Naelakasti kohta, et asi on siiski maitses, mulle naelakastid meeldivad. Raskuse koha pealt vaadates tema mõõtusid, siis 2 tonni on isegi vähe, minu eelmine naelakast kaalus tühjalt 2,5 tonni ja oli kõigest 15cm laiem ning 15cm pikem.

Enne kõiki maksumuudatusi tuleb üks korralik auto osta. Ettevõtte nimele võetuna ei saa ka riik käibekat. Aga see eest roheline pistikhübriid. Aku muidugi on vinge ja tagab lausa 10km kaugusele puhtalt elektri jõul.
https://virumaateataja.postimees.ee/8115570/oleg-gross-ostis
-enda-firmale-lamborghini-revuelto
Its 3.8-kWh battery pack, nestled in the space between the two bucket seats, provides just enough juice to power the Revuelto for about 5 miles on electric power alone.

https://www.err.ee/1609505290/elektriauto-avalik-laadimistee
nus-on-eestis-uks-euroopa-kallimaid

Vägisi kangastub elektriradikate juhtum...

Kaks peamist põhjust on ka välja toodud:
Esimeseks neist on üleüldine elektrihind Eestis, mis Skandinaaviaga võrreldes on kallim. Kui lisada ka turu suurus ja investeeringu kulu – elektrivõrguga liitumine,

Meenutagem kasvõi seda, et liitumistasu äsja tõusis, võrgutasud kogu aeg tõusnud- pane siis see laadija odavalt tööle ja püüa investeeringut tasa teenida ning kasumit saada. Aga nii see meil kogu aeg käibki- ühelt poolt püüame justkui midagi edendada, soosida, käivitada, olla esirinnas, meelitada investoreid jne, teiselt poolt kägistame kõike kõikmõeldaval viisil.

Artikli lõpp on muidugi ülimõnus:
Selleks soodustab riik taastuvenergia arendamist, et juba 2030. aastal toodetaks Eestis 100 protsenti kogu aastasest tarbimiskogusest taastuvatest allikatest.

Selle peaks kuskile suurelt ja punaselt salvestama ning 6a pärast näeme, palju seda taastuvat meil siis toodetakse ja eriti talvekuudel.

Artikli lõpp on lihtsalt nõme plära, mis ei räägi mitte midagi elektrihinnast. Aga tubli ajakirjanik lisas selle heade suhete hoidmise nimel lõppu siiski ära.

0,32€/kWh on kuni 50 kW hind, mis on tänapäevaste standardite järgi ikka karjuvalt aeglane. Võtta aga aluseks turult kaduvat standardit kasutav Leaf ei ole samuti parim näide.

Küll aga oleks põnev teada, kuidas siis peaks võrku püsti hoidma, kui liitumistasu ei tõsta? Kuskohast see raha tulema peaks?

Muudetud 29.10.24 10:34

Mida see elektri hind siia puutub?

Euroopa Komisjoni alternatiivkütustele keskenduva veebilehe andmete järgi tuleb Eestis näiteks elektriauto Nissan Leafi laadimise eest avalikes laadimispunktides maksta keskmiselt circa 11 eurot, et autoga saaks sõita 100 kilomeetrit.


Palju sa diiselpassati peale kulutad sama vahemaa jaoks? Vähem. Isegi koos hooldusega.

Elektri hind on seotud sellega, kui palju elektri eest maksma peab:))

Panen siia 2 pilti, mis iseloomustavad olukorda turul 5p ja 2p tagasi. Tarbija ei maksa mitte ainult turuhinda, vaid peab maksma kinni ka need riskid, mille ulatuses müüjal on kohustus särtsu pakkuda. Kaardilt ja tabelist nähtavad hinnavahed on siiski väiksemad kui hinnavahe kiirlaadimisjaamades.

Medali teine külg on roheelekter. Kust saab Norra oma särtsu? Nüüd sel aastal mõnda aega Norras viibides ja kõikmõeldavaid teenuseid tarbides saaks ka kõige tagasihoidlikumalt üldistades väita, et Norra on umbes sama kallis/odav riik kui Eesti. Jah, on asju, mis on kallimad, aga väga palju asju on ka odavamad - tarbijana saab teha valikuid ja kokkuvõttes saab ka odavamalt hakkama kui Eestis. Vaatame nüüd korraks uuesti energiahindasid... mis on pildil valesti?;)

See rohepesujutt on muidugi nõme huumor. Rohelise-mitterohelise asemel tuleks hakata rääkima juhitavatest ja juhitamatutest võimsustest, sest ainult see võib pakkuda turule mingit stabiilsust. Veehoidlate veetaset on tõenäoliselt lihtsam/odavaim juhtida mistahes muu juhitava valikuga võrreldes, see on kõigi Põhjamaade turueelis. Meil oleks seda liiga kallis kompenseerida tuimalt juhitavate tootmisvõimsuste mahtusid suurendades. Järgmiseks salvestusvõimsused. Alles seejärel saab hakata rääkima rohelise/mitterohelise teemadel, mis ei tähenda sugugi, et see teema väheoluline oleks.

Ei saa vaadata mööda ka seadusandlusest, sest olukorras, kus meil on elektri hind praegu nullis või miinuses, siis "rohelised" ventilaatorid seisavad, aga Põhjamaades on särts miinusmärgiga "müügis". Kui meil võimaldatakse teenida ka ainult siis, kui elekter on kallis ja muidu ostetakse pigem sisse, ongi tulemuseks kõrgem keskmine hind. Sel viisil ei too rohesärts kunagi neid hindu alla.

Miks need asjad on nii? Vahet pole, mina pean tegema oma valikud kohe täna ja särts on kodulaadijast sama hinnaga nagu gaasiga sõites ja kiirlaadijast sama hinnaga, nagu bensiiniga sõites. Selle olukorra muutmiseks pole vaja muud, kui kõik särtsust soodsamad alternatiivid surnuks maksustada ja seda on juba alustatud, edukalt - nüüd viiakse raha, mis võiks jääda meie majandusse, hoopis särtsusõidukeid tootvate riikide majandustesse, aga see käib ka uute fossiilautode kohta, kui survestatakse mitmelt suunalt korraga kestliku tarbimise asemel importima uuemaid-kallimaid asju.

ma ei imestaks,kui mõned firmad ja eraisikud varsti diiselgeneraatorite peale üle ei lähe

miks nad ei peaks üle minema?

Siit saab natuke lugeda ID5 kasutuskogemusest.
https://www.facebook.com/groups/elektriautodeestis/posts/389
1168274448855/

Kommentaarid on huumor nagu ikka - särtsukate omanikud eeldaks nagu alati, et:

A. Nende särtsuka kogemus on ülimuslikum nende inimestega võrreldes, kes tarbivad särtsukat paralleelselt koos mõnda muud kütuseliiki tarbiva autoga ja ka sõidavad selle võrra rohkem,

B. Need inimesed, kes valivad särtsuka asemel mõne teist liiki kütust tarbiva uue sama kalli või kallima auto, kas ei oska arvutada või lihtsalt ei ole viitsinud arvutada.

Milleks küll sellistel eeldustel põhinevad särtsukate antireklaami tarvis on? Nii ei saa ju kuidagi seda rohepööret tehtud, kui puhtalt netikommentaaride põhjal juba särtsuka omanikke poolearulisteks hakatakse pidama ja, soovimata selliste hulka kuuluda, inimesed särtsuautode ostmist vältima hakkavad. Kusjuures USA autodega on see kõik juba juhtunud, et lärm, V8 ja provotseeriv lipukestega liputamine (samas vikerkaarelipukestele viltu vaadates;) on jätnud machokultuuri kõrval varju tohutult huvitava ja ka oma paljutahulises värvikirevuses tundmist vääriva autoajaloo ja -traditsioonid. Parallelid eelarvamuste vs BMW-dega oleks vist juba liiast:)) Ainult et EV-de omanikud käivad oma marki lisaks tänaval silmatorkavalt ülbele liikluskäitumisele tegemas täis ka veebifoorumites. Milleks küll?

milles see elektrikate ülbe käitumine seisneb ? ei ole osanud tähele panna...

Olen isegi tähele pannud, et ev mehed suruvad hullult peale oma autosid. Kasvõi feisas on üle päeva keegi kiitmas kui hea ikka on.

Hm, ma enam ei näe "hullult peale surumist". Pigem näen ma mõne petroolipea ülitundlikkust särtsmobiili positiivse kasutuskogemuse peale:)

ma ei näe ühtegi positiivset kasutamismugavust el. auto juures.käid ringi nagu vaene sugulane ja kerjad elektrit.pidevalt on vaja arvutada kuhu saad sõita ja kuhu mitte.

Linnas sõitmiseks väga hea. Pargid kaubakeskuse juurde ja lükkad juhtme sappa. 400+ km lennukauguse juures ei pea enam sellele mõtlema. Linnas sees suudab nädalaga vb nii palju läbi sõita tavainimesena. Eestis suudab ka ühest otsast teise sõita ja kuskil ära laadida. Edasi-tagasi ühe päeva sees on +1h passimist. Oleneb täiesti kasutusjuhust ju tegelikult. Ma saaks vabalt hakkama enda sõitude puhul ja poleks rohkem vajagi aga ma näen väga palju kasutusjuhte, kus see ei päde mitte kuidagi. Tabasalust südalinna kontorisse ja tagasi suudab isegi pistikhübriidiga ära käia ilma tilkagi bena kulutamata.

Endiselt on murekoht amortiseerumine, karjugu need kässariennud oma numbreid palju tahavad mitte aru saades, mis seal taga reaalselt seisab. Samas kui ma nüüd vaatan, palju mul on 10 aasta jooksul läbisõit vähenenud, siis tõenäoliselt saan ühe akupakiga 10 aastat ilusti läbi. Peale seda on aga uut vaja. Uus hetkeseisuga on uue auto hind.
Loodan, et BYD ettevõtlus vahetatava akupaki osas läheb läbi lõpuks, sõidad lihtsalt uue paki alla nagu vahetaks Makital akusid. See lahendaks akude amortisatsiooni probleemi kasutaja jaoks hoobilt. Keskkonna jaoks mitte. Aga see keskkond on tuleviku mure nii kui nii.

Muudetud 31.10.24 12:09

¤¤¤milles see elektrikate ülbe käitumine seisneb ?¤¤¤

Ikka see sama, mille järgi varasemalt linnaliikluses bemarid eristusid. Sellest siin teemas varemgi juttu olnud, et 4sek kiirendavaid autosid ei osteta selleks, milleks teised Dacia Springe jms ostavad. St mitte seda, et iga bemari juht on debiil, vaid debiilikud eelistavad bemarit omadel põhjustel ja normaalne inimene peab bemarit ostes sellega arvestama. Sisuliselt polegi vahet, kas kasutad bussirada ummikust möödumiseks autoga, millega on bussirajal sõitmine lubatud või ei ole lubatud, kui pärast tekitad teiste jaoks suurema ummiku pudelikaelakohtades JÕUGA vahele trügides, nagu särtsuga (või bemariga) kaasneks ka pudelikaelte läbimise õigus eelisjärjekorras. Aga see probleem laheneb vist kah iseenesest, sest lubati ju hakata kasutama kaameraid ühistranspordirajal liiklejate kontrollimiseks ja mida rohkem särtsukaid, seda varem need bussirajal sõitmise keelu saavad. Ei tunne, et ennast kuidagi puudutaks - nii harva, kui Tallinnasse asja, on seda samas võimatu mitte märgata, sest neid on juba nii palju, et pole enam üksikjuhtumid.

