Ebausaldada saab lõpmatult. Täielik ja täpne ja ajakohane dokumentatsioon eeldab seda, et lugeja saab aru, mida ta loeb. Me näeme siin covid ja muudes teemades, kuidas see reaalsuses läheb.
Kõik etapid pole auditeeritavad, see on võimatu, põhjused üleval kirjas.
Kui interneedusest eraldatud kalkulaator pole piisav argument, siis polegi mitte midagi teha, sest vabandusi, et see on eelnevalt juba mürgitatud jne saab varukast puistata piisavalt. Tõestada aga ei saa midagi ilma delikaatset infot avaldamata.
Selle teadustöö kohta ma juba aga kirjutasin. Jama. Seda saaks teha ainult kahel juhul - kui kast on interneeduses ja GRU sees istub VÕI kuna seda ta pole, siis ainult eelnevalt nakatunud kastiga.
Tähtis osa on nüüd kogu sellest artiklist see osa: "võimalikele haavatavustele "
Ründevektoreid saab ilma teadustööta sauna laval õlut libistades välja mõelda, siis selle masinasse taguda südaööl ja hommikuks isegi läbi testida, et voh, nii saabki, omal ajal sai nii suisa SEB panka sisse mindud, aasta oli siis 2004. See aga eeldab alati kõikide asjade kokkulangevust. Teha nüüd ründevektor universaalsemaks, et toimiks ka siis, kui üks tingimus teisega asendub või asukohta vahetab või ära jääb üldse, on juba palju palju keerulisem, ERITI sel juhul, et sa ei saa inimmõistuse abil kohaneda hoo pealt, sest sul puudub igasugune ligipääs kastile. Ehk siis kodutingimustes tehtud ja saavutatud ligipääs ei kohaldunud ülikooli võrgus kuid samas peale natukene kohendamist toimis remonditöökoja võrgus. Väga äge oli ülbe näoga sisse marssida, et see vend kandis nii palju pappi ja see vend nii palju ja teil arvel on kokku nii palju.
Nüüd liigume edasi Kõlvarti öeldud idiootsusesse - tema lause teeb idiootseks Youtube video tikutopsi kohta. Nii paber- kui e-hääl on haavatavad erinevatele ründevektoritele, tema teksti järgi peaks kõik siis ära jätma.
Välja toodud riske ei saa veenvalt ümber lükata, tehniliselt võimatu, sest need riskid on ja jäävad. Parandada pole ka võimalik, sest riski minimeerimiseks on juba suht koht kõik ettevaatusabinõud tarvitusele võetud.
Ausalt öeldes on tähelepanu väga vales punktis teil kõigil - karta ei tule mitte hääletussüsteemi vaid hääletajat ennast (vaadata mu 40 mil kommentaari)
Ma ise kahtlustan, et e-valimised on tagatis, et võimule ei saaks päris venemeelsed erakonnad, kes klopsiksid kokku täielikult eestivaenuliku valitsuse. Venelaste arv muudkui kasvab siin riigis ja paraku ka venemeelsete eestlaste arv on väga suur, kui lugeda delfi kommentaare.
Senikaua, kui patsiga poisid on eestlased, siis juhib riiki veel eestimeelne valitsus. Mingi hetk siiski , kui venelasi juba liiga palju on, siis ei saa enam tuimalt võltsida, ilma, et asi päris imelikuks muutuks.
Selles mõttes e-valimiste vastased on tõesti kremlimeelsed, kuigi kreml ise soosib ka e-valmisi.
Neist ma ei saa aru, kes EKRE valitsuses olemist maha teevad. Midagi halba ei olnud, aktsiise alandati jne jne. Koroonaga saadi hästi hakkama jne. Ainus asi oli suuvärk, mis mõnedele ei sobinud ja peavool tõmbas sae käima, kui vana Mart midagi kuskil jälle ütles. Eesmärk oli peavoolul valitsust lammutada. Trumpi kõrval oli vana Mardi suuvärk nagu mesi mokale.
Nüüd aga ma ei saa olla EKRE poolt, kuigi neil on ka majanduslikus mõttes palju häid asju plaanis. Nad lihtsalt on Ukraina abistamise vastased ja Vurru koogutab lausa avalikult kremli poole.
Seekord vant teeks siin täieliku puhastuse, mitte sedaviisi, nagu läks eelmine kord. Plaanis oli toona vähemalt 70% küüditada, kuid Hitler tuli meile appi ja päästis meid sellest. Vantidel oli saksmannidega sõdides käed jalad tööd täis ja nad lihtsalt ei jõudnud siin puhastust teha.
¤¤¤Välja toodud riske ei saa veenvalt ümber lükata, tehniliselt võimatu, sest need riskid on ja jäävad. Parandada pole ka võimalik, sest riski minimeerimiseks on juba suht koht kõik ettevaatusabinõud tarvitusele võetud.¤¤¤
Jah, ongi! Ainult et (veelkord) me ei räägi praegu tehnilisest probleemist, vaid süsteemi ebapiisavast läbipaistvusest, mille osas puudub paljudel usaldus. Või kas ikka on tehtud PIISAVALT, kui paljud ikkagi ei usalda?
Kui me kõik näeksime ka 3a hiljem, et minu 1 hääl on endiselt sellest (näiteks rohelistele või KOOS;) mõeldud kastis samamoodi, nagu me näeme pangas arvel olevat raha ja 3a tagasi tehtud pangatehinguid, oleks kõik need uhhuuprobleemid korraga laualt maas.
...ainult et siis kasvaks ka usaldus, tuleksid hääletama ka paljud praegused boikoteerijad (ja mõned laisad ei tuleks) ning see oleks omakorda probleem juba nende jaoks, kelle võimuses on praegu teha süsteem ka lihtsurelike jaoks läbipaistvamaks;)
Ja jällegi, mida ei saa tehniliselt lahendada, mida sa soovid, ma ütlen neljandat korda juba, VÕIMATU, tempel, mida ma olen kasutanud vahepeal klientide tahtmiste peale: Tehniliselt teostamatu.
Häälte anonüümseteks muutmine on pöördumatu protsess.
Usaldus ei kasva nii kui nii, see on sinisilmne lootus, sest alati on järjekordne Hando nurga taga luuramas (süsinikku pole olemas) ja 100+ lolli teda järgimas ning vähemskeptilistele inimstele tema valesid edasi levitamas.
Ma annan sulle natukene järele mõtlemise aega, oled kuidagi ummikus selle pabersedeli asjaga...
Kui nüüd vihje oli selle kohta, et võiks säilitada siiski kettad, kus juba on virtuaalsedelid, millelt on nimed juba eemaldatud, siis nendega pole probleeme.
Või sa ei usalda ekraani pealt lugejate sõnu? Sinna saad isiklikult minna lugema ja veenduda...
Ja ei saa öelda "ei tohiks olla". Peab olema! Põhjused usa, tibla, iina jne.
Minul ei ole usalduse probleeme, poleks ju muidu kasutanud seda alates selle tulekust:). See, et minul pole probleemi, ei tähenda, et probleemi poleks olemas. On küll, on nii OSCE kui ka paljude valijate arvates.
Sellest on kõriauguni kirjutatud-räägitud, et ei usaldata, sest ei saa kontrollida. See on lähteülesanne, mis tuleb ära lahendada. Pankadel on see ammu lahendatud ja inimesed usaldavad. ERJK ütleb ridade vahel välja, KES konkreetselt praegust usaldamatuse olukorda säilitada üritavad (PS taha pugedes, nagu PS-i luues oleks e-valimised juba olemas olnud).
Pangas on kohustuslik, et tehing toimuks verifitseeritud isikuga.
Valimistel on oluline, et isikut ei tea keegi.
Vastupidised loogikad ju.
OSCE lähtub e-valimistest - seletatud ülevalpool.
Väljamaa spetsid lähtuva oma kohalikust tehnikast ja seda meile kohandades, ei kehti lihtsalt.
Teadlased keskenduvad võimalikule mittereliseeruvale augule, paber kannatab kõike.
Ma kordan viiendat korda, tehniliselt on sinu, nende, teiste soovid võimatu lahendada. On võimalik kompromissiga, et hääled isikustada.
Muud versioonid puuduvad va E-hääle prügikasti saatmine, mida osad erakonnad arvavad olevat nende päästerõngas arvestamata et rahvastik ja mõttemaailm on muutunud.
Kohustuslik ja lihtne läbi lugemine kõigile huvitanuile. Otsisin enda tehtud materjale, mis sai muidugi ära kustutatud kunagi peale hariduse edastamise karjääri lõpetamist aga leidsin Prausti omad.
Valimiste kohta: https://www.slideshare.net/slideshow/evalimised-valdo-praust
/1127186
¤¤¤tehniliselt on sinu, nende, teiste soovid võimatu lahendada. On võimalik kompromissiga, et hääled isikustada. Muud versioonid puuduvad¤¤¤
Seda üritan selgitada algusest peale, et meil on siin täiesti erinevad kaalukausid.
Kumb on olulisem lähteülesanne:
1. Et inimesed usaldavad valimisi, kuna tema hääl on talle "nähtav" algusest lõpuni ja aastaid hiljemgi.
2. Et lõpuks ei oleks isikustatud (st tehniline nüanss), hääletamise hetkel tuleb nagunii isik tuvastada.
See pole küsimus mitte Sulle vaid ühiskonnale (foorumile), et kas on rohkem neid, kes:
1. tahavad enda antud "häält näha" protsessi algusest kuni lõpuni (nagu netipangas raha) või on rohkem neid,
2. kelle jaoks on kõvaketaste läbipuurimine (jm olulised turvalisust/läbipaistmatust tagavad tehnilised nüansid) nii olulised, sest see, kui keegi hiljem äkki saab teada, kelle poolt hääletasid, on tõesti elulise tähtsusega?
Kindlasti leidub mõlemaid. AInult et kusagilt jookseb piir, kus tuleb nr2 puhul öelda, et nii kõrgete nõudmistega privaatsusele pead minemagi sedeliga hääletama.
Sinna esimesse gruppi kuulujate hulga saab teada paberhääletajate % kaudu (viimaste Riigikogu valimiste puhul 49% valimas käinud inimestest + teadmata % nendest, kes ei käinud või pettununa boikoteerivad valimisi).
Mind siiralt huvitaks see %, kelle jaoks on praegune ülikõrge turvalisus läbipaistmatuse hinnaga tõesti eluliselt nii oluline, et ülikõrge asemel ei sobi isegi panga tasemel kõrge turvalisus. Loogikaga lähenedes võiks see % olla üsna väike, ammugi mitte kahekohaline number. Aga võin ka puusse panna.
Siin on nüüd veidi detailsemalt sama jutt, mis mu viimati jagatud ERR-i lingilgi. https://epl.delfi.ee/artikkel/120355127/faktikontroll-taltec
hi-teadlased-pole-avastanud-et-e-valimised-pole-turvalised-t
altechi-teadur-levitab-sama-ulikooli-teadlaste-too-kohta-val
einfot
Ehk on arusaadav ka neile, kellel pole aega detailsemalt süveneda pikematesse tekstidesse. Samas selline ülihüpersuper turvalisuse tagaajamine protsessi läbipaistmatuse hinnaga lihtinimeste jaoks on endiselt naeruväärne olukorras, kus inimeselt saab KOV-is töökoha säilitamiseks nõuda valimiskabiinis valimissedeli pildistamist, et ikka vallavanema poolt hääletas. Ja eriti absurdsena toimub see üliturvaline e-hääletamine enne, nii et selle saab vähemturvalise paberhääletamisega nagunii tühistada:))
Vaata kuidapidi tahad, praegune olukord on kasulik kellegi muu kui valijate jaoks.
