Ei tea, kas siin on midagi tõlkes kaduma läinud, aga üks nendest viiest ettepanekust on, et tõukeratturitele võiks nulltolerantsi asemel ikkagi mingi promill lubatud olla.
"Elektritõukerattaga liiklemisel ja jalgrattaga sõitmisel kehtestada alkoholi piirnorm 0,5 promilli (senise nulltolerantsi asemel). Piirnormi eiramise eest karistatakse. Politseil on õigus peatada ja “puhutada” kõiki tõuksijaid ja joobekahtluse korral teha vastav lisakontroll."
Koolitatud ja rangelt eksamineeritud autojuhtidele tuleb nähtavasti tohutu üllatusena, et ka Eestis on jalgratturitele ja tõukeratturitele lubatud suurem promill kui mootorsõidukijuhtidele. Ka näiteks selle artikli autor ei paista sellest üldse teadlik olevat. Samuti ka meil räägitakse seadusemuudatusest, et võiks neile ka mingi arvulise promillimäära sisse seada, kuskil 0,4 või 0,5.
Ka nendest ülejäänud punktidest on raske välja lugeda, mis sellest üldse muutub. Loomulikult võiksid nad parkida sõiduteel, ei ole vaja autoinimestel igal pool oma autodega laiutada.
Ka meil tehti suure käraga kaks aastat tagasi seadusemuudatus, millega lubati tõuksitajatele "päitsed pähe panna", aga tulemus oli, et neile muudeti kohustuslikuks kõnniteel sõitmine ja parkimine, arvestusega, et nii segab nende olemasolu autoinimesi vähem. Ja kui juba, siis udustati ka jalgratturite jaoks suhted kõnniteega veel rohkem ära, nii et nüüd on näiteks deusil tekkinud mulje, justkui tema ka tohib rattaga kõnniteel sõita.
M40, mis ameti mees sa oled, et olid nõus 200€ väiksema palga peale minema? Siis peab ikka hea palk olema, kui meie inflatsiooni ajal selliseid otsuseid tehakse?
Viimases videos tõmbas sell asfaltisse ninaga suure vao. Mida see munakoor kaitseb? Sirgelt pea ees kivisse lendamise puhul on koljumurru tõenäosus väiksem natuke, see on kõik.
Iseavanevad kaelusõhkpadjad on palju asjalikumad.
Marko. Uue kergliikuriga, millega veel harjutama pean ja mille sõiduulatus ühe laadimisega on 150+ km, ostan kaasa lõuakaitsmega kiivri ja põlve-randmekaitsmed.
Deus, iga asja jaoks on oma aeg ja koht. Auto on omal kohal, kui iga päev on mitukümmend või isegi mitusada kilomeetrit läbida distantsi, kus ühistransport on samuti puudulik. Kergliikur aga võib linnas, eriti tipptunnil ja korteris elades osutuda autost palju mugavamaks. Sellega pea passima ummikus ja parkimiskoha otsimine jääb samuti ära.
kiiver ulatub otsaesisest omajagu üle, kuklast ja kõrvadest üle. seega ka näoga asfaldile lennates säästab see nägu omajagu. see iseavanev kiiver (nagu turvapadi) on päris lahe asi :)
Mul on Segway tõuksil mõlema ratta pidurid- ees käsipidur ja taga mootorpidur, mida saab ise sättida, võimsamal ja kiiremal GPadil aga tagumine. Segway pidurduseffekt on muljetavaldav kuid sellegipoolest kogenud sõitjale osta ei soovita. Kõik ülejäänud on halb. Kummid jäigad, seadistusvõimalused piiratud, läbisõit pool lubatust ja raske ka. Linnas töristamiseks paras. GPad on nagu teine maailm, pehmed kummid, vedrustus, 40 km läbisõit, 40 km/h ilma piirajata. Peale külje maha panemist sellisel kiirusel sai piiraja tagasi samal õhtul. Tõuksil on ju vaid 2 punkti kinnitus, oleks iste olnud, oleks 3 punktiga veidi turvalisem. Järgmisena ostan istmega ilma pedaalideta väiksema akurolleri kui leiab sobiva võimsusega isendi.
"Minu arust üksi autos olemine on peaaegu kõige privaatsem olemine planeedil."
Siis ühelt poolt vahest ärge vinguge nii palju, kui linnavalitsus võimaldab teil näiteks trammitee ehitusega autos rohkem kvaliteetaega veeta?
Teine asi on muidugi see vastutuse või õigemini vastutusvõime puudumise küsimus. Auto on põhimõtteliselt ohtlik asi, sest see annab ebamõistlikult palju hobujõude inimesele, kes samal ajal tunneb ennast liikluses anonüümse tegelasena, mistõttu inimesed kipuvad auto privaatsuses endale lubama sigadusi, mida nad oma näo ja nimega iial ei teeks. Mõistlik oleks ikkagi vaadata, kui targalt on asjad lahendatud tõuksidega: kiirusepiiraja peale ja suur hulk muresid langevad ära.
T kunuline ristmik linnas majade vahel, lähenad autoga peateele, nähtavus 0 ennem, kui juba ülekäigurajal oled poole autoga. Jalamehed on ilusti nähtavad, lased üle, kuid siis lendab küljelt noor tõuksur ja lendab tihti üle kapoti. Ellmine suvi oli ühes samas kohas neli või viis sarnast olukorda. Mina arvan, et see suvi saab keegi oma litaka kätte. Päris kahju aga tundub olevat sooduspiletiga looduslik valik. Lollid, tehnika ja kiirus võrdub murtud luud, andke minna.
Mul sama asi jalgrattaga. Mitte midagi teha ei ole, pigista silmad kõvasti kinni ja looda parimat. Kusjuures ma ei näe mitte mingit vahet, kas tuleb tõuksiga või rattaga. Päriselus vist ainus kord, kus keegi on mulle nurga tagant kõnniteelt ette sõitnud, oli üldsegi allameetrimees täiesti mehaanilise tõukerattaga...
Kas neile mingit piirangut ei saaks kehtestada? Noh et ületavad lõikuvaid sõiduteid jalakäija tavakiirusel või midagi taolist?
@A66
sarnases olukorras on autojuhid hoovidest ja kõrvalteedelt väljasõitudel, kui nähtvust piiravad aiad ja aia ja sõidutee vahel on kõnnitee või kergliiklustee. sellist auto nina aeglast välja meelitamist hoovist/kõrvaltänavast on praktikas liiga vähe. pigem sõidetakse hooga välja ja arvestatakse, et pidama on vaja saada enne sõidutee serva. Lahendus on kas valida jõukohasem sõiduriist linnas liikumiseks või paluda kaassõitjal/minna ise enne manöövrit autost välja vaatama, kas manööver on ohutu. olen näinud ka auto ninasse paremale/vasakule pandud kaameraid sellisteks juhtideks.
Ei ole nii, rallimees jaan. Hoopis nii on, et tõuks jääb enne ristmiku seisma ja läheb vaikselt koos jalameestega üle tee. Või kui tõuks on üle võimete liiklusvahend, siis käib jala. Tema kondid on mängus ja autojuhile pole midagi ette heita. Hoovid on teine teema.
