Mina olen ka oma maasoojuspumbaga rahul(nagu Muameeski), aga peab nõustuma Katsetajaga, sest KõIGE KÜLMEMAL ajal on mul elektriradiaatoritega köetaval 160 ruudusel äripinnal elektrikulu ligi 6000 krooni kuus(soojustus pole muidugi kõige parem, paljad paekiviseinad jne) ja 197 ruuduses oma majas maasoojuspumbaga veidi alla 2000 krooni kuus.
Mul oli algul kulu päris suur, sest novembri algul panin teise kütma ja et põrandalaudu võimalikult kuivaks saada(enne liimimist), põrutasin kaks kuud nii, et toasoe oli 31 kraadi.
- Halb on see, et välisseinal olev kast müriseb. Hea on see, et kui naabrid müra üle kurtma tulevad, võib neid lohutada, et pumbaomanikul endal on lugu veel hullem sest toas on veel teine kast mis müriseb pea-aegu sama kõvasti.
- Punktsoojusallikas - kui tahad majja ühtlaselt sooje tubasid, võrdub vajalik pumpade arv tubade arvuga + 1 veel kööki. Võib-olla on ka mitmepunkti soojusallikaid olemas aga mingid 40K EEKi maksvad, mida uurisin, olid 1-e punkti omad.
- Kui ilm väga külm ei ole, siis kasutegur korralik. Ilma külmenedes kasutegur ja väljundvõimsus langevad. Kahjuks on just külma ilmaga suuremat võimsust vaja. On kaks varianti: kas kasutada lisaks muid kütteallikaid või teha suuremad alginvesteeringud ja soojemal ajal pumbad poole võimsusega tööle panna.
- Ei sisalda soojussalvestit - ei saa kasutada vaid öist elektrit.
Mina leidsin, et mingil juhul ei tasu ära aga eks igaüks ise otsustab.
Milline peaks üldse tasuvusaeg olema, et ära tasuks?
Olen kuulnud 20-aastasest tasuvusajast.
Siin foorumis eksisteerivad pumbaomanikud loodavad 10 aastaga kulud tasa teha. Aga ka näiteks need kes 10 aastat tagasi kinnisvarasse või aktsiatesse investeerisid ja pumpadeta elektriga kütsid on praeguseks suure tõenäosusega palju rikkamad kui need, kes energiasäästu investeerisid.
Mõnel kirjutajal oli siin vist õnnestunud füüsika seadustest kõrvale hiilida ja 5-6 aastane eeldatav tasuvusaeg saavutada .. või elavad nad seismiliselt aktiivses piirkonnas .. või kerisid nad välise soojusvaheti ümber naabermajade tsentraalsoojustoru .. ok.
Ma kordan veelkord,et kui soojuspumba tasuvust võrrelda näiteks tahkekütuse katlaga,siis soojuspump EI TASU ära.Samas tähendab soojuspumba võrdlus tahkekütuse katlaga sama,kui võrrelda Mosset ja Mersut.
to:Ints
Selles et võrreldes tahkeküttega elektritoitel soojuspump (ka tahkeküttele võib soojuspumba panna) ära ei tasu keegi vaevalt et kahtleb.
See kas tahkeküttekatel on mosse juhul kui elektriküte on mersu sõltub mingil määral tahkeküttekatla automatiseeritusest aga rohkem tarbija liikumispuude suurusest. Tahkeküttekatlasse tule tegemine võtab sama aja kui näiteks kaminasse tule tegemine. Kui inimesele on kamina kütmine vaevarikas, siis tahkeküttekatel ei oleks tema jaoks hea lahendus.
Küsimus on selles, kas soojuspump siis tasuks ära, kui kütta öise elektriga ja soojuspumba paigaldamise investeering hajutatud riskiga kinnisvarasse või börsile paigutada?
Kavatsen just lasta paigaldada õhusoojuspumba. Praegu terve maja elektriküttel radikatega. Viis aastat tagasi oli investeering vist 8-9000 krooni. Elektrit on kulunud 16-24 000 krooni aastas (keskmine 20 000).
