No ma teen siis teise jutukese.
Kui reka viib turule kümme korvi marju ja nende müügist saadakse viis korvitäit raha, siis raha ei teki juurde- omanikku vahetab seesama kindel hulk raha ehk siis ainult ostja taskust tulev. Ja see ostja raha jagatakse nüüd mitme erineva karvase käe vahel ära- alates marjakorjajast kuni riigi rahapajani. Ühel hetkel näeb riik paja põhja läikimas ja sünnib idee, et võiks ju midagi maksustada- no loomulikult marjavedaja rekat ning turule sõitja autot. Marjakorjaja oma samuti, kui ta just jalgsi metsa ei lähe. Siis avastab riik, et marjade käibemaks võiks suurem olla- jälle ostja maksab. Rahapaja põhi küll täitub, aga marjade ostja jääb miskipärast vaesemaks- marjad kallimad suurema käibeka pärast ja rekajuht tõstis ka hinda, sest ei kavatse tema omast kasumist rekamaksu maksta. Riik mõtleb siis, et no anname inimestele siis iga kuu ühe mündi lisaks- jõuab ehk rohkem marju osta ja makse maksta. Kuid tähelepanuta jääb, et see raha tuleb ikka sealtsamast potist ja tegelikult ei muutu midagi.
Nüüd siis ehk jõudis kohale, millist raha me siin riigis keerutame ühest taskust teise.
Aga lugu saaks hoopis ilusam kui rekajuht viiks välismaale kümme korvitäit marju ja tuleks sealt tagasi viie korvitäie rahaga. Sellest vist pole vaja pikemalt kirjutada.

Sellest rahapajast ei saa rekkamees kuldmünti vaid ta poetab sinna läbi kulutatud kütuse, oma maksude, käibemaksu jne. Sealt nüüd jagatakse see laiali, mida sina jõuad: häid ja hooldatud teid, oma järglastele hariduse andmist, turvalisust politsei poolt, et päästja tuleks kustutaks lõkke su räästast, tooks kassi puu otsast alla, arst paneks sulle plaastri jne. Pluss muud ametnikud, kes haldavad seda masinavärki üleval. Nlüüd sa nõiad kogu aeg, et makske neile rohkem, sa nõiad tööandjalt, et maksa mulle rohkem, ise ehitada näiteks koolimaja. Sinu tööandja küsib jälle suurema summa. Sealt see poti põhi paistma hakkab. Kuidas täita? Laenuga või küsid maksumaksjalt natuke juurde? Laen tuleb samast potist tagasi maksta ja intress veel peale ka. Võtame veel laenu või jääme selle pisku juurde ning laenu ei võta?

Seega pole mitte mingit vahet, kas sa vaatad riiki või enda peret. Mõlemad peavad tasakaalus olema. Kui sinul läheb elu kallimaks, jooksevkulu suureneb, aga sissetulek jääb samaks, siis kas sa vaatad oma kulutused üle, küsid palka juurde (maksutõus riigil), teed lisatööd või võtad laenu. Kuna sina ja riik (mitte ükski erakond) ei ole nõus kulutamist kärpima, siis jääbki, laen, palgatõus või lisatöö. Mida valid?

Mul tegi üks sõber enda pere kohta väikse enamvähem täpse arvestuse, kui palju tema ja abikaasa makse maksavad (sh aktsiisid ja käibemaks) ning kui palju nad riigilt ja kohalikult omavalitsuselt tagasi saavad. Neil on kaks kooliskävat last, lisaks arvestas ta et tema elus olevale pensionärist vanemale maksavad piltlikult pensioni lapsed (ehk tema + õde kahepeale) ja sama arvestas ka enda abikaasa elus olevate pensionäridest vanemate kohta.

Kokkuvõttes ilma üldisi hüvesid (nagu riigikaitse, siseturvalisus, korras teed jne) arvestamata oli üpris kiiresti selge, et nemad maksavad tööl käijatena makse kõik maksud kokku vähem kui nad riigilt tagasi saavad. PS: tervishoiukulude arvestamiseni, mida pensinärist vanemad kasutavad usinalt ja tema enda lapsed ka omajagu, ei jõudnud ta üldse.

Ma üritasin ise sarnast arvestust enda pere kohta teha ja kuna mul ja naisel on elus ainult 1 vanem ning mina ise olen 4 lapselisest perest ja naine kolme lapselisest, siis minu pere maksab tõenäoliselt makse rohkem kui riigilt tagasi saame, aga mitte palju.

Soovitan sarnase arvestuse kõigil läbi teha - ehk jõuab paremini kohale, et kuskilt peab see raha tulema, mille eest antakse lastele haridus, makstakse peretoetused, makstakse siseturvalisuse ja riigikaitse eest, makstakse kõikvõimalikud muud toetused ja pensionid, hoitakse sõidetavana teid ja tänavaid, hooldatakse muud avalikku ruumi, makstakse kinni kõikide tervishoiukulud. Kui teil on elus pensionärist vanemad, siis nende pension ja terishoiukulud makstakse ju kõik kinni tööl käivate inimeste maksudest ja lisaks ka käibemaksust, kütuseaktsiisist, sest sotsiaalmaksust ei jätku enam ammu tervishoiukuludeks ja pensioniteks.

See automaks läheb samasse potti ja katab näiteks pensionikassa puudujääki.

Püüa looder aru saada lihtsast asjast- kogu see sinu kütuse eest makstud raha läheb riigist VÄLJÄ. Siin me genereerime tühjast kohast juurde mingi käibeka ja aktsiisi, aga need on kõik ühest ja samast pajast võetav ja sinna tagasi pandav raha- pajas oleva raha hulk sellest ei suurene. Kui suurendame aktsiisi ja käibekat, läheb kütuseraha ikka riigist välja, lihtsalt rahvas maksab rohkem maksu ja tekib illusioon, et riigipajas raha hulk kasvab. Rahva rahakott tühjeneb, riigi oma justkui pakseneb, aga reaalselt rahahunnik ei kasva. Elektriauto eest makstav raha läheb riigist välja ja taaskord genereerime käibeka ja automaksu, mis on jällegi ses samas katlas keerutatav raha. Aga kui välismaalane tuleb ostab turult korvitäe marju, tuleb raha riiki SISSE ja pajas olev rahahulk suureneb. Ükskõik missugust välismaal toodetud kaupa me ostame, läheb raha riigist välja, aga kohapeal keerutame ikkagi seda pajas olevat maksuraha, mis ei loo tegelikult mingit lisandväärtust. Kui mõni firma võtab metsas maha kuuse ja teeb sellest tabureti ning müüb selle rootsi, tuleb riiki raha, mis täidab pada. Kui see taburetimüüja ostab auto ja maksab tabureti eest saadud rahaga ka maksud ära, on riigi pada kasu saanud. Mitteüks riik ega tema elanikud ei saa rikkamaks kui suurendatakse lambist maksukoormust ehk siis keerutatakse sedasama raha mis pajas juba on. Kui riiki tuleks piisavas koguses raha välismaalt, ei oleks vaja oma elanike maksukoormust tõsta, vaid saaks hoopis nende sissetulekuid suurendada. Seega hetkel olemegi olukorras, kus sisse ei tule halligi, püüame maksude tõstmise abil luua olukorda või illusiooni, kus riigi pada justkui täituks, aga reaalsuses rahvas vaesub ikkagi. Ka loodri reka eest makstud raha on riigist välja läinud, aga kui suudad oma vana reka sommile maha müüa, on väike hulk raha riiki tagasi tulnud.

Riigi maksubilanss ja väliskaubanduse bilanss on erinevad asjad, punktike! Sa ei saa neid ühte patta panna ja muinasjuttu rääkima asuda. Eksportimine pole mitte kohe üldse riigi asi. Isegi kui oleks, siis ei kipu õnnestuma kahjuks. Oli siin mingi põlevkiviõlitehnoloogia müügiproov, tänaseks on ilmselt ainult raha suudetud eksportida, kahtlaselt vaikne on selle teemaga.
Eksportima peavad kodanikud. Ettevõtlikumad ka tegelevad sellega. Ehk loodergi kui välisfirma kaupa veab ja raha kodumaal kulutab.
Mingi aeg tagasi toimunud Läti alkorallit oli valus vaadata. Protest või mitte, nõme riigi heaolu seisukohast.

Inetu aga näed, töötas. Autodega hakkab ka Läti meelispaigaks saama. Väiksemad nõuded tehnoseisundile, aastamaks on küll olemas aga odavam, kui praegust eelnõud vaadata, musta numbriga ei kotita jne. Musta numbri ja automuuseumite tegelastega peaks tegelt tegema Lätti juriidilise keha ja kogu kamba masinapargi sinna alla kandma seniks kuni rahandusministril ja muudel lojustel mõistus koju tagasi tuleb. Miinuseks on Valgas ülevaatusel käimine aga korra aastas saab seda lubada ja siis ka erandi teha ning pagassi rummi täis tankida. Ma lubasin, et kui see aktsiisijama ära lõpetatakse, siis enam Lätist alksi ei tarni va mõned erijuhud, millel pole eestis aktsiisimärki veel tehtud ehk siin ei saa ega tohigi müüa aga muidu olen täitsa lubadusest kinni pidanud. Eks seal omandi osas tuleks see juriidilise keha asi läbi mõelda, sest noh, auto pole siis otseselt sinu oma aga küll meil nupukad juristid selle välja mõtlevad või siis pigem, juba on töös. On eestiski neid kortereid, kuhu 50 erinevat firmat regatud...