Kui Sa rooli tagant ei näe kas sa sõidad kellegile ette-otsa, siis sa jätad manöövri lihtsalt tegemata. Kui T ristmikul on ülekäigurada, siis on selge, et seal on selle ületamiseks reeglid, aga hoovist välja sõites või piiratud nähtavusega kõrvalteelt enda auto nina kõnniteele või kergliiklusteele välja ajades on teine lugu. Männiku tee ääres, Vabaduse pst ääres Nõmmel - iga sisetänav tuleb aedadega piiratud alalt, või hoovidest väljasõit. Seal ei saa autojuht eeldada, et e-tõuskiga keegi iga värava või teeotsa juures hoo maha võtab.
Mul ei tule ette siseõuedest väljasõite üle kõnnitee, seega ei viitsi kaasa rääkida sel teemal. Teoreetiliselt pistaks nina veidi nähtavale ja annaks aega reageerida neile, kes tulevad ja keda ma ei näe.
@A66
Kas teeksid samamoodi ka siis kui kõnnitee asemel oleks kohe piiratud nähtavusega alalt välja sõites aktiivse liiklusega sõidutee?
Viisakas oleks sellistes olukordades ikka mitte ette sõita - pole vahet kellele. Eriti totter on veel see, et mõni nimene sõidab autoga ette, blokeerib kõnnitee või kergliiklustee ära, näeb, et tuleb jalakäija või ratas või e-ratas ja ta jääb lihtsalt sinna ette passima ja ootama, millal tekib võimalus sõiduteele keerata.
Mida sa targutad siin? Ülesande püstituses selgelt arusaadav, et auto jaoks oled sina kõrvalteel ja tema peateel kui pole reguleeritud teisiti. Rattaga lendad üle kapoti, tõuksiga aga peadpidi vasta autot, videomaterjal ja pildid toodud kuskil eespool. Tõuks on ohtlik asi liikluses ja eriti ohtlik on ta igasugu lubadeta vendade käes!
Üldiselt on see A66 toodud näide, et sa sõidad pool ülekäigurada kinni ja jääd sinna passima, sigadus. ta küll mainis, et jalamehi näed, lased üle, aga tegemist on tegelikult ohtliku olukorraga, kuna autojuht keskendub sellistel juhtudel edaspidi sõiduteel liikuvatele autodele ja võib sobiva augu tekkimisel hakata liikuma nii, et ta ei veendu enam selles, et jalakäijaid ei ole talle ette astumas. eriti kui paremööret tehes vaadatakse pigen ainult ühe suunas.
See on väga levinud situatsioon, et auto seisab niimoodi pooleldi juba ülekäigurajal ja juht jälgib sõiduteel liiklust. jalajäijal või ka tõuksiga liikujal ei ole nagu kuskile minna, astutaks/sõidetakse auto eest läbi ja siis üks hetk hakkab auto liikuma nii, et juht üldse ei veendu, kas äkki mõni jala liikuja või tõuksiga liikuja ette ei jää. no ja siis kui ärgatakse äkki, siis esimene reaktsioon on selline, et näe see tõuskivend tuli ootamatult ja kiiresti ette.
Autojuht peab autoroolis linnakeskkonnas alati lähtuma põhimõttest, et jalakäijate ja kergliiklejate osa peab olema väga ettevaatlik ja sellest ei ole midagi, kui mõnele autole peateele keerates liiga napilt ette keerad vms. Ja sebrat kinni ei sõideta, kõnniteed ja rattateed normaalne inimene ka ei blokeeri aiast või kõrvalteelt välja sõites ära. sinna sõidad siis kui kellegile jalgu ei jää ja saad kohe sõiduteele välja keerata.
Kui see jõukohane ei ole, siis pole koht autoroolis
Jah, täitsa levinud situatsioon, seepärast ei tohigi ülekäigurajal seista vaid pead kogu aeg vaises liikumises olema. Siis äkki jõuab kogenematule või muidu debiilikule kohale, et äkki peaks ikkagi auto tagant läbi minema.
See on paraku võimatu mõnes kohas. Seega igasugu liiklusspetsid vuttvutt tööle. Kui pole võimalik muudmoodi, siis tuleb kas tänav teha ühesuunaliseks või kaotada ülekäigurada koos rattateega sealt.
reegel on ok ja see on tehtud nõrgemate osapoolte kaitseks liikluses. Selle A66 toodud T ristmiku juhtum on ju sisuliselt olukord, kus ülekäigurada on jalakäijate ja ka seal liikuvate tõukside jaoks peatee, nagu kõrval minev sõidutee. Seega on ju loogiline, et autojuht ei topi ka enda auto nina sõiduteele enne kui ta ei ole veendunud manöövri ohutuses. Puhtalt autojuhi asi, kuidas ta selle olukorra lahendab. See ei vabanda, et mul ei olnud enne võimalik näha. Siis ongi autost välja ronimine ja vaatamine. samamoodi nagu rattur peab ratta seljas teatud kohtades maha tulema.
Samamoodi on täisvastutus kuskilt hoovist heki või majade vahelt välja sõitval autojuhil. See, et sa ei näe ja siis sõidad pimesi senikaua ikka edasi, kui nägema hakkad, ei ole ohutu ega ka lubatud.
Mida sa jahud nüüd. Isegi stoppjoonest ja stoppmärgist tuleb edasi veereda kuniks nähtavus mõlemas suunas olemas, mine lube tegema pagan võtaks... Kuuldavasti on need sul olemas aga ilmselgelt pead uuesti läbi käima selle asja.
Seda, mil ülekäigurada ja jalgratta tee on peatee, olen ma siia juba välja toonud seadusest, ära heieta.
Harime Rallisõitja Jaan i
Ülekäigurajale tohib sõita vaid siis, kui juht on kindel, et tal ei tule sellel seisma jääda.
kahjuks liiklust reguleerib Liiklusseadus mitte talupojamõistus
§ 20. Sõiduki peatamine ja parkimine
(1) Juht ei tohi peatada ega parkida sõidukit nii, et see võib sulgeda teiste sõidukite liikluse sissesõiduks või väljasõiduks hoovi, garaaži, õuealale ja teega külgnevale alale ega takistada jalakäija liikumist ülekäigurajal ja ristmikul kõnniteede kulgemise suunas.
ja nüüd päeva nael:
§ 2. Mõisted:
52) peatumine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Peatumiseks ei loeta sõiduki seismajäämist liiklusvoos või liikluskorraldusvahendi või reguleerija nõudel;
Mulle kardan, et sa ülehindad väga tugevalt, mida tõuksi või rattaga võib "rattateel" teha. Sina pead absoluutselt igal pool tee ületama jalakäija tavakiirusega. Ja mitte ainult pimedatel nurkadel, vaid igal pool, ka keset kilomeetrite ulatuses tühja steppi. Ei piisa sellest, et sa enne pimedat nurka hoo maha võtad ja veendud, et seal taga kedagi ei ole. Enne teisele poole teed jõudmata ei tohi sa hakata kiirust uuesti lisama. Ma ise ei oleks üldse kindel, kellel seal tagatipuks eesõigus oleks.
Kui sa seda ei tee, siis puuduvad autojuhil sinu suhtes igasugused kohustused.