"Kui e-hääletamine oleks turvaline, kontrollitav ja usaldusväärne, siis oleks meie patsiga poisid tänaseks miljardärid, kõik riigid sooviksid seda lahendust osta, aga paraku oleme me ainsad tolad keda vaadatakse kui opakaid, ainult väike Putin kiidab taevani meie e-hääletamist. Ma olen liiga kaine, et sellist jama uskuda."
Ei, see on sobiv iseloomustamaks, kui debiilsed inimesed on.
Kui veel sellist paska pasted, saad suusad. Ma juba korra ütlesin, miks terve meie riik ainulaadne maailmas on, mulle ei meeldi ennast korrata.
Mis meist ikka saab. President annab medaleid kellele ei tohiks, teise riigi kannatuste ja surma arvelt istuvad osad võimul. Ütleme nii, et väljavaated on halvad.
¤¤¤Kui varem jäid vargustega vahele narkomaanid, elukutselised vargad ja teismelised, siis nüüd on vargustega seotud päris korralikud inimesed. Nende välimuse järgi ei arvaks kunagi, et nad võiksid vargad olla. On olnud juhtumeid, kus poodi on tulnud perekonnad väikeste lastega¤¤¤
Aga siin oli vahepeal ka üks oluline-sisuline kommentaar:
¤¤¤Rohkem positiivsust @kärss - sama infot on võimalik esitada ka teistpidi: "vaatamata laenukoormuse kiirele tõusule (tõus isegi kiirem kui Soomel) on Eesti laenukoormus kokkuvõttes siiski EU üks madalaimaid olles kõrgem ainult Bulgaariast."¤¤¤
Kahjuks pole seegi positiivne, sest neljakordistatud laenukoormus on lihtsalt maha laristatud (ülekulutamise katteks). See tuleb hiljem MEIL koos INTRESSIDEGA ikkagi tagasi maksta ja selle eest pole MITTE MIDAGI vastu saadud, tehtud olulisi investeeringuid majandusse vms. Positiivne oleks see, kui riigi laenukoormuse neljakordistamisel mingisugunegi tulemus oleks, seda pole sugugi palju tahta... https://www.err.ee/1609509739/ansipi-sonul-on-kusitav-mida-r
iik-on-kasvanud-laenukoormuse-eest-saanud
*Ajal, mil Hardo Pajula SEB tornmajas majandusanalüütikuna teada andis, missuguseid muudatusi majanduses ja isiklikus rahakotis tuleks lähemal ajal karta või loota, oli ta pidevalt purjus. *
* Aga see raamistik, mille raames ravi toimub, on mingis mõttes seesama mudel, mida olen pikki aastaid siinsamas EBS-is tahvlitele joonistanud: kuuesaja kilomeetri ulatuses mõttetuid graafikuid.*
Ei ole juba ammu saladus, et pintsaklipslaste, sh mõjukaid töökohti omavate inimeste hulgas on nii vedelate kui pulbriliste ainete tarvitamine täiesti eksisteeriv nähtus. No pulber vähemalt ei haise, kuigi pupillidest saab vähe kogenum vaatleja aru, aga vedelikulehka peaks iga normaalne inimene tundma kui tarvitajaga lähemalt suhtleb. Või on kasutuses niivõrd mõjusad suuvärskendajad, mis lebra ära peidavad? Ilmselt tavaline käitumine, et tead küll (tavaline avalik saladus), aga hoiad moka maas, sest ei taha suhteid rikkuda.
Te oleks kained, kui peaks sellise iseloomuvastase jamaga tegelema? Ilma aineteta on raske isegi teist eestlast taluda, veel vähem siis kogu ühiskonnale mingi endale arusaadava vale esitamist.
¤¤¤ Michal: eelmise aasta reisistatistika Eesti Panga poolt. Olen lugenud, kui kurb on Eestis elu, aga reisitakse rohkem.¤¤¤
Kui nüüd peeglisse vaadata, siis sügisel tõin Soomest kaasa autotäie toitu ja ämbritega (enda-laste-sõprade) püütud kala, siis need fileed hakkavad alles praegu sügavkülmast otsa saama. Mõne nädala pärast perega Rootsi, selle autotäie toiduga veab suveni välja, suveks on Hispaanias maja üüritud, sügisel jälle Soome... nii see käibki. Reisimine on lisaboonus, sest sama raha ulatuses oleks Eestis elades ennast juba väga keeruline ära majandada. Lõuna-eestlased toovad oma toidu jällegi lõunanaabrite juurest. Seda pole õige nimetada reisimiseks, pigem majanduspõgenemine toimetuleku huvides... Ega see ei tähenda, et Eesis ei tarbiks: ikka terve lammas korraga ühelt talunikult, piim teiselt, munad kolmandalt, rannakalurilt saab värsket kala jne. Loomulikult on võimalik elada ka ainult kalliste poehindade najal... ei eristu just palju neist hirmkalliste tapptopsis tanklakohvide ostjatest, sest mis see mõni euro sinna-tänna iga ostetud ühiku kohta...
Nali naljaks, aga see "mõni euro sinna-tänna" ei ole mitte kaupmeeste süü, vaid ühelt poolt just edukultusele orienteeritud erakondade poliitiline valik, mille tulemusel oleme jällegi tipus toidule lisatava käibekaga ja pikemas perspektiivis naudime selle reguleerimatu majandusanarhia tulemusi, kus absurdselt palju kaubanduspindasid elaniku kohta tuleb samuti pidada üleval iga toote kõrgemate letihindade kaudu ja seda kõike väikesel ja üha vaesemaks muutuval turul...
Mis on selle anarhia kaugem tagajärg? Kas me kujutame üldse praegu ette olukorda, et suur hulk ketipoode hakkavad panema leibasid ühte kappi (st kodumaised ainult siseturule orienteeritud tegijad ostetakse üles välismaiste korporatsioonide poolt) ja peale kaubanduse ümbermängimist paari üksiku tegija kätte suletakse "pooled" poodidest-kaubanduskeskustest? Või oleme sellest "iga nurga taga ketipood" elust samamoodi sõltuvusse sattunud nagu poliitikute romu-rondijuttudest, et üle 30a vanad mitteliisinguautod enam tarbimiseks ei kõlba ja juba loodud ressursse säästlikult kasutades oled rott ning igasuguse progressi vastane, mitte keskkonnast hooliv inimene?
Oeh
¤¤¤Huultelt lugemine oli üleeelmise valitsuse lubadus, mitte eelmise ega selle, mis siis, et inimesed samad. Juriidiliselt on kõik korrektne ja süüdistada saab ainult moraalituses, kahjuks.¤¤¤
Tõin rohepesu offtopiku majandusteemasse.
Teiseks, valetamine toimus valimiste eelsel perioodil valimiskampaania ajal, st küsimus ei olnud suunatud järele jäänud kuude kohta, kus selliste otsuste tegemiseks puudus üldse ajaline aken.
Kolmandaks, peaminister vastas konkreetsele küsimusele ja tõi vastates spetsiaalselt välja, et ta esindab mitte valitsuse vaid just reformierakonna seisukohta (tema jutt ametnikest, et need pole reformierakonna inimesed), millega valimistele vastu minnakse. Mitte kusagil pole siiani esitatud tõendeid, mille alusel PARTEI oma seisukohti maksude tõusu osas muutnud oleks. Nende väljaütlemine on mõistagi partei esimehe ülesanne ja see ei puutu asjasse, kes on hetkel esimees, sest esimees on kõigest esindusisik, kes teenib oma MTÜ-d. Uut koalitsiooni juhiks nagu keegi muu kui peaministripartei;)
Poleks uskunud, et veelkord selle video siia peab panema, mis sisaldab peale äraleierdatud vastuse ka küsimust ja vastuse algust. Vaadake, downloadige see omale arvutisse, jätke meelde nii hästi, et mäletaksite seda ka kõiki tulevasi valimislubadusi kuulates: https://www.youtube.com/watch?v=FbhBox5bLYY
Soovimata jätkata offtopikut keskkonna-rohepesuteemas:
¤¤¤Kui ikkagi erakonna pea ütleb midagi, siis see jääb meelde kui et see ongi erakonna seisukoht. Kallas va jurist kasutas seda alatult ära¤¤¤
See on ERAKONNA SEISUKOHT, mida ta lihtsa vastamise asemel spetsiaalselt rõhutas. Väike probleem on selles, et valetamine ongi lubatud. Suur probleem on selles, et valetajaks pole mitte peaminister, vaid tema seljataga seisev erakond, kelle suuvooder on esimees. Sellepärast ei tahakski ületähtsustada Kallast või Michalit (nagu ka Ratast, kaabusid jt), kui probleem on seda kõike toetavas erakonnas, kuhu kuulumine on vabatahtlik.
Hea näide on ka idarahaskandaal, kus juriidiliselt ongi kõik korrektne, moraalselt pole juba sellepärast, kui palju valetamist selle silumiseks kasutati (mis küll kiirelt ümber lükati), aga probleem ise on selles, et tema selja taga on valetamist toetav suur erakond, mille liikmete kaugem huvi tundub olevat vaid toiduahelatesse pääsemine.
Aga positiivse poole pealt: pärast seda, kui poliitikute hüpiknukkude asemele on tulnud uued inimesed, muutuvad pisitasa ausamaks ka jõuorganid. See on muidugi kurb, et algne seis ei erine just palju vene armeest, kus ülemustele valetatakse (esitatakse poolikut infot), kuid vähemalt ladvikus saadakse aru, et valetamine, varjamine ja kinnimätsimine (sõdurite süüdistamine ülemuste asemel) teeb usaldusele kahju ning probleeme ei saa lahendada neid endale tunnistamata. Ilus tsitaat minu arvates. Jääb vaid oodata, mis saab Kaitseväe põhiVÄÄRTUSTE vastu eksijatest. https://www.postimees.ee/8189862/kaitsevagi-apardunud-talvel
aagrist-suudi-oli-ulem-mitte-sodurid
¤¤¤Kaitseväe üks põhiväärtustest on ausus ning täna, olles rääkinud ka manöövris osalenud kaitseväelastega, pean ma ainuõigeks tunnistada, et meie eelmise nädala lõpus edastatud olukorra kirjeldus ja selle põhjus-tagajärg seoste välja toomine põhines puudulikul infol¤¤¤
Sina paned selle erakonna seisukohaks, mina panen selle erakonna seisukohaks, tema aga saab nihverdada, et ta ütles seda isiklikust vaatevinklist tookord sest ei olnud enne erakonna koosolekul seda läbi arutanud, sest küsimused ju tulid otse (kuigi ettevalmistuaeg peaks olemas olema minu teada) ja peseb selle erakonna puhtaks, kui liiga palju aasida selle kallal. Jälle pääsenud.
Omaette küsimus on, et kui palju üldse teatakse erakonna valetamistest erakonna liikmete tasandil? Ikka tuleb tagantjärgi tarkusena.
Abikaasa plekkpurgi äri ja vagunite maha korjamist ma ei maininud nimme, sellel samal põhjusel, poetakse seaduse taha peitu, kuigi eetiliselt ja isegi moraalselt vale on üldse pildile jääda peale sellise jama väljatulekut, eriti kui oli võimalusi antud enne väljatulekut see asi kiirelt korda teha ja eetiliseks ja veel rohkem võimalusi antud vaikselt taganeda ilma suurema kärata.
Kogu see asi on aga tekitanud minus täiesti lootusetuse tunde, et me ei saagi seda riiki normaalseks vaid sovjetiaegne vassimine kulumaterjalide osas on muutunud lihtsast valest juriidiliselt korrektselt kui moraalselt valeks kuid moraal ja eetika telekat koju ei too ja autosse benssu ei kalla.
