liialt keeruline on sellisele asjale vastata et tasub või ei tasu.siin on niipalju asju mis võivad seda tasuvust muuta ja mittetasuvust muut.mine ikka sinna kus sulle paigaldavad ja uuri kuid pea meeles et neil on suur huvi sulle seda müüa kuna asja hind on korralik ja ka kasum hea.nii et tee ise järeldused.
Mul ka maasoojuspump, töötab nagu vana mees. Õhu soojusmahtuvus on väiksem ja sealt väga palju võimsust kätte ei saa. Samas peaks ta odavam olema ja lihtsam paigaldada.
maa sees on temp ca +4 kraadi.kui õues on -10 siis me saame 14 kraadi maa seest kätte kuid sellel agregaadil on soojuskaod ja energiatarve.nimelt ei saa ta ilma elektrita toimida.kõige lihtsam näide soojuspumbast on külmkapp.
Vaatasin just järele: soe vesi 57 kraadi ja küttevesi 40, aga praegu ma mujal ei küta kui vannitoas. Max temperatuur oli vist 70 kraadi, aga sellel pole mõtet. Seda, kui palju maa seest kätte saab ei näita küll välistemperatuur, vaid see kui soe seal maa sees on( võib ka miinustes olla ehk külmunud maa) ja kuidas kompressor töötab, ehk siis maa seest tuleb näiteks null kraadine spirt, kompressor lajatab ta kokku näiteks pluss 40-ni, see annab sooja veele üle jahtudes näiteks pluss 30-ni, siis kui taastub normaalne rõhk, ongi spirt näiteks miinus 10 ja läheb maa sisse tagasi,et nullini soojeneda. Need numbrid siin olid täiesti meelevaldsed, mitte konkreetsetel arvutustel põhinevad, aga umbes nii see käib. Õhksoojuspumbas on töötavaks agendiks lihtsalt õhk. Joodikutele maasoojuspumpa ei soovitaks, sest sinna läks oma 150 liitrit spirti sisse ja võib kiusatus tekkida.
Minu maasoojuspump annab välja max.+55* soojusega vett.
to:KAKU
Seda ei arvutata niimoodi.Soojuspump tarbib tõepoolest elektrit.Aga tema kasutegur on 300...400%.Ehk siis 1kw el.energiat,mis ta kulutab,annab välja 3...4kw soojusenergiat.
to ints:tõin lihtsustatud näite ei hakka termodünaamikasse laskuma et inimesed ikka aru saaksid millisest agregaadist jutt käib.kunagi pakuti tehnoloogiat et teed oleks jäävabad .torud vertikaalselt maasse 20m ja liitium sisse.
Olen kuulnud sellist väidet, et aed ei taha kevadel roheliseks minna kui maaküte on. Ei tea kas väitel alust ka on. Kas maasoojuspump ei ole mitte suurema kasuteguriga?
Maasoojuspump on tõesti suurema kasuteguriga.Minul on 600 meetrit kollektortoru kaevatud 1,5m sügavusele maa sisse.Aed läheb täiesti ühtlaselt roheliseks (nii kollektori peal,kui kõrval).Nii,et see on külanaiste jutt (et aed roheliseks ei lähe).
Soojust võetakse maast. Järelikult maapind jahtub. Selle tõttu läheb kevadel muru haljaks nats hiljem. Samas toru on nii sügaval ja ta võtab soojust ka kõrvalt suurelt pinnalt nii, et läheb ühtlaselt roheliseks.
To Ints,
Ega ma väga täpselt ei tea, oli see etanool või metanool, aga sinine ta igatahes ei olnud ja juua ilmselt ka ei kõlba.
Antisoojuspump
Kõige kallim kuu oli tänavu jaanuar - mingid 2000 krooni elektriarvet, milles sisaldus küte(maaküttepump, veega põrandaküte);
soe vesi(maaküttepump, mida aitab suurema tarbimise juures 6kw tenn- nii need pumbamehed väidavad) ja kõik see kodumasinarida(nõudepesumasin, külmkapp, pesumasin, elektripliit jne) ning valgustus. Mul on küll mingi EE-lt küttepakett, kus öine elekter hästi odav ja seda maasoojuspumpa saab nii progeda, et ta rohkem öisel ajal möllaks. Ruutmeetreid on 197, aga kulusid aitab kokku hoida see, et naine ei viitsi eriti triikida(mina ei oska lihtsalt) ja lisaks elektripliidile on ka gaasipliit, kus kõik praadimistööd tehakse. Toasoe on stabiilselt 23 - mulle paljuvõitu, aga naine on rahul. Ja veel - saun on mul puukerisega, nii et sinna elektrit ei lähe. Suve elektrikulu ma lihtsalt ei mäleta - mingid 700 eeku kuus, ma arvan.
nimetage mind lolliks, aga siis see ei ole ju odav! mugav - nõus. muidugi kütab nagu vana mees, aga ostmine ja paigaldus? igasse tuppa elektriradika ostmine oli kordades väiksem väljaminek. nüüd kindlasti ütlete, et radikatega on õhk kuiv ja paha jne... aga kes mul keelab siis aknal tuulutusava jätta? lisaks radikatele kütan ahju ja siiamaani, enne viimast hinnatõusu, ei suutnud küll 2000-kroonist arvet teha. elektrit võtavad ka kaks põrandakütet, boiler ja muu endastmõistetav (vahel saab triigitud ka...) maja ca 160 ruutu. ja ma ei peagi ennast lohutama sõnaga "tasuvusaeg". eriti kui elektri hinnale kord aastas stabiilselt otsa keevitatakse. palun vaielge mulle vastu - kes siis kokku hoida ei tahaks.
Huviline
Mul on mitu sellist tuttavat, nagu sina. Kui saan näiteks midagi eriti soodsalt osta, siis nemad on seda veel kaks korda odavamalt saanud jne. Sama on neil elektriarvega - kui sellest juttu tuleb, on neil tingimata see kordades väiksem.
