Stockholmis, Helsingis, Kopenhagenis kasutab igapäevaselt linnas liikumiseks autot >2 korda vähem inimesi (suhtarvuna) kui Tallinnas. Jalgratast kasutakse >3 korda rohkem. Ühistranspordiga on sama teema.
Tallinna lahendus on autostumise tagasi keeramine - juba keskkonna ja elukeskkonna säästmiseks on seda vaja teha.
lahendus on lihtne: timmida ühistransporti (kiiremaks ja sagedasemaks) + parem ühistranspordi alane koostöö naabervaldadega. ja no terviklik rattateede võrgustik kogu linnas + ühendused naabervaldadega (sh talvine tasemel rattateede hooldus).
Ja ruum bussiradadeks ja rattateedeks tuleb võtta sõiduteede arvelt, kuna eesmärk on ju autoga igapäevaselt linnas liikujate arvu vähemalt 2 korda vähendada. kogu lugu. ja rattad ning jalakäijad ühel teel EI OLE OK! rattaga liikuja Eestis, põhjamaades või mujal Euroopas ei ole mingi töötu või asotsiaal, kellel vahet ei ole kui kiiresti ta kuskile kohale jõuab. Pigem on paljudes linnades vastupidi, autoga liikleb see, kellel aeg raha ei ole (Berliinis näiteks toetuste peal elavad türklased jne)
ja e-tõukside 50 km/h kiirusepiirangu legaliseerimine oleks idiootsus. Enamus linnast tuleks autode kiirus alla tuua ja e-ratastele ja tõuksidele sobib see 25 km/h väga hästi, mis on praegu. kui mõni jõuab tavalise rattaga ka 30 km/h sõita, siis ei ole see probleem. reaalselt on selliseid inimesi vähe.
Kõik see jutt on korduvalt siin samas foormumis läbi käidud - viidatud igasugu uuringutele ja ekspertide arvamustele. Kaua või seda enda nina otsast ja läbi auto tuuleklaasi nätavat maailmavaadet siia tuima järjekindlusega jälle postitada. Mis see point on? Muuseas, põhimõttelisi autoinimesi, kes ka sobivate alternatiivide olemasolul autost ei loobuks, on küsitluste andmetel ainult 21% tänastest autokasutajatest. sealhulgas alla 35 aastaste hulgas on see põhimõtteliste autoinimeste osakaal veel oluliselt väiksem. Seega kui luua autoga liikumisele normaalsed alternatiivid, siis inimesed neelavad selle mõningase mugavuse kaotuse ilusti alla. ka keskkonnateemadest saavad enamus inimesed tegelikult hästi aru.
ma sõidan rattaga aastaringi ja iga ilmaga. kui kasutaks e-tõuksi, siis teeks sama. märjaga ja talviste oludega ei ole autode vahel sõitmine reaalselt töötav lahendus. ei ole ka kuiva asfaldi korral töötav lahendus, kui auto pressib sust lähedalt 50-70 km/h samas sõdureas mööda. Eesmärk on ju, et rattaga või e-tõuksiga liikujaid tuleks kordades juurde. Tallinna enda kavades on vist räägitud, et tänane suvine tase x 4 ja siis aastaringselt peaks saavutatama. Sh lapsed ja noored ning ka vanemad inimesed. neid kergliiklejaid ei tule palju juurde praegustel tingimustel.
Rallisõitja jaan, mine ja vaata nüüd transiittänavaid ja neile alles jäänud radasid ja siis räägime uuesti, milliselt tänavalt meil enam midagi võtta on.
Ära unusta, et lisaks vihatud transiidile peab ka kohaliku elu liiklus (kaubad ja teenused) sinna liikuma mahtuma!
Unistada on ilus, aga reaalsus lööb valusasti näkku.
küsimus on kuidas saada kergliiklus massidesse linnas, mis on kõige keskkonnasõbralikum liikumisviis. See kuidas mina hakkama saan, pole nagu oluline.
aga mina ise kasutan eelistatult rattateid ja neid punaseid radasid, kõnniteed kasutan ääremisel vajadusel (talvel, vihmaga). kus on kiiruse piirang 30 km/h, seal sõidan palju ka autode sõidurajal, et saada ise kiiremini edasi ja mitte ohustada jalakäijaid kõrval oleval kergliiklusteel (näiteks Nõmmel Valdeku ja Hiiu tänavad jne). Ka päris südalinnas kasutan pigem sõiduteid. Aga eks ma lähtun ka alati sellest, mis on seal autode liikumissagedus ja liikumiskiirus. Lastekodu tn või Tatari tn, Rävalas, Lembitu tn jne sõidan loomulikult sõiduteel, aga Juhkentalis ja Tartu mnt seda hea meelega ei teeks (autosid palju ja liikumiskiirus suur) - ega ma ei naudi seda kui mul autod ja bussid selja taga möödasaamist ootavad.
Talvel on aga teine teema, siis auto teele hea meelega ei roni. samas vahest pole valikut, kuna kergliiklusteed või ka kõnniteed ei ole rattaga läbitavad.
@v6sa
ühistransport ja kaubavedu, operatiivsõidukid, prügivedu ja vältimatu transiit (sadamast linnast välja jne) võtab reaalselt tänavapinnast kuni veerandi (tipptunnil isegi vähem). ülejäänud on isiklikud sõiduautod - kõige ebaefektiivsem liikumisviis linnas - koormab meeletult keskkonda, võtab ära ebaproportsionaalselt palju linnaruumi.
Selge, kui veerandi, siis veerandi. Palun viidet ka vastavale statistikale. Kaherealistel tänavatel on lihtne: kahe kitsa raja asemel joonime maha ühe veidi laiema ja vabanenud pinnale eraldi rajad rattale, tõuksile ja rulale.
Mida me teeme tänavatega, kus on üks rada kummaski suunas?
Keelame parkimise 24/7 ja teeme tunnipõhiselt muutsuunaliseks üherajaliseks?
Ei, küsimus on teema pealkirjas, et tõuks on tervisele ohtlik. Hiilid ikka vastusest eemale, kas tunnistad nüüd ülesse, et pead tegelikult tõuksi väga ohtlikuks liiklusvahendiks ja ei taha sellega mitte kuidagi sõiduteele ronida koos mopeedide ja jalgratastega või jah?
@v6sa
kuna ma ise reaalselt enam ei puutu kokku nendega, kes on neid liikuvusega seotud teemasid analüüsinud, siis ma ei mäleta enam, millistes analüüsides mingid numbrid läbi käinud on. Üks koht on Riigikogu arenguseire keskus, mis on erinevaid selleteemalisi uuringuid tellinud. paar kuus tagasi oli ka üks päris asjalik veebiseminar “Mille taga seisab rohepööre transpordisüsteemis?” https://arenguseire.ee/uritused/veebiseminar-mille-taga-seis
ab-rohepoore-transpordisusteemis/
kellaajaliselt muutuva suunaga Gonsiori tänav on meil olemas hommikul saad ühte pidi sõita, õhtul teist pidi. bussid saavad oma radadel mõlemat pidi sõita.
"Ei, küsimus on teema pealkirjas, et tõuks on tervisele ohtlik. Hiilid ikka vastusest eemale, kas tunnistad nüüd ülesse, et pead tegelikult tõuksi väga ohtlikuks liiklusvahendiks ja ei taha sellega mitte kuidagi sõiduteele ronida koos mopeedide ja jalgratastega või jah?"