¤¤¤Loodan, et BYD ettevõtlus vahetatava akupaki osas läheb läbi lõpuks, sõidad lihtsalt uue paki alla nagu vahetaks Makital akusid. See lahendaks akude amortisatsiooni probleemi kasutaja jaoks hoobilt.¤¤¤

Unista edasi! Kes selle Sinu arvates kinni maksab... keegi teine? :))
Kahtlen, kas isegi sukasäärde "akufondi" raha kõrvale pannes kallim tuleks, kui sellele lisaks veel ka kellegi ärikasum koos riskidga kinni tuleb maksta. Tänane akutehnoloogia on sisuliselt alles "aurumasin". Küll jõutakse ka kraburaatori ja hiljem ka purske leiutamiseni. Nii kaua tulebki arvestada sellega, et aku maksab sama palju kui mitu uut fossiilautot ja aku vigastamise võib risk realiseeruda mingi tühise jääkamaka-munakiviga põhja all, mida paljud fossiilikad oma miljoni km elukaare jooksul halvemal juhul isegi üle kümne korra kogeda on saanud. Neist ainult mõni üksik kord on põhja/raami mõlgi kõrval tekkinud vajadus ka päris remondi järele, näiteks vajanud kokkujooks ülereguleerimist või kütusetoru (pigem sellest väikese jupikese) vahetust. Kui ma mõtlen sellele, kui palju elu jooksul sellepärast kütusetorusid vms on tulnud põhja all vigastuste tõttu vahetada, siis puht statistikale tuginedes poleks mul särtsuka pidamine ilma kaskota mõeldav... aga jällegi, minu riskid maksaks kinni need, kes elavad linnas ja kellel pole vajagi kunagi asfaldilt maha keerata ja sellest tulenevalt on ka võrreldava suurusega uute fossiilikate-särtsukate kaskomaksetel märkimisväärne hinnavahe.

See oli mõeldud lihtsalt näitena, et neid põhjusi on rohkem, miks tänane särtsukas sobib pigem linna ja ärge üritagagi neid kõigile peale suruda: need peetrikülade ja veskimöldrete "maakad" ostavad nagunii ka ilma selle surveta. Ja need teised, kui ei saa kasutada linnaautot maal teehooldamatuse või elektrikatkestuste tõttu, kasutavad siis lihtsalt mõnda teist autot.

PS: Renault juba proovis seda, et ostad auto, aga rendid aku. Ei toiminud. Ei toiminud juba akurendi kasutustingimuste pärast, sest muidu oleks saanud ühest sellisest Renaultist minu elu esimene uus särtsuauto.

Ei maksa keegi teine seda kinni kui ise. Nende plaan on see teenus panna aastamaksu alla või oli soetustasu juures nn lisavarustus, ei mäleta täpselt. Tõenäoliselt läheb kuumaksu alla. Valikus oli ka ilma vahetusteenuseta osta, pärast lihtsalt saad oma raha eest vahetada. Kellel pikad vahemaad, sellel ju hea, kellel aind linna otsad, sellel savi sellest.

Oh need elektriauto omanikud on ikka tõesti ülbed. Mina kulutan aastas 3600 € kütusele, krt. nemad sama läbisõiduga ainult 1 000 €. Miks mina pean aasta aastalt ikka kütuse eest rohkem maksma nagu see kütusemees Hr. Vaht hoiatas? See läheb ju suures osas asfaldi panekuks või mitte? Ja siis nad sõidavad Tallinnas veel ühissõidukirajal, õnneks üks Tallinna ametnik Hr. Järvan lubas selle pulli ära lõpetada. Miks see 1% autoomanikke peab elama minust paremini? Ah see kiirendamine kah, miks peab auto minema alla 6 sekundi 100 km/h ja aastamaks vaid 114 €? Varsti ei pea vastu, sellele nende surumisele ja ostan ka elektrika. Aga kuidas naabri Vello kuuleb, et ma koju jõudsin, kui mul auto mõnusat mürinat ei tee? Need elektrikad ju heal juhul inisevad. Vast panen siis pagassi mingi supaka. Ma veel mõtlen, 14 aastat tagasi sai Pealinnast Passatiga Druskininkais käidud, ilma peatusteta sai sõita, tüdruksõber ei pidanud vastu ja pidi kolm peatust tegema. Need elektrikad nagu tüdruksõbrad, tahavad ka vist kahte peatust sinna jõudmiseks, aga Passat oleks ühe jutiga käinud ja see mõnus kütuse lõhn, bensiin ju lõhnab hästi kuigi vana A76 oli parema lõhnaga. Ajad ei ole ikka need mis vanasti. Alles see oli, vanal EW ajal, kui vanaisa pidas talu ja tema sulane ostis suve palga eest jalgratta. Täitsa imelik, põõnas voodis, kui pererahvas kiriku läks ja siis kihutas poolel teel mööda. Hiljem passis kirikus. Kirik löödi ikka ühel ajal sisse, kuhu tal kiire oli? Nüüd on sellistele kondiauruga sõitjatele veel eraldi teid vaja, mida pekki! Täitsa ülbeks lähevad ka need.

See ilukirjanduslik iroonia on kohatu, sest kui mul on võimalik sõita ringi 50K maksva fossiilautoga, siis ilmselgelt on võimalik osta selle sama raha eest ka särtsuauto, hoida siit edasi iga km pealt raha kokku, kasutada bussiradasid, nõeludes kiirendada ja igal muul moel silma paista, et ma olen lihtsalt sellise autovaliku pärast kuidagi erilisem teistest ja seda kõigile foorumites kuulutada. Mõtle natuke selle üle, miks ainult vähesed valivad just nii, kuigi võimalus oleks SAMA RAHA EEST valida ka teisiti? Sama hästi võib sellelt 50-lt ka nulli tagant ära võtta, mõte sellest ei muutu.

Ohhoo, meil on uus Tammsaare@Luts sirgunud!
Aga tegelikult on paljud(avalikud) EV omanikud nagu veganid või LQGBT´+ tegelased, kes igal võimalikul juhul oma ainuõiget eluviisi teistele kuulutavad.....

Need 50t + autode omanikud elavad tihti korteris kus puudub võimalus odavalt laadida. Avalikus laadijas laadides ei tule erilist võitu või kui üldse.

¤¤¤Need 50t + autode omanikud elavad tihti korteris¤¤¤

Ega seegi äkki liiga optimistlik lähenemine pole? Omanikuks on neil korterielanike 50K autodel pigem pank ja nemad on lihtsalt panga orjad, kes mõisnikule nii kolossaalseid kasumeid teenivad, mida Eesti riik maksustadagi ei julge (ja nende asemel ainult kodanikele uusi makse välja mõtleb).

Siin üks väidab, et elemente on vahetatud:
Eelmisel omanikul (Hollandis) on BMW esinduses vahetatud mõningaid aku elemente
https://www.osta.ee/heas-korras-elektriauto-bmw-i3-125kw-221
236271.html

väidab

Aga päris hea hinnaga lõpetas see 200km sõitev asjandus. Talvel pole sedagi, peab enne tartusse jõudmist tikupoisis pissil käima ja pirukat sööma. Mõned päevad tagasi müüdi seal viis 50km sõitvat mitsu iimjuud, hind jäi keskmiselt 1500 tuuri. Niiet rahvas ostab soodsaid särtsukaid küll.

#Autotootjaid huvitab noor pere väga-väga. Mida noorem, seda rohkem huvitab...
nonäed.. Hyundai tegi pereauto:

"INITIUMi arendus keskendus kolmele peamisele aspektile: suurepärane sõiduulatus ja täiustatud jõudlus, mis on vesinikuautode peamised tugevused; avar interjöör ja pagasiruum, mis muudab selle ideaalseks peredele; ning vesinikautodele omased ainulaadsed mugavus- ja turvaelemendid..."

https://www.linkedin.com/pulse/hyundai-motor-reveals-bold-ef
ficient-hydrogen-fcev-asffc/?trackingId=KE8x6jc6RpGsw%2FVMQ%
20aT5g

Kahjuks küll ideeautona hetkel ja pole üldse elektri vaid vesinikuga ehk teemast välja.

Muudetud 02.11.24 14:09

See on ikkagi kütuseelemendiga elektriauto. Vesinikuauto all mõisteti varasemalt midagi muud (vesinikumootorit), mis on idee tasandil ammu olemas, aga ei suudeta kuidagi masstootmisse viia. Suund tundub jah sinna olema, et vesinikuautodeks hakataksegi vist varsti nimetama masinaid, kus vesinik ei vii mitte autot edasi, vaid sellega tehakse ainult elektrit.

Aga auto ise ja pereinimesed... päriselt? :)))) Pereinimene vajab autos ruumi ja mingeid teatud võimekusi, samal ajal piisab ka 15" ratastest jne, pole vaja mingit ulmedisaini, et kõik näeksid, kui suures tähelepanupuuduses see inimene elab... kuigi tõsi ta on, et disain on auto juures sisuliselt tasuta ja seda saab kasutada nii ostjate meelitamiseks kui ka välistamiseks. Lihtsalt see jutt peredest kuulub praegusel juhul huumori rubriiki, sest pereinimesed üldjuhul ei vaja "peenisepikendusi", aga võibolla olen ma lihtsalt väga ajast maha jäänud ega oska näha peredena ühe-kaheliikmelisi kassipidajaid.

Teemaga haakub servapidi ka üks soomlaste uuring. Sain algselt vihje ja hakkasin googeldama, selle kohta leidub nii palju tasuta loetavaid artikleid, et ei teagi, millist neist siin jagada tasuks, sest igaühes on fookus natuke erinevas kohas, aga sisu ikkagi sama. Ei midagi väga uut, lihtsalt nüüd pole enam lihtsalt kellegi arvamus, vaid mõõdetaval kujul kinnitus koos konkreetsete numbritega. Teen riigikeelse lühikokkuvõtte.
https://www.kuljetuslehti.fi/2024/yllattava-tutkimus-sahkoau
toilijat-kuormittavat-ilmastoa-muita-enemman/

- särtsuka OMANIKE keskmine süsinikujalajälg on fossiilikate omanike omast ca 8% suurem,
- särtsukate omanikud on pigem jõukamad inimesed, kes tarbivad rohkem: kui nad teeks seda sama fossiilautodega, oleks nende jalajälg 50% keskmisest suurem ja särtsukas aitab seda nüüd 28% vähendada,
- särtsukate omanikud on 2 täiesti erinevad seltskonda: 60% teevad valiku keskkonna pärast ja 40% võimsuse ja brändikultuse pärast,
- üle 80% ostavad särtsuka tänu eelnevale särtsukakogemusele,
- särtsuka ostmise seoseid poliitiliste eelistuste, feminismi, neegriarmastuse jms-ga pole vist mõtetki üritada tõlkida ega kokku võtta, sest Soome poliitmaastik erineb meie omast ja kellel on taustateadmisted, võib googeldada siit ise edasi.

