Ei ole siin mõtet länkareid ja mersusid pakkuda kui igal sammul rõhutatakse ülalpidamiskulusid. Ammugi mitte usakaid,mis siin kuuldu põhjal suisa saatanast olema paistavad.Vaevalt,et sellise eelarve ja sellistele nõudmistele vastavat liikurit võttagi on siitpoolt Uuraleid. See muidugi oleks: https://www.auto24.ee/used/3427429
Aastas on umbes kaks perioodi, kui see tee on raskemini läbitav-- kevadel keltsa mineku aegu ja see kestab sõltuvalt talvest ca kaks nädalat, aga kui kõva külma pole olnud, siis kiiremini ja sügisel lausvihmade aegu kui näiteks nädal otsa kallab. Sel perioodil on ju võimalik vältida seal käimist, aga muul ajal on seal täiesti võimalik suvalise kõrgema libamaasturiga sõita, sest iga väike vihm ei muuda seda kohe lõputuks mülkaks. Natukene võiks ju realistlikumalt mõelda, mitte kuulutada, et tee on 365 päeva mülgas ja vajan tanki. Aga kui ikka vaja, siis taoline aitab kindlasti- venemaa teedeta maastikel end tõestanud. https://www.auto24.ee/used/3239888
# Ütlen seda põhjusel, et sageli pakutakse neile samadele autodele juba tehase poolt lisavarustusena sellist 3-4cm kõrgemat heavy duty vedrustust (ei pea silmas mitte maastureid, vaid neid saab muus osas sama vedrustust omavetele Dacia Loganitele, Sanderodele, Skoda Octaviatele jpt tavalistele sõiduautodelegi).
Sel teemal on Auto24 õnneks terve omaette jutulõim olemas, lisaks siin-seal mujal ka, kui otsingut kasutada. Reeglina jäävad sellesisulised kommentaarid siiski päris mitme aasta tagusesse aega, miks, seda ma selgitada ei oska. https://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?tid=133925
Küll aga olen teinud ühe üldistuse (vaielge vastu, kel esinduse kaudu tehnilisele infole parem juurdepääs!) - halbade teeolude pakett on lihtsalt jäigemad vedrud ja amordid, mitte aga tugevam konstruktsioon (loe: jämedamad vardad, vastupidavamad puksid ja liigendid). Seega tähendab ka miinimumprogramm vähemalt nelja uut vedrut ja amortisaatorit, vahetamise kulu pealekauba. Kui palju see komplekt maksab, oleks endalgi huvitav teada saada.
3-4 cm oleks aga siiski liiga ilus, et olla tõsi (maksimum, mida leidsin, on 2,4 cm). Sel juhul jääksid igasugused allroadid ja scoudid müümata, sest neid ostaksid vaid need, kel tõesti nelikveo järgi vajadus (autotootja jaoks äriliselt nonsens). Küll aga pakub 3 cm kõrgemat kliirensit Peugeot oma Partnerile - kuid siin käib jutt sõiduautost, mitte kaubikust. Škoda Octavia halbade teeolude pakett aga hetkel müüdava 4. põlvkonna auto puhul mitte ei tõsta, vaid hoopis langetab seda. Miks ja kuidas, ei tea. uurin.
Sandero puhul tuleb muidugi silmas pidada, et kõrgema kliirensiga on samu detaile suuresti kasutav Sandero Stepway, mis aga on siiski hoopis teine mudel, mitte isegi modifikatsioon ja Sanderot ostes ei saa osta Stepwayd.
Aga võimalik, et ma eksin ja asjad on siiski teisiti. Mis puudutab igatahes konkreetselt mainitud Sanderot, Loganit ja Octaviat, siis annan oma parima, et nende konkreetsete mudelite osas selgus majja saada juba algava detsembrikuu jooksul. Siis kirjutan siia ka täpsemalt, kuidas selle tehasest tellitava kliirensi tõstmisega just on.
Teen Su elu selles osas lihtsamaks, et vastan ise neile küsimustele, millele vastuseid otsinud ja/või leidnud.
See "halva tee vedrustus" on mingi VAG inside joke, pea igale mudelile on eri turgudele, varustustasemetele jne erinevad vedrustuse versioonid olemas. Alustan näidetest, mis puudutavad ämma-äia elukorraldust ja mis võiks niivõrdkuivõrd haakuda ka teemaga (meenutan, et savine-tatine pinnas, peale korraliku vihma on maa vähemalt nädal+ pehme ja raskesti läbitav, rasket autot ei kanna):
- ämmal-äial ostetud juba algselt kõrgema vedrustusega Skoda, mingid hirmlaiad papud all (pole süvenenud), üllatavalt hästi saab hakkama, ainult mõne üksiku korra vajanud traktori abi;)
- ühel lapsel tellitud uuele Octaviale see "halva tee vedrustuse" pakett, orig. tänavarehvid
- teine laps sõidab raske maasturiga, kusjuures igapäevaselt ongi all need hirmus laiad ja suured AT-rehvid, mille kasutamine linnas-maanteel pole sugugi mugav, aga tavarehviga lõhuks seal lihtsalt tee ära
- sugulasel, kes seal kõige sagedamini käib, on tava vedrustusega Octavia ja tal on tõesti piiratud, millal sinna pääseb (see tilluke vahe kliirensis!)