Samamoodi on hoovi väljasõitudega, kus jalgrattur või tõukerattur on kohustatud valima kiiruse, mis võimaldab hoovist välja sõitnud autoga kokkupõrkamist vältida. Autojuht peab talle teed andma, aga nagu selle seadusemuudatuse seletuskirjas ilusasti räägiti, tal on lihtsam nendele teed anda, kui kokkupõrke ärahoidmise eest vastutab puhtalt jalg/tõukerattur. (See on see § 32-1, lõige 2, iseasi, kes see suudab välja mõelda, et sellega just seda on silmas peetud.)
Liiklusseadus:
§ 35. Juhi kohustused jalakäija, jalgratturi, kergliikurijuhi, mopeedijuhi, pisimopeedijuhi ja robotliikuri ohutuse tagamisel
(8) Ülekäigurajale tohib sõita vaid siis, kui juht on kindel, et tal ei tule sellel seisma jääda.
Liiklusseadus
§ 21. Sõiduki peatamis- ja parkimiskeeld
(2) Sõidukit ei tohi peatada:
5) kohas, kus peatatav sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise või takistab jalakäijaid;
6) ülekäigurajal, jalgrattatee või jalgratta- ja jalgtee sõiduteega lõikumise kohal või lähemal kui viis meetrit enne neid kohti, kahesuunalise tee vasakul poolel peatudes aga lähemal kui viis meetrit pärast neid kohti ning jalgrattarajal;
§ 58. Sõitmine reguleeritud ristmikul
(3) Foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni.
Autojuht ongi veendunud et ülekäigurajal ei pea seisma jääma. Sest senise praktika põhja - neljapäeval kell 19.04 pole selles kohas kunagi pidanud seisma jääma.
Või millises seaduses on ära toodud kriteeriumid et mismoodi see "veendumine" peab toimuma. Kui keegi räägib et tuleb seisma jääda et nurga taga vaatamas käia eeldab see et nurga tagant tulijad liiguks aeglasemalt kui autojuhil kulub autosse tagasi minemiseks, turvavöö kinnitamiseks ja ülekäigurajale sõitmiseks. Ehk oluliselt aeglasemalt kui purjus tõuksirattur.
Nagu kadund Kirill Teiter ikka vahepeal meelde tuletas - liiklus on isereguleeruv mehhanism. Pole vaja seaduseraamatust näpuga järge ajada . Seda veel olukorras kus seaduse on teinud mingi keskpärane nõunik ja seaduse vastuvõtjate helgemad pead olid parasjagu riigikogu puhvetis. Muidu tuleb jälle samasugune ajalehti täitev diskussioon et kas ühissõidukli rajal sõitev takso peab vedama mitut reisijat või piisab ühest (reisijaid vedav takso)
Niisuguses kokkupõrkes on autojuht süüdi muus rikkumises (kui ta ülekäigurajale seisma jäi, peatumine on hoopis teine paragrahv) ja jalgrattur liiklusõnnetuse põhjustamises (kui ta peatunud sõidukile otsa sõitis). Jalgratturil on kirstus suht savi et kas ta on seal õigusega või mitte, kõike muud saab remontida.
Rallisõitja, milline sõna mu lauses: ülekäigu peal peab vaikselt veerema, nüüd arusaamatuks jäi? Ütlesin ju ja lisaks leidsid ise ssadusepügala ka ülesse, mida sa vaidled ja targutad siin?
Deus ütleb: "Jah, täitsa levinud situatsioon, seepärast ei tohigi ülekäigurajal seista vaid pead kogu aeg vaises liikumises olema. Siis äkki jõuab kogenematule või muidu debiilikule kohale, et äkki peaks ikkagi auto tagant läbi minema."
Sellist situatsiooni ei tohi tekkidagi, et sa ülekäigurajale vaikselt veered ja takistad ülekäiguraja ületajat, kes peab siis otsuatama, kas ta läheb auto eest või tagant läbi. Sa võtad hoo maha, vaatad, et kedagi üle laskma ei pea (selles veendud enne sebra, kas vaikselt veeredes või peatudes) ja sebrale sõites viid manöövri lõpule nii, et sa järgmistele jalakäijatele või kergliiklejatele jalgu ei jää.
Elu pole ei seadusepakk ega arvutimäng, elu on elu. Nägid siberia kirjutist Teiteri sõnade kohta? Loe veel kord ja mõtle järele!
Kui tõuksilendur aru ei saa, et sellest autost ta eest mööda ei jõua, siis haiglas on aega vaateid korrigeerida, nii lihtne ongi.
Pimesi ei tohi mitte kusagil sõita, see peaks nõrgemale osapoolele eriti selge olema.
Isegi juhul kui keegi peaks suutma autojuhi süüdlaseks vaielda, siis autojuht maksab trahvi ära, tõmbab kriimudele värvi ja elu läheb edasi. Tõuksimees/laps kurvemal juhul ei pruugi enam kunagi käima hakata. Juba seepärast soovitan vaiksemaks võtta! Loll eeskuju nakkab palju paremini kui tarkus miskipärast.
Meil on ammu 21 sajand juba. See on ka põhjus, miks liiklusseadusesse on sellised reeglid jõudnud, see, et ülekäigurajal seisma ei jääda, on vist aastast 2021 seaduses. Kui ajada praegusel ajal sellist juttu, et jalakäija ja kergliikleja vastutagu enda turvalisuse eest ise sest autojuht ju ise avariis kannatada ei saa, on eelmise sajandi 80date suhtumine.
See reegel oli juba siis, kui mina lube tegin ehk eelmine sajand. Kunagi ei ole tohtinud ülekäigu rajal seista, veere kasvõi 1cm sekundis aga seista ei tohi. Ise tõid seadusest selle välja takkapihta. Ära enam peale võta või pane see foorum suletuks tänaseks parem.
Jaan ei saa lihtsalt aru, et ta propageerib valearvamust. Ja ei saa aru sellestki, et ka jalakäijal on ülekäigurajal kohustused. Rääkimata 5-6X kiiremini liikuvast elektritõuksist.
Probleem pole ju selles, et autojuhid ei lase üle ülekäiguraja käia või sõita. Probleem on arututes tolgustes kiire ratta lenksu taga.
Mina soovitaks autojuhtidel olla mõõdukalt viisakas tõuksurite vastuja oma õiguste järgi talitada. Loomulikult vastastikune viisakus on väga ok. Asi on selles, et kui mõni juht laseb tõuksuril hooga üle sebra lennata, siis järgmine ei pruugi ja ongi olemas. Tekib vale arusaam ohutust sõidust.
Minul on tunne, et suur osa ei teagi kohustustest midagi. Kui oled osav juht, siis pole tõuksurile keeruline oma õigusi jõuga demonstreerida. Kõik jäävad terveks, kuid mõnel veidi aega käed värisevad ning jääb meelde.
