Soovitage palun neliveolist maasturit/SUVd kolmelapselisele perele. Oluline on, et masinal oleks 7 istet (Lisaks lastele on tihti vaja ka vanaema sõidutada - ehk et masinas istub korraga 6 inimest), nelivedu (maakoduni viiv metsaveotee on kevad/sügis/talv suht raskesti läbitav) ja kindlasti manuaalkastiga diisel. Hinnaklass võiks jääda 10k kanti (+- 3k).

On kellelgi kogemust neliveolise seitsmekohalisega?

Näiteks Nissan Qashqai +2 (2013) - Väljast vaadates tundub auto naeruväärselt väike, et sinna kolm last + kolm täiskasvanut ära mahutada.

Kas selle auto peresõbralikkuse kohta on kellelgi kommentaare?

Kui rääkida pärismaasturitest, millel on 7 kohta sees, siis alguses tundub see tore mõte aga praktikas sa pead kogu aeg lapsi sinna sisse tõstma ja sealt maha tõstma. Ma soovitaks ausalt öeldes miski perevaguni poole vaadata, millel 4vedu olemas. Aga kui seltskond on juba ise sisseastumisvõimeline, siis 13k eest on Patroleid ja Pajerosid ja Pathfindereid pakkumises väga palju.
Madalamate linnamasturite koha pealt on sul suund õige, kas Qashqai või XC90 või Captiva või Outlander või... nimekiri jätkub. Mine ja lihtsalt sõida ja vaata, mis kõige paremini endale sobib.

qashqai ongi väikeauto. see viimane istmerida ei kannata seal istumist. teine istmerida on jalgadele igati ok iseenesest aga samas 3 inimest kõrvuti istuma panna sinna on väga ebamugav.
qashqaist järgmine, veidi suurem klass, on xtrail, aga ka sellel on kolmas rida paras naljanumber nagu tegelikult enamus suv-idel. kui sa reaalselt tahad ikka 6 inimest ära mahutada, siis ainukesed suv-id mis nii palju mahutavad, on ameerika päritoluga (explorer, suburban jne).

Väga hea - sain kinnituse, et Qashqai kuulubki väiksemasse klassi (kuigi margitutvustustest on seda keeruline välja lugeda) ja on seega paraku maha kantud.

Jutt kuue inimese vedamisest tähendab ikkagi eelkõige laste mitte kuue täiskasvanud vedamist. Nii. et päris VAN'e ja busse palun mitte soovitada :) Ameeriklased peame välistama juba puhtalt nende ebapraktilisuse tõttu (janused, kõrge ülalapidamiskulu ja keeruline järelturul realiseerida).

Praegu tundub kõige mõistlikum valik olevatki Deusi mainitud Oultander. Samas - Mitsubishiga puuduvad absoluutselt igasugused kogemused..

Dodge Jurney/ Fiat Freemont

Oo - tänud viitamast: Dodge Journey on tõesti midagi uut! Euroopa Ameeriklane. Leidsin isegi manuaalkasti ja diiselmootoriga versiooni. Paistab, et pean veidi oma auraama "Ameerika autost" täiendama. Täitsa väärib kaalumist :)

Kuigi kahjuks puudub nelivedu ja ilmselt jäävad ebapraktilisuse loendisse alles "suht kõrge ülalpidamiskulu" (mõtlen eelkõige varuosade hindu) ja "keeruline järelturul realiseerida".

Saan aru, et Dodge Journey sisuliselt = Fiat Freemont. Väga põnev. Uurin edasi. Tänud, maaksile selle vihje eest! Kui leiaks nüüd neliveolise diisel Freemonti koos manuaalkastiga! (Ma ei suuda sõita autom. kastiga - tundub lihtsalt täiesti debiilne; isegi väga premiumklassi masinatel DSG ja CVT automaatkastidega sõitmine on vastuvõetamatu :D Autol peaks käike vahetama autojuht, mitte auto ise :)

sa ilmselt pole premiumklassi masinatega sõitnud! käike saad labadega vahetada, kui roolis igav hakkab

Muudetud 23.11.20 13:57

On kogemust!

Mul oli pikalt kaks Volvo XC90 ja seal on maasturite võrdluses kõige paremad 2. ja 3. rea istmed. Tasuks neid vaadata ja mitte karta automaati, see on harjumuse asi.

Teine hea variant oli Landrover Discovery 3. Seda ei ole küll ise pidanud, aga käisime tookord vaatamas ja siis jäi kalliks. Istmed tundusid head ja auto ruumikas.

Kõikidel teistel võrreldud maasturitel ei olnud kolmas istmerida nende kahega võrreldes kuigi hästi kasutatav.

Ausalt-öeldes oleks ideaalmasin VW Sharan, aga oluliselt tõstetud kliirensi, tugevdatud põhja ja lülitatava nelikveoga. Sellist masinaklassi aga ei paista eksisteerivadki :D

No pane siis oma tingimused otsingusse ja vaata ise, mis saada on. Ei ole ju keeruline.

https://www.auto24.ee/kasutatud/nimekiri.php?bn=2&a=100&
amp;aj=&g1=5000&h%5B%5D=2&i%5B%5D=1&p%5B%5D=
3&d1=6&ae=2&af=50&ag=0&ag=1&otsi=ots
i

Minul oli kunagi sama probleem, kasutasin järjestikku mitut kõrgeks tõstetud masinat, kusjuures kõik nad polnud nelikveolised, sest meie "kuumaastik" kandis, lihtsalt oli vaja kõrget kliirensit. Lõpuks see lahenes nii, et panime naabritega rahad kokku, natuke ka vald toetas ja tegime oma metsateele kruusakatte peale, nüüd on see ka vallale üle antud ja igati sõiduautoga sõidetav. Karkude peal sõit igapäevaselt oli ikkagi väsitav, eriti kui vahemaad on pikad. Sõiduauto istumisasend on hoopis parem.
See on lihtsalt üks alternatiiv kogu loole.

PS! Aga 6 koha vajadusel koos nelikveoga ma valiks just MB või VW bussi, neid on karkudel ka olemas, eriti koledad ses osas on mersud. Omalgi üks masinatest on buss, seda mitmekesi sõites ei vahetaks mingil juhul väikeseks SUV'iks (kilud karbis) aga üksi sõites eelistaks iga kell madalat sõiduautot, mis on meil ka nelikveoline.

outlander on muuseas sama suur nagu qashqaigi :)

ma tean, et seda on raske uskuda aga kui 6 inimest ikkagi vaja vedada (lapsed sul ilmselt turvaistmetes, nii et võtavad veel rohkem ruumi kui täiskasvanud), siis ega palju peale ameeriklaste järgi ei jää.
aga eks pead ise minema ja selle tee läbi käima, enne ei usu :)

Tõesti ei tea kus on metsaveo teed millel peab igapäev sõitma. Isiklikult kohtan selliseid teid vaid metsas traktoriga sõites.
Tehke tee korda kui vähegi võimalik,mõistlik alustada sellest mitte maasturi ostust.
Saate ehk vallast abi või looduslik kruus ei maksa ka midagi.

Teema pakub huvi, kuna sarnane probleem ja sarnastel tingimustel pidanud tegema autovalikuid viimased kümmekond aastat. Algul samuti Patrolid-Pajerod, kuhu ei mahtunud sisse kärud-rattad, edasi järgnesid neliveolised bussid (Hiace, Astro EXT, kuid Mitsu L400 jäigi paljudel erinevatel põhjustel proovimata, sest seal on mitu "aga" - kui huvi, räägin lähemalt). Hetkel on majas kaks maasturit (Terrano ja Grand Cherokee), millest vaid esimene on 7-kohaline. Kuna maasturi ja käruga (asjad!) tundus ajuvaba ringi sõita, tuunisin ära ühe bussi, mis paneb kõigile raskematele tänavarehviga (!) maasturitele läbivuses pika puuga (tõstetud kerega vanem Transit nii suurte AT-balloonidega, kui sinna alla panna kannatas, müüsin suvel ära, seda mudelit olnuks RHD versioonis võimalik osta ka Broncolt tuttava 4x4 lahendusega, aga mu eesmärk oli läbivus, mitte nelivedu). Hiljuti ostsin bussiks asemele Renault Masteri, tõste on juba tehtud, aga sellest midagi maasturilaadset ümber ehitada ei plaani, ekstreemoludes sõidan kas maasturiga tee ette või lükkan traktoriga lume ära. Mulle endale maasturiga igapäevaasju toimetada ei meeldi ja sellepärast enamus aastasest kilometraazhist tekib nii minul kui abikaasal väiksema otsa mahtuniversaalidega. See pole soovitus vaid lihtsalt see, kuhu erinevate "eksirännakute" tulemusel lõpuks jõudnud olen. Teemas korra mainitud Sharalaxi on kah olemas, esivedu ja nüüdseks samuti tõstetud kõrgemaks, ei soovita.

Ei soovita praegu ühtegi autot otseselt, aga mõtle enda jaoks läbi sellised asjad:
- mis kujul neid istekohti soovid, kas ja mis ulatuses peavad olema liigutatavad ja kas sile põrand on oluline;
- arvuta enda tingimustest lähtudes rahaline kulu üks suur 7 kohaline maastur tervikuna (kütus, hooldused jne) vs maastur ainult ekstreemse ilma jaoks, aga muud sõidud ökonoomse 7 kohalise autoga (vihje, et ma ise sõidan nii palju, et maasturi jupid-hooldused soosivad pigem mitme auto pidamist);
- kas on inimestel ka asju (lastele käru, jalgratas, kelgud, koer jne) ja kuhu need panna plaanid? Nt käru seab omad piirangud (põhjus, miks mulle buss meeldib) ja igasuguse kõrge autoga katuseboksist asjade panek-võtmine on erakordselt ebamugav (kogemusest räägin);
- kui kaua plaanid selle autoga hakkama saada või kui kõrge on künnis mittesobivuse korral auto ära müüa ja mingi muu asemele osta?

# Ameeriklased peame välistama juba puhtalt nende ebapraktilisuse tõttu
# (janused, kõrge ülalapidamiskulu ja keeruline järelturul realiseerida).

Selline statement viitab, et selle ütleja pole viitsinud süveneda. Ameeriklased on suutnud autode osas toota igasugust s!tta, nagu ka kõigi teiste riikide tootjad. Neist tasub eemale hoida, nagu ka kõigis teistes riikides toodetud s!tast. Sellise üldistuse asemel oleks õigem öelda, et "ei taha" või "ei meeldi" ja ei hakka keegi seda vaidlustama;)

oli eestis müügis
https://www.auto24.ee/kasutatud/auto.php?id=2001441&rhas
h=9ba4

Tänud kaasamõtlejatele ja tänud Kärsale põhjaliku tagasiside eest!
Eriti hea on list asjadest, mille üle mõtlema peaksin.

Osasid ajab segadusse kirjeldatud olu, kus masinat kasutama hakkaksin. Rööpasse sõidetud metsatee viib meie maakoju. Seal ronimise vastu ei ole mul midagi, sest see käib maakodu külastamise traditsiooni juurde juba :) Teed sinna sillutama kindlasti ei hakka, sest see rikuks paljuski praeguse kodukoha olemuse - väike maja Haanja küngaste vahel kohas, kus keegi seda oodatagi ei oskaks = täielik privaatsus ja suhteline vargakindlus (iga suvalise masinaga maja juurde lihtsalt ei pääsegi :)

Teisalt on vaja masinat, et perega nädalavahetuse väljasõite mujalegi teha - Käime palju looduses ja siiani on mitmeid juhuseid olnud, kus kevadeti/sügiseti mõni RMK külastuskoha juurde viiv tee on nii üle ujutatud või mudane, et sõiduautoga naljalt seda proovima ei lähe. Nii mõnigi seiklus on olnud häiritud sellepärast, et autoga mööda teed edasi ei saa ja siis tuleb kõik tited ja tavaar seljas kohale kanda :)

Kord nädalas käiksime linnas ka toidupoes. Igapäevaselt me autot ei kasuta (Tartu plussid). Käime nii palju kui võimalik jala, sõidame palju jalgrataste ja ühistranspordiga. See on ainuke võimalus kuidas üldse ennast liigutada (muidu on kontoritöö ja enamik ajast istun).

Bussid on ahvatlevad oma ruumikuse tõttu, aga jäävad jänni maastiku läbivusel (nii gabariitide, kliirensi kui veo tõttu). Olen proovinud nii MB Vitot kui Transporterit. Jutt ei käi muidugi ümberehitatud variantidest.