Eramu soojustus loetakse heaks kui KESKMINE energiakulu aastas on 200 kwh ruutmeetri kohta(sisaldab ka sooja tarbevett) - see teeks sinu 160 ruutmeetrises majas veidi üle 2600 kwh kuus. Ja see on aasta keskmine, jaanuaris peaks ainuüksi sellise maja kütmine võtma vähemalt 4000 kwh(ehk siis 31x24 tundi on taga 5,38 kw võimsusega radikaid ehk siis sul on üks 1 kilovatine radikas iga 30 ruutmeetri kohta, ei usu et seal liiga palav oleks)
passat 2000
Aitäh sulle! Ma ei ole statistikat tõesti uurinud, pole olnud ka millegagi võrrelda ja siiani arvasin, et talvel korraliku külmaga 1500-1600 elektriarve on VÄGA PALJU ning otsisin igasugu võimalusi, kuidas summat vähendada, ühena uurisin ka õhksoojuspumpa. Pigem pean siis rahul olema, et majal soojustus korralik. AHI samuti.
Ja ma kaldun arvama, et sa said minust valesti aru. Kordades. No offence...
Soojuspumba kasutegur sõltub välistemperatuurist (maapinna temperatuurist). Veebruaris, kui väljas kõige külmem ja kõige rohkem kütta vaja on kasutegur kõige kehvem. Kui maasoojuspumba torustik põhjaveeni ei ulatu ja kuiv liivapinnas ka veel, siis võib maapind torude ümber jahtuda torustikuga lähedase temperatuurini ja kasutegur 0-i lähedane.
Ise kütan tahkeküttekatlaga + soojussalvesti, talvel soe vesi tahkeküttelt, suvel elektriga. Köetav pind kuskil 130 m2 lisaks katlaruum keldris, mida ei küta. Talvel kulub kütet nii 900 kr/kuus. Aasta keskmine ehk 400-500. Täpset arvet pole pidanud, kuna summad väiksed. Miinuseks on see, et kui väljas alla -5, tuleb iga päev keldrisse minna ja tuld teha. Kui ilmad soojemad, siis korra üle 1-3 päeva (olenevalt välistemperatuurist).
to:xil
"Kui maasoojuspumba torustik põhjaveeni ei ulatu ja kuiv liivapinnas ka veel, siis võib maapind torude ümber jahtuda torustikuga lähedase temperatuurini ja kasutegur 0-i lähedane."
Nüüd sa paned küll väga mööda.Maasoojuspumba maakollektor ei panda kunagi nii sügavale,et ta põhjaveeni ulatuks.Teatavasti on PÕHJAVESI meil ca 40...90 meetri sügavusel.Maakollektor kaevatakse ca 1,2...1,5m sügavusele.Kollektori kontuuri torud ei tohi olla üksteisele lähemal,kui 1m.Kui torud jooksevad omavahel lähemale (näiteks majja sisenemise kohas),siis tuleb torud omavahel ära isoleerida.Minul on maja korralikult soojustatud,maakollektor on väga korralikult paigaldatud,vajalikus ulatuses korralikult isoleeritud,soojuspump töötab reziimis,mis lisa el.kütet ei tarvita.Maja on soe nii suvel,kui talvel.Pole vahet,kas väljas on 0 või -25 kraadi.
Kui mingi asja kasutegur oleks 400% siis oleks meil ammu leiutatud igiliikur.
Paar tuttavat on pannud tartud maasoojuspumba, algne investeering on väga suur, Õhksoojuspumpasid väga lihtne paigalada ja märksa odavamad. Miinuseks on neil mõlemil see, et nende nö kasutegur on "0" kui väljas korralik pakane, mida meil siin siiki vahel on, alles see oli, kui 3 nädalat järjest oli -20 ja isegi alla selle.. Asi selles, et selliste talvedega Ta ennast nö. tagasi ei teeni ja küttekulud(tavaliselt täiendatakse el. radikatega) on võrreldes tahkekütusega kütjaga mitmekordsed, ja nendee üksikute külmade talvede tõttu ta jääbki nii. Muidugi- tahkekütusega on omajagu jamamist...
Sinu teooria järgi ei tohiks siis puudega kütmine ka sooja anda,kui kasutegur on 0%.Teiseks ma imestan seda,mis mõtet on lisada soojuspumbale elektri radikaid?See peab ikka päris loll inimene olema.Võimalik,et sinu tuttavad on ostnud lihtsalt kõige odavama soojuspumba,mis ei anna nende köetavate pindade jaoks vajalikku energiat välja.
Sa võrdled täiesti võrreldamatuid asju.Ei ole mõtet võrrelda soojuspumpa kivisöe katlaga.Loomulikult on tahkekütusega kütmine odavam.Eriti veel siis,kui sul on vanast ajast juba maja koos katlaga olemas.Lisaks veel palju aega tahkekütusega mässamiseks.
Soojuspumpa võib võrrelda elektri küttega ja mingil määral ka vedelküttega.Just oma mugavuse ja paindlikkuse poolest.Kõige soodsam oma soetushinnas on loomulikult juhe seina ja elektri radikas külge.Sellele järgneb vedelküte,soojuspump on oma soetushinnalt kõige kallim.Ekspluatatsioonikulud on aga täpselt vastupidised:elektriküte ja vedelküte-kõige kallimad,soojuspump kõige soodsam.
Puudega kütmise kasutegur ei ole "0" El. radikad, seetõttu, et pika pakase järel ei suuda soojuspumbad(nii õhk, kui maa) esiteks piisavalt sooja anda, tesieks nende kulu energiale läheb mingist hetkes isegi suuremaks, kui seda oleks küttes elektriga-radikatega, ehk siis mingist hetkest(temp) annab tavalise radika puhul 1kw elektrit rohkem sooja, kui maasoojuspump, ja kui sul on suur maja, siis lisakütmine läheb üsna kulukaks. Muidugi ei ole selliseid talvi, kus palju ja pikalt külma just vägapalju.
Mis puudutab tahkekütust, siis Ise eelistan puidukütet, siiski igast päevast võtab see oma 10 minutit. Soetuskulud pea 2x väiksemad, kui maasoojuspumba puhul. Arvestades, et puiduküte on mitte rohkem, kui 10% kallim(nn poest ostes puit), kui maasoojus, siis enne lõpeb maasoojuspumba ressurss, kui see soetuskulude hinnavahe tasa teenitakse, ja seda isegi puitu nn. ametlikult ostes. Loomulikult on erinevatel inimestel erinevad võimalused, aga omad puud teen oma metsast, kus kuludeks paar km transporti ja saebensiin;) Arvestades oma metsa eest tasutava maaamaksu, seabensiini, õli, sae hooldust ja transpordikulu, usun, et mu sooja hind on ca 3X odavam, kui Sinul:)
Ainult puuraiumisest peab oskama mõnu tunda;)
Tööd on rohkem, aga täitsa lahe on teinekord saega metsas mütata ja suvel puid raiuda, omaette ettevõtmine..