Suht kummaline om mõelda, et eeloleval suvel saab kindlasti vigastada u. 300 nooremat inimest, kuid sellel lastakse lihtsalt toimuda. Ja siin räägitakse ”mis sajandil me elame”. Ainuõige oleks keelata piirata, kuni on vastav infra, kui see üldse võimalik on. Mõistlikud linnad on Euroopas ka seda teinud.
vaatenurk sõltub sellest, millega keegi liikleb. tõuksidega hooletu sõitmine on kindlasti probleem, aga kas see on suurem kui suurema ohu allikaga liiklejate põhjustud ohtlikud olukorrad?
Mina isiklikult näen iga päev oluliselt rohkem autojuhtide poolt korda saadetud rikkumisi (ma ei loe rikkumisteks seda, kui tühjal tänaval teeb auto tagasipöörde üle topetjoone või jalakäija ületab punasega tühja täna).
See sama ülekäigurajale "parkimine" - näiteks Nõmmel Dineri söögikoha juures Lootuse pst otsas. Seal on teisel pool vabakat kool, bussipeatus lapsed liiguvad ja on täiesti tavaline, et seda ülekäigurada ei pea autojuhid nagu millekski. kui just parasjagu keegi ülekäigurajal otse ees ei ole, siis sõidetakse kas pool ülekäigurada kinni või auto ninapidi täitsa vabakani, blokeeritakse kogu ülekäigurada ja siis jäädakse sinna passima. Seal on võimalik rahulikult oodata ülekäiguraja taga, oodata millal foor vabakal liikluse kinni paneb, siis alles alustada manöövrit. aga ikka on vaja ronida sinna ette ja loota, et äkki on liikluses auk ja saan kiiremini vabakale. bussile minejad või bussilt tulijad peavad siis mõistatama, mida selle autoga peale hakata, kas minna eest või tagant, tihti on seal mitui autot järjest ja on oht, et keegi keerab ka veel vabakalt Lootusele.
tõukerattaga või rattaga on seal sama dilemma, ümber auto tagant tihti minna ei mahu ja siis on auto taga ka vaateväli piiratud, kui mõni Vabakalt Lootusele keerab.
Kui tõuksiga sõitjate tekitatud ohtlikud olukorrad on meil ilusti fookuses, igal pool on kajastused, siis seda, et autojuhid ei pea paljusid reegleid mitte milleski, sellest on juttu vähe.
Pärast autost loobumist ongi nüüd tõuks Tallinnas minu igapäevasõiduk. Kiiver on alati peas. Jah, ma ei tule ülekäigurada ületades tõuksilt maha, kui autot läheduses ei ole. Jah, ma tulen tõuksilt maha ja ületan ülekäigurada kõndides, kui auto onnläheduses, sest see annab mulle eesõiguse ja tagab ka otsasõidu korral paremad võimalused vaidluses. Samas on Tallinnas kahjuks autode valesti parkimine, kõnniteedel autoga sõitmine, kiiruseületamine ja punase fooritulega ristmiku ületamine täiesti tavaline. Õhtul lahatakse Err UV faktoris Tallinna liiklust, ka tõuksidega liiklemist. https://fb.watch/jyGgppapvR/
Vaatan seda saadet ja üks veidrik seal ei saa millestki aru peale endale päheõpitud jutu. Homme ja homme, tehke kohe nii nagu mulle meeldib. Nii ei ole võimalik ja näitab ülimat egoistlikku Pärtelit. Mina jälle ütlen, et ei ole ilus tulla uue asjaga linnapilti ja hakata kohe fundmentaalseid muutusi nõudma.
Käi jala, kui muidu ei oska.
Tallinnas kasutab autosid ca 50% tööealistest. teine pool tööealistest ei kasuta, eakatest kasutab autosid vähemus ja pakun, et alaealistest enamus on ka sellised, keda autoga igapäevaselt ei veeta autoga, ise nad nagunii ei sõida. Tänavapinnast kasutavad aga sõiduatod vähemalt 80%.
Miks enamus peab kannatama vähemuse pärast?
Mis kasu saab Tallinna elanik, et valglinnstujad pressivad iga päev Tallinnasse tööle autoga, saastavad linnaõhku, tekitavad müra ja lõhuvad linna tänavaid?
Miks peab bussiga sõitja istuma sõiduautodega koos ummikus?
Eestist rikkamates riikides sõidetakse autoga linnades palju vähem ja muud liikumisviisid on palju paremini välja arendatud. Euroopa ühes võimsamas riigis Saksamaal sõidavad linnas autoga peamiselt töötud immigrandid näiteks.
Ma olen Eestis keskmiselt oluliselt jõukam inimene, maksan makse korralikult ja mul on vähemalt sama suur õigus nõuda, et Tallinnast saaks päriselt ka nö roheline normaalse elukeskkonnaga kaasaegne linn.
Autotransporti eelistav linnakeskkond on 50-60 USA teema ja 80 nõukogude liidu aja teema.
Neile on kordi selgitatud, et autofoorum on nende juttude jaoks vale koht. Kui ei saa aru, siis ei saa, meil pole siin kasvatusasutus ju. Läheb kustu liigne plära ja kogu lugu.
Jaan, kas sul on tee peal ruumi vähe või? Prokurör paneb juurde. Sõida ja ära nurise, keegi ei hakka ainult sulle eraldi rada maha joonima.
Saigonis või kuskil mahuvad kõik sõitma, Bakuus olen ise ka sõitnud ja kaherealisele teele mahub viis rida julgelt nii et kellelgi kuhugi vastu ei lähe.
Küsimus on, kuidas linna ja riik on transpordivõimalused kujundanud. Kui Sa soosid isikliku autoga sõitmist, siis sa seda ka saad. Kui annad eesõiguse läbimõeldud ühistranspordile (ja selle eest tuleb küsida raha, et mõni autoga ainult sellepärast edasi ei sõida, et tasuta asjadel on selline vaestemaja mekk juures), siis selle kasutus hakkab suurenema. Tartu ühistransport on selles osas hea näide, kus on vaeva nähtud (ei ole tasuta) ja kasutus on oluliselt kasvanud.
Sama on kergliiklusega.
Siin autofoorumi inimesed ei saa võibolla ka aru sellest, et ega väga paljud autoga igapäevaselt liiklejad ei ole väga õnnelikud selle üle, et nad kõige saastavamat liikumisvahendit kasutavad, aga alternatiivid on Tallinnas lihtsalt viletsad.
Mul kolleeg kolis aasta tagasi perega Berliini elama. Tallinnas sõitsid linnas autoga, Berliinis ei ole selle mõtte peale tulnud, et linnas autot vaja oleks. Küsimus on puhtalt, mis alternatiivid on. Teised tuttavad elavad Pariisis, vedasid alguses ka auto sinna harjumusest. tõid poole aasta pärast Eestisse tagasi, et pole vaja. Eks taustal on seal lisaks heale ühistranspordile ja rattaga sõitmise võimalustele ka see, et autoga on seal tülikas, Berliinis samuti. Ka Tallinnas on vaja tekitada olukord, kus autot ei ole vaja, vähemalt igapäevaselt linnas või linna ümber tööle-koju käimiseks.
Kui rahvast täis buss seisab hommikul ummikus, kuna tänav on keskmiselt 1,5 inimest autos blokeeritud, siis see on ju sigadus kogu linna liikluskorralduse poolt.