Ei lähe küll täpselt teemasse ja ka allikas ei kuulu mu lemmikute hulka, aga siin on kõrvuti ja üldistatult mõnede akutüüpide hinnad, mis pisteliselt siit teemast varemgi läbi käinud ja mida tutvusringkonnas nii mõnedki on pidanud mõistlikuks maksta.

https://eestinen.fi/2024/11/soomes-ullatus-vana-audi-varuosa
-maksab-20-000-eurot/

Originaalartiklit, kust tõlgitud, pole lugenud, aga jääb väike kahtlus, et viimases lõigus võib olla tegemist ka tõlke ebatäpsusega ja pole kindel, kas "varuosana" mõeldud aku tähendab tegelikult eraldi ostetavat originaalakut, remonditud originaalakut või hoopis mitteoriginaalakut (sageli hiinakat).

BMW'l on akud modulaarsed ehk saadki välja vahetada jupi kaupa, mitte ei pea tervet akupakki korraga ringi vahetama. 20k kuni 30k asemel saad sellise 7-9k arvega hakkama. Loomulikult on see paratamatuse edasi lükkamine, sest vana element on vana element ja hakkab uut rohkem koormama, kui kõik korraga välja vahetada aga hea leevendus ikkagi.

Kas Musk sai uue mudeliga maha?
https://www.ecoticias.com/en/tesla-model-4-elon-musk-afforda
bility/8659/

Küsimus:
#Kas Musk sai uue mudeliga maha?
https://www.ecoticias.com/en/tesla-model-4-elon-musk-afforda
bility/8659/

Vastus:
Ei saanud! Tegu on inimese täiesti suvalise fantaasialennuga ja mingit Model 4 pole Tesla välja kuulutanud.

Viskan siia mõned meemiks kvalifitseeruvad pildid. Neist esimene kirjeldab siiski päris probleemi, mis on tuttav mitmetelt vanadelt ameeriklastelt, mis polnud mõeldudki talvel kasutamiseks:) Skandinaavia autodel pandi kummiga kojamehed tulesid puhastama ja sellised probleemid, millega USAs maadeldi, tundusid Põhjamaades väga pseudo. Kusjuures just möödunud aastal ostsin omale Motenetist ühe sellise vana auto tulekojamehed ja sain soodushinnale lisaks ka kommentaari, et see oli viimane paar ning tegu oli tootevalikust lõplikult väljunud kaubaga (rohkem ei ole ega tule).

Hää meelega vaidleks vastu ka sellele 50a vanuse Tesla meemile, et keegi ei taasta. Keegi ikka taastab, pakuks, et vähemalt iga endast lugupidav automuuseum taastab ühe. Mul on siiani olemas Nokia 1610. Kasutada ei taha (irw), aga ära visata ei raatsi. Lastele hea näidata, kust see kõik alguse sai ja kui halb see sel ajal tegelikult oli. Mitte, et kettaga telefonid samal ajal paremad oleks olnud, aga eks see oligi tollal mingi väheste jaoks sobiv kompromiss ja mõne teise jaoks ka staatusesümbol. Nagu praegune Teslagi, mis on Mievite kõrval siiski "natuke premium", nagu ka Nokia tellisetelefoni ostjal olid tollal mingid "veel hullemad" alternatiivid ikkagi olemas.

Tasuta loetav artikkel.
https://forte.delfi.ee/artikkel/120336990/surmav-onnetus-tes
laga-auto-suttis-polema-uksed-ei-avanenud#cxrecs_s
See polegi otseselt Teslast, vaid moodsate autodega kaasnevast trendist, et kõik üritatakse lahendada elektriliselt. Ekraanimenüü kaudu kindalaeka avamisest on siin varemgi juttu olnud. See, kui isegi ust enam mehhaaniliselt lahti ei saa teha, võib aga olla fataalne... kusjuures erakordselt piinarikkal moel. Eriti veel autode puhul, mis näilist kokkupõrketestiturvalisust pakkudes isegi tuletõrjehüdrandi otsa sõites põlema süttivad.

Selles artiklis on päris mitmed tsiteerimist väärivad pärlid, mis selgitavad hästi, mis ja kuidas on p####s, st miks tegelikkus ei lähe loosungitega kokku.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120342255/indrek-jakobson-miks
-jaan-keskmine-ei-osta-endale-elektriautot

¤¤¤Ütlus „tuleb uurida lennukeid, mis sõjast tagasi ei tulnud, mitte neid, mis tulid“ rõhutab vajadust mõelda kriitiliselt ja arvestada ka nähtamatuid andmeid, et vältida vigaseid järeldusi/.../Keskendumine endale särtsuka ostnu kogemusele ei aita kuigivõrd edasi neid, kes on skeptilised.
/.../
Kõigi uute toodete puhul on varased kohanejad (early adopters) umbes 5% ühiskonnast (ligikaudne number), kes innovatsiooni omaks võtavad. Eestis on see juhtunud, aga massidesse edasi liikumist ei toimu/.../Jaan ei taha muretseda selle pärast, kas ta leiab piisavalt laadimispunkte. Eriti problemaatiline on see korterelamute juures, kus laadimisjaama paigaldamine võib olla keerukas või üldse mitte võimalik. Korteris elab aga üle 70% eestimaalastest!
/.../
Kiirlaadijate võrgustik on Eestis üks parimaid maailmas ning areneb muljetavaldavalt/.../Kus aga oleks riigipoolset jõulist sekkumist tarvis, on justnimelt vahelduvvoolu (rahvakeeli aeglaste) laadijate võrgustik. Tuhanded korteriühistud üle riigi rajaksid oma elanikele laadimiskohad ja majaomanikud paigaldaksid hoopis rohkem laadijaid, kui sellele tegevusele oleks arvestatav riigipoolne tugi olemas. Kas üksnes seetõttu, et väike ühistu erinevalt suurfirmadest ei käi ministeeriumis lobistamas, on piisav põhjus seda mitte toetada?¤¤¤

Siin on aga üks üks väide, millega mitte kuidagi ei saa nõustuda. Ei vaidle väite vastu, vaid väite kontekst on huvitav.

¤¤¤Auto ei ole aastakümneid olnud pelgalt transpordivahend, vaid identiteedi ja staatuse sümbol.¤¤¤

Jah, auto on seda. Ühel hetkel oli seda ka särtsuauto. Mingi särtsuauto on seda positiivses võtmes ka praegu. Aga mingi teine särtsuauto mark/mudel on staatusesümbol juba ammu "pöördvõrdelises" tähendues. St nagu ma ei saaks mingis seltskonnas kasutada Bentleyd või Ferrarit (Polo ega Fiestat), siis niisamuti ei saa ma kasutada ka Teslat ja ..... (neid on rohkem;), sest ma poleks seejärel enam oma tegevuseks hädavajalike ärisuhete ja kliendikontaktide hulgas tõsiseltvõetav. Ka praegu on mu klientide hulgas päris palju Lamborghinide (ja ka Teslade;) omanikke, aga ma ei saa sõita nende hoovi oma hobiautodega, millest üks teeks neidki kadedaks ja teine jätaks "Passatiga-Põlvast" mulje kui "ebaprofessionaalsest põlveotsas nikerdajast". Sellepärast teengi oma kliendikülastused autoga, millega kaasneb "mulje" kui oma ala professionaalist, kes oskab neilt kasseeritud raha laristamise asemel mõistlikult kasutada - nad ei tunne, et oleksid mu teenuse eest üle- ega alamaksnud. See ongi see pöördvõrdeline staatusesümbol. See sama ärimees, kes ei saa oma tõsiseltvõetavuse säilitamiseks osta Teslat, ei saa osta ka Dacia Springi, kuigi uue Springi hind võib olla juba üsnagi samas suurusjärgus tema 5a vanuseks saava elegantse nishi fossiilipõletajaga. Nii ta ostabki omale järgmiseks auto, mis ei saa staatusesümbolina olla ka särtsukas, sest särtsukate nishid ei ole siiani veel ehitatud ülesse staatusele (mõned erandid) või siis mille pakutavad omadused ei vasta seda staatust omavate inimeste standarditele. Aga küll turg needki nurgad ümaramaks lihvib. See pole nagunii üldse keskne probleem selles teemas.

Küll aga tunnen isiklikult, et kuigi mul on auto välimusest suhteliselt pohlad, siis nt täna särtsukat valides oleks mul üks esmastest nõudmistest see, et ma oma autovaliku poolest "idioodina" liikluses ei eristuks ega meelde jääks, sest just liiklus on koht, kus ma tahan eristumise asemel sulanduda massi. Sellega kaasnevad pisikesed privileegid, et sõitu rohkem nautida ja selle "nautimisega" mitte silma torgata kergelt sildistataval viisil, millest lugematutes lõustikugruppides inimesed pardakaamerate videosid jagavad;) Sest inimestele meeldib näpuga näidata nende (nt bemmide) suunas, mida nad ise põlastavad.

Mis riistadega bisnispartnerid ka põristavad? Kas läheb kehvasti ja bensiinidaciaga või hästi ja elektrimersuga?
Ise me need staatusesümbolid loome oma alaväärsuskomplekside varjamiseks ja loomulikult vaatame ka teisi sama pilguga- kas ta auto on naabrist (st minust) parem või teen hoopis mina talle ära.
Igaüks teab, et auto on püsivate kulude allikas, aga ikka püütakse tema eest võimalikult palju raha välja käia. Kui sa just naftapumba või liitiumikaevanduse omanik ei ole, on see liigne rahakulu loomulikult lollus, aga kuidas sa muidu naabrist parem saad olla. No eesti tingimustes kannatab veel kolmekorruselise villaga (bassein, talveaed etc...) või helikopteriga nina püsti ajada.
Järgmine kord võiks ärikohtumisele minna Pontiac Aztekiga ja tegeleda seal äriga, mitte alustada autovõtmete hooletu laualeviskamisega ja demonstreerida varruka alt paistvat käekella, mis kõige muu silmapaistva kõrval ka aega näitab.

Üldiselt erutab praeguseid miljokaid miski retro masin kõige rohkem, vahet pole kas R4 või V8 kapoti all. Ja kui on autovõõrad, siis ei huvita üldse, peaasi et salongis hea, mugav ja vaikne on.

Indrekul aga on päris tore kogemustepagas kogunenud nende elektrikatega, sai nädalavahetusel talle sõbralikult puid alla pandud natukene sel teemal. Erinevalt muudest tegelastest ta on kahe jalaga maa peal.