Nüüd see öeldud, siis siin ongi minu reaalne põhjus, miks mina isiklikult ei taha mingi äriasjaga tegeleda, asi pole laiskuses vaid selles, et mingi hetk pean hakkama tegelema ikkagi moraalse poolega, kellega teha äri, kellega mitte, milline auto läheb firma nimekirja, millisega sõidan ise jne jne. Ma ei taha sellega tegeleda, see pole seotud isegi vastutuse võtmise kartmisega, ma oleks tunudvalt parem pätt lõppude lõpuks, saaks ka lamboga mööda linna ringi rahulikult lasta ja lihtsalt irvitada nende peale, kes mu poole näpuga näitavad. Noh, näidake, te loete kuu lõpus leivaraha, ma sõidan ikka lamboga edasi. Hea on vaene palgatööline olla, südametunnistus on puhas .. või kas ikka on ... ?
¤¤¤ta ütles seda isiklikust vaatevinklist tookord sest ei olnud enne erakonna koosolekul seda läbi arutanud¤¤¤
Siin on üks "väike" kuid oluline "aga": nimelt andis erakond tema tegemistele hinnangu ka tagantjärele (vaatamata siseopositsiooni pingutustele;). Sellepärast ei tahakski mängida kaasa seda läbinähtavat "patuoina" mängu, nagu nüüd oleks kõik jälle korras. Ei ole, selle hinnangu andnud erakond oma liikmeskonnaga on sama ja selle toetus on nende tegusid arvestades müstiliselt suur... mis räägib palju ka ühiskonna ootuste ja väärtushinnangute kohta.
Viskame veel reffidele puid alla, tervele erakonnale siis.
”Täna hommikul pidi Keila linnavolikogu arutama linna prügikäkis süüdistatava abilinnapea Inge Angerja umbusaldamist, kuid ei valitseva Reformierakonna ega ka opositsiooni liikmed mahtinud kohale tulla. Niisiis pidas Keila linnavolikogu esimees Tanel Mõistus istungit ihuüksi ja otsustas volikogu nimel, et ei umbusalda abilinnapead.”
See hetk, kui sa mõtled, et ülbelt ülelaskmine enam ei saa uusi mõõtmeid omada, 30% valitud ikka suudavad üllatada.
Tundub, et täna on väga hea hea päev valitsuse suunas näpuga näitamiseks.
Sõber teavitas, et tal on 3x maamaks, läksin enda oma selle peale siis vaatama ja oli kõigest 2,5 kordseks kasvanud võrreldes eelmise aastaga.
Mäletan, kuidas ma siin foorumis mingi aeg veel tähtsa näoga seletasin, et väga hea kaitse mõeldi sellise hüppe vastu välja hoolimata sellest, et päris kalliks võib kujuneda maamaks, kui vaid oleks osanud ette näha, kui nahaalselt kaitsele kriips peale tõmmatakse ja ülejäänud alles jäetakse....
Programmeerijana töötav inimene kirjutab:
¤¤¤Kahjuks tänases maailmas arvutiturvalisust ei ole olemas ja sama e-valimise koodi lugedes tekkis mitmeid mõtteid, kuidas suuremahuliselt võltsida e-valimisi, kui selleks peaks vajadus tekkima näiteks neil inimestel, kes hiljuti ilmsiks tulnud WhatsApp nimelise rakenduse tagauksega on piinanud mobiiliakusid aastaid miljarditel.¤¤¤
Ja poliitik kirjutab:
¤¤¤Seetõttu olgu veelkord ja otsesõnu üle korratud: mitte keegi ei peaks e-valimiste pärast muretsema. See on end tõestanud, tunnustatud ja turvaline hääletamisviis, mida pole kordagi argumenteeritult kahtluse alla seatud.¤¤¤
Vahetad kanalit ja programmerija-poliitik oleks nagu kohad vahetanud:)) Kumba usud siis, programmeerijate hoiatusi või poliitikute "oleme usaldusväärsed" juttu?:))
See illustreerib lihtsalt nii hästi, miks küsimus ei ole mitte e-valimiste enda usaldusväärsuses, vaid just selles, et selle grupi jaoks, kelle jaoks see teenus on loodud, ei suudeta ära põhjendada, miks me peaks uskuma rohkem poliitikuid (keda me muidu ei usalda). See on algusest peale samasugune palagan, nagu näitlejate-lauljate "pane õlg alla" loosungid ja siis poliitilist tellimust täitvad meedikud, kes ingoreerivad meditsiinikirjanduse andmebaasist avalikult kättesaadavaid peavoolust erinevaid teadusruuringute tulemusi. See ei käi nii, et te peate meid usaldama, sest meie oleme poliitikud (irw) ja teist targematena teame, mis teile hea on. Sellele ei järgne usaldamist ka siis, kui poliitikud oleks kõige ausamad inimesed üldse, sest iga teine päev saab lugeda uudiseid tiktokist, temust jms-st, et nende kodeeritud rakendusi, toodetud ruutereid jne ei tohi usaldada, sest selle taga on mitte nii usaldusväärsed hiinlased. Eestlastele on eestlased eesti keeles rohkem valetanud kui hiinlased (vist;).
Kuni selline poliitikute valetamiskultuur on osa meie igapäevast ega näita isegi kadumise märke (kaugel sellest!), on see kõik tavainimese jaoks samasugune arusaamatu "arvutivärk" nagu tiktok ja see peakski olema lähtekoht e-hääletamise lubatavusel: kui usaldus teenitakse ausalt välja VÕI suudetakse süsteem teha kõigile arusaadavalt läbipaistvaks (eeldab PS muutmist!), jääb ka skeptikuid alles vaid murdosa ühiskonnast. Kui kumbki lahendus pole e-valimiste korraldamisel jõukohane, siis nii ei saa. See pall ei ole valijate kätes, ei ole otseselt isegi IT-inimeste kätes. Vaja on poliitilist tahet emmas-kummas suunas liikumiseks, aga seda kah ei ole... Nüüd on "miks" küsimus juba vägagi õigustatud... Poliitilise tahte puudumisest see e-valimiste teema siin tegelikult jälle kerima hakkaski.
https://www.err.ee/1609602188/elektri-korge-hinna-pohjuseks-
on-vahene-tuul-ja-paike-ning-kallis-gaas
Ülla ülla, tuulik ei teegi tiire. Tuulikuärimees jääb ju niimoodi vaeseks. Ehk mõistab nüüd riik, et kõiki mune ei saa ühte korvi panna ja elu seada vaid tuulikute järgi (iroona loomulikult).
Aga asjal on tuulevaikusega seoses ka positiivne külg- infraheli ei tapa maainimesi nagu talinas liiklusmüra.
Hetkel siis mõnusad 40 senti kwh. Loomulikult ka lisanduvad maksud.
# Järgmisel aastal kaob kodualuse maa maks ka ning puudubki veel kinnisvaramaks- siis oleks uhke maksustamiskolmik- auto, maa, maja. #
Maamaks oma olemuselt on ju juba kinnisvaramaks. Isiklikult mulle on kogu aeg arusaamatuks jäänud, mida mõeldakse selle all, kui räägitakse kinnisvaramaksu sisseseadmisest. Õiglane oleks sel juhtumil rääkida lisamaksu sisseseadmisest.
Maatulundusmaa, põllumaa, ärimaa- alati ei pea maa peal olema kinnisvara ehk maja. Eks seepärast ka kodualuse maa maks kunagi kaotati- kodu vs mingi garaaž, küün, saun jne.
Kinnisasi (sinu poolt märgitud kinnisvara) on maa koos neil asetsevate hoonete jm juurdekuuluvaga. Vahet pole, mis sihtotstarbega maa on või kas neil on hooned või mitte, maksu neilt maksta tuleb. Kui kodualuse maa maks taastatakse, ongi taastatud kinnisvaramaks, nagu ta aastaid tagasi kehtis. Pole ju nagu enam midagi sisse seada. Või noh - tänase valitsuse maksurahe valguses: küll saab. Aga sel juhul tuleb maamaks kaotada.
Varamaksu mõte, nagu nimigi viitab, on maksustada vara (rikkuse jne) omamist. See sunnib (pigem nügib :) vara kasutamist äritegevuses.
Mis äri-, tootmis- või maatulundusmaasse puutub siis nende maksustamise eesmärk eraldi veel lisaks on sellistel maadel äritegevuse tagajärjel tekkiva kasumi maksustamine. Seepärast ka erinevail sihtostarbeil erinevad maksumäärad.
Maksustamise eesmärk üleüldiselt on ju hoida majandus ja sellega seoses riik toimimises. Varamaksud on täna meie riigis EU keskmisega võrreldes veel suht marginaalsed. Nüüd tundub on suund muutusele. Kas muutused õiglased saavad, näitab aeg.
Maamaksu (varamaksu) tuleks vaadata mitte hea-halb skaalal, vaid põhjus-tagajärg skaalal, kuidas muutub selle maksustatava objekti väärtus Eesti konteksti arvestades. Ei peaks olema keeruline mõista, et võttes üle teiste riikide varamaksude mudeleid, võtame paratamatult üle ka nende vara kasutamise mudelid. Kas need on valitsuse, kodanike või hoopis kellegi muu eesmärgid? Kas need täidavad rahvusriikide (omandil on sajandite taha ulatuvad juured) või "globaalkolhoosi" eesmärke, kus omaniku seotus omandiga põhineb vaid kasumi maksimeerimisel (st kasumi maksimiseerimiseks vahetataksegi pidevalt omandeid üha kasumlikumate vastu Zooroopa piirides ja kaugemalgi)?
Jääb mulje, nagu laiem üldsus ei mõistakski seda, et see "muutub" ei juhtu mitte kusagil määramatus tulevikus, vaid juhtub veel enne maksude tõusmist-kehtestamist. Juhtub hetkest, kui on teada, et tuleb maksma hakata. Inimesed tegid maa osas juba möödunud aastal radikaalseid otsuseid seetõttu, et oli teada, mis nüüd ja JÄRGNEVATEL AASTATEL maaga toimuma hakkab. Nagu ka automaksu puhul müüdi aasta jooksul palju väärtuslikke ja kultuuriloolises mõistes unikaalseid autosid välismaale, sest alles aasta lõpus saime teada, et peatatud kandega autode eest ikkagi ei pea järgnevad 2 aastat VEEL maksma. Ainult et maad ei saa müüa ära välismaale vaid välismaalastele, kelle huvides on kohalike seaduste piirides võtta sellest maast/kinnisvarast välja nii suur kasum kui võimalik... hoolimata sellest, mis juhtub piirkonnas elukeskkonnaga, naabritega, maa väärtusega peale aktiivse majandamise lõppu jne (sest pärast tulgu või veeuputus). Lisaks jääb erinevalt kohalikus omandis oleva maaga võrreldes saamata kasum ka meie majandusele, sest teenitud kasum ei jää ringlema kohalike rahakottide vahel, vaid selle eest ostetakse kusagil Saksas lihtsalt värskem Ferrari vms. St selle maamaksu tõusu tagajärjed said alguse juba eelmisel aastal ja nüüd edasi üha intensiivistuvad.
Isiklik näide: lõpetasin kõik enda maadega seotud lepingud ja tegin vajalikud investeeringud, sest ma suudan neid maid hallata ise efektiivsemalt (ja samas ka looduslähedasemalt). Minu lõpetatud lepingud puudutavad vaid üksikuid hektareid, aga kuna järgmised külad asuvad silmapiiril ja tunnen nende vahele jäävate maade omanikke, siis selline sadu hektareid puudutav majandamise muudatus on valus laks juba tervele riigile (maksumaksjatele): rohkem maamaksu tähendab skeeme, et muud raha saab riik sealt edaspidi palju vähem. See on ahnuse (alanud ja tulevikus veel räigema ülemaksustamise) hind, mille maksab ühiskond kinni solidaarselt.
