Mingis mõttes meenutab see jutt nõukaaega- poes valikut ei olnud, kõik käisid ühtviisi hallides ürpides, peas mingi sama hall müts ja käe otsas väljaveninud sangaga nahkportfell, kus sees viht ja kuldne oder.
See, et inimesel on xc90, näitab ehk vaid seda, et talle meeldib see auto ja sobib hetkel ka muus mõttes- mahutavus, kütusekulu, sõidumugavus jne. Talle ilmselt ei meeldi vw polo või transporter, nissan micra või toyota avensis. Talle ilmselt ei meeldi (partnerluse mõttes) naabrimehe naine või mõni naisminister, ta on valinud endale kunagi sellise naise, kes talle meeldib. Või naine hoopis valinud mehe. Tavaliselt on niipidi.
Võib olla ta automaksu taustal mõtleb nüüd ümber, et kas talle ikka on see xc nii vajalik ja ostab mõne teise, aga eks seda näeb.
Kuid kui seda tänavat pidi edasi kõndida, siis näeb majade ees seismas igasugu autosid, igasugu marke ja mudeleid- kõik on rohkem või vähemal määral ostetud meeldivuse järgi, kuigi paljudel on tehniline pool samasugune, vaid keredisain erinev. Niiet edaspidi peavadki kõik tootjad hakkama välja laskma täpselt ühesuguse kerega ja tehnikaga autosid ja siis pole kellelgi kobisemist, et miks sul selline auto hoovis seisab.
Ma räägin, et jabur autokultus. Autot ostetakse meeldivuse järgi. Uus Volvo maasrur xc90 ja samal ajal pannakse autentsele pätsuaegsele majale plastaknad ette, jäetakse sundventilatsioon remondi aeg tegemata, siis see näitab, et auto on jaburalt kõrgesse staatusesse tõstetud. Inimene elab linnas, teda ei huvita et tema valik on väga saastav ja selliseid valikuid automaksuga maksustada on igati ok.
Auto ostetakse meeldivuse järgi, riideid ostetakse meeldivuse järgi, toitu ostetakse meeldivuse järgi, vaba aega veedetakse meeldivuse järgi, sõbrad-tuttvad valitakse meeldivuse järgi ning mõned plastraamidega avatäited on ka minu 60a vanal majal juba 20a ning siiani väga heas korras. Sundventi ei ole, aga ei kurda ka sisekliima kavliteedi üle. Seega kestavad need plasttooted ja raamid ei vaja mingit ülevärvimist teatud aja tagant.
Ei saa ega taha kõik inimesed elada nii nagu rallisõitjad tahavad. Kui sa sellest pisiasjast kunagi aru hakkaksid saama, muutuks ka sinu elu ehk natukene rõõmsamaks.
Nood bens-elekter masinad ongi kütusekulu vaatevinklist vist ainult linnas liikumiseks hääd.
Omal kogemus Rootsis rendimasinaga XC40 (2022), bens-elekter, nelik. Väga tapselt enam ei mäleta, kuid kuskile sinna 1000km alla sai läbi kärutatud, enamasit maanteel, asulaväliselt. Kuid seda mäletan täpselt, et kompu järgi tuli keskmine 9,1/100-le, paagi meetodil 9,3/100-le. Nii, et küllalti janune.
Võrdluseks V90 (2022) diisel, esivedu. Sai kah kuskil 1500km kanti lastud. Kompu järgi 5,1, paagi meetodil 5,0. Väga kena ju.
Kuna reffid käsivad osta keskkonna sõbralikku autot siis vaatasin huvi pärast. Minu nõuetele vastavat hübriidi isegi ei tehta. Aga need x5 ja muud sarnased autod mille täismass on seal 3 tonni ümber ja mootor suur. Neil on tegelikult valikut küll, et säästa maksu pealt aga kuna nende maks on naeruväärselt väike, siis nad isegi ei püüa. Minu 2019 aasta mahtuniversaali eest mis on 2.0 diisel peab maksma 2-3 korda rohkem. Ainuüksi selle eest, et mu peres on kolm last, pean auto pealt riigile maksma juurde.
No kui vaadata seda bens-hübriid xc90-t, siis kapoti all 2l 230kw turbotatud mootor ning selline peabki bensiini neelama. Auto ise ka ju paras kolakas- 2,4t tühimass, 5m pikk. Eks hübriid aitabki linnavahel veidi ökonoomitada, maanteel muidugi teised numbrid. Gabariitide ja massi mõttes sisuliselt tegu kaubikuga, mis muidugi diisliga paremini sobituks. Aga kui omanik jaksab sinna benssu sisse osta, siis meie tema eelistusi muuta ei saa. Aktsiisi vähemalt laekub rohkem.
Mahtuniversaalid on selles mõttes küll tugevalt hammasrataste vahele sattunud ja kuna need ei ole trendikaup nagu maasturid, siis tavaliselt on nende omanikud ka lähtunud praktilisest vajadusest. Samas 3+ lapsega pered saavad suuremat peretoetust ja selle kehtestamisel on olnudki argumendid, et vaja on suuremat autot jne. Ehk siis 1 lapsega pere ja 3 lapsega pere autokulud ei peagi olema samad.
Ja see volvo xv90 kütusekulu võib ju olla ok, aga igal juhul on selle 2400 kg tühikaaluga juraka kogu ökoloogiline jalajälg oluliselt suurem kui poole kergemal väikeautol või 1000 kg kergemal keskklassi sedaanil kuigi kütusekulud võivad neil olla paberil sarnased.
Mille poolest see jalajälg siis suurem on? Kere tootmisel kulub natukene rohkem plekki, plastmassi ja klaasi- ütleme, et auto 0n 50cm pikem ja 20cm kõrgem ning 10cm laiem- seega saab materjali lisakulu välja arvutada. 2l turboga mootori valmistamine pole eriline jälg, sarnaseid on teistelgi autodel, hübriidsüsteemi ehitus natukene suurem jälg, aga vähendab kütusekulu, seega natukene ehk positiivnegi jälg, üsnagi suured rehvid tootmise mõttes muidugi suurema jäljega ja eks levitavad ka rohkem purukummi sõitmise ajal. Aga kokkuvõttes ei ole sellise tootmine mingi kordades suurem jälg kui nö normaalmõõdus auto tootmine.
Kui just xc90 tuli jutuks, siis sõidustiil keskmine, + 10 kmh kiirusepiirang, vahel ikka treilat ja haagist veetud. 2021 aasta xc90, see nö hübriid oma 8 kW elektriga tehnilises passis ( mina ei tea mis see hübriid seal on, mingid sinised noolekesed lähevad pidurdades kusagile kosmosesse- isegi müügimees info autos ei isand öelda muud, et pagassis on 48 v aku ja see aitab ja teeb auto väga heaks), kütsi kulu overall 7.1 ( kompuuter näitab õigesti, kontrollin iga paagitäie pealt).
Kiirust kütusekulu kardab( ilmselt suure auto tuuletakistus)- suvel kui on aega venida maanteel 93 kmh siis on võimalik saada 5 liitri alguspoolde kuluks ku samas 110 sõites on Kuku 7 kandis maanteel. Uue automaksu osas pole sellest hübriidist kottigi kasu. Aastamaks saab rõve olema.