No krt, küll peab seal saksas ikka palju töötuid immigrante olema, et kõik linnad hommikuste ja õhtuste tipptundide aegu tänavad täis on. Rääkimata kiirteedest. Ja küll need immigranid näevad valged ja europiidsed välja. Oled sa Jaan üldse Saksamaale sattunud? Kuradi haiget juttu ajad. Jah, seal on rohkem ratta ja kergliiklus teid.
Lisaks, mida on Jaan teinud, et ühistransport ja kergliiklus Tallinnas paraneks? Milliseid ettepanekuid oled teinud? Tundub, et peale autofoorumis kidisemise pole midagi võimete.kohast
pole mõtet lahata seda, mida keegi on oma silmaga turistina või autoga läbi sõites kuskil tänaval näinud. see, et tänavad on kuskil linnas autosid täis, ei ütle midagi selle kohta, kui suur osa linnaelanikest mingit transpordiviisi kuskil igapäevaselt kasutavad. otsi ise välja Saksamaa kohta andmed, palju on mingis linnas elaniku kohta autosid, palju jalgrattaid, palju inimesi kasutavad ratast või ühistransporti või autot igapäevaselt.
Tallinna linnale on igasugu eksperdid ammu kõik head kaasaegsed liikluskorralduse plaanid ära teinud. Isegi Tallinna Arengustrateegias on põhimõtted sees, aga tegevus on sigaaeglane, kaootoline ja andmed näitavad, et liigutakse vastssuunas soovitule (ühistranspordi kasutamine väheneb, autosid tuleb juurde). https://strateegia.tallinn.ee/liikuvus
Eile alles Muponaudid lasid hunniku valesti parkivaid masinaid minema vedada mu oma silme all. Veeti ära sealt, kus ei ole lubatud märgiga kõnniteel parkimine ja lisaks ka need, kes ignoreerivad ristmikust 6 meetrit reeglit. Ehk siis ära muretse, autodega on asi palju parema kontrolli all.
See vanainimese surma saamine on üks teema. Lisaks reaalselt kõnniteele ja ka nendele rattateedele (kus sõidavad ka tõuksid) sõitvad autod takistavad seal liikumist, piiravad nähtavust ja põhjustavad ka õnnetusi, kus kaubiku tagant astub keegi välja ja samal ajal tuleb keegi tõuksiga jne.
UPSi või Posti buss ei roni USA-s sul mitte kuskil kõnniteele, neil on uksed tehtud paremale poole, peatuvad sõiduteel, juht tuleb paremalt välja, viib paki ära jne. kõik kaubikud ja muud kullerid saavad samamoodi teha. ohutuled peale ja olemas. Ja ratta punasele rajale sõitmise ja peatumise keeld peaks samamoodi olema. Sõiduteel peatudes kellelegi nõrgemale ohtu ei tekitata ja keegi ei kannata.
Kuidas see tõuksiga ikkagi seotud on, mis rahva vahel samamoodi tiirutab ja vanainimestele otsa sõidab ning sellega nende puusa ja/või vaagnaluid purustab?
otseselt, Tallinnas puudub rahuldav rattateede võrk, mis tingib selle, et rataste ja e-tõuskidega pressitakse kõnniteedele. Iga täiendav nähtavust ja läbipääsu piirav objekt, mis kõnniteedel on, tekitab ohtlike olukordi juure. Kiirused on erinevad jne.
Muu maailm saab väga hästi aru, et probleem on tõuksijuhtides. Meie omad siin aga klähvivad aina valjemini ja nõuavad kurat teab mida. Miski siin ei klapi.
Ja kui kuskil kogemata ehitajale viie aasta jooksul paneel pähe kukub, siis paneme ehitused seisma? A,la kaubik ja vanainimene. Õnnetusi (juhuslikke ja harvu) juhtub alati ja kindlasti ka edaspidi. Sellest ei saa järeldusi teha. Järeldusi peab tegema asjadest, mis pidevalt korduvad, e.s. segased tõuksurid.
Jaan, ma nii puusalt tulistades palun, ma olen saksas ikka kordades rohkem käinud kui sina ja mitte turistina vaatamisväärsusi kaemas. Vaid tööd tegemas. Näinud elu kiirteedel, linnades erinevatel aegadel, silmad on mul peas ja nägemine prillita 5+. Vabu aegu väldin ma veetmast kiirtee äärsetes parklates. Pigem asulates, kus saan jalutada ja/või ujumas käia. Sakslane on väga autolemb rahvas, ise teen nalja, et "sakslasi" on nii palju, et magamiskohti pole piisavalt ning magavad vahetustega, need kes ei maga, need siis sõidavad ringi. Jalutamise ja rattaga sõiduga tegeletakse vabadel päevadel. Tööpäevadel on jalutamas tavaliselt vanurid. Rattaga sõiduga täiskasvanute seas nii fifty-sixty vanurite kasuks ja lapsed/noorukid. Koolide juures on palju jalgrattaid, ei saa salata, aga kliima neil ka parem, eriti lõunas. Täiesti tavaline on, et sõidetakse autoga maale, kuskil põllu serva pargitakse ära ja jalutatakse mööda kergliiklusteid või põlluvaheteedel. Samuti näen mis toimub ühistranspordis ja rongides. Ei pakata just inimestest. Üsnagi hõredalt sisustatud. Olen ka ise ühistransporti kasutanud, ei mingit trügimist, kuigi kellaaeg oleks pidanud olema.
Sakslaste ringi sõitmisest veel, ei ole just harvad juhused, kus sakslane ütleb, et lähen ja vaatan mis kiirteedel toimub. Ja lihtsalt sõidetakse. Vaene firmaomanik nagu ta on.
Selles suhtes on õigus, et saksas kauba laadimiseks kõnni või ratta teele ei pargita. Linnas liikluusvoos sõites pole harv juhus, kui sinu ees sõitev kaubik või käpik jääb seisma, ohukad peale ning hakkab kaupa laadima. Teised liiklejad ei signaaliga, vähi kätega ega anna juhile pasunasse. Meil oleks see mõeldamatu. Tööaeg pikeneks teiste juhtidega kaklemise võrra. Tavatu olukord oli, kus elurajoonis asuvasse kauplusesse viis kaupa haagisega käpik. Haagis jäeti tänava äärde ja auto aeti poe treppi, uks asus maja nurgas. Tagaluuk lasti trepile ja kaubavedu käis. Auto oli pargitud nii, et auto ja haagise vahelt sõiduauto läbi ei mahtunud. Autod seisid ja ootasid. Ei volitatud, signaalitatud ega midagi. Oodati. Elu ei jäänud seisma. Kellelgi ei lähe miljonidiil kaduma.
Et jalakäija on kõnniteel normaalne autoga surnuks sõita, sest mis ta ise ronib auto alla? - Ja muidugi taaskord: konkreetses asukohas ei olnud mitte mingisugust tarvidust kaubikuga kõnniteele ronida. See on tapmine puhtalt mugavusest.
Vahest katsuks nüüd tuua sisse mõned faktid? Kui palju üldse toimub neid puusa- ja vaagnaluu purustamisi?