Teine näide on maad, kust ei ole võimalik kasumit teenida, näiteks raba, vähese rohuga loopealsed jms. St maa haldamisega teeniv talu/majand/ettevõte peab KA selle tõusnud maamaksu maksma kinni muude maade intensiivsema haldamise pealt või müüma ära kellelegi, kes likvideerib näiteks selle loopealse ökosüsteemi ja rajab sinna tehase. Pole vist raske mõista, et ma ei räägi mitte enda maast, vaid sama surve all on 100% Eestis olevaid ja kaitse alla võtmata loopealseid. Hävib see, mille põlisomanik murdub esimesena, seejärel teisena jne, sest tõusnud maksuga pole selle haldamine enam ühelgi viisil (nt seal lambaid karjatades) kasumlik ja kaovad ka sellega seotud töökohad.
Kas me tahame sellist Eestit nagu on Zooroopas, et põldusid on võimalik majandada kasumlikult ainult intensiivselt väetades-mürgitades? Kas tahame, et kõik looduslikud heinamaad muudetakse intensiivsemalt majandatavateks silo tooraine rohumaadeks? Kas me tahame, et metsadest jäävad meile alles ainult intensiivselt majandatavad era/RMK puupõllud ning looduslike metsadena ainult kaitsealad/reservaadid, kus ei tohi enam seeni-marjugi korjata (koolitusi läbimata)? Loomulikult jäävad alles ka erandid - kes tahab omada päris metsa ja selle eest kõrget tasu maksta, ehitabki OMA metsale aia ümber, paneb värava lukku, ostab sinna sisse paari kitsi ja punahirvesid (jänkud-kährikud-sääsed-parmud tulevad ise). See pole ju utoopia, vaid samu seadusi pikemalt viljelenud riikide paratamatus. Õnneks küll osaliselt, aga meil pole ka mäestikku, mis meid võõrhuvidega intensiivmajandamise eest kaitseks. Maksutõus kui rahanumber on selle globaalkatastroofi kõrval väheoluline, selle hoian kokku kasvõi kõhu kõrvalt, aga neid investeeringuid sisaldavaid äsja käimalükatud protsesse enam tagasi ei pööra ja see lumepall pole jõudnud veel õieti veeremagi hakata, rääkimata hoo kogumisest...
¤¤¤
UR: Nüüd puudutavadki otsused subsideeritud energiamajanduse ülesehitamist, mille hind on mõõdetav kümnetes miljardites. Mu esmane hoiatus on valitsusele, et ärge langetage neid otsuseid sellise parteilise agenda alusel olukorras, kus ta ei ole esmast hoolsuskohustust täitnud. Kus pole ühiskonnaga dialoogi peetud.
HR: Kui valitsus oma plaani läbi surub, siis kas seda on võimalik kahe aasta pärast peale valimisi ümber vaadata? Ilma et kellelegi oleks tekkinud õiguslik ootus ja see muutuks riigile veelgi kulukamaks.
UR: Poliitikutel on kindlasti hoolsuskohustus, mis eeldab mõistlikke ja ratsionaalseid poliitikavalikuid. Kindlasti on võimalus otsuseid ümber vaadata. Ja tekkinud kahju eest keegi ikka vastutab.
HR: Ehk te olete valmis selleks, et kui teie peaks kahe aasta pärast olema peaminister, siis vaatate need otsused ümber? Ja olete valmis ka praegustelt poliitikutelt ja valitsuse liikmetelt potentsiaalse tekkiva kahju sisse nõudma, sest neil on hoolsuskohustus?
UR: Nii üheplaaniline küsimus eeldab ühetaolist vastust. Ma vastan mõlemale jaatavalt. Mitte et ma kedagi hirmutaksin, aga ma tahan öelda seda, et kõik tänased otsustajad peavad aru saama oma otsuste sisust ja hinnast. See ei ole lihtsalt nii, et me tuleme ühel nädalavahetusel Stenbocki majas kolme- või neljakesi kokku ja langetame kogu rahva tuleviku mõttes inimpõlvi ja miljardeid puudutavaid otsuseid.¤¤¤
Eesti on nüüd turvalisem. Tuletõrjujaid ja politseinike eemaldatakse, medõed on endiselt vähem tasustatud kui baaris ettekandjad ja saime juurde eelmise aastaga ca 10 000 ametnikku, kelle palgafond on 26miljonit kuus ehk siis jämedalt 300 miljonit aastas.
Isegi automaksu eeldatatav sissetulek ei kata aeda ära...oi oi..
See on ainus tee, kuidas praegune sündikaat omale võimu saab kindlustada lolle tinistades. Panna suur osa inimesi rahanööri otsa kõlkuma, kes isegi kui ei taha, on sunnitud valima toiduahelat. Laenud on ju kaelas ja see muudab kõik põhimõtted. Ettevõtjad lasevad jalga siit, päristööd suurte maksudega ei taha keegi teha ja ongi sellel riigil lõpp, kui just ei suudeta luua matemaatiliselt võimatut ametnike riiki. Ausalt öeldes ei läheks isegi õue vaatama sellise klanni heaolu kaitseks.
Lase erasektor kõigele ligi, lase neil kõik maha kopeerida ja siis lekitada see interneedusesse. Elon Musk maksis kõigest 300 miljonit, et USa presidendiks saada :)
No ei läinud just kaua aega... Eriline jultumus on seda veel ajakirjanduseks nimetada ja sisuturunduspropagandat tasulisena pakkuda. St nii püütakse muuta rahva meelsust, sest enamus inimesi ei loe pealkirjast kaugemale või paremal juhul tasulise sisuturunduse tasuta algust ega jõua selleni, et seal käib jutt 70-85m kõrgustest tuugenitest, mitte 300m kõrgustest. Kui see pole nüüd peatoimetaja soolo, vaid jätkubki nii, loodan siiralt Isamaa jäämist valimiskünnise alla ja siis pole mõtet maksta enam ka Postimehe lugemisõiguse eest, sest samasugust ärihuvide poole kaldus propagandat pakub ERR täiesti tasuta.
¤¤¤Sel nädalal kõrgustesse tõusnud elektrihinnad sundisid Eesti suurima elektritarbija Estonian Celli taas tootmise peatama. Ettevõtte sõnul on absurdne, et tööstusettevõtte töö sõltub ilmast.
/.../
„Me peatasime tootmise juba teisipäeval ja ootame nüüd igal lõunal järgmise päeva hinda,“ rääkis Estonian Celli finantsjuht Meelis Kuzma Delfi Ärilehele. Seni on hinnad jäänud aga sedavõrd kõrgele, et tehast pole saanud taaskäivitada/.../Kuzma sõnul ei tohiks aga elektri hind sedavõrd palju ilmast sõltuda, sest see muudab siinse tööstuse konkurentsivõimetuks. „Meie tootmine on seisatud, aga konkurendid, kellel püsivad elektrihinnad alla 100 euro, jätkavad.“
/.../
„Me ei saa oma klientide ees antud lubadusi murda. Iga päevaga, mil tehas seisab, jääb Eesti majandusse laekumata umbes 300 000 eurot eksporditulu,“ lisas ta.¤¤¤
Vaata, investorite koha pealt oleme juba pekkis.
Investorile meeldib stabiilsus, meil pole stabiilsust olnud 8 aastat. Kõige maalähedasem näide on alkoaktsiis.
Tõstame, langetame, natukene tõstame, tõstame veel. Muudes maksudes käib sama jant.
Valitsused pole ka samas koosseisus püsinud üle 2 aasta - veel hullem märk ebastabiilsusest. See oleks loomulik miskile arengumaale aga mitte meile. Ei saa ainult meie suunas näidata, brittidel vist vahetus peaminister paar korda aastas suisa aga neil on jatukene rohkem amortisatsiooniruumi kui meil.
Ma ei näe lähema nelja aasta jooksul ühtegi suurinvestorit tulemas ega ka väikseid, liiga ebastabiilne ja kallis. Ütlen seda asjatundmatu ignorandina.
Paneel-tuugen on majanduslikus mõttes (elektri)hinnadumping. See toimib ainult börsielektritingimustes ja nende eesmärk on suretada (dumpinghinnaga) välja stabiilsed elektri tootmise viisid, et seejärel dumpinguga saavutatud olukorras kasumit teenida. Ärme unusta, et hinnadumping on saavutatud maksumaksjate rahaga makstavate dotatsioonide kaudu;)
Kujutame ette, et jaanipäevaks on (vahe)rahu. Aktiivset lahingutegevust mõnda aega ei jätku. Mis siis Venemaa alles jääb?
VFil on täna Ukraina vastu üle 600 000 sõduri. Ütleme, et toob poole ära. Kas 300 000 sõduri vastu on meil midagi panna näiteks 2026 aastal? Mitte ainult 3B riikidel aga koos liitlastega?
VF lennutab täna umbes 80 Geran drooni päevas Ukraina vastu. Pärast (vahe)rahu neid enam ei kulu. Aastaks 2026 on tal neid umbes 15 000.
VF kasutab täna päevas umbes 2500 FPV drooni. Kui neid ei kulu enam, siis on neid 2026 aastaks 450 000.
VF värbab täna edukalt umbes 1000 sõdurit päevas. "Kaotab" umbes sama. Kuid tähelepanuta on jäänud, et kaotustest pea kolmandik naaseb üksusesse mõne päeva või nädala pärast. Kuid see pole tähtis. Ainuüksi värbamise toel võiks VF sõjavägi kasvada +180 ... hea küll + 100 000. Kokku oleks meie suunal 2026 rivis 400 000 ja Ukraina suunal 300 000.
VF toodab aastas 3 miljonit 120mm+ mürsku. Kui neid enam ei kulu, siis ainuüksi poole aasta toodangut on 1,5 miljonit. Eesti-Läti piir rindejoonena on umbes 600km. Selline laskemoona kogus teeks 2500 mürsku kilomeetrile. Nii palju relvi on VFil küll, et see kogus ühe kuu jooksul välja lasta ... ~80 mürsku päevas, igale kilomeetrile Narva-Jõesuust kuni Daugapilsini.
Seda kõike ilma Põhja-Korealt "abi lunimata".
Soomukeid, tanke, iseliikuvaid suurtükke on VF ehitanud 2024 aastal sadades. Kui neid enam ei kulu ...
Eeslid, mootorrattad, tsiviiltehnika tundub mulle aga venelaste lahendusena olukorrale ja keskkonnale, mitte niivõrd nõrkuse märk. Ma ei ole kuulnud, et meie loodav sisekaitsereserv näiteks, oleks saanud "militaarset" transpordiparki. Minu teada vaadatakse aina rohkem tsiviiltranspordivahendite hankimise poole. Kas varsti hakkame enda üle ka irvitama?