Väga sümpaatne on see, et keegi Rallisõitja teab täpselt, milline eluase peab olema, et XC90-ga sõita ja et autot ei tohi osta meeldimise järgi. See on ka praeguse aja võimukandjate läbiv joon - kujutatakse ette, et teatakse täpselt kuidas keegi teine elama peab.
Mis sa tahad öelda, et vahet ei ole kas 1 inimene sõidab yaris hübriidi või xc90 hübriidiga?
-Ehituseks ja hiljem utiliseeriliseks ei kulu ressursse ja energiat erinevalt?
-Taaskasutamatuid jäätmeid , igasugu komposiitplaste , ei teki erinevalt?
-Igasugu kuluosasid , remont, rehvid, ei kulu nagu erinevalt?
-Kütust ei kulu erinevalt?
- auto pesemisel ei teki rohkem keemiat või suuremat veekulu?
-suuremat ohtu või kahju teistele liiklejatele ei tekita?
- mikroplasti reostus rehvipurust ei ole nagu erinev või?
- pidiriklotside tolmureostus ei ole nagu erinev?
- teede lõhkumine, eriti talvel naastudega ei ole erinev?
Ja kõige selle juures istub reeglina mõlemas autos sama palju inimesi ja veetakse sama palju pagasit.
sa rallimees sellele ka mõtled, et kui sporti teed või rattaga sõidad, siis hingad kiiremini ja rohkem ehk siis väljastad rohkem co2-te? lisaks sööd ja jood rohkem, et energiakulu kompenseerida. lisaks on sul vaja spordiriideid ja jalatseid, mida tavainimesel ei ole ja mille tootmine ning utiliseerimine reostab. peale sportimist pesed rohkem ja kulub vett ning pesuvahendeid rohkem. ka higist läbi imbunud spordiriiete pesuks. mida paganat sa reostad oma tervislike eluviisidega?
Kuule rallisõitja, kas eluasemega ei ole täpselt samuti? Inimestel on tarbetult suured elamised, mille ehitamiseks ja ülalpidamiseks kulub meeletult ressurssi.
Milleks elada individuaalelamutes, kui sama hästi saab hakkama korterites? Ei ole ju vaja elada kolmekesi 150m2 majas, kui saaks ka 65m2 korteris.
Heh, lahe.
Teemat sedasi edasi arendades jõuame tõdemuseni, et tee, mis sa teed või ära sa tee...
Nii ehk naa lõppeb kõik kõigile täpselt ühtemoodi.... :)
Noh, väike vahe on selles, et mida ja kuidas sa teed tolle sünni ja surma vahelisel ajal/ajaga...
vbl yarise omanik peseb autot 4x kuus, xc omanik 1x kuus, vbl yarise omanik sõidab 2x rohkem km kui xc omanik ning kulutab kütust rohkem, varuosi rohkem, rehve rohkem?
2/3 minuealistest meestest on ülekaalus ja nende ülekaalu hoidmise energiakulu on suurem kui on minu sportimisele kuluv energiakulu. Pealegi minu põhiline sport on suht tühikäigul rattaga olmesõitude tegemine aastaringi. Ca 5000 km aastas, mis tavaliselt sõidab inimene autoga. Mul ei ole mingeid spordiriideid igapäevaselt, ma ei käi dušši all rohkem. Paks inimene higistab rohkem kuskilt trepist üles minnes, kui normaalkaalus inimene, kes sõidab linnas järjest 3-10 km otsi rahulikus tempos. Ma söön muuseas 2 x ööpäevas
No ja ma olen tervem, mul on tervemad ja sportlikumad lapsed.
Kui me kogu selle autokultuse tervisekahju ka kõik arvesse võtame, siis peaks automaks palju kõrgem olema. See viimase 20-25 aasta jooksul autostumise soodustamisega tekitatud tervisekahju , sh lastele ja noortele , on ikka meeletu.
Ja siis olegi õnnelik et sul kõik paganama hästi ja ära torgi teisi inimesi.
Püüa oma peakesega aru saada, et kõiki inimesi ei saa endasugusteks muuta. Maailm ongi kirju igas mõttes. Sa võid siin pisikeses eestis naba paigast väänata rohelise maailma nimel ja kõik surnuks maksustada, aga see ei muuda suures plaanis tegelikult midagi.
Reformast Jaan jälle ajab oma tüüpilist seosetut iba.
Ülekaalulisus tuleb eelkõige halbadest toitumisharjumustest ja vähesest liikumisest. Ja kuidas me siis peaks elama, et sõidame kõik rattaga paduvihma või -20C? Kolime kõik kesklinna elama, et kõik asjad oleks 5km raadiuses?
Täiesti uskumatu, milliseid reaalsusest irdunud luksuslikke veendumisi suudavad, mingid ~100 IQ keskklassi kustid, kes oma elus päevagi tõelist kannatust pole näinud, toota. Aga, eks kui tõeline häda on käes (sest asjad lähevad ainult halvemaks, eriti siin banaanivabariigis), eks siis näeb, kas ikka veel ajavad sellist iba.
Keskkonna CO2 jura on niikuinii ainult poliitiline eesmärk fosiilkütustest eemale liikumiseks, kuna Läänel enda nende varu enam ei ole. Võiks lõpetada selle režiimi labaste vabanduste ketramise, eesmärk on ilmselgelt oma ametnikuarmaadat üleval pidada, parteisponsoritele maksumaksja raha varastada ja köit osta, millega ma ennast vankade abil saame üles puua (loe: kaitsekulutused).
Eestist ei sõltugi mitte midagi. Maa rahvastiku tervist meie ülekaal, normaalkaal või alakaal ei mõjuta üldse. Samamoodi ei mõjuta globaalselt mitte midagi palju meie joome, suitsetame või narkot paneme. Milleks tubaka ja alko aktsiis, milleks narko piiramine, milleks kütuseaktsiis? See piirab ju ainult majandust ja globaalset mõju ei ole. Täna on reede, igale inimesele peab jääma võimalus ennast odavalt täis juua ja võimsa ning suure autoga ennast ja võimalikult paljusid teisi kasti sõita. Mingi yarisega ei kannata ju isegi purjus peaga sõita.
See on küll äärmiselt lühinägelik kirjeldus.
Ametnike armaada ülalpidamisest näide: Vaja saada sert tuletõrje hüdrandi jaoks päästeametile esitamiseks. Päästeamet saadab su paigaldaja suunas. Paigaldaja saadab su pöösteameti teise osakonda, kust saad serdi kätte ja siis viid selle päästeametile. Huumor kuubis... Endiselt olen veendumusel, et kui 50k neid hoobilt koondada, siis midagi ei juhtuks kui vaid optimeerimise tõttu paremuse poole.
Rallisõitja viimane kommentaar on nii rumal, et ei oskagi midagi vastu kirjutada. Tuleb reformierakonda ette tänada, kuna ülejärgmisest aastast ei sõida enam keegi ennast juutäis peaga suure ja võimsa autoga surnuks. Kui üldse, siis ainult säästlikult Yaristega.