Ise eelistaksin pigem antud variantidest õhksoojuspumpa, mille soetusmaksumus mitu korda väiksem, vajadusel kasvõi mitu neid, et suures majas ühtlane soojus oleks ja täiendaksin seda kaminahjuga...
to:Katsetaja.
Sa võrdled ikka ja jälle võrreldamatuid asju.Loomulikult on puudega kütmine ODAVAM.Mitte keegi ei vaidlustagi siin seda.Aga puudega kütmine on oluliselt ebamugavam-sa pead tegema puid (lisaks sinu poolt toodud otsestele kuludele ei arvestanud sa enda AEGA-mis näiteks minul on üsna kallis),sul peab olema koht,kus puid hoida,suvel pead sa tarbe soojavett tegema ikkagi el.boileriga,kivipõrandaid (saun näiteks)kütad elektriga jne.Soojuspumbaga selliseid muresid ei ole.Mul on maja (köetav pind ca 290m2)kogu aeg soe,kogu aeg on olemas soe tarbevesi (nii suvel kui talvel).Koju tulles on maja soe,ma ei pea hakkama katlakütjat mängima.
Kui sinu mõni tuttav väidab,et ta peab el.radikaga juurde kütma,siis on tema küttesüsteemis midagi valesti tehtud.
Tänapäeval ei ole enam nii,nagu vene ajal-paneme sellised radikad ja torud seina,mida kuskilt ära nihverdada oleme suutnud.
Tänapäeval tehakse kõigepealt KÜTTEPROJEKT,milles arvutatakse välja hoone soojusvajadus (küte+soe tarbevesi).Selle projekti arvutamisel võetakse aluseks hoone arhitektuur,tubade asetus,hoone soojustus,akende asetus,põrandakütte puhul ka põrandakatte tüüp.Samuti arvestatakse hoones elevate inimeste arvu.Selle alusel arvutatakse välja hoone soojusvajadus.Edasi tehakse küttesüsteemi tehniline lahendus,kus võetakse arvesse küttekolde (katla)tüüp (kui suure temperatuuriga vett suudab ta välja anda),samuti kasutatavate radiaatorite tüüp (radikad on erineva soojuseraldusega).Kõike seda arvesse võttes arvutatakse välja küttetorude optimaalne paigaldus ja küttetorude läbimõõt,samuti nende soojustus.
Kui kõik see on õigesti tehtud (ja minul on õigesti tehtud),siis ei ole mitte mingit muret ka talvel -30* pakasega.
Tuleb siis Intsule appi asuda........
Maasoojuspumba soetuskulud on suured ja tasuvusaeg väga pikk, see on selge. Kuid kui asi juba kord paigas on, siis on ekspluatatsioon üks mugavamatest ja puhtamatest. Ei pea kusagile küttepuid varuma ja vara hommikul tuld tegema. Puhas, pole kärssavat korstent.
Isiklikud tarbimisandmed maasoojuspumpa kasutades järgmised:
- tarbimine 01.12.03 kuni 01.09.05 s.o. 22 kuud kokku 18 300 kWh. selle hulgas on ka majapidamiselekter ning valgustus;
- köetav pind 150 m2; soe tarbevesi soojuspumba baasil;
Kokku teeb see siis ~830.- kuus keskmise arve kogu majapidamise elushoidmiseks ja aasta keskmiseks väga ümmarguselt 10 000.-. Kas on palju või vähe on igaühe enda otsustada.
Rääkides õhksoojuspumbast, siis soovitaks kaaluda võimaluse korral õhk-vesi soojuspumpa, mida toetab külmemal ajal kesküttesüsteemis elektr-, õli- või puuküttega katel.
Gaasikatla omanikel pole mõtet mind kritiseerima hakata, sest hetkel on gaasiküte minu arust kõige mõistlikum siiski. Aga mis teha, kõikjal lihtsalt gaasitoru ei ole ja balloonigaasi küttesse suhtun skeptiliselt.
Ma väidan lihtsalt et mõned asjad alluvad füüsikareeglitele: mingist temperatuurist lihtsalt on ta kasutegur väga madal, auto, mis ehitatud sõitma max kiirusega 150km/h ei suuda kohe kuidagi sõita kiirusega 250km/h.
Enne väitsid et hilisem kasutuskulu on kõige odavam just maasoojuspumbal. Tean jah, et paljudel on kombeks arvutata oma kulutatud aeg samuti nn. kasutuskulude hulka, sellisel juhul kinnitan, et igal inimesel on kasulikum omale võtta koristaja, kes hommikul su järelt voodi teeb, sulle söögi teeb ja su autot juhib jne. Teisalt, ku arvestatakse ametlikult praeguse el hinnaga maasoojuspumba kasutusel 150m2 se maja küttekuludeks ca 5000-6000kr, siis puiduga küttes tuleb sama suure maja summa ca 4000 aasta, ehk võin ju selle 1000kr+ alginvesteering-kuni 50000kr eest neid nö töötunde lubada.
Suvel ei pea tarbesooja tegema el boileriga, kütad harvemini ja ei lase vett lihtsalt ringlusse, korralik akumulaator hoiab vett väga kaua soe ja soojenemine on suht kiire, kui sa radikates seda vett ei jahuta, pealegi kütan vett veel saunakerisega... Kuigi jah, El spiraal on sees jah. Kui on korralikult välja ehitatud küttesüsteem siis isegi miinuskraadidega ei pea tihti kütma tihedamalt, kui ülepäeva, eriti, kui kaminatuld nagunii toas tahad näha, mida enamused ka maakütte kasutajad tahavad, seega puid varuvad nad nagunii. Katlakütmine võtab ca 10 minutit päevas, mil korra hommikul ahju "tangid".. Jutt, et -30 ga sul kütab, võib ju olla õige, kütab siis, kui see -30 on päeva ja järgmised päevad juba märksa soojemad on, aga siis on sul soojuspumba el. tarve suurem, ehk siis kasutegur tavalistest radikatest märksa kehvem, kui ma ei eksi, siis piir on olenevalt külma pikkusest kuskil -10ringis, kus tema kasutegur muutub tavalisest el. radikast kehvemaks. Eelmiselgi talvel oli täpselt 2 kuud järjest miinuskraade, mil temp ei tõusnud kordagi üle -4kraadi, ja madalaim meiekandis oli -24, ütleksin, et keskmine oligi ca -13 ehk..