- oma naine käis seal varem Volvoga, hiljem käinud kõigi muude autodega ja kui tee olukord on kehv, jätnudki auto km+ kaugusele metsa ja käinud jalgsi lõpuosa ning ATV-ga pärast autos olevatele asjadele järele tulnud
- Daciatel on need Stepway mudelid ja esindus keeldub muudele mudelitele seda kõrgemat vedrustust ka lisaraha eest alla panemast (küsisin Citymotorsist, nt Venemaal pakkus ka esindus seda lisavarustuses). Õde ostiski omale kõrgema vedrustuse pärast selle täisvarustuses Logan MCV Stepway Techroad mudeli ja sai lisaboonusena kaasa mittevajaliku kräpi, mille arvelt olekski võinud auto vabalt odavam olla. Sama poliitikat (tahad kõrgemat vedrustust, pane ise) kasutab esindus ka Sandero puhul (sõbrants ostis jälle samadel põhjustel Stepway mudeli). Dokkeril vist ei kaasne sellega isegi kõrgemat vedrustust, ainult imagoplstikud pannakse külge:)
- Isuzu Trooperile lubas Soomes esindus Duty versioonile mitte ainult kõrgema vedrustuse, vaid ka suuremad rehvid ja jämedamad sillakaikad, kokku esinduse tõste julgelt 5cm kokku, sõber ostiski uuena ära, mina sõitsin sellega hiljem vanast peast nn maasturisõidud (kaatri vedamine, veeskamine jne). Seda jämedamate sillakaigaste teemat kohanud mitmetel japsidel, ka sõiduautodel (kunagi väga ammu ka foorumis täpsemalt rääkinud, enam ei mäleta)
- eelpool mainitud Volvo945-le on olemas 3 erinevat tavavedrustuse kõrguse-jäikusega versiooni ning mu praegune analoogne Volvo on juba tehasest mehhaanilise automaatse 100% difrilukuga ning pneumovedrustusega (originaal, lased nupust üles-alla nagu Citroenidel hüdraulilise vedrustuse puhul). Panen pildi kah, et keegi ei hakkaks pärast väitma, et ma midagi välja mõtlesin ja sellist asja pole päriselt olemas:) https://www.upload.ee/image/12585455/945pneumonupud.jpg
Pildil oleval Volvol on pandud vedru alla relakaga auto rehvist lõigatud kausid, sellised asjad püsivad tervena julgelt 10+ aastat. Praegusele Volvole on kõrgendusklotsid valatud (ise tegin vormid, ühe plastifirma jääk tühjendati tasuta neisse vormidesse, st hinnaks on tagasiside toimivuse kohta), aga olen ka ise treinud, tellinud sellise treimistöö ja ka ostnud ühele teisele autole valmis treitud vedruvahetükid. Peaks olema täiesti jõukohane igale meesterahvale (ma pole treial, põhikooli tööõpetuse tundidest saadud oskusega kogu hilisema elu piisavalt hästi hakkama saanud), aga lihtsama vastupanu teed minnes maksab vedru ise 21e/tk.
- Küsimusele, kas amort jms vajab vahetamist, vastaks nii, et ei maksa üle mõelda. Kuna vana auto vedrustus on nagunii mitu cm vajunud ja pool tõstest kulub algse olukorra saavutamiseks, jääb see enamike autode puhul nagunii amordi nn tööpiirkonda. Aga mitte iga auto puhul (siit ka soovitus juba varasemalt, et tutvu auto tehniliste lahendustega enne planeerimist).
- Tõste puhul tuleb vaadata tervikut: vedrustuse tõste peamine eesmärk on see, et suurem ratas alla mahuks (suurem raadius, suurem kokkupuutepind teega). St kui vedrustuse tõste annab paar cm, siis suurema ratta arvelt saab tavaliselt teist u sama palju veel juurde ilma, et vedrustuse geomeetria häirivalt muutuks. Aga jällegi ei kehti see kõigi autode puhul, sest on autosid, millel see tähendaks ebamõistlikku töömahtu ja veel palju lisakulusid juurde, et rataste kalded jm uue geomeetriaga paika saada. Mitte, et mina ja veel mitmed inimesed siit foorumist ka seda keerulisemat viisi teostanud poleks:) Lihtsalt ei soovita seda algajale nö esimeseks näpuharjutuseks.
Viimase postituse lõpus on vist mind mainitud? Kui jah, siis täpsustan. Enne igasugust tõstmist peaks auto kriitilise pilguga üle vaatama altpoolt, et ei oleks mingeid oluliselt väljaulatuvaid juppe kõhu all, mille tasapinda viimise hind on vähemalt vene keeles kirjutet.
Kui tõstmiseks läheb, siis ei tohi ära unustada, et (sõltumatu vedrustuse korral) muutub ka vedrustuse geomeetria ja rataste külg-kalded (camber).
Paljudel sõiduautodel puudub tehasest võimalus külgkalde reguleerimiseks, mistõttu võivad osutuda vajalikuks lisaks veel eripoldid.
Kusjuures need sillastendidel töötavad tondid ei oska reeglina nendel autodel, millele arvuti ütleb "ei ole muudetav" kaldeid reguleerida.
Koppvillem - mis auto ja kui palju eelarve on?
Mina enda ühele sõidukile tegin ise - ei ole tuumateadus ja ei olnud vaja eriseadmeid (sillastend välja arvatud, aga sellest oli eespool kirjas juba).
Ma saan aru inimesest, kes ostab endale maasturi ja hakkab seda ümber ehitama, et saaks sõpradega vabal ajal mudas ja lumes möllata.
Ei saa aga aru inimeseest, kellel on kolm väikest last, naine ja ämm. Kellega ta sõidab suvekodusse, kus tee on läbimatu ja kohalejõudmine või väljasõit sealt on ehku peale.
Muidugi igal ühel on omad hobid ja arusaamised.
Mina panustaksin tee kordategemisse, maasturi katsestusteks ja ekstreemsuste otsimiseks on teine koht ja aeg.
Olgu nüüd kellel tahes lapsi üks, kaks, kolm või rohkem. Samuti olgu nende ämmadega- on neid üks või mitu, pole vahet. Saan täitsa aru, majale peab juurde pääsema ja saan ka sellest aru miks teeolud sellised on ja miks seda muuta ei taheta. Vaata korralik jeep kuni 2000 a vl. Millel on aeglusti korras, nelikvedu töötab ja ( isiklik arvamus) bens mootor. 4,0 on lollikindel, aga 5,2 sel ka viga pole. Muidugi tüüpvead neil on, ntks pidurid. On 5,2 l, kannatab küll ilusti sõita ja kütusekulu ka midagi hullumeelset pole.
Lisaturvaelement....majas nii lapsi, kui eakaimaid ja maakodus võib ka muud juhtuda. Ja siis oleks vaja kiirabi või päästet. Vägagi hea turvaelement muidugi ämmast lahti saamiseks, aga...
Her Marko!
Eks need Läti päris oskavad kah endale õiget aega (kus kaubiku ga liikuda on võimalik) õigeid vahendeid valida. See minu meelest pole argument. Lihtsam oleks ikkagi tee korda teha, kui hakata offroadi koolitustel käima ja muu kama sinna juurde, mis siin soovitatud. Lisaks muidugi mõni sada euri metsakaameratele ja ongi elu ilus ja palju turvalisem.
Inimene, kel on 3 last, linnakodu, maamaja ja 10K vaba raha, on tõenäoliselt täiskasvanu. Ta teeb oma otsused ise. Küsiti parendatud maastikuomadusega 6-7kohalist liikurit, kas tõesti ei saa sellest lähtuda?