Neid plusse ja miinuseid on siin kirja pandud juba piisavalt ning kordusena siis veel- kui majanduslikus mõttes on elektrika ost (st fossiilika väljavahetamine) mõistlik, siis anna minna. Kui aga piiranguid seavad rahakott, laadimisvõimalused, sõiduulatus jm sellised pisitegurid, siis pole mingit mõtet emotsioone kedrata ja salongi uue järele rühkida. Natukene targemad suudavad ka veel seda ette mõelda, mis saab tulevikus kui aku väsima hakkab ja kui tekib plaan maha müüa. Salongist uue vastu vahetamisel seda tegurit muidugi väga arvestama ei pea, kuigi jääkväärtuse kasutamine sissemaksena võib siiski teatud mõju omada.
Aga hetkel on turg üsna täis erinevaid särtsukaid ja kui veel hiina ka peale tungib, siis valik laieneb veelgi ning igaüks peaks leidma omale sobiva. Kortermajade elanikud praegu siiski kehvemal positsioonil, sest pole juhet auto külge pista. Võrgu liitumistasud ka nii kõrgeks aetud, et massiline laadimiskohtade ehitamine ilmselt niipea kõne alla ei tule. Riigil muidugi poogen.
Aga ajaleht kirjutab midagi akudest
https://teadus.postimees.ee/8151161/liitium-vaavelakud-toova
d-revolutsioonilise-muutuse

Neid "revolutsioone" tuleb juba viimased 20 aastat, mida aga pole, on reaalne tulemus!
Särtsukahindadest: Nädalake tagasi jäi silma miski nupuke Meerikamaalt, kus kodanik oli hädas oma Plaid'iga.
2a tagasi ostis 140 000$ eest, nüüd turuväärtuseks oli miski 20 K$.
Väärtuse languse teema kummitab ka kindlustusfirmasid ja liisinguandjaid.

¤¤¤Ise me need staatusesümbolid loome oma alaväärsuskomplekside varjamiseks ja loomulikult vaatame ka teisi sama pilguga- kas ta auto on naabrist (st minust) parem või teen hoopis mina talle ära.¤¤¤

Absoluutselt! Aga nende inimeste keskel me ju elamegi. Juba varasem näide, et kui korteri remondibrigaadi töölised sõidavad kohale kõik värskemate Cayennedega, siis vana Passati omanik tunneb, et ta maksab üle (kuigi mingi tutikas täisvarustuses Octavia maksaks sama palju, mida tutikaid mitteostnu ei pruugi teadagi). Seda vaatavad ka jõukamad inimesed enne, kelle kätte oma raha/investeeringuid usaldada või kellega koostööd teha (jeekimini näide hinnalangusest, mida saaks endale lubada paljud, kuid mida lubavad pigem "tiktokkerid"). Loomulikult on olemas mingid neutraalsed valikud nii keskklassi (Octavia) kui ka jõukamate (Landcruiser) käes, kus keegi küsimusi ei esita, aga inimese usaldusväärsuse hindamine pole üldse mingi võtmete laualeviskamise teema ja särtsukate puhul näengi tutvusringkonnas seda vastuolu, et võimalusi omavate inimeste ootused on kõrgemad (kiirenduse või km-hinna asemel vedrustusmugavus, ergonoomika jne), sh ka terve segmendi enda maine.

Särtsukate puhul elaks me nagu endiselt veel mingis veeganite või pridekultuuri varjus, kus vähesed asjaga seotud inimesed suudavad jääda tõsiseltvõetavaks ega hakka oma elustiili propagandana teistele peale suruma. Mida tõestab ehedalt kasvõi seesama teema;)

¤¤¤Neid "revolutsioone" tuleb juba viimased 20 aastat, mida aga pole, on reaalne tulemus!¤¤¤

Kuidas ei ole? Revolutsioonid toimuvadki nii nagu praegu Süürias, et alles mõni nädal tegasi ei osanud keegi midagi oodata, täna on jäädavalt kadunud sealt ühe perekonna pool sajandit kestnud valitsemine ja kellelgi pole aimu, kuhu suunas see kõik veel homme liigub. Oma muu tarbekauba pealt olime ju 90ndatel üliõnnelikud kaadmiumakudega, sest kadus pidev jändamine patereidega, juhe taha ja voilaa. Suht hetkega vahetusid need nikkelmetallhüdriidakude vastu ja ühel hetkel olid kõigis moblades juba liitiumpolümeerakud. Kõik need revolutsioonid toimusid väga lühikese aja jooksul. Ka minu esimene särtsuauto (tööl) oli tavaliste happeakudega, Eestiski popiks saanud 3.gen Priused NiMH akudega, aga mõni hetk hiljem olid erinevad liitiumakukeemiad juba standardiks. Pole põhjust arvata, et mingi järgmine revolutsioon tulemata jääb.

Eks võidujooks käibki selle nimel, kes suudab pakkuda suuremat läbisõitu ja kõike muud vajalikku, mis hetkel veel piiratud. Esimene, kes mingi uuetüübi akuga senised numbrid üle lööb, on võitja. Praegu siiski tähendab suurem läbisõit vaid kobakamat akut, kallimat hinda ja muutused ses osas on vajalikud kui tahetakse elektrikärude tootmise ja müümisega jätkata.
Ma ei näe ka perspektiivi selles, et igal pool hakkavad seisma mitmesajakilovatised kiirlaadijad- see on ikka üsna ränk koormus kogu elektrisüsteemile- seisab kuskil mingi viiene punt masinaid laadimas ja 5x200kW ehk 1MW uhab täiega. Enamus inimesi ei kujuta taolisi võimsusi ettegi.

https://majandus.postimees.ee/8152106/riik-hakkab-maksma-toe
tust-kasutatud-elektriautode-ostjatele

Järgmine ilus artikkel
https://tehnika.postimees.ee/8152858/eriti-kiirelt-laetav-ak
u-tulekul-vaata-mis-selle-nii-heaks-teeb

Mina reageerin esimesena alles sellisele artiklile, kus on öeldud, et sellise uudse tehnoloogiaga aku on läinud seeriatootmisse ja seda paigaldatakse seeriatootmises olevatele autodele.
Enne seda on Kaido Einamal lihtsalt vaja leheruumi täita ja sisulist väärtust uudisel pole (v.a nende jaoks, kellele meeldibki sellistes unelmates elada, mis pole ju keelatud).

Lisalugu Jaan Keskmise loole. Mõni tsitaat kah, et saada aimu, millest jutt.
https://arvamus.postimees.ee/8153302/priit-tammeraid-elektri
auto-munadeni-kulmas-vees-voi-elitaarne-talisuplus

¤¤¤Nimetamata tootjat võib leida sarnase suurusega sõidukeid nii bensiinihübriid-, pistikhübriid- kui ka täiselektrilisena. Et mitte paljastada meie mudelit, toome lihtsaima baasmudeli hinnapiiriks 37 000 eurot. Sarnane pistikhübriid on antud sõidukist ca 15 protsenti kallim ja täiselektriline mudel ca 48 protsenti kallim. Kõik valitud mudelid on oma tooteseeria baashinnaga; kogenud ostja teab, et see hind ei sisalda isegi porimatte. Vaadates hinnavahet ja 2024. aasta tanklate postihindu, võib öelda, et ostes kerghübriidi, jääb ämma öökapi sahtlisse veel vabu vahendeid, et läbida 56 056 km. Kui valik jätta tegemata täiselektrilise auto osas, siis jääks öökapi sahtlisse vahendeid, et osta bensiini 172 692 km läbimiseks. Uuendusmeelsed inimesed toovad siin asjakohaselt välja, et elektriautoga ei pea käima nii tihti hoolduses – nimelt on elektriauto hooldus vajalik vaid korra kahe aasta jooksul ja see on soodsam sisepõlemismootori hoolduse maksumusest. Õige argument, kuid siinkohal sama oluline kui turul kartulikotti ostes 10-grammine kaaluviht.
/.../
Meie pere sõiduk, mis on alates poest väljaveeremisest läbinud 11 537 kilomeetrit ja näitab oma keskmiseks energiatarbeks 25,4 kWh/100 km kohta. Tootja müüb seda autot tehnilise infoga, et WLTP testis kinnitust leidnud energiakulu on sõidukil 12,3 kWh/100 km kohta linnas ja 17,3 kWh/100 km kohta maanteel. Meie auto on kogunud oma keskmist kuue kuu jooksul ja auto mõõdetut uskudes on ta selle aja jooksul tarbinud 2 930 kWh elektrienergiat. Selle aja jooksul kaalutud keskmine elektrienergia hind on jooksvalt arveid sirvides ca 19,6 s/kWh ja seega on energia maksnud kodus laadides 574,28 €. Teeme arvutuse sama margi kerghübriidi juurde, mille bensiinikulu 100 km kohta on tootja hinnangul 6,6 liitrit, seega sama läbisõidu jaoks oleksime kulutanud 762 liitrit bensiini, mille maksumus oleks 1 218 eurot. Me võitsime auto liigutamiseks kulunud energialt 644 eurot, ehk 100 eurot kuus. Näilise võidu sööb kuhjaga ära laadimisvõimekuse rajamine koju, oluliselt suuremad soetuskulud ning kallim kindlustus.
/.../
Kui kasutada ainult kiirlaadijaid, kus energia hind on keskmiselt 0,45 €/kWh, oleks meie sõiduki energiakulud 1 318 eurot. Selle võrra oleks kulud isegi kõrgemad kui bensiiniga sõitmisel. Kui aga kasutada avalikke AC-laadijaid, mille hind on keskmiselt 0,32 €/kWh, oleks energiakulud 937,6 eurot. Sel juhul oleks võimalik bensiiniga võrreldes säästa 280 eurot, kuid see eeldab, et laadijad on alati käepärast ja vabad.
/.../
Aku kasutatav mahtuvus on 82 kWh mahutavusega aku puhul 77 kWh ja sedagi on soovitav kasutada vaid vahemikus 10–80 protsenti. Kiirlaadimisvõimekus on tihti vaid number laadija reklaamtekstis. Minu kogemuses minimaalselt 145 kW kiirlaadimisvõimekust võib tegelikkuses tähendada keskmist võimsuse vastuvõtlikkust alla 90 kW.
/.../
Sisekütusemootoriga autod kaotavad 50–60 protsenti väärtusest esimese 3–5 aasta jooksul. Täiselektriliste autode väärtus langes varem 60–70 protsenti/.../Kui akutehnoloogiate paranemine jõuab ka tulevikus asendusakudena täna sõitvate autodeni, siis iga tugev hüpe tehnoloogias teeb järsu languse juba ostetud vana tehnoloogiaga elektriauto jääkväärtuses.¤¤¤

PS: augusti lõpul ärakoolenud (mingi tagamootori inverter pluss juurdekuuluv elektroonika) Polestar saadi lõpuks korda, 5K+ arvet õnneks ise maksma ei pidanud. Ajuvabaks muudab olukorra just see, et inimesel on garantiiline auto, kuid nüüd seisis see täpselt 4 kuud remondis. Loomulikult anti talle asendusauto, aga selle auto väärtuse langus on 4k jooksul samuti märkimisväärne ja selle aja võrra, mis auto töökojahoovis seisis, pole keegi nõus ka seda garantiid pikendama...

Nii on, isegi esinduses hooldades maksad oma ice eest ca 300-500€ aastas kui ls jääb 20K ümbrusesse ja see on tõesti 10 grammise kaaluvihi tasemel.