Seetõttu mujal maailmas arvestatakse juba eos, et 30-40% soojusest tuleb miski muu energiaallikaga juurde hankida, olgu see siis kamin, el. või miski muu...
Aga sellest ei tahtnud ma rääkida
Nagu ütlesion., soovitaksin pigem õhksoojuspumpa, mis kuni 5 korda odavamad ja vajadusel puiduga juurde kütta(kaminahi)... Kõige lihtsam, kõige odavam lahendus, odavam, kui puiduküttekatelt kasutades...
to ints Krt kuidas ei saa võrrelda puudega kütmist ja õhksoojuspumpa. Kui ma hakkan maja ehitama siis anlüüsin kõiki küttesüsteeme vastavalt oma vajadustele ja võimalustele ning leian optimaalse. Neid peabki võrdlema. Kasutegur ka 300-400% :))), pealtnägijas alles näitas ühte antsu kes igiliikurit ehitas, mine võta ühendust, äkki tuleb kamba peale midagi välja :p
Arvan et praeguse turusituatsiooni juures on mõistlik kasutada kohaliku kütuse baasil kütteseadmeid. Elekter ka ju kodumaine ikka. Ja arvestades kütuste hindade prognoosi siis hea investeerida maja soojustusse.
Ei ole selliste maa/õhk soojuspumpadega kokku puutunud, aga vaatan et paljud jagavad seda värki, sellepärast tahaks küsida, kui pikk on maasoojuspumba (või õhu-) tasuvusaeg võrreldes elektriküttega? Kuskilt leheveergudelt on meeles et ikka ca 20 aastat? aga see oli ka mitu aega tagasi kui sellist tabelit vaatasin. Aga kui alles 20 a pärast peaks ära tasuma, siis on just see aeg kui soojuspumbad et mingit remonti-vahetust tahavad?
Elektriküte oleks ikka hea lihtne, odav panna ja (seadmete ostu) laenu+intressi asemel maksad iga kuu lihtsalt elektriarvet :)
Maja ehitamise alguses pead loomulikult analüüsima kõiki kütte variante.Samas ei saa kõiki neid variante panna n.ö."ühte patta".
Sa ei võrdle ju omavahel Mosset ja Mersut (kuigi nad mõlemad on autod-4 ratast all,katus ja mootor peal).
Mina jagaksin küttesüsteemid guppidesse,mida oleks mõistlik omavahel võrrelda,võttes aluseks kasutusmugavuse:
*Elektriküte,vedelküte,gaasiküte ja soojuspump
*Puugaasi katel,graanul küte
*Tahkeküte,õhkküte.
Neid grupi siseseid variante on mõistlik omavahel võrrelda.
NB.Ka soojuspump põhineb kohalikul küttel,ehk siis tarbib elektrit.
Kõikide katelde-soojuspumpade eluiga jääbki umbes 20-30aasta kanti. mina küll ei julgeks väita, et Maasoojuspumbad selle aja jooksul mingit hooldust ei vaja(kasvõi selle vedeliku vahetus?? Palju see maksab, ja kui tihti seda vaja teha?) Mis puudutab el. kütet, siis alginvesteering väiksema maja puhul vähemalt 4-5 radikat, ja parem el varustatus(peakaitse), kindlsti kõige ebaökonoomseim variant üldse, kus mõne maja puhul võib tulla el. arve hiljem võrdne laenumaksega(enamused uutest siiski laenuga ehitatakse)... 100m2 maja puhul võib pelgalt el. radikatega küttes aasta kuluks tulla ehk isegi kuni 25000.-kr(oleneb majast ja asukohast, kui maasoojuspumba aastane küttelulu ei tohiks ületada sellise maja puhul 5000.- kr kohe kindlasti, Maasoojuspumbad, võimalik ehitada altes 100000kr.-st siis el radikate alginvest on ca 10000kr, Tasuvusaeg võrreldes tavalite radikategatuleb 5-6 aastat?
siinkohal mainiksin radikate omadust õhku nii kuivatada, et hommiklul keel krimpsus on;)
Akumulaatoriga tahkekütte korral on koju tulles maja täpselt samuti soe, nagu el.kütte korral. Ei pea kohe kütma jooksma. Kui telekas on näiteks reklaamipaus, siis on paras aeg katel puid täis loopida ja tuli alla teha. Kogu õhtu aint tugitoolis mööda saata pole niikuinii tervislik - ükskõik, mis kütet kasutada.
Kivipõrandaid pole vaja eraldi elektriga kütta - põrandaküte toimib tahkeküttega täpselt sama hästi, kui elektriga.
See on tõsi, et tahkekütte jaoks on hoiukohta vaja. Näiteks puitbriketi puhul piisab paarist ruutmeetrist, seda saab alati juurde tellida. Tln-s transpordi eest lisaraha ei võeta, kui üle tonni tellida. Puidu puhul on suuremat ruumi vaja aga puiduga tuleb KWh odavam. Samal ajal maasoojuspumba jaoks on vaja vähemalt 400 m2 maad läbi kaevata.
Muide üks ei välista teist - maasoojuspumpa saaks ka tahkeküttekatlast toita. Tahkeküte on lihtsalt nii odav, et investeering ei tasu ära.
Õhksoojuspump ennab efekti kuni välistemperatuurini -15C. Maasoojuspumbaga on sama lugu - kui torud jahutavad neid vahetult ümbritseva pinnase alla -15C, hakkab soojuse transpordiks kuluv energia ületama transpordi tagajärjel juurde saadavat energiat - soojuspump oleks mõistlik välja lülitada.
See ka veel et puit on taastuv vara, Eesti puhul elekter on kaudselt enamasti fossiilne kütus (põlevkivi).
Ma pigem liigitaksin kasutusmugavuse järgi nii
*Soojuspump, gaas, el radikad.
*Graanul ja vedelik.
*Puugaas ja teised tahkekütusel töötavad katlad, puugaasil töötav katel põhim. sama, mis tavaline tahkeküttekatel, tööprintsiip veidi teine..