Ruumipuudust 7 kohalises oleme siiani kompenseerinud suure katuseboksiga, mis igal pool kaasas käib. Ja pean ütlema, et see on tõesti mugav :)

Keegi mainis, et "outlander on muuseas sama suur nagu qashqaigi :)". Jäin mõtlema, et as tõesti. Googeldamine annab aga vastuseks, et tõepoolest. Qashqai on vaat et suuremgi: https://uae.yallamotor.com/new-cars/compare/nissan-qashqai-2
013-se-4wd-1468-vs-mitsubishi-outlander-2012-2-4l-558-vs-

Nissani pagasiruum on selle lingi andmetel nende mudelite võrdluses ligi 100liitrit suurem kui Mitsubishil (!!!) Täiesti arusaamatu. Väljast vaadates tundub Qashqai nagu mingi kergitatud noortele suunatud luukpära, mitte kui tõsiseltvõetav pereauto. Peab tõesti ikka ise proovima minema.

Endiselt ootaks tagasisidet kelleltki, kellel Outlanderisse ja/või Qashqaisse suurema pere pakkimise kogemust.

N mainib ka "ameeriklasi", kellest selliste nõudmiste juures üle ega ümber ei saa. Palun viidet konkreetsematele mudelitele siis. Dodge Journey käis juba läbi. Chevi Captiva ka. On neid siis veel? (Seitsmekohaline Ameerika maastur, manuaalkasti ja diiselmootoriga hinnavahemikus 10k € +-3k€)

Kui palju oleks abi auto ümberehitusest? Kere tõstmine kõrgemale, suuremad AT rehvid + põhjakatted ei ole üle mõistuse kallis, kuna muidu mingit muud funktsionaalsust taga ajades kuluks see raha lihtsalt millegi muu peale.

Bussidest on hetkel naisel tööautoks aasta tagasi ostetud pikk neliveoline Vito, aga kuna Sa räägid mudast ja metsateedest, ei tohiks unustada, et maasturi erinevus neliveolistest bussidest, sõiduautodest ja linnamaasturitest ongi just maastikukindlus, mitte lihtsalt kliirens jms, mis välja paistab. Pean silmas seda, et elektroonikaplokid on kas kaitstud või paigutatud kõrgemale, põhja all on piduri-kütusetorud pandud mitte lihtsalt põhja alla, vaid kuhugi raami varju, difri jm õhutusavad on toodud kõrgemale jpms, mille peale kohe tulla ei oska ja mille ümberehitamine pole enam nii lihtne, kui tõste-põhjakatted jms. Kuna Sa räägid ikkagi metsateedest ja üleujutatud teedest, mis nõuaks nagunii suuremaid AT rehve, siis need Outlanderid-Captivad jms ei kõla enam loogilise lahendusena, sest need autod ei ole loodud looduses sõitmiseks, vaid pigem asfaldile ja paremat pidamist nõudvatele siledatele teedele (kasvõi juba vedru käik, mis sööb ära palju neliveo eeliseid). Su jutt viitab pigem Landcruiseri vajadusele:) Seda enam, et nädala sees linnasõitu on minimaalselt.

Diiselmootor ja kepikast on tänapäeval üha haruldasemaks muutuv kombinatsioon ja kahtlen, kas mingi XC90 ka oma ruumivajadusega rahuldaks, sest see auto on just väljast suur ja seest väike. Need väiksemad pole sedagi:) Puht maastikuvõimekuselt on automaatkastil jällegi eelised (käiguvahetusel on vedu peal, uuematel autodel on automaat ka ökonoomsem, kuid mitte sellepärast, et automaat, vaid sellepärast, et kepikastiga on sisuliselt võimatu valida juhil alati jõu/väändekõvera jaoks optimaalset sõidurezhiimi). Kuna 10K auto võib olla suhteliselt uus ja ka väga vana (need head autod:), mõtleks ma enda jaoks nüüd välja selle, milline tehnoloogiline lahendus rahuldaks? Ühisanumpritsega diiselmootor on järelikult aktsepteeritav, aga tahmafiltripõlvkonna autod? Kusihappepõlvkonna autod? Ikkagi istekohtadele lisanduv lisaruum (mida kõrge maasturi puhul on juba väga tüütu hoida katuseboksis)? Ja lõpuks ka auto kaal, sest kui käid pehmetes kohtades, siis mida raskem on auto, seda sügavamale vajub ja lõpuks sõidabki kerge 7-kohaline tagaveoline (nt vana Volvo 945-965) samas kohas paremini, kust raske maastur enam läbi ei lähe.

Manuaalse käigukastiga Landcruisereid on müügis omajagu.Järsku on see lahendus?

Siiski tundukse, et lihtsam variant on neliveoline volks mahtuniversaal, ehk bussikene. Pole ta maasturiga võrreldes suurem ja pikkadel sõitudel ei väsita, pigem vastupidi erinevalt maasturiga.

Selliste võrdlustabelite põhjal ei saa endale autot valida, pagasiruumist jääb 7-e istmega "mitte midagi" järele :-)

Ise kasutan sellist
https://www.auto24.ee/used/3373733
Citroen Grand C4 Picasso siis
, 88 kW ja automaati ainult, aga selle boonus on selles, et taga on kolm terviklikku istet.

Muudetud 24.11.20 17:16

Paar kommentaari oma elust.

Lapseiste võtab laiuses rohkem ruumi, kui "standardne" täiskasvanu. No minu tagument on vast sama lai a ma olen paks ka. Ehk tavalisse autosse paned kas kaks tooli ja kilu või ühe tooli ja kaks normaalselt inimest kuidagi kolmesesse istmesse.

Bussilistega on vajalik 10 cm lisalaiust olemas. Ning kui õppida nelikvedu kasutama (eelkõige hoida rahulikult piisavalt peal, et automaatika saaks toimetada), siis on nii syncro kui 4matic täitsa pädevad ronijad seni, kuniks rattad maas. Koha peal puksivad need kõik end sisse. Volkarit osatakse paremini remontida ja pärast müüa on lihtsam. Mersu on ... mersu. Kellele meeldib, kellele mitte.

Oli mõnda aega kasutada säärane maastur, nagu Hyundai Galloper (=sama ajastu Mitsu Pajero). Pikk, seitse kohta. Tagumine kaheistmene rida oli istutav, aga sinna saamine (ja eriti sealt väljasaamine) oli üks häda.
Pakiruumi seitsmekohalisena muidugi ei jäänud - mingi 15 cm äkki. Ning sama häda on kõigi nende "seistmekohalistega" - voldid istmed välja ja ongi ruum otsas. Lühike, lai ja kõrge - diplomaadikohvrile sobib hästi, lapsevankrile või mähkmemärsile mitte eriti.

Mulle tundub teemapüstituse järgi, et tasub proovisõita LR Disco 2. Disco 3 on juba igati uuem ja mitte heas mõttes. Selle raha eest saab väga korraliku ja täidab peaaegu kõik nõudmised.

P.S: mina soovitaks ka automaati - mugavam, parem ronimine ja kütusekulus sääraste asjade puhul vahet ei ole. Kõik kulub ära.

Muudetud 24.11.20 17:23

Lisan ka oma kogemuse. On olnud samuti tingimuseks 7 (5+2) kohta ja 4-vedu. Tõelist off-road pilli (lukkude ja vintsidega) pole vaja, kuid just kevadise kruusateede sulamise aeg ja talvise "lumehoolduse" agadel on vaja, et nii esimene kui ka tagumine sild veaksid. Lisaks on tarvis, et teise ja kolmanda rea istmed saaks siledaks põrandaks voltida. Hobide tõttu vaja ka aeg-ajalt autos magada ning vahest ka näiteks mööblit vedada.
Nagu eelnevalt juba öeldud - kui kolmas rida üles tõsta, siis pagasi jaoks enam ruumi praktiliselt pole. Mingil määral saab seda kompenseerida katuseboxiga, kuid selle kallal pidevalt opereerimine pole just kõige mugavam variant. 3 lasteistet/turvatooli/turvahälli enamike masinate puhul kõrvuti panna ei mahu.
Minu puhul osutus valituks Nissan Pathfinder (R51). Kuni Pathfinderi ostuni olin 100% manuaalkasti usku, nüüd enam mitte. Mõned aastad tagasi oleksin Pathfinderi hea meelega nooremaks "vahetanud", kuid paraku polnud neid enam tootmises ja nüüd sõidan Kia Sorentoga.

Olles kogu senisel arutelul silma peal hoidnud, paistab, et tahes-tahtmata peaks teemaalagataja siiski kaaluma ameerika masinat, et saavutada kombinatsioon maastikuvõimekusest, 7 istekohast ning ka mõistlikust pakiruumist. Kahjuks toodud hinnapiir välistab kõik uuemad autod, kus ruumikasutus on suudetud nii praktiliseks teha, et 7 täismõõdus kohta ja mõistlik pakiruum on samaaegselt 5-5.2m pikkuse juures võimalikud.

Ainus Euroopa maastur, mis mingilgi määral hinnaklassi ja tingimustesse mahub on Mercedes-Benz GL-klass.

Nagu juba mainitud, jaapani masinatel mahuvad lapsed küll kolmandasse ritta ära (on see siis pärisrida või külgistmed), aga kui reis kuuekesi kuhugi on, siis peab üks laps reisima koos pagasiga. Volvo XC90 esimese põlvkonna, Audi Q7, Jeep Commanderi ja mitmete teistega on suuresti sama lugu.

Ameerika omade puhul on tegelikult valikus vaid kaks varianti: Kas suur (Ford Expedition, Lincoln Navigator alates 2003. aastast) või väga suur (Cadillac Escalade ESV/ Chevy Suburban/ GMC Yukon XL). Lühike Escalade/Yukon ja Tahoe on ainult lastele sobiva kolmanda istmerea ja olematu pakiruumiga (aga viiekesi väga mõnusad).

Olen ise 191 pikk ja mitte kõige kõhnem ning Mersu GLi, Navigatori või Suburbani kolmas rida on isegi minule mugavad kasutada ja sisse-välja käia, vanaemast või lastest rääkimata.

Kuna teemaalgataja tõi välja, et elab Tartus, siis ei tohiks ka mureks olla, et peab suure autoga palju linnas sõitma või et liikluses on ebamugav. Seega oleks mõistlik soetada pikaajalise investeeringuna suurem ameerika masin, mis on kasutusel ainult reisimiseks, maal käimiseks või kola vedamiseks. Korralik AT (või MT kui kannatad) rehv alla ja siis on juba tõsist mudaauku (või rumalust) vaja, et kinni jääda.

Kui nüüd diisli- ja manuaali tsoonist välja tulla siis on olemas mahtuniversaalide kroonimata kuningas: Toyota SIENNA. Kolmanda istmerea taha jääb ruumi korralikult.
PS! Saadaval ka nelikvedu!
Kahjuks meil haruldane ja hinnaklass......

Siis on veel selline huvitav auto nagu Ford FLEX :)

edu

Kui on vaja vedada kuute inimest, siis kolmanda rea ühe istme võib jätta ju lahti klappimata ja sinna mahub ka piisavalt igasugu pagasit. Kergemad asjad katuseboksi. Ei ole vaja ulmesuuri ja januseid ameerika kolakaid, mõistlik inimene saab ka tavalise nn seitsmekohalisega hakkama. Lisaks on olemas ka haakekonksule kinnitavad pagasiboksid, mis annavad väga palju pakkimisruumi juurde. Aga selliste autootsijate juures tekib tunnelnägemine- otsitakse mingit x tüüpi käru ja muid variante ei osata enam näha.

https://www.google.com/search?q=haakekonksu+pagasiboks&t
bm=isch&ved=2ahUKEwjZ0sCw_JztAhXx_CoKHVlpCRUQ2-cCegQIABA
A&oq=haakekonksu+pagasiboks&gs_lcp=CgNpbWcQAzoCCAA6B
QgAELEDOgQIABAeOgQIABAYUL57WLKsAWD_rQFoAHAAeACAAfEBiAGMFJIBB
zEwLjExLjGYAQCgAQGqAQtnd3Mtd2l6LWltZ8ABAQ&sclient=img&am
p;ei=xOy9X9ngOfH5qwHZ0qWoAQ&bih=607&biw=1366&cli
ent=firefox-b-d

Jah, viimane kommentaator liigub pigem õigemas suunas kui need, kes Lincoln Navigatorit soovitavad :)

Tundub, et võimalus masinat vastavalt vajadusele kombineerida on just see, mida vaja. Lisaks võiks auto olla - olgugi, et linnasõitu on vähe - siiski mõistlike ekspluateerimiskuludega.