Sa oled ikka väga huvitav inimene. Kõigepealt sa mõtled välja mingi oma liiklusseaduse (ja kas mitte sa ei põhjendanud oma tõuksi võrdsustamist mopeediga sellega, et siis nad saavad surma ja ongi parem) ja siis sa hakkad pinnima, miks inimesed ei täida või ei soovi täita sinu poolt väljamõeldud seadusi. Mõni ilmsesti eelistakski 50ga sõiduteel sõita (näiteks Laagna tee tüüp), aga siis tuleb politsei ja võtab ebaseadusliku tõuksi käest ära.
Tuletaks meelde, et igal pool mujal maailmas on tõuksid võrdsustatud jalgrattaga + mingi kiirusepiirang (20-25 km/h), nagu elektrirattalgi. Ja nad sõidavad rattateel või kui seda ei ole, siis sõiduteel, nagu rattaga. Ja ei ole ka ratturitel seal mingit asja kõnniteele, kuskil mujal ei udutata mingist olulisest raskendatusest. Pigem isegi vastupidi: kui teeservas sõitmine on oluliselt raskendatud, ennekõike lähedalt möödapressivate autojuhtide tõttu, siis on lubatud ja soovitatav sõita keset teed/sõidurada.
Kust heast kohast ja mis nipiga sa üldse oled saanud juhiloa, kui sa oled veendnud, et sõiduteel peavad kõik, ka rattaga või isegi mopeediga (!), 50ga sõitma? Ei pea. Kui sina tahad oma 460 hobujõuga kiiremini sõita, siis sinu asi on vaadata, mismoodi aeglasematest ohutult mööda saad. Täpselt samamoodi nagu mina vaatan, mismoodi mina sinust ohutult mööda saan, kui sina oma unistuste ummikus sõidetud ei saa.
Selle asemel, et mingi enda väljamõeldud ja kogu maailmas ainulaadse liiklusseadusega keksida, kuidas oleks, kui sa hakkaksid täitma tegelikult kehtivat liiklusseadust ja lõpetaksid rattaga kõnniteedel sõitmise? Kui sa ei saada või ei vea last vms, siis sa ei tohi sõita kõnniteel - vähemalt Tallinna politsei on seisukohal, et autode tavaliiklus ei ole rattaga sõiduteel sõitmist oluliselt raskendav asi. Vaata, kui ilusasti Rallisõitja Jaan hakkama saab. Mis sul viga on?
Pead mu kirjatükki uuesti ja uuesti ja uuesti lugema, siis saad aru ka ehk. Kirjutatud juba, mis mul "viga" on ja miks ma nii teen ja veel olulisem, KUIDAS ma seda teen! Kõik tingimused on kirja pandud, sa lammas käitud siin nagu oleks ainult on-off nupp kõigel.
Ja kuidas minu lähenemine on vale, kui ma tahan kiirelt liikuvad tõuksid võrdsustada mopeedidega? Kus on siin viga? Siiani pole seda välja öeldud.
Mis häda on täuksil mopeedina sõita autode vahel? Tsiklid saavad seda tehtud, mopeedid saavad seda tehtud ja nüüd täuks järsku ei saa?
see, et e-tõuksid sõidavad jalakäijate vahel 25 km/h, on tagajärg. Põhjus ja probleem on ikka see, et neil ei ole kuskil mujal sõita. ja need 50+ km/h liikuvad tõuksid ja nendega kimamine on tavaline noorukite hulljulgus. Sama rumalus, mida tehakse hiljem autoroolis.
@lubateta jalgrattur
sõiduteel jalgrattaga või e-tõuksiga sõitmisega on see jama, et paljud ei julge seda teha. mul teismelised lapsed näiteks ka ei käi seetõttu rattaga sügisel/kevadel koolis, et pole eraldi rattateed ca 2/3 tee ulatuses. ka see punane rattarada on tihti rattalubadega lastele vastuvõetamatu. küsimus on selles, et sellele rajale saab sõita ka auto ja tihti autod seal rajal ka peatuvad (mul laste kooliteel on selliseid kohti mitu, kus on alati auto sellel punasel rajal peatumas), keeravad sinna jne. ning kui punane rada läheb keset autoteed, siis see lahendus võtab jala värisema ka paljudel täiskasvanutel. no ja eks see sama kiiruse teema - kui sa sõidad küll sellel rattarajal, aga autod mööduvad kiiresti, siis see ehmatab. 30 km/h seda efekti tõenäoliselt ei ole, kui ka buss või suurem auto lähedalt mööda sõidab.
minul endal vahet ei ole. ma olen noorukist peale maanteerattaga ka maanteedel palju sõitnud ja pole probleemi.
no nad ei sõida sõiduteel tavaliselt 50 km/h vaid teevad seda kergliiklusteel või kõnniteel ja kergliiklustee ei erine Eestis mitte millegi poolest kõnniteest, lihtsalt märgistuse vahe. jalakäijad on seal samamoodi ja võivad ette astuda. Loogiline oleks, et sellistel tõuksidega sõites peaks kandma kiivrit nagu rolleriga jne ning kergliiklusteel sõita ei tohiks.
See ei olnud jällegi küsimus. Küsimus oli, et miks ei võiks neid 50'ga sõiduteele panna ja lisatingimustena sinu viidatud asjad juurde ehk kiiver pähe? Probleem lahendatud kõikidest külgedest ju või mis?
Aga miks neid ei või panna sõiduteele sõitma kuni 25 km/h, nagu igal pool mujal maailmas? Ja kui keegi tunneb, et nad on seal liiga ohustatud, siis võib vaadata ka teiste maade liikluseeskirju ja sealt üht-teist üle võtta. Eestis jah jalgrattur on sõiduteel kohustatud teeserva liibumisega võimaldama ja ärgitama autojuhte ennast ohustama, aga ka selle koha pealt on Eesti liiklusseadus maailmas ainulaadne. Selle iga hinna eest teeserva liibumise nõude debiilsus ilmneb muuhulgas ka sellest, kuivõrd debiilne on ainus erand, mis on sellele reeglile tehtud: v.a vasakpöördel, kui tuleb liibuda maksimaalselt telgjoone ligi - siis ka näiteks kohas, kus vasakule pööramiseks on mitu sõidurada?
Mis puudutab seda geniaalset mopeediga võrdsustamise plaani, siis järelikult tuleks mopeediga võrdsustada ka elektrirattad (aga Tartus on ju need ka suur probleem ja jalakäijate ohutuse nimel neid ei tohiks isegi rattateedele lasta)? Lisaks tunneb Eesti liiklusseadus veel pisimopeedi, millega tohib samuti jalgratta- ja jalgteel töristada (loe: pooltel kõige tavalisematel kõnniteedel). Ka mopeed?
Muuseas, mopeedidest oli üks "Punase sekundi" osa. Sealjuures võeti ette pikem mopeedisõit, mille üks "kõrghetki" oli auto ohtlik möödumine 30 km/h piiranguga Hiiu tänavas. Nii et ei lasta ka mopeedidel probleemivabalt liikuda isegi kohtades, kus ta saab arendada suurimat lubatud kiirust. Mujal maailmas, näiteks USAs, kohtab reeglit, et isegi jalgrattur võib kasutada sõidurada kogu laiuses, kui ta sõidab suurima lubatud kiirusega või liiklusvoo kiirusega. Aga näe, Eestis on isegi mopeediga sellisel puhul kohustuslik võimaldada autodega möödapressimist.