Minu arust on seda teemat juba piisavalt nämmutatud ja tulemust ei ole- ei ole sellist autot, mis ühtviisi hea tavaliseks peresõidukiks ja vingeks mülkavallutajaks. Igasugu tõsteid ja muud pulli võib teha mõni fanatt, aga näha on, et antud kodanik pole selle ala inimene ja nagu targemad on aru saanud, seisaks see auto enamuse ajast maja ees, sest linnas liigutakse rataste ja bussidega või jalgsi. Mingiks turvaelemendiks on seda teed mõttetu nimetada, sest kullapotte ilmselt majas ei hoita ja kui ka juhtub, et kutsumata metsavend viib teleka kaasa, siis ehk on võimalik uus osta. Ja tänapäeval on muid turvaelemente lademetes- kasvõi otse netis istuv ja vajadusel salvestav turvakaamera. Kümne tonni eest saab päris palju kruusa ja saha seda laiali lükkama. Aga no kui mõte selles suunas ei liigu ja kinnisideeks on seitsmekohaline kõikjalsõitev linnamaastur, siis aidata ei saa.
P.S. Ka minul on puhkamise maja metsa sees 300km eemal ja ei põe eriti, et mis seal küll juhtuda võiks- juhtub, siis juhtub, ei ole mõtet omale halle karvu pideva põdemisega juurde tekitada.
TO Päevanali: aga äkki on naabri tee, mida ei lubata korda teha, sest ka naaber soovib, et sinna edasi ei ronitaks? Vahet pole, inimene otsustab ise.
TO Jeebuga: milleks aeglusti? Kus Sa näed piltidel midagi sellist, kus midagi aeglustiga teha oleks? Pigem on vaja väikest hoogu peal hoida, et päris seisma ei jääks ja maasse ei hakkaks vajuma. Aeglusti eesmärk on natuke teine. Maasturitega kasutan üliharva. Isegi traktoriga kasutan aeglase otsa käike vaid selleks, et lasen traktoril omaette sõita ja nt jalutan ise kõrval ja loobin kive vm kärusse:) Aga hea, et jutuks tuli, sest teema algataja võib mõne üksiku auto puhul tõesti põrgata kokku probleemiga, et esimene käik on natuke liiga kiire ülekandega selleks, et reaalselt maaga (või lumehunnikuga) üheks saades sealt veel välja ronida. Reeglina on aeglustita nelivedustel esimese käigu ülekanded loodudki nn asendama aeglustit, aga just parketimaasturite, 4WD sõiduautode-busside-mahturite juures teinekord kohtab seda, et linna küll sobib, aga loodusesse ainult eeldusel, et seal sõidetakse nagu linnas siduriga pikalt mängimata. Kindlasti tasuks selle mõttega autot enne ostmist proovida, kui see on oluline, aga pigem on see nõrkade bensukate (nt vana RAV4 jms) probleem.
Just! Inimene otsustabki ise. Foorumi mõte ongi see, et küsitakse oma probleemile lahendust ja kuna lahendust pole leitud 100 pluss kommiga, siis pakkusin oma lahenduse välja eksju.
Eelpool tehti juba õige tähelepanek:
Ostes hetkel miski suht võimeka offroaderi, siis aja möödudes peab seda aina täiustama, kuna mudaauk muutub aina suuremaks ja suuremaks. Pigem jooksvalt suurematesse mülgastesse kruusa vms panna ja osta mitte nii võimekas offrõuder.
Riskeerin teema offtopicuks muutumisega, aga kuna kõrgem kliirens autol, mis lõviosa ajast maanteel kilomeetreid neelab, on minu jaoks alati oluline olnud, siis seetõttu ei saa ka mitte vaiki olla.
Pool rehkendust tegin ära, kontrollisin, et ei Dacia ega Renault ei paku mitte mingis variandis kõrgema kliirensi tellimise võimalust. Tahad kõrgemat, osta Stepway mudel (kui sellist on). Tavamudelit ei saa kõrgemaks mingi raha eest.
Siiani on minu vaatluse all olnud alati kõrgem uus (ühe erandiga) auto, et ümberehitamine garantiis probleeme ei tekitaks. Pruugitud auto puhul mõlgutasin seda mõtet küll 30 aastat tagasi, kui 01-le oli mõte 02 vedrud alla lasta panna, aga mõtteks see jäigi. Kas otsa sai raha, motivatsioon või mõlemad, ei mäleta enam.
Endale viimast autot otsides käisin turu praktiliselt viimseni läbi ja otsisin igasuguseid lahendusi, mis minu tarbimisharjumustega sobiksid. Golfile pakuti üsna korralikult kõrgendavat halva tee paketti (jah, nimi pole oluline), aga kuna Saksa Auto 2 (Möller Ülemiste eelkäija) ei viitsinud mulle kõrgendatud autot näidata (ma põrsast kotis ei osta!), siis see kaup jäi katki.
Kui Škoda oleks päriselt suutnud 3-4 cm kõrgemat kliirensit pakkuda, oleks ostetud Octavia ja teema unustatud. Aga nagu juba varem ütlesin - autotootja ei ole loll, sest sel juhul ei ostaks keegi Octavia Scouti koos jõhkra juurdehindlusega.
Long story short - kõrgemaks tõstetud uut sõiduautot, mis pärast seda ka normaalne välja näeks (loe: sarnane tehasest tulnule) on üliraske leida. Teen teise poole rehkendust ka ära ja uurin täpselt välja, mis seis meil Škodadega hetkel on.
Teemaalgataja võiks aga nüüd ise kirjutada, mis hetkeseis on ja kuhu ta oma mõtetega jõudnud on?
Sõbrad foormulased! Südame teeb kohe soojaks kui teie panustamist siin lugeda! Aitäh kõikidele kaasamõtlejatele. Eriti Maaksile, Kärsale ja Maritale! Tänu teile kõigile olen jõudnud oma otsingute lõppsirgele.
Paljusid siin ajab segadusse suvilani viiv tee :D Võib-olla keskendusin sellele liiga palju. Tegemist on suhteliselt mitteametliku teega, mis viib üle naaberkruntide ja mille kasutamist võimaldavad mul küll suusõnalised kokkulepped ja heasoovlik läbimsaamine, aga mida ei kinnita mitte ükski juriidiline statuut. Seega sinna investeerimise asemel investeerin tõesti parem soetatavasse pereautosse.