Kaldun valima neliveolist võimalikult uut seitsmekohalist linnamaasturit, mis hinnaraami ära mahub. Maha kannan Pathfinderi ja Discovery ja kahjuks ka kõik Ameeriklased - Googeldamise tulemusel ei tundu need lihtsalt liiga usaldusväärsed ja mul ei ole liiga palju vaba aega, et enda sõiduatuo hingeellu sukelduda ja margi fännklubiga liituda.

Seega liigun asiaatide poole ja olen nõus ohverdama pagasiruumi arvelt kui saan vastu muretuma hooldusvälba ja väiksemad kogukulud.

Thule lisapagasi võimalus väärib igatahes kaalumist. Kuigi lisab auto hinnale u.1,5k otsa..

Kui sa selle autoga vahest harva sõidad siis otsi endale 4x4 Grand Voyager
neid toodeti aastani 2004
PÕHI on kõrge - seest piisavalt suur
Kui sa nädalas korra kaks kasutad ei ole ka kulutused kütusele liiga suured
neid on ainult 3,3 ja 3,8 bensiini mootoritega.

Hipsteri eluviisiga sobib ka VW T3 4x4 ...

Tõenäoliset saaksid ka 2wd autodega hakkama, aga neil peab olema mehhaaniline diffri lukk.
Või ostad mõne väiksema kaubiku laadse bussi tõstad kõrgemale ja paned pisut korbelisemad rehvid (diffri lukk muidugi ka) näiteks https://www.wildernessvans.com/product/ohv-promaster-3-5-lif
t-kit/ ja tõenäoliselt saadki hakkama
Ma muidugi oletan, et usa tõste sobib ka Euroopa Fiatile
Sealpool lompi on levinud ka mersud ja fordid.
prantslased toodavad neile ka nelvedu.

Tavaliste autode maastikuvõimekus jääbki enamasti rehvide, madala põhja ja üheratta veo taha.

Seiklusministeerjum tegi (võimalik et teeb veel) sellise autoga oma autorjenteerumisi kuskil autolehes oli ka lugu sellest. http://www.seiklusministeerium.ee/autoorienteerumine/

# Kaldun valima neliveolist võimalikult uut seitsmekohalist linnamaasturit

# Seega liigun asiaatide poole ja olen nõus ohverdama pagasiruumi arvelt kui
# saan vastu muretuma hooldusvälba ja väiksemad kogukulud.

Nende kahe lause ühildamine saab olema paras väljakutse. Juba sellepärast, et "võimalikult uut" tähendab ka kiiremat hinnalangust ja kui vaadata oma rahakotti mitte silmapilgu, vaid mingi perioodi jooksul, on see reeglina kulukaim variant (aga ka mitte alati).

Teine vastuolu, mille juba välja tõin, aga mis oleks Sul nagu kahe silma vahele jäänud, et Sinu kirjeldatud teed ei ole see, milleks parketimaasturid on loodud. Üks väike valearvestus (õigemini lombi põhjas lebav halb õnn) ja kogu Su senine kalkulatsioon on juba pea peale pööratud. Ma ise ei riskiks eksperimenteerida nii uute ja tehnoloogiliselt keeruliste autodega nende võimalike remondikulude valguses. Maastiku peal arvesta sellega, et olulisem, kui investeerida veoskeemi, on investeerida spets rehvidesse ja tõstesse. Linnamaasturi puhul kindlasti ka põhjakaitsesse. St kui hakkad arvutama, jõuadki rahaliselt tõenäoliselt maasturite juurde, kus pääsed tõste/põhjakaitsmete lisakuludest. Kui jätad parketimaasturil need arvestamata, saaksid hakkama ka ilma neliveota, mis avardaks Su valikuid väga olulisel määral.

Näitan nö mõttemänguna pilti ühest enda ümberehitatud Volvost (praeguseks kella peal ca 700tkm): on 7 kohta (st 2 on lapseistmed, nodi tõmmanud kumminööridega vastu külgseinu/aknaid, täiskasvanuistmetega 8-kohalised on haruldasemad), istmed maha lükates on pikk sile põrand esiistmeteni (8-kohalisel tuleb 3. rida välja tõsta, ei ole põrandasse klapitav), tõste ümberehituse hind on suurusjärgus sott (tagumine reaktiivvarras reguleeritavaks, vedrudele vaheklotsid, spacerid ees), auto reaalsest kõrgusest aru saamiseks on alumisel pildil ratta ees ja taga õlikanistrid (suur ja väike). Volvodel on olemas ka 3 (tegelikult isegi 6) bensumootorit, mis diislitele kütusekulu osas lähedale jõuavad ja Eestis saab tellida teenusena sellisele Volvole ka otsepritsepõlvkonna R5 TDI paigalduse, kui keegi vajalikuks peab. Aga see on ainult piltlikustamiseks, kuna tegu on autoga, millega saab sõita seal, kuhu enda sama rehvimõõtu kasutav aeglusti ja lukkudega veel kõrgem Grand Cherokee ära upub... St raskema maasturi jaoks peab olema loigul alati kõva põhi all. Proovi panna see jutt nüüd enda vajaduste ja soovide konteksti. St linnamaastur ei ole üldse halb, kui see on ühtlasi ka kerge, kõrge ja õige rehviga, aga üldse mitte ainus viis raskemates oludes hakkama saamiseks.
https://www.upload.ee/image/12565452/Voldemort940BF.jpg
Lisaks juurde ka ühed 13a tagasi hoovis tehtud pildid nn tatisest maapinnast ja mis jäljed jäävad järele kergest 4wd sõiduauto vs raskest maasturist.
https://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?tid=93222

https://m.auto24.ee/3304540
Äkki midagi sellist
GL mersu siis

Olen kindel, et masinal peaks siiski nelivedu olema. Olen istunud esiveolisega kinni ja no see abituse tunne on ikka halvav. Jõnksuta palju tahad.

Selle iseloomustamiseks võiks ette kujutada ennast neljakäpukil käimas (nelivedu) vs ennast ainult kätele toetades oma lohisevaid jalgu järgi vedamas (esivedu). Viimase variandi puhul ei ole väga palju vahet, mis kindad (loe:rehvid) sul käes on - fakt on see, et esimesed rattad peavad suutma järgi "lohistada" tervet ülejäänud masinat. Pehmes liivas või mudas on see ikka suht lootusetu ettevõtmine :D

Kui pikk see metsaveo tee üldse on? Ja mis tähendab üldse metsaveo tee? Minu mõistes on see selline kus pool sõiduautot võib ühte auku kaduda..

Armin, ka maasturid jäävad kinni, lihtsalt nende puhul on trakrorile vaja kaugemale järgi minna :-) ja kui on veel tehtud keretõste koos suure rehviga, siis tuleb minna kaugemale ja suurema traktori järgi :-) :-)
Jõud veeretakistusest ja lohistamisest on ikkagi täiesti erinevast suurusjärgust - palju õnne, suutsid enam-vähem asjaliku teema põhja lasta :-)
PS Auto ostad sina ja oma raha eest, sa ei pea kuulama kõike seda "asjalikku" nõu, mida sulle siit jagatakse.
PS2 Hoia eemale kõikidest maasturitest, mille nimes on "rover"!

# Selle iseloomustamiseks võiks ette kujutada ennast neljakäpukil käimas (nelivedu) vs
# ennast ainult kätele toetades oma lohisevaid jalgu järgi vedamas (esivedu). Viimase
# variandi puhul ei ole väga palju vahet, mis kindad (loe:rehvid) sul käes on

Selles on Sul täiesti õigus ja sellest on siin foorumis üks megateema (esi- vs tagavedu). Su kirjutatu kehtib lumes, jääl, mudas, märjal tatisel murul jm ja sellepärast esiveo eelised tulevadki välja kusagil mujal, mis pole siinkohal oluline. Aga mitmed maailma parimad maasturid (Kübelwagen, igasugused dune buggyd jne) on toodetud neliveo asemel tagavedustena ainult sellepärast, et neliveosüsteemi arvelt kokku hoitud kaal teeb tagaveo maastikul efektiivsemaks kui oleks sama auto neliveolisena. Seda just Volvo vs Grand Cherokee võrdlusega üritasingi seletada. Ei hakka panema järgmist pilti, aga Transitiga tegin sama asja (tõste, suured maastikurehvid) ja tulemus pole loomulikult nii hea kui Volvo puhul (kaal!), aga see buss sõidab ilma igasuguse difrilukutagi kohas, kuhu ilma spets rehvita lukkudega maasturil asja ei ole. Difrilukuga oleks kindlasti parem. Transit on täispikk ja 10-kohaline. Ma ise elan maal ja pean sõitma päris palju ekstreemoludes ja tõin välja põhjused, miks mul maasturivaimustus ammu üle on läinud. Mitte, et nelivedu oleks halvem/kehvem, aga kui võrrelda seda esiveo asemel tagaveoga, pole see enam määrav. Määravaks on kaal ja just nimelt rehvid.

AT-rehvidest paari sõnaga: tavaline tänavarehv kitib rehvimustri vahed kenasti muda täis ja auto jääb kinni, kuna käitub nii, nagu oleksid all täiesti siledad rehvid libedal pinna. AT-rehvil on pehmem segu ja sellise kujuga "klots", mille vahelt lendab pori, savi jne välja ning rehv saab teha oma tööd. See ongi põhjus, miks saab suuri AT-rehve omava tagaveolistega sõita seal, kuhu pole tänarehviga võimalik minna ei parketi- ega pärismaasturitel. Edasi sõltub juba pinnasest, kui oluline on seal auto kaal. Ma arvan, et Sa poleks rahul olukorraga, kus seni esiveolisega kinni istununa hakkaksid istuma edaspidi kinni raske neliveolisega. Usu mind, paljudel (ka minul) oli vaja need lollused ikka omal nahal järgi proovida, enne kui auto asemel "kinnastesse" hakkasin investeerima;) Sõiduautodel ja parketimaasturitel põhja alla lagedale jäetud elekter-elektroonika, torustik jms on veel omaette teema.

Tegin võib-olla natuke liiga sellele teele. Ehk ei ole tõesti klassikaline metsaväljaveotee (kuigi naaber oma metsa mööda seda teed välja vedas :)

Et aimu saada, siis leidsin mõned peaaegu täpsed pildid ja ühe peaaegu täpselt sarnbast olukorda näitava video: https://www.youtube.com/watch?v=O_5tmB683fg

Need pildid pole vist olukorrast, milles suvalise esiveolise linnaautoga kinni oleks võimalik jääda:) Äkki leiad mõne sellise pildi, kus on niiöelda kõige kriitilisem olukord, millega Su tulevane auto hakkama peab saama?

Hmm no seal videos küll ületamatuid olusi ei näe, Mazda 626-ga ka sellistel teedel ringi sõidetud. Jamaks läheb kui põhjale kinni jääb, aga muul juhul on hea rehv abiks + kogemus/sõiduoskus.

Expert jt. taolised bussid on ligi 20 cm kliirensiga.

Garantii ja kliimaseade (kliimaseade võiks kindlasti ostetaval auto peal olla/töökorras, eriti kui 7 inimest ja suvi) http://www.auto24.ee/used/3449402

See esimene pilt on Kuusalu vallas jah? mis oli hiljuti Pealtnägijas ka, seal nad sõidavad sõiduautodega, porine aga sile.

Katuseboksid on minul näiteks järgi proovitud etapp, ei meeldinud, erinevatel põhjustel. Buss on palju etem. Kui sul ei ole veel boksi, siis algatuseks rendi korra või paar.

Pika kerega nelikveolise buss oleks videos näidatud teel väga OK sõita, neid on enamasti ka lihtne paar cm tõsta ja 1-2cm saab ka suurema rehviga lisaks tõsta (saad spidoka ka täpseks).

Tõstmise ja mudarehviga peab arvestama, et see rikub sõiduomadused korralikul maanteel + müra ja kütusekulu.

Esiteks ei pea ostma thule bokse, ka teised toodavad neid ja natukene odavamalt. Teiseks halab jälle keegi kärss hinnalanguse üle- krt ma ostan auto selleks, et ta mind teeniks (heas mõttes, mitte orjapidamise mõttes) ja ei põe mingit hinnalangust, sest olen otseselt huvitatud tema poolt pakutavast praktilistest väärtustest ja raha on sel juhul teisejärguline. aga raha on oluline just omamis- ja hoolduskulude mõttes, et ma ei peaks mingit vana sara pidevalt remontima. kolmandaks annab rehvivalikuga parendada porise pinna sõiduomadusi ja kui ikka väga jamaks kisub, on ka lihtsalt paigaldavaid kette võimalik kasutada. Need muidugi eelnevalt peale panna, mitte siis kui juba kinni istud.
Midagi sellist
https://www.autokaubad24.ee/et/tooted/autotarvikud-akulaadij
ad-tuuning-lumeketid-ja-rehvitarvikud-lumeketid-1131/lumegri
ppide-komplekt-2-tk

ma sõitsin aastaid sarnaseid teid pidi maakoju oma 2003 Peugeot Experdiga. 8 kohta. Selle masinaga ei jäänud kordagi kinni. Ometi miskit põhja vastu käis vahel, kas lumi või muda. Nüüd sama masin kuid uus, viimane mudel.