"sõiduteel jalgrattaga või e-tõuksiga sõitmisega on see jama, et paljud ei julge seda teha. mul teismelised lapsed näiteks ka ei käi seetõttu rattaga sügisel/kevadel koolis, et pole eraldi rattateed ca 2/3 tee ulatuses."
Ma saan ka täiesti aru, et kõik pole nii kogenud ja uljad kui mina, ning üldiselt ma leian, et see pole minu asi, mis teised teevad. Aga kui ma teaks, et mingi konkreetne kõnniteerattur on tegelikult Kõrgema Kategooria Liiklusspetsialist, Maailma Asjade Paikapanija ja Liikluses Kõiki Meeli Kasutav Ellujäämismeister, siis oleks tahtmine midagi öelda küll.
Reaalselt just kirjutasin selle video kohta 30 ala nõudjate teemas!
Mopeed võib sõita kuni 49km/h
Abimootoriga jalgratas on meil olemas seaduses, ei saa aru, kuidas elektrimootoriga jalgratas erineb vanast Rigast selles mõistes?
Ühesõnaga nüüd on kõik siin nõus, et tõuksiga autode ja mopeedidega võidu samale teele?
mina ei mõelnud tavalisi tõukse, millel ei ole lubasid vaja ja mille kiirus on piiratud 25 km/h. nende koht on normaalses linnas ikka rattateel või rattarajal sõitmine. kui neid viimaseid ei ole, siis võib ka sõiduteel sõita nagu on jalgratastel lubatud, aga normaalne on sellistel ikka oma tee või teeosa koos jalgratastega.
AINULT sõiduteele (nii, et rattateel ei tohiks liigelda) võiks vabalt lubada võimsamad e-tõuksid ja rakendada tuleks siis ka kõik mopeedidele rakenduvad nõuded. load, registreerimine, turvavarustus, tehniline ülevaatus.
Van Moof, mis on üks Euroopa suurimaid e-rataste tootjaid on sellise ratta valmis arendanud ja just selline sobib autoteele ja rattateel sõita ei tohiks. Sama on ka sarnase võimsusega tõuksidega ja ka üksratastega. https://www.vanmoof.com/en-FI/vanmoof-v
jalgrattur, loe kõigepealt liiklusseadustseadust enne, kui seda üldse kommenteerima hakkad.
§ 48. Pöörded
(1) Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale.
Ok, võib-olla ma olen seda üle tõlgendanud. Et siis mitme vasakpöörderajaga on OK. Aga ikkagi paistab, et siin on mõeldud ainult peateelt kõrvalteele pööramist. Näiteks mismoodi peaks paiknema jalgrattur, kes ootab võimalust pöörata kõrvalteelt peateele? Pärisuunavööndi vasak äär on see koht, mida armastavad lõigata kõrvalteele pööravad autojuhid. Sealjuures sageli nad isegi ei vaevu vaatama, kuhu nad sõidavad. - Ja see kõik ei muuda vähem debiilseks, et kõikvõimalikest tüüpolukordadest, kus teeserva liibumine on puhas hullumeelsus või isegi muude liiklusreeglitega vastuolus, on eraldi mainimiseks välja valitud ainult ja just see.
"Lubadeta jalgrattur, oled kindel, et mujal maailmas ei ole jalgratturitel pärisuunavööndi serva hoidmise kohustust?"
"Abimootoriga jalgratas on meil olemas seaduses, ei saa aru, kuidas elektrimootoriga jalgratas erineb vanast Rigast selles mõistes?"
Kas sellel vanal Rigal oli nõue, et tema mootor tohib toetada sõitu kuni kiiruseni 25 km/h? See peaks olema üsnagi rahvusvaheline nõue, nii et kui sa tahad elektriratast mopeediga võrdsustada, siis see võib eeldada, et neid tuleb hakata Eesti turu jaoks spetsiaalselt kohandama.
"Ühesõnaga nüüd on kõik siin nõus, et tõuksiga autode ja mopeedidega võidu samale teele?"
Mina vähemalt mitte. Eesti seadusandja on pärast autojuhtide huvide igakülgset kaalumist näinud ette, et tõuksi koht on kõnniteel, aga sinu koht jalgrattaga on sõiduteel. Kõigepealt hakkad sina ilusasti rattaga sõiduteel sõitma, siis vaatame, kuidas sul läheb ja mis nende tõuksidega edasi teeme.
OEHHH:
"4. L kategooria sõidukid on kahe või kolmerattalised mootorsõidukid, sh alltoodud
nõuetele vastavad neljarattalised mootorsõidukid:
a) L1e kategooria (mopeed) on kaherattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa
45 km/h ja mille sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 cm3 või mille elektrimootori
suurim püsi-nimivõimsus ei ületa 4 kW;
b) L2e kategooria (mopeed) on kolmerattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa
45 km/h ja mille sädesüütega sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 cm3 või muu
sisepõlemismootori suurim kasulik võimsus ei ületa 4 kW või mille elektrimootori suurim
püsi-nimivõimsus ei ületa 4 kW; "
Sellist asja/mõistet enam ei eksisteerin, nagu "abimootoriga jalgratas"
Tänud. Vanasti see väntadega Riga läks sinna jalgratta alla aga miskit miskit muud vahet vist polnudki. Kiirus 45, see vist muutumatu läbi sajandite olnud, mis siis, et Delta 49 välja läks ja Karpatö 47.
Miks Lubadeta Jalgrattur siin ikkagi puikleb tõuksi teele saatmisest ja ennem on nõus jalgrattaga mööda sõiduteed sõitma kui tõuksiga?
Vaata, sina ja mina ei ole kellegi teele saatja, vaid seda otsustab riigikogu. Minule jääb ka arusaamatuks, miks erinevalt praktiliselt kõikidest teistest maadest meie riigikogu on otsustanud, et elektritõuks ei ole samaväärne jalgrattaga ja selle koht on kõnniteel. Samas ma ei näe ka mingit põhjust, miks nad peaksid 50ga sõitma, kui seda ei tehta kusagil mujal maailmas, nagu ei sõida ka keskmine jalgrattur mitte kusagil maailmas 50ga.
Riigikogu võib muidugi millalgi ümber mõelda, aga sellega on kaks probleemi.
Esiteks meil on kombeks mõelda, et jalgratturi keeld kõnniteel sõita on mingi tohutu karistus rattaga sõitmise eest. Teistes maades on vähemkaitstud liiklejad siiski seadusega autojuhtide omavoli eest kaitstud ja neil on lubatud enda kaitsmiseks ka ise üht-teist ette võtta. Eesti liiklusseaduse omapära on, et see väärtustab selgelt autojuhi mugavust kõrgemalt kui vähemkaitstud liikleja ohutust. Isegi mopeedidega on täiesti absurdne, et mopeedijuht on kohustatud võimaldama ohtlikke möödasõite ka suurima lubatud kiirusega sõites (mainitud "Punane sekund" 16. minutil - https://tehnika.postimees.ee/6679624/viimane-punane-sekund-m
opeedid-liikluses). (Ma ise ülbe jalgratturina, kes teeb mis tahab, sellistes tingimustes sõidan keset teed ja panen autojuhid fakti ette, et nad peavad seekord leppima suurima lubatud kiirusega. Täpselt sama fakti ette paneks ma neid ka siis, kui ma millegipärast peaksin kunagi hakkama autot juhtima.)