Sooja hinna:
*Soojuspump, tahkekütus ja gaas(olemasolul ja veel ta on odav, aga kauaks, selles järjekorras)
*Vedelik
*elektriradikad
Alginvesteeringu hinna järgi:
*el. radikad
*õhksoojuspump
*Gaas(olemasolul)
*Puit
*vedelik
*Maasoojus
Puhtalt el.kütte puhul saaks tarbida mõnda "küttepaketi" hinda, mis annaks jällegi odavama elektri hinna kui soojuspumba korral kasutatav el.paketi hind. Sealt peaks juba mingi vahe tulema, mis seda soojuspumba tasuvust õõnestab :)
Elekter on hea asi kui see olemas on. Aga kui ühel hetkel enam ei ole?
Piisab sellest, kui järjekordne "jaanuaritorm" eestimaad külastab ja mitmed sajad alajaamad on päevadeks, paljud isegi nädalateks rivist väljas. Samal ajal on aga akna taga -15 kuni -20 kraadi külma. Huvitav mida siis elektrikütjad teevad? Kas siis kolitakse elutuppa kamina ette elama? Aga kui kaminat pole, kas siis hakatakse Nukitsameest mängima ?
Uusim IVT NORDIC INVERTER õhksoojuspump:
Hind koos paigaldusega ca 40000EEK. Tegemist on kohtallikaga. Müügimehed väidavad süüdimatult, et hoidke tubade uksed lahti, siis soojus jaotub ühtlaselt. Igaüks võib ise proovida - koguda näiteks el.radikad ühte tuppa kokku ja proovida kuidas soojus ühtlaselt jaotub.
Müratase on max.võimsuse korral 49 db(A). Seda oleks isegi läbi betoonseina kuulda.
Väljundvõimsus 5 kW (välistemperatuuril +10C). Temperatuuril -10C väljundvõimsus kuni 2 kW.
Alla -10C läheb kasutegur väga väikseks, alla -15C ei tööta.
Eeldatav kütteenergia kokkuhoid aastas on 50% (tootja arvates).
Andke parem nõu kuidas kõige odavamini, ehk siis millist küttevarianti kasutada kui on ca 300m2 saal mida vaja kütta . Praegu pole seal mingit küttekeha. Aga kohe -kohe on vaja hakata tegelema sellega
nii siit siis kogemused: Maasoojuspump Lämpöässä
küttepind 140m2(uus)
maja 1 kordne, kogu maja vesipõrandaküte.
Oskan öelda ainult kogu EL voolu mis kulub 1 kuus.
Suvel 500-600eeki
talvel 800-1200eeki(toasoe 24 kraadi)
Rohkem elektrit ei maksa see sisaldab ka tarbevoolu.
Suvel on mugavusküte sees, hoiab vannitoa, wc,sauna, sooja.
Tubades jookeseb suve läbi u20 kraadine vesi.(et põrand külm ei tunduks
Talvel vastavalt automaatika vajadusele.
Täitsa talutavad arved, arvestades sellega, et enne elasin 3 toalises ja maksin talvel kommunaali 2000
seep, hea märkus! Elektri varustuskindluse riski vastu aitab siis vaid ahju või katlaküte, mis töötamiseks elektrit ei vaja. Soojuspumbad jäävad ka mängust välja.
Veel paar sõna soojuspumba kaitseks.Soojuspumba puhul ei ole põhimõtteliselt tarvis katla ruumi.Soojuspumba võib paigutada näiteks esikusse.Soojuspumba jaoks ei ole vaja korstnat.Korralik korsten maksab ca 1000.-/m. Soojuspump on täiesti puhas,seal ruumis võid kasvõi valgete sokkidega ringi liikuda.Pole muret,et ennast ära määrid.Pole vaja ruumi,kus hoida kütet (puud,brikett,vedelküte vms).Asi toimib täiesti automaatselt.Kogu aeg on olemas soe vesi,soojad põrandad ja toad.Automaatika hoolitseb kõige selle eest.
to:seep
"Elekter on hea asi kui see olemas on. Aga kui ühel hetkel enam ei ole?"
See ei ole mingi argument.Elektrit tarvitavad ENAMUS küttesüsteeme.Nii graanulküte kui ka puugaasi katel vajavad oma tööks elektrienergiat.Samuti vedelküte.Ilma elektrita saab ainult ahju/pliiti/kaminat kütta.
tuttaval oleks katel õhku lennanud, tänu voolu kadumisele.
Vool võeti päeval Fortumi poolt lihtsalt paariks tunniks ära.
Ahi sai enne seda puid täis laotud, aga vesi ei ringlenud enam.
Katlas läks nö. vesi keema ja ämm oli üksi kodus ja midagi ei osanud ka ette võtta. Ühsõnaga katel oli mühisenud ja ragisenud keldris. :-))))
intsu jutule lisaks:
Pump asub tõesti abiköögis koos pesumasina ja muu mööbliga.
Samas ruumis ka side, tv,el kilbid (seina sees).
Kogu maja sai projekteeritud juba alguses, et kõik kommunikatsiooni üheskohas.
õhusoojus pump nibe fighter 300,soojendab vee radikatesse ja ka tarbevee 55 c,maja ise 106 m2.suvel el arve veits alla 800 kr.see on soe vesi, saunas el.keris,pesuruumi põrandaküte,el pliit jne..eelmine talv peale hinnatõusu oli kõige suurem arve 1800 eeku.töö müra on nats suur, muidu mugav ja puhas energia allikas.
Kui koonerdatud ja automaatikat ei ole, siis võib mõni vanem, nn. Eestiaja alguse katel küll õhku lennata, aga üldiselt automaatika peatab õhu juurdevoo katlasse el. katkemisel ja kustutab tule suht ruttu, mingit pauku küll ei tule.
Intsule:
Igal asjal oma head ja vead, mina leian, et olen nõus selle 3m2, (seal ka veesõlm ja el kilbid) pinda ohverdama katlaruumi jaoks ja puukuur juba ainuüksi haljastuselement õuel;)
Korsten on nagunii igal majal, sest kaminatuld tahab näha ka maasoojuspumba omanik. Automaatika hoolitseb ka tänapäeva puiduküttekatelde eest niipalju, et igal hommikul vaid ühe ahjutäie puid alla pead panema, sellega hooldus piirdub, ja see on juba iga inimese enda teha, milline ta katlaruum välja näeb, ka puidukütte katlaruumis võib valgete sokkidega käia, mul põrand näiteks plaaditud. Ja Puudetegemist võtan rohkem nagu hobi, inimene tänapäeval ei liiguta ju ennast peaaegu üldse, päris mõnus on õhtul saunas istuda ja õlut libistada, kui üks korralik puulõhkumise päev seljataga;)
Igale ühele oma...