No kuidas seda kõike lihtsamalt selgitada...
Loomulikult riik ei ekspordi vaid erafirmad ning toovad riiki raha SISSE, riigi pada täitub sellest rahast tekkinud siseriiklike tarbimismaksude abil kui see raha siin ringlusesse läheb ja riik saab seda maksuraha laiali jagada. See tähendab, et me enam ei keeruta seda ühte ja sama pajas olevat raha, vaid ka sinna tekkinud lisaraha ja see juba on otsene kasu kõigile. Kui seda lisaraha ei teki, istumegi kõik selle ühe paja ümber ja püüame kuidagi kõigile jagada- penskarile 25 pensionitõus, aga 30 automaks ja ongi 5 lisamünti nagu niuhti pajas juures. Lisaks suurem käibekas kõigi ta ostude pealt. Lihtne ju. Aga penskar jäi tegelikult vaesemaks.
Võiks ju ainuüksi tõsta kütuseaktsiisi ja laekumised suureneks nagunii, aga penskar raip sõidab vähe, seega maksab ka aktsiisi vähem ning ainult automaks tagab potti kindla rahavoo. Kui penssi maksaks soome riik, oleks kõik ideaalne- puhas lisaraha riigi patta, sest penskar kulutab raha nagunii eestis ära. Aga kui penskar ostab kärule uued nokia kummid, on jälle osa raha riigist kadunud, kuid õnneks käibekas jääb siia. Samuti rehvimüüja kasum, mis loodetavasti siin ringlusesse läheb.
Seega kordan veel- kui me keerutame vaid seda raha, mis meil siin potis juba on, ei muutu tegelikult midagi paremaks, aga kui rekajuht müüb välismaal marjad maha ja toob rahakoorma siia, on pilt juba kordi ilusam ja me saame rahapajast juba suurema kulbiga võtta.

Ja Deusi jutu põhjal teemegi lihtsa järelduse- mida rohkem rahvast pitsitad, seda rohkem otsib ta alternatiive ja tassib seda niigi vähest raha riigist välja ning riik peab jälle leidma mooduse paja täitmiseks ehk siis veelgi rohkem pitsitama.

Punkt, rekkamees toob sulle kahhelkivi, mööbli, jalgratta, mille iganes tagasi ning on see marjamüügist saadud raha nullitud. See ongi kaubavahetuse bilanss. Ja see jääb alati miinusesse kui me just naftat, ei leia. Mitte midagi meil toota ei lubata, mitte riigi poolt, vaid elanike poolt. Ükskõik mis ateha tahad, tootma hakata on piletid väljas ja ei tohi. Nii me müümegi odava ümarpuitu välja (oh kus raha tuleb) ja ostame ümber töödeldud puidu tagasi. Kallimalt (rohkem raha läheb välja). Toodaks odavat elektrit, ja müüks ülejäägi välja, ei saa, ei tohi ehitada tuuleparke, tuumajaama, mitte sittagi ei tohi teha, aga elada tahame nagu kuningakassid. Ei ole võimalik. Lisaks on meid ka vähe. Väikese riigi ülalpidamine ongi kallis. Jälle, ei tohi võõrtöölist Eestisse tuua, ei tohi. Ise mitte sittagi tööd teha ei viitsi, aga teised ka ei tohi.

Raske on seletada majanduse olemust, kui isiku võime piirdub raha tuleb seinast, toit poest ja matkakäru tuleb madalama hinnaga müüa, kui ostad, siis oled tegija.

Nu mida siin ikka heietada, lihtne valem on, et tuleb toota 100% ekspordiks ja siis on elu lill. Kohalikule turule... nojah, pole klientuuri lihtsalt.

Sa looder hakkad juba natukene aru saama- pada muutub rammusamaks kui sinna väljastpoolt raha juurde kallata. Kui sa nüüd sellest ka aru saaksid, et kui seda lisaraha ei teki mitte kusagilt, siis selle ühe ja sama paja sisu pidev ümberjagamine ei anna mitte mingit kasu- miinuses on see pada niiehknii. Üks tahab palgatõusu, teine tahab toetust, kolmas tänava remonti, neljas uut puusaliigest jne ning see raha tuleb sealt katlast leida ja kui enam ei leia, siis tõstame makse. Ka sellesama makse, kes puusaliigest tahtis, ka selle makse, kes toetust tahtis. Saad sa nüüd aru, et toimub ühe ja sama rahahunniku pidev ümberkantimine ehk siis loome küll mulje, et riigi rahapada justkui täieneb, aga kuskil rahahulk siiski väheneb. Vbl loodril mitte, sest suuremate maksude katteks tõstab ta teenuse hinda, aga selle maksb ikkagi keegi kinni. Kui eestlane reisib eestis, ringleb üks ja seesama raha ja kui tõsta turismiettevõtete käibemaksu, maksab eesti turist ka selle kinni, aga rahakott tühjeneb rohkem. Riigi oma aga natukene paisub. Kui tuleb välisturist, paisub kõigi eestlaste rahakott. On see arusaadav? Lihtsamalt selgitada ei oska, isegi taksojuht peaks nüüd aru saama.
Aga just nende jaoks, kelle raha seinast tuleb, tundub kõik kõige paremas korras olema- tõsta tal veel natukene palka ja ta ei saagi aru et mingid maksud tõusid- seina seest saab ju rohkem raha kätte ja mida veel õnneks vaja.

Punktike, kuidas globaalne majandus kasvab? Maaväliselt globaalsesse rahapatta raha juurde ei tule :)

Ps globaalne majandus on kasvanud ka inimese kohta, mitte ainult maailma rahvastiku kasvu arvel.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120218413/raimond-kaljulaid-au
tomaks-kehtestatakse-suure-riigieelarve-miinuse-parast

"Brüssel ei sunni meid automaksu kehtestama. "
"Euroopa Liit ei ole meid kohustanud automaksu kehtestama. "

See on ka muidugi päris tulus variant rahapaja täitmiseks- riik maksab riigile automaksu. Omavalitsused muidugi võivad oma elanikke pügada maamaksu vms sellise tõstmisega, aga samas võib see liigselt sissekasseeritud münt muuta mõne inimese või perekonna sotsiaaltoetuse kõlblikuks, niiet tagurpidi tuleb see raha jälle tagasi anda.
https://majandus.postimees.ee/7819339/riik-ei-tea-veel-kui-p
alju-ta-ise-hakkab-automaksu-maksma

Osa juttu läks hulkuma vahepeal kuidagi, loetav siit:

https://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?mod=1&tid=173855

Eesti Ekspressis valmis kalkulaator automaksu suuruse välja arvutamiseks:
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120219255/kalkulaator-kui
-palju-peaksid-sina-automaksu-tottu-oma-kukrut-kergendama
___________ LAI/___KITSAS mudel
2022 RAV4 207,63/ 212,14 €/a
2015 Avenis 141,03/ 95,70 €/a
2005 Tucson 45,25/ 57,44 €/a

Muudetud 27.07.23 10:09

Leheneegrid koguvad klikke kui seadus alles tegemisel.

Kalkulaatoris ei ole märgitud, kas valemisse läheb NEDC või WLTP CO2 kogus?
Kõverpeegli huumorina võiks valemisse panna ka sõidumüra, sest noh...
Kui palju tekitab liikuv masin müra? - Tekitad müra... maksa. :)

Muudetud 27.07.23 11:37

On sul siis mõnel liikuril avaldatud mõlemad (NEDC ja WLTP) CO2 kogused, et saad valida, kumma valemisse sisestad? @ConnorFlint
Pigem tehakse vanematele sõidukitele (neil on NEDC CO2 kogused) "soodustus" sellega.
PS Müra on normeeritud, kütusekulu aga mitte.

Muudetud 27.07.23 12:39

"On sul siis mõnel liikuril avaldatud mõlemad (NEDC ja WLTP) CO2 kogused, et saad valida, kumma valemisse sisestad? @ConnorFlint"
-
Minu igapäevaliikuril, Sportage 2021 1,6 TDI, on mõlemad kirjas:
CO2 (NEDC) 121 (g/km)
CO2 (WLTP) 150 (g/km)
Naabrimeha MB C220D 4matic 2018:
CO2 (NEDC) 132 (g/km)
CO2 (WLTP) 166 (g/km)
Poisi A6 1,8 2003 on jah ainult üks:
CO2 (NEDC) 204 (g/km)

Jõukamatele inimestele, kes sõidavad kallimate autodega on automaksu maksmine jõukohane aga väiksepalgalistel pereinimestel, kes sõidavad vanemate autodega on automaks liig. Kui see nn. vaesem inimene elab maapiirkonnas, kus autoga sõitmine on ainus võimalus pikemaid vahemaid läbida, siis mida Ta peab tegema, kui ei jõua automaksu maksta. Kodu maha müüma ja ostma uue kodu tsiviliseeritumasse kohta?

Maks timmitakse täpselt paika ja keegi midagi müüma ei pea. Nälga ei jää, eriti palju vaesemaks ei jää, aga maksu siiski tunnetad. Samas mõnel läheb juba suitsude, igapäevase õlle ja kohvi peale tunduvalt rohkem kui automaks- pakk suitsu päevas ca 120 jeuri kuus. Ühesõnaga nööri hoitakse kõri ümber täpselt nii pingul, et piisavalt õhku veel läbi käiks.

OT: suitsu ei tee, õllet ei joo. Kohvet läeb üldjuhul üks tass hommekul.
OT-2: ei salli riikliku laristamist ja "ah, pohlad... kassas raha küll" suhtumist. Nii väikest riiki saaks hoopes toiseti majandada... Sestap ei ole ka tolle tulevase maksu pooldaja...

Need lambad ei saa aru, et kärpeid tuleb alustada kõrgemalt, ehk nende endi palkadest ja ministeeriumites ametnike vähendamisest -50% nii palkades kui inimestes...!!

See vast ongi kõige suurem loogikaviga nn demokraatlikus valitsemissüsteemis. Üheski normaalses äriühingus ei saaks pikalt pidutseda ja ammugi siis enda palka tõsta juhatus, mis teeb otsuseid, mille tulemusena ettevõtte tööjõukulud ja muud ärikulud (sh. püsikulud) on ebaproportsionaalselt suured ning puudujäägi kompenseerimiseks otsustatakse tõsta teenuse hinda, olukorras kus märkimisväärne osa kliente on rahulolematud.

Pole juba tükk aega näinud kedagi sirge seljaga teatamas, et tema valib (ikka veel ja ainult) Reformierakonda. 15..20a tagasi oli ise üks nendest toladest ning veel ca 10a tagasi tundus, et Ansip on lahe vana, sest tema ironiseeriv lähenemine oli kohati päris tabav. Täna on ikka raske uskuda, et see inimene päriselt aru saab (usub?) millest räägib. Paremal juhul on tegemist katkise inimesega, kehvemal juhul on tegemist järjekordse marionetiga.