Teiseks, mis sa päriselt arvad, et keegi sellise seadusemuudatuse korral päevapealt koliks kõnniteelt sõiduteele? Paraku minu meelest on ühiskonnas üldlevinud arusaam, et jalgratturite ja muude selliste pisilaste koht on kõnniteel. Asi ei ole ainult pisilastes. Küsi mõnelt autoinimeselt või jalakäijalt, kas ta ise sõidaks ratta või tõuksiga sõiduteel, ja vastus on tõenäoliselt, et ei tule kõne allagi. Ja see, et sina, deus, rattaga kõnniteel sõidad, ei aita mitte kuidagi selliseid arusaamu murda. Mina vähemalt annan oma panuse, püüdes näidata, et saab küll. Tõsi küll, autojuhid kipuvad endast andma parimat, et minu õppetunnid ei jõuaks kõnniteeratturitele kohale: näiteks olen just möödunud ühest kõnniteeratturist, kui bussijuht otsustab mind täiesti tühjal mitmerajalisel teel möödumisel äärekivisse surumisega sundida järsult pidurdama. Lihtsalt oli vaja koht kätte näidata jalgratturile, kes "ülbelt" sõidab sõiduteel, mitte kõnniteel. Mind sellised asjad absoluutselt ei heiduta, aga ilmsesti minu eeskuju kõnniteeratturile väga veenvalt välja ei kukkunud.
Lubadeta jalgrattur, milles seisneb Sinu tegevuse (näitan ülbele juhile koha kätte) ja suvalise Sinu esitatud autojuhi tegevuse erinevus? Ühtemoodi lollid, ignorantsed ja hoolimatud olete mõlemad.
Ning ei, mul ei ole kombeks jalgrattureid, tõuksijaid või minu poolest kasvõi üksrattureid äärekivisse sõita, vaid vajadusel tiksungi nende taga aega kaotades, kuniks meile mõlemale ruum tekib.
Iseküsimus, kas bussitäis inimesi ikka peaks kannatama üksiku ignorandi tõttu?
Jalgratturist on ülbus takistada autojuhtide ohtlikku ja täiesti seadusevastast tegevust? Täiesti samal pulgal näiteks sellega, kui mitmerajalisel täiesti tühjal teel kellestki lihtsalt normaalselt möödasõitmise asemel teda äärekivisse või kraavi suruda? Tühjal ja laial teel ei mahu jalgratturist mööda? Bussisõitjad kannatavad siis, kui jalgrattur ei osutu nii osavaks, et sellise sigadusega toime tulla. Siis on tagajärg see, et see buss enam edasi ei sõida.
Kui mina peaksin hakkama millegipärast autot juhtima, millest deus unistab, siis käsi südamel, mina olen nii "ülbe", et kavatsen täita liiklusseadust ja mind ei huvita, kui see peaks segama sul liiklusseaduse rikkumist. Ja mind ei huvita, kui valesti sa asjadest aru saad. Näiteks 2+2 maanteel ei ole vasakpoolne rada ette nähtud suurima lubatud kiiruse ületamiseks, vaid lubatud kiiruse piires aeglasematest mööda sõitmiseks.
Mis puudutab seda Soome kokkupõrget, siis täpselt sama asi võib ju juhtuda jalgratturiga, kui ta ei ole samamoodi kõige kirkam kriit. Kui te leiate, et jalgratta kiirusel liikuvaid asju on liiga ohtlik kokku lasta jalakäijatega, ärge siis erutuge, kui mõni jalgrattur otsustabki sõita sõiduteel, mitte "maksumaksja kalli raha eest ehitatud rattateel". Kergliiklustee ei ole spordirajatis ning mingit maanteetrenni, ammugi veel kambakesi, nendel teha ei tohiks.
Kui ma enne polnud vihane teel tolgendavate ratturite suhtes, siis peale selle teema lugemist hakkab minus tärkama rassist nende suunas, lubadeta jalgrattur ainult veenab mind selles, et seal normaalsed inimesed lenksu taga pole.
Ratturite teele saatmine muide hakkaski sellest pihta, et kui vanasti olid normaalsed jalgrattad, tugeva pakiraamiga ja ilma käikudeta, siis said nad kõigiga liikluses väga hästi läbi aga sis tekkisid miskid spordipoisid jalakäiate vahele ja siis oligi vaja nemad, kui kõrgema ohu allikad, kõnniteelt ära saata.
See jalgratturipiiga siin tõestab üha rohkem ja rohkem oma harimatusega ja loogikavabadusega, et seadusemeestel oli 100% õigus seda teha. Kui ikkagi imbetsill lube ei tee ja viisakust ei õpi kui ja loomu poolelt pole ka seda kaasa antud, siis on vaja ta saata autode vahele, äkki siis saab aru, milline tema jalakäiate vaatevinklist on. Ja siin kirjeldatu kõik näitabki seda, et tegelane ei adu, et auto vs tema on sama seis, mis tema vs jalakäia.
Veame kihla, et nüüd tuleb hunnik vabandusi kaalu ja dimensioonide jne asjade suunas. Noh, peale selle kirjutamist tõenäoliselt ei tule :)
Minul ei ole jalakäijatega mingit kana kitkuda. Kõnniteedel ei sõida. "Kergliiklusteedel" möödun alati suure vahega tee teisel poolel. Kui keegi vastu tuleb, siis ootan, kuni tekib võimalus möödasõiduks. Ülekäiguradadel annan alati jalakäijatele teed. Mitte kunagi ei harrasta "noore punasega" jalakäijate eest läbi lipsamist. Ka sõiduteel sõites hoian ka kõnniteel olevate jalakäijatega ohutut vahet. Kui keegi on jäänud "vales kohas" sõidutee ületamisega jänni, siis mitte kunagi ei takista teda teeületuse lõpetamisel. Ja kõige selle tulemusel ei näe ma kuskil mingeid klapistatud zombisid.
Vaatasin järele, et 8. augustil 2022 oled sa siin teemas kirjutanud: "Klapid peas tegelased kohati lihtsalt lampi keeravad ennast ette sulle, sest neil puudub igasugune ohutunne, ei vaadata selja taha ega isegi kõrvale mitte, lihtsalt mina ja maailm ja astun kuhu tahan, jalgrattaga sõitjana on seda korduvalt ette tulnud."
Kui sinu kogemus on selline ja sa leiad, et jalakäija peab oma kõrgendatud ohutundega kõnniteel sinu eest pääsema, siis sina oled jalakäijatele seal kõnniteel kõrgendatud ohu allikas ning seaduseandjal on olnud 100% põhjendatud sind kõnniteelt minema saata. Miks sa siis ei täida seadust? Mina olen väga rahul, et ma ei tohi kõnniteel sõita, sest mul puudub vähimgi soov rattaga kõnniteel sõita.