Tegelikult on kogu teema taust ju lihtne - Kaja eesmärgiks on tasakaalus eelarve. Eesmärk on õilis.
Aga et selle saavutamiseks ja et enne järgmisi valimisi endale rusikatega vastu rinda taguda - me tegime riigi rahanduse korda - et selle jaoks minnakse üle rahva, nii et kujundlikult laibad taga, ei ole absoluutselt normaalne.
Riigi rahandust saab ka teiste meedetega turgutada. Suisa peab. Nagu Deus õigesti märkis, laseme 50 000 ametnikku lahti ja sellest ei saa keegi arugi. Tööjõupuudus ja riigi eelarve puudujääk ühe hoobiga lahendatud.
Siin teemas on juba mitu korda kirjutatud, et kõige keskkonnavaenulikum on avaldada autotööstusele survet uute autode tootmiseks. Automaks oleks mõistetav, et nügida tarbijaid eemale sellest keskkonnavaenulikust elustiilist, et liisitakse (st valmistatakse selle inimese jaoks) iga 5a tagant jälle uus auto. Enne uute autode tootmiseks polümeeride tooraine maast välja pumpamist, kaevanduste rajamist, energia tootmist jne tuleks soosida juba olemasolevate autode remontimist ja nende lõpuni sõitmist. Vahet pole, kas see auto on siis ostetud uuena või tuuakse alles tulevikus Eestisse paarikümne aasta vanusena kohast, kus uute autode ostjad on nii jõukad, et maksavad piisavalt suurt registreerimistasu iga uue auto tootmisega kaasneva keskkonnakahju hüvitamiseks. Muul juhul on keskkonnamõju põhjendusena naeruväärne, pigem vaid CO2 ettekäändel kahjude suunamine meist kaugemale silma alt ära arengumaade looduse hävitamiseks.
Ma vahetasin just sel aastal üsna uue mahtuniversaali päris uue vastu, sest /põhjused/. Kui mind karistataks selle tegevuse eest näiteks 3K-ga, ei muudaks see mu käitumist, sest piisavalt palju väiksema kütusekulu pealt ma hoiaks selle raha 5a jooksul nagunii kokku. Aga kui oleks lisandunud hinnale näiteks 10K, siis kindlasti kaaluksin, kas uuega kaasnev mugavus/garantii on ikka seda lisakulu väärt. Kui lisanduks 15K, oleks mõistlikum see kulutus tegemata jätta ja sõita vana autoga mitte lihtsalt edasi, vaid sõita see aegaajalt remontides kuni "võiduka lõpuni" ja see on juba minu huvides, et selle auto elukaart autot hoides/hooldades võimalikult palju pikendada. Nii, nagu ma olen väga edukalt pikendanud selle auto elukaart, mille ostsin kasutatuna täpselt 20a tagasi ja siiani kasutan seda näiteks siis, kui pole vaja kogu peret korraga autosse panna ja piisab ka 5 istekohast.
PS: olete märganud, et kõige häälekamalt soovivad enda kaasamist automaksudebatti mitte need, kellel auto(de)st loobuda pole võimalik (sest nad pole organiseerunud), vaid uute autode maaletoojad ja edasimüüjad? Millegipärast on just nemad autode taaskasutuse vastased ja uute autode keskkonnamulli apolegeedid ;)
PPS: mitte keegi pole suutnud siiani veel põhjendada ("lugege huultelt" ei kvalifitseeru põhjenduseks), kuidas mootorsõiduki omandimaks (st valikuvõimaluste piiramine igaks sõiduks optimaalseima auto valimisel) maksustamisvormina neid keskkonnaeesmärke saaks üldse täita.
Mis see autode lõpuni sõitmine siis on? Kuni kere lõplikult läbi ussitab ja mootor joob õli rohkem kui kütust? Tegelikkuses annab ju kõike taastada-remontida- nii karpe vahetada kui silindreid üle puurida ja remontmõõdus juppe sisse toppida. Vene ajal olid kõik need remontmõõdus asjad olemas ning lihviti vänt üle ja uued saaled sisse, silindrid üle ja uued kolvid sisse. Kõike annab põhimõtteliselt lõputult taastada või siis vähemalt paar miljonit km välja venitada. Põhimõtteliselt saab ka kere nii korrosioonikindlaks teha, et 20a ei ühtegi roostetäppi. Vana mersu sõitis kapremondita miljoni ära ja polnud probleemi. Aga kui nüüd seda teed minna, mis saab autotööstusest- meeletult suurest majandusharust, sadadest tuhandetest töötajatest jne? Mitte keegi ei hakka tänapäeval pikaealisi autosid tootma, ei ole mõtet lootagi- raha peab liikuma, majandus peab toimima.
Teine asi, mida olen juba maininud, et tagasi tuleb minna lihtsate autode juurde- ei mingeid tilulilusid, iga vidin vajab enda külge traadijuppi ja see kõik maksab ja see kõik kaalub. Lisavarustuses las olla, aga sellise hinnaga, et enne ostmist pikalt mõtled kas see ikka on seda rahakulu väärt. Kunagi olid mootorid 55 ja 66kw ning sai kõik sõidud sõidetud, nii sõiduautode, mahtuniversaalide kui väikebussidega- mille põrgu päralt meile vaja 150-200kw mootoreid- et foori alt kiirendada ja sel hetkel kordi suurem kogus kütust ära põletada? 13 tolli ratas veeres toona kõik veeremised ära, aga 22 tolli on tänapäeval normaalsus- milleks? Ja kui leidub rikkureid, kes nõus maksma, siis jummala pärast, tehke neile need suured Q, GL, XC ja mis iganes klassi maastureid- las maksavad rohelise maailma nimel suurt regamismaksu ja aastamaksu.
Tegelikult saaks maailma üsna kiiresti roheliseks tagasi kui lihtsaid võtteid rakendada ja keegi (tarbija) tegelikult kaotajaks ei jää, st ei tunnetaks, et ta nüüd millestki ülimalt olulisest ilma oleks jäetud.
Ma arvan, et siin kirjutab. kahte sorti inimesi. Ei, siiski kolme sorti, rallisõitjad on eraldi kategooria.
Peale igaaastase automaksu on ka registreerimistasu.
Ma olen põhimõtteliselt uute maksude vastu. Riigiaparaat paisub nagu pärmi peal ja meie plekime selle kõik kinni.
Mul ei oleks väga ütlemist 350 eurose aastamaksu vastu, kui see on hädavajalik.
Aga 40 000 maksvale uuele autole maksta juurde 10 000 registreerimismaksu?
Maksud peavad olema lihtsad ja selged, mitte kaduma musta auku. Kui me oma maksu eest midagi otseselt vastu ei saa, on see tavaline seaduslik röövimine. Keerata riik pekki ja siis maksude abil püüda see pekk likvideerida, ei ole rahvale arusaadav. Selleks neid tüüpe sinna valitaksegi, et riigi korras hoiaksid ja mitte selleks, et paagitäite kaupa diislit ja bensiini osta.