Suutsin leida kellegi mingist uurimistööst, et 2021 toimus Põhja prefektuuris 6 tõuksi kokkupõrget muu kergliiklejaga ja ilmsesti need kõik ei ole jalakäijad. Ilmneb, et liiklusstatistika ongi sellisel tasemel. Vabalt on võimalik, et need paljukirutud tõukurid purustavad luid vähemal arvul jalakäijatel, kui samal ajal sõidetakse neid autojuhtide poolt ainuüksi kõnniteedel surnuks, väiksemaid vigastusi lugemata. Ja ei saa välistada, et see "luude purustamine" on nagu rohkem sinika moodi.
Kui sellised autodega tapmised on normaalne loomulik kadu ja midagi ei ole vaja muuta, siis need elektritõuksid on täielik sääse peeretus. Elektritõuksid lihtsalt ei ole jalakäijatele üldse ohtlikud.
Selles uurimuses oli vähemalt üks tore juhtum, kus ka elektritõuksi (nähtavasti tahtlikult) ramminud autojuht toimetati pärast intsidenti "valudega" haiglasse, sest kahte joobes tõukeratturit ei muutnud selline sundpeatamine väga õnnelikuks, vaid nad andsid talle peksa. Mõnel on siin huvitav kinnisidee, et tõukerattur saab autoga pihta saades kohe surma...
Mida need tõuksikaardid siis sinikate pärast haiglasse tiritakse, ja seda ikka suvel vaat et oma 10 päevad. Kuula/vaata vahel liiklusuudiseid ka, mitte ara tuhla ainult teadustõid. Laieneb äkki silmaringki.
Kõnniteel tagurdavate kaubikute ja prügiautode puhul aitab tagurduskaamera mis letis maksab alla 100 euri. Ma olen ise ka mõelnud et täiendaks endagi bussi natuke ja oleks saksa inseneridest targem aga ega enne vist ei pane kui keegi alla jääb :)
Tõukside puhul pole probleem niiväga mitte see et nad kedagi surnuks sõidavad vaid tõuksivennad sõidavad end ise kabelisse (ühiskonnale suht odav variant) või vigaseks (kallis ja koormab meditsiini ressurssi). Kui võtta võrdluseks tõuksirattur ja vaktsiinivastane siis tõuksimees põhjustab selles vallas suuremat hävingut.
Juhtusin eelmisel suvel käima Tallinnas Rammsteini kontserdil ja ainuke isik keda nägin kogu ürituse jooksul arstiabi vajamas oli tõuksimees. Ta oli pärast kontsetii Oru väravate juures ilmselt äärekivisse äsanud ja lebas lõhkise peaga tänaval. Ma ei hakanud sammu aeglustama, vaatepilt sama tavapärane nagu oleks kajakas merre sittunud kuid noorem rahvas juba kogunes, telefonide välgud sähvisid ja eemalt kostis kiirabi huilgamist. Tegelikult oli verd tänavatel ka D-terminalis kus soome sepad olid tahtnud teed laevale õgvendada. Läksid otse läbi sõidukite ooteala, sattusid teravate otstega aia taha ja veristasid üle ronides käed ära. Oleks muidugi piisanud ka 30 sammu mere poole minna ja teisaldatava ehitusaia sektsioon eest tõsta kuid vahet pole. Nad kiirabi ei kutsunud vaid loputasid haavu sealsamas ja Jim Beami viskiga.
Kuskil Londoni suuruses linnas on kiireks liikumiseks mõeldav kas metroo või helikopter, kõik muu on uimerdamine. Tallinnas pigem metroo lahjem variant ehk kiirtramm. Metroo võib kusjuures samuti maa peal paikneda, mõnes linna ta ongi osaliselt maa all ja osaliselt eraldi teetammil nagu elektrirong.
Efekt tekib sellest et ta sõidab üldisest liiklusvoost kiiremini ja eraldatiud teeosal kuhu muul transpordil (autod, jalgratturid, liinibussid, taksod jne) asja pole. Eraldamiseks piisab üldiselt juba rööbaste tõstmisest nii 50 cm sõiduteest kõrgemale. Madalamale võib ka aga siis suureneb hüppeliselt tõenäosus et mõni ajugeenius sõidab süvendisse ja paneb liikluse kinni.
Mingite eraldi rattateede loomine linna sees enamasti ruumi raiskamine ja kellegi hobi kinnimaksmine. Sõidetakse kas transiittänaval ja üsna kiiresti või nii 30 alas kus jalgratturite ja autode kiirused pea võrdsed. Kui jalgrattur või tõuksimees sisimas tunneb et suudab transiitkiirust hoida siis pole tal keelatud mõnel sellisel teel sõita. Kui ei siis jõuab samasse punkti ka mööda aeglasemaid kõrvaltänavaid.
Need "10" asja päevas kipuvad siiski olema rohkem nagu 1-2 omaette külili käimist. Jalakäijatele nende poolt mitte mingisugust objektiivset ohtu ei ole.
Eile oli ka ETVs mingi eriliselt sisukas jutusaade sel teemal. Vaino üritas saagi käima tõmmata, kuidas "jalakäijad on suures ohus". Politsei esindaja vastas selle peale, et tegelikult põrkavad kõnniteedel jalakäijatega rohkem kokku jalgratturid. Selle koha peal jäi teema soiku.
Kuna jalakäijatele kujutavad liikluses ohtu autod ja jalgratturite/tõukside poolt on oht marginaalne, siis midagi võiks minna nende jaoks paremaks, kui politsei tegeleks autojuhtidega ning liikluskorraldusega (näiteks autojuhtidele keerulised vasakpöörded ära keelata - konkreetselt miks mitte esimese asjana vasakpööre õnnepalee juurde). Kui politsei selle asemel hakkab suurte jõududega võitlema tõuksidega, lootuses vähendada kokkupõrkeid jalakäijatega 0,001% võrra, siis jalakäijate olukord saab sellisest prioriteetide paigast olekust ja politsei ressursi raiskamisest ainult halveneda.
viimaste kommentaaride pinnalt kumab jäbi, et autofoorumi rahvas ei toeta Mupo juhi ideed, et autoga kõnniteel sõitmine ära keelata - liiga järsk samm, autojuhid võivad solvuda ja neil on ebamugav, jagame parem tagurduskaameraid.
1200-1300 kcal päevas energiat kulutav Soomes elaja lisab, et rattateed linnas on kellegi hobi kinnimaksmine ja neid pole vaja teha. Isegi Soomes aastaid elades, mis on täitsa tänapäevane ja jõukas riik, on võimalik Maarjamaa pojal jääda oma mõttemaailmaga kuskile kaugele minevikku.
Statistikat ei oska lugeda, loeme uurimustööd - mine korra kiirabisse vabatahtlikuks :)
Kaks joobes tõuksivenda saatsid autojuhi haiglasse- veits vale juhi otsa sattusid küll, mu töökaaslased oleks maha lasknud seaduslikus korras, ma oma tegudest ei pajata.
Rallisõitja, sa pead natukene toitumiskoolitusele ja kalorite põletamise raamatu üle vaatama, su teadmised on aastast 80.
Lubadeta jalgrattur - a teeme testi, ma võtan ühe alumiiniumtoru ja tõmban sellega sulle roietesse otsaga nii 5m/s kiirusega, kui peale seda ütled, et marginaalne, siis ma nõustun sinuga. Sõbramehe poolest leiab mõne lenksu plastiku ka sinna otsa.