Huvitav, mis moodi tahkeküttekatel õhku saaks lennata:
1. Süsteemis on alati ülerõhu kaitse (ilma ei lubata ehitada). Maksimaalne mis juhtuda võib on auru täis katlaruum.
2. Katla temperatuuri reguleeritakse õhu juurdevooluga. Kui pump ei tööta ja temp. hakkab tõusma siis õhu juurdevool suletakse ja tuli katlas kustub.
Mul töötab näiteks süsteem (va. esimese korruse põrandaküte) ka ilma elektrita. Loomuliku tsirkulatsiooniga on vaid katla võimsus tükk maad väiksem. Aga võimalik, et ainult 2. korruse jaoks sellest isegi piisab. Esimesel korrusel on kamin, elektri kadumisel tuleks päeval seda kütta ja ööseks teisele korrusele kolida.
Thermia Diplomat 8, (vist oli nii), maja 150m2, all vesipõranda-küte üleval 5 radikat, igas toas + vannitoas. Asi pandi käima 01.11.04. Tänase päeva seisuga kogu elekter 8000 kw. Suvel stabiilselt 300 kw kuus, kõige külmem oli sel aastal märtsis, 1400 kw. NB! See on kogu elektrikulu, sh elektripliit, pesu ja nõudepesu masin, elektrikerisega saun (8kw), 2 külmikut, valgustus jne jne.
Minu meelest soodne. Alginvesteering ca 140 tuhat kõikide lisadega. Ainus töö on korra kuus kellasid piiluda :) Ruumi võtab u 1,5x1,5m ehk siis 2,25 m2.
Kindlasti saab odavamalt (a la oma mets, ise teen puud ja vean uazikuga koju kuuri), aga mina oleks sel juhul üsna kalli tunnihindega metsatööline-katlakütja ;)
Tegelt on Intsu kulud väiksed. Arvestage mehed, millise mahuga on tegu - ikkagi 290 m2. Jagades ruutude peale on see siga odav ja ei pea lillegi liigutama.
Ise kasutan tahkeküttekatelt, kuna asi tehtud 3 a. tagasi, gaasi pole ja siis oli see maaküte eri kirves ja tundmatu teema.
Tasuvus elektriküttega võrreldes kipub umbes sinna 10a kanti jääma, kui hoolduskulusid mitte arvestada, kui neid ikka on? Paistab et asjal mõte olemas küll, maasoojuspumbal, kui EE hindadest õieti sotti sain.
Prooviks muamees'i kütte tasuvusaja välja arvutada.
Soetamismaksumus: 140 000
Elektri kulu aastas: 8000kW, sellest muuks, kui kütteks 3600kW (300 x 12), järelikult kütteks 4400kW.
Niipalju kui ma internetist olen jõudnud otsida, maksimaalne maakütte kasutegur on kuni 400% aga reaalselt hoiab aastas pool küttele kuluvast elektrist kokku. Need on maakütte seadmete tootjate numbrid, vaevalt et nad kokkuhoidu tegelikust väiksemana näitavad. Järelikult muamees hoiab aastas keskmiselt 4400kW kütet kokku. Ehk kasutab ta ka odavat öise kütte paketti - 0.6EEK/KW.
Järelikult aastane kütte pealt kokkuhoid on 2640 EEK ja tasuvusaeg 53 aastat!
Investeering lastelastele?
Maakütte seadmed sisaldavad meh.liikuvaid ja ülerõhu all töötavaid osi (kompressor). Ma otsisin, mitu aastat nende keskmine tööiga võiks olla aga ei leidnud.
scroll kompressori keskmine tööiga 25-35 aastat ja hetkel maksab (oleneb kw dest) u 20000.-
On ka vanemaid.
Kui ikka neti kasutada ei oska siis ei leia ka vastuseid.
Ma arvutasin sussliku maja järgi, sain et aastas võtab soojuspump ca 10000 kr elektrile (toodab iga kw elektri kohta 4kw soojust) ja elektrikütte korral läheks ca 24000 (kui ikka kõik ampritasud õieti said). Vahe oleks 14000 kr. Arvestades ka väikse laenuintressiga (pumbavärginduse soetus), tuleb ümmarguselt 10a tasuvuseks. Kui pumbavärgi hinnas veetorud radikatele ei sisaldu, siis see lisandub, kuid vist oli kõik sees nagu ta ütles.
Maasoojuspumba kasuteguriks tulebki ca 4 korda, kui 140m2 maja soojavajaduseks võtta passat2000 poolt pakutud 200 kwh/m2 aastas. Pumbasüsteemi korral läheb 7000 kwh elektrit (mis on ligilähedane sussliku näite põhjal oletusliku 10000 kr-ga aastas) ja el.küttega 28000 kwh.
Siilionule
Kui on külmem, siis toodetakse 1kw el. energaiga isegi vähem, kui 1kw soojust, seda ei tohi unustada, 4kw soojust toodab ta maksimaalselt, ehk näiteks sügisel, kui maapind veel pole jõudnud jahtuda.
susslikul ei ole ampritasusid.
On ainult öine ja päevane elekter. Ja puhtalt küttele kulub aastas kindlalt vähem kui 10000kr.
1 kuus on tarbe vool juba talvel u 500 eeku.(terve posu õue valgusteid). suvel pakun tarbevoolu osakaaluks 100 vähem.
Nujah, eks vastavalt ilmale on tootlikkus erinev, kuid susslik pakkus ju suve ja talve igakuised elektrikulu numbrid välja, seega pole vaja enam eriolukordi arvestada kuna need on juba seal kulu sees. Sussliku elektrikulu näitel (arvestasin et tema ca 10000kr elektrile = 7000 kwh) tuleb maasoojuspumba kasuteguriks ikkagi 4korda võrreldes elektriga (200 kwh/m2 aastas, ehk 140m2*200=28000 kwh). Eeldan et sussliku andmed on õiged, kuigi nimi on kahtlane :)
Susslikul võib ampritasu mitte olla, kuid elektrikütte alternatiivi korral tasub kasutada sellist hinnapaketti, millega kaasnevad ka ampritasud, midagi oli veel, vist mõõtmistasu vms. Kui sul veel vähem läheb küttele kui 10000 kr aastas, siis on ilmselt kasutegur veel parem, või oled majale hirmsa soojustuse ümber pannud, et soojakulu jääb oluliselt alla 200 kwh/m2.
nime järgi võin kahtlane tunduda, kuid andmed on õiged. Kui huvitavad sendi pealt siis saan EE kodulehelt oma maksed välja võtta ja siia kirja panna.