Suvilatee on aga üks paljudest analoogsetest, milledele perega ikka keskmise tihedusega kord kuus satume - käime nimelt palju väljasõitudel loodusesse ja kevad/sügis perioodil on nii mõnigi RMK külastuskohtagi viiv tee juba selline väiksemat sorti mülgas :) Lisaks kehvad teeolud lumesaju korral ja võimalus kinni jääda pehmesse liiva jms. Sõites ringi kolme suht väikese lapsega ei ole mul mitte mingisugust huvi sattuda olukordadesse, mida annaks vältida natukenegi rohkem läbimõeldud auto ostu otsusega (mõtlengi siin neliveo puudumisel lumes, kohevasd liivas või mudases roopas kinni istumist). Marita viidatud 1% juhtudest on see, mis mõtlema pani ja tuleb tunnistada, et olen nõus - kui ka neid momente saaks teatud eeltööd tehes vältida, siis oleks ju rumal seda mitte teha :)
Paljud, kes pakuvad suurte mootoritega vanu ja januseid maastureid eksivad natuke ühe minupoolt väljatoodud printsiibi vastu - masin peab olema siiski mõistlike kuludega ja mitte raiskajalik. Ma ei suuda ennast ette kujutada sõitmas 5,6liitrise V6 mootoriga. See ei ole lihtsalt (minu meelest) mõistlik.
Küll aga on mõistlik - nagu selgitas Kärss - investeerida rehvidesse ja, hoolimata paljude vastuseisust, tundub, et ka kõrgematesse vedrudesse (või vähemasti vedrupuksidesse - vedrude vahele paigutatavad elemendid, mis lühendavad vedrukäiku), et see hädasti vajalik +3 kuni 4 cm lisakliirensit juurde saada.
Siin panen sellele alla kõrgemad rehvid ja vedrud ja katusele 100liitrise Thule boksi (on olemas). Sellega lähen umbes 1k oma mainitud eelarvemaksimumist üle, aga olen saanud endale selle raha eest - täismahus seitsmekohalise ja neliveolise kõrge kliirensiga pereauto, millega tunduvalt julgem sõita seejuures mugavuse ja ülalpidamiskulude osas mitte järgi andes :)
Auto tagumiste istmete taha paigutamiseks ehitan õhemast vineerist kasti, kuhu panen käsivintsi, koormarihmad, kummikud, väikese sapöörilabida, paki komme ja pudel viskit. Usun, et sellises komplektsuses võin oma tittede ja ämmadega kasvõi maailmalõppu sõita :D
Ehh, ma tegin ju peaaegu samad "arvutused" ja kirjutasin, et Citymotorsist ei võimaldatudki üldse mingit kõrgendust (Renaulti mudelite kohta ei küsinud), ainsa variandina pakuti Stepwayd ja sellepärast õde ja üks sõbrants Stepway ostsidki. Octavia eelmisel mudelil reklaamiti välja kohe "halva tee paketi" 2cm kõrgem vedrustus (esinduses räägiti Ida-Euroopa turule tellitavast erimudelist, lisaks ka robustsem ja korralikum põhjakaitse mootori all, need pikemad vedrud on märgatavalt jäigemad!). Sinna 1cm taldrik vedru alla ja/või peale, tiba kõrgem rehv ja ongi 5cm käes üsna valutult. Citymotorsist küsisin ka seda, kas suurema läbimõõduga ratta kasutamine mõjutab kuidagi garantii tingimusi (nt spaceri lisamisega muutuks ka vedrustuse geomeetria ja mingil määral ka vastupidavus halvemuse suunas). Vastus oli, et neile sobib kõik täpselt nii kaua, kuni ratas kuhugi vastu ei hakka käima. Ja kui hakkab, siis muu auto garantii sellest ei muutu, aga selle tõttu lõhutud logarid, tiivaservad jms on loomulikult minu vastutusel. Kõik need küsimused küsisin enne ostuotsuste tegemist. Vbl oleme eri arvamusel, aga sellised offtopikud pole üldse halvad, sest kõik ei tule selle peale, et neid garantii ja ümberehitusvõimalusi puudutavaid küsimusi tuleb küsida enne auto ostmist.
Teemasse: mul on praegugi üks tõstetud üherattaveoline Sharalaxi (1.gen) olemas. Sõita on hea, aga ega väga ei sõida sellega, sest ma ei usalda seda autot ja Eesti piiridest väga kaugemale sellega minna (enam) ei julgeks, sest kunagi ei tea, kust ja milline järgmine auto pakutav (tõele au andes küll pisike) üllatus võib olla:) Aga mainin sellepärast, et kasutan ka ise suurt/pikka/laia katuseboksi ja Sharalaxi on sellises kõrguses auto, et boksiga oli tüütu toimetada juba originaalkõrguses. Nüüd tõstetuna tähendab boksi pakkimine ukseaugus kõõlumist, nii et teise käega hoiad raamidest kinni... jah saab, aga mulle nii ei meeldi. Soovitan tõsimeeli osta siiski ka mingid kiiremat sorti kinnituslahendusega ketid (2tk), see on probleemi tekkides vintsist-labidast-rihmadest tõenäoliselt mugavam-kiirem ja samas täiesti piisav lahendus. Kummikud on head päris mudas (need pead saama kätte autost väljumata!), minul on mõnikord kingade otsa lükatavad kalossid lihtsalt juhiistme all, vee sees ei tee nendega küll midagi, aga tatisel pinnal jällegi piisavad. Maitseasi.
Alustuseks kerge vaevaga saab panna (kui on all) 205/55-16 rehvi asemele 205/60-16. Mind huvitab varustuse nimekirjas see viimane... Mis marki sa valiksid?