Aga palun :)

Kõige rohkem kardangi kombinatsiooni teeroobas+muda. See on kriitiline kevad/sügisesel.. no ja nüüd juba ka meie talvisel perioodil.. (Tegelikult suvel ka - need on ju pidevalt vihmased).

Esiveolise sõiduautoga kord sellesse mudasesse roopasse vajunult ei ole sul palju võimalik enam peale hakata.. Sellepärast nelivedu peangi vajalikuks - olen näinud kuidas see mudases roopas imet teeb.

Kuigi - tänud Kärsale silmiavava info eest. Uurin rehvide kohta juurde.

Ühe hullu rehvikogemuse olen saanud kui ostsin kunagi alla endale odavad talverehvid. Nn hiinakad (arvates, et linnasõiduks kõlbavad ja no raha tõesti toona ei olnud :D
Jäin sõnaotses mõttes talvel keset autoteed kinni. Rehvisegu oli külmaga nii kõvaks tõmmanud, et kaapisin keset külateed rattaroopas nagu lollakas - nagu sile plastik oleks all olnud. Ise ka ei uskunud kui väljast autorataste juurest otsimas käisin, et kuidas kuradi moodi sellisesse kohta üldse kinni jääda kannatab - lahtilükatud külatee. No ok - lumi oli kerge roopa põhjas kinnisõidetud küll, aga tee oli korralik ja kõik teised sõitsid mööda seda oma berlingodega nii et silm ka ei pilkunud..

Nii, et rehvidele tasub tõesti rohkem rõhku pöörata :)

PS! Kärsa ümberehitatud bussi tahaks ka siiski näha :P

# Kärsa ümberehitatud bussi tahaks ka siiski näha :P

Ei ole häid pilte, kuna pole spetsiaalselt pildistatud selle eesmärgiga, aga Transitist saab mingi aimduse ja teine pilt on Hiacest (neliveoline, millel aeglustid-sillalukud jpm). Ega ma võingi jääda siin neid pilte näitama (neid siin mujal teemades varemgi näidanud), kuna ca 30 aasta jooksul on ehitatud nii mõndagi, aga ega neist piltidest Sulle tegelikult kasu pole. Kõigi tõstete puhul olen lähtunud põhimõttest, et nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vaja ja hoidnud autot ostes kokku pigem aastaarvu kui rehvide pealt.
https://www.upload.ee/image/12566826/Tra_Hiace.jpg

Su pilte vaadates jääb mulje, et mingit erilist kliirensit Sul vaja ei lähe ega teki ka hirmu, et põhja aluse torustiku-juhtmestiku millegi vastu lootusetult ära võiksid rüüstada. Bussidest võiks teoreetiliselt saada hakkama ka nende uute "sõiduauto" Hiacedega (nn sõiduauto nelivedu ilma aeglustita). Näiteks midagi sellist:
https://www.nettiauto.com/toyota/hiace/11778371
https://www.nettiauto.com/toyota/hiace/11671846
Peale passides leiab odavamalt ja ka vähem sõitnud eksemplare (kuigi need sooja mootoriga saavutad läbisõidud pole midagi ekstreemset, meie odokerijateturul lihtsalt harjumatu). Ma ise vaataks küll pigem millegi niisuguse suunas - võimsam, automaatkastiga ja RHD (meeldib!) ning peale Eestis arvele võtmist laseks ka sellele panna peale LPG gaasiseadme (nagu varasemalt mõnele teisele 4WD bussile) ja sõidaks lõpuks vähemalt sama odavalt kui diisliga, aga ilma haisemata:)
https://www.nettiauto.com/toyota/hiace/11768615

Need teed on jõukohased suvalisele tänasele nelikveole, kui neil vähegi on rehvidel mustrit ja juht oskab oma autot libedal ohjata. Mingit erilist kliirensit küll vaja pole. Lihtsalt hoogu peab hoidma. Ning laskma automaatikal teha oma tööd, mitte seda segama (jutt siis elektroonsest "difrilukust").

Ehk vaata rahulikutl ka väikebussilisi. Linnamaasturid on seest kitsad ja lühikesed. Kuniks lapsed toolides, on siselaius oluline.

Aga ise tead, Sinu teema. Võid ka kõiki saadaolevaid autosid läbi proovida. Kusjuures Sienna vihje oli hea - olen rendikana pruukinud ja kuuekesi (kõik täismehed) oli ka kraami jaoks piisavalt ruumi.

Kui kardad rikkeid, siis pead uue võtma. Ka need lagunevad, aga see on siis esinduse mure. Kasutatud asjaga on alati see oht, et satud mingi hästilakutud pommi otsa.

Muudetud 25.11.20 21:52

CRV, "käsikäi". xc90, xc70 võib ka teatud tingimustes väga edukalt viimasel pildil kinni istuda.
Suurt ja 7 kohta kuhu ka reaalselt saab 6 inimest olla. Mercedes R klass 4matic?
Mugavuse puhul on dacia samasse auku datsun käiskäiaga, hind räägib aga dacia kasuks.

Mersude puhul on kaks häda. Esiteks on need halva hinna-kvaliteedi suhtega (ehk mugavad, kuid hinnalised) ja teiseks kipuvad enamus remondikohti rääkima vaid tüüpvigadest, oskamata tavapärasest "hall-metallik-diisel" erinevaid lahendusi diagnostida ja praavitada. Paadunud mersukasutajana tean seda üsna hästi, paraku.

Samas Tartus on paar kohta olemas ja kui hinnatase on vastuvõetav, on nelikvedune R-klass kindlasti hea liikur kirjeldet ülesande täitmiseks. Seda eeldusel, et mingeid kaikaid alt ründamas ei ole - auto on põhja alt kaunikesti õrn ja kindlasti ei ole seetõttu mõistlik ronida eestimaisele raskele maastikule. Meil liiva- ja kivikõrbeid eriti ei ole. Ehk metsateepildil nähtavad kaikad tuleks rööbastest minema loopida.

Mis aga jäi tekstist kummitama: ei osata oma kaarikutega liikuda. Õppige selgeks, mida teie auto suudab ja vajab, ärge esitage väiteid stiilis: "visko pole nelivedu".

ta tahab ju manuaali.järelikult langeb mersu välja

Siin on üks paljudest suht puust ja punaseks kaherattaveo vs neljarattaveo näidetest. Tee, millel näitlikustamiseks sõidetakse on kusjuures üks-ühele justnimelt sellises konditsioonis, nagu siin varasemates postitustes kirjeldada olen üritanud. https://www.youtube.com/watch?v=rPvL52YPl9Y

Imelik on lugeda nende postitusi, kes väidavad, et suudavad analoogselt mudaseid või paksu lumega kaetud teid oma Mazda kuus-kaks-kuuega läbida. Ei tundu lihtsalt reaalne. Ja ei ole mõtet rääkida, et kõik sõltub rooli ja istme vahelisest oskustepagasist. Ei sõltu. Väidaks, et pigem suudab kogenematu juht roopasse sõidetud mudasest teest neliveo abil välja tulla kui ükskõik kui kogenud juht oma Mazda kuus-kaks-kuuega sama teha.

Sama on kliirensiga. Kärsa soovitatud neliveolised bussid on oma põllede ja spoileritega nii maadligi lastud, et ma kardan, et nendega ei ole samuti eriti midagi peale hakata. Põhi peab maast kõrgemal kui 20cm olema ja auto ehitus mingeidki elementaarseid tõusunurki arvestama.

Kui oled ikka metsa või põlluvaheteel mudas/lumes kinni istunud, terve pere autos ja pead kalkuleerima hakkama, et kas minna jalgsi traktorit otsima või üritada kuidagi telefoni teel abi kutsuda, siis ausalt-öeldes ei kipu enam väga kaheveolise roolitaha :)

Te otsite järgmise video ja siis väidate varasema kohta ebareaalne?

Tucson vajutas poril pedaali põhja, muidugi käib ratas ringi. Tee kandis, läbi ei vajunud. Isegi sellisel teel kevadeti sõitnud 10-15 aastat tagasi, nüüd vald/RMK hooldavad tihti.

Sellised on rasked olud kuhu sõiduatoga ei roniks/või pool sellestki mis seal nähtud - https://youtu.be/fTO37xw-GcY

Talvised olud - https://youtu.be/sIbVPwV5F6Y

Midagi sellist?

Su video tõestab hoopis midagi muud. Esiteks, vaata rehve. Asi pole mitte hea/halb või uus/vana teemas, vaid rehvitüübis. Just enne kirjutasin, et poolikuveoline auto sõidab AT rehviga paljudes kohtades, kuhu tänavarehviga maastur kinni jääb. AT rehviga sõidab maastur loomulikult veel kaugemale, kui jällegi suurem kaal piirama ei hakka. Sinu videos näidatud kohas sõidabki AT rehviga masdakuus jms ilma probleemideta, ainult et tehes tingimused võrdseks, pole asi enam enam ühe/mitmesillaveos, vaid esivedu ei paku kunagi konkurentsi neliveole. Tagavedu natuke pakub ja selline tagavedu, mis on juba algselt loodud kehvematele teedele (vedrustuse geomeetria, kaalujaotus) pakub päris edukalt (samal ajal kui inimeste/kaalu lisamine esiveolisel halvendab ja tagaveolisel mingi piirini parandab läbivust). Ma ise kasutasin Hiacet enamjaolt tagaveorezhiimis, sest õige AT rehviga ja tagadifri lukuga läks nelivedu tarvis üliharva - eelkõige siis, kui pidi kedagi kusagilt kraavist välja sikutama. Kui vaatad youtubest videosid, siis ära unusta, et valdav enamus neist ei ole tehtud mitte tegelike omaduste võrdlemiseks, vaid tõestamiseks, et "mul on õigus". Need on täpselt sama kallutatud nagu auto24 foorumgi:))

# Kärsa soovitatud neliveolised bussid on oma põllede ja spoileritega nii maadligi
# lastud, et ma kardan, et nendega ei ole samuti eriti midagi peale hakata.

Just enne kirjutasin, et tõste maksab suurusjärgus 100 eurot. Hiace puhul saab ise tehes vist natuke odavamaltki, aga samas müüakse neile neliveolistele Hiacedele ka tõstekitte (ühel sõbral on, kasutanud peaaegu kümme aastat eelkõige metsateedel metsatehnika hooldusautona). Põlled jms saab ära võtta, all on auto ikka olemas, aga ei näe enam välja "nii äge". Nt selle Hiace kliirens on ainuüksi "normaalses mõõdus" rehvide allapanekuga juba üle 20cm
https://www.auto24.ee/kasutatud/auto.php?id=3226404
Hiace kui terviku suur eelis pigem see, et see on tervikuna toimiv auto, ei pea pidevalt tegelema igasuguste pisiasjade parandamisega ja pikaajalised hoolduskulud püsivad seetõttu madalad. Lisaks on ka sõita üsna sõiduautolik (nagu ka väiksemad parketimaasturid), ei ole roolis "veoauto tunnet" (mis kehtib paljude suuremate maasturite ja 4wd busside kohta).