Andmed tõin selleks, et ise olen oma küttesüsteemi valikuga rahul.
Ja ega ei ole kunagi tasuvusajale mõelnudki.
Kui ehitus peaks täna hakkama siis valiks gaasi.
Kui mina 2a tagasi ehitama hakkasin siis öeldi minule Eesti Gaasist, et gaas tuleb 5-7 aasta pärast.(sellest ka maakütte kasuks otsustasin).
Kuigi hetke seisuga on gaasitrass minu aia taha juba veetud. (maksa ainult liitumise eest u.22000eeku ja gaas majas):-((((. Oleks seda kohe teadnud.
Numbreid arvutuseks:
-keskmise 150m2 maja aastane energiavajadus küttele on ~17 000 kWh;
-normaalse õhuvahetuse jaoks kulub aastas 150m2 maja puhul minimaalselt 2 800 kWh (soojustagastusega ventilatsioon);
-soojale tarbevee valmistamiseks kulub energiat inimese kohta aastas ~700 kWh (seda on kõige totakam arvutada kuna inimesed tarbivad tänapäeval hulga vähem kui "normkogused". Oletan selle väljaöeldud praktikapõhise numbri täpsuseks +/-200 kWh);
Need numbrid summeerides saame kolme liikmelise pere puhul, kes elab ülaltoodud tingimustel toodud majas aastaseks energitarbimiseks küttele, ventilatsioonile ja soojale tarbeveele kokku ~22 000 kWh.
Kes viitsib võib nüüd oma arvutusi tasuvuse kohta jätkata
Maja asukohta ka ülioluline, mul merele ja tuultele avatud, kuskil metsas, või mujal, kus tuulte eest kaitstud, võib see küttekulu mõjutada oma 30-40% ulatuses, ja see jälle omakorda oleneb maja ehitusest...
Tõesti,mul on majas põrandapinda ligi 290m2 ,maja kubatuur on kuskil 800m3 kandis.Kogu maja elekter (2 külmikut,soojusvahetiga vent.seade,saunakeris 10KW,köögipliit+ahi,valgustus jne) koos soojuspumbaga on suurusjärgus 800....1400 eek kuus.Eraldi soojuspumbale pole ma veel voolumõõtjat pannud,seetõttu ei oska ma konkreetset küttekulu välja tuua.Maru mugav asi on ta küll.Kui mu maja oli projekteerimise järgus,siis sai algselt planeeritud vedelküte (gaasitrassi ei ole läheduses,ega tõenäoliselt ei tule ka).Ehitusprotsessi jooksul aga vedelkütte hind tõusis 100%.Seetõttu ma loobusin vedelküttest,ning raiskasin ca 3 kuud aega,et ennast põhjalikult kurssi viia erinevate küttelahendustega.
to:XIL
Näiteks minu soojuspumbas on ainult 2 liikuvat mehhaanilist osa:kompressor ja tsirkulatsioonipump.
Tasuvusest.Kui mina selle kütte omale soetasin (ca 3 aastat tagasi),siis loeti tasuvusajaks ca 5...7 aastat (võrreldes elektriküttega).See oli siis 3 aasta taguste elektri hindade järgi.Momendi seisu ma ei oska öelda.Pole vajadust olnud uurida ja arvutada.
to: Ints
1. vaata oma soojuspumba töötunnid järgi ja korruta kompressori võimsusega (peaks saama menüüst välja lugeda)
2. vaata järgi soosjuspumba tsirkulatsioonipumpade nimivõimsuseda ja korrus tundide arvuga aastas.
Liida kokku punktid 1 ja 2 ning saad soojuspumba aastase elektritarbimise.....
järve õnnestub kollektori paigaldada, ainult see on vähe problemaatiline kuna tuleb korralikult ankurdada. teine aspekt veel, kollektor peaks olema sellises veehorisondis kus kindlasti jäätumisohtu ei ole
Tsirkulatsioonipump on seal sees üsna tavaline.Aga huvitav on see,et kopressoril ei ole võimsust peale märgitud.Kõik muud andmed on,aga võimsust ei ole.
Igal soojuspumbal on sees ka elektri küttekeha (6..9KW).Selle saab aga pumba menüüst välja lülitada.See tähendab,et lisaelektrit pump ei tarbi.
vette, eriti liikuvasse vette või põhjavette on neid torusid kõige mõistlikum panna. Iseasi, kas selleks luba antakse, kuigi palju tehakse ju ilma küsimata;)
Kui sul on piisavalt vaba maapinda,siis soovitaksin ka mina panna kollektor maa sisse,mitte vette.Ka mina elan veekogu kõrval,aga kuna mul on piisavalt maapinda (hea puhas liiv),siis panin ma kollektori maa sisse.Selle kollektori paigaldamisel tuleb jälgida teatud reegleid ja nippe.
to:Ints
menüüst peaks ka teada saama palju lisatenn ehk el.katel on töödanud.
seadme passist, manualist vms.dokumendist peaksid võimsusnäitajad siiski selguma........
T andmed õiged.Täpsustaks vaid seda,et köetakse alati mahtu m3,mitte
pinda.Samade m2 juures on hoonete karbimahud väga erinevad,seetõttu
pole hästi võrreldavad ka küttekulud m2-le.
käin veel vets pinda - aga miks ta maa sees siis parem on? Mad on piisavalt ja pinnas suht kuiv liivane.
Mul isiklik järv, keegi keelata ei saa, sügavust peaks kah jätkuma, nii ei külu läbi. PLasttoru saab ju ikka ankurdada kas või ehitusplikkidega?
Maa külmumispiiriks loetaks palju? meeter? Kui need soojuspumba torud paigaldada 1,5 meetri asemel näiteks 3-4 meetri peale, siis ei tohiks ju eriti suuri kõikumisi sellisel sügavusel olla. Muidugi hakkab siin mängima rolli see kui pehme pinnas on, mul on baad juba 0,5-1 meetri peal vastas. Kütmine on praegu kivissüsi ja puu, esimest läheb umbes 8 tonni ja teist 8 ruumi, kui maja korralikult ära soojustada siis saaks vähemaga vast hakkama. Ise sai ka mõeldud selle õhk-õhk peale, aga sai ikka sinna jõutud et esmalt tuleb enamus rõhk soojustusele ajada.