Deus: "Ratturite teele saatmine muide hakkaski sellest pihta, et kui vanasti olid normaalsed jalgrattad, tugeva pakiraamiga ja ilma käikudeta, siis said nad kõigiga liikluses väga hästi läbi aga sis tekkisid miskid spordipoisid jalakäiate vahele ja siis oligi vaja nemad, kui kõrgema ohu allikad, kõnniteelt ära saata."
mina alustasin rattaga sõiduteel sõitmist 1980-datel koolilapsena esimestest klassidest alates. Ereliukas 8 oli siis rattaks. linnakorterist suvilasse oli 10 km ja selle läbimiseks kulus 12 aastasena 30-35 min, sõltus tuulest jms. kõnniteel sõitmine ei tulnud kõne allagi kui oli vaja kuskile kohale sõita ja aeg ning kiirus olid olulised. kuskil 13 aastaselt oli rattaks Turist ja 16 aastaselt Soss. sossiga võttis suvilasse sõit aega 20 min. 15 aastasest alates sõitsin ka maale suvel rattaga (165 km) - mingi kott oli ka alati pakiraamil kaasas. Turistiga läbisin 165 km kuskil 8 tunniga. 20 km jagu oli ka kruusateed.
Mina ei mäleta nõuka ajal Tallinnas või Tartus mingit kõnnitee peal sõitmist linnas. täiskasvanud sõitsid alati sõiduteel. maal polnud muud võimalustki. Äärekive hakati linnades madaldama alles kuskil 1990-date lõpus.
Seega ma nagu ei saa aru, mis rataste kõnniteelt sõiduteele tõrjumise vajadusest Deus räägib. et enne said kõik sõbralikult kõnniteel hakkama, aga siis hakkasid ratturid kõnniteel sporti tegema (jama) :). rattad on pigem olnud kogu aeg sõiduteel, ja ka noored rattasportlased sõitsid alati sõiduteel. ja rattaga sõitjaid oli vanasti pigem rohkem. pühapäevasportlastest trenni tegijad (kileviinereid) oli vähem, aga need ei ole kunagi kõnniteel sõitnud. Tulenevalt juba äärekividest ei sõitnud ka väikelinnades vanemad naised ja mehed meestekate/naistekatega kõnniteel.
Kõnniteedele on rattad tulnud viimasel 20 aastal, kus on elementaarseks muutunud ootus, et ratastele peaks olema oma teed ning autode arvu hüppeline kasv, mis on reaalselt muutnud sõiduteel rattaga liiklemise ka asulates oluliselt ohtlikumaks.
Ma reeglites tugev ei ole, aga praktikas oli vanasti kõnniteel sõitmine keeruline. Ja kuna autosid oli vähe, siis kedagi sõiduteel sõitmine ka ei hirmutanud. Praegu tundub mulle endale ka, et ka rattalubadega 10 aastase lapse sõiduteele sõitma lubamine on asi, mida parema meelega ei teeks. Isegi Nõmmel sisetänavatel voorib palju autosid. Ilma autota väga keegi oma elamisest ei lahku.
Tänud, mati.
Igatahes hea näide, 10 aastane ei tohi kõnniteel, alla selle võib.
Kas nüüd selle taga on see, et tahaks ainult lapsi säästa või ka see argument, et nemad ei arenda selliseid kiiruseid, mis ohtlikud on teistele ja neile endile?
Sealt edasi, miks sama kiirelt liikuv tõuks peaks nüüd erandinsaama jalgratta ja mopeedi ees?
Sest vanasti sai ju aind jalaga tõugates hoogu.
Väänake siin endi sönu, kuidas tahate, põigelge teemaga pidevalt tõuksilt eemale ja nii edasi aga jõuate ise kogu aeg sinna tagasi aga ei julge või ei taha tunnistada, et igasugune motoriseeritud asi ei kuulu tegelt jalakäiate vahele siiberdama.
Seega tõuksidel kiiruspiirang maha, võrdsustada mopeediga ja hops sõiduteele! Tuled on tänapäeval lihtne lahendus ja olgem ausad, kätega saab ka märku anda või mis?
Erand tuleb teha postiljonidele.
Laiem eesmärk on saada kordades rohkem inimesi keskkonnasäästlikumat liikumisviisi kasutama. Kui suunata sunniga kergliiklejad autosid täis tänavatele, siis on tulemus see, et kergliiklejaid juurde ei tule ning tuleb hoopis autoga liiklejaid veel juurde.
Ainus töötav lahendus on väga hea rattateede võrk, mida saaksid kasutada ka 25 km/h piiranguga elektriliikurid. Kiiremad ja võimsamad elektriliikurid võib võrdsustada mopeediga.
Vahest sa siiski selgitaksid, mis kinnisidee sul selle mopeediga võrdsustamisega on? Mitte kusagil tsiviliseeritud maailmas sellist asja ei ole, kas sina pead ennast kogu tsiviliseeritud maailmast targemaks? Mida sa sellega loodad saavutada - et ülekäiguradadel hakkavad lisaks autodele jalakäijaid alla ajama ka autode varjust 50ga välja lendavad elektritõukeratturid? Või sa usud, et juhiluba paneb neid maagiliselt mõistlikult käituma, kuigi autojuhtide juures selline toime ei ole täheldatav? Sinu idee on, et kui autojuhtidele on lubatud (sisuliselt kohustuslik) sõita ebamõistliku, neile selgelt üle jõu käiva kiirusega, mis kõik lõppkokkuvõttes põhineb eeldusel, et nende teele ei tohi keegi ette jääda, siis peaks kohustama ebamõistlikke riske võtma ka neid, kellel ei ole tonnist kaitsvat kesta ümber?
Ja sa ikka vist ei saa aru, kui pentsik on see, et just sina kõnniteeratturina kedagi "hops" sõiduteele saadad. Kõigepealt hakka sina "hops" ilusasti rattaga sõiduteel sõitma, nagu liiklusseadus ette näeb. Kui sa oma eeskujuga ei aita kujundada arusaama, et igasuguste pisemate sõidukite koht on sõiduteel, mitte kõnniteel, miks sa arvad, et keegi "hops" kuskile läheb, kui isegi seadust peaks nii muudetama?
Ma olen rohkem kui korra kuulnud, kuidas laps pistab tee ääres kisama: Emme-emme, miks onu rattaga autoteel sõidab?! Minu meelest võiks see olla nii iseenesestmõistetav, et lapsel ei tekigi sellist küsimust, enne kui sa hakkad "hops" kedagi kuskile saatma. Minu meelest kellegi "hops" kuskile saatmine toimiks siis, kui lapsed hakkaksid kisama: emme-emme, miks onu rattaga kõnniteel sõidab. Kusjuures laste eskortimisest ma veel saan aru, aga nendest teistest eranditest küll mitte, iseäranis mis krdi pärast peaks tööülesandeid täitev politseiametnik või abipolitseinik koguni pisimopeediga kõnniteel sõitma, sealjuures jalakäijatele napikaid tehes.
Olen hetkel valiku ees. Hetke töökoht on kodust 25km kaugusel. Pakutakse tööd 2,5 km kaugusel ja saaksin vabalt peaaegu aastaringselt seda vahemaad tõuksiga läbida, kuna sinna viib kodu eest korralik kergliiklustee. Vana töökoht tegutseb sektoris, kus on hetkel raskemad ajad. Uus töökoht aga on kasvav sektor. Uues töökohas oleks kuutasu keskmiselt 200€ väiksem, kui praeguses töökohas. Samas oleks võimalus auto müüa, saadud raha investeerida, teenida tulu investeeringutest, samas väheneksid ka igakuised püsikulud autole ja kütusele. Samuti kaasneks töökoha vahetusega ajavõit. Võimalik, et varsti on Tallinnas üks perekond juures, kes vahetab auto tõuksi vastu. :)
Ilusad fantaasiad aga kui sellesse teksti raudse loogikaga süveneda, sisi 200 hoiad auto pealt kokku ehk oled omadega nullis ning rääkimata veel ajavõidust.