Kirjutan kahe käega alla, väga hea artikkel! Huvitavaks teebki idee just see, et erinevalt pealkirjast pole asja mõte mitte keelamises, vaid reguleerimises ja juba praegu autori sõnul mitmete tootjate pistikhübriidid vastavad nendele nõudmistele. Nõudmised ise on just tarbija huvides ja mõjuks särtsuautostumisele positiivselt.

https://arvamus.postimees.ee/8153630/elmer-joandi-elektriaut
od-tuleks-ajutiselt-keelata

Nõudmised:
###
- Elektriauto akut peab saama vabalt vahetada omanik. See ei tohiks olla lukustatud tootjapõhiseks.
- Akudel peab olema 20 aastat ja 10 000 tsüklit garantii. Praegu teevad entusiastid kahju nii endale kui riigi makromajandusele, ostes tundmatu tulevikuga akusid. Enamik neist akudest on toodetud Hiinas tehastes, mis kohe pankrotti lähevad.
- Elektriauto aku peab olema sada protsenti taaskäideldav
- peab saama auto kaughaldusmooduli eemaldada kasutaja
- Auto rool peab olema mehhaaniline – süsteem, kus inimese käte jõud rooli keeramisel keerab rattaid ja on tugevam igasugustest abijõududest, mis rooli nügivad.
- elektroonikal peab olema sarnaselt akuga 20-aastane pangagarantii (peab olema disainitud 20-aastase elueaga, mitte viieaastasega, nagu enamik tarbeelektroonikat ning kui autotootja pankrotti läheb, maksab kindlustusfirma).
- Laadimisseade auto põhivarustuses peab tegema koostööd elektrivõrguga,
- tuleb nõuda ka ELi tehnoülevaatusel ASIL-B standardi täpsemat järgimist. See eemaldaks Hiina tootjad pikemaks ajaks ELi turult.
###

Elektriauto avalik laadimisteenus on Eestis üks Euroopa kallimaid "Jane Saluorg". Artikkel tundub olema mingi valeuudis. Käisin just Saksas, ostsin elektriauto. Laadisin Saksamaal, Poolas, Leedus, Lätis, Eestis. Eestis oli kõige odavam.

arnis is back...
Aga sul on võimalus just siin ja just praegu kõik teiste riikide hinnad avalikuks teha ja antud vale kummutada kuni reisimuljed veel värsked.

Paneme ikka artikli ka juurde, et inimesed saaks ise lugeda:

https://www.err.ee/1609505290/elektriauto-avalik-laadimistee
nus-on-eestis-uks-euroopa-kallimaid

Kirjutatud 29.10.2024

Muudetud 14.12.24 10:53

¤¤¤Käisin just Saksas, ostsin elektriauto. Laadisin Saksamaal, Poolas, Leedus, Lätis, Eestis. Eestis oli kõige odavam.¤¤¤

Kas see asi pole mitte nii, et kohalikuna siin tead, kus/kuidas/millal "tankida", aga mujal teedki seda kiirteeäärsetes kõige kallimates kohtades, kõige ebasobivamal ajal jne? Nagu enamik turistilõksusid, et turisti jaoks ongi kõik kallis, aga kui turist vaevub süvenema kohalikku eluolusse, siis ei jõua ära imestada, kui odavalt igal pool hakkama saab. Isegi Soomes, kuigi ajakirjanduses avaldatavad hinnavõrdlustabelid tõestavad pidevalt vastupidist (mitte faktides eskimise, vaid võhiklikult faktide otsimise tõttu).

Ootan samuti huviga valede ümberlükkamist, sest enda tuttavate "hullude" käest, kes särtsukatega pikki eurotrippe teevad, kuulen vaheldumisi juttusid mõlemast äärmusest ega ole kunagi süvenenud, millest need käärid äärmuste vahel tulenevad.

saksas kiirteede ääres on kütus tavaliselt üle 2 euri.nädal ja paar tagasi tankisin väikelinnades bensiini 1,58-1,65. sama case on ilmselt ka elektrikate laadimisel

Lõks või mitte, on suurimad võrgud ja neil on mõned paketid, aga neid ei saa kasutada
kui pole püsikunde. Eestis ja Leedus (Ignitis) näiteks ei vaja sinult igakuist süsteemitamist.
Poolas Orlen esitas arve
50kWh eest 115PLN, see oli veidi parem kui enne seda saksas ja Poola Greenway.
Kusagil 65-70s/kWh üsna tüüpiline.

https://eestinen.fi/2024/12/nuud-selgus-miks-elektriautode-r
ehvid-nii-tihti-purunevad/

Ei midagi uut;)
¤¤¤Üldises plaanis soovitab NAF tõsiselt mõelda enne madala rehviprofiili kasutamist.¤¤¤

Selline arvamus tegijatelt:
https://eestinen.fi/2024/12/karm-hoitaus-laetavate-hubriidid
e-kohta-need-on-taispask/?fbclid=IwY2xjawHf0xNleHRuA2FlbQIxM
QABHRA7G9ByHTIO0unboWaWhprDEisxQ9IzX6b_tAUXbLsHG2DoANUrXdBY0
w_aem_uwwu_gI8ygZL9Y2Ed7J72w

Eestineni, mida siin levitatakse tõsise ja kvaliteetse ajakirjanduse pähe, omanike kohta ilmus aastaid tagasi vägagi intrigeeriv artikke. https://ekspress.delfi.ee/artikkel/27688369/kes-peatab-tahis
maade-laimumasina
Huvitav, kas tõesti on ajaga midagi muutunud? Vaevalt küll!

https://evclinic.eu/
Päriselt tegelevad ja arvavad asjadest!

Mulle tunduvad kuidagi emotsionaalselt ebastabiilsed tegelased, umbes M. Millerti stiilis. Mina enda autot sellistele ei usaldaks, olgu ta misiganes ajamiga. Jutt, et meedias käib pidev ajupesu hübriidide ja TDI pool ning EVde vastu, ei pea üldse vett, vähemalt Eestis (nagu terves EUs), siin räägitakse pidevalt, et kõik peab elektriline olema jne jne. Äkki neil Balkani maades teistmoodi.
Hübriidivastane vihakõne läheb neil ka (vähemalt Eesti) reaalsusega lahku. Meil sõidavad pea kõik taksojuhid Toyota-Honda hübriididega, mis on 300-500 läbisõiduga mujalt sisse toodud, sõidavad siin sama palju maha ja müüakse siis sõitvatena Nigeeriasse teist miljonit ette kerima. See, et MB/Kia/VW ei oska hübriide teha, on nende enda mure.

Mitte et ma BEV vastu oleksin, aga diisli/ bensuka akudega midagi sellist ei oleks juhtunud!
https://forte.delfi.ee/artikkel/120348199/nissan-leafi-vanad
est-akudest-kokku-pandud-elektrisalvesti-see-oli-evelyn-miko
magi-maja-suttimise-pohjus

Tõenäoliselt saadab kindlustus kõik sellised Jaan Tatikad veits pimedasse kohta. Mina saadaks.
Sisuliselt võtad sa ebastabiilse keemia ja hakkad sinna energiat juurde veel laduma. Üks vägevalt ebastabiilne keemia näiteks on vanast ajast tuntud nitroglütseriin, mis ka teatavasti kuumust ega ka isegi põrutust salli.
Tegid endale pommi ja toppisid selle veel oma majja, tegele nüüd ise oma jamadega.
Nagu siin need üle ohutuse piiri sõitvate lehekeste omanikud, kes julgevad öelda, et nad sõidavad siin käruga, millel on alla 60% mahutavust alles ja "kõik ju töötab".
Millal hakkavad inimesed aru saama, et liitiumakud pole mänguasi? Mitte et seda ka pliiaku oleks olnud tegelikult aga liitium on kordades hullem (enne kui vaidlema hakkad, vaata energiatihedust ruutsentimeetrile).
Elasin ennast nüüd välja, tänan tähelepanu eest. Ilus pesake oli, peaks endalegi midagi taolist kokku klopsima.

suvaline näide sarnase võrdusmärgiga juhtumist

https://tartu.postimees.ee/7836170/fotod-garaazis-kutuseplah
vatuses-raskelt-viga-saanud-mehe-viis-kiirabi-haiglasse

samasugune enese lollusest tekitatud olukord, ent selliste juhtumite puhul õlipead ei näe nagu midagi, et oi ohtlik või midagi ja et tuleks need fossiilkütused ikka ära keelustada vms, silmakirjalikud molkused muud midagi :D.

Muudetud 07.01.25 21:01

Kuna teises teemas
https://www.auto24.ee/foorum/t174465
läks see offtopicuks, siis toon küsimuse siia.

Suudab keegi nüüd siis selgelt välja öelda, kas kasutaja sangari öeldud väide "Aku tervise heaks on mõistlik seda kasutada püsivalt 20-80% vahel, veel parem 60-80% vahel." on vale või mitte? Esmalt lendab Deus peale öeldes, et on vale. Hiljem aga nõustub, et on õige, sest täpselt seda seal lingitud video väidab. Teda tsiteerides:
"Oponendi kommentaarist oli väärtuslik ainult õiget infot jagav youtube link" (Lisan otseviitena siia ka lingi siis huvitatutele: https://www.youtube.com/watch?v=sWyORTmxodc)

Muudetud 09.01.25 22:47

Tingimuslikult õige. Ühe kindla akukeemiaga ja kasutades ainult 20% aku mahtuvusest saad aku eluiga üsna palju pikendada.
Üsna närune kui 300ks kilomeetriks sobiva akuga saad aint 60 kilomeetrit sõita, siis peab laadima.
Kas on veel küsimusi?

Siiski see 20%DoD näide oli ekstreemseima kestvuse oma. Trend et mida väiksem DoD seda pikem eluiga joonistus välja ka suuremate DoD-e puhul, mis olid 100%DoD-st väiksemad. Ehk jällegi, peegeldas sangari algset väidet.

Kui nüüd aga reaalsesse maailma tulla, kus inimesed päriselt oma autodega sõidavad, siis nad sõidavadki päevas vaid väikese osa oma auto aku sõiduulatusest ära.
Sama muster on tuvastatud nii USA-s, EU-s kui ka meil siin Eestis: keskmine päevane läbisõit on 30-50km. Ehk reaalselt katabki see 20% igapäevases kasutuses ära vajaduse ning nende harvade pikemate sõitude jaoks on ülejäänud 80% ka käepärast, kui tarvis läheb.