M. Herem
Kui nüüd selle peale valitsus tagasi ei astu, on tegemist veel madalama mudaliigaga kui see, millele Ratas omal ajal punkti pani. Isegi, kui endisest rahamuulast peaminister poliitilist vastutust ei võta, oleks veelgi kummalisem, kui isegi kumbki koalitsioonipartner sealt välja astumiseks piisavat eneseväärikust ei oma. https://www.err.ee/1609610168/kliimaministeeriumi-memo-valit
sus-eksitas-meretuuleparkide-tuluga
Hea eeldus, et olukorras, kus poliitikutega seotud äridele külvatakse maksuraha helikopterilt, hakkab keegi samal ajal konkureerima ilma igasuguste toetusteta, et saada sellest hiljem langenud hinna tõttu vähem kasu... ainult et see ongi ainus plaan, mille puhul on üldse võimalik, et pikalt levitatud jutt tõele vastab:)
¤¤¤Arvutus saab tõeks vaid olukorras, kui ei arvuta sisse suuri infrastruktuuriinvesteeringuid ja eeldada, et turu vastu ehitatakse veel lisaks massiliselt tuuletootmist.¤¤¤
Xxx
Kõigepealt on vaja tuulikuid toetada, siis tuleb veel asju toetada miljardite eest, aga ärme sellest veel räägi, sest äkki selgub, et see toetusskeem polegi vajalik ega rahva jaoks mõistlik. Ärge küsige valitsuselt ometi detaile! Ärge kiusake neid! Meil on siin ju kolme partei sobing, mille sisu on see, et fantastilise elektrihinna loosungi all kandime rahva taskust raha oma soosikute taskusse ja nimetame seda vastavalt kas toetuseks, äriks või majanduse elavdamiseks. Mis siis, et numbreid ei ole ja need, mis on, ei klapi. Kes küsimusi esitab, on vaat et putinist ja külvab kaost.
Ja siin ei ole minu jaoks küsimus selles, missugune poliitik mulle meeldib või keda ma valin – mu töökirjeldus on olla iga poliitiku surmavaenlane. Lihtsalt praegusel juhul on küsimus selles, et elektriarve saab igaüks olenemata ideoloogilistest eelistustest.
Täieliku iba hea tunnus ongi see, kui keegi hakkab rääkima midagi sellist, et «oi-oi, putinist-kremli jutupunktid-kaos», sest sellega tapetakse kohe diskussioon ära ja vaigistatakse vastaspool. Aga mis muud on vastaspoole vaigistamine kui diktatuuri tunnus? Ja kui sellise sobinguga vahele jäädakse, ei soovita kindlasti ei mugavaks muutunud toolist loobuda – miks peaks, vastutust ju ei ole? Kas tõesti on Eesti demokraatiast saanud asi, mida tehakse kord nelja aasta tagant paari sekundiga oma häält andes ja pärast tuleb olla vait?
Demokraatia on asi, mille eest tuleb kodanikena seista iga päev – nii nagu seisad iga suhte eest. Kui ma valin omale mehe ja selgub, et too osutub vägivaldseks, ei mõtle ju keegi, et «oi-oi, kahju küll, aga ise valisid – oota nüüd neli aastat, siis pääsed, senikaua las rusikad käivad.» Miks peaks see siis demokraatia ja valitud rahvaesindajate puhul teistmoodi olema? Miks neli aastat naisepeksu pole okei, aga neli aastat kehva riigijuhtimist, mille käigus kaotavad inimesed oma raha ja vara, on?
Xxx
#Euroopa Liit peab kiiresti astuma samme aja jooksul kuhjunud erinevate elektrimaksude kaotamiseks. «USAs moodustavad need kuni kümnendiku tarbijate elektriarvest,» tõdes ta, lisades, et Iberdrola koduturul Hispaanias võivad maksud moodustada 40 protsenti arvest. Galáni sõnul peab euroliit leidma võimalusi maksutaseme USAga sarnasemaks muutmiseks.#
https://majandus.postimees.ee/8201450/eestis-hautakse-uut-vo
imsat-lisamaksu
Teine mure on eranditega. Remmelgas ütleb, et need riigid, kes on ETS2 direktiivi vastu võtnud, on teinud seda ilma eranditeta. Aga erandeid tahaks Eesti teha maksimaalselt. Erandeid võivad saada põllumajandus, metsandus, riigikaitse, kalandus, laevandus ja lennundus. Kuidas nüüd teha nii, et tanklasse ei peaks piltlikult öeldes talongiga end tõestama minema? «Küsimus on selles, et tanklas ei peaks märku andma, kas ostetav kütus läheb auto või traktori paaki ja samas poleks ka pettuste riski,» ütleb Remmelgas.
Millal hakatakse tegema?
Tänavu kogutakse juba ettevõtete käest info kätte, 2027. andmete alusel hakkaks siis uus maks kehtima alates 2028. aastast.
Remmelgas ütles, et praegu on arvutused tehtud selliselt, et CO2 kvoot maksab 45 eurot/tonn. (Täna maksab CO2 kvoot ligi 73 eurot tonn ja 45 euro juures pole see kaubelnud alates 2021. aastast. Remmelgas ütleb, et ETS2 süsteemis on oma CO2 kvoodid, mille puhul on eeldus, et need on odavamad.). See tähendaks, et toasoe kallineb 17%, bensiin10 senti ja diisel 12 senti liitrist. Toasooja puhul tuleb arvestada, et kliimaministeeriumi andmetel on 60% pakkujatest juba ETS1-CO2 süsteemis ning neile topeltsüsteemi otsa ei tule. Kui Eesti rajab elektrivõrgu tarbeks uued gaasijaamad, siis neile lüüakse samuti CO2 kvoot peale, mis muudab elektri kallimaks. Remmelgas ütleb, et põlevkivi ikkagi kallimaks kui gaas, sest sellest elektri tootmisel eraldub rohkem CO2 heidet.
¤¤¤Meenutame Lennart Meri lihtsat vastust küsimusele, mida tahab väike rahvus: «Säilitada oma keelt, oma traditsioone, oma elulaadi, jääda selleks, kes ta on.» See ei ole kuritegu, see ei ole natslus, see ei ole midagi enneolematut. See on see, mida suurrahvad teevad iga päev küsimust esitamata, sest see on nii enesestmõistetav. Aga väikerahvas peab justkui kogu aeg õigustama oma tahet olla tema ise. Mitte «mitmikidentiteediga» kodanikepõhine globaalne küla, vaid Eesti, põhiseadusega kinnitatult rahvusriik/.../Elad Eestis, aga identifitseerid end teise rahvusena. Seda pole minu teada keegi pahaks pannud. Mida pannakse pahaks, on see, et siia sisserändajatena – ja meie silmis okupantidena – saabunud halli passi omanikud ei ole «erinevatel põhjustel» suutnud aastakümneid selgeks saada ei eesti keelt ega õppinud austama seda riiki, kus nad on juba nii pikalt elanud. Sest riigikeele omandamine on selle austuse väga oluline osa/.../Vene keel on eestlaste jaoks olnud üle poole sajandi okupantide keel. Keegi teine – ei venelased ise ega ka kõiketeadvad lääneeurooplased – ei saa meile öelda, et see ei ole nii, et see on valesti mõtlemine. Nii suur osa eestlasi paraku tunneb, sest on omal nahal kaua pidanud tundma seda arrogantsi poodides, tänaval, teenindusasutustes ja mujal, kus terve vene aja käratati eesti keeles rääkijale: govori potšelovetšeski – räägi inimkeeli.¤¤¤
Teed näitas energeetikasektor, mille lisandväärtus kasvas 21%. Sellele järgnesid kinnisvaraalane tegevus ning info ja side, mõlema lisandväärtus suurenes 5,7%. Väärib mainimist, et ka töötlev tööstus väljus kriisist, kasvades 0,5%. Kaubanduse lisandväärtus kasvas samuti 0,8%,“ lisas Müürsepp.
Negatiivse mõjuga paistis välja ehitussektor, mille lisandväärtus vähenes 12,9%. Sellele järgnesid veondus ja laondus ning haldus- ja abitegevused.
Kõik need alad on ju rahva taskust tulnud rahadega kasvanud- kõrge elektrihind, kallinenud kinnisvara, kallid sideteenused, toidukaupade hinnatõus. Töötlev tööstus, kus ka tegelikult tööd tehakse, kõigest 0,5%. Ehituses ei toimunud midagi positiivset, ehitajad passisid niisama,s est tellimusi ei ole.
Riigi majandus ei ole kinnisvara või interneti või elektri müümine.
¤¤¤Nimelt suurima osa SKT kasvust sel perioodil annavad maksutõusud. Täpsemalt tõusid võrreldes aastatagusega netotootemaksud (käibemaks, aktsiisid, tasud) kuus protsenti, kui aga need lahutada kogu neljanda kvartali majandustulemustest, saame majanduskasvuks kvartalis vaid 0,5 protsenti ning aasta arvestuses, nagu hindab ökonomist Tõnu Mertsina, hoopis majanduslanguse 1,1 protsenti.
Majanduskasvu on samal ajal ergutanud ka sisetarbimine 1,2 protsendiga. Miks? Ka selles on täielik valitsuse mõju: nimelt on seal kasvu põhjuseks transpordivaldkonna dünaamika ehk automaksu eel tehtud sundostud enne maksu jõustumist. Detsembris 2024 ainuüksi kasvas AMTELi hinnangul uute sõiduautode müük 97,1 protsenti.
Netoeksport oli paraku miinuses. Swedbanki eilsel hinnangul maksutõusude ja inflatsiooni koosmõjus palgasaajate ostujõud sel aastal halveneb. Valitsuse majanduspoliitika paraku töötab majanduse ja inimeste ostujõu taastumisele vastu. See on suur probleem, eriti arvestades rahvusvahelist määramatust ja selle mõju Eesti eksporditurgudele.¤¤¤
Rommel- ärge rääkige mulle probleemidest, pakkuge lahendusi.
Panen siia viimase aja asjalikud arvamused mis võiks lahendada Eesti majanduse ja julgeoleku seisakut. Midagi uut ei ole ja kõik teemad on ka siit foorumist läbi käinud. Lihtsalt lahenduste osas on eriarvamusel oldud.
Presidendi kõnest:
- Riigikaitse kulud 5% peale
- Energeetikas otsused, mis eelistamata üht tehnoloogiat või turuosalist teisele lähtuks tervikpildist ega koormaks tarbijaid pikaajaliste kohustustega.
- Eesti heaolu võtmeküsimus pole mitte ümberjagamine, vaid suurem tootlikkus. Tootlikkuse kasv olgu majanduspoliitika päris siht. Eestisse välisinvesteeringuid otsides ei pea me esmalt küsima, kui palju töökohti need loovad, sest tööjõudu on meil ju niigi puudu. Peame valima ka investeeringuid selle järgi, kui palju need kasvatavad siinset tootlikkust ja pakuvad võimalusi teadmismahuka majanduse arenguks
- Tehnoloogiaga käsikäes peab ettevõtlusse liikuma teadus.
- Suur osa uuendusi ei tule otseselt teadusasutustes tehtust, vaid meist endist, kui me nuputame välja viisid, kuidas senist tööd tõhusamalt teha. Inimlik leidlikkus, loovus ja katsetamisjulgus on olulised, et saaksime igapäevatööd tulemuslikumaks muuta.
Tootlikkuse tõusuks vajame ettevõtetes ja ühiskonnas kultuuri, mis ei keskenduks liialt tänastele juurdunud harjumustele ega keelaks uue proovimist.
- asjaajamine lihtsamaks
- Bürokraatia kurnab. „Mitte-minu-tagahoovi” hoiak peatab majandusarengu. Majandus ei saa toimuda ainult Tallinna büroohoonetes ja Virumaa tuhamägede vahel. Ta peab mahtuma mujalegi. Jah, see tähendab, et ka kellegi kodu lähedusse.
- hariduse uuendamine
Mart Saarna rääkis majanduse osas paljuski sama, mis president enda kõnes, eks need kaks molekulaarbioloogi ja teadlast on omavahel ka palju suhelnud.
põhiline erinevus meie ja põhjamaade ettevõtete vahel on see, et Eesti ettevõtja ei pane raha teadusesse. Soomes, Rootsis ja Taanis panevad ettevõtted ise teadusesse 2/3, riik 1/3. Eestis ettevõtted ise raha teadusesse panna ei taha.
mis puudutab majanduse tootlikkust ja nutikust, siis Saarna tõi välja ainult IT valdkonna, kus asjad on olnud paremad.