Per et päev otsa laiaks istudes võib tõesti mõne km kõndida, kuid paljud on iga tempiga päev otsa äkki jalgel ja siis veel jalutada vihmas kodupoole. Need asjad on järest eluvõõramad, nähakse ainult ma mätta otsast.
Kui töö eeldab lihtsalt püsti seismist, nagu juuksurid näiteks, siis oleks selline 5 km kiiret kõndi päevas just väga vajalik. Ja see vihma jutt on jama. Eestis sajab tugevat vihma harva ja jala saab käia sisuliselt iga ilmaga. Isegi rattaga sõitmist segab vihm suurusjärk 10 päeval aastas. See on mu enda 10-15 aasta aastaringse rattaga liikleja kogemus.
Siin keegi jahus talvel sõitvatest ratturitest soomes ja rootsis, läks siis nädalavahetusel teemaks, lõpptulemus-- pole nad eriti mõistusega hiilgavad tegelased ja pole need rattateed ka nii sõidetavad ühtki. Pilt hakkab mulle aina selgemaks saama. Kas juuksur jooksep päev otsa välitöödel või jahedas? Isegi juttu ei hooma.
25km kaugusele töökohta isikliku autoga sõitmiseks on ju maksuvaba kilomeetrikompensatsioon.
Mu arvutuste järgi viiks selle asendamine 2,5 km tõuksimatkaga kuskil 300 juudirublaga kuus hävingusse. Pluss riiete puhastamine ja risk et edukaks osutuv ettevõte otsustab suuremale pinnale kolida ning täiesti juhuslikult 25 km praegusest kohast eemale. Lisaks asjaolud et toidu või muu kola tassimiseks tuleb nagunii boldineegrilt raha eest auto laenata. Kui neid just peres mitu pole ja vaid üks liige otsustab autost loobuda.
Eestis on kilomeetrikompensatsioon vist 30sendi kanti km? Soomes oli viimati vast 45 . Ma põletan rahulikult diislit. Kevadepoole võtan ilmselt iidvana B5 Passati uuesti igapäevakasutusse (praegult on suvediisel sees ja ei jaksa vahetama hakata). Km eest makstakse peale ja varuosad on kilohinnaga.
Kusjuures kohaliku seaduse järgi elektriautodele sellist kompensatsiooni ei maksta ja seepärast oli töö juures lausa mure majas. Kompromissina lubatakse neil tööandja kulul tasuta akusid laadida
Kui võrrelda 1 tuhande euro eest ostetud diiselvolkarit mille kasutamise eest heldelt makstakse ja 40-60 tuhande eest ostetud elektrivolvot mis töökohalt ainult elektri tasuta saab on volkkariomanik nädala lõpus jõukam
Greeta ja ta mõttekaaslaste valemeid ma oma arvutustes pole kasutanud. Mu jaoks on need liiga ulmelised.
Sa mine loe ELMO teemat, seal teeb labjakas sulle selgeks kohe, kui mööda sa mõtled ja kui valesti arvutad :)
Siin on siiski tõuksi teema.
Meil õnneks Bolt korjas talveks enda riistad ära teedelt, ma polegi ainuke siin ilmas, kes riske hindab selle aparaadiga kõrgemale astmele kui muude liikurvahenditega. Sõber käib ka pigem naelrehviga rattaga kui tõuksiga, tõuks on sisuliselt nov saati kontoris juhtme otsas.
Siberia, ma ei viitsi hetkel tsiteerida, aga kui eeldatav vana töökoht on hääbuv teema ja uus tõusev, ehk on mingid agad selles maksuvabastuses?
Kas need üldse kunagi olid? M40 kirjutab, at bilanss oleks selline, kas arvad, et ta ei tea oma boonuseid? Ei paista sedamoodi küll.
lubadeta: Vahest sa siiski selgitaksid, mis kinnisidee sul selle mopeediga võrdsustamisega on?
See pole kinnisidee, lihtne matemaatika. 25km/h on neli korda suurem jalakäija kiirusest, sinna on konflikt sisseprogetud nagunii. Need peavad olema täiesti eraldi, siis on lootust sümbioosiks. Triip kergliiklusteel (sulle-mulle) ei ole lahendus.
Kui vaadata tegelikke keskmisi kiiruseid, siis seda enam peaksid elektritõuksid olema sõiduteel.
Kiire elektritransport on selline asi, mida praegu alles üritatakse mingitesse raamidesse mahutada.
Loomulikult oleks abiks kui kõik liiklejad omaksid aju ja seda ka kasutaksid, aga see jääbki ilmselt unistuseks. Ego keelab ära.
Ma olen siin vist maininud, et minu meelest võiks ka tõuksi koht olla sõiduteel, täpselt samamoodi nagu deusi koht jalgrattaga on sõiduteel. Minu küsimus on deusi kinnisidees, et seejuures peaks tõuks olema võrdsustatud mopeediga ning peaks sõitma mopeedi kiirusega, mis deusi andmetel pidavat olema 50.
Või võiks küsimuse püstitada ka nii: aga miks mitte siis võrdsustada tõuksi juba mootorrattaga (mille kiirus on piiratud 50ni, kui soovite)?
Kui see 50ga sõitev tõuks võrdsustada mopeediga, siis on näiteks kohe see kehv asi, et mopeediga tohib sõita jalgrattarajal ja jalgrattateel, samuti autodest paremalt mööduda. Pirita teel päriselus täitsa kohtab neid mopeedikiirusega tõukse. Ei kujuta ette, kuiväga deus nendest vaimustuks, kui ta prooviks seal oma 10ga kulgemist. Aga teeme nad hoopis mootorratasteks ja see mure ka kohe murtud.
Kusjuures eriti pentsik on liiklusseaduses, et kuigi mopeediga võib sõita rattateel, s.t sellisel teel, kus võib vabalt olla jalakäijaid, siis nendest jalakäijatest lähedalt möödumisel ei ole mopeedijuhile erinevalt jalgratturist, kergliikuri- ja pisimopeedijuhist mitte mingisuguseid eripiiranguid.
Nii et minu ettepanek on, et need tõuksid, aga samuti mopeedid, võiks lugeda mootorratasteks.
#See pole kinnisidee, lihtne matemaatika. 25km/h on neli korda suurem jalakäija kiirusest, sinna on konflikt sisseprogetud nagunii. Need peavad olema täiesti eraldi, siis on lootust sümbioosiks. Triip kergliiklusteel (sulle-mulle) ei ole lahendus.
Täpselt sama käib ka jalgrataste kohta. Ma ise soovitaks küll kõigil rattaga ikkagi sõiduteel sõita, ka siis, kui mingid matemaatikat mittetundvad tainad on kõnnitee kergliiklusteeks kuulutanud.
Vahest saaks kaaluda ka jalgratta võrdsustamist mootorrattaga?
Oluline on, milline lahendus tööle hakkab ja reaalselt igapäevaseid kegliiklejaid juurde toob. Joonega eraldatud jalakäijad ja kergliiklejad on kitsamates oludes pigem töötavam lahendus kui see on läbi mõeldud ja moodustab rattaradade võrgustiku. Kui suunata rattad ja kuni 25 km/h kergliikurid autode vahele, siis see ei ole töötav lahendus. Lapsed, märja ja lumega ei tööta ka.