Ei oska eraldi välja tuua küttekulu ja muud kulu. Kui soojuspumbaga oleks kokkuhoid kuni 25% aastas, siis tasuks ju ikkagi ära. Ja ega radikad kuhugi kao - kui pumbast väheks jääb kütavad radikad juurde.
TO. XIL.
Kulla sõber ! Ehk aitab juba mingi jama ajamisest ,millest sa mitte midagi ei tea ?
Tead vaid ,et on olemas IVT (40000 maksumusega )
Oled konkreetselt ise sa kasutanud õhk soojuspumpa ? Ei usu.
Müra suhtes kõige parem näide sulle: Sinu arvuti müratase on 57db.
Kas naabrid seda kuulevad ?
Oled sa tutvunud reaalselt töötavate Panasonic ja Hitachi pumpadega ? Kahtlen ? Maksumus hakkab alates 19000 kroonist.
Müratase 26 - 40 dB.
Ma ei ole siin mingi müügimees. Nimelt mul endal on Hitachi õhk soojupump paigaldatud korterisse ja mitte midagi selle aparaadi kohta halba ma öelda ei saa.
Kus juures aparaadi Max. voolu tarbimine kuus on 609 Kw.
Korter on kolme toaline ja soojus jaotub täiesti ühlaselt korteris.
Nii siis ! Lugupeetud HIL. Ära palun hakka siin infot jagama , millest sul endal aimu pole. See mis sa kusagilt kellegilt läbi kellegi kuulsid ? See on jama.
IVT Müüja ongi kõige kallim müüja. Aga valik on neil viletsavõitu.
Enne kui midagi ostma lähete ? Tutvuge ka teiste maaletoojate ja müüjate toodanguga.
Mina olen väga rahul selle pumbaga.
Pean Neutraalsega nõustuma, õhksoojuspumpade hinnad algavad isegi veelgi odavamas otsast ja sõbral Rootsis kütab üks pump terve 100m2 maja ühtlaselt soojaks küll, seepärast olengi siin soovitanud 1-2 õhksoojuspumba paigaldamist ja seda kombineerida puiduküttega n. kaminahjuga(külmamate ilmade üleelamiseks) Sellina lahendus peaks kõige odavaim olema ja enamused tänapäeva majaehitajad ehiatavad kamina nagunii, miks siis mitte kaminahju?.
ei hakanud uut teemat tegema. Ise olen leidnud et mõistlikuim oleks tahkekütuskatel (puude või puitbriketiga köetav). köetavat pinda u 160-170 m2, maja on kahekordne.
Ehk oskab keegi öelda kui palju tal sellise süsteemi maksumus on olnud (katel,radiaatorid,torud, muud vidinad ja tööraha).
Hinda on suht raske (et mitte öelda võimatu)öelda.Hind koosneb niivõrd paljudest komponentidest (millised/kui palju radikaid,kas põrandaküte või mitte,mis materjalist torustik,kui palju/millist mõõtu toru jne,jne.Rääkimata katla tüübist ja korstna olemasolust).Lase teha omale kõigepealt kütte projekt.Selle alusel saab juba üsna täpselt välja arvestada maksumuse.Projektiga hoiad ka kokku üsna palju aega ja raha.
Samas ei ole minu arust tahkekütte katel just kõige mõistlikuim variant.
Loomulikult on tahkekütusega kütmine ODAVAM.Keegi ei olegi vastupidist väitnud.Küll aga peaks võrdlema VÕRRELDAVAID asju ( kasutusmugavust ma mõtlen).Ehk siis maasoojuspumpa võrdle vedelkütte,elektrikütte ja gaasiga (gaasitrassi pole samas igal pool olemas).Nende (omavahel samaväärset mugavust pakkuvate kütteliikide osas)on maaküte ikkagi odavaim.