Kuna siin teemas ei ole levinud, siis viitan hiljutisele uuringule reaalsete sõiduandmete põhjal, et (parafraseerides pealkirja) "päriselu kasutusmustritega ilmneb akude kuni 40% pikem kestvus, kui algselt arvatud".
https://news.stanford.edu/stories/2024/12/existing-ev-batter
ies-may-last-up-to-40-longer-than-expected

Vale. DoD on 0-100% 5x20% laadimist on liitiumaku jaoks 1 DoD. Eespool toodud välja ka tootja Apple poolt sama asi.
Nüüd edasi hakkavad keemilised nüansid mängima, mida sa suvaliselt ignoreerid. Keemiate DoD'd on välja toodud eespool.
Nüüd hiljuti tänu väga põhjalikule testimisele on välja tulnud huvitav nüanss, et kui teatud keemiaid, näiteks NMC'd kasutada, milles omakorda on erinevused sees niklisisalduses ja seda generatsiooniti erinev mitte ainult LG vs Panasonic vaid suisa Panasonicu enda sama mudeli nimetuse sees, lihtsalt aastad on erinevad, siis hakkab mängima alles see osa, et 5x20%=1 ei ole päris kivisse raiutud vaid nüanss, et kui seda 5x20% teha 60 ja 80 vahel, saab 5x20% olla ka 0,3 või 0,5 DoD. Tugevalt olenev C'de hulgast ja temperatuurist jällegi. Ehk siis pole valetanud mitte kuskil vastavalt maailmateadmistele kommenteerimise hetkel.

Muudetud 10.01.25 09:21

¤¤¤Sama muster on tuvastatud nii USA-s, EU-s kui ka meil siin Eestis: keskmine päevane läbisõit on 30-50km. Ehk reaalselt katabki see 20% igapäevases kasutuses ära vajaduse ning nende harvade pikemate sõitude jaoks on ülejäänud 80% ka käepärast, kui tarvis läheb.¤¤¤

Esiteks, erinevate kasutajanimede alt sama jutu üha uuesti kirjutamine on vastuolus foorumi reeglitega ka siis, kui kasutajanimede muutmisele suurem vahe sisse tuleb. Mis point on üldse küsida samu küsimusi, et saada sellele samu vastuseid, mida niigi kõik teavad, kes natukenegi rohkem erinevatesse akukeemiatesse pühenduda viitsivad?

Teiseks, igasugune keskmine tähistab statistilist väärtust. Päris elus ei osta keskmised inimesed keskmiste sõitude jaoks keskmisi autosid, vaid konkreetne inimene oma konkreetsetest vajadustest lähtudes konkreetse auto. Keskmine inimene poleks seejuures isegi autot vajanud (nii vähese vajaduse pärast jälle uue auto tootmine on ökoloogiline kuritegu). Isegi need lennukaugused on teisejärgulised, kui inimene vajab aegajalt näiteks veokonksu, aga sellele mudelile seda ei paigaldata või paigaldatakse naeruväärselt väikese veovõimenumbriga või lubatakse küll vedada 3t haagist, aga sellega kaasneb naeruväärselt väikene lennukaugus. Mul sõber nüüd veab Polestariga pidevalt ca 1,5t haagist... tema probleem seisneb küll lennukauguses, aga järgmise omaniku probleem seisneb tõenäoliselt juba aku elueas, mis ei vasta teoreetilistele ootustele juba sellepärast, et 0-100 laadimised on hädavajalikud selleks, et üldse selle haagisega kuhugi jõuaks. Haagiseta sõites saaks ta napilt hakkama 20-80% laadimistega... veel, aga 0-100 laadimistega 2x igapäevaselt tappis ta oma pistikhübriidi aku ära naeruväärselt kiiresti ja suht olematu läbisõidu juures. Eks minagi ootan huviga nende päriseluliste loomkatsete tulemusi.

###Deus:
siis hakkab mängima alles see osa, et 5x20%=1 ei ole päris kivisse raiutud vaid nüanss, et kui seda 5x20% teha 60 ja 80 vahel, saab 5x20% olla ka 0,3 või 0,5 DoD. Tugevalt olenev C'de hulgast ja temperatuurist jällegi. Ehk siis pole valetanud mitte kuskil vastavalt maailmateadmistele kommenteerimise hetkel.
###
Kas sa teed nalja või? Uus teadmine? Alles hiljuti välja tulnud nüanss? Mees, seda teati juba aastaid tagasi, kui sulle seda siin ka viitasin (mitte ei mõelnud ise välja vaid viitasin materjalidele selle kohta). Ent kuni praeguseni oled sa jäärapäiselt absoluutselt igakord vastu raiunud, et aku eluiga ei sõltu DoD-st (ehk võib alati tuimalt teha taandamise 100%DoD tsüklile)

Aga olgem vähemalt rahul, et sa lõpuks oled võimeline aru saama, et su varasemad teadmised ei kehti tänapäeval.

Kärss, nende küsimuste küsimise ja selle teema õhus hoidmise point kõik need aastad on olnud valeinformatsiooni leviku takistamine. Ja siin foorumis on üks härra väga järjekindlalt tegelenud just eksitava info agressiivse peale surumisega.

Keskmised on oluline üldistuste puhul mida paratamatult ka siin teemas väga palju tehakse just nende lennukauguste ja eluigade osas aga tüüpiliselt mitte keskmiste (ehk päriselt üldistatavate) mõõtude järgi vaid ekstremistide (keskmisest mitme standardhälbe võrra eraldatute) omade nišhide järgi.
Ja säärast eksitavat infot on samuti vaja tasakaalustada, seepärast ka rõhutanud just seda üldistatavat keskmist (mitte ei pea vajalikuks ilustavat optimistlikku kasutust, kuigi seda püütakse ette heita).

Eelneva DoD teemaga seoses võib aimata, et üks põhjus selle PHEV-i aku kiiremaks surmaks oli liiga väikesed puhvrid, mistõttu toimuski pigem 100%DoD lähedane aku kasutus samas kui elektriautodel on tänu puhvritele ka kasutaja vaatest 100% aku kasutamine reaalsuses ikkagi pigem 90%DoD säästes seeläbi akusid.

Jälle segasid vett.
DoD ON SADA PRAOTSENTI ehk ÜKS. Saad aru? 20% laadimine EI OLE DoD Liitiumakudel!!! Mida sa jaurad selle jamaga, ma olen siin kümneid kordi juba kirjutanud, et liitiumakude laadimine ei ole pliiaku laadimine, kus iga laadimine läheb kohe DoD'na kirja!
Too välja, kus pagana kohas sa seda viidanud oled? Lihtsalt tuimalt vastu raiunud, et 20% mahutavuse kaotanud aku tegelikult ikkagi pole ohtlik ja vastu raiunud, et 8 aastat pole see piir, kus võiks akupaki maha kanda ja täitsa uue vastu vahetada, puhtalt ohutuse vaatevinklist. Too välja!
Varasemad teadmised kehtivad väga hästi, kui tahad saada ettekujutuse kõige vähemast, mida masin vastu peab, ülejäänud on lihtsalt puhas võit!
Jah, on uus teadmine, ei ole aastaid teadmine.

Aga proovi oma "tarkuse" levitamise asemel lugeda ka sisu, mis on juba niigi puust ja punaseks tehtud. Neid keskmisi vaadates eksitad ainult ennast ja teisi.

¤¤¤teatud keemiaid, näiteks NMC'd kasutada, milles omakorda on erinevused sees niklisisalduses ja seda generatsiooniti erinev mitte ainult LG vs Panasonic vaid suisa Panasonicu enda sama mudeli nimetuse sees, lihtsalt aastad on erinevad¤¤¤

Niisamuti eksitad ootuste osas neid tulevase Polestari ostjaid, kelle ootused on "lillelised", aga reaalselt on turul autod, mille aku on tapetud Su enda mainitud "puhvri" puudumise tõttu, nagu tema endisel ja veel väga paljudel pistikhübriididel (pistikhübriidide aku vahetuse hind on samas talutavas suurusjärgus!).

Marko juba kirjutas ridade vahele, et miks me räägime üldse 300km lennukaugusega autost, kui seda kõlbab kasutada ainult 60km kaupa? Kust need särtsuautod võetakse, millega on vaja sõita päevas 200km? Kui tahad ausaks jääda aku elukaare osas, peaksidki rääkima siis 60km (mitte 300km) lennukaugusega autodest. Kõik need illusioonid maksab kinni järgmine ostja ja ülejärgmine põletab juba oma maja maha, sest ei raatsi aku hinda tervenisti koolituskuludesse kanda. Selle reaalsuse moonutamine keskmiste väärtuste taha pugemisel ei ole aus, sest nii räige hinnalangusega kasutatud nishitoote juures oleks naiivne eeldada ostjatelt, et autot ostes valitakse välja mudel+aastakäik ja alustatakse nimekirja kõige kallimast, mis ei taga samuti veel seda, et konkreetset autot on laetud "akusäästlikult".

Sellist propagandat on vaja tasakaalustada, sest Sina taod aastast aastasse vastu rindu oma kasutute (ja mitte ilmtingimata üldse valede!) faktidega, kuid ei lähe maksma kinni nende inimeste probleeme, kes on veel rumalamad ja uskuma jäävad, kuid kelle ostetavad autod jäävad kaugele sellest statistilise keskmise kiidulaulust.

DoD - Depth of Discharge
See ei tähenda täis tsüklit, see tähendab sõna otseses mõttes seda, kui sügavalt laetustsükleid teostatakse. Sellepärast ka protsentuaalne number sellega kaasas.
Kas sõnasta end paremini või hari end mida mingid lühendid tähendavad.


### Kärss:
Niisamuti eksitad ootuste osas neid tulevase Polestari ostjaid, kelle ootused on "lillelised", aga reaalselt on turul autod, mille aku on tapetud Su enda mainitud "puhvri" puudumise tõttu
###
Suudad siis kindlasti välja tuua mõne elektriauto millel need puhvrid puudu on? Polestaril on puhvrid olemas muide.

###Kärss:
Kui tahad ausaks jääda aku elukaare osas, peaksidki rääkima siis 60km (mitte 300km) lennukaugusega autodest.
###
Ei, ausalt peab rääkima auto reaalsest kasutamismustrist. Ja reaalselt võib kasutada 100% akust ning reaalselt enamike sõitude jaoks enamasti kasutatakse palju väiksemat osa akust.
Ning aku eluea vaatest käib jutt üldsegist optimeerimisest mitte hädavajalikkusest.
Deusi ja Marko poolt viidatud 20% ulatuse kasutamine oli viidatud allikast võetud väikseim test vahemik, mis juhtumisi andis vahemikest kõige parema tulemuse aku säilivuse osas. See ei tähenda, et see on ainus õige vahemik.
Samasugune optimeerimine nagu õlipeade armastus iga 5000km tagant õli vahetada masinatel, mis on tehases disainitud 20-30k tagant õlivahetust saama. Mõlemal juhul laguneb või moraalselt vananeb sõiduk ümbert enne ära, kui see optimeering rolli mängima hakkab. Elektriauto puhul on vaid see erand, et kui optimeerid, siis saad aku tõttu mingit jääkväärtust eeldada. Optimeering, mis tavakasutuses (ehk valdavale osale autoomanikele) auto puhul iseenesest tekib, kui harjutavad iga päev juhet ühendama õhtul autot parkides.