Ja mis vahet seal on, kas 25 km/h e tõuks sõidab selga 5 km/h liikuvale jalajäijale või 50 km/h auto 25 km/h sõitvale ratturile tagant otsa? Kokkupõrke raskus on kiiruste vahede mõttes sarnane.
Aga kui autode kiirus tuua 30 km/h peale, siis liigub kergliiklus ise rohkem sõiduteedele.
# Ja mis vahet seal on, kas 25 km/h e tõuks sõidab selga 5 km/h liikuvale jalajäijale või 50 km/h auto 25 km/h sõitvale ratturile tagant otsa?
# Kokkupõrke raskus on kiiruste vahede mõttes sarnane.
Niisama huvi pärast küsin, et Jaan, mis Sul keskkoolis füüsikahinne oli (seda muidugi juhul, kui Sa seal ikka käisid)?
Või on elu jooksul kõik meelest läinud?
Siberia, 25 km tööle sõitmiseks maksuvaba kompensatsiooni reeglina ei maksta. See on pigem erand kui reegel ja nõuab maksuametis hoolega seletamist.
Kui üldse, siis on tegu kas:
a) maksude optimeerimisega tööandja poolt (usutavam)
b) väärtusliku töötaja iga hinna eest kinni hoidmisega (mis, nagu näha, ei taha õnnestuda, sest viimane vaatab ikka uue koha poole).
ehk siis valgustad enda füüsikateadmiste põhjal täpsemalt.
ma tõin selle näite lihtsalt illustreerimaks, et oluline ei ole see mitu korda on ratturi ja jalakäija kiiruse vahe vaid see mitu km/h on kiiruste erinevus. See on määrav tagajärgedes.
loomulikult kui kõrge esiosaga auto annab ratturile selga matsu ja selle ratturi kiirus kasvab 25 pealt näiteks 40 peale ja maandumine asfaldile või äärekivisse toimub suurema kiiruse pealt, on ratturi jaoks tagajärjed raskemad. jalakäija ja ratturi vaatevinklist on juba massid sarnased ja paiskumise kiirused ei saa kasvada nii suureks - ehk tagajärjjed on üldiselt kergemad.
Minu mopeediga võrdsustamine tuleb kõige lihtsamast tegurist: mootor peal, jälrelikult motoriseeritud kaherattaline, järelikult mopeed, kuidas siiani pole sellest aru saanud?
Kui mõne tõuksi kilovatt hakkab väga üle käte minema, siis ongi ta mootorratas! Mis vahet on vanal CZ'l ja Karpatõl? Üks on nagu mootorratas ja teine ONGI mootorratas, ega kummagagi neist ei saanud väga üle 50 sõita, kubatuuri vahe ja sellest tulenevalt ühega sai edukamalt mäest ülesse.
Mina mõtlesin seda, et kui kaks keha liiguvad samas suunas, annab nende kiiruse erinevus liikuvate objektide suhtelise kiiruse.
Ehk siis ei ole mõtet rääkida sellest, et kõnniteel samas suunas 5 km/h liikuva jalakäija ja 25 km/h elektritõuksi kiiruse erinevus on 5 X ja et see on kuidagi väga paha paha ning sõiduteel samas suunas 25 km/h liikuva elektritõuks ja 50 km/h liikuva auto korral on kõik igati turvaline, kuna nende kiiruste erinevus on ainult 2 X.
Marko kirjutas:
"See pole kinnisidee, lihtne matemaatika. 25km/h on neli korda suurem jalakäija kiirusest, sinna on konflikt sisseprogetud nagunii. Need peavad olema täiesti eraldi, siis on lootust sümbioosiks. Triip kergliiklusteel (sulle-mulle) ei ole lahendus. Kui vaadata tegelikke keskmisi kiiruseid, siis seda enam peaksid elektritõuksid olema sõiduteel."
Rõhk on, et jalakäija kiirus on 4 korda (pigem 5) väiksem ja see ei sobi kokku, aga sõiduteel koos 25km/h ja 50km/h sobib paremini kokku.
mina tahtsin tuua välja, et see teine variant ei sobi kuidagi paremini kokku, kuigi kiiruste erinevus kordades on sarnasem.
Aga olen nõus, oleks pidanud täpselt välja arvutama, võttes arvesse liikluses osalejate kiiruste ja masside korrutisi jms. Siis oleks olnud üheselt selge, et auto on igal juhul e-tõuksile sõiduteel suurema ohu allikas kui see sama e-tõuks on kõnniteel jalakäijale.
mida Sulle arvutada vaja on? et kui 50 km/h sõitev keskmine sõiduauto sõidab 25 km/h liikuvale keskmise kaaluga e-tõuksiga sõitjale tagant otsa, et kui suureks muutub tõiksiga liikuja kiirus ja kui palju väheneb auto kiirus kokkupõrke hetkel või? või sama asi 25 km/h tõuksiga liikuja ja 5 kmh jalakäija korral või?
Seal ei saa mõistlikult kasutada jalakäia jne kaale, tee ikka ise arvutused ja esita siin normaalsel kujul või ei julge matemaatika eest vastutust võtta?
Nüüd liigume tagasi Marko postituse juurde, mis tegelikult üldse ei sihtinud vektoreid vaid hoopistükis midagi muud.
Sinu seletuse kohaselt oleks jumala OK, kui tõuksivennad jalakäiatele otsa sõidavad, sest noh, vektor väidab, et kahju on väike. Ma loodan, et ükski su mudilane nende ette ei satu...Kui satub, küll sa teistsugust trummi siin taguma hakkad :)
Ma ei saa üldse aru, mida sa deus arvutada tahad. See algkursus, mille sa ette viskasid, on kinemaatikast, mis ei puutu vähimalgi määral kokkupõrgetesse. Täpselt samamoodi nagu ratta ja tõuksi güroskoopilisest efektist rääkides viskasid ette mingi täiesti suvalise lingi rongide kohta. Samal ajal sa ise oled tüüp, kelle meelest ei ole mingit vahet, kas sõita autoga jalakäijale otsa 30ga või 50ga? Sa ise üldse füüsikast midagi mõikad?
---
Mis pointi see Soome uudis peaks kinnitama? Et ei ole hea mõte punase tulega tõuksiga autole sisse sõita? Või et ilma juhiloata ei ole võimalik inimesel tulla selle peale, et punase tulega ei ole hea mõte purupurjus peaga autole küljelt sisse sõita? Või et ta oleks pidanud punase tulega purjus peaga autole sisse sõitma 50ga, sest tegu on ikkagi mopeediga, kui mitte mootorrattaga?
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120139998/vaata-bolti-linn
afoorum-millises-tallinnas-me-elada-soovime-toimus-tulevaste
-ministrite-debatt
Vaatasin ja kuulasin. Lausa kaks korda! Osa inimesi väidab, et tõuksiga sõit on ohtlik (nagu näiteks Ekre poliitik), ometi mainis üks teine poliitik, et tema laps jäi ülekäigurajal auto alla ka autojuhti ei ole tänaseni tabatud. Öeldakse, et ratast/tõuksi ei saa meie kliimas kasutada, sest kuni neli kuud aastas on lume võimalus. Kodanikud, miks te siis juba terve aasta läbi suuskadega ringi ei liigu, sest noh, neli kuud aastas on ju lumi võimalik?! Teie omavalitsus viskab teile rõõmuga järgmise hunniku asfalti, et ei peaks korraliku ühistranspordi korraldamise eest maksma ja jätab sellega transpordi korraldamise kodaniku enda mureks. Kodanik ise on veel õnnelik ka. Kas te üldse korragi elus olete kokku arvutanud oma kulud autole? Kui teil see raha alles oleks, ei tuleks paljudele mõttessegi kommentaarides KaKat, naabrimeest, vereimejat kapitalisti ja kedagi teist oma vaesuses süüdistada.