Kusjuures see registreerimismaks on üdini sotsialistlik ja ei oma keskkonna säästmisega mingit pistmist - oled rikas, ostad uue/järgmise auto? Kima pappi.
# Mis see autode lõpuni sõitmine siis on? Kuni kere lõplikult läbi ussitab ja mootor
# joob õli rohkem kui kütust? Tegelikkuses annab ju kõike taastada-remontida
Hea point. Pane ostja vastutama ja ta annab endast parima, et riskid maandada. Sealt omakorda tuleb surve tootjatele. Vastasel korral toodetaksegi põhimõttel, et toote projekteeritud vananemine kindlustab selle lühikese elukaare ja kasvatab selle "meeletult suure majandusharu" kasumeid keskkonna arvelt.
1. Tehnika: ka praegu tehtavail kestab mõni mootor (sh mikromootor!) miljoni km lähedale mõistliku (mitte tehase üliharvade;) hooldusega kordagi lahti võtmata. Sellest ikka veel ei piisa? Millised mootorid? Kui võid vahetada garantii lõpus autot ilma lisakuludeta, on pohlad, aga kui see on Sinu risk, siis viid end kurssi ja valid selle järgi. Või kui on piisavalt paks rahakott, siis on endiselt pohlad, see ongi luksus. Kusjuures paljude mootorite lisaseadmeteta "rauast osa" (see mis kulub) maksab nii vähe isegi uuesti peast, et ei häbeneta romulates või kapremontimise eest sama hinda küsida.
2. Kere ja roostetamine: kuidas on võimalik, et Lapis leidub siiani 80ndate Datsuneid, mis ei roosteta? Isegi mitte seal, kus sõidetakse soolatatud maanteedel? Ma ostsin kah äsja uue auto, viisin Soome, seal kisti kõikvõimalik lahti (katted maha, uste-luukide-karpide-sillatala jm kummikorgid lahti jne) ja tehti roostetõrje nii nagu kohalikele tehakse (neljakohalise summa eest). Selleks kulus 2 pikka tööpäeva. Kusagil mujal zooroopas poleks see vajalik, mina pidasin vajalikuks, Sina teed nüüd oma otsused selle järgi, et kas tahad, et see kere peaks enne roostetama hakkamist vastu 5 või 15 või 25 või 50 aastat. Kõik variandid on võimalikud puhtalt roostetõrje abil, need vanad Datsunidki Soomes on saanud vähemalt iga 10a tagant uue kaitsekihi, et ei mädaneks ega peaks keevitama hakkama. Just automaksudega on saavutatud see surve, miks inimesed teevad kestlikumaid valikuid.
Kellegi jaoks on jällegi odavam keevitada. Praegu on kõigi jaoks aga odavam lasta roostetada ja sellega auto elukaar lõpebki, kuigi muu tehnika osas võib olla ressurssi veel aastakümneteks. Soomeski on linnades inimesed jõukamad kui maal, linnades ostetakse rohkem uusi asju ja hooldatakse vähem. Autosse suhtumise poolest kuulub keskmine autoomanik Eestis neist mõlemast veelgi rikkamasse klassi;)
# Aga 40 000 maksvale uuele autole maksta juurde 10 000 registreerimismaksu?
Mõnel pool veelgi rohkem. Mis ei tähenda, et peaks olema ka meil. See oli lihtsalt aus näide, millest lähtudes ma ise oma käitumist muudaks.
Aga ehk just tulebki inimeste käitumist muuta?
Siis ehk kaovad ka eelarveaugud, mida tekib mikroskoopilises mõttes kasvõi paagitäite kaupa diislit ja bensiini tankides, ise samal ajal riigikogu saalis istudes?
Inimesed ongi need, kes maailma muudavad- stemaks, paremaks.
Turgatas veel selline asi pähe- iga riigikogu liige saab soovi korral enda kasutusse kõige odavama sõiduauto mille liisingu maksab siis nö riik ehk maksumaksja ja kui ta seda ei soovi, siis mitte mingit isikliku auto kasutamisest tulenevat kulu kinni ei maksta- ei liisingut ega kütust, st kuluhüvitises ei tohi olla ühtegi viidet mingile liisingmaksule või kütusetšekile või rehvivahetusele. Nii ehk kaovad ära need peale valimisi riigikokku pääsenud xxl suuruses maasturite ostjad ja päevas 10x tln-võru vahet sõitjad kui kütusetšekke vaadata.
# eesmärk ei ole inimeste käitumist muuta, vaid eelarve auke lappida.
Keegi on Sulle vist valetanud või oled ise valesti aru saanud. Teen siia koopia eelnõu kõige esimesest lausest.
# Peamine eesmärk on transpordist tekkiva keskkonnamõju vähendamine ehk
# vähendada autostumist, eeskätt linnades, suurendada säästlikku liikuvust.
Kui on tegemist eelarveaukude lappimisega, on mõttetu rääkida edasi automaksust. Siis tuleb võidelda hoopis valetamise, mitte automaksu vastu.
Mõni ajakirjanik võiks arvutada välja ainuüksi nende käpardlike eelnõude tekitatud rahalise kahju, sest majandusliku ebakindluse ja kõigi maksutõusude tõttu on pandud pausile tohutult nii siseriiklikke kui ka välisinvesteeringuid erasektoris, mis viivad majanduse üha sügavamasse auku isegi siis, kui automaks, käibemaksutõus jm rumalused tagasi pööratakse. See kahju on juba sündinud ja selle peab ühiskond nagunii solidaarselt nüüd kinni maksma.
"Keegi on Sulle vist valetanud või oled ise valesti aru saanud. Teen siia koopia eelnõu kõige esimesest lausest.
Kui on tegemist eelarveaukude lappimisega, on mõttetu rääkida edasi automaksust. Siis tuleb võidelda hoopis valetamise, mitte automaksu vastu."
Ohjah. Kas see oli tõsiselt mõeldud kommentaar või iroonia?
Mõni ajakirjanik võiks arvutada, palju koormab meie maksusüsteemi riigipalgaliste osakaal. Lihtne.
Grigoori. Automaks kavandatud kujul kindlasti muudab inimeste käitumist. Üks asi on raha, teine asi on teema fookuses hoidmine. Suitsetajate arv on vähenenud 4 korda 25 aastaga. Ma vaatasin täna suitsu hindasid, 25 aastat tagasi tegin ma 2 pakki päevas. Täna teeks see 350 eur kuus millest aktsiis on mingi 200 kindlasti. Lisaks kõrtsis ei saa tossata jne. Igal pool antakse mõista, et suitsetamine on aut. Kui autonduse oleks sama rõhuasetis ja automaks 20 aastat olnud, oleks meil täna vähem autosid, väiksemad autod, inimesed vähem ülekaalus, ühistranspordi ja kergliikluse kasutamine aktiivsem.
Olgem ausad kui Eestis oli aastaid enammüüdud auto honda crv ja nüüd rav4 ja Soomes samal ajal octavia , siis see muutub ka eestis.
Vähemalt lõputu fanatismi algpõhjuse saab siit ridade vahelt välja noppida. Need ärganud, valguse leidnud ongi kõige hullemad propagandistid reeglina. Samas ei tee põhjuse teadasaamine seda mitte üks tonks vähemtobedaks.