Et siis tuleme uue nimega mõistlikku juttu ajama ja siis teise nime alt endale vastu vaidlema või mis see su strateegia nüüd ongi?
Selline nimedega pendeldamine on reeglite vastane tegevus!
Sellise jamaga satud ainult huviorbiiti tagasi.
Miljoneid meil veel jätkub. Ilmselt on ka arvutid vajalikud.
https://www.err.ee/1609623203/eesti-keskmine-palk-tousis-aas
taga-kaheksa-protsenti-1981-eurole
Info ja side tegevusalal oli aasta keskmine 3484 eurot
Kõrgeim keskmine palk oli 2024. aastal info ja side tegevusalal, täpsemalt 3484 eurot. Sellele järgnesid finants- ja kindlustustegevus (3127 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusala (2697 eurot).
Tegevusalad, kus kõik põhineb inimeste igakuistele maksetele- internet, telefonid, telekas, elekter, küte, kindlustused, laenumaksed. Ja see maksja saab ise keskmiselt 1000- 1600 brutos.
Siin on lihtsalt silmaringi laiendav ja pikem lugu tariifisõdade ajaloost, mida tasub teada, et oskaks oodata, mis praegusele tariifisõjale võib järgneda. Igal juhul ei saa siis enam süüdistada ühte Kaja riigi kriisi juhtimisse oma (sõprade) ärihuvide pärast, vaid siis saame osa juba kriisist, mille põhjused on mujal. Kaja saab tänada vaid riigile "sobivate" kaartide kättemängimise eest suuremasse kriisi sisenemiseks. https://arileht.delfi.ee/artikkel/120360930/miks-trumpil-on-
voimu-tollimakse-dikteerida-oppetunnid-ligi-saja-aasta-tagus
est-tariifisojast
¤¤¤Ahelreaktsioonina süvendas USA otsus teiste riikide seas protektsionismi, mistõttu levisid kaubanduspiirangud üle kogu maailma, peale tariifide tõrjuti välismaist toodangut ka nt impordimahu piirangute kaudu jms. Näiteks kui 1930. aastal tuli 70% USA kaupu Briti turule tollivabalt, siis aasta hiljem oli osakaal kõigest 20%.
/.../
Seega levis protektsionismi tuules USA-st 1929. aastal alguse saanud ajalooline majanduskriis Suur Depressioon üle maailma. Majanduslikult suurimates riikides kukkus rahvusvaheline kaubandus üle 50%. Mõttekoja American Enterprise Institute teadlane Claude Barfield toob esile, et Smooti-Hawley seadus ei pikendanud depressiooni ega süvendanud majanduslangust mitte ainult USA-s, vaid kogu maailmas. Rõhk sõnal „süvendas“, sest erakordse kriisi lätteid oli palju: nii sellele eelnenud arutu eufooria börsil, kus jaeinvestoritele anti rohkesti laenu, et nad saaksid aktsiarallist osa, pangajooksud, põlde hävitanud tolmutormid ja keskpanga piiritletud käitumine. Seetõttu kahanes USA tööstustoodang nelja aastaga umbes poole võrra ja SKP 29%, töötusmäär kasvas 4,6%-lt 24,9%-le, hinnad langesid 25% ja kolmandik USA pangandusest varises kokku.¤¤¤
Palju on räägitud sellest, et suured riigid on paindumatud ja aeglased ja Eesti kui väikeriigi eeliseks on kiired otsused ning majanduslik manööverdusvõime olukorras, kus suurriigid alles suuna muutmist hakkavad arutama. Reaalsus on olnud pigem midagi muud. Näeme venemaa puhul, kuidas putin ütleb ja see kehtib järgmisest päevast kogu suurriigi ulatuses. Täpselt sama teeb Trump praegu USA-s, et uskumatult järsud pöörded jõustatakse sama päeva õhtuks. Lingitud artikkel näitab, kuidas maailma teiseks suurim riik suudab hetkega reageerida USA tariifidele ilma igasuguse demokraatiast mögisemisemiseta, vaid ongi pudelid kastidesse tagasi laotud ja müügilt kõrvaldatud. See on täiesti uskumatu, kui saamatu on selle kõige kõrval zooroopaliit. Kordan ennast, et täna olekski minulgi häbi sõita ringi teslaga või võtta taskust välja iPhone, sest see on just see viimaste aastatega USAsse investeeritud raha, mille najal praegune laamendamine toimub. Kaa paarikümne aasta vanuse Jeebiga on nüüd piinlik sõita, kuigi sel ajastul oli USA tegevus palju vähem piinlik praegusest (ja viimastest aastatest). Tavatarbijate jõud on suur, sest meid on palju, tuleb hakata tegema veelgi enam korrektuure oma tarbimisharjumustes. https://arileht.delfi.ee/artikkel/120361799/kanada-vastus-us
a-tariifidele-me-keelame-teie-alkoholi-muugi-meie-riigis
¤¤¤Nädala keskel andis Kanada valitsus käsu kõik Ühendriikides toodetud alkohol riiulitelt eemaldada ja kastidesse tagasi panna, tänaseks on see pea üleriigilest tehtud.¤¤¤
¤¤¤Kui Michal leiab, et asi ebaõnnestus, siis peab ta tulema parlamendi ette ja esitama valitsuse lahkumisavalduse. Siis on pall jälle presidendi käes/.../Meil on põhimõtteliselt nõutav, et valitsusel oleks igal ajahetkel parlamendi usaldus. Parlamendi usaldus tähendab seda, et parlamendis on heaks kiidetud valitsuse põhimõtteline koosseis/.../Parlamentaarses riigis tuleb otsuste vastuvõtmisel täita protseduure. Parlamendi töö ei ole ükskõik mis suunas üle halajasala kõndimine, vaid selle ületamiseks tuleb käia selleks ettenähtud kõnniteel/.../«Kui me teeme näo, et see meid ei häiri, siis jääb see alatiseks nii. See pole see Eesti,» sõnas Adams.¤¤¤
Huumori valdkonda läheb ka peaministri avaldus, et et uus valitsus on vanemast parem selle võrra, et tehakse teoks valitsusest välja visatud sotside hiljutisi ettepanekuid:)) See lihtsalt pole võimalik, et liberaatide valijad tõesti nii rumalad on, et nii alatut mängu läbi ei näe. Mitte, et neist lahti saamises midagi halba oleks;) https://www.delfi.ee/artikkel/120362259/laanemets-laheb-vali
tsustuli-lahendama-kolme-ettepanekuga#cxrecs_s
Kogu see nato ja eu on ikka paras huumor. Muudkui jahuvad,et tugevam kui kunagi varem aga reaalsus on see, et iga otsuse tegemine võtab liiga palju aega või jääb üldse ära.
¤¤¤Siseministeeriumi programmis „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine 2025– 2028“ on kirjas, et 2030. aastaks on loodud piirkondlikud valvekaamerate ja muude valveseadmete võrgustikud, mis on vajaduse korral ühendatud asjaomaste asutustega.¤¤¤
¤¤¤Kõikvõimalike tehisaru lahenduste üleküllus ja riigi dehumaniseerumine selle kodanike silmis tekitab järjest enam trotsi, soovi näidata enda kui inimese üleolekut anonüümsest süsteemist.¤¤¤
¤¤¤Yksikään Virossa toimiva liikepankki ei kuitenkaan suostunut, eikä ole suostunut vieläkään, avaamaan myymälän taustayhtiölle pankkitiliä. Viimeisen päälle sisustettu myymälä joutuikin pitämään ovensa kiinni pitkään, ennen kuin edes tilapäinen ratkaisu lopulta löytyi. ”Oma käsitykseni on se, että virolaiset pankit tulkitsevat virheellisesti rahanpesulakia. Ongelma ei koske vain omaa myymälääni, vaan eräs paikallinen, alalla pitkään toiminut virolainen asekauppakin joutui vaihtamaan pankkipalveluidensa tarjoajaa”, Uronen kertoo. ”Käytämme nyt Wise-pankkitiliä. Se rajoittaa toimintaamme tietenkin merkittävästi.” Ironista on, että rahansiirtopalveluja tarjoava Wise – aiemmalta nimeltään Transferwise – on alun perin virolainen yritys.¤¤¤
¤¤¤Liiketoimintamahdollisuuksia on Virossa heikennetty ja osittain estettykin parin viime vuoden aikana niin huomattavasti, että nähtävissä on jopa ollut yrittäjien joukkopakoa Virosta erityisesti Liettuaan. ”Mikäli veronkorotuksia ja veroluontoisia maksuja ei pikapuoliin muuteta paremmin vastaamaan yritystoiminnan vaatimuksia, Viron tulevaisuus näyttää varsin harmaalta.”¤¤¤
Loomulikult me usume seltsimees ametnikku, kes ütleb, et ei mingit reaalajas jälgimist ei hakka toimuma.
Aga politseiga (st inimkujul) on tänapäeval ainult kaks teemat- pead neid kartma siis kui oled napsumees ja kiiruseületaja- siis on võimalus, et mingil hetkel jääd vahele. Muudel juhtudel, st riku igasugu muid seadusepunkte, on vahelejäämine sisuliselt olematu. ollivoodi filmides peab politseinik su auto kinni ja toksib tagatuld, sest see ei põle, eestis võid suvaliste poolpõlevate või omaaretatud hiina esituledega politseile vastu sõita ja nad ei kergita kulmugi. Ilmselt jälgivad pingsalt autos olevat radarit- ehk näkkab ja mõni sõidab sirgel lõigul sajaga.
Kusjuures ei ole nii. Eile sai nähtud lillepoe parklas politseid ülestõstetud kätega inimest läbi kobamas ja ümber seisis neid seal ikka üpris mitu, käed kabuuril. Ilmselt oli kodanik ostnud lubatust rohkem lilli, misjärel tekkis ülekaal vms. Või vähemalt plaanis seda teha, aga õiguskaitseorganid reageerisid ennetavalt, mis on muidugi hea.
Meenub mõne aasta tagune juhtum, kus külavahel kruiisiv politsei ekipaaz pidas koos vanemaga, s.t minuga, kinni jooksurattaga sõitva lapse (kellel lähedalasuvale mänguplatsile mineku tuhinas ununes maha rattakiiver ja ma tõesti kohe ei märganud seda) ja seejärel peedistasid meid seal oma pool tundi. Vahepeal sõitis kinnipidamiskohast mööda umbes kümmekond elektrilise ja tavalise tõuksiga liiklevat last, kelledest osadel samuti puudusid kiivrid. Aga seadus neilt ei nõua, selgitati lahkelt. Jaburus, kutsu või Ansipit appi. Eks oli seal kerget vaidlustki loomulikult, sest tundus siis ja praegugi, et antud juhtumile on kulunud juba liigagi palju maksumaksja poolt kinni makstud väärtuslikku tööaega. Vahepeal oli juba selline jutt, et viime jaoskonda, mida siin enam jahuda. Tegime siis eriti alandlikud näod pähe ja kuulasime veel kord(ümbes kümnendat siis) kohustusliku epistli ära ja lubasime pühalikult järgmisel korral kolm korda kontrollida, et kiiver ikka pähe saab, ja õigesse pähe jne. Nojah, meil oli lõpuks ümber ka kolm relvastatud ja keskmisest närvilisemat politseinikku, mis kokkuvõttes 6 aastast last üsnagi traumeeris, mänguplatsi tuju oli tükiks ajaks kadunud. Ime, et seni veel koju pole tuldud uurima, et kas ikka pühkisid korralikult ja pärast käsi ka pesid. Aga sinnapoole see elu paistab liikuvat.