Siberia iseloomustas väga ilmekalt, miks just need tõuksid kõige hullemad on, rattaga sinna äärekivisse kinni ei jää.
See test ei näita selles mõttes midagi, et tõukeratturid lihtsalt ei sõida jalakäijatele heast peast otsa. Saad sa aru, et nad on ise sellest huvitatud? Erinevalt autojuhtidest.
Ma teeks ettepaneku hoopis testida sinu varasemat väidet, et jalakäijal pole mingit vahet, mis kiirusega talle otsa sõidetakse. Teeks katse, et mõni sinu sõpradest sõidab sulle autoga kõigepealt 30ga ja siis 50ga otsa?
Muuseas, ega sa ise juhuslikult pole mõnda jalakäijat ükskõik millega alla ajanud? Sinu suhtumine on jalakäijatesse on väga häiriv, eriti peaksid sa aru saama, et kui sa väntad rattaga, siis jalakäija on sinu jaoks jumal, ja igasugune vingumine mingite kõrvaklappide ja ükskõik mille pärast on täiesti kohatu.
Autojuhid ei sõida ka heast peast kergliikuritele otsa, mõtle enne kui ütled. Ja kabelimatsu saan ma ühe löögiga sulle tekitada ilusti, roie puruks ja kopsu ja õhkrind ja nägemist, teispoolsuses näeme.
Kas lubadeta jalgrattur on jälle puhkusele saadetud, et jälle internetis sõna võtmas, nojah, kvartal möödas, saab lõõgastuda. Kordi haige jutt, et autojuht sõidab heast peast ja tahtega kergliikujale/jalakäijale otsa. Müstika.
Jaan, kõige uuem tee mis meiekandis valmis tehti sai ühtlasi ka jalgrattasõidu keelu. Varemalt tohtis seal ka rattaga sõita või vähemalt polnud jalgrattasõitu keelavat märki. Nüüd on transiittee. Jupp Turu ringteest Raisio ja Naantali poole.
Paralleelset kergliiklusteed seal eriti polegi. Korralik "Tunne oma kodumaad" matk läbi külade ja metsade saab olema kui jalgratas ristiks kaelas on.
@deus
Jäi siberia varasematest postitustest silma kus ta raius, et saab päevas tugevalt alla 2000 kcal hakkama. Natuke arbuusi , veini, Rimi ahjuliha ja samal ajal veel päev otsa väljas toimetamist. Ja kõige selle juures eekujulik ülekaal ka veel. Milline rahaline kokkuhoid, kui saaks ise ka nii.
Saabki alla 2000 kcal hakkama. Arbuusi praegult ei ole ja vein on parajasti otsas kuid arvuta eilse päeva söök ise kokku:
Hommikuks kaks kohvi
Lõunaks 200 g tatraputru, 200 g sealiha ja kaks kohvi
Õhtuks 5 M-suuruses muna, 1 nii 100 g banaan ja 100 g juustu mida oli mugav ümber munade keerata et näppe ära ei määriks. Kuskil 100 g konjakit ja 100 g jõhvikamahla + vesi.
Mina küll rohkem süüa ei jaksanud ja päris ägisema võttis. Kas vähemalt 1000 kcal tuli täis? Täna suurt õues rapsimist ei olnud.
Ei ma küll aru ei saa mida te 3000 kcal ulatuses sööte kuid see on ammu selge et jalgratturid vohmivsd kuue mehe eest ja sellepärast Aafrikas ongi näljahäda.
"Autojuhid ei sõida ka heast peast kergliikuritele otsa, mõtle enne kui ütled."
Jutt käib jalakäijatele otsasõitmisest. Näiteks jalakäijate allaajamine ülekäigurajaga seotud nõuete jämeda rikkumise tagajärjel. Sealjuures ise veel kiites, kuidas talle mingid reeglid ei kehti, sest tema ei saa viga.
Saad sa aru, et tõukeratturid ei saa endale lubada samasugust süüdimatust?
no mida sa pasundad siin, et süüdimatus ja süüdimatus ja oskamatus. Ainuke süüdimatu stapea oled sina siin olnud kogu selle 15 lehekülje jooksul. Autojuhtide poolt tuleb ainult mõistust, kannatust ja kaastunnet, seletusi, kuidas päriselt liiklus toimib jne, mille peale sina vilistad lihtsalt ja jäärapäiselt ajad vastu küll silmsideme ebavajalikkuse ja küll füüsikareeglite mittekehtivusega.
Tõukeratturid "ei saa lubada" endale süüdimatust? Tule maa peale, nad isegi ei saa aru, et süüdimatud on, sa oled elusnäide sellest siin!
Selles suhtes õigus, et inimene juba alateadlikult tunneb ennast ratta või tõuksiga ebaturvalisemalt kui autos. Rattaga või tõuksiga sõites kujutab inimene ka paremini ette, mis ta endaga juhtub kui ta põrkab kokku jalakäijaga või teise endasugusega. Autoga sõitjal seda ohutunnetust ei ole - ta ei taju mingit ohtu endale, kui ta jalakäijast või ratturist kuskilt näiteks liiga lähedalt mööda sõidab. Juba sõiduato suurus tekitab autojuhis erineva ohutunnetuse. väikeautoga sõitja tunneb alateadlikult ennast rohkem ohustatuna ja paneb võibolla ka kaitsetumaid liiklejaid rohkem tähele.
Jaan, ära aja möla, kui inimene tunneks ratta või tõuksi seljas juba rohkem ohtu, siis nad ei kihutaks süüdimatult jalakäijate vahel ega kupataks pimesi sõiduteele ega kolistaks äärekivi taha maoli maha. Enamus tõuksureid /rattureid ongi süüdimatud. Kui neil oleks säilinud või arenenud mingi õhkõrn enese alalhoiu instinkt, ei oleks siin seda teemat ega jahutaks mingit pläma juba pea 15-st lehekülge. Siiski lõviosa autojuhte arvestab kergliikujatega, mida ei saa ratturite kohta öelda.
tuleb arvestada asjaolusid. Kui meil oleks autoteed sama kaootilised nagu e-tõukside liikumise kohad, auklikud, äärekivid ja läbisegi eri kiirusega liiklejad, siis oleks ju ka tavaline, et autojuhid lõhuvad löökaukudes autosid, rohkem plekimõlkimist jne. e-tõuksi korral tähendab löökauk või äärekivi erinevalt autost kukkumist ja tervise kahju. Kui e-tõuskiga sõitja seoses puuduliku infraga kukub ja ennast vigastab, või sõidab jalakäijale otsa, siis me parastame ja tahame ära keelata, aga kui auto lõhub löökaugus enda auto, siis me süüdistame linna, või kui auto ajab alla jalakäija, siis ei räägita autode keelamistest, heal juhul kiiruse alandamisest.