90-datel oli suitsetamine nii noorte kui täiskasvanute hulgas tavaline. Pole siin keegi mingit valgustust saanud, kes täna ei suitseta. Sporti olen ma kogu aeg teinud ja 90-datel tegid ka sporti tegevad noored küllalt sagedasti suitsu. Ajateenistuses suitsetasid kõik ja 90datel oli füüsiline koormus ajateenistuses päris korralik, kes lahingukoolis käisid ja sinna veel reservohvitseri kursus otsa, siis need saavutasid poole aastaga väga hea füüsilise vormi suitsetamisest hoolimata. Ja ülekaalu oli noorte meeste hulgas ikka ülivähe.
Ma ei tea mind väga ei koti see automaks sest väga suur see ju ei tule sest mu masinad suht vanad ja väikse aastamaksuga. Ja kui hakkabki kottima siis tuleb lihtsalt mõni auto ära müüa. Auto ei ole elu. Selles suhtes tuleb seaduseloojaid tunnustada, ei kes sõidavad kallite autodega siis ongi väga normaalne, et neilt tuleb rohkem automaksu ka kasseerida sest neilt ju nn mida võtta. Kui inimene leiab ala 100000€ ja ostab näiteks uue Audi q7 siis leiab ka see 10000€ automaksu riigile maksta. Selles suhtes on asjad vähemalt proportsioonis, ei rikastelt tulebki rohkem raha ära võtta ja vaesematelt vähem ja see ongi õiglane ja nii panustavad kõik võrdselt ja oma võimete kohaselt riigi heaolusse.
Lugesin seda kuldse käepigistuse artiklit. Arusaamatuks jäi, et pealkirjas pea 30000 eurone lahkumishüvitis sai artiklis 20400. Ilusti väljatoodud, et mille eest. Kuhu see ligi 10k jäi, seda ei selgunudki.
Terve see kamp tuleks ära kolida kuhugi väljamaale, kus on ilus ja tore, see oleks kõige humaansem nende suunas.
Muide, kütuseaktsiis tõuseb ka ehk siis auto omamine lähbe nii kui nii 5-15% kallimaks + veel automaks ka otsa.
Juhtusin kuulma seda saadet, haigemaja. Sõitku need debiilsed kontorirotid koos meie jaanidega oma kastirattaga kui tahavad, kuid jätku rahvas oma lollusest välja. Vaatasin ka kalkulaatoreid, krt mingi külamees hakkab kaubiku eest mõnuga tampima. Aga no, siis tuleb jeebilisele saba taha ja sellega oma tavaari vedada, see jälle lisakulu, siis räägime saastest. Pole muud kui raha koorimine.
kütuseaktsiisi tõus oli teada juba kevadest.käibemaks tõuseb samuti.ilmselt möödume kütusehindadega nii saksamaast,kui ka prantsusmaast.eelmisel nädalal oli hinna vahe nendega 5-10 senti.automaks on muidugi kirss tordil.
Liikuvusekspert ja poliitikauuringute keskuse Praxis analüütik Aksel Part sõnas, et praegu kannab suure osa autokasutuse tekitatud ühiskondlikke kulusid riik kõigi maksumaksjate raha eest. „Automaks üksi pole loomulikult mingi hõbekuul, mis Eesti autostumisprobleemi lahendab,“ sõnas ta.
„Küll aga aitab see leevendada praegust ebaõiglast olukorda, kus autokasutajate tekitatud kulusid maksavad osaliselt kinni ka need kodanikud, kes autot ei kasuta või teevad seda harva,“ ütles Part.
Part arvas, et ka aktsiisist üksi autokasutuse piiramiseks ei piisa. „Teame, et autokasutuse tervise- ja elukeskkonnakulud, nagu õnnetused, müra, õhusaaste, vähene füüsiline aktiivsus, on praegu märksa suuremad kui kütuseaktsiisi laekumine ehk sisuliselt peab riik praegu maksumaksja rahaga ülal autotoetust,“ sõnas ta.
Part ütles, et autokasutus on nii indiviidile kui ka ühiskonnale väga kallis lõbu. „Mida vähem on eestlastel vaja oma igapäevasteks asjaajamisteks autot kasutada, seda jõukamad me nii indiviidide kui ka riigina oleme,“ märkis ta.
AMG, kus sa seda 5-10 sendist erinevust nägid kütusehinnal? Vähemalt diisli puhul kiskus ikka sinna 40sendi ümber see vahe. Olenevalt kohast 5 senti siia sinna. Bensiin oli ka seal 2 euro ümber.
Jaan, sinusuguseid tolvaneid peame me automaksu ja kütuse aktsiisiga üleval pidama, et sa saaksid bussiga ja vokiga sõita. Need rahad teedesse nagunii ei jõua. Aga su ajuehitus seda kinni ei võta.
Kirjuta Mati Marek Rannalale, Sander Salmule või Aksel Partile ja vaidle nendega. Aksel Part on noor välismaal õppinud inimene. Ta lihtsalt ei arva midagi, vaid selle arvamuse taga on akadeemiline töö. Kui tema ütleb, et autoga sõitja ühiskondliku kulu katmises osaleb ka see, kes autoga üldse ei sõida, siis on see igal juhul usutavam kui kellegi kõhutunne, et hoopis tema maksab autoga sõites kinni jalakäijate ka ratturite kulud.
Ma aina vaatan et kõik on kuidagi palju üle õppinud juba. Ja paljud on selgeks saanud kuidas seda hullust enda taskusse tõsta. Huvitav on see et viimase aastaga kui kusagilt nii palju tarku ja eksperte välja ilmunud, nüüd ja kohe saab maailm otsa ja eesti päästab selle kõik. Vaata ja mõtle ka natuke, kui võimeline. Või kisad ainult kaase nende rohehulludega. Täna juba päev otsa kisavad et tuleb juurikaid süüa, siis päästame maailma, kohe on need samad eksperdid ka seda teooriat kinnitamas.
Võta löö siis kütuse aktsiisid, raskeveokimaks, teetasu kokku ja vaata palju teede remondist ja hooldusest üle jääb. Ja võta siit veel maha et süüa ja tarbida ka tahad asju, või tulevad need seina seest. Ja eelkõige, näidaku need kõvatajad koos valitsusega ette oma autostumisest loobumine ja elagu oma 15 min linnas, mitte et käiakse igaüks oma masinaga mingite nõupidamiste sildi all lihtsalt saunas lakkumas.
Ja tuligi ära - ka vanaautode kasutamine plaanitakse ära nullida... kui mõni veel arvas, et saab vanaauto kasutamisega oma elu jätkata siis nüüd, peale uusautomüüjate kisa-kära - mu-ha-haa, arva veel...
Hetkel jääb mulje, et see automaksuteema on lihtsalt suitsukate muudele asjadele. Maamaks on juba kasvanud, käibekas ja tulumaks kah kohe kohal, tähelepanu alt täiesti väljas. Ka automaksu üle nuriseb suht väike tagasihoidlik kamp, las laulavad ja ajakirjandus lööb lokku ilma tegeliku analüüsita.