Enne USA autosid mainides ei mõelnud mitte Escaladesid-Suburbaneid, vaid pigem SRX vms. Kui konkreetselt SRX-st rääkida, siis kindlasti Northstariga, mitte 3,6L, on piisavalt öko juba bensiini pealt sõites, aga gaasiga ei jää diislitele alla. Pakub paljudes asjades rohkemat kui eurojapsid, aga manuaalkastiga seda ei saa (kehtib kõigi USAkate kohta väga üksikute eranditega). Selles autos jääb peale inimeste ruumi ka asjadele ja see on auto, mis niiöelda hellitab juhti ja ahvatleb sõitma, kui samal ajal mõni muu on lihtsalt transpordivahend. Ei soovita osta, aga soovitan uudistada enne, kui mõne muu ära ostad.
https://www.nettiauto.com/cadillac/srx/11742345

Ise sõitsin suurematest USA bussidest talviti lisaks Astro AWD-le ka Chevy Expressiga. Astro on erakordselt mugav nelivoline, kuna tänu neliveotüübile meenutab käitumiselt pigem tagavedu (lõbus sõita libedal kogu aeg külg ees:). Minu Express oli difrilukuga tagaveoline bensukas (hämmastavalt ökonoomne maanteel!), aga neid on saada ka neliveolistena. Minu omad olid vedrustuse tõsteta, kliirensit natuke parandatud vaid rehvivaliku abil. Tervikuna ei soovita otseselt kumbagi, sest ega Astrot ilma asjata rahvekeeli batuudiks ei kutsuta ja need mõlemad on ühelt poolt küll mahukad, aga teiselt poolt ka väga kohmakad autod, mis minu sõidustiiliga (kiirendused põhjagaasiga ja kurvid pidamise piiril) ei sobi. Aga sobivad maanteedele ja ka maateedele rahulikuks kulgemiseks. Lihtsalt paar suvalist näidet:
https://www.auto24.ee/used/1542652
https://www.auto24.ee/kasutatud/auto.php?id=2974328

Mersude automaadilembuse kohta õige märkus ja minu paha. Tänan.

Mis puudutab libedal liikumist, siis jah, iga vedav ratas on abiks, aga läga sees loeb oskus hoida autot liikumas ja mitet lasta sel end sisse kaevata. Ristimustriga rehv on abiks, aga edasiliikumiseks peab see pöörlema piisavalt kliiresti, et mustrit tühjaks visata, siiski mitte nii kiiresti, et kontroll kaoks. Vat see ongi oskus!

Samuti tuleb välja lülitada kaapeväldik, et see ei tapaks mootorit enneaegu maha.

Ma siiski olen seda meelt, et kui teemalgata teel ei ole just järsku tõusu või negatiivse kaldega kurvi kraavi kaldal, siis nelikvedu pole hädavajalik. Kasulik, seda küll. Kliirensit võiks ka olla nii teistkümmend cm, rohkem nagu polekski vaja.

Aga kui "on vaja", siis on vaja;) On minugi peres mitu autot, mida kaine mõistusega kudagi ära ei põhjenda. Aga "on vaja:)".

Linnaselaja jaoks oleks ilmselt üsna mõistlik panna Excelisse ka rendiauto variant...

Kui mõelda laiemalt. Kaua need kuus kohta hoivatud on veel ?kui mõned aastad(mõni laps saab suuremaks ega soovi enam kaasa sõita,samuti vanaema,või mõni väiksem kasvab turvatoolist välja) ühesõnaga võib olla polegi seda suuremat autot vaja. Kui see suurem 4#4 auto vaid selle teelõigu pärast vajalik ja muudes oludes lihtsalt ebamugav ja oluliselt kulukam,kasvõi näiteks korralik jooks rehve maasturile on midagi muud kui sõiduautole.

Maasturi 1 rehvi hinnaga 100-200€ saad juba 20-30t!!! Kruusa oma teele,paranda need mudasemad kohad ära ja unusta mure. See parandus on väike ja ühekordne investeering ms kestab aasta läbi ja aastaid. Maastur või buss on lihtsalt kulu mis on varsti vanaraud. Pealegi korras tee tõstab kinnisvara väärtust rohkem kui see tee remondi kulu,pealegi ei pea mõtlema enam kas jõuad kohale või mitte. Ning võid vabalt praeguse autoga edasi sõita mingeid kulutusi tegemata. Pealegi saavad ka külalsed sõiduautoga tulla mitte ainult maasturiga.

NB. Sellised kaikad mudas pigem segavad,lõhuvad, raskendavad liigumist kui just traktor pole. Kuuseoksad palju edukamad.

Igaühe oma valik. Selleks nüüd maastureid või erilahendusega busse ehitada,pole mõtet. Kui just 4#4 vaja vali mõni scout tüüpi tehase lahendus või tava mahtuniversaalid,kaubik 4#4.

Natuke ehitades (ja selle ka ametlikuks tehes)peaks saama ka teise istmerea panna koos müraisolatsiooniga (kuskilt mõne istmetega auto sisu saab) ja ees ongi ka ees 3 kohta.

https://suchen.mobile.de/fahrzeuge/details.html?id=312986050
&damageUnrepaired=NO_DAMAGE_UNREPAIRED&features=FOUR
_WHEEL_DRIVE&isSearchRequest=true&makeModelVariant1.
makeId=5900&makeModelVariant1.modelDescription=Dangel&am
p;makeModelVariant2.makeId=19300&makeModelVariant2.model
Description=Dangel&pageNumber=1&scopeId=C&sfmr=f
alse&fnai=prev&searchId=8333cb37-bccd-9834-f89e-fe8d
52482d43

ja kui kruusa vead siis pane kindlasti sinna alla (4 klassi) geotekstiil - see kannatab ka rasketehnikat

Kui soovid, et kõik 6 inimest ilusasti ära mahuks, siis vaata parem väikebussi poole, näiteks VW Multivan, VW Carawelle või mõni muu mark. Vaata kindlasti 4-veolisi, neid vist vähe, aga liigub. Maasturil on küll 2-3 lisakohta, aga seal on nii vähe ruumi.

Kõige lihtsam on osta vana belarus, parkida see metsavahele ja kui kinni jääd, on hea lähedal võtta. Mõttetu on hakata kruusa vedama ja raha raiskama tee-ehitusele.

td ettepanekul on jumet ja oleks kõige mõistlikum/tasuvam kui see on Sinu maa ja Sinu tee! Paned see paar- viissada tee alla, kui on teisi kasutajaid, fikseerid olukorra ja sõidad normaalse rehviga mahtuniga nagu kuningas maakoju.

TA ju juba ütles, et ta tahabki, et see tee ei oleks sõidetav. püsige teemas!

inimene tahab maasturit, siis ta peab selle saama. lihtsalt see 6 kohta on veidi keeruline ülesanne :) ja arusaam, et crossoverid ei ole maasturid, on ka raske tulema. ega siin palju valikuid ei ole 6-kohalistena - pathfinder ja landcruiser ja that`s it vist.

Belarusi mõte pole ka paha;) Ainult, et harva kasutades ikaldub ära. Või varastatakse ära.

Kui katuseboksiga rahul ollakse, siis käravad tegelikult kõik linnamaasturid. Istuvad 2+2+2 ja mahuvad küll. Mudas on need ühtviisi mannetud/äkased, aga seda saab rehviga üksjagu praavitada. Tõsi, hea mudarehv, nagu mainiti, on maanteel ebamugav. Aga ega kõike korraga peagi saama. Eriti veel 10 k€ eest, töökindlana. Ma soovitaks alustada eestlase lemmikust kaskaist (plusskaks, eksole).

Variant metsavahelisel teel on ka akuvints/HiLift;) Kusagil lagedal nendest suurt abi poleks.

Muudetud 26.11.20 23:20

vaatama USA kola poole
https://en.wikipedia.org/wiki/Chevrolet_Tahoe
või selle analooge, korralik kumm alla ja lusti jätkub kauemaks

Aga kui siin foorumis nii kõvad mehed on, siis see oleks tõesti kõva kui suudaksite kuidagi mingile allikale/videole viidata, kus puust ja punaseks selgeks tehakse, et õige rehviga võib ka kaherattaveoga nelirattaveolisega samaväärse tulemuse saavutada.

Nelivedu võib olla mugav, aga on ka arvestatav kulu (nii masina lõpphinnas, kui jooksvates kuludes). Kui arvestada olukordi, kus REAALSELT nelivedu vaja läheb, siis võib vist 95% juhtudest välja jätta. St hakkama saab 95% juhtudest kaherattaveoga.

Tõestage/näidake, et tavalise masina väheke kergitamisel ja õigete rehvide allapanemisel saaks neliveost loobuda ja ma luban, et mõtlen ümber/teen proovi (Sest asi tundub ahvatlev :)

Kopvillemile:
- Ükski video ei tõesta kunagi midagi kasvõi juba sellepärast, et teine auto on kõrval samasuguse aga 5a vanema ja kivistunud rehviga või teeb juht sõiduvigu, mida mõistlik inimene ei tee (kuid mis videost välja ei paista) ja taaskord tõestab video seda, mida selle tegija tõestada püüab, mitte pole see neutraalne võrdlus.
- Tõin näiteid, kuidas maailma parimad on lahendanud (Kübelwagen, peaaegu kõik dune buggyd jne). Kui tahad tõde teada, proovi ise järgi, sest piisab väikestest nüanssidest ja see tõde erinebki juba natuke ühe ja teise inimese tingimustes.
- Siin foorumis on aegade jooksul olnud tohutult neid pakkumisi, et koht ja kellaaeg... ja minu teada 100% juhtudest on seal kohal olnud ainult kutsuja ja parimal juhul tema sõbrad. St kutsuja kutsub ühe-kaherattaveolisega neliveolisi või parketimaasturiga päris maastureid tõestama oma üleolekut. Siis tehakse pildid-videod ja pärast käib foorumis vingumine, et äkki ühe video puhul on võltsitud ja ei saa päris lõpuni kindel olla jne. Kunagi tegin-korraldasin-kutsusin entusiasmist, aga nüüd mõtlen niipidi, et kel janu, sel jalad. Tahad teada, siis proovi ja katseta. Minule ei toonud keegi neid kogemusi kandikul kätte, pidin samuti ise avatama ja katsetama (ja maksma selle kõik omast taskust kinni). Foorumis on juba pool teed kätte juhatatud ja kui teist poolt kah ise kõndida ei viitsi, pole see absoluutselt minu/minusuguste probleem. Mul pole ju kahju, kui teised teevad seda sama maasturiga, mida mina ja veel väga paljud teised suudavad teha ka maasturita või üldse ilma neliveota.
- Võin anda hea vihje: sõiduautode kaalukategooria kergmaasturitega võid käia saabuval aastaajal 4x4.ee korraldatavatel softroad üritustel ja saad üsna kiirelt teada, mida saad teha esi-tagaveoga seal, kus rasked masinad sõidavad vaid nelivedu sisse lülitatuna. Ja üllatud positiivselt, kui palju rohkemat suudab siis sinu kerge neliveorezhiimis nende raskete maasturite kõrval. Lisaboonusena näed igal üritusel mitukümmet masinat algajatest autolõhkujatest proffideni ja teed sealt omad järeldused, mida teha järgi ja mida teisiti. Ilma tehnilisest poolest aru saamata jääbki muidu müsteeriumiks, miks on nii suured käärid mitte ainult esi- ja tagaveo vahel, vaid ka erinevate tagaveolahenduste ja ka neliveolahenduste vahel. Seda infot ei saa hankida foorumitest ega videotest, vaid pead tegema (ikka korduvalt!!) jalad märjaks, küünealused mustaks, sõrmenukid veriseks ja õppima selgeks kõik vajalikud "võlusõnad" ebaõnnestumiste üleelamiseks, mis eelnevad õnnestumistele.

Vabandan teema alustaja eest offtopiku pärast, kuna olen aru saanud, et ta otsib lihtsalt valmis lahendust, mitte infot selle kohta, miks on asjad nii nagu nad on.

Kõrvalepõikena veel teemasse: foorumis on vist jäänud mulje, et ma elan mingites ekstreemsetes tingimustes. See mulje on ekslik, sest ainult väga väike osa mu oma tingimustest on ekstreemne ja mul on sellele ka lahendused olemas. Ekstreemne on hoopis mul ämmal-äial külas käia, kus on savine pind ja 2km sellist teed, mis kulgeb osaliselt üle võõraste maade (ei lubata teed ehitada), kus on roopad, mis on peale vihmasadusid pigem jõgi ja mille hooldus on ainult nende mure, kuna kellelgi teisel pole vaja läbida seda teed aastaringselt. Mis te arvate, millega seda sõidetakse? Mina läksin sinna ükskord raske maasturiga (Patrol) ja lõhkusingi tee ära:) Kõik teised sõidavad seda kergete neliveolistega ja isegi esiveoliste parketimaasturitega. Väga erinevaid tagaveolisi Volvosid on seal samuti käinud ja saanud hakkama üsna uskumatutes tingimustes, aga raske maasturiga (ja ka mitme esiveolise puhul) on tekkinud vajadus tellida naaberkülast keegi traktoriga appi. Sellest pole siin teemas väga räägitud, aga korraliku põhjata teed, mis kannavad kerget autot ja maasturit üks kord, ei kanna alati maasturit korduvalt enam nii hästi. Mul on ka omas kodus see probleem, et raske maasturiga jõuan küll alati sihtkohta, aga tee on seejärel niisugune, et ühegi muu masinaga seal pärast enam sõita pole võimalik ja ka naise puhul pole enam kindel, kas ta maasturiga ikka vintsikonksu välja võtmata kohale jõuaks. Sellepärast ongi lihtsam sõita kas mingi kerge Quattroga või mingi natuke ümber ehitatud Volvoga ja tee on pärast läbitav ka jalgsi ilma konte murdmata. Samas sellel, kes tuleb ja näeb seda teed ainult üks kord peale mitmepäevast vihmasadu, on lihtne väita, et ainult loll läheb sinna ilma lukkusid omava maasturita. Need on sellised nüansid, mida teema algataja meile siin piisavalt täpselt kirjeldada ei suudakski ja miks ka parim meie välja mõeldud lahendus on tema jaoks kehvem tema enda variandist.