Siinkohal vaidleks vastu!
Terve Eesti on täis "äriühinguid", kus suur osa aurust läheb väljanägemisele:
uhked autod, majad, kaatrid jne.
Aga palka maksta ei ole-rasked ajad.....

ei,ei,ei.raha on ju millest palka maksta.riik aga mängib mäkra ja hoiab miinimumpalka võimalikult madalal.kui riik kehtestaks suurema miinimumi laekuks riigile rohkem ka makse.firmad ju kasumilt riigile makse ei maksa.poleks vaja jännata mingi automaksuga ja inimesi peedistada.raha tuleks riigile lihtsamini ja tunduvalt rohkem,kui automaks.ühesõnaga,raha hakatakse koguma valest otsast

Vähemalt 63 saab aru, et meid hoitaksegi kunstlikult vaesuses, sest kapitalismis ei tohi keegi ettevõtja kasumeid puutuda- see oleks ju puhas sotsialism või lausa kommunism. Alati kui see miinimumpalk teemaks tuleb, on ettevõtjsye poolt kisa, et võimatu, me läheme kohe pankrotti. Aga jah, tööautoga mere äärde ja kaatriga kalale kannatab sõita küll.

Tõesti peaks alustama teisest otsast. Eripensionid, palgad, hunnik sooje töökohti, ferrarid töösõitudeks. Eesti on nagu mingi super rikkas riik.

Aga läheb teeb endale äriühingu selle asemel et siin kurta kuis talle miinimumpalka makstakse :-)
Siis saab kah ferrariga nädalavahetusel Saaremaale sõita!

Eesti ei vaja automaksu. Lambad on muidugi nõus igasuguseid makse tasuma!

https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/120222394/autod-teevad
-eesti-vaeseks-kui-tahame-olla-joukas-riik-on-moistlik-autok
esksusest-loobuda

metoodika üle võib alati vaielda, aga kokkuvõte on see, et "Eestis on autokasutus doteeritud. See tähendab, et kulusid, mis autokasutusest ühiskonnas tekivad, ei kata mitte need, kes neid tekitavad, vaid kogu ühiskond"

Kogu see jutt, et meil on kütuseaktsiis ja seda laekub rohkem, kui on teede ehituse ja remondiga seotud kulu, on justkui õige, aga samas autoga liiklejad ei maksa midagi tekitatud õhusaaste, mürasaaste, veesaaste (rehvide kulumisest satub mikroplast merre jt veekogudesse) eest midagi. Lisaks on autoga liiklejad rohkem ülekaalus. Kõik see mõjutab nii autoga liiklejate tervist , kui ka nende inimeste tervist ja elukvaliteeti, kes ise autoga ei sõida. Ja see makstakse juba kinni ravikindlustuse eelarvest.

no ja lisaks vaesus, kuna väga paljude jaoks on autoga liiklemine vaesust süvendav.

Kes maksab kinni õhusaaste ja mürasaaste jne saaste? Milline protsent nimetatud saastest tuleb nense rohemeeste avokaadodest ja milline protsent 30 aastat vanade "pannide" küljest? Arvestades siiski, et aktsiisitulust pool muudesse aukudesse suunatakse, näiteks tervishoidu, siis võiks suisa öelda, et autokasutajate õlul on läbi kütuse ja käibemaksu suur osa Eestist püsimas.

Üldjoontes nõus, auto omamine süvendab vaesust ja nüüd tahab riik veel vaesemaks teha niigi vaest inimest ja eemaldada temalt sissetuleku allika jaoks vajaliku komponendi ehk suisa töötuks jätta. Asemele ju alternatiivi ei anta. Minu ajal käis buss ja tõi inimesed kella 8'ks tööle ja viis tagasi koju õhtul kuni 20 kilomeetri raadiusest, nüüd 15 aastat hiljem seda bussi ei ole, inimesed ostsid autod ja hakati käima kambaga oma transpordiga. 10 aastat tagasi sai õde tööle minna bussiga 27km elik 54km/päevas, 5 aastat tagasi enam ei saanud, pidi enda elu esimese auto ostma.

Mis puutub aga ülekaalu, siis saa oma foobiast üle üks kord juba. Kõik pole sinusugused ennast nooruses täis õginud pallikesed ja siis vanemas eas messia avastanud vahetades ühe sõltuvuse teise vastu reaalsuses elik ülesöömise spordi vastu. Loodan, et sa vanade kommete juurde tagasi ei kuku, kui sul sport paariks kuuks käest ära võtta, mis on juhtunud enamike narkaritega, kes kah narksi spordi vastu on vahetanud. Ja lõpeta see kaagutamine teiste kaalu kallal, juba pool aastat tüütu tekst.

kõik see oli Deus selles artiklis kirjas, ka see ülekaalu teema. See ei ole mingi lambist välja imetud asi, vaid nii on - autoga igapäevane liiklemine vähendab inimeste liikumist ja soodustab ülekaalu.

Sa saa ise oma foobiast üle.

PS: ca 40% Eestis läbitavatest autokilomeetritest tehakse linnades, kus on alternatiivid olemas. ka suuremate linnade vaheliselt on head alternatiivid olemas.

Miks pean mina doteerima autoga liiklejate liikumisharjumusi? Mul ei ole midagi selle vastu, et ma doteerin rongiliiklust, bussiliiklust või praamiliiklust, aga 21 sajandil autotranspordi doteerimine ka nende poolt, kes ise autoga ei sõida, on nagu totter.

Leidsid sõnaraamatust uue sõna jah? Seal artiklis ei toetuta kohapealsetele oludele vaid peegeldatakse USA's toimuvat, need rohepöörased enamjaolt just võtavad sealt malli. Meil siin koha peal aga pole midagi tehtud. Mina ütlen, et paksuks ajab just see toit, mida vaene inimene poest saab, ebatervislikult just. Kusjuures väga peenikestel on kolesterool laes just seepärast, ei pea isegi rasvunud olema. Asi algab toitumisest!!! Mine ja võta nimekiri lahti, mis odaval makaronil ja odaval konservil sees on ja kõrvuta see kallima toodanguga. Õhtuti võid peale autosõitu teha tund aega joogat, püsid samamoodi vormis kui sa oma vokiga. Minul foobiad puuduvad, sõpruskond koosneb 60 - 160 kilo meestest, kõik toredad poisid aind et üks jaksab külmikut tõsta ja teine ei jaksa, vihjeks võin öelda, et just need alla 100 mehed.

me oleme vales teemas.
ülekaal ei teki vähesest liikumisest,vaid ülesöömisest! koonduslaagrites pole kunagi olnud ülekaalulisi inimesi.minu jaoks pole probleem automaks,kuid on probleemiks mis alustel seda korjama hakatakse.hobi-hooaja autot peaks maksustama ainult selle perioodi eest millal neid kasutatakse.samal põhimõttel nagu tehakse kindlustust

Ega siin polegi enam palju puudu hingamismaksust kui juba rehvipuru ja tahmane sumpaots teemaks võetakse. Ei saa ükski inimene eitada, et välja hingates ta reostab. Aga et maakeral peetav megakogus veiseid oma urruaugust seda va tseeood väljutavad ja nii et vähe ei ole, ei huvita autovastaseid karvavõrdki- ikka lahmivad siise piima ja peenelt küpsetatud steike ning vargsi ka ise urruaugust peenikest pussu välja lasevad. Iga autovastane alustagu esmalt iseendast- viisud jalga, kepp kätte, takuriided selga ja pajukorve punuma. Supermarketid unustagu ära, toit tulgu otse põllult ja valmigu käsitööna. Tahad maailma päästa, siis tee nii, et see su va saastav jalajälg oleks väiksem kui senine kinganumber. Las hiinlased tossutavad edasi, las aafriklased kaevandavad edasi- meie siin mõtleme teisiti, mõtleme roheliselt ja ka tegutseme roheliselt- keelame, maksustame, rühime väsimatult rohelise tuleviku poole.

Šveits ja Belgia kus vastavaid autoliikluse kogukoormust km kohta on hinnatatud, olid referentsideks.

Õige, toitumine on kõige tähtsam, sh normaalkaalu saamiseks ja hoidmiseks. Sporti on vajab teha selleks, lihased oleks toonuses, süda saaks koormust ja töövõime oleks parem. + eeskuju vähemalt enda lastele kui teised ei huvita.

Ja kui 60 kg väike mees teeb sporti ja ka kangitrenni, siis tõstab ka külmkappi. Meenus üks kärbeskaalus kaitseväelane Meelis Piirsalu. Ülisitke vend oli kui temaga aasta koos tööalaselt kokku puutusin, kes rännakutel tassis seljas alati trenni mõttes lisaraskust ja vedas ära kukkunud meeste varustust kui vaja.

Üks väike täpsustus- inimesed on erinevad ja kõiki ei ole võimalik ühe malliga mõõta- mõnda võid sundida kasvõi 24/7 treenima, aga temast ei saa iial tõstjat, sprinterit, staierit, kaugushüppajat või keda iganes. Loomulikult on (tervise)sport tervisele kasulik, aga ei maksa eeldada, et sellega kaotame kõik probleemid, laseme perearstid vabaks ja sulgeme haiglad. Ka ilma spordita saab püsida normaalkaalus või vastupidi- hoolimata füüsilisest aktiivsusest on su kehakaal ikka üle "normi". Paraku meeldib kaasaja meditsiinile sildistada, panna paika mingi (nende arust) see õige ja normaalne keskmine ja kui sellest hälbid, on see pahapaha.
Ahjah, jala pealt langenud (profi)sportlasi on piisavalt olnud ja tekib ka edaspidi.

@.
Mida või keda see kaasaja meditsiin siis sildistab?
Kas see on sildistamine kui perearst lähtuvalt vereanalüüside, kaalumise ja vööümbermõõdu mõõtmise tulemustest ütleb, et võtke kaalus olla?

Aga üldiselt on muidugi, et arstidele meeldib tegelda rohkem patsientidega kes saavad aru et tervisesse peab ennekõike inimene ise panustama. Sama nagu õpetajale meeldib õpetada lapsi, kes ka ise õppimisest huvitatud jne jne.

Ja kuna autostumine on inimeste loomulikku igapäevaliikumist vähendanud ja lausa kuritegelik on see laste tervise suhtes, kui lapsevanemad veavad last igale poole autoga, siis tuleb seda ühiskonnale ülikoormavat liikumisviisi vähendada. Automaks on üks meede selleks. Seda tuleb muidugi tõsta neil, kellel on alternatiivid liikumiseks paremad.