Su kõnepruuk on selline, et tõenäoliselt oleks isegi sinuga pikemalt vestelnud. Enamasti saab politseiga ikka normaalselt suheldud ja sõbralikult laiali mindud.
¤¤¤Inimestel on vale arusaamine, et nad «koguvad» esimesse pensionisambasse. Sinna ei saa raha koguda, kuna praegu töötavatelt inimestelt kokku kogutav raha makstakse jooksvalt praegustele pensioniäridele välja. Sinna ei kogune mitte midagi. «Inimestel kogunevad esimesse pensionisambasse poliitikute antud lubadused,» rääkis ta. «Lubadus ei ole raha. Nende õiguste täitmine sõltub poliitikute lubadustest, see pole lepinguline kohustus.»/.../ juba täna on näha, et seda nooremat põlvkonda, kes mind peaks hakkama üleval pidama, on kaks korda vähem¤¤¤
¤¤¤USA on andnud alliansi käsutusse teatava koguse B-61 tüüpi tuumapomme, mis paiknevad küll Euroopas, kuid on alaliselt USA kontrolli all. Siit algabki ebakindlus. NATO võib konflikti korral küll kollektiivselt otsustada tuumarelva kasutamise, kuid selle otsuse praktiliseks rakendamiseks on ikkagi vaja USA presidendi kinnitust. Täna on see sama president teatanud, et neid liitlasi, kes piisavalt ei maksa, ta kaitsta ei kavatse.¤¤¤
¤¤¤Mõnepäevane elektrikatkestus võib viia terve Lasnamäe evakueerimiseni/.../Kõiki neid enam kui 100 000 inimest peab seejärel toitma, majutama jne.¤¤¤
Lisaks USA'le on tuumamalakas ka Prantsusmaal ja UK'l. MA UK doktriini ei tea aga prantslaste tuumadoktriin on alati olnud, et lase enne, küsi pärast küsimusi.
Pensioni kohta ei tea, ma näen, et riik kogu aeg kannab raha mulle. Ju olen midagi valesti teinud.
Kahjuks järjekordne häma, kus palgast räägitakse aastates, inflatsioonist 3 kuu lõikes jne, aga oluline jäetakse üldse puudutamata. "Halva tuju" põhjus ei peitu mitte statistika numbrites, vaid inimeste usaldamatuses (alla 20% usaldab koalitsiooni!!) võimu vastu. See paratamatult puudutab ka tulevikku puudutavaid (ostu)otsuseid.
Miks? Kõik teame seda alates valimistulemuste teatavakstegemisest. Nii kaua, kui see "miks" põhjus pole kõrvaldatud, ei ole ju mingit põhjust ka optimismiks ega usalduse taastumiseks. Aga analüütik süüdistab ohvreid selles, et nad usalduse kuritarvitajaid pole võimelised enam usaldama... aga selliseid analüütikuid peaks siis ikkagi usaldama? :)
Karikkad nutavad:))
Artikkel ei tõesta ega kinnita midagi, lihtsalt konkreetsed tuntud näod (Rain Epler, Koit Toome, Urmas Sõõrumaa, Desiree Mumm, Oleg Gross, Kai Realo, Peeter Koppel, Mallukas) räägivad endi kokku tõmmatud tarbimisharjumustest. Ju neil ei lähe siis nii hästi kui varem. Vaestel õnneks läheb, kui maksufestivaliga just nendelt on otsustatud proportsionaalselt rohkem raha ära võtta. https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120365576/ka-rikkad-ja-ku
ulsad-hoiavad-raha-kokku-kain-nuud-uks-aste-odavamates-resto
ranides
Mingit nutmist seal küll ei olnud, mõni on miskit natukene kokku tõmmanud, aga et tegu keskmisest jõukamate või väga jõukate tegelinskitega, siis rohkem selline klikimagneti artikkel.
Muidugi klikimagnet, see on erakapitalil põhineva ajakirjanduse eesmärk;) Jõukad inimesed pööravadki oma kulutustele rohkem tähelepanu, on varemgi kritiseerinud hirmkallite tanklakohvide papptopsikunaudinguid, et nad joovad parem oma kohvi kodus palju odavamalt ära. Samal ajal on seal kohvijärjekorrad lihtsatest tööle siirduvatest inimestest... eks see on ka üks (üldse mitte väheolulistest!) põhjustest, miks ühed on jõukad ja teised mitte ning siin pole riik küll milleski süüdi.
Tanklatest veel, et kunagi olid tanklaburksid-kebabid, soojad võileivad jne täiesti restoranihindadega. Aastatega on tanklatoidu kvaliteet tõusnud ning hinnad jäänud peaaegu samaks, kuid samal ajal on kõik teised hinnad eest ära jooksnud. Veidral kombel ongi nüüd tanklate pakutav kiirtoit muutunud hinna poolest üsnagi konkurentsivõimeliseks. Loomulikult saab mujalt odavamalt-paremat, kui ei arvesta sinna sisse toidu kättesaamisele kuluvat aega ega selleni jõudmise kilomeetreid.
Vahel mõelnud, et mis ajab inimest seda kallist tanklakohvi lürpima kui kodus võid ju termosesse samasuguse teha. Aga äkki ei oska teha ja nii joodki papptopsirüübet. Paljudel juhtudel ju needki mõne kuulsa eestimaise barista heakskiiduga.
Aga äkki need ongi inimesed, kes oma keskmise palga kulutavadki sellise väikese igapäevase naudingu peale- kohvikene, burksikene, õhtul poest õllekene ja vorstikene, nädalavahetusel mingi süldibänd kuskil külakõrtsis või järjekordne popkornihaisuline ameerika kiirtarbimisfilm kohalikus kobarkinos jne- tavalise inimese tavalised rõõmud ja ei elagi selle nimel, et mammonat kokku ajada, sest saab väga hästi aru, et ta pole selleks suuteline ja kui laeks jääb uue skooda liisimine, on ju elu igati korda läinud. Lihtsa inimese lihtne elu ja lootus, et homme s.tem ei oleks.
Kontekstis välja rebimata lühikokkuvõte: Pakrineeme Sadama OÜ koostöös Alexelaga tegi alates 2013 head lobitööd ja hirmutas Eleringi nii ära, et Riina Sikkut (SDE) kandis esimesele 30 milkut euri, riik kulutas veel 20 milkut otsa ja nüüd maksab 700k aastas püsikulu. Ükski laev pole seal siiani peatunud.
Lihtsalt meenutuseks, et pankroti sisuline tähendus seisneb selles, et KEEGI TEINE, kellel on samuti raske, peab ise oma vahenditest maksma kinni need tekitatud kulud (või saamata jäänud tulu). Ja kui see teine pole piisavalt edukas võõraste arvete kinni maksmiseks, läheb ka tema pankrotti ja need kulud peab maksma kinni keegi kolmas. Nii see lumepall kasvab, tasuta lõunaid ei ole, lõpuks keegi ikkagi maksab.
¤¤¤Materiaalset ilmajäetust, mis tähendab, et ei saa endale lubada mitmeid ühiskonnas laialt levinud hüvesid, tunnetavad statistikaameti andmetel peamiselt need pensionärid, kes elavad üksi – 2024. aastal 12,8% üksi elavatest üle 64aastastest. Suurem oli see näitaja ainult üksikvanemaga leibkondades, kus ilmajäetust tunnetas 25,3%.
Kokku tunnetas mullu ilmajäetust 7,7% Eesti elanikkonnast ehk ligi 104 700 inimest. Ilmajäetuse määr näitab nende isikute osatähtsust, kes ei saa endale võimaldada vähemalt viit komponenti 13-st:
- õigeaegne üüri- ja kommunaalkulude tasumine;
- kodu piisavalt soojana hoidmine;
- ettenägematute kulutuste katmine;
- üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömine;
- nädalane puhkus kodust eemal;
- auto;
- kulunud või kahjustatud mööbli väljavahetamine;
- kulunud riiete asendamine uutega;
- vähemalt kaks paari heas seisukorras ja meie kliimas sobilikke välisjalanõusid;
- kas või väikese summa kulutamine enda peale igal nädalal;
- regulaarselt mõnes tasulises vaba aja tegevuses osalemine;
- vähemalt kord kuus sõprade või sugulastega kokku saamine, et koos süüa-juua;
- vajadusel isiklikul otstarbel koduse interneti kasutamine.¤¤¤
https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120368562/parter-muudi-pe
a-paevaga-valja-partelpoja-ja-malluka-uue-vestlusohtu-pileti
d-laksid-kalli-hinnaga-nagu-soojad-saiad
Veidi üle 1800 inimese olid kuulama tulnud Kroonika meelelahutusauhindadel parima podcasti tiitliga pärjatud ja kuulajate poolt kõrgelt hinnatud „Salajuttude“ suurejoonelist vestlusõhtut.
Väljamüüdud Alexelasse jõudes näen peamiselt ainult naisi, üks kaunim ja sätitum kui teine. Ägedatest riietest ei ole mõtet rääkida, „Salajuttude“ vestlusõhtule on tuldud ikkagi full glam meigi, soengu ja päevitusega. Peamiselt on publikul seljas tumedates toonides rõivad, mis nägid šikid välja. Suure inimsumma sees märkasin heal juhul käputäie mehi, kes arvatavasti on kohale veetud oma kallimate poolt.
Mis tulevikku sa tahad riigile, mille tulevased emad ummistavad taolisi vestlusõhtuid?
Kui palju võib Alexela kontserdimaja 1829 istekoha väljamüümine duole sisse tuua? Kroonika arvutuste kohaselt on pelgalt Alexela kontserdimaja väljamüümise piletitulu juba üle 80 000 euro. „Teie arvutus on täitsa loogilises suurusjärgus,“ kinnitas Pärtelpoeg. Kui esimese vestlusõhtu tavapiletid maksid ilma vahendustasuta 20–25 eurot, siis teisel vestlusõhtul olid nende hind tõusnud 25–45 euroni. Äsja toimunud vestlusõhtule sai VIP-pileti koos sponsorite nännikotiga 35 euro eest, eesootava ürituse samasuguse pileti eest tuli välja käia juba 75 eurot.
Sisulooja selgitas, mis on nende vestlusõhtu peamised kuluartiklid. „Suur saal tähendab ka suuri kulusid – alates tehnikast ja meeskonnast kuni turunduse ja, jumal tänatud, glamuursete kleitideni välja,“ tõi Pärtelpoeg esile. Tõepoolest, Kroonikale on mitmelt poolt viidatud, et Alexela kontserdimaja sääraseks ürituseks rentimise hind võib jääda 20 000 euro kanti. Kristina lisas, et ettevõtmise eesmärk pole siiski raha teenida, vaid teha midagi ägedat, mis päriselt inimestele korda läheb.
Kui saali rendihind piletimüügist kogunevast tulust maha arvata, jääb duole alles üle 60 000 euro. Eeldades, et tehnikale ja kõigele muule võib kuluda umbkaudu sama suur summa, kui saali üürimisele ja tulu tehakse sõbralikult pooleks, võib kumbki koju minna ligi 20 000 euroga. Pole paha ühe vestlusõhtu kohta!