Selle mõtte jätkuna, kui oled teinud põhimõttelise otsuse parketimaasturite kasuks, tutvu järgmise sammuna enda valikutesse sobiva neliveo tüübiga. Sest on väga suur vahe, kas veojõudu kantakse üle 60:40, 40:60, 50:50 mingi 0-50 jagamismehhanismi kaudu või üldse iga ratta kohta 0-100% elektrooniliselt (nende hulgas on super hästi toimivad lahendusi, paremaid kui 100% lukud!!). Mehhaaniline kahe lukuga 50:50 on lihtsalt see kõige lollikindlam lahendus, kus pole põhjust pead eriti vaevata, aga olenevalt oludest võib mõni teine lahendus olla lausa suurusjärgu võrra mõistlikum.

PS: ma ise lähenen probleemidele hoopis teistpidise filosoofia kaudu, et ei otsi mitte "õiget autot", vaid kui tekib idee, siis ostan ja proovin. Mõne auto panen müüki paari päeva pärast, mõnega sõidan paar kuud, mõnega paar aastat. Kolm päeva tagasi sõitsin autoga, mille ostsin peaaegu 19 aastat tagasi samuti peaaegu huupi, sest tahtsin proovida, aga meeldis niiväga, et ehitasin selle auto pärast garaazhi juurde, kasutan siiani ega müü kunagi (jääb lastele). Kahtlen, kas ainult "õigeid autosid" ostvad inimesed elavad muretumat ja stressivabamat elu tänu oma valikutele...

Oi! Tänud kirgliku vastuse eest, Kärss! See arutelu läheb siin tõesti väga printsipiaalseks juba :) Saan täiesti aru, et kõik on suhteline.

AGA

Olen siin väljendanud oma suurimat hirmu - istuda perega kuskil keset metsa mudases roopas oma kaheveolise madalakliirensilisega kinni ja olla täiesti suutmatu sellises olukorras kiiresti häid lahendusi välja käia. Kus sa kuskil kükametsas lähed seda traktorit otsima..

Eile öösel laksas mulle, et sellises olukorras võiks abi olla ju igasugustest vahenditest, mille abil autot väljaronimisel aidata. Mul oleks kohe puhtam ja kuivem tunne, kui autos oleks olemas mingi komplekt abivahendeid, mida kasutades ma ise masina kergematest kohtadest välja saaksin aidata. Tegelikult need minu kinnijäämised leiavad aset ikkagi teedel. Küll kehvadel teedel ja kehvades oludes, aga ikkagi teedel - ma ei armasta autoga sõita kohtades, kus ei ole teid (st. ma ei ole kirglik offroader..ega üldse offroader).

KÜSIMUS TEADJAMATELE: Mis võiks olla selleks abivahendiks, millega omal jõul (ja parimal juhul abikaasa abiga) autot mudasest metsaroopast välja aidata? Googeldasin olen siiani jõudnud arusaamale, et mõistlik oleks endaga kaasas kanda komplekti korralikke tõstevöid/troppe (https://www.xn--triistamarket-imba.ee/et/tooted/t%C3%B5stev
%C3%B6%C3%B6d-ja-tropid) ja siis miskit käsivintsi sarnast (https://www.decora.ee/kasivints-trossiga-4000kg?gclid=Cj0KC
QiAwf39BRCCARIsALXWETzdQBe2-PZAhID0H7aI8pXwUwA5QEqh61Ektv9gH
xlXgzDHHD25M5waApfsEALw_wcB), millega siis autot edasi aidata (juhul kui läheduses mõni puu on). Teiseks räägivad paljud Hi-Lifti tungist. Tegemist siis sisuliselt väga kõrge tungrauaga, mille abil masinat üles tõsta kannatab.

On teil kogemusi selliste abivahendite soetamisel/kasutamisel kergemate masinate puhul? Ja ma räägin siin pigem keskmise autojuhi tasemel. Ei tahaks üles äratada igasuguseid offroadi-ogresid, kes mulle viietonnise tõmbejõuga elektroonilisest raamvintsist rääkima hakkavad :)

Püsigem teemas, seltsimehed, püsigem teemas! :)

teeme selle siis puust ja punaseks
http://www.4x4offroads.com/1990-chevrolet-suburban-46.html

https://www.youtube.com/watch?v=_9y69xf2hSg&ab_channel=A
ustinWest

mida kõvem jeep , seda kaugemale tuleb traktori järele sammuda

"Tänud" viimasele teema ära rikkumise eest :D

Kesse debiilik ronib autoga ojja? Milleks? Püsigem palun teemas.

Palve oli soovitada abivahendeid, mida kaasa võtta ja mille abil ise kergemat (mitte täis-kolmetonnist kuhugi metsaojja uputatud maasturit) masinat - parketimaasturit, kui soovite - mudasest roopast või hangest välja saaks aidata. Jah, tean, et sellisa väljaaitamise eelduseks on terve rida eeltingimusi ja alati see ei õnnestu jne jne jne. aga mingi lahendus võiks ju olemas olla, mida kaasa pakkides süda natuke rahulikum :)

Kõige ideaalsemalt vastaks kindlasti soovidele suur Ameerika maastur, aga arusaadav, et see ei pruugi kõigile meeldida. Kuigi ülalpidamine ei pruugi kallis olla, võib tekkida rumalaid vigasid mille lahendamine meie maal võib võtta rohkem aega kui siin pool lompi levinud masinatel. Ideaalsed just sõidumõnult ja mahutavauselt oleksid Ameerika perevagunid (Sienna, Voyager), aga nelikvedu vist neilt ei saa.
Ma arvan, et sellises olukorras oleksid head lahendused Land Cruiser või Pajero. Tagumise rea kasutajamugavus küll madal ja Pajerol istmetega mängimine keeruline (tagapink hüppab korraga välja, erinevalt Land Cruiserist), aga kui ei pea pikka vahemaad sõitma siis kannatab ju ära. Ise juba lapsepõlvest nendega kuuekesi Euroopad a Skandinaaviad läbi kärutatud ja elasime üle (lapsed painduvad hästi ja avastamisrõõm on suurem kui ebamugavus kägaras istuda ;). Muidugi ma ei ole kursis mis turvavarustus kasutusel ja kui palju see ruumi nõuab. Katuseboks oli abiks.
Land Cruiser 120 pidas kõvasti paremini kui eelviimase põlvkonna Pajero ja siiani tagavara autona alles. Sõita maantteel ebamugav ja piisavalt janune. Linnas manööverdab hästi. Ei taha tüüpilist Toyota kiidulaulu teha (väga aeglane, janune, maantteel ujub, piduritega võib jamasid olla, ei ole üldse selle sajandi auto tunne), aga 100 ; 120 ja vanemad on oma elemendis head masinad. Viimase põlvkonna Pajero ja Pathfinderiga kogemused puuduvad, aga ise uuriks nende kohta ka. Vajadusel saab ka manuaale, aga usun, et automaati pärast lihtsam müüa ja valikuvõimalust ostmisel ka rohkem. 10.000 eest neid kõiki valida ja jääb ka üle remondifondiks. Hinnalangus kataks ka linnamaasturist kõrgemad kulud.

"Ideaalsed just sõidumõnult ja mahutavauselt oleksid Ameerika perevagunid (Sienna, Voyager)"

Palun sellist rumalust rohkem mitte kirjutada! Grand Voyager, 6 inimest, 3 kotti kartuleid ja 3 kasti õunu. Viimase õunakasti pani eesistuja trepiauku kui rahvas oli sisse pugenud ja sõit võis alata. Seal on ruumi reisijatel laiutada, kauba jaoks peab mingi muu lahendus olema.

Sienna on WAAYYY suurem ja ka 4X4!

//Palun sellist rumalust rohkem mitte kirjutada! Grand Voyager, 6 inimest, 3 kotti kartuleid ja 3 kasti õunu. Viimase õunakasti pani eesistuja trepiauku kui rahvas oli sisse pugenud ja sõit võis alata. Seal on ruumi reisijatel laiutada, kauba jaoks peab mingi muu lahendus olema.//

Ok, sellega tõesti võibolla mööda pannud olen. Meelde on jäänud ainult 90-ndate lõpu Voyager mis tundus küll väga ruumikas. Seda kandilist olen kasutanud ja mahutavust ei mäleta ausalt öeldes, aga meelde on jäänud, et kõik muu on tõeliselt sitt. Pacifica oli tõesti väiksem kui Voyager, aga millegi pärast on mulle mulje jäänud, et ta on väiksema klassi masin (eksin vist). Sienna igatahes on küll the real thing ja seal on kuuekesi palju lahedam kui Tahoes. Samas kolm kotti kartuleid, kaks kasti õunu ja kuus inimest - ma leian, et selline kaubakogus kasvõi ebamugavalt ühte masinasse ära mahutada on päris hea tulemus.

Marko kas see oli Grand Voyageri mini versioon? mul on 2002 4WD ja ruumi on piisavalt.

Kärsa jutt on õige - "Maakohas" on kohalikud hädas jahimeestega, kes oma suurte maasturidtega põlluvahe ja metsateed PERSE keeravad - sellisteks, et tava autoga seal enam sõita ei saa!

Kohe näha, et tehnikafoorum - inimene tuleb küsima millist 7-e kohalist maasturit/suv-i osta ja talle soovitatakse hakata teedeehitajaks :-)
Kui ma oleks igale poole kuhu seenele sõidan, esmalt tee ehitanu, siis oleks mul praegu 1 purk kukeseeni ainult :-) :-)
PS Asjast kah! Kui on sellised "kahtlased" lõigud teel (ja on meeles asi autosse tõsta), siis käsivints klaarib 99,9% olukordi ära ja ei pea belarussi ostma.
Ma endale ostsin sellise: https://binged.it/3q4G5Bl

Muudetud 27.11.20 14:14

Vat SEE on hea postitus, maaks. Täpselt midagi sellist otsisingi. Palun vihjet, et kust kohast eestist sellist asja osta saaks ja millise märksõna abil ma sellele vigurile lähenema peaksin? "Käsivints"?

Leidsin tööriistamarketist 4t tõmbejõuga käsitali:
https://www.xn--triistamarket-imba.ee/et/trosstali-4t
Kolm korda odavam sinu versioonist ja tugevama tõmbejõuga. Miks mitte see?

Mis selle juures veel kaasas olema peaks? Minu mainitud tõstevööd? Kuidas/millega tross auto/puu külge läheb? Kui pikk selle vintsi tross on?

Sõbrad kaasfoorumlased - siit, meie ühistööst, hakkab välja kooruma lahendus - Minu kirjeldustele vastavalt sobiks kõige paremini neliveoline seitsmekohaline mahtuniversaal, mille kliirensit veidi tõstetud, all korralikud rehvid ja pagassis käsivints! See säästaks mind kuluka (ja - olgem ausad - suurem osa ajast realiseerimata potentsiaaliga) maasturi ostmisest ja sellega kaasnevatest kuludest AGA välistaks suurema osa olukordi, kus masinaga kinni jään ja ise midagi teha ei saa!


(Krt see vintsi kaasa vedamise idee on ikka super ju! Uskumatu, et pole selle peale ise varem tulnud.. Nojah; kombinatsioon pere mahtuniversaal + vints ei olegi vist kõige normaalsem :D

Muudetud 27.11.20 14:42

Tõmbejõud on jah ilus number, aga vintsimisel (ja õunapuude juurimisel, milleks ma teda rohkem kasutan) on väga palju olulisem tõmbe pikkus. Minu omal on ~20m trossi ja kõiik olukorrad on lahenenud 1-e haakimisega.
Ma enda oma (max 1,2t tõmbele) ostsin e-bayst kunagi, aga Eestis müüb Cerex sarnaseid asju, aga võib-olla keegi veel.
https://www.certex.ee/tootekataloog-e-pood/toste-ja-teisaldu
sseadmed/talid-telfrid-vintsid/tross-tombetalid-c489899
EDIT: Ma ise kasutan niipidi, et vintsi korpus puukaitse vööga/ laia tropiga puu külge ja tross otsas oleva konksuga auto külge, kõige lihtsam.