Rallimees ja lubadetamees on siin nagu lambaõiguslased hundikarja ees :D
Kujutate ette tallekest, kes vehib plakatiga "mul on õigus elada" ja hundid taganevad? Vaevalt küll. Aga just seda te teete ju...
jaan, vaata, seaduses on selline punkt, et sõidukiirus tuleb valida vastavalt sõiduki seisukorrale, omapärale, teeoludele, liiklusele, juhi oskustele jne. täpselt sama kehtib ka ratturite ja tõuksurite kohta. kisa käib ikka teie poolt, et te peate saama kihutada, nagu vändata jõuate, palju tõuksi käepide peale keerata annab. kui on ristmikud, äärekivid, jalakäijad siis ei tekita pedaalile maksium survet kereraskuse võrra ega keera tõuksi hooba lõpuni. see kuulub enese alalhoiu instinkti alla. autoga sõites sittade teeolude korral ka ei lükka ju akseleraatori pedaali põrandasse. on imbekaid, kes seda teevad ja saavad ka karistatud (loodusliku valiku näol).
mind autojuhina üldiselt ei häiri kui jalgratturid sõidavad tee peal, on seal rattatee sõidutee ääres, võtan neid kui kõiki liiklejaid muiste, sest kõik me peame ära mahtuma. saksas on ka kitsastele tänavatele joonitud ratta teed sõidutee servadesse ning tänavad on nii kitsad, et mööda mahuvad ealt ainult sõiduautod ilma, et peaks ruumi võtma jalgratta teedelt, veokiga pead sõitma ratta teel kui keegi vastu tuleb , aga mahutakse ära. paljud ratturid, nähes selja taga tulemas veokit või bussi, tõmbavad nad korra kõnniteele, ning veoki või bussi möödudes tulevad tagasi. Kui nii teed ei anta ja mööduda võimalik pole, siis tiksudki jalgratturi taga. ei jää elu seisma. see on liiklusviisakus. mõlema poolene. meil on mõlemil vaja õppida seda. kuigi sina nõuad siin ainuõigust ja sinu järgi juhendumist.
Natukene teemast välja aga on ka teine liik hipster-idikaid, kelle liikumisvahendiks on FIXY!!
Ehk vabakäiguta, ilma piduriteta üüber-ratas, millega siis uhkelt linnaruumis askeldatakse WACK!!!
Marko, eks autosõltuvus on nagu iga teinegi sõltuvus. Hirm ilmajäämisest tekitab surmahirmu. Linnas on aga elu autota täiesti võimalik. Väiksemate (auto) tõttu võib isegi elustandard hoopis paraneda. Selles küll tõuksi, minu igapäevast liiklusvahendit, mõtet süüdistada ei ole. Isegi rendiautod, mida vahel kasutan, ei ole kunagi vanemad, kui 2 aastat. https://novaator.err.ee/1608930107/professor-rohepoore-trans
pordis-vajab-humanitaarteaduste-panust
Küsimus ei ole mitte ohutunnetuses vaid dünaamikas. Kui ohutunnetus oleks välja arenenud hiiliks klassikaline tõuksirattur nagu kirikuvaras mööda seinaääri.
Ma ise sõdan samuti linnaliikluses mootorrattaga üldiselt kiiremini kui väikese autoga . Ja väikese autoga (Audi TT) kiiremini kui suurega (A6). Mootorrattaga on enda pea lõhki kukkumine üsna keeruline. Neil kelle turvavarustus maksab natuke rohkem kui ratas tahab juba ka üleüldiselt enda äralõhkumine oskust või halba õnne.
Probleem on selles et tõuksivennad üritavad teha samu sooritusi kui mootorrattur aga plätude ja t-särgiga, kõrvaklapid peas ja nina nutitelefonis.
Siis hakkabki vahe sisse kärisema. Kes tõuseb püsti , klopib riided puhtaks, sülitab ja läheb selleks korras koju ära ja kelle jaoks tuleb reanimobiili pidevalt auru all hoida.
M40 kas sa ei suuda kujunditest aru saada? Mul pole ratturite vastu mitte midagi, sõidan ka ise, kellegagi kokku ei põrka. Aga ma ei propageeri seda siin autofoorumis. Kui sellest aru ei saa, siis oledki see plakatiga talleke, kes nahka pistetakse. Verbaalselt muidugi. Autojuhid ei aja kedagi sihilikult alla.
- on üks hulk autoga liiklejaid, kes tõepoolest tunnevad hirmu, et neilt tahetakse sisepõlemismootoriga auto käest ära võtta, muuta sellega sõitmine kallimaks ja keerulisemaks
- suurem hulk autoga liiklejaid on sellised, kelle jaoks on auto lihtsalt liikumisvahend ja neil ei ole mingit emotsionaalset sidet selle liikumisviisiga.
- rattaga ja muu kergliiklusvahendiga liiklejad on samuti sellised, kellel ei ole mingit kinnisideed või emotsionaalset sidet selle rattaga või tõuksiga. nende motiiv võib olla kas parem elukeskkond, väiksemad liikumiskulud vms.
Kuna parem elukeskkond on kõikide huvides, siis tuleb panustada teisele grupile alternatiivide pakkumisega, et nad liiguks järgmisele levelile ja valiks auto asemel keskkonna suhtes mõistlikuma liikumisviisi.
On veel üks grupp, kellel on trobikond lapsi, ja kui autovõumalust ei oleks oleks vaid 2 varianti - elada kesklinnas kitsukeses korteris (vt ruurmeetri hinda ja kui autosid oleks vähem oleks see veel kõrgem) või siis oleks Eesti iive väiksem. Tõesti jaksaks selle aeglase ühistranapodiga, mis ei lähe tihti sinna kuhu vaja, neis mööda linna ringi kärutada.
Aga miks üldse elada seal, kus ei meeldi? Ei saa ju eeldada, et linnas pole autosid, müra jms. Eesti on piisavalt suur ja alati tuleb teha valikuid. Savikotil on kindlasti hunnik vabu pindu, linnulaul ja tõuksiga kihuta nagu hull, keegi ei ohusta kedagi, kuna läheduses polegi kedagi. Aga varsti ostad auto, suht kindel, ja lähed linna sellega. Ma olen siin kuskil ennegi öelnud, et üle ühe päeva pealinnas ma pole nõus kuus viibima ja ka 10000€ kuupalk ei muudaks seda.
@NiiNaa
Teie näide on see teine grupp, kellel on auto vajalik tarbeese. Neil võib olla vabalt, et autovaba alternatiivi ei ole mõistlik luuagi ja sõidavadki autoga.
@A66
" Savikotil on kindlasti hunnik vabu pindu, linnulaul ja tõuksiga kihuta nagu hull, keegi ei ohusta kedagi, kuna läheduses polegi kedagi. "
See on see bensiinipea (kindlasti veel talvel naastrehvi kasutaja) arusaam asjadest, minge sõitke oma rattaga või tõuksiga kuskil linnast väljas maal kus on ruumi :). Aga ise sõidavad autoga seal, kus ei ole ruumi, ohustades kaasliiklejaid jne. võiks ju ka käia linnast väljas autoga sõitmas, mitte risustada linnekeskkonda.
Küll Sa A66 oleks linnas tööl nagu 5 kopikat kui 10k keegi palka pakuks. Seda siis juhul kui Sa seal maal juba kuskil 7000 eur kanti ei teeni. Siis poleks tõesti võibolla olulist vahet.