ja ma tõesti ei saa aru miks sellist kraami ei müüda, millise pildi ArminVakker oma Sharani ostu postituse ette pani
lühike mahtuniversaal
kõrge põhjaga
ilmselt nelikveoline
ja taga on lükandused! (kellel on lapsed, turvatoolid ja hoolivad ka parklas kõrval seisvatest autodest) oskavad neid hinnata
TO 156SW: mis mõttes ei müüda? Selle sama L300/Delica eelmisi generatsioone on ju pidevalt ka Eestis saada olnud ja tuuakse neid kindlasti veel juurdegi. St samuti lühike tagumiste lükandustega mahtuniversaal, kõrge põhjaga, nn õige (lukkude-aeglustiga) nelivedu. Enne talve on reeglina turg neist tühi, hetkel Lapis tundub olema üks istmetega versioon müügis, samasugune: https://www.youtube.com/watch?v=tviqBE6qlDY
Aga see ei ole auto, millega tahaks maanteed sõita. Nagu ka mitte ühegi teise kõrge ja lühikese autoga:)
Sharan - u. 10 aastat tagasi Tallinn-Narva mnt., tõeline talveilm ja palju lund... venisime kaherealisel teel kolonnis mingi 50-60 km/h Narva poole ja mitte keegi ei tahtnud vasakpoolse, pasase rea kaudu, eessõitjast mööduda (kolonnis oli igasugu maastureid ja muid nn. superautosid)
Ja siis nägin, et vasakult läheneb tagantpoolt, ilge kiirusega, keegi hull - Sharan pani ehk 100km/h kõigist nagu seisvast postist mööda... mulle see hinge tookord ei mahtunud ja panin kohe oma testivõitjatest talverehvidega varustatud tavalise esiveolisega talle järgi aga see kolmetäheliste vilkumine + helihoiatused ja persega/silmaga tajutav ilmne ebastabiilsus teelpüsimisega tegi asja kähku selgeks...
Aga - nagu Kärss siin viisakalt mainib vist sama auto kohta: "Teemasse: mul on praegugi üks tõstetud üherattaveoline Sharalaxi (1.gen) olemas. Sõita on hea, aga ega väga ei sõida sellega, sest ma ei usalda seda autot ja Eesti piiridest väga kaugemale sellega minna (enam) ei julgeks, sest kunagi ei tea, kust ja milline järgmine auto pakutav (tõele au andes küll pisike) üllatus võib olla:)"
Lühike jätk veel auto tõstmise offtopikule, et kui ise vanast rehvist neid kummilätakaid relakaga välja lõigata ei viitsi, siis vedru alla/peale/vahele tõsteklotsid maksavad poes 3e/tk. Vahele paigaldamiseks pole vaja vedrutki alt ära võtta, heal juhul 5-10min/vedru kohta. Vedru vahele pannes teeb jäigemaks, vedru alla/peale pannes pehmemaks. https://kaup24.ee/et/autokaubad/muud-tooted/lisaseadmed/kaig
uvedru-kummist-tugevdus-nr6?id=554947
teine https://kaup24.ee/et/autokaubad/muud-tooted/lisaseadmed/kaig
uvedru-kummist-tugevdus-nr1?id=554944
Loomulikult leiab neid eri mõõtudes ja võimalik ka ise veel "tjuunida", aga need on mõeldud ikkagi spiraalvedrudega autodele. Vibuvedrustuse jm lahenduste puhul on keerulisem. Igaks juhuks ütlen, et teisel lingil olevatest kummijulladest on olemas ka paremaid/kvaliteetsemaid versioone, maksid vist 5e/tk ja leiab poodidest. Nende lingil oleve jäigematega räägitakse, et võib vanadele vedrudele mõnikord liiga teha (murduvad) - ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kellel oleks juhtunud, aga eks poel on kogemusi rohkem ja ju neid hoiatusi on antud ikka asja eest. Need on vast kõige lihtsam/odavam viis vedrustust natuke tõsta ja kui lisada veel ühes-kahes ülemõõdus rehv, ongi enamike jaoks vast juba piisav. Kellel huvi, soovitan katsetada, sest kui ei meeldi, siis nende eemaldamine on veel lihtsam kui paigaldamine:)
kui ikka veidi raskemaks olud lähevad, ega siis see pargimaastur ei aita.
outlander vast kõige parem olema. peaks ka suht töökindel olema, aga ei ole kõige uuem tehnoloogia. eelis, et on vabalt saadaval, aga uuemat dislat mõistliku hinnnaga ei saa. veid uuemale kerele läks too 2.2ne disla ja see oli juba eos väga kallis. enamik meie mail läks tavalise 110kw 2.0 benaga (või siis 2,4 vanema kerega).
sinu soovitud hinnaga preemiumist saab ainult preemjunne. jääb ainult rahamatmise ja kaalulesõitmise rõõm, või kui äkki veab, et saad sandikopkate eest enne päris kaalule sõitu lahti.
kaiekass+2 oli üks paras sigitis, see ei anna palju juurde. ja ega neid palju ka turul polnud.
Sorento vast saab 7kohta + diisel kätte. Paras kobakas ja janune on (ka diisli kohta), aga vähemamalt mahukas isegi viimases reas. Ei ole ka mingi viimase malli tech, aga peaks kärama ka vastupidavuse seisukohalt. seda küll aga ei saa manuaali, sest ega keegi meil kia maastureid kepikaga küll ei ostnud.
fiat fremont või dodge journey on idee küll, aga krt kasutatud opeli diislit küll ei julgeks osta.
Need audi, bmw, xc90 jmt pole maasturid! Sellistega võivad lakitud küüstega, juuksepikendustega " tibid" poodi piima järele minna, parketi" maasturid lihtsalt. Samuti mingitele ossidele mingi liikme pikenduseks. Eelmise kommenteerijaga samal arvamusel.
Pööblil on vist "rahadpäev" olnud ja nett tagasi saadud. On ju. Mis autoga sõidad ja miks see hea on on minu küsimus? Kas vana, katkine ja kole sara 90-ndatest on hea? Kas põllumajanduslik täisraamil tsiibikolakas on hea, millel igasugune juhitavus puudub ja redeliga sisse ronid? On teatud marginaalne hulk inimesi, kes juba 30a. ühte ja sama plaati ketravad silm hall peas ja bock peos.
Kui sinusugusel bock peos ja leierdad oma " maasturitest" millega asfaldist kaugemale asja pole. Ainult juuste ja küüstepikendustega " tibidel" asja poodi piima järele. Siis ajavad ka veel pedaalid segi, ei sa ju aru kumb pidur. See käib ka igasuguste tillipikenduse otsijate kohta. Uuesti- omanud iks viit ( mitte vana käsna) millega enamus eputab, samuti toioota jm kaunu ( uued) ja pole neil vastast vanadele. Uuesti- need pole maasturid. On arusadav? Lihtsalt nii ongi. Mõeldakse krt teab mida endast, aga reaalne seis on teine.