Vanasti loeti maa külmumis piiriks 0,7m.Mina paigaldasin oma kütte kollektori ca 1,5m sügavusele.3...4 meetri sügavusele paigaldamisega tekivad puht tehnilised probleemid.Vastu tuleb pinnavesi ja üsna raske on sellise sügavusega kraavi kaevata.Kraavi seinad kipuvad sisse varisema.Sügavus on ainult üks asi.Teine asi on kollektortorude vaheline kaugus.Kui maad on piisvalt,siis paigalda toru nii sügavale,kui pinnavesi lubab,samas vii torud omavahel rohkem üksteisest eemale.Mina tegin kontuuride vaheliseks kauguseks ca 2,5m.Sellega on iga kollektortoru pinna ruutsentimeetri kohta rohkem vaba (soojemat)maapinda.
Maa külmub max kuni 1- 1,2m(oleneb pinnase niiskusest), ja torud jahutavad maapinda omakorda altpoolt, kui panna torud 4m sügavusele, siis läheb asi eriti kalliks(kaevetööd), kui väga sügavale tahate panna, siis pigem lastakse nad põhjavette.
Mida niiskem pinnas (kõrge pinnavesi) seda suurem on kasutegur.
Voolava veega veekogusse piisavsse sügavusse (et ei külmuks) on väga hea koht paigaldada.
Kel vaja piisavalt infi paigalduse ja jms. asjus, külastage www.ehitusabi.ee
Seal sellest pikalt juttu ja ka niiske pinnase eelised välja toodud.
Sa kulla mees ajad küll pada või ei tunne Sa numbreid.Väidad et omad elektrikerist (8*3h=24kwh*4=96kwh),kaks külmikut kuus ca 70 kwh.Juba on koos umbes 170 siia siis soe vesi ca 70,pesumasin 20 kwh,nõudepesumasin teine sama palju seega kokku 300!Aga tv,raadio,arvuti,valgustus...Nii et kulla mees udu ajad!
Ükski asi ei käi kogu aeg nimivõimasusega. Suvel valgustuse peale suurt ei kulu. Aga oma asi, usu mida tahad. fakt on see, et juuni- august 3x300 kw. Septembri kulu 500kw.
Uurisin ka veidi sul seda arvutust, suve kohta suht tõene, aga kui panna talvine valgustus ja muu säärane juurde, siis kohe kuidagi ei taha uskuda, et ca 500-600kw/h-ga kuus(talvel, mil nö kõige külmem on) kütab ära maja mille pinda 150m2.
Talvel muidugi, koguarve tuleb suurem. Aga nagu ma ütlesin, 01.11.04 läks asi käima, praegu 11 kuu kogu elekter 8000 kw. ilmselt tulevikus aasta kogukulu tuleb kusagil 9-10'000 kw kokku. eelmine talv oli kaunis soe ka. keskmine kulu siis 833 kw kuus. Suvel vähem, talvel rohkem. A btw, kõik kodumasinad A-klassi energiakuluga, ehk siis kõige ökomad, mis saada on. Ja to katsetaja: Ma ei arvuta midagi, ma loen voolunäitu :)
Eelmisele kes siin kerise elektrikulu arvutas: tegelikult teen sauna u 2x kuus (2x kuus maal puukerisega saunas) ja koguaeg saunatamisele max 2 tundi :) pool tundi kütteks ja poolteist siis saunaks. Ja keris ei huuga 8 kw kogu aeg....
Siis suvekuudel kulub ca 1900kw/h, viie kuu peale? ülejäänud 7 kuu peale ca 1157kw/h kuus? Krt, ikka ei taha uskuda.
Kui võtta sealt maha külmkapid valgustused, keris pliidid, arvutid, telekad, veekeetjad, mikrouunid, rösterid jne. mis keskmiselt vähemalt 300-400kw/h kuus, siis, teeb see sügis-talve kuude keskmiseks küttekuluks ca 800kw/h-i kuus?
Tavaliste el radikatega kulub sama maja kütmiseks talvel kuus vähemalt 5000kw/h, miski siin ei klapi, kütad kaminaga juurde?
Muamees on lihtsalt väga öko mees, minul on küll Lämpöässä, kuid kuukulu suvel alla 600 kwh ei ole, kusjuures peamine kulutaja on soe pesemisevesi, ka on mul nn niiskete ruumide põrandaküte ka suvel taga(mitte elektriga). See on nagu auto kütusekuluga, kes rohkem vajutab, sel rohkem kulub. Muamees ehk käib ainult neli korda kuus saunas, meil käib neli inimest iga päev dushi all ja vahel mitu korda.
Katsetaja 5000kw elektriga???? ei usu, realne puhas elektriküte oleks u 2-3000kw kuus ja kaminat mul polegi. Ka mul teeb sooja vett maasoojuspump ja niisketes ruumides +23 põrandas ka suvisel ajal ringleb. Kas teil majad ei pea siis üldse sooja sees või?
Foorumitega kipub see jama olema, et ükskõik mida kirjutada, alati leidub targemaid, kes musta valgeks ja valge mustaks räägivad.
uskuda või mitte, igaühe oma asi. Kes tahab mingu metsa langetama või hakaku õlitünni ehitama. Võibolla olen tõesti liiga öko, dushi all tundide kaupa ei ligune (2 inimest ka ainult), asjatult lampe ei põleta, kui telekat ei vaata siis lülitan ta välja jne. Igal juhul olen valikuga rahul ja kui peaks uuesti valima teeks sama valiku.
Tavaliste el radikatega 150m2 maja on 5000kw täitsa reaalne kulu talvel, see isegi vähe veel. Täpseid hindu praegu ei mäleta, aga see teeb koos öise ja päevase elektriga ca 3500kr kuu? Mul el. küttega korter 40m2 (välissein soojustatud) ja vaid 2 akent, ja talvine küttekulu ca 1200-1300kw/h kokku, aga arvestama peab, et mul naabrid ka kütavad- välisseina korteril vaid ca 16m2, eramajal välisseina ja aknaid vähemalt 125m2, ja aknaid pinna kohta tõenäoliselt samuti rohkem.