Kaardilt on näha maa+numbrid, keda on vaja evakueerima hakata. Seal probleemid ja lahendused üsna detailselt lahti räägitud. Raske midagi tsiteerida, kuid autofoorumi kohaselt tsiteerin siis seda autosid puudutavat osa. Kui palju on praegu (st enne paanika tekkimist) kellelgi kütust kodus varuks? Et ei juhtuks jälle nii nagu viimati peldikupaberi ostuhullusega:)
¤¤¤Lisaks magamisvarustuse hankimisele tuleks ohuolukorda jälgides hoida kuklas ka kütusevajadust. „Kui kraane pole veel kinni keeratud, tasub osta ka kütust varuks,“ soovitas Mai. Nimelt juhul, kui evakuatsiooni toimumise ajaks ei ole tühjaks evakueeritavas piirkonnas enam voolu, saab kütusest jalamaid defitsiit, sest tavatanklad siis ei toimi. Selleks puhuks on olemas autonoomse elektritoitega tanklad ehk nn avariitanklad, mis töötavad ka elektrikatkestuste korral. Kuid neid on riigi peale üpris vähe. Ulatusliku evakuatsiooni alal ehk Kagu- ja Ida-Eestis on kokku vaid neli autonoomset tanklat: Võrus kaks ning Põlvas ja Jõhvis üks. Ühtlasi saab ju ühel hetkel paagitäide ka otsa. Autonoomsetes tanklates (v.a Harjumaal) peab olema üksnes 10 000 liitrit diislikütust ja sama palju bensiini, mis tähendab, et kui iga tankija võtab vaid 20 liitrit, jätkub ühes autonoomses tanklas kütust 1000 autole.¤¤¤
Hoopis teisel teemal - suur probleem poliitikas, sest parteide ülevõtmisi ja ülevõtmiste ebaõnnestumisi oleme näinud juba piisavalt. Praegu on koalitsiooni toetus alla 20% ja teerulli töö sõltub vaid mõnest üksikust hääestki. St riigi suunda saab muuta ainult mõne üksiku hääle ostmisega (või nt tema perekonnaliikme santazheerimisega vms). No ei ole mitte väike julgeolekualane probleem, kuigi põhiprobleem on ikkagi selles, et kogu ühiskond on (oli) lõhenenud suht täpselt pooleks. Õnneks enam pole asi nii hull. Tsiteerin seal kirjeldatud Saksamaa näidet, mis võib vabalt korduda ka praeguses Eestis meile teadmata väliste huvide tõttu - sellepärast on oluline, et koalitsioonil oleks PÄRISELT enamuse rahva toetus.
¤¤¤CDU/CSU rehkenduse kohaselt pidid hääled umbusaldamiseks napilt kokku tulema. Seega oleks liidukantsleriks tõusnud konservatiivide juht Barzel. 27. aprillil 1972 hääletusel aga läks oodatule vastupidiselt. Sotsi umbusalduse vastu oli 249 saadikut ja poolt 247. Kaks inimest hääletasid kokkuleppest teistmoodi. Hiljem selgus, et need olid konservatiivid Julius Steiner ja Leo Wagner, kes olid saanud Stasilt 50 000 Saksa marka. See raha muutis ajalugu, Euroopat ja tõenäoliselt ka eestlaste saatust.¤¤¤
neid "sõja" jutte ja artikleid tuleb järjest juurde. Täna oli ETV hommikul terevisioonis lõik korteriühistutest kus lahati küsimust, et kas kortermajades on pommivarjendeid jne. Ühesõnaga, mis on teie arvamus, kas asi on juba väga hapu ja tuleks otsejoones välismaale sõita? No ega valitsus ju midagi ei ütle, isegi kui asi oleks väga hapu, paanikat ei soovi keegi külvata. Nagu Titanic, et pidu käib ja bänd mängib, aga laebv vajub põhja.
Selleks, et saada võrdusmärgi taha sõna sõda, on eelnevas tehtes veel liiga palju muutujaid, et olla üheses vastuses kindel. Aga senine harjumuspärane reaalsus on siiski muutunud ja sellega tuleb arvestada, mitte eitustega ennast petta. Järgmine reaalsuse muutus tuleb siis, kui ukr sõda läbi saab.
Varjudes on sõda meil käinud juba alates pronksõduri ära tassimisest, enne seda isegi. Inimesed on lihtsalt pimedad ja uinutatud. Ma ei ütle, et peaks paaniliselt midagi tegema kuid 7 päeva toidu ja veevaru võiks kodus olemas olla. Asi, millega lõuna eestlased suht kodused on tänu sealsetele eluoludele nii voolu kui teepuhastuse koha pealt. Valitus viskab ainult roheeesmärgiga ja üle reguleerimisega kaikaid kodaratasse, et kodanikud ei oleks majapidamise kaupa iseseisvad. Kipselamud ei ela üldse midagi üle.
Me oleme piiririik väga ebameeldiva naabri kõrval, seda tuleb endale ja enda lastele korrutada mõistuse piires!
Praegused noored lähevad paanikasse, kui kaheks tunniks vool läind on...
https://majandus.postimees.ee/8227566/sunge-ennustus-neljand
ik-eesti-inimestest-vaesub-enim-saavad-pihta-noored-pered
Perekondade majanduslik olukord praegu ja eeldatav olukord aasta pärast on Raudsepa sõnul halvenev. «Praegu viiendik, tulevikus neljandik neist inimestest, kes meile tänaval vastu tulevad, ei tule tule toime jooksvate sissetulekutest enda kulude katmisega,» nentis Raudsepp. «Nad peavad kas elama võlgu või kasutama säästusid. Need on väga sünged numbrid. Tagajärg on see, et üks osa inimestest lihtsalt vaesub.»
Ta viitas, et kui pangad raporteerisid hoiuste mahu suurenemisest, siis tehti üpris kiiresti selgeks, et 90 protsenti hoiustest on tegelikult kümnendiku inimestest käes ja ülejäänute «hoius» on sisuliselt vaid pangakontol hetkel olev jääk.
Raudsepa sõnul on Eesti jõudnud sellisesse olukorda, mida kutsutakse stagflatsiooniks – hinnad tõusevad kiiresti, aga majandus eriti ei kasva. «Palkasid tuleb tõsta, see läheb tootmishindadesse, poes hinnad tõusevad, pensionid tulevad indekseerimisega järele,» kirjeldas ta nn nõiaringi. «Tulemus on see, et me ei jaksa enam nii palju osta. See on kinnine ring, kus asjad läksid käest ära, kui elektri hind järsult tõusis. »
Just eile kodus arutasime, et mõned meie igapäevased toiduained on pideva hiiliva hinnatõusus küüsis. Mingi hetk kolisime teatud ostud coopist ära rimisse, sest seal olid nad tunduvalt odavamad, nüüd on rimi samamoodi tasahilju nende hindu kergitanud. Ilmselt tehaksegi nö tarbijaluuret, et mis kraam paremini müüb, selle hinda vaikselt tõstame.
###Koalitsioonierakondi toetab kokku 20,6 protsenti ning opositsioonierakondi 71,8 protsenti vastajatest. Eesti 200 toetus on praegu üleriigiliselt 3,1 protsenti/.../Eesti200 teenis esimeses kvartalis kokku 179 276 eurot, millest ainult 5894 eurot moodustasid annetused. Lõviosa ehk 169 000 sai erakond riigilt toetusena ning veidi alla 5000 euro tuli liikmemaksudest.###
###Kui Isamaa peasekretär Andres Metsoja püüdis asjaolusid selgitada, siis sai ta vastuseks, et prokuratuur on andmed aastani 2100 asutusesiseseks kuulutanud. Soovin Isamaa liikmetele pikka iga.
/.../
Põhiseadus sätestab põhimõtte, et kogu täitevvõimu valduses olev teave on avalik ning ligipääsu sellele saab piirata vaid erandlikel asjaoludel. Selleks saavad olla näiteks ülekaalukad kriminaalmenetluse huvid. Prokuratuuril on iseenesest õigus andmeid asutusesiseseks kuulutada, kuid milles seisneb antud juhul salastatuse õiguslik ja ratsionaalne iva, jääb arusaamatuks.
Ma pole kindel, kas selline toimimisviis käib kokku demokraatlikule riigile omase avatuse põhimõtetega. Avalikkus juba teab kriminaalmenetlusest keelatud annetuse paragrahvi alusel. Kui väidetav ebaseadusliku annetuse vastuvõtmine on toimunud, siis ei aitaks siin näiteks ka jälitustegevus, mida liiatigi nimetatud säte ei võimalda.
On kõhedustekitav, et lausa seitsmekümne viieks aastaks salastatud info võimaliku uurimise kohta polegi nii salajane, kuna see on jõudnud meediasse, kuid mitte uurimisaluse erakonnani. Kuna teave on juba lahti pääsenud, siis demokraatia algpõhimõtted eeldavad niivõrd olulistes küsimustes avalikkusele selgituste andmist. Kui kriminaalmenetlust siiski ei toimu, siis tuleks ekslikud andmed ümber lükata.
Avalikkuse huvi on ülesköetud, kuid kõik viibivad nõukaajale omases kuulujutte ja mõistulugusid sünnitavas infosulus, mis väänutab ebatervel viisil poliitilist maastikku. Asi näeb veelgi halvem välja, kuna uurimise all on just nimelt opositsiooniline erakond, mis on hetkel rahva seas kõige populaarsem ning see tekitab, kas õigustatult või mitte, küsimusi menetluse poliitiliste ajendite kohta.
/.../
Pikantsust lisab seegi, et sedavärki „ootamatu“ teave ilmub avalikkuse ette „täiesti juhuslikult“ üsna vahetult pärast seda, kui prokuratuur kaotas kõmulise kohtuasja Isamaa suurtoetaja Parvel Pruunsilla vastu. See võib jätta üldsusele mulje õigeksmõistmise puhuks varu-kriminaalasja tagataskus hoidmisest, mis oleks vastuolus inimõiguste algpõhimõtetega, muuhulgas topeltmenetlemise keeluga, rääkimata võimalikest küsimustest menetluse aususe ja menetlusaparaadi sõltumatuse kohta.
Kui prokuratuur põhjendab vaikimist väitega, et tegemist on aktiivse uurimisega, siis võib see kesta määramatult. Samas ei tohi ühiskond ega meedias kahtlustuse alla sattunud erakond jääda teadmatusse kogu salastatuse perioodiks s.t. keskmise inimese oodatava eluea ajaks.###
Mis saab eestist kui kaevud tühjaks laseme?
No kui veevärgil on generaator, siis pumbad uhavad endiselt (ka sõja ajal) ja vesi torustikes liigub. Lihtne ju.
Üks asi, mis tähelepanu äratas, oli see, et kuidagi väga kiiresti sai gross oma ehitusload ja muud paberid korda ning kopp juba maasse löödud.
Aga tegelikult pani kommentaaride lugemine kulmu kergitama- nii mõni kommija on kaevude peale suht tige- 21 sajand ja kuskil veel keegi joob ja tarbib kaevuvett kuigi peaks juba ammu kohaliku monopoolse veevärgi toru otsas sitsima. Mäherdune ketserlus, joovad solgivett ja bla bla bla.
Kuidas on võimalik selline põlglik suhtumine kaevu?
Peedu
15.04.2025 19:50:50
Inimesed kes keelduvad ühisveevärgist, joovad vihmavett ja kusevad kuuri taga, võiksid linnast lahkuda. Keskaja elustiili võib harrastada küll aga pigem mitte linnas.
Erinevalt Postimehest, kus "kõik on s.tasti ja kõik on (alati) p.rses" on Delfi märksa optimistlikum - järgmisel 2-l aastal palk tõuseb 10% (summas siis) :-) https://arileht.delfi.ee/artikkel/120371064/oodatud-prognoos
-majandus-aegamisi-taastub-ja-maksude-kohta-on-oodata-parema
id-uudiseid
Jürgen Ligi sõnul on näidanud majandus eelmise aasta teisest poolest elavnemise märke. „Kriitikute kiuste algas majanduslangus enne maksutõuse ja kasv taastus maksutõusude ajal. See tuletab meelde, et meie suured mured on olnud kohanemine, majandussuhete katkemine sõja tõttu, inflatsioon, kõrged laenu- ja energiahinnad ning madal ekspordinõudlus, mitte maksud,“