Hakkab juhtuma ja juba juhtubki...
Üks tuttav viis kaks oma ettevõtmist Eestis minema.
Üks oli know-how inseneribüroo ja teine väiksemat sorti tootmisüksus, mis oli omakorda seotud ka tolle inseneriharuga.
Kuulduste järgi olla liikunud Hispaaniasse.
Viimati suhtlesin tolle inimesega kevadel ja siis juba teatas, et Eesti, kui koht planeedil on ütlemata kena paik elamiseks.
A Eesti, kui riik, on segaduste ajastu meelevallas, kus tüüris on pättidest diletandid ning kogu seda riigimasinat saaks majandada hoopes toisete...
Eelmine nädal "riivasin" oma liikumisega pisut ka Prantsusmaad ja tankisin seal diislit - 1,691eur/L.
Bens 95 oli selle tanklas tol hetkel 1,881eur/L
Mingi "Intermarche" tankla v midagi sellist.
mina tankisin bensiini.poola 1,35,luxemburg 1,55 prantsusmaa 1,75-1,85 saksamaa 1,81-1,88.loomulikult puudub vajadus tankida kiirtee ääres,kus kütus on kallim.nendes riikides on automaks ainult autodele,mis reaalselt liikluses osalevad.garaazides,või muuseumides seisvaid autosid normaalsed arenenud riigid ei maksusta
Sellel järeldusele jõudsin juba ammu, et eesti kui maalapp on elamiseks kena, aga kõik riigiga seotu on täiega mäda.
Mis siis saab autoturust? Kui sisseveetavate maksustamine ka kõrgeks aetakse, hakkamegi siin oma vanakesi järjest putitama ning kasutatud kärude turul hakkavad domineerima meie oma teise-kolmanda-neljanda ringi kärud. Eks leidub ka uute ostjaid, aga ega siis nemadki ilmselt peale viit aastat enam nii kergesti autost loobu, sest järjekordse uue ostmine samuti kallis. Ja eks tõuseb ka teise ringi autode hind, sest regamismaks mõjutab ka hinnalipikut. Ning uute autode hinnad on niigi juba jõudsalt kasvanud. Ja kui edaspidi ka kõik muud maksud ning hinnatõusud pere kuludele lisanduvad, siis vist jääb perele uue või "uue" auto ostmine suht tahaplaanile. Jupimüüjatel ja remondikodadel algavad head ajad, osad autoaiad ilmselt panevad pillid kotti. Ehk mingil määral seetõttu autostumine vähenebki, aga arvata võib, et peamiselt vaesema elanikkonna arvelt, sest toit ja eluase on siiski prioriteedid ja kuidagi leitakse võimalus ühistransaga liikumiseks, mis sellest, et suureneva ajakulu ning lisanduva stressiga. Ja kes veel siiani vaene ei olnud, saab hinnatõusude abiga selle staatuse.
See automaks lõpuks keeratakse tagurpidi, kus vaesed plekivad kõik kinni. Juba räägitakse regamistasust, vanadele pannidele tuhanded ja tuhanded eurod. Mind puudutab see probleem niipalju, et eestis sõitnud vanu masinaid ma järelturult ei osta, kuna nende kered on sõelad. Saksamaalt saad ilma roosteta 20 aastat vana masina, mis peab siin soolases keskkonnas veel vähemalt 10 aastat vastu.
Muidugi pull on vaadata, kuidas autop..ded on nüüd nii erutunud sellest automaksust. Kui on vaja õlga anna panna, siis tuleb õlg alla panna rohelise planeedi nimel:) Ahjaa, õige, kui see maksab enda raha, no siis ikka ei pane õlga alla. Aga kui tasuta saab, siis paneme:)
Hulgi maksude tõstmine on kindlasti jama. See poliitikute esile kutsutud ja laenu arvelt finantseeritud sotsialism tuleb nüüd kinni maksta. Üks näide sotsialismist: keskmise palgaga lapsevanemate 3 lapseline pere saab raha kätte peretoetustena 200000 eur (vanemahüvitis + lastetoetus), kõrgepalgalistel vanemahüvitisest maksimumi võttes on see summa üle 300000 euri. lisaks täiendav maksuvabastus alates teisest lapsest, mis kaob nüüd küll ära. Siis veel teenused: trennitoetus, koolitoit, transport, haridus kuni kõrghariduseni välja. Haridusse ja riigikaitsesse kulutame me rohkem kui enamus teised riigid, tervishoidu vähem. Ja mis on tulemus? Kas meil on sündinud rohkem lapsi? – analüütikud ütlevad, et selle rahakülvi mõju sündide kasvule on olnud väike ja iga lisanduva sünni hind on olnud meeletult kallis – ma ei mäleta mitu miljonit see oli lisanduva sünni kohta. Ja kui nüüd seda roheportaali analüüsi arvesse võtta, siis võib arvata, et kogu see perehüvitiste raha on toitnud ka autostumist, laste autoga vedamist igale poole, mille tulemusel on ise liikumist vähem ja selle kõige tulemusena on kaasnenud tervisekahju. Kehva tervisega lastel on tõenäolisemalt tulevikus ka väiksem töövõime. Meenub mingi Tervise Arengu Instituudi analüüs, et laste vähese liikumise probleem on maal suurem kui linnas. Et kui linnas veel laps liigub ise, siis maal on koolibuss ja auto.
See on hea küsimus tegelt, kas autostumine soodustas ühistransa ära kaotamist või ühistransa pidev kärpimine soodustas autode soetust.
Tuleb tuua tagasi autoostu load, iga pere kohta üks auto ainult ja ühistransa tagasi, kui tahta inimesi sunniviisiliselt panna loomuvastaselt käituma.
Automaks on jäämäe tipp. Lisaks veel maamaks, tulumaks, käibemaks, anonüümse telefoninumbri kaotamine jne, jne. Pärismaalastele läheb nüüd kamm ikka päris sügavlt turja
viimane uuring ütleb nii:
Transpordiameti Eesti elanike liikuvuse uuringust selgus, et jalgsi, ühistranspordiga ja jalgrattaga liikumistel on nii linna- kui maaelanike liikuvuses oluliselt suurem roll, kui üldiselt teadvustatakse. Uuringust selgus, et enamik 7–14-aastastest kooliõpilastest liigub kooli muul moel kui autoga – linnaelanike hulgas ligi 75 protsenti ja maaelanike hulgas ligi 52 protsenti liigub kooli jalgsi, jalgratta või ühistranspordiga. https://www.postimees.ee/7882123/uuring-auto-pole-nii-olulin
e-liiklusvahend-nagu-seni-arvatud
See uuring toobki välja selle, et linnas vähemalt kooli liigutakse märksa rohkem ilma autota kui maal, mis on ka loogiline. Arvestades laste kaalu- ja tervisprobleemide hüppelist kasvu viimase 20 aasta jooksul ja samal perioodil sama trendi ka täiskasvanute hulgas, siis vähese liikumise ja/või palju söömise probleem on tugevalt olemas. Ja kuna autostumine on samal ajal hüppeliselt kasvanud, siis on selge, et selle arvelt on tekkinud ka märkimisväärse osa tervisekahjust.