Teema algataja leidis juba lahenduse, aga kuna siin on teemat pikalt lahatud ja ehk kunagi kasulik veel kellelegi, tegin suva parklates paar klõpsu, et natuke selgitada seda kliirensi teemat. Rihin endiselt sinna, et parketimaasturite suur kliirens on ikkagi vaid näiline, kuna need pole mõeldud mitte asfaldilt maha keeramiseks, vaid tee peal parema pidamise saavutamiseks ja kannatab ka sõita julgemalt üle äärekivide.
Esimesel pildil on vana CRV, millega ka ise palju sõitnud (automaadiga): suurepärane selleks, et kaatrit vette lasta, aga maastikul (eriti liiva sees) täiesti võimetu, sest on ülekaalukalt esiveoline (tagasild tuleb juurde ilma täieliku lukuta) ja kuna reaalset kliirensit pole, jääb kergelt kinni ja kui peale kinni jäämist sikutada ühte või teistpidi, lõhub põhjaaluse ära, kuna põhi on kaitsmata. See auto mädanes mereveega sagedase kokkupuute tõttu ülikiirelt totaalselt läbi... Kuna väga hea sõber kasutas sellist autot üle 10a maasturina ja hätta jäädes mind appi kutsus (sest mul on alati ka mõni päris maastur olnud), siis kiusu pärast käisin tal abis alati tagaveolise Volvoga, sest juba teadsin, et need kohad, kuhu tema pääses CRV-ga ja kinni jäi, pääsen ma kindlasti järgi alati ka Volvoga. Seda kusjuures täiesti tõstmata vedrustuse ja tänavarehviga. Täna sõidab härra tutika Xtrailiga ja nüüd pean käima abis juba GCherokeega:)
Teisel pildil on uuem CRV tagantvaates, kust peaks olema hästi näha, et reaalne kliirens ei erine millegi poolest suvalisest sõiduautost, kuna seda polegi taotletud. Ja ma räägin praegu nn praktilisest kliirensist, mitte reaalsest (madalaim rataste vaheline punkt - üks põhjustest, miks eelistatakse maastikul talasildadega maastureid lääbadega maasturite asemel, kuigi ka maastukusuunitlusega lääbad on suht kasutuskõlbulised sõiduautode ja parketimaasturite lääbadega võrreldes).
Kolmandal pildil on Arbuus, mis pole enam lihtsalt parketimaastur, vaid juba "halbadele teedele" mõeldud sõiduauto ja seetõttu ka kõrgema reaalse kliirensiga. Aga mõeldud siiski vaid teedele ning auto tervise huvides on mõistlikum sellega mitte põhja peale kinni jääda (mis pole probleemiks maasturite puhul - omakorda põhjus, miks toodetakse maastureid ka ainult tagaveolistena neile, kes nelivedu ei vaja, aga vajavad kliirensit ja seda, et roobastes sõites põhja alt autole poleks võimalik liiga teha).
See Mazda2 (Ford Fiesta) seal kõrval on jube hea näide, et kui on vaja ainult kliirensit, paneb mingi suvaline esiveoline linnapunn kõigile neile parketimaasturitele-halvateeautodele pika puuga:)
Need näited illustreerivad hästi ka seda, miks ma olen eelistanud kliirensi ostmise asemel seda ise tekitada - see on oluliselt odavam ja samas funktsionaalsem, kuna ratta suurust kasvatades kasvab tegelik kliirens (kuna lääbad jäävad paika, siis vedrustuse tõstmine lääbadega autol ei tõsta tegelikku kliirensit, vaid loob eelduse suurema ratta allapanekuks, mis kliirensit suurendab).
hummerid on nn kiigedega,niva samuti jne. Paljud korralikud maasturid on kiige sillaga või vähemalt esisild. Enamus kõrbe maastureid samuti kiigedega.Talasild annab pigem lihtsust ja tugevust ja odavust. Mitte et ainult talasild see õige. Kiigega saad kliirentsi palju suuremaks ja mugavamalt. Nt õhk vedruga touareg ületab oma kliirentsi ja läbivusega enamus päris pärismaastureid samade tingimuste ja rehvide juures.
Üldiselt on mõlemad silla lahendused oma plusside ja miinustega. Pole nii et üks on õige ja teine vale.
Punktikesele: Hummerite-Nivade eelis seisneb suht suures rattas, mis kompenseerib neid puudujääke. Ma just kirjutasingi, et maastikusuunitlusega lääbad (pigem kogu geomeetria seal lääbade ümber) on ka maasturitel kasutuses, aga kliirens ei tähenda seda, et kõhu all on ruumi, vaid see on rataste vahelt mõõdetav minimaalne kõrgus teepinnast. Väga konkreetne ja üheselt mõistetav number, mida on pea alati kõige lihtsam kasvatada ratta suuruse kasvatamisega. Selle teema kontekstis (mitte hummerid jne, teema algataja valis ju omale Sharani!) jääb auto kinni paljuski nende lääbade pärast (vt softroad üritustel välja sikutatud autodest maha jäävaid jälgi). Talasilla teine ja väga oluline eelis kliirensi kõrval on näha siin üleval paistval pildil - seda eelist kasutavad ka vanad Volvod, Hiaced jpt maastikul hästi hakkama saavad tagaveolised autod (mille hulka ei kuulu samadel põhjustel originaalseades bemmid, mersud jne:). Kliirensi vastu leiab rohtu, aga kui kontaktpind maaga on maastikul (sh augud metsateedel!) oluline, siis see pilt peaks selgitama piisavalt hästi, miks neil autodel, millega tullakse tavamaastureid välja sikutama, on all talasillad. Aga kui seda talasilla eelist vaja pole, siis kõik muud vedrustuse tüübid on asfaldil mugavamad ja piisav põhjus eelistada midagi muud.
Kärss, sinu jutt/pilt pädeb ainult plastmassratastega mänguautode korral :-)
Päris maasturid, vähemasti need millega TR3 auhindade peale sõidetakse, ei kasuta üldiselt 2-e talasilda. Tagasild on jäänud talasillaks, aga see ainult sellepärast, et mitte keeravate ratastega talasild on lollikindel ja enam-vähem hooldusvaba.
Talasillal on oma eelised, aga "hea kontakt pinnaga" ei ole kindlasti üks nendest :-) https://forum.4x4.ee/download/file.php?id=10378
Pildil muide selle aasta III KV arvestuses.