See http://estivo.cma.ee/index.php?lang=est&id=2,59 on mingi jama.
Puidupelletite EEK/MWh ei ole päris kindlasti 2,64 korda kallim kui halupuidu oma, vaid 1,4..1,5 korda kallim.
Ints, miks sa soojuspumpa graanulküttega võrrelda ei taha?
graanulküte langes minul kohe valikust välja, kui ebamugav küte.
ei viitsi jännata nende graanulite tellimisega ja siis tanki paigaldamisega.
Ruumi vajab ka rohkem kui gaasi või maasoojuspumba agrekaat.
Valik langes (kuna gaas puudus) maasoojuspumba kasuks, nüüd kui toodi gaas maja ette on veel lihtsam. Kui soojuspump peaks peale garantiid saba andma( ja remont läheb näiteks kulukamaks kui gaasi ahi), viskan välja ja paigaldan seinapealse gaasiahju koos tarbeveeks vajaliku boileriga.
Jälle rahu majas ja soe elamine.
Siin sihuke vana ja pikk teema, kus minagi olen säutsumas käinud.
1. Õhksoojuspumbast ei tea ma suurt midagi
2. Maasoojuspump on hea, kasutanud 3 aastat
3. Mugavuse eest tuleb maksta, mis tasuvusajast te siin räägite? Kas S klassi mersu ja Opel Kadett on võrreldavad? Kumbki neist ei hakka kunagi teile mittemidagi tasuma, lihtsalt alginvesteering on erinev. Siin jääb mulje, et puukütte(või gaasikütte) kasutajatele tiksub iga kuu pangaarvele mingi summa ja maaküttemehed imevad näppu.
4. Elektrikatkestus on maakütte jaoks probleem, aga mitte nii dramaatiline. Oli mul aasta tagasi novembris selline lugu - neli päeva oli üks faas puudu(katel raip tahab kõiki kolme) ja temperatuur majas langes 1 kraad päevas. Valgustus ja kõik muu toimis, nii et algul ei märganudki midagi ebaharilikku. Betoonplaat vundament veeküttega(Nereus) pluss väga hea soojustus olid üsna pika inertsiga. Naise nõudmisel on mul ka suur puuküttega ahi elutoas ja puudega köetav saunakeris - nii et ära ma ei külmu ka siis kui Narva elektrijaam õhku lendab.
5. Elektrikulu numbrid on siin kommijatel väga väikesed. Teooria ütleb, et 150 ruutmeetrise maja puhul on energiakulu umbes 30 000 kwh aastas(olgu siis elektri baasil või mingi muu energiaallikas). Samas ma saan sellistest väidetest aru, sest minu ühel soome tuttaval on majas temperatuur 18 kraadi, magamistubades 16 kraadi. Minul on igal pool 23
- graanulküte langes minul kohe valikust välja, kui
- ebamugav küte.
- ei viitsi jännata nende graanulite tellimisega ja
- siis tanki paigaldamisega.
- Ruumi vajab ka rohkem kui gaasi või maasoojuspumba agrekaat.
Väga imelikud väited:
Tellimine võtab aega umbes sama kaua, kui siia kommi kirjutamine ja kui punkri täitmisavale saab majast väljast ligi, pole punkri täitmise ajal vaja isegi kodus olla - autojuht laseb puhuriga graanulid tanki.
Ruumi võtab agregaat sama palju, kui maakütte oma, mõni on vähe pisem, mõni vähe suurem, olenevalt firmadest ja mudelitest.
Punker võteb ruumi aga kui on aed kuhu maaküttekontuur ära mahub, siis võib ju põhimõtteliselt maa-aluse punkri teha. See peaks küll niiskuskindel olema ja on kallim, kui kuskile hoonesse paigaldatud punker.