Miks siis küll mu kahele 130 kilosele sõbrale perearst midagi ei ütle? Kolesterool normis, vererõhk alla 120, ldl/hdl tasakaalus, triglütseriidid tasakaalus, kusihape tasakaalus. Mine hüppa oma eeldustega kuskilt alla. Mis puutub pisikesse seljakotitassijasse, siis erandeid leidub, kuid on väga väga vähesed.
Kaasaja meditsiin sildistab väga lihtsalt: KMI üle = paks. Kaela ümbermõõt üle = paks, unehäired ja load ära. Neid näiteid on kuhjaga, mis siis, et reaalsus on teine. Õnneks veel suhtled inimesega, mitte robotiga. Lõpeta nüüd see tervisejutt siin ära, viimast korda hoiatan.

Automaksuga on lihtne kompromiss - EI AUTOMAKSULE!!!

Siin hakkab kajama jälle see noot, et oh, see 30 euri ikka leian, unustades, et järgmine aasta piisab ainult ministri allkirjast, et see oleks 60!

Tsiteerin tarka inimest:
Proovime siis korra veel - viisakas inimene ei allu väljapressijatele. Väljapressijatega ei peeta läbirääkimisi. Väljapressijatele ei tehta järeleandmisi.

Aga nii see ju käibki- nööri pingutatakse tasapisi ja nii ei tee see väga suurt valu. Harjume ära nagu oleme harjunud kunagise käibeka "ajutise" tõusuga, nagu kütusehinnad on kogu aeg ülespoole rühkinud ja üleüldse kõik muud hinnad. Automaks on täiesti suvaline poliitikute poolt paika pandud number ja selle tõusu ei ohusta ka konkurentsiameti kontroll vaid seda lihtsalt muudetakse kui vaja on. Ehk tuletaks siinkohal meelde, kuidas elektri universaalteenusega pidi olema- hind võis muutuda iga kuu vastavalt börsihinna muutusele. Aga kas muutus- s!ttagi, emmigi, halligi, t.ratki ja p.tsigi ta muutus. Praegu hädaldatakse (kas tõesti riik hoolib?), et paljud istuvad veel universaalteenuse peal ja maksavad rohkem- kes kurat keelab teil poliitikutel seda hinda siis alandada? Aga mõnus ju kui sadu miljoneid puhaskasumit teeniva eesti energia dividendid riigikassasse voolavad. Eks järgmine aasta siis naudime neid tõusvaid makse korraga- kütuseaktsiis ja käibekas ja autokas ja mis seal veel kõik tulevad.

jaanil on täiskuujärgne jääknähtude periood? sa aru, kui ei ole võimalust liikuda ühistranspordiga ja/või kergliiklusvahendiga ei ole automaksu kehtestamine ei normaalne ega eesmärgipärane. kui eesmärgiks on ainult riigikassasse raha juurde saamine, siis nii tulebki öelda, nagu on. pole vaja mingit rohelise jama sinna juurde pookida, sest ei muutu mitte essugi, sest pole võimalik ju muud alternatiivi. praeguse plaani kohaselt on ainult alternatiiv minna vanema auto peale üle (et pääseda odavama automaksuga), sest ühistransporti ei ole võimalik selle ajaga paremaks muuta. ja ei tahetagi muuta, sest pappi tuleb ju robinal. Miks ma ei näe eestis sõida ja pargi parklaid? Kallis on neid teha, odavam on raha kasseerida. Kui sa kehtestad mingi maksu, et saaksid öelda, et vali alternatiivne lahendus kuid seda lahendust pakkumata, ei ole kuidagi seotud rohelisusega. Kas ma kasutan autot vähem kui ma maksan mingit automaksu? isegi lihtsalt registris seisva auto eest? ei kasuta ju. seega pole see maks seotud mitte kuidagi rohelisusega. meil on juba varamaks olemas. veokid raskeveoki maksu näol. jah, see on küll seotud arvelolekuga, aga mitte kasutamisega. kui mul on mingit veokit korra kvartalis vaja ja võtan selle korraks arvele, siis on mul kohe hoobilt kraes maksekohustus kvartalimaksu näol. raskeveoki maks, mille kehtestamisel kireti ja kiideti, et ehitame välja parklad veokijuhtidele. ja tulemus? paari viimase aastaga on midagi muutunud, aga needki erainvesteeringute näol. sama saab ka olema selle automaksuga.

Võin teile lohutuseks öelda, et ka Siimu mainitud 1000 eurine automaks ei kataks ära seda auku, mis autotransport ühiskonnale tervikuna tekitab. Sellel 30-120 eurisel aastamaksul ei ole tõesti mõtet. 500 eur alates Tallinnas ja Tartus ja valglinnastusalades oleks juba point sees. Ma arvan, et sissekirjutusega sahkerdamise vältimiseks piisaks juba sellest, et autot mitte ei jälitata pidevalt vaid Tallinnas ja Tartus oleks ANTS kõikidel põhitänavatel ja kui auto numbrimärk on lugeris teatud arv kordi kuus on Tallinna taks. Ja selleks, et inimesed ei ostaks endale kokku palju autosid, peab omanikuvahetuse maks olema piisavalt priske.

Sinu Siimule sõbralik soovitus ära maksta ühekordne personaalne automaks 10 000 000 euri

ANTS läheb vastuollu meie privaatsuspoliitikaga. Me ei ela Hiinas ega Venemaal.

lleheneeger ajab soga suust välja:
https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/120223197/kristi-saare-
see-et-autota-ei-saa-ei-tahenda-et-seda-ise-omama-peaks

Kristi Saare poolt täiesti õige jutt. Kuna Kristi Saare on Eesti mõistes ka rikas inimene, siis on jutt ka veenev. Ta on ise käitunud ka selliselt nagu ta teistele soovitab.

Üks lause Kristi Saarelt: "Olen kogenud, et paljud pered, kes on autost loobunud, üllatuvad, kui palju elukvaliteet paraneb. Esiteks seetõttu, et nad hakkavad liikuma rohkem värskes õhus, ja teiseks seetõttu, et ports raha jääb alles. Paljudel tuleb teadmine autovaba elu võimalikkusest siis, kui masin ootamatult katki läheb. Kuidagi saab kõik tegevused elus ära tehtud ilma autota."

Lause sealt: "Seega selle asemel, et üha rohkem eelarvest autopidamisele eraldada, võiks võtta ette suvelõpu eksperimendi, kuidas võimalikult hästi autota hakkama saada."
Ma olen üsna veendunud, et iga vähegi mõtlev inimene on neid kalkulatsioone teinud ja jõudnud järeldusele, et ilma autota hakkama ei saa, kuigi artiklis oli kenijaalne mõttetera- nõuda kohalikult omavalitsuselt paremat ühistransporti.
Veel üks mõttetera: "Paljudel tuleb teadmine autovaba elu võimalikkusest siis, kui masin ootamatult katki läheb. Kuidagi saab kõik tegevused elus ära tehtud ilma autota."
Loomulikult saab- siis leiadki mingi ühistranspordi, mis jõuab töökoha juurde kas tund varem või tund hiljem või saad naabrimeest mõnda aega piinata (juhul kui ta igapäevane sõidusuund on sama), tema püüab sulle vastu tulla ja sinu kellaaegasid järgida selmet enda tavapärast elu jätkata jne- mingi alternatiivi liikumisele leiad ikka, kasvõi rendikäru, sest ei saa ju tööandjale öelda, et sry, võtan puhkuse, auto remondis. Kõigi nende leheneegrite jutt põhineb sellel, et elad linnas ja sõida bussiga ja maale vanaema juurde sõitmiseks võid 2x aastas poldi ka rentida.

Huvitav, palju sel investoril ka lapsi on ja juhul kui on, kuidas neid liigutab kodu-lasteaed-kool-huvikool jne marsruudil?

Googel aitas- kaks last ja koolis veel ei käi.

Artiklis on ilusti kirjas, Kristi Saarel on kaks eelkooliealist last, ta elab ise minuteada Kristiines Tallinnas, paarismajas äkki oli.

PS: kooliealised lapsed liiguvad Eestis kooli reegline isa, ka huviringidesse liiguvad ise. Maal käivad koolibussid ja huviringid on tihti koolide juures.

Kui lapsevanem tassib enda last igale poole autoga, siis on see kuritegelik lapse tervise suhtes. Tundub, et see autoga igale poole on selline lihtrahva suhtumine, millega mängitakse ennast veel rohkem vaesusesse ja ebatervislikusesse.

Kolime selle Kristi nüüd Võru metsade vahele ja jutt muutub.

see PS! on BS sul hoopis. Siitsamast Tallinna külje alt ei saada isegi lapsi ühistransaga liigutatud, mis me muust riigist veel räägime? Enne tõin näiteks selle, mis oli minu ajal ja mis on nüüd, see, mis vähegi oli veel vene ajast jäänud pärand, on nüüdseks juba kadunud. Ära aja nii eluvõõrast juttu kogu aeg aga samas arusaadav, pealinna poisikene, neil puudubki elukogemus..

Muudetud 20.08.23 01:56

Mu lapsed käisid enne 4km kaugusel koolis, nüüd teine siirdus 24km kaugusele. Emme saab hommikul ühe lapse 4km kaugusele kooli viia, teine läheb bussi või rongiga. Vahel käin tal õhtupoole järgi, sest peab 24km kauguselt jõudma siia 4km kaugusele huvikooli. Üldiselt tuleb ka teist last paar korda nädalas 4km kauguselt koju tuua ja siis jälle tagasi viia huvikooli. Mingit koolibussi meil siin 4km pärast käima ei panda, sest aadressi järgi elame linnas. Ühistransport üldjuhul meie graafikutega ei sobitu. Niiet varem oli meil siin päris tihe liiklus 4km kaugusele edasi-tagasi ja seda mitu korda päeva jooksul. Kahe autoga saame hakkama, ühega ilmselt üsna kriitiline, autota pole siin halligi peale hakata. Eks ole lapsed pidanud ka liinibussiga liikuma, see on aga tekitanud sellised mõttetuid ajaauke nagu ntx tunnike niisama passimist kuskil.