PS Hiacel on tagasillas LSD (vähemalt neil on olnud, mis mul tööjuures on sõitnud), sellepärast ta liigubki paremini kui 1-e veoline :-)
Maaks, seda teavad kõik üritustel osalejad ja autode ehitajad, ainult et siin teemas on jutt 4wd Sharanite jms tavatarbijate autodest ja nende kliirensist (illusioonidest kliirensi osas). Minu pildi vastaselt ka rock crawlerid jpt kasutavad tipptasemel muid lahendusi, aga see taustamüra ei aita mitte kuidagi inimest, kes tahab asfaldile projekteeritud autoga sõita viimased paar km roobastes metsateel.
PS: proovi siis teinekord maastikul lsd-ta vanemaid Hiacesid. Enamus Volvosid on nagunii vabadifriga. Ja proovi kindlasti ikka pildil näidatud tingimustes ;)
Punktikesele: pildil on ainult üks sild, mitte kere ega auto. Teine sild võib olla täpselt teistpidi nurga all. Täpselt nagu auklikul metsateel või diagonaalis üle roobaste sõites (kui tee pole läbitav ja sõidad ühel pool teed ja takistuse tõttu pead minema teisele poole teed). Mul muidugi hea rääkida, sest maastureid ainult looduses kasutangi, ainult töö tegemiseks (offroadi kui loodust lõhkuva hobi vastu puudub igasugune huvi) ja üritustel käinud oma autodega vaid selleks turvalistes (kollide poolt turvatud) oludes, et enda auto/rehvikomplekti/oskuste piirid teada saada. Sellepärast käingi sõprade abipalve peale 4wd parketimaastureid sikutamas välja üherattaveolise Volvoga, mitte maasturitega:P
Tavaseades autole ei anna nagunii nii suuri rehve alla kruvida,et saavutada mitu korda suurem kliirens.Seega jääb see talasild ikkagi buldooserit mängima sinna põhja alla.
See selleks,pealegi jääb tavaline sõiduauto täislastis nagunii ka oma kerega madalamasse punkti kui sillad ja sel juhul ju polegi oluline.
Üldiselt siin teemas mõtet arutleda kas talasild või lääbad või hoopis unimogi reduktor sild.
Metsa ,liiva,muda,kaljude maasturitel on nagunii kõigil omapärad.
See foto ei päde. Neid fotosid võib siia sadu panna ühe ja teise + -.
Pold siis vaja pildiga kõvatama hakata :-) Sellist flexi nagu sinu pildil "Teine sild võib olla täpselt teistpidi nurga all" ei saavuta mitte ühegi tehaseseades maasturiga (kui kere on ühes tükis), isegi mitte kõik "järgi aidatud" vedrustusega sõidukid ei oma nii head flexi.
See oleks olnud kohane pilt postitamiseks: https://www.cjponyparts.com/skin/frontend/cj-pony/default/im
ages/resource-center/articles/body/solid-rear-vs-irs-graphic
.jpg
PS Moogi sild on eilne päev - seda saab ankruks hästi kasutada :-)
Lääbadega (ei tea kust selline perv.nimetus)sild ütleb juba oma nimetusega kõik ära ehk sõltumatu vedrustus. Seega on kontakt ka teepinnaga seal olemas kus talasild oma jäikusega juba üks ratas maast lahti. Talasilla probleem on ikka kaldega teel halvem kontakt seepärast ka jäik sild kadunud ja oluliselt halvem juhitavus millepärast esisillas tala ammu minevik.
Esisillas kaotati tala ikka väga ammu juba ja ka jäik tagasild on tänapäeval ehk vaid kaubiku ja mõne üksiku maasturi teema. Seega pole ehk siin seda lahata mõte mida enam pole. Hobi autondus ei lähe arvesse.
Teame et Kärsal omad teooriad alati ja musta valgeks rääkida oskus.
Maaksi pildi kohta: Sinu pilt ei ole see piir, kus jääks keegi kinni või mille pärast peaks keegi üldse hakkama mõtlema veoskeemi peale. Niisamuti ka minu pildi peal ei jää keegi kinni, sest siledal pinnal ei teki liikumisele takistusi ja auto liiguks seal ka inertsist edasi vabakäiguga. Aga kui eesmärk pole mitte katsetada kinnijäämist, vaid hoopis kohale jõudmist, on vaja tekitada haardumine kogu rehvi laiuse ulatuses ja muutub üks neist piltidest relevantseks;)
Punktikesele: ma näitasin just enne pilti oma eelmisest Volvost (küljekarp on maast 44cm kõrgusel), on sõidetud seal, kus tänavaseades maastur enam ei sõida (kollid on muu teema, AT rehv annab juurde rohkem kui nelivedu, mida ma väidan juba teema algusest peale!) ja selles seades pole kunagi tulnud piir vastu, et jääks kinni või lõhuks põhja alt midagi ära (lisan juurde, et omasin autot täpselt kümme aastat/300tkm). Mitte, et seda ei saaks teha, vaid lollusi tegemata ei teki reaalselt olukorda, kus selline asi juhtuda võiks.
Võin veel korra igaks juhuks kirjutada, et lääbad pole mitte head/halvad, vaid maastikusuunitlusega lääbad on kogu geomeetria poolest erinevad tänavasõidulääbadest (vt CRV tagasilda mu pandud pildil), aga siin teemas räägitakse sõiduautodest/parketimaasturitest/SUV-idest (tingimustes, milleks enamus ostab juba maasturi), mitte ei võrrelda omavahel eri tüüpi maasturite lahendusi.
No krt mitte ühelgi sillal ei toimu kaldpinnal rataste sellist kaldumist, ratas on alati silla suhtes risti kui muud sillaseaded praegu välja jätta. Korista see pilt ära, et mõni noor ja roheline asju valesti ei õpiks.
Ma usun, et kes mõtles kaasa, sai juba aru. Kes kahtleb ja keda teema huvitab, leiab võimaluse teha ise läbi loomkatsed või käib üritustel ja näeb teiste katsetajate tulemusi. Ja kes pidevalt looduses ei sõida ja huvitab ainult foorumis teoretiseerimine, jätkab seda nagunii ka ilma minu abita.
kärss, kes oli see kes tõi siia teemasse oma volvo ja kõiksugu ümberehitused ja neid laialdaselt propageerima hakkas kuigi algusest peale oli jutt sõiduautost ,linnamaasturist.
30a tööalaselt mööda metsi liiklemist annab omad kogemused ,mitte linnameeste mängud poriaugus.
Vaikselt ka jälgin ja muhelen, peab ütlema, et Kärss on väga võimekas, autoehitaja, Offroad spetsialist, arst, automatkaja ja kes kõik veel ja kõikidel aladel on väga kogenud ja valmis igal teemal vaidlema. Ka nõu küsimine tavaliselt vaidlusteks muutub. Aga tundub tubli kodanik ja soovin tegusat aastavahetust.
