alles pärast hakkavad arvutama.

¤¤¤Niiet ikkagi taandub kõik rahale- kui arvutused näitavad plussi, siis inimesed ostaksid. Noh vähemalt need, kes arvutada oskavad. Ülejäänud ostavad ka ja alles pärast hakkavad arvutama.¤¤¤

No ma seda kirjutasingi, et küsimus rohkem selles, mida me üldse arvutame. Et kas arvutame KÕIKI kulusid või ainult neid kulusid, mis võimaldavad peale ostmist sugereerida iseendale, et see oli ikka väga kasulik ost, sest kasko jms makstakse kinni issi-emme poolt:)

See, kelle jaoks on vaja päriselt odavalt sõita, toob omale nagunii Lapimaalt viie sotti eest mingi pool milli sõitnud ja ökonoomsemaks tsipitud diisel-oktaavia, sõidabki reaalselt ca 4-sajale ja müüb selle 10 aasta pärast sama hinnaga veel Kuusakoskile mahagi.

https://www.aripaev.ee/saated/2024/10/08/elektriautode-messi
-korraldaja-vastandumine-on-vist-inimloomuses

Ega siin on juba järjekordne kloun, kes hakkab tõestama vastandumist. Ikka eeldusel, et ühelgi inimesel ei ole korraga särtsuautot ja mingit muud autot, arvuti-telefonina tööl-kodus korraga MACi-PC-d või droid-õunatelefoni jne.

Vaadates, kuidas igasugu suunamudijatel ja tikktokkeritel ja muul taolisel rahval on meeletult jälgijaid (ka "sisu" eest maksjaid), siis ega selle rahva terves mõistuses elik kalkuleerimisvõimes enam kindel olla ei saa. Saati veel ajal kui raha laenamine või liisimine üsna lihtsaks tehtud. Eriti autode puhul- maksa see 10 prossa sisse ja hakka sõitma. Elektriturg on ülimalt kõikuv, mis hind on homme, mis aasta pärast- keegi krt ei tea, aga laadima pead ikka ja kui sõita vaja, maksad häda korral ka 4€ kwh. Kütusega vähemalt see teema, et suudab mingil määral stabiilne püsida, sest ei taha tegelikult ka šeigid suuri börsivapustusi.
Sattusin täna kanalkahest nägema mingit intervjuud noortega, kes pulmi plaanivad- 15-20 000 pole nende jaoks mingi üle mõistuse kulu kui vaja sõrmus sõrme toppida. Nomaitea- kas enam pole rahal üldse väärtus või inimesed ei mõista enam raha väärtust.

Automüüja arvamus:
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120327981/aus-intervjuu-el
ektriautodest-muuja-tosine-probleem-on-hooldusega-iga-vaikse
mgi-viga-seab-auto-ja-selle-omaniku-ohtu
Allkiri pildil:"Hyundai Ioniq 6 on ja jääb premium-klassi elektriautoks ja selle hind liiga palju allapoole ei liigu. "
Megairw- nimetada Passati/Superbi laadset asja "preemiumiks"!

Tooksin sealt artiklist välja kaks huvitavat väidet, mida on kasulik teada ka neil, kes artikli tasulist versiooni lugeda ei saa. Esimene puudutab siin teemaski nähtud väidet, et elektriautode ISEsüttimise risk ei ole hallatav risk. Paistab, et suures osas siiski on. See on ainult hea uudis.

¤¤¤Kõikidel sellistel juhtumitel on auto ajaloos olnud mingi „aga“. Neid on remonditud või nendega on midagi tehtud. Puhtalt tarbimise pealt ei ole elektriauto ohtlikum kui sisepõlemismootoriga auto, see on isegi ohutum¤¤¤

Teine lõik puudutab just mitte auto enda hävimise riski, vaid riski kolmandatele osapooltele.

¤¤¤Teslal on lähim hooldus Soomes, aga avariilise elektriautoga ei pruugi sa laevale saada.¤¤¤

Aga need riskid, et aku on avariis viga saanud, puudutavad sama palju ka kõikmõeldavaid hübriide olukorras, kus paljude mudelite valikus polegi enam mõistlikke mittehübriidlahendusi järele jäänud... Nüüd oleks hea öeldagi, et fossiilkütust kasutava auto süttimisrisk on sama suur:))

https://www.facebook.com/Aadu.Birnbaum1/posts/pfbid02W4Z46qA
L5WS39rizTU9JheuzJA1vkozdAQYziBvy91yuADvhKi6YBKmVnVPionbRl

Tsiteerin: "Meile pakuti prooviks akudel töötavat prügiautot. Asi tundus põnev ja sõlmisimegi lepingu, et saaks ise oma kogemuse põhjal otsustada kuidas elektriline prügiveok meie oludes töötaks. Kahjuks aga kipub asi olema sedasi, et test jääb ära, sest auto laadimiseks on tarvis ca 65 amprit voolu, aga meie kasutatavatel kinnistutel seda pole, sest niisugust voolutugevust pole kunagi vaja läinud/.../Kui ühe auto laadimiseks on vaja 65 amprit, aga meil on prügiveokeid enam kui 100, kas siis meil peaks olema 6500 amprit voolu, et need autode akud ära laadida? See on ju mingi suure megatehase voolutarve! Või siis tuleb palgata tegelased, kes passivad peale kui mingil autol saab aku täis, siis ajavad selle eest ära ja panevad uue auto laadima ja nii ööpäev läbi? Väga segane värk igatahes. Täna ostame meie auto ja siis me ei pea rajama tanklat, vaid selle on teised meie eest ära teinud. Nüüd aga hakka rajama laadimispunkte, mis elektri mahtu arvestades võib tähendada miljoneid investeeringut. Kui sinna lisada, et elektrilisi prügiveokeid peab olema sama töö jaoks rohkem kui tavalisi diislikütusega töötavaid ning et elektrilised ka amortiseeruvad kiiremini, siis kus kohas see keskkonnavõit ikka on?"

See artikkel on tasuta loetav.
https://tehnika.postimees.ee/8113443/elektriautodel-on-kaks-
peamist-probleemi-kumbki-neist-pole-soiduulatus

¤¤¤Uuring, mille viisid läbi psühholoogid ja majandusteadlane Turu ülikoolist, näitab, et elektriautode omanikud, olles keskmisest jõukamad, jätavad endast maha keskmisest oluliselt suurema süsiniku jalajälje. Kuigi elektriautod ise ei tooda sõidu ajal otseseid heitmeid, selgub, et nende omanikud kulutavad selle võrra palju rohkem energiat ja tarbivad rohkem tooteid, mille tootmine ja transport suurendab ühtlasi kasvuhoonegaaside emissioone.
/.../
Uuringud näitavad, et peaaegu kolmandik avalikest kiirlaadijatest on sageli rivist väljas või töötavad liiga aeglaselt. Probleeme tekitavad ka keerulised maksesüsteemid, ebausaldusväärsed mobiilirakendused laadimisjaamade leidmiseks ning pidevad katkestused laadimisprotsessis.¤¤¤

Hakatakse aru saama, et kaal on see, mis tapab kogu asja mõtte.
https://tehnika.postimees.ee/8114720/honda-plaanib-tulla-sar
tsuautode-maailma-eriti-kergete-soidukitega
Aga viimane silma jäänud õudukas on selline
https://www.auto24.ee/new/model.php?id=4937&m=3
Ülikole naelakasti välimus üks asi ja see koledus kaalub tühjalt kaks tonni.