###
Sellist propagandat on vaja tasakaalustada
####
Sinu eelarvamustega mitteühtiv väide ei ole kohe propaganda.
Kui siin teemas ei oleks nii palju elektriautode kohta käivat valeinformatsiooni ja fossiiliprogagandat, siis ei oleks vaja mul ka käia siin tasakaaluks mõistusehäält välja manamas. Aga kuna siin moderaatorid peavad vajalikuks elektriautodega soeses hirmu, ebakindlust ja väärinfot levitada pea igal võimalusel, seeläbi maalides elektriautodest kordades kehvema pildi ette, kui nad väärivad, siis peab käima siin tasakaalustajaid.
Juhiks tähelepanu, et lillelisusest on see tasakaalustatus väga väga väga kaugel ja seda väga põhjendatult, sest see ei ole propaganda vaid võimalikult objektiivne reaalsus. Reaalsus mida siinsed FUD meistrid oma eelarvamustest tulenevalt ei paista suutvat aksepteerida mistõttu ongi vaja üha uuesti ja uuesti ja uuesti korrutada ühtesid ja samu asju (ausalt, väsitav on).
Paratamatult siia foorumisse satuvad lugema tulema inimesed, kellel pole elektriautodega isiklikke kogemusi ning siis nad loevad seda FUD-i ja ei lähegi neid kogemusi hankima. Mis on häbiväärne olukorras, kus neile võib elektriauto suurepäraselt sobida, võib ka nende rahakotile kergendava mõjuga olla (ja mida aasta edasi seda enam see nii on). Seega küsiks hoopis sinult Kärss, kas sina lähed kompenseerima neile tekitatud kahju, mida tekitad toetades moonutatud kuvandit elektriautodest?
Kuna lähtun siin alati samadest põhimõtetest, siis tean, et siit ei leia ühtegi üleskutset minu poolt, et mindagu ja ostku endale elektriauto. Seda peab iga inimene ise suutma otsustada, mina saan vaid püüda aidata harida elektriautode reaalsuse osas.
Kas saad samamoodi öelda, et sa pole kunagi kedagi suunanud/mõjutanud mitte ostma elektriautot? Kas saad samamoodi kindel olla, et sinu tegevuste tõttu ei ole keegi praegu finantsiliselt kehvemas olus kui ta võiks olla? Olles lugenud siinset kirjutatut läbi aastate, siis mina nii kindel ei oleks. Kui sa juba tahtsid südametunnistustele koputada, siis esimese asjana koputa enda omale.

Minul pole oma agendat ja KÕIK mu postitused põhinevad mu parimal teadmisel - foorumi algusest peale arusaadavalt sama kasutajanime alt ja igaüks saab kontrollida, mida kunagi kirjutasin, milles eksisin ning mida selle aja jooksul juurde olen õppinud. Ka elektriautot kasutanud igapäevaselt juba enne selle foorumi tekkimist, tahtnud seda osta endale juba varemgi (nagu ka Deus) ja jätnud ostmata mitte omaduste vaid müügitingimuste pärast. Kuidas saad meist kumbagi siin üldse millegi vastaseks nimetada?

Sina oled labane registreerimata troll, kes rikub teadlikult foorumi reegleid, kes faktidega eksimise järel ennast sisse rääkides võtab mõne aja pärast uue nime ja tuleb siia jälle jätma muljet, nagu särtsuautode eestkõnelejaid oleks rohkem kui kasutajanimesid teemas. Petis oled, ei enamat. Ausad inimesed ei pea oma propaganda läbisurumiseks kasutama keelatud võtteid ja TEADLIKULT eksitama enda postituste lugejaid. IRW@südametunnistus.

Proovi ausalt elada, ausate kavatsuste korral ei ole see üldse keeruline!

Paluks ise ennast harima minna, mis asi on SoC ja DoD ja miks kasutatakse DoD väärtust normaalsete, keelt oskavate inimeste poolt, 0-100 tähenduses, on kasutatud juba pliiakude võidukäigust saati. Vähemalt nüüd vist jõudis kohale või said vähemalt vabandused otsa elementaarse matemaatika mittetundmisele. Kui aind ülejäänud kahele ka see kohale jõuaks... Polegi neid ammu näinud siin...

## nagu õlipeade armastus iga 5000km tagant õli vahetada masinatel, mis on tehases disainitud 20-30k tagant õlivahetust saama

Halvemat näidet polegi võimalik tuua. Me kõik teame, et see 30 000 on disainitud müügimeeste poolt, et saaks ülalpidamiskulud minimaalsed näidata. Sama asi nagu automaatkasti nn eluaegne õli.
Võrdluseks ei sobi juba seetõttu, et õlivahetus võtab aega umbes niikaua kui paar-kolm laadimapanekut ja lahtiühendamist. Seega kius autoomaniku suhtes on taaskord mäekõrguselt elektriauto kahjuks.
Elektriautode puhul on kõige vastumeelsem see pidev ülistamine ja sellega kaasnev rohepesu, mis on reaalsusest ikka väga kaugel.
Ka mina ei ole elektriauto vastu. Sobinud oleks see mulle ehk juba 20+ aastat tagasi, soetamata jätmise põhjuseid siin avama ei hakka parem. Niipalju võin küll öelda, et kui selle saaks koju tulles juhtme otsa sõita juhtme vedamise asemel, siis kaaluksin ehk uuesti neid asju.

Ei tea, kas 9. jaanuari "Maalehe" elektriliikuri-teemalises artiklis figureeriv Arnis Tarassu on sama Arnis, kes siin tulihingeliselt elektriauto teemas võitles

Mis sa selle teadmisega peale hakkad? Labjakas on labjakas, on siin labjakas, on päriselus ka, suudab vb aind paremini varjata, enamasti nende interneeduse persoonidega on nii, et arvatakse, et saab anonüümselt välja ajada, mida sülg suhu toob ja füüsilises maailmas hoitakse kõike seda vaka all.
Kas su suhtumine sellesse artiklisse muutuks selle uue teadmisega, et ei ole sama või et on sama? Tahad külla minna ja Leafi põlema panna?
Ma loodan, et hunnikute teoreetiliste, maailmasse mittepuutuvate fiktsioonküsimuste idee jõudis kohale. Nii sulle, kui ka teistele "uurijatele" (nuhkidele).

Link artiklile kah. Artikkel ise on (heas mõttes) huvitav, soovitan lugeda.
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120347877/sotsiaaltootaja-
vana-ai-mai-voi-kolbab-nii-toole-soitmiseks-kui-ka-kulmikule
-elektri-tootmiseks
Sama nimi on mingi loo kontekstis ka varem juba läbi käinud. Selline bluffimine iseloomustab millegipärast ka teisi propagandapostitajaid mistahes teemades (kus Mievid muutuvad sujuvalt Leafideks jms). Need kiidulaulud on ka mõistetavad, sest erinevalt nendest, kellele neid vigaseid autosid soovitatakse, ei ole elektriku jaoks vigase takisti leidmine/asendamine trükkplaadil tõesti mingi küsimus (teiste jaoks ei ole selle remondi maksumus mitte 10 senti, vaid algab puksiiriarvega) ning arvestades sellega, kui noore ja autonduses kogenematu inimesega on üldse tegemist, siis nüüd kordub lihtsalt särtsuautodega see sama mis mujal fossiilipõletajategagi, et silmaklappidega piiratud vaatega ostetakse omale "mingi" auto ja muudkui kiidetakse seda igal pool kui maailma parimat. Mõttekaaslasi leiab alati (nagu siingi) ja nii tekivadki autoklubid, ainult see foorumite trollimine ja otsene valetamine on rohkem tänapäevaste noorte rida. Need, kes "puu otsast alla tulid", ostavad järgmiseks erineva auto juba põhimõtte pärast, et kogeda ja õppida midagi uut, aga ega kõik ei peagi "puu otsast alla tulema". Mitte, et selles midagi halba oleks, aga on suur vahe, kas mingi margi või tehnoloogia fännamine põhineb suurtel kogemustel ja laial silmaringil või lihtsalt sellel, et ei ole midagi muud kunagi proovinudki (st proovinud väheseid, mis tõenäoliselt olidki milleski halvemad kui fännatav mark/mudel). Samas pole ka adminnid tahtnud seda lõputut bluffimist väga piirata, sest valetajad räägivad ennast nagunii sisse varem või hiljem ja paljastatud bluff on parim antireklaam, mida nad oma fännamise objektile teha saavad;)

Ometi oleks muinasjuttude vahele tore lugeda ka sisulisi postitusi ilma propagandahõnguta. Sellest on isegi väga kahju, et särtsukafännide hulgas ei ole neid, kes omaks kogemusel põhinevat ülevaadet sellest, mida turg pakub ja oskaks neid omavahel võrrelda veidi sisulisemalt, kui mingid "proovisin-tüüpi" autotestid. Ju sellel on põhjusi, miks fossiilipõletajaid leiab sama inimese kollektsioonist 10+ ühikut erinevatelt tootjatelt ja paljudelt kontinentidelt, aga särtsukafänn räägib 10 sendist selle asemel, et omada/kasutada regulaarselt 10+ erineva tootja särtsukat, ehitada neid ümber oma vajadustele paremini vastama ja nautida nende kõigi pakutavaid kordumatuid eriomadusi;)

See on selline fänniartikkel, et kui inimene on rahul oma 50km sõiduga ning talvel kütab kuuti diiselsoojendiga ja on valmis kulutama päeva ühe takisti vahetuseks, siis las ta olla oma eluga rahul.
Võid ju selle ühe akuelemendi ära vahetada, aga on ka mingi garantii, et kuu aja pärast teist ei pea vahetama? Niiet lõppude lõpuks on sul ka selle vana elektriauto puhul mingist hetkest pidev remondivajadus nagu vanadel fossiilikatelgi, aga fossiilikal teed kasvõi mootori kapremondi ja sõidad jälle paarsada tuhat maha, kered ja sillaosad pudenevad aga mõlematel ühtmoodi.

Väga hea artikkel. Minu arvates ongi suurim erinevus vana elektriauto ja vana fossiilauto omamisel see, et vana fossiilautot omades pead sa olema mehhaanik, vana elektriautot omades aga elektrik.

Ei pääse sa mõlemaga ei mehaanikast ega ka elektrist. Elektriauto voolude pinge ja tugevus nõuavad siiski suuremat hoolikust ja teistsugust kaitsevarustust. Kuni 48V loetakse ohutuks pingeks alalisvooluvõrgus, üle selle ei tasu kätega otse kallale minna, suur risk on valgusallikaks saada.

Muudetud 12.01.25 02:28

Rahu-rahu, Deus, minu postitus oli ainult selle mõttega, et ehk tahab keegi lugeda seda artiklit, sest kuna inimesed "Maalehte" eriti väga ei telli ja vaevalt, et paljud ka seda väljaannet kunagi üldse lugenudki on. Ei tegele eriti mingi "uurimise"(nuhkimisega)!

Tegelikult on kogu see rohevärk nii mäda. Tükk aega on inimesi surutud linnamaasturite peale ja nüüd jälle paha paha. Ammu oleks pidanud selle maasturite pealetungi lõpetama. Vaadake linnas ringi, kümnest autost pooled võiks ökomad olla. Aga ega tegelikult kedagi ei huvita, kõik puhas äri.