Laste igapäevane liikumisvajadus on 60-90 min ja seda paraja intensiivsusega, kus hakkad higistama ja hingeldama. On uuritud, et seda ei taga isegi keskmine trenn, kus lapsed käivad ja trenn toimub tavaliselt ainult 2-3 korda nädalas. Ja kõik lapsed ei käi trennis.
Enamus täiskasvanuid ja lapsi ei suuda trenni distsipliini pidada. Töötav lahendus on liikumise integreerimine igapäevaelu toimetustesse.
Mis järjekorras ja kuidas seda senist trendi ümber pöörata?
Kuidas saada inimene, kes on juba autoga harjunud, sealt vabatahtlikult välja?
Ülikeeruline ülesanne isegi linnas, kus alternatiivid on lihtsamini kättesaadavad.
Mida teeb autokeskne pere vabal ajal? – väga tavaline on, et sõidetakse kuskile jälle autoga, kulutatakse tunde minekuks-tulekuks, selle asemel et veeta aktiivselt perega mitu tundi väljas aega.
Kui automaks aitab natukenegi pöörata seda autostumise trendi ümber, siis oleks saadav kasu kogu ühiskonnale juba märkimisväärne.
Püüa nüüd aru saada lihtsast asjast- linnades elab hetkel siiski rohkem inimesi-perekondi-lapsi, seega linnas ongi rohkem lapsi kooliteed käimas ja seega ka protsent suurem.
Kohe tuleb meelde Ukraina, kus keelustatit hoobilt ära Euro 5 normidele mittevastavate sõidukite arvelevõtmine. Seega tuli ukrainlastel uuemaid autosid sisse tooma hakata. Mõista-mõista, kust neid piisavalt odavatena saab?
Tulemusena on praegu 90% Ukrainasse saabuvatest sõidukitest teistes riikides kindlustuse poolt hävinuks tunnistatud. Kas tahame, et Eestis oleks samamoodi? Autod kõik suht uued ja loodussõbralikud - ainult et kolmest kokku keevitatud, ilma turvapatjadeta, mõni ka uppunud.
• Eestis on igapäevases kasutuses Euroopa Liidu peaaegu kõige vanem autopark – VALE!
• Eestis on pigapäevases kasutuses Euroopa Liidu peaaegu kõige saastavam autopark – VALE!
• Eestis on keskmisest kõrgem sõidukite arv ühe inimese kohta – VALE!
Faktid toodud lingis sees, faktid, mitte niisama heietus. Ühe fakti koha pealt jäin mälupildis natukene kahtlevale seisukohale siiski, pean seda asja natukene uurima...
See probleem tekib jah automaksuga sest siamaani on hästi olnud, et saanud osta välismaalt toodud ja heas korras väikse läbisõiduga roostevabasid autosid. Kui automaks selle äri ära lõpetab siis läheb Eesti kliima ka kehvemaks kui tuleb läbi ajada Eestis sõitnud suurte läbisõitudega halvasti hooldatud ja tossavate roostetavate autodega. Välismaalt toodud autod peaksid olema automaksust vabad sest need on loodussõbralikumad ja nii oleks õiglane.
Miks seda roostet kogu aeg esile tuuakse, ma ei saa aru? Raud2Oksiid ja eriti Raud3Oksiid on kõige tavalisemal kujul rauamaak ju ehk kõige puhtam looduses esinev vorm.
"Miks seda roostet kogu aeg esile tuuakse, ma ei saa aru? Raud2Oksiid ja eriti Raud3Oksiid on kõige tavalisemal kujul rauamaak ju ehk kõige puhtam looduses esinev vorm"
Probleem on ju lihtsalt selles, et siseringi autod on 10 aastaga sõelad ning vaene inimene enam ei saa roostevabat heas korras diislit omale saksast tuua, sest regamistasu on tuhandetes ja kümnetes tuhandetes, kui tahad midagi vingemat tuua. Muud pole midagi.
Keretöödest ma saan aru mõne vana uunikumi puhul, mis võetakse pulkadeks, liivapritsitakse , värvitakse jne, kuid kõik see maksab kümneid tuhandeid. Ja talvel sellega siis enam ei liigutat ning hoitakse soojas garaazis.
Aga ma eriti ei põe selle automaksu pärast. Ma natuke usun, et kui liiga palju vitsa saadakse, siis inimesel lõpuks tuleb mõistus koju ja valitakse mõni normaalne partei, kes langetab makse, nagu näiteks EKRE. Valisin Grünthali ja valin ka edaspidi.
Seda viimast otsa lugedes tuleb vägisi pähe selline mõte - valimisõiguse saamiseks peaks olema sarnane sõel, nagu on sõiduõiguse (juhiloa) saamiseks! Tervisekontroll just vaimse tervise ja asjadest arusaamise kohapealt. Kinnisilmi võib fännata mõnd muusikut, kelle elukombed pole kiita, poliitikute puhul viib see asi täpselt siia, kuhu meie riigis poliitika kukkunud on...
"Kinnisilmi võib fännata mõnd muusikut, kelle elukombed pole kiita, poliitikute puhul viib see asi täpselt siia, kuhu meie riigis poliitika kukkunud on..."
Jep, täpselt nii. Aga ikka valitakse reffe, kuigi saadakse alati haledalt peksa nagu penid.
Või siis on asi ikkagi e-hääletuses. Mina isiklikult arvan, et selles. :)
Kas sinu pisikene aju ei suuda siiani aru saada, et rehve valis napilt kolmandik valijatest, isegi vähem, see tähendab, et kaks kolmandikku neid ei valinud. On arusaadav matemaatika- kolmandik, kaks kolmandikku? Kumb on suurem?
Ja see, et rehvid kuulutavad end valimiste võitjaiks, on täielik absurd- võita ei saa see, kes saab vähem hääli kui teised kokku. Ainult meie idiootlik valimisseadus ja poliitsüsteem teeb kaotajatest võitjad.
"Kas sinu pisikene aju ei suuda siiani aru saada, et rehve valis napilt kolmandik valijatest, isegi vähem, see tähendab, et kaks kolmandikku neid ei valinud. On arusaadav matemaatika- kolmandik, kaks kolmandikku? Kumb on suurem?"
Sotsid , gruz200 ja reffid on enamus. Kusjuures sellest valikust võtaks vist isegi reffid:)
Mõned sotsialistide ja gruz 200 väljaöeldised:
"rahvusriik on ksenofoobne okse". "Eestlastele jäägu pastlad ja kannel":):):)
Koolivaheaeg jälle või? Miks need arvamused siin kõlavad nagu 6. klass või siis "põlvast värska poole"?
Tegelikkus on jah see, et ekre ilmselgelt "võitis", kuna nende poolt hääletas iga 10. hääleõiguslik kodanik :-)
Mina olen eesti haridussüsteemis sügavalt pettunud! Kuigi seal käib töö tellija materjalist, siis tulemus jätab ikka väga soovida. Nüüd needsamad pedagoogid küsivad palka juurde jälle ...