Muudetud 27.11.20 15:16

# Kolm korda odavam sinu versioonist ja tugevama tõmbejõuga.

Kolm korda aeglasem, kui oleks sama pikk tross kasutusel. Ümberhaakimistega läheks ikka ropp aeg. Aga soovitan mõelda veel paar asja enda jaoks selgeks:

1. Kinnitused auto küljes: võiks olla lagedal, mitte põhja all (muda sees) ja peab kannatama ka reaalset sikutamist. Nt taga saab teha vahetüki veokonksule. Ees läheb mittemaasturite puhul juba keeruliseks, sest mõnikord vaja sikutada ka natuke diagonaalis ja selleks ette nähtud kohad kipuvad jällegi olema madalas (mitte alati). Maasturitel pannakse ette stange külge veokonks ja saab kasutada sinna sama vahetükki nagu taga. Vedelama kerega autod nõuavad individuaalset lähenemist. Lihtsalt mõtle selle peale eelnevalt.

2. Neliveolisega pole Sul tõenäoliselt vintsi vajagi ja kui on vaja, siis sisuliselt läheb vaja ühe-kahe inimese lükkamise jõudu, mitte 4t. Sellepärast on vintsi trossi liikumise kiirus (ülekanded) vast olulisemadki. Reaalselt poleks vast trossi vajagi - tõmbad mingi nõrga ohurihmast vintsilindi pingule ja sõidad seejärel ise välja;)

3. Rehv ei pea olema mitte hea vaid õige. Õige rehv ei ole paraku hea enam paljudes asjades, näiteks libeda jää peal. Palju probleeme lahenevad juba sellega, kui lasta vedavate rataste rehvirõhk ühtlaselt (!) hästi madalaks. Siis võiks olla autos kaasas ka mingi minikompressor, et pärast maanteele jõudes edasi kannataks sõita. Soovitavalt natuke tootlikum, kui need paarikümneeurosed.

4. Ketid jm ketitaolised lahendused ei maksa suurt midagi, need võib tõmmata peale ka täiesti pastel-klassi rehvidele. Kette valides tunne eelnevalt huvi keti pingutuslahenduse kohta, neid on nii häid kui halbu (st ebamugavad ja tüütud kasutada).

Lugenud nüüd ka seda pikka teemat ja sellised mõtted :)
Omal ka Tartu elukohaks ja Haanjas sugulaste tõttu igasugu teid pidanud läbima.
Kõige parem investeering on leida sealt üks kohalik klemm, kes häda pärast sind mülkast paari õlle eest välja veab. Investeerida mingitesse vintsidesse ja auto kõrgendustesse on minu arust vähe liig. Sisse võid jääda oma uljuse tõttu alati aga suht tavapärase mahtuniversaali või parketimaasturiga saad oma sõitudest 99% tehtud. Pole ka Haanjas enam seda lund, mis 20a tagasi...ka isegi siis sai sierraga paljud kohad seal talvel läbi kobistatud kaljukitse kohvikust kõvera kõrtsini:)
Olge terved

Teemaalgataja ei julge varsti "maale" minnagi :)
Masinale vaja tõste teha, AT rehvid, vints osta, minikompressor, et rehvirõhku muuta jne
Pildi järgi vaadates, ei oska tõesti arvata, mis masinat vaja on. Kunagi, kui sai veel offroad võistlustel võisteldud, siis tihti oli mudaauk katuseni, aga pildilt pärast vaadates, nagu tavaline porilomp. Ja mõeldes veel nooruseuljusele, siis polnud kohta, kuhu Golf2 ei viinud :)

Lihtsalt üks mõte. Kliirens väidetavalt 21 cm. https://www.auto24.ee/used/3445777
https://tehnikamaailm.ee/subaru-tribeca

https://www.auto24.ee/used/3214088

Oh, jah. Siin Sinu soovitud valikus pakutud igasugust eksootikat, mille hilisem hooldamine/remont teeb Sind automaailma eripäradega sunnitult tuttavaks.
Minu soovitus on siiski Volkari bussikene syncro, heas korras ja mitte viimase sendini makstes. Siinmail saadakse osad enamvähem adekvaatse aja jooksul tarnitud ja ka originaalkliirens on täiesti ok. Samas saad seda masinat kasutada igapäevaselt.
Ja need abiroikad mülgastes pigem likvideeri, sest ka kõige asisem põhjakaitse ei kaitse roika sattumist kuhuiganes mujale. Pigem põhjatutesse mulkudesse kasvõi igakord läbisõites pisut põhjakinnitust kildu või muud suurema fraktsioonilist kasvõi 40-50 kg. visata erinevatesse mülgastesse, nagu pisikene teretusrituaal oma maakodusse minnes. Ajakulu 5 min. Ja mõne aja pärast ongi tee "surmavate" mülgaste vaba.

Jääb siis Landcruiser? Hea ja mugav kolada igal pool...

Kettidega tasub katsetada küll. Ka olemasoleva autoga - läbivus paraneb müstiliselt.

Seda küll eeldusel, et ketid esiratastele saab nii peale panna, et need ikka ohutult ringi käima mahuvad. Paljudel ei mahu. Ning edevamad valuveljed võivad saada kriibitud.

Viidatud tööriistamarketi tali on lühikese käiguga ja ebamugav kasutada. Sobib pigem 1m tõmbe, kui 30 m mudase teelõigu läbimiseks. Algne isand Maaksi pandud link viitab tummisele asjale, millest saab läbi panna vajaliku hulga trossi ja seda siis läbi "kangutada". Väga hea asi, soovitan!

Isand Kärsa jutt tõmbekohtade osas on väga õige. Ja enamus nüüdisaegseid autosid ei oma tõmbeaasa, vaid see tuleb ajutisse pessa kruvida. Asi, mis ilmselgelt pole mõeldud pidevaks kasutuseks... Samuti on üsna pikk aaspolt kaunikesi õrn vähegi kõrvale rakenduva tõmbejõu suhtes. Aga nagu eelkõnelejad õigesti märkisid, siis mudasel teel pole palju tõmbejõudu vaja, et liikuma pääseda.

Mina alustaks sellest, et paneks autosse kaks 5-tonnist koormarihma 9+meetrise paelaga: https://www.xn--triistamarket-imba.ee/et/koormarihm-50mm100m
-24t ja puukaitsevööks tõsterihma: https://www.xn--triistamarket-imba.ee/et/t%C3%B5sterihm-500k
g-153m , on küll kitsas, aga jälle - vaevalt tegelik koormus tonnides tulebki. Puusõbralik oleks muidugi vähemat 100 mm lai rihm. Kaks rihma seepärast, et ühe kärritäiega saad umbes 60 cm edasi ja kahte vaheldumisi pruukides edened sujuvalt. Mahuvad kenasti ära keskmise suurusega läpakakotti. Tööriistamarketi odav kett-tali või HiLift söövad palju pakiruumi.

Kui tahad katsetada rattakette, siis midagi siit on algatuseks päris hea: https://www.biltema.fi/autoilu---mp/autotarvikkeet/talvitarv
ikkeet/lumiketjut/lumiketjut-2-kpl-2000043251

Mul on samasugused Škoda PickUpi all ja kuniks rattad maha ulatuvad, ronib SileStone rehvidest hoolimata ka mudas. Tõsi, maanteele nendega minna ei taha - raputab tükkideks. Odav praht ju. Allapanek-altvõtmine on mõne minuti töö, kui nipid käes. Esimesele rattale panin pool tundi (no ei taibanud õiges järjekorras läheneda kohe), teisele sai viie minutiga peale:) Nüüd lähebki vaid paar minutit, kui on rattavahetuseks (õuenarril neid ikka kulub) on vaja maha võtta. Eestis praegu ei hakanud silma, aga kindlasti on kellegi tootevalikus olemas, lihtsalt mina praegu ei leidnud.

Sest tulles tagasi algse teemapüstituse juurde: 6 inimest, mudane ja libe, märkamatuna püsiv tee, ei pääse neist abivahenditest ilmselt ka "päris" maasturi puhul:) Mistap ma kirjutan isand Pulsi soovitustele alla. Sealhulgas igasuguste roigaste kaotamisele ja igal sõidukorral ämbritäie Kõige Libedamasse Kohta mahakallamiseks. Paari aastaga on kõige jamamad kohad kandma hakanud ja mured kadunud. Samuti on arenenud libedal sõitmise oskused:)

Muudetud 28.11.20 08:05

Ma soovitaks katuseboksi otsa panna omavahel kokkuühendatud haokubu nagu 1 maailmasõja tankidel oli
https://tankmuseum.org/tank_collection/mark-iv/
Selle viskad maha ja aitab oluliselt läbivust suurendada, sest tankide peal ju tõestatud.Pärast rullid kokku ja tagasi katusele. Lisaks ei tohiks pereelu jaoks vajalike kodinate alla pakkida neid vintse, talisid, trosse, troppe ja rihmasid, mida mudas vaja läheb- ikka pakkide peale, sest neid on seal raske välja kaevata kui muu kola all peidus. Rattaketid võib kohe peeglite külge riputada või veel parem, kui eraldi nagid kere külge kruvida- esi ja tagatiivale- siis hea käepärane võtta. Kindlasti ka üks läbidas ja kirves kuskile ukse külge kinnitada nagu vanadel jeepidel oli
https://www.alamy.com/stock-photo-shovel-and-axe-attached-to
-a-jeep-war-and-peace-revival-july-2013-58301074.html
Loomulikult ei rohi komplektist puududa korralik paar kummisaapaid, vihmaülikond ja targemad võtavad kaasa priimuse ning kuivtoitu ja vett, sest iial ei tea, kui pikaks see mudas müttamine võib minna- pere tahab ju toitmist.

Üldiselt peaks tegelema põhjusega ehk teega.Või vaata miks vesi koguneb võta labidas juhi vesi kõrvale ja jälle parem. Kui soov seda maakodu pidada ka 5a pärast teed selle teeremondi nagunii aga siis juba kallimalt kuna teepõhi lõhutud.
Muidugi kui väike off road huvi koos perega siis muidugi.
Need vintsid,ketid jne on head küll kui metsa lähed aga iga nädalavahetus kasutada ja ühes vedada jaburus. Parem parandada teed kogu selle lisa tehnika ostmise asemel.
Jõudu jaksu ja pole tänapäeval neid suvalisi traktoriste ka võtta õlle eest ega kolhoosi kord enam pole. Kui traktori leiad ja mehel aega (samal ajal sinu aeg jookseb)on siis maksad korralikult. Korra võib j mõni heategevust teha aga mitte pikalt,traktori omamine on kallis hobi.

Vöta paari tonni eest Jeep 5.2v8 vintsiga, ulejaanud raha eest osta tavaline buss omale ja koik mured lahendatud

Kaugel sul see maja teest on? Jäta midagi sellist maja juurde kuuri (bensiin, et talvel ka käima läheks) http://www.auto24.ee/used/3302186

Teemaalgataja satub õhinasse mingist suva vintsist ja muust pudi-padist. Kui korra oled end nende nikerdustega kusagil ehk välja saanud usu rohkem seda jama ei viitsi ette võtta ja kindlasti saab ka perel suht s...sest pereisa naljast.

Piiksun ka siis siia populaarsesse teemasse pisut vahele :)

Maaks, Sinu viidatud lingil on igasugust kaupa ja väga palju. Palun täpsusta, mis seadet täpsemalt silmas pidasid!

Teedeehituse idee üle ei ole mõtet ironiseerida, reeglina on see isegi odavam, kui kallim ja võimekam auto osta. Samas kuna teemaalgataja teadlikult selle mõtte välistas, siis just nimelt seetõttu jääb see kõrvale. Mis puudutab väljaulatuvaid roikaid, siis need tuleks ikkagi kõrvaldada.

Traktori ostmise (sellise, mis seisab metsas, ootab ja seda keegi vahepeal ei äranda) / isikliku traktoristi palkamine on jõukohane siiski vähestele. Esimene nõuab oluliselt üle keskmise tehnilisi oskusi ning teine veel rohkem üle keskmise sotsiaalseid oskusi. Keskmisele inimesele pole kumbki jõukohane st suure pingutusega on, aga on soodsamaid alternatiive.