Ma ütlesin seda täiesti rahulikult. See, kas see Arnis on siinne või mitte, ei anna artiklile väärtust mitte kuidagi juurde, sest ära võtta pole sealt küll mitte midagi.

¤¤¤See on selline fänniartikkel¤¤¤

Ongi, heas mõttes, nii tuleks seda võttagi. Ei ole ka selliste autode fännamine üheski mõttes halvem kui V8 või TDI fännamine, iga tõsine hobi väärib lugupidamist. Kõiki selliseid fännijutte on nii kaua huvitav lugeda, kuni oma “50km-maailmavaadet” (mis, nagu üha ausamatest väljaütlemistest selgus, on teinekord ilma diiselkütteseadmeta ka ainult 30km-maailmavaade;) ei üritata määrida pähe millegi muuna - ei üritata tõestada seda, et see, mis sobib ühele, peab sobima ka teistele. Sest elektroonika remont 10 senti, aku element 50e jne - vale pole mitte fakt, vaid sõnum, kuidas saab sellest aru inimene, kes otsib infot, kuidas hoida igal aastal kokku;)

¤¤¤vana fossiilautot omades pead sa olema mehhaanik, vana elektriautot omades aga elektrik¤¤¤

Deus põhimõtteliselt juba vastas sellele. Pärismaailmas on asjad veel keerulisemad, sest Mievi vanuseni jõudnud "vana fossiilauto" erineb kardinaalselt sellest, mida enamus meist vanaks autoks nimetab ja sealt edasi on nüüd tohutult valikuid ainuüksi mootorielektroonika põlvkondades eri kütuseliikidel, lisaks veel kogu ülejäänud auto elektroonika (mis mingist ajast alates sarnaneb juba vägagi ka särtsukatele)... igaüks, kel vähegi soovi, suudab end nii palju autoelektrikuks koolitada ainuüksi mõne raamatu läbi lugemisega, et leiab endale ka sellise VANA auto, mille juures suudab lahendada iseseisvalt igasuguse probleemi. Mis omakorda ei tõesta, et iga vana autoga kõik nii lihtne oleks. Elektrikuks, kes remondib niiviisi igasuguseid Eestis pakutavaid elektriautosid akuelementide kaupa ja vahetab trükkplaatidel pudinaid, ei õpita isa kõrval garaages vähemalt mitte veel praegu.

Kui rääkida nn suurest pildist, siis ma pole siiani saanud veel aru, kas erinevad laadimisstandardid on pigem tootjate omavaheline võidujooks, kus igaüks üritab saavutada juhtpositsiooni (nagu Windows arvutitel vms) ja sellepärast ei suudeta neid standardeid kuidagi omavahel kokku leppida? Või on selle põhjuseks ikkagi ühelt poolt eri tootjate erinevad akukeemiad/laadimise juhtimine, millele lisandub pidevalt juurde ka uusi, et ei oleks praegusel hetkel (veel) ka ülevalt poolt mõistlik anda korraldust, et kasutame nüüd kõik "USB-C"-d alates 20XX aastast? Lisatud pilt peaks olema tuttavas kohas neile, kes rohkem ringi sõidavad. Ka see elektriauto ei vasta tänastele laadimisstandarditele;)

Kastirattahuumori lõpetamine on muidugi tervitatav, sest sisuliselt toimus ühe liiklust puudutava (ja konkreetse ettevõtte!) hobi sponsoreerimine teiste liiklust puudutavate hobide (nt uunikumide restaureerimise) maksustamise kaudu. Aga need lisaklauslid seal... jälle mängitakse raha konkreetsetse eraettevõtete taskusse selle asemel, et tegeleda sisuga. Nii kaua, kuni särtsuautode nish puudutab rohkem linnatransporti, võikski need toetused olla kaldu linnaliikluseks kõige paremini sobivate liiklusvahendite suunas. Kuna linnaliikluses puudutab nn hädavajadus eelkõige kaubavedu ja ükski-kaksi liiklemist, võiks ka toetamine puudutada eelkõige elektrilisi mopeedautosid jt kergkaalulisi elektriliikureid (st kõike, mis puudutab rohkem vajadusi ja vähem edevust) ja kaubikuid-kaubarollereid.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120350037/kastiratta-toetu
s-asendatakse-kasutatud-elektriautode-toetusega

Üks natuke pikem lõustikupostitus, kus kogu siinne teema on üsna kenasti kokku võetud:)
Tsiteerin vaid väikest osa sellest. Eriarvamuste vastu pole vähimatki.

https://www.facebook.com/mats.soomre/posts/pfbid02tVdQaYqT3m
3bS13YnV6AHp8vfcPmc1bKoUtvFkTgiziZ7byda4Rw1m4tHQnENjm8l

¤¤¤Kui sul on plaanis elektriautot päriselt proovida, siis vaata, et autol oleks:
* Maksimaalne läbisõit ühe laadimisega vähemalt 500 km WLTP järgi.
* Maksimaalne laadimisvõimsus vähemalt 200 kW
* Minimaalne laadimiskiirus aku 10% - 80% mahtuvusest mitte rohkem kui 20 minutit. Laadimiskiirust saab mõõta ka km/h
* Aku eelsoojendus (battery preconditioning), mis on talvisel ajal väga vajalik
* Soojuspump, et auto soojendamine jahedal ajal ei kulutaks liigselt akut
* Möödasõidu kiirendus võib osutuda oluliseks, sest mõned autod võivad olla suhteliselt kesise kiirendusega¤¤¤

Elektriautode kiirenduse peaks 10 peale panema, siis säästab loodust. Rehvipuru tekib vähem, pidurdatakse vähem, elektrit raiskaks vähem. Bensukal ja diislil ei pea, need ei jaksa koha pealt minnes nii rehve siluda nagu elektrikas.

Erinevate piirajatega õnnestuks vähendada igasuguste liiklusvahendite heitmeid;)

Kusjuures kiirusepiirajaid aktsepteeritakse. Kiirenduspiirajate puhul näeksin suurimat kasu hoopis ohutuses. Kahtlustan, et alates mingitest (?) kiirendusnumbritest ja auto tootmisaastast (nt uuemad kui 10a) aktsepteeriks ühiskond seda ka maksustamise alusena.

Nu ma täitsa maha ka ei koiniks seda kiirendust, ohutum on siiski kiiresti möödasõit teha kui vaikselt mööda muneda. Ma tean, et mu arvamus erineb üldlevinud valetõest.

Ennustused lähevad tõeks, et Trump lõpetab oma tegudega rohepesu ka Zooroopas:))
https://majandus.postimees.ee/8186470/kohutavad-muuginumbrid
-euroopa-pooras-jaanuaris-teslale-selja

¤¤¤Kõige järsem langus registreeriti Prantsusmaal, kus Tesla müük kukkus jaanuaris aastavõrdluses lausa 63 protsenti. Rootsis langes müük 44 protsenti ja Hollandis 42 protsenti. Ka elektriautode eeskujuriigiks peetavas Norras, kus jaanuaris moodustasid akutoitel autod registreeritud uutest sõidukitest tervelt 96 protsenti, kukkus Teslade müük 38 protsenti/.../Euroopas kukkus eelmisel aastal Teslade müük 13 protsenti osaliselt just Elon Muski poliitiliste sekkumiste tõttu. Euroopa suurimal autoturul Saksamaal langesid Tesla müüginumbrid mullu koguni 41 protsenti ja seda hoolimata sellest, et Tesla avas seal oma Berline'i gigatehase.¤¤¤

Ega ise ka ei ostaks teslat ka kui peaks elektrikat tahtma ja mitte ainult muski pärast.

Varsti naerame samamoodi särtsukate üle nagu kunagi "säästupirniga"....

No aga me kasutamegi nüüd igal pool (veelgi efektiivsema tehnoloogiaga) säästupirne, nii käekellas kui ka tänavalambis.

Uudis ise on huvitav, aga...
https://www.iltalehti.fi/sahkoautot/a/d6b820f9-873f-4980-9bd
8-25eebc1ad51a

Lühidalt siis hakkame jõudma selleni, kus vigastatud akupakid on remonditavad, mis on iseenesest ju tore. Tegelik probleem ei kao kuhugi, kui need akupakid on endiselt nii kergelt vigastatavad. Kui tootjatel oleks vähegi huvi, saaks ju Põhjamaadesse (ja Ida-Euroopasse jm) müüdavatele autodele panna alla põhjakaitsed ja siis piirnekski peamine kallis akuvahetamise (ja autosse sissepõlemise) risk vaid suuremate auto keret deformeerivate avariidega.

Ma oleks nii mõnestki elektrilisest lisast loobuma paksema alumiiniumplaadi nimel põhja alla.
Aga säästupirnide kommentaar on asja ette. Suht pekkis süsteem oli see vahepealne aste. Praeguse süsteemi viga on ainult odavus millest tuleneb räme kuumakartus pooljuhtidel.

Muudetud 07.02.25 19:17

Täiuslikku lambilahendust pole olemas. Kui lisada täiendavaid jahutussüsteeme pooljuhtidele siis kipuvad need elektrilt säästetud eurod kuluma lambitootmiseks. Ehk siis me ei räägi enam säästulampidest. Nokk kinni saba lahti. Kasutada tuleb led lampe lihtsalt pigem jahedas siis kestavad nad paremini. Suvel soojaga pole led lampe eriti vajagi sest siis on peaaegu ööpäev läbi valge aeg ja silm harjub ka hämaramaga ära ja näeb peaaegu pimedas ka ilusti lambita liikuda, nii on kõige säästlikum!

Tahaks loota, et kõik need eri särtsumudeleid võrdlevad artiklid on lihtsalt libauudised.
https://futurism.com/the-byte/cybertruck-ford-pinto-comparis
on

Artikkel räägib Cybertruckist ja pildil on Model S.
Cybertruck pole vist lõpuni valmis toode ka.
Sisepõlemismootoriga autod põlevad ka muidugi.

Mul pole ju mõtet panna siia linke kümnest artiklist, kui paljud ei suuda ühte kommentaarigi mõttega läbi lugeda, sellepärast võtsingi pildi teisest artiklist. Ühine nimetaja on siin siiski ammuilma põlemistega ennast ajalukku kirjutanud Pinto. Kui panna kõrvuti tootmisarvud ja läbitud kilomeetrid, ohustavad legendilt tiitli äravõtmist juba päris mitmed mudelid. Ärme labasta teemat jälle ära üldistades särtsukaid või fossiilikaid, sest detaile nägemata muutuks me samale tasemele nende ameeriklastega, kelle arvates räägib kogu Zooroopa samas (inglise) keeles, lihtsalt aktsent on veidi erinev.

otsi statistika välja, siis saad teada.
See on vist natuke kuidas ajakirjanik leida tahab.
Põlev elektriauto on põnevam kui sisepõlemisauto.
Elektriautod on suht uued adjad ka ja arenevad suure kiirusega. Sisepõlemismootoriga autosid on üle 120 aasta tehtud.
Teised artiklid väidavad vastupidist, et sisepõlemismootor põleb rohkem.
https://www.fairfaxcounty.gov/environment-energy-coordinatio
n/climate-matters/EV-less-fire-risk