Oi jehh, maaks tuleb jälle selle ärakulunud hariduse jutuga:)
Hea küll, paneme paar tsitaati Russellilt:
"Men are born ignorant, not stupid. They are made stupid by education."
"When you want to teach children to think, you begin by treating them seriously when they are little, giving them responsibilities, talking to them candidly, providing privacy and solitude for them, and making them readers and thinkers of significant thoughts from the beginning. That’s if you want to teach them to think."
"We are faced with the paradoxical fact that education has become one of the chief obstacles to intelligence and freedom of thought."
"It will be said that the joy of mental adventure must be rare, that there are few who can appreciate it, and that ordinary education can take no account of so aristocratic a good. I do not believe this. The joy of mental adventure is far commoner in the young than in grown men and women. ...It is rare in later life because everything is done to kill it during education."
"Education, which was at first made universal in order that all might be able to read and write, has been found capable of serving quite other purposes. By instilling nonsense it unifies populations and generates collective enthusiasm."
Et siis sedaviisi. Pole selle suure pähetuubitud tarkusega eriti midagi peale hakata, kui oma peaga ikkagi mõelda ei oska::))
"Kässar, loe seda raudoksiidide variatsiooni osa uuesti ja ära too miskeid debiilseid vastuseid, mis ei kajastanud üldse teemat."
Minu jaoks see ülemõistuse regamistasu vanade pannide puhul tähendabki ainult seda, et ma ei saa enam endale korraliku roostevaba 20 aastat vana panni saksamaalt lasta tuua. Kere on kõige tähtsam, mootor sõidab miljoneid, tsiteerides klassikuid ( Kärssa).
Vana roostes ront ei saa ülevaatuselt läbi, pealegi on lihtsalt ohtlik sõita sõelaga. Remont ei ole mõistlik, keevitamine, liivapritsimine jms töö maksab tuhandeid ja tuhandeid ja tulemuses ei saa kindel olla. Paari aastaga jälle sõel. Saksamaalt korralik tsingitud kerega 20 aastat vana roostevaba masin aga peab lõdvalt 10 aasta siin vastu ilma probleemideta.
Ja see on reaalne probleem, mis kaasneb selle ajuvabalt kõrge regamistasuga. Vaesed ei saa enam omale korralikku roostevabat masinat.
Ei, idee oli selles, et öeldi, et roostetav masin on rooste pärast loodusvaenlane, sest raud muutub roosteks, nagu onuvaldek väljendas. Ei ole, ta muutub taaskord looduseks tagasi kõigest. Ainuke "raiskamine" on see, et kunagi tehti maast kaevatud roostest teras tule jõuga. Roostetav masin pole looduse vaenlane rooste pärast!
Metallist saab asendada, maksab tuhandeid, mis siis? Uus masin maksab kümneid tuhandeid.
" Kui automaks selle äri ära lõpetab siis läheb Eesti kliima ka kehvemaks kui tuleb läbi ajada Eestis sõitnud suurte läbisõitudega halvasti hooldatud ja tossavate roostetavate autodega."
Sa, Deus, võtad kõike liiga sõna-sõnalt. Kliimast räägides oli onu Valdekul rõhk sõnadel halvasti hooldatud ja tossavad. Roostes on lihtsalt veel üks omadussõna sinna juurde, mil pole kliimaga erilist pistmist. Kuigi tegelikult muidugi isegi võib olla, see rooste parandamine võib kokkuvõttes rohkem "saastada", kui korraliku kerega masina toomine Saksamaalt. Toon lihtsa näite, mingist artiklist lugesin, et kuskil Itaalias või Hispaanias kasutatakse koolis ühekordseid nõusid sellepärast, et nõudepesule kuluv vesi , energia, palk töötajale jpms tuleb kokkuvõttes kulukam (saastavam), kui osta lihtsalt iga kord uued papptaldrikud.
Mis tossamisse puutub siis see on mingi rohehulluste kinnisidee ja pole tossavat autot näinudki.
VW T4 9 kohaline kombi 98a 1.9Td - ülevaatusel lubatud suits 3.0 - mõõdetud 0,2
VW Passat variant 2000a 1.9 66kw lubatud suits 3.0 - mõõdetud 0.4.
Kas on tossav? visuaalselt pole küll midagi näha, isegi kui järsemalt kiirendad.
Loomulikult on nad mul ka timmitud võimalikult väiksele küttekulule kuna tähtis on saada punktist a -> b ja tagasi. Kummivilistamine ja lolli mängimine pole kunagi olnud minu ampluaa.
IMHO -roostes ja tossavad on oma peremehe nägu, olen kindel et selliste liikurite omanikud käivad korra kuus duši all, trussereid vahetavad korra kuus ja tõenäolisel on nende kodu kah nagu seapesa. Reeglina on ka nende liikurite salong selline et isegi tööriietes on sinna ebameeldiv istuda.. võtad seestpoolt uksepidemest ja käsi kleepub...
Mis tossamisse puutub, siis hommikul sattusin sõitma ühe octavia taha, erilist tossu ei olnud, väheke kiirendamisel näha, aga see ving, mis minu autosse tungis, oli rõve. Eile ootasin bussi pealt tulevat inimest ja ees seisis töötava mootoriga passat ning panin salongiõhu siseringlusele, sest see ving, mis minu autosse tungis, oli rõve. Ma ei tea, kas see on mingi vagi vandenõu, aga haisevad nad ropult. Mis puutub ülevaatuse läbimisse, siis võid ju kasvõi kord aastas duši all käia, aga kui auto vastab ülevaatusreeglitele, siis saab ka sõiduloa. Olgu see tahm kasvõi 2,99, on ta ikkagi ülevaatuse läbinud ja omanik ei hakka mingeid remonte ega hooldusi tegema kuni auto üv läbib.
Siin kliimas pole rooste suhtes peremeest mõtet süüdistada. Rossitavad siin ka tsingitud keredega masinad.
Korraliku kerega vanema masina saab Saksast vms piirkonnast, kus soola niimoodi teedele ei lajatata nagu meil.
Kohalikke masinaid ma üldse ei kaalu ka, kas osta või mitte. Ma ei osta sõela, olgu tal tehnika nii hea kui tahes.
Naabrimees just hiljuti ostis Saksast tulnud 2002 aasta diiselpassati. Rooste puudub, mootor tiksub nagu ema süda. Sellega laseb rahulikult 10 aastat, siis ilmselt hakkab kere sõelastuma.
Naabrimees ise tegeleb kergelt ka sõidukite keretöödega. Näen, millist rämpsu ta üles peab putitama. Keevitada pole kuhugi, täis sõelad. Tuleb neetidega kinni tõmmata, peab kauem vastu, sest keevituskoht rossitab hullemini, kui needitud koht.
Kui maksu teha, siis peaks maksustama ikka üle tarbimist nagu see on enamus riikides. Igasugu mahtuniversaalid ja tavalised universaalid, millel on tavaline r4 mootor on ikkagi inimestele hädavajalik. Aga 9 juhul 10 kõik need suured jeebi kolakad sõidavad selle pärast, et lihtsalt isane on nii olla. Neid inimesi võib suunata maksudega targemate valikute suunas. Siis ise teavad kas maksavad või jätkavad.