Eks ta ole ka ainus eestis, kes üheveolise vulvuga põhja peal kinni istuvaid maastureid naksti välja sikutab. Võluvitsaks on tõstetud kliirens ja mudarehvid.
Punktike, esimeses postituses inimene küsis kogemusi 7-kohalistega ja jagasin. Minu kogemused on samuti täpselt 30a igapäevaselt roolis ja just nimelt neist kogemustest kirjutasingi. Mu ümberehitatud masinaid on näinud kõik huvilised üritustel, klubide kokkutulekutel jpm (ja pole üldse mitte ainus, kes Volvodega maasturite üritustel käinud, sellest on isegi auto24 foorumis pilte-videosid olnud). Mittehuvilised üritustel ei käi, ise midagi ei ehita ja teoretiseerivad foorumis. Tõstmisest kirjutasin puhtalt sellepärast, et inimene soovis kliirensit autode puhul, millel pole seda rohkem, kui tavalisel sõiduautol. Maakana pakkusin oma lahenduse, mis on seni kõige paremini toiminud. Miks Sa oma kõige paremini toimivaid lahendusi ja kogemusi jagada ei soovi?
# üheveolise vulvuga põhja peal kinni istuvaid maastureid naksti välja sikutab
Tänan veel ühe eluvõõra kommentaari eest! Maapinnaga üheks saanud autosid sikutatakse välja ikka vintsi ja plok(kide)ga isegi kollide poolt, mitte ei rapita neid puruks köie või trossi abil. Aga abivajajani peab jõudma omal jõul ja kui kerge üherattaveoline jõuab iseseisvalt sinna/tagasi, kuhu raske kolmerattaveoline kinni jäi, võiks see hakata tekitama peas "miks" küsimusi. Neile vastuste leidmise käigus õppisingi kasutama enda jaoks optimaalseid lahendusi (kuna tean oma vajadusi, mis on vägaväga kaugel kõigekõige maastikuvõimekusest) ja kõigekõige ihalejad ehitavad ka omad kollid täpselt samadest põhimõtetest lähtudes.
TO G60: kas on raske rääkida asjast inimese asemel? Ainus "konks" asja juures on see, et ma sain juba varases nooruses aru, et meil on aastaid ja elupäevi limiteeritud hulk ning mu päevad mööduvad õues/tööl/hobidega tegeledes varavalgest hilisööni, niimoodi kogu elu. Mitte ei vegeteeri nädala sees nädalavahetuse nimel, sügisel-talvel sooja suve nimel jne. Arvuti taga käin korraks, televiisoreid jm ajaraiskamise vahendeid pole sellepärast koju hankinudki. Sellest lähtuvalt peaksid targa inimesena ise kah suutma järeldada, et:
- kui inimene 30 aasta jooksul iga aasta 1-2 projekti valmis suudab ehitada, siis järelikult mingeid kogemusi sellest tekkida ei saa, võimatu;
- need on ehitatud ainult ehitamise pärast, ega nendega ju ei sõideta ja reaalsetes oludes piire ei katsetata, see oleks võimatu;
- koolis käinud inimesel ei saa ju olla teiselt elualalt hobisid, see oleks võimatu;
- ettevõtjana ei saa jääda tööde kõrvalt üldse sellist aega ega vahendeidki, et reisimise või hobidega tegeleda, see oleks võimatu;
- lennureiside asemel autoga keegi ju ometi riigi piiridest kaugemale reisile ei sõidaks, see oleks võimatu;
See peaks olema nüüd küll täiesti ammendav järeldus, et mingit kärssa tegelikult olemas olla ei saa ja seda isikuteemat pole mõtet enam jätkata.
kärss on siin üks väheseid sisu loojaid. kobisevad need kellel pole endal midagi mõistlikku lisada ja siis hakkavad oma alaväärsuskomplekse välja elama.
Ilmselt Kärss ei ole veel sellepärast väsinud mõistmatutele asjade täpsustamist, kuna näeb suuremat pilti. Nimelt, et umbes 10-15% elanikkonnast ainult on üle keskmise mõttevõimega ja samas teavad ka fakti, et kadedus ja empaatia puudumine ei vii eriti positiivse tulemuseni. Mis järeldada siis? Õige, u85% seda ei tea ja lahmivad foorumites, nende peale viha kanda suht mõttetu, samas lootus võita maailmale mõni mõtlev inimene juurde on päris suur.
Kärsale kannatlikkust ja edu soovides paremat aastat.
Kuidas ma suutsin maha magada nii ägeda teemaarenduse...
Volvo jätke rahule, eriti tagaveduline, millel G80 seal sees on. Läheb päris kaugele välja.
Kui teed on nii porised nagu piltidelt näha, siis soovitan pagassi soetada libedusevastased lauad. Aitavad nii neliveo, tagaveo, kui ka esiveo puhul.
Keegi mainis siin miskist manuaalsetest lukkudest... olgem ausad, selliste teede peal saab suvaline Torsen/Truetrack meh LSD hakkama, ei ole vaja kohe ARBi, Eatoni e-lockeri või Detroit/OX lockeri suunas vaadata.
TR3 masinatest... need ehitatakse kätte saadavatest juppidest ja sponsorite rikkusest, ega ei ole küll nii, et panevad IFS'e alla, sest ilgelt hea on. Tervitan siinkohal Ridala mehi ning Imege Põldu.
Kokkuvõtvalt on sul nelivedu vaja selleks enamasti, et vihmase muru pealt minema saada nagu ka see teekond nendel eelnevatel piltidel on olnud. Mul endal on päris 4x4 ja tegelt käin sellega lollusi tegemas, sest ma saan, praktilist vajadust mul tegelikult ei ole.
kui juba siin 4x4 foorumi piltidega lehvitama hakati, siis võiks ka sealt tsitaati lehvitada:
Maastikuläbivuse juures on tähtsusejärjekord: juht, kliirens, veoskeem. Omalt poolt võin seda asja kinnitada, sest praegu maasturiga sõites samu radu, mida ma kuangi Fiat Coupega sõitsin, siis ei saa küll aru, kuidas paganat ma selleg aüldse tookord hakkama sain... kui siis oli tasa ja targu, mitte nagu praegu et 90'ga lihtsalt üle, et auke ei tunneks.