Koolibussivõrk on Eestis üldiselt väga paljudes valdades korralik. näiteks Suure-Jaani vald. lapsed veetakse Suure-Jaani asulasse igalt poolt kokku. teine näide Jõgeva vald. samamoodi, koolibussid veavad lapsed Jõgeva linna kokku, koolibussi kasutavad ka kohalikud elanikud, kes saavad hommikul linna koolibussiga. Minu kodutänavas Tallnnas Nõmmel elab üks jõukas pere, kus on 5 või 6 last. kõik need lapsed on aastate jooksul käinud ise Rocca al Mare kooli ise, väikestest jütsidest peale, ma olen koeraga jalutamas ja näed, kuidas suuremad ja väiksemad lapsed koos hommikul kooli minema hakkavad, mingi aeg käis Rocca al Mare kooli ka koolibuss, hetkel ei tea.

Mul on selline tunne, et siin foorumis ei tea need igapäevased autoga sõitjad ise väga, mis võimalused kuskil olemas on. Maal on igal vallal on kohustuslik lapsed kooli organiseerida. Lapsevanem ei pea last kooli vedama enda autoga. Ja maal olen ma näinud, et ettevõtjad on need, kes ei vea enda lapsi ise kooli, kuna neil on ka suhumine, et laps peab ise hakkama saama.

@.
ok, ma ei pretendeeri sellele, et igal pool on asjad koolitranspordis piisavad, aga lapse aeg ei ole tegelikult kuidagi väärtuslikum kui on lapsevanema aeg. Ei ole nii, et oi oi laps peab 1h kuskil ootama ja see on probleem, aga kui mina kulutan autoga kuskile järele minemisele ise tunni enda aega, siis see nagu ei ole probleem. Kui vaja, siis laps peabki ootama. õpib elu ja hakkamsaamist.

Mis Võrru elama, mingu linnast paar km eemale ja suurest teest kõrvale ja ongi kööga!
Ise olen linna piiril, lähim ühistransport 2 km, et kooli jõuda, peaks laps 3'e(SIC!) bussi sealt kasutama jne.
Individuaaltransport oli, on ja jääb!
(Va. uued linn-megamajad, kust inimene oma eluajal ei lahku...)

Seepärast ma metsasid mainisingi. Valgamaal sama lugu. Viljandimaa ja Pärnumaaga pole tuttav.

suurusjärk 80% Eesti elanikest elab linnalistes asulates. lastega perede osas on vist see % veel suurem, kes linnalistes asulates elavad. Küsimus on, kuidas see maksusüsteem niimoodi paika panna, et maarahvas üldse maksust vabastada.

Et siis pätakad on proffid ümberistujad...

Naerukoht. Ma elasin Osteni majas, Rocca oli ühistransaga miinimum tund ja üks ümberistumine Vabakal, otse ei läinud küll midagi. 15 mintsa autoga Tondi-Linnu tee-Laki-Loomaaia tagant.

Sellise elufilosoofiaga poisikeste lastest just sellised lödipüksid kasvavadki, Roccas oli seda eriti hästi näha (tasuline "eliitkool"). Eluterved tulevad ikka maapiirkonnast läbi kannatuste ja puuduva ühistranspordi.

Vaesus sünnitab vaesust pigem. Kui pere kulutab 2 auto peale suure osa pere raha ära ja lapsed jäävad ilma näiteks huviringist või klassireisist või oma toast, siis tehakse sellega kahju lapsele igal juhul rohkem kui sellega, et laps peab kuskile ise ilma autoga vedamata minema. Ja las see maa värk nüüd olla, aga lasnamäel tassivad lapsevanemad ka päris palju autoga enda lapsi igale poole, mis on täiesti jabur, kuna seal on Eesti parim ühistransport. Ja see on pigem lihtrahva teema kui jõukamal järjel inimestel.

Automaks peab olema selline et see lasnamäe vesku ei saaks selle tossava x5-ga enda pere vaesuse piirile sõita.

Huviringiks on mets ja saag ja kirves. Ei ole miskit huviringi sul vaja, kui just enesekaitsesse ja tantsima ei taha, seal on tõesti instruktoreid vaja. Ülejäänud osavused katavad vanemad oma oskustega ja kool füüsika, keemia, matemaatika ja tööõpetuse tundidega.

Siinkohal aga pean sinuga nõustuma. Mina käisin iga hommik ja õhta 2,3 kiltsa kooli, praegu viiakse autoga alla km samas kohas.

Kõik reffide valijad (nagu rallisõitja) on Stockholmi sündroomi käes vaevlevad isikud. Ei ole vahet kuidas neile keeratakse, nad kiidavad ikka takka, otsivad lampi põhjendusi ja jumaldavad oma valitsejat edasi

Jäätame selle poliitika siit välja palun. Kogu see jama on kobarkäkk mitmete osapoolte koostöö tulemusena üle aastate kogutud, mitte ainult reffide poolt. Reffid on sedakorda lihtsalt koolikiusajad ja väljapressijad. Meenutagem seda järgmistel valimistel.

Praegune autopark on mitu valitsust üle elanud.

Kokkuvõttes see Kristi Saare point oli õige, kui auto rivist ootamatult välja läheb, siis avastatakse et näe saab ka ilma. Loomulikult ei saa eeldada, et autole alternatiiv peab olema täpselt sama kiire/mugav. Midagi saab elukorralduses ka ümber sättida.

Kristi Saare point oli ka selles, et inimesed ei teadvusta endale, kui palju neile auto tegelikult maksma läheb. Ja kui siis see summa kokku lüüa, siis üllatutakse, et kahe auto kulu kokku (sh väärtuse langus) on peres 1000 eur kuus näiteks. No ja kui pere sissetulek on samas 4000 kätte näiteks, siis viivad autod iga neljanda euro minema.

See, kuidas mina raha kulutan, ei ole sinu asi. Minu raamatus on normaalne neljandik palka auto alla laduda. Sinu raamatus ei ole aga minu omas on. Sa oled autofoorumis, siin on autoinimesed, sinu vingumine on tüütu sääsepirin.

Automaks aga on välja pressimine. Omandimaks. Seda ei saa lubada.

ja automaks viib rahakotist veelgi enam välja. kui jätame välja poosetajad, kes töösõitudeks vormistatud lukskärudega laiavad ja muidu kõrgemapalgalised, kes võivad endale lubada igasugu asju, on ülejäänud eestlase jaoks auto mugavus ja vabadus liikuda sinna kuhu vaja ja kuna vaja. ja kui elukoht on valitud sinna, kus autota on väga keeruline hakkama saada, siis inimene, üldjuhul siiski perekond, ei hakka selle pärast uuesti elukohta vahetama, et mingi tibiinvestor püüab talle selgeks teha auto kahjulikkuse rahakotile. selle pere ainus võimalus on leida lahendus odavama ülalpidamisega auto näol, aga lahendus, et loobume (mõlemast) ja hakkame leidma alternatiive mingi suvagraafikuga ühistranspordi näol või teeme auulis autojagamisteenuse ja istume hommikul kõik heino seitsmekohalisse voyageri või tauno 8+1 kohalisse transporterisse, ei ole elujõuline lahendus. mõtlesin ka aastaid tagasi, et võiks tööle minnes mõned kohalikud peale võtta ja igaüks poetab euro ning bensuraha tasa, aga kui ma jään haigeks, kui mul on puhkus, kui läheb tööl kauem või saan varem tulema või misiganes muu olukord, siis mida need hommikused ja õhtused kaassõitjad teevad- otsivad jälle alternatiive? niigi viibib inimene suurema osa päevast tööl ja magab kodus 6-8 tundi, seega nö tegelikku koduste toimetuste aega ongi meil nibinnabin 4-5 tundi. ja selle aja jooksul teha perele söögid, kasida lapsed ja nende riided, aidata neid koolitöös, vedada trenni ja koju ning kogu muu argielu kammajaa sinna otsa- kas hakkan siis suvalise ühistranspordiga liikudes oma isiklikku aega veelgi vähendama? kopp ees igasugu nõustajatest ja suunamudilastest ja muidu targutajatest kes igal pool kaagutavad, et sa saad ka ilma autota suurepäraselt hakkama. kui teie saate, siis andke minna, aga krt ärge minu p.rset oma mölaga torkige.

Deusil vahet ei ole, sissetulek on nii suur, et see 25% jääks ilma autodeta nagunii üle, egk autode pärast ei jää ka midagi tegemata. Enamus inimestel see nii aga ei ole ja autode pidamine on millegi arvel,
sh laste või ka enda huvide või hobide arvel. Ja ka automaks ei muudaks Deusi elus midagi, ainult kiunuda on vaja. Varamaksud on elementaarsed asjad lääneriikides. Neid ei oleks vaja, kui me oleksime nõus riigilt vähem teenuseid saama. Varamaksud on ka õiglased kuna võtavad rohkem neilt, kellel on rohkem vara. Pigem maksustada vähem tulu ja rohkem tarbimist ja vara.

Muuses , veel 10-15 aastat tagasi oli täiesti elementaarne, et linna töölesõiduks või laste vedamiseks kopereeruti ja jagati nii kulusid. Aga no ei sobi enam, ikka ise ja üksi tahan minna, jumala eest, kui peaks äkki midagi veel kellegagi kooskõlastama.

Ei muudakski, asi on põhimõttes ja ma ei kiunu. Eespool on argumendid toodud, loe uuesti läbi va kivipea.
Seda koostööd tehakse siiani, soovitan facebooki gruppe lugeda. Valetad siinkohal. Me ei räägi varamaksust, me räägime omandimaksust!

Jaan, loe nüüd punktikese jutt läbi ning vormista uuesti oma kopereerumise teema.

Ütlen veelkord, praegune automaks ei ole mitte ühestki otsast rohelise mõtteviisi parendamisega seotud maks, puhtalt riigikassa täitmiseks. Tehakse maks, et valige alternatiive, aga alternatiive vastu ei pakuta.

See, et sina oled oma juhtimisõiguse maha joonud, ei tähenda, et nüüd kõik teised peavad sinuga solidaarsed olema.

Deus sinu jutus küll mingit argumentatsiooni ei ole kunagi olnud :)

See automaksu osa, mis puudutab uute ja ka kasutataud autode registreerimist, on eelnõu järgi juba selline, mis tõenäoluselt suunab ostuvalikuid säästlikemate autode kasuks. Seega teenib rohepöörde eesmärke küll. no ja iga maks ju teenib paratamatult ka maksuraha kogumise eesmärke või ka eelarve aukude täitmise eesmärke. Mis selles looder imelikku on? raha on ju riigikassas puudu.

auto aastamaks on aga tõepoolest välja käidud eelnõu järgi liiga väike ja võiks praegu planeeritud kujul üldse ära jätta. See on tehtud nii väike, kuna ei ole osatud välja mõelda head süsteemi, kuidas maarahvas automaksust vabastada ja mitte kutsuda selllega esile sissekirjutustega susserdamist.