Mul omal on automaatkütteks öise elektriga el.tennid, mis lülituvad automaatselt sisse siis, kui mu "mitteautomaatne" küte pole õhtul "sees olnud", ehk siis ma pole tahkeküttekatelt kütnud. Automaatkütte anduriteks on 4 termotakistit (1 väljas, 3 akumulaatori küljes eri kõrgustel, lisaks veel komparaatorid, prog.kell, loogika, võimendid, 3f releed.
Kuigi küttesüsteemi lähipäevil muutma ei hakka, olen uurinud ka muid automaatkütte võimalusi.
Maasoojuspumba peamised eelised graanulkütte ees on minu meelest hoopis vähe odavam kWh maksumus ja see, et graanulküte vajab korra 2 nädala jooksul hooldust (tuhast puhastamist). Kusjuures näiteks Valga-Võru kandis, kus ilmad külmemad ja pelletid väheke odavamad võib kWh hind isegi sama olla - seda on raske täpselt välja arvutada.
Graanulkütte eelisteks on
30000 - 80000 krooni väiksem soetamismaksumus;
"rohelisem" kütus;
pole vajadust alternatiivkütte järele, kui ilm väga külm on;
radikakütte ja upsi korral töötab ööpäeva ka ilma elektrita,
põrandaküte ei toimi.
Endale meeldiks kõige rohkem õhk-vesi soojuspump, kui selle saaks õhk-õhk pumba hinnaga, aga õhk-vesi pumbad on nii 3x kallimad ja ma ei mõista miks. Ainuke vahe on nagu see, et ühel juhul jahutatakse küttekeha ventilaatoriga, teisel juhul on küttekeha veepaagis. Oskab keegi hinnavahet põhjendada?
endale on silma jäänud 'kõigesööja' ehk siis universaalkatel. Olenevalt mudelist on selle soetusmaksumus u 15 000 - 30 000 eek, boiler soojusvaheti ja elektriga on umbes 6000-10 000, lisaks radikadx10, akumulatsioonipaak, torud ja tööraha - palju kõik kokku oleks ?
ära unusta katlamaja ruutmeetri maksumust.Soojuspump võtab enda alla 0,6*0,6m. näiteks sauna eesruumist.
Õhk soojuspump on hea küll kuid töötab max-10*C edasi puhas elekter.
kuuldavasti on ka vingemaid juba olemas kuid Eestist sa neid ei saa.
Õhk vesi soojuspumpasi on kahte tüüpi ühel juhul ühel juhul käib läbi välisosa freoon teisel juhul soojuskandja ehk vesi.
Kui sa vaatad õhk õhk pumpasid siis sa märkad et see koosneb lihtsalt kahest plast kastist kus ventilaator uhab läbi kalorifeeri õhku läbi.Õhk vee puhul on tegemist tunduvalt kallimate soojusvahetite,pumpade ja muu automaatikaga.
Ära unusta ka pisiasja et õhk õhk pumpasid kasutatakse tunduvalt rohkem, terve Lõuna Euroopa on neid täis konkurents on väga tihe, pärit on enamus pumbad Hiinast.
Õhk vett teevad ainult mõned tootjad põhjas ja eks hinnaklass on ka sellepärast kõrgem.
Teema küll õhksoojuspump, aga ikkagi: kas keegi on maasoojuspumba soojusvahetuskontuuri ka puurkaevu pannud? Sihuke variant ju ka olemas, kuigi Tallinna linnas seda kuulu järgi teha ei lubata.
Omal olnud õhk-õhk pump kolm kuud. On nagu sitt auto - sõita saab, aga mingit mõnu sõidust ei tunne. Sama selle pumbaga - et ühtlast temperatuuri majas saada, peab elektriradikatega juurde kütma.
to:xil
Minul nt. maasoojuspump ei ole veel krõbeda talveg lisa elektri tenne taha rakendanud. Olen üle elanud ka -25 kraadised ilmad.
Tuleb lihtsalt valida täisvõimsuspump, mitte poolik lahendus.
Kasutan Lämpöässät ja investeering oli:
Nereus põrandaküte seda ei mäleta aga ähmaselt vist 40000
Lämpöässä koos makontuuri paigaldusega u.120000 eeku.