Kui enda lapsed väikesed olid, siis oli parim asi maailmas VW Sharan (praegu on nad kodunt läinud ja ma ei saa hästi aru, milleks on tagumine istmeridagi vajalik :) :). Ideaalne auto oli nelikveoline Sharan (diiselmootor on iseenesestmõistetav).

Käin üsna sageli metsas (umbes nagu keskmine loodusesõber) ning mu autos on alati kaasas puksiirtross, matkakirves, oksasaag ja sapöörilabidas. Ehk et massi poolest miinimumpakett pisut raskemas olukorras hakkama saamiseks. Metsa minnes on reeglina kaasas ka kummikud. Vints on idee, mille üle peab arutama, kui maaks mudeli täpsustab. Elus üks kord oleks seda hädasti vaja läinud.

Kui viimase auto ostsin, siis nelikvedu oli tingimus, mille osas kompromissi ei teinud. Jah, 99% ajast veereb see lihtsalt niisama järgi, aga see 1% kaalub kogu ülejäänu üles.

Auto tõstmine on siiski oluliselt keerulisem ja kallim lõbu, kui Kärss kirjeldab. Kogu veermiku geomeetria saab sellega muudetud sh sõidustabiilsus ja saja euroga toimetulek ei pruugi vähemalt minu kalkulatsioonide kohaselt kuidagi õnnestuda.

AT rehvid on toredad asjad, aga palun arvestame, et tegu on igapäevakasutuses oleva autoga, mitte offroaderiga. Minu kõrvad maastikurehvidega asfaldil sõitmist vastu ei pea, aga inimesi on muidugi erinevaid.

Üldiselt kipuvad väga suures plaanis siinsed soovitused jagunema kaheks. Ühed, mis aitavad mülkast välja saada ja teised, mis aitavad sinna mitte kinni jääda.

Esimesse kategooriasse kuuluvad metsas peituv traktor või jeep, ketid jms karmide meeste teemad. Need on igati sobilikud soovitused juhul, kui on plaan siseneda offroadimise märga maailma. Teemaalgataja arvas aga, et seda mõtet tal ei ole.

#Kui korra oled end nende nikerdustega kusagil ehk välja saanud usu rohkem seda jama ei viitsi ette võtta ja kindlasti saab ka perel suht s...sest pereisa naljast.

Kuldsed sõnad. Kindlasti ei tõuse ArminVakkeri aktsiad seeläbi, kui oli plaanis perega kuhugi minna (näiteks maakodust pühapäeva õhtul Tartusse), kuid ootamatu vihmahoo tõttu lisanduvad tunnisele sõidule paar tundi mudas möllamist. Pisut ettenägelikkust on väärtuslikum omadus.

Seega on oluliselt mõistlikum mitte kinni jääda. Ning nagu mõistan, on soetatav masin mitte hobiauto, vaid igapäevasõiduk. Ilmselt pole teemaalgatajal ka raha nagu raba ja tohutuid kinnistuid, kuhu parkida igaks sõidukorraks igale ilmale vastav erinev auto. Seega tuleb teha kompromisse - aga teatud piirini.

# Nelivedu võib olla mugav, aga on ka arvestatav kulu (nii masina lõpphinnas, kui jooksvates kuludes). Kui arvestada olukordi, kus REAALSELT nelivedu vaja läheb, siis võib vist 95% juhtudest välja jätta. St hakkama saab 95% juhtudest kaherattaveoga.

Nelivedu lisab uue auto hinnale umbes 2000€ (oleneb muidugi margist-mudelist), pruugituna veelgi vähem, kuid seda autot on oluliselt lihtsam hiljem realiseerida. Kütusekulu ei lisandu reeglina poolt liitritki.
Kuid nagu eelkõneleja kirjutas - 95% saab ilma hakkama. Mina saan 99% ilma hakkama, aga ma ei taha selle 1% pärast kusagil tundide viisi külmetada ja abi oodata või poris möllata, kui saab ka mugavamalt. Seega viska peast mõte pooleveolisest autost - nelikveole pole alternatiivi.

Teise asjana tasub siiski ohverdada pisut vargakindlust (tänapäeval on olemas igasugused valveseadmed), kuid see kaigastega mülgas siiski korda teha. Pole vahet, kui vinge auto osta, sest ühel hetkel on ikka koht läbimatuks sõidetud. Kui palju ja kuidas korda teha, sõltub aga otseselt sellest, kui tihe on selle tee peal liiklus, kuid ilma kivide/killustikuta sealt head nahka ei tule, lihtsalt parema auto ostmisega lükkad kinnijäämist ajaliselt edasi.

Igasugune pudi-padi tasub aga autos hoida sellegipoolest. Kummikud ka, sest kuldreegel on, et kui kummikutega loigust läbi ei sammu, siis ära ka autoga sinna tiku.

Muudetud 28.11.20 14:16

Tee lappimisega pead siiski varem-hiljem tegelema hakkama, sest ega need mülkad ise ei kao ja mida vingema ja raskema masinaga seal toimetad, seda kiiremini ja sügavamaks need mulgud lähevad.

Maaks soovitas eraldi trossiga tõmbetali:
https://www.certex.ee/tootekataloog-e-pood/toste-ja-teisaldu
sseadmed/talid-telfrid-vintsid/tross-tombetalid-c489899

Seda ei pea iga natukese maa järel ümber sättima;)

Aga kummikulause oli hea - kui vett kliirensist enam (all 20 cm kõrge varrega kummik on kaloss:), on asi tavalise sõiduauto jaoks kahtlane.:)

Tõste ei maksa 100e. Võib maksta vähem, sada, sadu ja ka tuhandeid, kui valida auto, millel selle teostamine on keeruline. Sellepärast soovitasingi käia mitte offroad üritustel, vaid just softroad üritustel, kus näeb igasuguseid lahendusi ka parketimaasturitel (ja ka nende lahenduste vastupidavust maastikul:) ja ühtlasi on üritusi alati turvamas korralikud offroad "kollid", kellel on kogemused ja võimekus ka lödikerelised autod ühes tükis maa seest välja tõmmata. Oma auto võimekuse piirid tuleb kusagil selgeks õppida ja need üritused on selleks hea koht.

See, et ühe auto tõste maksab tuhandeid, ei ole vastuargument sellele, et teise auto tõste maksab sada (kui sedagi, nt ilma esisilla jaoks vajalike spaceriteta, mida paljud autod ei vaja, oleks ka Volvo puhul see eelarve poole väiksem olnud ja nt Transitil oligi selle võrra väiksem). Tõste peale mõeldes soovitan tungivalt jääda mõistlikkuse piiridesse (nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik), kuna vedrustuse geomeetria muutumise kompenseerimiseks on eri vedrustuslahenduste puhul jällegi olemas erinevad võimalused, aga sellest ei saa üle ega ümber, et tõuseb terve auto raskuskese ja on autosid, millel see sõitmise ikka väga ebamugavaks võib teha. Sellepärast võtakski ma lähtekohaks auto, kus vedrustust ei oleks vaja tõsta rohkem kui ... nt 5cm (räägin praegu originaalkõrguses vedrustuse tõstmisest, mitte vana ja väsinud vedrustuse viimist tagasi originaali, mis oli 5cm kõrgem:) ja olenevalt küll autodest on alla 5cm jääv vedrustuse tõstmine terve silla geomeetriale (pooltelgede nurgad jne) tavaliselt veel suhteliselt kergelt talutav (mõne auto puhul tuleb see piir vastu juba 3-4cm peal!). Ütlen seda põhjusel, et sageli pakutakse neile samadele autodele juba tehase poolt lisavarustusena sellist 3-4cm kõrgemat heavy duty vedrustust (ei pea silmas mitte maastureid, vaid neid saab muus osas sama vedrustust omavetele Dacia Loganitele, Sanderodele, Skoda Octaviatele jpt tavalistele sõiduautodelegi). Ja seejärel alla suurem/kõrgem rehv, kust tuleb veel max teist sama palju lisaks. Rohkem pole reeglina ka vaja ja kui on, tuleks validagi mõni teine toorik.

# AT rehvid on toredad asjad, aga palun arvestame, et tegu on igapäevakasutuses oleva
# autoga, mitte offroaderiga. Minu kõrvad maastikurehvidega asfaldil sõitmist vastu ei pea

Ärme lasku nüüd äärmustesse, AT rehv ei tähenda ainult Super Swampereid või Mudzillasid, vaid ka sellise tee jaoks täiesti piisava võimekusega asfaldikõlbulikke lahendusi, mille reaalne müra ei ületa mõne teise odava iina saastrehvi oma. Siin teeb igaüks omad järeldused olenevalt sellest, millist tüüpi klotse tal rehviprotektoris on vaja ja kui soovid on ikka väga nõudlikud, valib järelikult siis toorikuks mõne sellise auto, millel kuulus salongi heliisolatsioon juba standardvarustusse või lisab seda vajadusel juurde (isegi 3x põhjamatt teeb imesid iga autoga, romulast saab neid kopikate eest, sest neile turgu eriti pole ja muidu lähevad prügilasse). Aga selle vastu ei saa midagi parata, et AT rehv kulubki asfaldil kiiremini. Mõni rohkem ja mõni vähem kiiresti (kajastub ka maastikuomadustes), aga nende läbisõidud jäävad sageli korra-paar väiksemaks kvaliteetrehvidest... ja võivad sellegipoolest jääda kõrgemaks mõnedest iinakatest, kuid rehvi hinna/eluea suhte pole kunagi nii hea kui tavalisel tänavarehvil.

Ma ei nimetaks kette-kompressorit siiski äärmuseks. Need on siiski ühed kõige odavamad ja praktilisemad lahendused hädaolukorras, sest keti pealepanekuks kulub "alates kolmandast korrast" juba max mõni minut ja rehvirõhk on kehva pidamisega pinnal siiski võtmeküsimus ja annab tohutu efekti isegi tänavarehviga. Ainult et sama rõhuga pärast mööda maanteed koju sõitmine tähendaks seda, et lisaks ujumisele oleks linna jõudes rehvid kuumad, riie seest lahti ja edasi juba sõit rehvipoodi. Minul on õnneks sellised olukorrad, kus vaja lasta rehvirõhk miinimumi, pigem tulles kui minnes, nii et reaalselt ei pea (nagunii igas autos kaasas olevat!) kompressorit praktiliselt kunagi käivitama, kuna nii kodus, issi-emme kui ämma-äia juures on suruõhk nagunii olemas. Kindlasti tuleks aga visata autosse kaasa manomeeter, et rehvirõhud oleksid ühtlased pooltühjana. Silma järgi rõhkusid langetades võib difrilukuta autol minna läbivus muidu isegi hullemaks.

Ma usun, et rehvide teemal ei pidanudki keegi silmas, et peaks igapäevaselt Insa Turbo rehvidel vms. ringi veerema. On olemas nii agressiivseid kui tagasihoidlikke AT rehve, sama teema kraad kangemat MT rehvidega. Peab end sel teemal lihtsalt harima ning kui rehvid soetatud, siis *kindlasti* laskma rehvidesse lamellid sisse lõigata. Pikendab nii mustri eluiga kui läbivust lumes, mudas jms.

Teemaalgatajale oleks kõige praktilisem variant ühe autoga asja lahendades võtta siiski miskine reguleeritaval õhkvedrustusel 7 kohaline suur linnamaastur (XC90, Q7, GL jt.) ja kasutada kette koos tänavarehvidega. Sest kui oled juba kinni, on probleem kordades suurem kui siis kui auto veel kasvõi pool meetrit edasi-tagasi liigub.

Toyota Land Cruiser 120 on nii 5 kui ka 8 kohalisi. See on väga lollikindel auto.

No X5 on ka 7 kohalised (2008 alates)

HInnad alates 8000 keskmine hind 10 000


PLUSSID: odav osta, odav ülal pidada (terve eesti neid täis, kõik oskavad remontida ja lammutuses juppe palju kui diisel 173kw), ökonoomne, mugav sõita

MIINUSED: terve linn täis ja emotsioonitu (sa ei eristu naabrist)

ntx see 7 kohaline:

https://www.auto24.ee/used/3445888

kui kett vahetatud ei maksa suurt läbisõitu karta, jooksevad 500 000ni vabalt

Kärbsest tehakse elevant.

Võin sulle 4x4 Rait.P numbri anda jagab infot millist maasturit ehitama vaja hakata.

...lammutuses juppe palju kui diisel 173kw

keskmise bemmiomaniku elu- mööda lammareid joosta.
ja mis pagana point on osta kümne tonni eest mingi 300K sõitnud 10a vana bemmiront? pere lemmikautoks?

inimene soovib manuaali,mitte automaati!