Automaks loetakse üldiselt ikka varamaksude hulka. Autol on alati omanik, see vara on registris, sellel on väärtus jne. Šveitsis on näiteks netovaramaks, mille hulka kuulub kõik, alates hoiustest, väärtpaberitest, kinnisvarast kuni sõidukiteni.

Eesti autopark on Euroopas üks enim saastavamaid ja saastaja ise ei maksa kogukoormust kinni ning on ju loogiline, et see jama tuleb lõpetada. no ja maainimesi, kellel on autot päriselt vaja, tuleb automaksustamises leebemalt kohelda.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120222003/faktikontroll-kas-ma
rt-vorklaeval-on-oigus-et-eesti-autopark-on-peaaegu-koige-sa
astavam-euroopas

Õnneks pole see sinu otsustada, sul aju selleks ei jagu nii kui nii nagu siit näha. Mitu tarka üritavad seletada, sa ei saa midagi aru.

Deus probleem on selles, et Sa ei võta lihtsalt külge mitte midagi, mis ei lähe Sinu tõekspidamistega kokku - kogu lugu.

Kui Sulle tuua välja tugevalt põhistatud seisukoht, et autoga liiklemine on ühiskonnale suur koormus ja ühiskond maksab tervikuna autotranspordile peale, ehk seda transpordiliiki doteeritakse, siis sa ignoreerid seda. ja räägid ikka, et aktsiis on suurem kui teede ehitus, remont ja hooldus. räägid teises teemas tuuliku labade tükkideks lõikamisel tekkivast plastireostusest, et see on suur probleem keskkonnale, aga kui fakt on, et läänemeres on enamus mikroplastireostus auto rehvidest, siis see ei jõua Sulle jälle üldse kohale.

Mürareostusest ja selle reaalsest kahjust inimestele, ei saa sa üldse aru.

Kõrgharidust sul küll ei ole (või oskad sa seda suurepäraselt varjata), aga no mingi üldistusvõime ja erinevate asjade ja valdkondade seostamise oskus võiks sellises vanuses mehel nagu juba olla.

Kui Maanteeamet ütleb, et Eestis sõideti 2022 aastas 11,6 mld km autodega, millest 5 mld sõidetakse linnades, kus saaks suures osas ilma autodeta hakkama, siis ikka keerad sa jutu sellele, et Võru metsades ei saa ilma autota hakkama, mis ei puutu üldse asjasse, kuna autostumise probleem on linnades, mitte maal.

Las keegi teine nuhtleb sind ja kui neil kopp ees on, anname sulle foorumist puhkuse. Kui kõrghariduse eesmärk on sinusuguseid ajupuudeid genereerida, siis viin paberid mõlemasse kooli tagasi ja tahan kraadide eemaldamist. Sertifikaatidest piisab, need vähemalt näitavad spetsialiseerumist.

Tuletaks meelde (ka õkomökutajate) sõnu, et kõige vähem saastavam auto on see, mis on juba toodetud ja sõidab ikka veel!

kui meil on saastav autopark, siis miks mõlemad maksuvariandid soosivad just vanu autosid- 20a käula maksab ca 30e aastas, aga ostad näit tutika hübriidi ja saad esimese nätaka regamismaksuga, lisaks aastamaks. mille krd prse pärast mind kotitakse regamismaksuga kui ostan vihmametsasõbraliku auto?
peab lausidioot olema, et mitte näha selle maksu äraspidiseid iseärasusi. kui jutt on saastamisest, siis kõik karbussiga kärud tonn aastas ja elektrikas 1e, sest teid ta siiski kulutab ja rehvitolmu tuleb nagu korstnast. poliitikud ajavad praegu erilist soga kõige selle õigustamiseks suust välja ja paraku leidub neid, kes juba uskuma jäänud, aga kui hakkad seda keskkonnajuttu detailideks lahkama, tuleb üks totaalne bs sealt lagedale. ma ei eitagi, et linnad on üleautostunud, aga maksuga ei lahenda seda ning teise variandina söödame vaid poldisuguseid firmasid paksuks.
aastaid aastaid juba räägitakse sellest, kuidas talinas on vaja ühistransport näoga inimese poole keerata, aga miskipärast ei ole tulemusi näha ega kuulda. ja lõppude lõpuks kasvavad ka linnade lähiümbruse uuselamurajoonid ja see rahvas liigub ikka autoga. andke iga veerand tunni tagant üks marsa mis külarahva kokku korjab, linna kuskile suuremasse sõlmjaama viib, sealt lähevad iga 10min tagant trollid trammid ja bussid igasse suvalisse suunda ja suvalise suuna lõpus suuremalt platsilt lähevad jälle väikesed marsad väikestele tänavatele kogu see liiklus käib 24/7, mitte et kell 23 peale teatrietendust mõtled, et kas nüüd pean kalli taksoga oma linnalähedasse koju ketrama.
samahästi võib teha seaduse, et iga autoomanik saab kümme piitsahoopi kuus- kes valu ei kannata, loobub autost, paksema nahaga sellid sõidavad ja tohterdavad haavu kuni järgmise peksusessioonini.

Rallisõitja jaan, katsu nüüd ära otsustada, kas Eestis sõidetakse üle või alla poole kilomeetritest linnas. Nädala alguses oli jutt, et enamus linnas, nüüd väidad, et viis miljonit kilomeetrit üheteistkümnest...

Samas, säärase "kvaliteediga" kogu automaksupropaganda ongi.

Praeguse plaani järgi on kõige odavam tuua sisse kahekümneaastasi autosid. Regmaks on kallis, aga aastamaks on odav ja hästisäilinud sajandialguse autol on veel kümmekond kasutusaastat ees. Tõsi, kodutöö peab tehtud olema, et mitte jama otsa sattuda. Kasutusmugavuselt on uued autod mitu sammu tagasi, äpid ja puutepaneelid ei korva olematut ergonoomikat või sõidutunnetuse puudumist.

Igal juhul on praegune seadusplaan jälle kaldu sinnapoole, et šlikerdamisvõimaluseta palgasaajad maksavad täie rauaga ja jõukad leiavad võimaluse maksmisest pääseda. Ning jagamismajanduse õhumüüjad järjest rasvuvad...

Muudetud 12.08.23 08:12

20 aastane “käula” on keskkonnasõbralikum, kui uus tesla sest ega elektritootmine ka “puhas poiss” pole. Lisaks akude tootmine ja utiliseerimine. Ja kõige olulisem ikkagi uue auto enda tootmine. Kõige suurem CO2 tekib auto toomisest. Mõistlikum vanaga edasi sõita mitte vahetada iga 5 aasta tagant ringi uue vastu.

Teisel teemal: on keegi autot lätis arvele võtnud ja palju maksab? Kord aastas saaks ju Valkas ülevaatusel käia. Mis summad lätis automaks, kindlustus jne? Vaatan et sõidujagamise teenus Bolt küll kasutab seda skeemi et LV ja LT numbritega autod tallinna tänavatel, ju siis odavamad kulud

Mõistlikum vanaga edasi sõita mitte vahetada iga 5 aasta tagant ringi uue vastu.


tegelikult on see natukene kahe otsaga asi- selle 5a vanaga siiski keegi jätkab sõitmist ja kui me nüüd keegi uut ei ostaks vaid jätkaksime vanadega, siis ka see lõputult ei toimi- mingil määral neid vanu siiski liigub lõpuks ümbertöötlusele ja uusi tuleb ikkagi osta, kuigi väiksemas koguses kui seni. aga ära unustada ei tohi siiski seda, et kapitalismi tingimustes peavad toimima majandus ja selle kasvamine ning suretada välja autotööstus kauba mitteostmisega ei sobi kohe kuidagi- sajad miljonid autod mis konveieritelt maha roomavad on puhas raha, kasum, kasum ka naftamüüjatele, palk töölistele jne. kapitalismiga olemegi jõudnud lõpuks sinnamaani, et süsteem peab toimima, muidu tekib meeletu hulk näljaseid suid ja näljane inimene teatavasti on tige inimene ja võib sinu saiapätsi endale võtta ja kui sa keeldud, võib su pea lõhki lüüa. niiet kogu see masinavärk tuleb käimas hoida, samas rämpsutekitajatele selgitada, et nii ikka ei tohi ja tuleb puhtamalt elada ja rikkad tahavad ka oma rikkust suurendada, sest inimhing on juba kord ahneks loodud ehk siis üks suur kompromisside kunst kuidas see elu maakeral funkamas hoida nii, et hundid ja lambad jne toimiks.

Njah b: sul on Läti aadressi vaja selle jaoks. Firma alla kanda on kõige lihtsam, kui sul juriidiline keha seal olemas. V8 läheb sinna 200 - 300 euri aastas klassi, vahet pole kas jaapani, saksa või ameerikamaa oma. Eraisikuna peab residentsus olema aga selles valäites kindel ei saa olla. Odavam tuleb ta küll meie röövlitest. Kui väga näpuga joont ajada, siis peaks sa Läti piiri ületama kord kvartalis. Neid teid siin metsades on väheks jäänud, kus ANTS (automaatne numbrituvastussüsteem) ei tegutseks.

@v6sa
Ei ole öelnud, et üle poole autodega sõidetavatest km sõidetakse linnades, 40% nimetasin enne ja hiljem tõin need km miljardites välja, mis on ka siin samas auto24 lehel kuskil uudises olemas. Aga kui panna suurte linnade vaheline autotransport ka juurde, kus on alternatiivsed liikumisvõimalused olemas, siis on kindlasti üle poole.

Kuskil oli hiljaaegu ka uudis, et autode arv on 2000 algusest kasvanud Eestis 2 x. Selle taga ei ole ju see, et autoga liikumisvajadus on kasvanud, kui samal ajal on maalt rahvas linnadesse massiliselt kolinud. Ruumi igapäevast sõiduautodega siiberdamust vähendada on küll. Ja mitte maal
Käisin eile tütrega laulväljakul kontserdil ja läksime ratastega. Üks ots 11 km. 14 aastasele lapsele on sellised distantsid ka näiteks kooli vabalt sõidetavad, kui norm infra oleks igal pool olemas. Laulupeol käies tegime sama. Sadas veits vihma aga mis siis. Aga meil on ka siin foorumis kindlasti inimesi, kes arvavad, et kui laps panna 5-10 km kuskile rattaga sõitma, siis peaks lastekaitsele teatama. Tulemus on see, et üle nüüd on juba üle kolmandiku lastest ka ülekaalus.