Hinnad 3 aastat tagasi.
Veel paar sõna maasoojuspumba kohta (õhksoojuspumbaga kogemus puudub).
Maasoojuspumbal saab valida mitmeid erinevaid tööreziime,sealhulgas ka sellise,mis lisa elektrit ÜLDSE EI TARBI.Tõsi,sellisel juhul ei pruugi suure külmaga elamu nii KIIRESTI soovitud temperatuuri saavutada.
Puurkaevu pole mõtet panna kui keegi üldse lubab panna siis puurimine onjube kallis. Kui Maad on vähe siis uuri mida AGE Systems pakub neil pidi olema mingi lahendus meie oludesse.
See mida räägitakse maasoojuspumba tasuvusajast ja hinnast siis tooksin mõned enda näited olen paigaldanud 2,5 pumpa kuigi ei ole
paigaldaja seadme hind on vahemikus 60-70tuhat 3a tagasi sain 55 KEEK sai 2005a 60KEEK kontuuri mahapanek toru maksab u14,5EEK/m
kopatund u400EEK/h läheb u 6 tundi kokku maksab 400m kontuuri panek kui enda tööd ei arvesta 8200 kütte süsteemiga ühendamine võtab ka päeva ja lisamaterjale läheb vähe max 1500EEk pluss töömehe tunnid kui ise ei oska. Glükool maksab 3000 EEK. Kokku on soojuspumba soetamismaksumus 73000 arvestades 60KEEK soojuspumpa.
kas keegi on ka võrrelnud, kui palju maasoojuspump õhksoojuspumbast odavam või kallim tuleb? ja naljaviluks ikkagi küsiksin, mis on elektriradikate miinus?
Soojussalvestita elektriradikatel on see miinus, et öist elektrit ei saa kasutada. Salvestavate radikate miinus v6rreldes mittesalvestavatega on k6rgem hind kuigi soojuspumbast palju odavamad.
Väikese köetava pinna puhul ei tule talvekuudel EE kyttepaketti kasutades öise elektri kasutamine palju kallim soojussalvestita soojuspumba kasutamisest, kuna ampritasu ei s6ltu tarbimisest. Arukas on kasutada kolmnurka yhendatud 3faasilisi kyttekehi - saad väiksema peakaitsmega (ja ampritasuga) rohkem soojust.
See kas soojuspump tasub ära s6ltub sellest, mida keegi oma vaba rahaga teeb. Kui pangas hoiab (intress 2-3% aastas?), siis vist pika peale tasub ära. Kui investeerib 10% v6i suurema aastase kasumiga, siis vist ei tasu.
Investeerimisjutu võiks küll teemast välja jätta, kuna seda suunda arendades võiks välja jõuda järgmiseni: milleks autot vaja, saab ka trammiga sõita (vabanevad ressursid investeerida), maja suisa luksus, äkki linn annab sotsiaalkorteri (südame võtab soojaks, kui mõelda 2 millisest alginvesteeringust saadavat 10%-lise ja enamgi veel tootluse peale).
Mugavus maksab ja selle eest tuleb maksta. Vaevalt, et sa Daciaga sõidad, kuigi ka see ajaks asja ära.
Mina näiteks olin nõus investeerima ca 200 tuhat (maaküte + 2 korruse vesipõrandaküte + soojusvahetiga sundvent) selle nimel, et vabal ajal end valge inimesena tunda ja mitte katlakütjat mängida. Ja öösiti mind painajad võimaliku saamata jäänud tulu pärast ka ei külasta. Kulude poolest ei oska veel kaasa rääkida, kuna süsteem hakkab tööle alles suve teises pooles. Tasuvusajast on ajakirjanduses räägitud 8 aastast (tänavuste elektrihindade juures), aga kui see oleks ka 18 või 28 aastat, ikkagi ei kõhkleks, küll lapsed tulevikus oskavad tänulikud olla.