Tsitaat M40 postitusest: "Kas te üldse korragi elus olete kokku arvutanud oma kulud autole?" - Kui see nüüd retooriline küsimus polnud, siis jah, olen.
"Kui teil see raha alles oleks..." - Miks peaks mul see raha alles olema? Raha on käibevahend eesmärkide saavutamiseks. Raha koguda, et "olemas olgu, vaja ärgu mingu" on ikka ütlemata jabur.
"... ei tuleks paljudele mõttessegi kommentaarides KaKat, naabrimeest, vereimejat kapitalisti ja kedagi teist oma vaesuses süüdistada." - Ju siis ei kuulu tollesse "paljud"... Ei pea end vaeseks (... ja oma tegemistes ning tegemata jätmistes ei süüdista kedagi teist)
Kui tööl käia autoga ei saaks, peaks kasutama taksot. Ja see arvestuski on tehtud mis hinnaklassist alates masina asemel on juba mõttekas mul taksot kasutada ainult.
# Tsitaat M40 postitusest: "Kas te üldse korragi elus olete kokku arvutanud oma kulud autole?" - Kui see nüüd retooriline küsimus polnud, siis jah, olen.
Mina ka olen ja pean oma viimati ostetud kahe auto arvestust sendi ja kilomeetri täpsusega. Aga see ei ole tõuksi teema tõesti!
Seda videot nähes tuli meelde, kuidas ühe nurga peal kaks tõuksimeest samamoodi kohtusid. Luumurrud olid tuvastatavad koha peal, kas ka operatsioonile mõni suundus, ei tea.
EDIT: Lisan otselingi videole, mõned ei pidavat suutma läbi murda ennast huumoriportaali keeldude rägastikust.
Oled sa kindel, et sa ise tuleksid toime sellega, kui sina tiksud ilusasti 10ga kuskil kõnniteel, kui kuskilt pargist mingi trikimees otsa kihutab? Ma muuseas veel lisaks, et täpselt nagu autojuhid, see hüpoteetiline trikimees ei pea eeldama, et keegi rattaga ebaseaduslikult kõnniteel sõidab. Kuna pargis tohib rattaga sõita, aga kõnniteel ei tohi, siis sind võidakse vabalt lugeda liiklusõnnetuse põhjustajaks.
Mati, ma olen rääkinudki pealinnast. Kergliiklusteede ja kõnniteede soolatamine , vabaduse pst ääres, valdeku tn ääres, järvel, järvevana tee ääres, on asi, mida kommunaalamet eitab. Ütleb et seda tehakse ainult jäävihma jm jäite ohu korral. Aastaid teevad seda aga tõenäoliselt kindlad hooldajad igapäevaselt. Viljandi mnt ääres alates valdeku tn otsast see aasta kergliiklusteed kordagi soolatud ei ole, eelmine aasta oli vist teine hooldaja ja kuni linna piirini pidevalt sool peal. Kõige totram on see, et õhukese lume korral pannakse sool, aga lumi jäetakse lükkamata. Siis sõidad selles märja lume sogas ka siis kui ilm on mõnusate miiniskraadidega.
Mulle on siiski jäänud mulje, et see sool on sellistesse kohtadesse sõiduteelt veega pritsitud. Näiteks kas seal Järvevanal on nii, et "soolatatakse" seal, kus kergliiklustee on vahetult sõidutee kõrval, ja kus haljastus vahel, seal ei "soolatata"?
Soolatamine on Järvevana tee rattateel igal pool. Tavaliselt kui kuskilt lõppeb ühe ja algab teise hooldaja tööpõld on näiteks joonelt vahe sees. üks hooldaja soolatab, tee on kas märja lumega või märg, teine lükkab lund ja tee on ilus valge. Probleem on just selles, et visatakse sool lumele peale või lumesaju eelselt alla ja sellist 3-5 cm paksust lumekihti näiteks ära ei lükatagi. rattateel ju sellist liiklust ei ole, et see soolaga lumi veeks sõidetakse nagu autoteel. no ja siis on selline pläga, mis pritsib porilaudade vahelt näiteks keti peale ja teatud tingimustel kannab kett seda sula lund tagumistele hammasratastele ja see pakitakse sõites sinna hammasratta peale kokku, ning kett hakkab üle hammaste libisema kuni selleni välja, et lõpuks on kogu tagakasseti kõik hammasrattad ja vahed lund täis ja sõita pole võimalik. Täna oli selline olukord Assaku ja Peetri kandis, aga seoses sellega mitmel pool, ei oldud sula lund ära lükatud ja rattateel sõitmine võimalik ei olnud.
Nagu lahtisest uksest sisse murdmine. Kergliiklejaid tuleb hüppeliselt juurde ja äkki on autoajakirjanikul üllatus, et nendega hakkab ka õnnetusi juhtuma. ROADPOL lehel olevas uudises on konstanteeritud Prantsusmaa numbreid. Kahjuks ei ole öeldud midagi õnnetuste asjaolu kohta. Autoajakirjanik Tampere oleks võinud panna viited ka oma üleäänud väidetele või kui ta kujundas need kuskilt kuuldu põhjal ise, siis oleks võinud mainida. ROADPOLile ta viitas aga seal mingit emotsiooni faktide kõrval ei olnud.
"Kuna elektritõukside levik on plahvatuslik, peaks seadust muutma nii, et juhiloata isik neid kasutada ei tohiks. See tundub paljudele aga isikuvabaduse piiramisena.
Elektritõuksidega kihutajad, hoolimatud jalgratturid, kes kasutavad liiklemiseks kõnniteid, ohustavad iseenda kõrval ka nõrgemaid – jalakäijaid."
Isiklikust kogemusest võin öelda, et see ei aita. Mina vaatamata juhiloa puudumisele mitte kunagi rattaga kõnniteel ei sõida, ammugi veel õuealal. Aga ma näiteks olen näinud ühte igapäevasest autojuhist tuttavat tegemas rattaga *õuealal* *kõnniteel* mutikesele suurel kiirusel väga ebameeldivat napikat.
Kustkohast on võetud see ettekujutus, et kui inimesel on juhiluba, siis ta tuleb jalakäijate ja "nõrgematega" kuidagi paremini toime. Kui varem mulle on jäänud mulje, et autojuhid pelgavad sõidutee servas kõndivat jalakäijat rohkem kui jalgratturit, siis selle talve läbiv teema on, et 30 piiranguga teedel kihutatakse "vahetuses läheduses" mööda mitte alla 50ga. Ja nüüd sellise panete tõuksile ja saadate kõnniteele ja siis jalakäijad võivad ennast turvaliselt tunda?
Üldse ei muretse, et tõuksid-jalgrattad ära kaoksid. Kes oma fossiilautot järeltulevate põlvede jaoks konserveerida ei taha, või elektriautot osta ei raatsi, see tõuksi, jalgratta, või ühistranspordi valib, sest liikuda on ikka vaja.