Mulle isiklikult läheb lapste ja noorte käekäik korda. Seega jah, ma vabandan, et sellest tulenevalt mind ärritab tugevalt kui ma näen selliseid konservatiivseid põhiliselt mehi, kes seisavad igasugustele muudatustele vastu. Autostumise vähendamine on kokkuvõttes kõigi huvides, ennekõike laste ja noorte huvides.

Ei ole mina siiani näinud meest, kes sõidab 2 autoga korraga hoolimata sellest, et tal neid õue peal 10 on. Automaks on ebaõiglane omandimaks!
Laste ja noorte huvides oleks neid kasvatavad normaalsed, reaalteadustest lähtuvad vanemad, mitte sellise ajupuude esindajad nagu siin paar mehehakatist on.

viimasel ajal on meediasse tekkinud numbrid
Planeeritava mootorsõidukimaksu alla kuuluvad nii aktiivsed, kui peatatud kandega sõidukid. Viimaseid on liiklusregistris umbes 220 000
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120221717/ule-200-000-auto
-omaniku-saavad-automaksu-kohustuses-kaheaastase-ajapikendus
e

seega autode arv võib ju statistiliselt kasvada, aga reaalselt on neid liikluses siiki üsna kindel arv. loomulikult tekitab teatud kasvu see, et pere soetab teise sõiduki just näiteks linnast maale kolimise tõttu või otseselt lisaauto vajaduse tõttu, aga mitte niisama lõbu pärast, et liisime ühe käru akna alla seisma. linnas elukohta omavate inimeste autode hulk on ilmselt üsna stabiilne, sest saadakse ka aru sellest, et teise auto jaoks ei leidu enam maja ees parkimiskohta, linnas on parkimistasud üsna prisked ning kui hädavajadust ei ole, siis taaskord niisama kasutult seisvat autot juurde ei osteta. Ilmselt toimub see juhul, kui töökoht muutub näiteks linnast väljas olevaks- linnade lähedale tekkivaid ja kasvavaid tööstuspiirkondi või nn tehnoparke tekib pidevalt juurde. ja kui kellelgi on oma 10ha maad ja taluõues vedelevad kümme erinevat autot, siis linnakodanikku see üldse kottida ei tohiks- nagu öeldud, sõidab omanik siiski vaid ühega korraga.
Mis eilsesse lauluväljakusse puutub, siis rahvast oli kokku sõitnud üle eesti ja lisaks ka lätist-leedust. Teiste riikide numbreid silma ei hakanud, aga ega ma eriti teraselt ei otsinud ka. Küll aga nägin jalgsi kõndivaid rahvamasse pallasti ja valgel tänaval. Niiet käib see kohalik rahvas jalgsi (või renditõuksiga) küll kui teab, et parkimiskoha leidmine on väga keeruline või võimatu. Valge tänav oli lauluväljaku läheduses ikka tuugalt täis pargitud, kui siiski nii viisakalt, et kahesuunaline liiklus säilis.

ahjah, jaanikesele seda ka veel, et mõni päev tagasi käis laps jalgrattaga 12km kaugusel sünnipäeval. meie teda selleks ei sundinud. niiet ta täitsa ise valib oma liikumisviisi, aga vajadusel, kui auto on hetkel kõige kiirem ja mugavam lahendus, siis me seda ka kasutame.

@Deus
See 2 korda autode arvu kasvuga on kaasnenud oluluselt ka liikluses igapäevaselt osalevate autode arv + Eesti teedel läbitud km arvu kasv.

Punktikesel on tubli laps.

No nüüd ma saan aru küll, mul on IT alane kõrgharidus nn rauakoolist ja seal ühiskonna asju üldiselt ei õpetata ja seal Deus kinni kiilubki. Aga mul on lisaks veel majandusharidus tartust ja üks pehme kõrgharidus nn käsitöökoolist (ehk peda-st).

Kokkuvõttes on automaksu vaja, see on õiglane ja paneb saastaja maksma ning suunab inimesi keskkonnasäästlikematele valikutele. Aga see tuleb muidugi teha nii, et see annab ka sellise tulemuse ja ei mõjuta maal elavate inimeste elukorraldust.

Kaasadminnid said praegu korralikult irvitada su sõnavõtu peale. Sa oleks pidanud Tiit Lukki loengutes osalema ikka, tal oli hämmastav omadus idiootidele õiget maailmapilti selgeks teha aga sinu puhul on ilmselgelt toimunud puhas riigi raha raiskamine, haridusega haritust kaasa ei tulnud.

Endiselt, kui mul on 5 autot, siis olgu ma nii kõva mees kui tahes, suudan aga ikka liikluses osaleda ainult ühega. Automaks on riigipoolne röövimine vaestelt. Rikkurid kandivad masinad sõbralikku riiki ja sõidavad, ige paljas, endiselt edasi, koorida on aga ainult vaestelt. Meie maksukoormus on aga üle mõistuse ka juba miljadäridele ja miljonäridele, kes vaikselt hakkavad siit konnalombist enda asju Lätti liigutama. Vot selline põnev liikumine taustal. Minu tutvusringonnas tahendab see ca 2miljoni euri liikumist meie maksuametist Läti maksuametisse.

eks umbes sama seis on ka liikluskindlustusega- viiest autost sõidad korraga vaid ühega, aga maksad ka ülejäänud seisva nelja eest. isikupõhine kindlustus nulliks sellise idiootsuse, aga ega meil saa siis rahavoogude kraane kinni keerata- kindlustusfirmad lähevad kohe pankrotti.

Neid on võimalik vähemalt päeva kaupa kindlustada. Automaksuga aeda rõõmu pole.

saastamise jutt on järjekorde hülgemöla! kohustavad maksma aastamaksu,kuigi mu masinatel pole kindlustust ega ülevaatust.see on täpselt sama absurd,kui mind sunnitakse ostma bussipiletit terveks aastaks,kuigi sõidan bussiga 7 päeva aastas.millegipärast kaotati Tallinnas enamus trollid ära.ilmselt siis ikkagi elektrisõiduk saastab rohkem

Trolliliinid olid liiga kallis üleval pidada, gaasibussid tulid odavamad, väidetavatl. Vaiksemad on nad sunnikud küll, see oli Õismäel teretulnud nähtus, kui need välja vahetati, ringi pealt kiirendusel ei ajanud enam hommikuti ülesse.
Väljapressimine on see.
Üldiselt ei maksa välja mõelda väga palju vastuargumente, miks se emaks olemata võiks olla, see ajab lihtsalt vee nii segamini ja annab nii palju kõrvalteemasid, et siga ka pärast ei söö. Meil on automaks olemas aktsiisi kulul!
Sõidad suure autoga - maksad rohkem.
Ei sõida autoga - ei maksa.
Sõidad mikromootoriga ostukäruga - maksad vähem.
Ei oma autot - ei maksa.
Ainuke, kes võiks aastamaksu selga saada, ongi elektrikad, kuigi meil pole kriitilist piiri ületatud, bensukad ja diislid maksavad nende tekitatud "kahju" ka kinni.

Deus ttü haridus, magister kaasa arvatud, ei ole sisult akadeemiline. Haridus on hea, ttü IT haridus on mind toitnud hästi, aga kui mul ei oleks Tartu majandusharidust, siis mul oleks igal juhul majanduse ja riigi toimimisest palju viletsam pilt.

Sa ei saa Deus isegi seda aru, et autoga sõitja ei maksa aktsiisiga kinni seda koormust keskkonnale ja otsest kahju, mida tekitab. Rongiga sõitja maksab piletiga rohkem kinni, kuigi riik doteerib mõlemat. Tõenäoliselt isegi tasuta bussiga sõitja maksab piltlikult ise rohkem, kuna bussiliikluse kaudne koormus keskkonnale on oluliselt väiksem. Ehk bussiga sõitja ise küll ei maksa teenuse eest, aga tema valikud põhjustavad vähem koormust keskkonnale, mida on vaja pärast maksumaksja taskust lappida.

Seega Deus,, mina kes ma teenin palju, maksan makse palju, sõidan autoga vähe, maksan Sinu autoga sõitmisele peale.

Igasugu diplomid ei anna inimesel muud kui oskuse õpitud erialal töötada. Haritus ja silmaring on hoopis teisest puust teemad.
Aga kuna nüüd on mängu toodud mingid autode keskkonnajäljed, siis see on lihtsalt uus tahk demagoogias- kuidagi tuleb ju lollile selgeks teha, et just tema on see, kes maailma ropult reostab. Ammu on välja arvutatud, et elektriauto tootmise jälg nullistub ca 100 000- 200 000km juures (sõltub autost), aga ka peale seda tekitab elektrikas rehvitolmu ning enamasti ka tseeood, mis väljub mõne elektrijaama korstnast. Ei saa me neid alati päikese ja tuule abil laadida, kuid ka nende elektrigenereerijate tootmine reostab ja nulli jõudmise aeg ei tule mõne aastaga. Ja selline automaks, mille üle küll inimene vingub, aga siiski maksta suudab, ei vähenda ka autode hulka. Samas on muidugi võimatu, et lüüakse selga taoline maks, miks vähemlt 50% inimestest sunnib autost loobuma- siis oleks igapäevaelu siin hoobilt üsnagi pekkis, eriti maakohtades. Aga hakata nüüd vahet tegema, et sina elad maal ja maksad vähem ning sina linnas ja rohkem, ei ole ka reaalne- küll siis skeemitama hakatakse. Et nüüd niisama sõitmist kaubanduskeskuste vahel ja muid lõbusõite a la lähen sõbrale teise eesti otsa külla või vaatame mis vanaema teeb, vähendada, oleks mõjusam kütuseaktsiis- lajata selline, et igaüks mõtleb enne pikalt kui süütevõtit keerab. Ja siis ilmselt hakatakse ka mõtlema säästlikuma auto peale. Näiteks kui meie pere teeks kord kuus pikema sõidu 2l rohkem kütust võtva autoga, siis oleks see üle 20e lisakulu. Niiet sunnib kalkuleerima. Seega igasugu möla keskkonnajäljest ja kuidas jaanikene selle minu eest kinni maksab, on bs- ehk tarbid sina minust hoopis rohkem selliseid toiduained, mille tootmine samuti jälje jätab? Ehk ostad sina hoopis rohkem riideid, mille tootmine samuti jälje jätab? Vahetad tihedamalt välja elektroonikatooteid, mis samuti tootmisjälje jätavad?

Krt, jälle tuleb tilli võrdlema, enne oli kõva heategevusega tegeleja, siis kõva kakluspoiss ja nüüd kõva itimees. Mis järgmisena, tuled kokanduse või metallitöö alal rinda pistma?
Vihje sulle, Rallisõitja, et võõrsõnade kasutamine sellises hoos näitab välja nõrkust ja ebakindlust ;)
Kuidas riik maksab autodele peale, kui autod maksavad kogu oma infra kinni + jääb raha veel ühispotti nimega Must Auk üle nii palju, et saame pensione maksta, haigekassat toetada ja riigikogulste palka ka veel tõsta? Kivipea...

kivi on sul endal peas :).

Selles artiklis oli suht puust ja punaselt kirjas, millised on autostumisega kaasnevad kõrvalkulud. ja juures ka summad, mis riikides on km kohta neid kulusid kokku arvestatud, omakorda tehtud arvestus teiste riikide metoodika põhjal, mis need numbrid Eesti kohta oleks. kütusektsiis ja muud autodega seotud maksud on nende summade kõrval poisikesed.
https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/120222394/autod-teevad
-eesti-vaeseks-kui-tahame-olla-joukas-riik-on-moistlik-autok
esksusest-loobuda

Vaata Deus kui Sina oled autostumisest tingituna paks ja väga paljud Sinu eakaaslased on paksud, siis keegi maksab selle tervisekahju ja väheneva töövõime kinni. Ülekaalulisusel on ühiskonna jaoks kõrge hind. See on see rauakooli inseneri tase, kes enda kitsast lõigust laiemat pilti näha ei oska. Kui Sinu laps peaks ka paks olema, siis hävitad sa enda lapse elu juba teadlikult ja tahtlikult. Paraku on see nii, et ülekaalulistel vanematel on oluliselt suurema tõenäosusega ka ülekaalulised lapsed.

Autode mürareostuse ja muidu reostuse tagajärjel on näiteks Tallinnas konkreetselt välja arvestatud enneaegsed surmad + muu tervisekahju ja töövõime kadu. Sellel on konkreetne hind. Mere ja muu keskkonna saastamisel on ka hind, mida kõike ei maksta kohe kinni, aga nende tagajärgede likvideerimisega hakatakse tegelema varem või hiljem ja siis on see juba palju kulukam, kui täna autostumist vähendada.

Noh, aga ma pole ju paks ja olen olnud suisa õppejõud su koolikeses su erialal :) Sealt ka see naerukoht enne. Ei tahtnud siin vimplitega vehkida sinu kombel aga paistab, et muud moodi sulle see kohale ei taha jõuda, kui aind suurema jõu demonstratsiooniga. Siiski olen ma erasektori spetsialist, mitte miski mandunud eluaegne teadlane, ära ürita selle nurga alt ka läheneda.

Sinu elul on hind ja selle hinna nimi on loodusreostus, kui nii paduroheline oled, siis alusta endast ikka, mitte ära suru siin pseudoteadusi kaela. Nagu ma enne ütlesin, haritust sulle kaasa ei antud, mina praakisin sellised erialalt välja.
Aafrikas on su elu hind 2 euri, loodushoiu peale ei mõtle keegi.

Automaksule kindel ei, meil on see aktsiisi kujul olemas. Muud põhjendused on kõigest vabandused iseendi jaoks, ükski maks ei puhasta merd ega kalu.

Edit: nüüd natukene järgi mõeldes tabasin ma end mõttelt, et tegelikult oled sa lihtsalt tüütu stapea või noh, tänapäevakeelt kasutades, netitroll. Võta sest foorumist puhkus nüüd kuu aega ja uuri, miks liikluskindlustus olemas on näiteks ja äkki saad aru, miks see artikkel su kivipeasse vale mulje jättis ja muid väänatud tõdesid süstis.

Muudetud 15.08.23 00:20

Ekspertide sõnul on autokasutusega seotud kulud tegelikult mitu korda suuremad...

Alati kui kuskil figureerib sõna ekspert, tuleb silme ette mingi telereklaam, kus sõltumatu instituudi uuringute põhjal on see hambapasta parem kui teine jne.
Eksperdiks on tänapäeval väga lihtne saada- hakka netis oma mõttemaailma sünnitisi presenteerima ja tasapisi tekivad sulle poolehoidjad ehk siis moodas keeles jälgijad ja lumepall hakkabki veerema ehk siis kui oled mingil määral karsimat omav inimene ja oskad teised ennest kuulama panna, muutudki tasapisi "oma valdkonna" eksperdiks. Eks lõpuks märkavad sind teisedki ja tellivad sinult mõningaid kaastöid või kutsuvad sümpoosiumitele esinema või pakuvad suisa omavalitsuses töökohta. Ja paraku selle viimasega astutakse liiga tihti ämbrisse- need eksperdid suudavad normaalse inimese elu oma haigete fantaasiate elluviimisega üsna pekki keerata, aga kuna ta on ekspert, siis paljud arvavad, et ju see ikka õige on mis ta teeb. Neid eksperte näiteks meie liikluskorralduses ju piisavalt nähtud. Viimase aja üks kenijaalsemaid mõtteid oli tartus riia tänava üks sõidurada mõlemas suunas muuta rattateeks. Tänav, mis on tipptunnil korralikult umbes, muutub autodele hoobilt veelgi raskesti läbitavaks. Ei hakka siin heietama suuremast heitgaaside ja müra hulgast, lisaks ajakadu, aga selliste ekspertide vaimusünnitised on tõesti väärt mingeid auhindu nagu näiteks Jaan Tatika nimeline või filmimaailmas kudne vaarikas.
No olgu, ma ei ole põhimõtteliselt ratturite elu lihtsustamise vastu (kuigi neil seal piirkonnas erilisi probleeme ka ei ole), aga sa pagana ekspert püüa enne see autoliiklus sealt riia tänavalt ära koristada või seda 50% vähendada enne kui oma arulagedate ideedega lagedale tuled. Ei, seda ei tehta, lihtsalt lüüakse autodele liiklus kinni ja vaata ise, kuidas saad.
Ühesõnaga kaasaja maailm on täis eksperte, kes on mingil hetkel kõvasti koputada saanud, siis hakanud oma vaimusünnitisi avalikult presenteerima (internet on selleks ju parim leiutis) ja kuna alati tekib neile jüngreid, kes oma messiast pimesi usuvad ja talle kõikjale järgnevad, siis ongi uus normaalsus jälle loodud- vot nii peab olema nagu mina ütlen ja teie variserid ei vaidle vastu.
Ja nagu öeldud- haridust tõendav dokument ei tee inimesest veel eksperti, selle dokumendi on suuteline pea iga inimene saama ja olgu sul või kümme magistrikraadi, loll võid sa ikka olla.

Osa Riia tn liiklusest saaks ära koristada kui valmib Tiksojast üle raudtee ja üle jõe otseühendus Narva mnt-le. Mina siis läbi kesklinna enam ei sõida. Ja Riia otsa jäi samasugune ring alles kus kõik seisma jäävad sest vaba parempööret ei tehtud ja ehituspoodide ette kai saa enam- ainult läbi ringide. Kui roheline see expertide mõtlemine siis oli?

Seda ma mõtlesin jah, et mis pagana eesmärki täidab vasakpöörde keelamine k-rauta ja teiste poodide juurde- kas järjekordne ekspert tõesti ei saanud aru, et ringi koormus ju sellest ainult suureneb (loomulikult ka õhureostus ja rehvipuru). Lisaks jälle need kivid seal ringil, mille vastu mõnel suuremal autol hea põrutada. Ma ei ole sinna ringile tipptunnil küll sattunud ega tea, kas kolonnid on vähenenud.
Aga tihtipeale on nii, et kui normaalne inimene neid ekspertide vaimuvälgatusi mõista püüab, siis jääb paljutki arusaamatuks.

Ega siin palju vaja polegi, seda saab kaugõppe vormis TLÜ Haapsalu Kolledžis omandada, käid paar korda kuus kohal ja varsti oledki paberitega ekspert, nagu seal enamus kohalikke ka said, kes egavusest koolis käivad.
Ma ei tee siin seda eriala ega kooli maha, isegi seal loenguid käind andmas, tutvustan lihtsalt, kui lihtsalt eksperdiks saab. Sama käib ka majanduse kohta, päris paljud suvalised tegelased käivad seda majanduse osa läbi, mul töökaaslasel näiteks oli igav ja voila, praegu on mag kraadiga majandusteadlane aga reaalsuses katsub klahvide kaudu arvutimaailma ikka edasi. Majanduse eriala sai ka kõrvalerialana näiteks TÜ's omandada filoloog. Neid filolooge olen aga eraelus suisa käega katsunud - saate aru küll, mida ma mõtlen.
Siinkohal ma ütlenks, et veterinaarid, metsateadlased ja teaduse poolega tegelevad arstid on rohkem kahe jalaga maa peal, kui meie liikluseksperdid. Tahaks siia nimekirja ka need IT inimesed lisada, kes peaks olema oma olemuselt väga tugevad matemaatikas, loogikas ja füüsikas, kuid noh, meil siin foorumis ühe klouni näol näha, et visatakse neid pabereid suvalistele kätte kahjuks.
Pani meie riigi eesotsas oleval teadlasel isegi kukla sügelema praegune jant.
Näiteid on palju, miks seda ei peaks olema, näiteid, miks peaks olema aga ketravad ainult linnastunud debiilikud ja needki teiste tegelaste kordussõnad, veel hullem, teiste maade kordussõnad, mis meie hajuselamise ja puuduva ühistransa kohta üldse ei kehti!
Automaksu vastuargument on väga lihtne, seda ei tohi juhtuda lihtsalt, muidu loome pretsedendi enda tagant legaalseks varastamiseks ja mida seaduses nimetatakse liigkasu võtmiseks.