Just ma tahtlikult levitan valeinfi... huvitav elke lehelt 1.6b ja 1.6d tühimassi erinevus on alates 45kg ja 2.0-ide erinevus 40... või ma ei oska arvutada ? mis jonni ajamine siin on paari kilo tõttu. olgu teeme siis erinevuseks 75, siis su süda rahul ja vb magad ka paremini (ei näe unes kurja naabrionu oma diisliga hoovi peal tossutamas ja remonditöökojas hiigelsummasid plekkimas) :)
Sorry jah, vaatasin 1.8b ja 2.0d vahet. Samas see väike vahe ju sind ei häirinud, kui ise teistpidi vale vahe said, niiet pole mõtet ka draamat teha. Vaata aga nt Skoda Superbi, seal 110kw puhul vahe üle 100 kg. Lihtsalt huvitav,et kui dislafänn ise valeinfot paneb, siis on ok, aga kui teistpidi, siis kohe suur draama, kas keegi magada saab, kuri naaber jne. Mul on sest täiesti savi, kuna disla nagunii plaanis pole hetkel uue masina vaatamisel. Ei näe põhjust paar tonni vms juurde maksta lootuses 100+tuh km-ga ehk tasa saada, samas diisli jamade pärast valvel olles.Bensuga elu oluliselt muretum ja pole traktori häält kuulda.
kas peab olematute jamade pärast valvel olema? ma kardan et ma jäängi ootama et mul disla ära laguneks, enne lagunen ise ära. samas bensukaid olen remontinud elus ja palju, millegipärast need rohkem lagunenud diislist.
bensukaga saab valvel olla veel suurte bensuarvete eest. see on juba kindel.
Kaasaegsed diislid on juba väga vaiksed ja uue auto puhul pole ka tarvis mingite jamade pärast valvel olla. Minu autopargis on diisleid ja ka bensiinimootoriga autosid. Paraku on diislid isegi vaiksemad ning start-stop süsteemi kasutades on raske mõista, millal mootor töötab ja millal mitte, kui näidikuid mitte vaadata. Aga autod on erinevad ja mõned neist ongi lärmakamad ja mõned taas vaiksemad. Väide, et kõik diislid on nagu traktorid, ei pea juba ammu paika.
Kuid auto tuleb osta ikka vastavalt vajadusele ja kuigi enamus mu sõidukid on kaasaegsed ja puhtad diislid, arvan, et linna sobib paremini bensiinimootoriga auto. Väike, nobe, kaasaegne, (turbotatud) bensiinimootor on igati paslik antud tingimustesse.
Mis heitgaaside puhtusesse puutub, siis alati polegi niivõrd tähtis mootori tüüp, vaid hoopis see, millises konditsioonis antud jõuallikas on. Kui põletusprotsess pole täielik ja puhas, on igasuguse sõiduki sabas sõitmine äärmine piin ja seda eriti äärmuslike õhutemperatuuride puhul.
Siin üks mees uuris välja, et bensukaid on Eestis arvel palju rohkem kui diisleid. Loomulikult, bensukaid on kõik aiaääred täis ja suur osa remondis. Kui rääkida raalselt liikluses olevaist autodest on diislid ülekaalus. See diislite mõttekuse teema on ikka täielik bullshit, ehk jama meie keeles.
Ma ei tea. sõitsin täna hommikul (-15 C) maanteed mööda 0.9 liitrise bensukaga, 5,5 l sajale, tuba soe, soojalüliti kolmveerandile tagasi keeratud. Kuidagi imelik oli vaadata, vastu tulevaid igasugu udukalleid premiume - kraed silmini, karvamütsid-, kapuutsid ninani. Mis teil viga on?
Miks peaks olema valvel bensu suurema kütusearve pärast? Poest autot ostes teed dislat ostes (kõrgem hind) sisuliselt kütuse eest ettemaksu, mida siis järgmise 4-5a jooksul vaikselt tagasi saad ja jõuad ehk nulli. Kõrgema hinna tõttu ka intressikulu ja kasko kallim. Need kiputakse millegipärast ära unustama. Bensuka puhul siiski tehnoloogia lihtsam ja seega riskid väiksemad. Suurema keskklassi auto puhul ei saa rääkida küll mingitest puudustest maanteesõidul,kes siin bensukat linnaautoks peavad, eelkõige väikse autona.
Vot ei tea miks disla on kallim, keskklassi masina puhul ca 2,5 tuh. Kui raha küsitakse ikka asja eest, siis ikka keerukama või suurema hulga tehnoloogia tõttu (mis oli minu väide), mistõttu ka rikete risk kõrgem. Võimalik, et kõrgemat hinda küsitakse ka ilma sisulise põhjuseta :)
diiselmootoril sisu tugevamast materjalist, käigukast tugevam. muidu ei kannataks seda meeletut väänet kuidagi välja, mis bensukatel puudub. samuti kannatab diiselmoootor rohkem pöördelaskmist, ikka tänu oma tugevusele. bensukad odavamast materjalist ja kulumine kah kiirem. bensukate 3-400tkm ja kappremont. diislil miljoneid km enne kui remonti vaja teha.ise ei võtaks tasuta ka rahaõgijat ehk pensukat ligi. diisel käivitub ka külmaga paremini kui bensukad mida peab käijama. samas on bensukad nagunii välja suremas sest maavarad lõppemas. diislit aga saab edasi toota
VL, mul ongi diislil salongi temp. 19 kraadi peale, sest ei viitsi hakata mingi 15 minuti pärast ennast riidest lahti koorima. Pikka maad sõites ja kui on kuhu jopet panna, siis võtan ära. Mis seal imelikku on?
Einoh, asi on siis ikka pimeusklikkuses paljuski. Mootor, millel on "tugevam sisu" jms saavad siis ka kõvemat valu ja seega pole põhjust järeldada mingit igikestvust. Romantikud võivad muidugi suurelt unistada ja asju ette kujutada.
vatvat, justnimelt, diislijublakad mootori sees on veits tugevamast materjalist. Kui bensukas sama väände juures oleks x-korda suurema mootori kubatuuriga ja ka hullult suurema kütusekuluga.
Üldiselt aga on samasugused jublakad ju, kolvid- värgid, saaled, väntvõll, klapid....jne, pentsukatel samamoodi kütuse otse sissepritse.
Kusjuures minu diiselmootoriga auto õlifilter maksab 3+ mõni sent eurikut, õhufilter teine samapalju, sama suurusjärk hind ka kütusefiltril.
Aga noh, mis siin jahuda, suuremjagu siinseid elavad veel "päkapikumaailmas" ja diiselmootoris elab nende arust lihtsam koledam päkapikk :)))
Aga eks igaüks sõidab, millega oskab ja tahab......huvitav, miks nad küll teisitimõtlejate peale vihased on?
Minu postituses puudub igasugu kiitmine ja samuti viide, et ma Octaviaga sõidaks. Aga et väidetavalt uuel autol rool käes väriseb- no ma ei tea, ehk oled oma sõiduoskusega asja selleni viinud, et su auto niimoodi käitub. Samas ma absoluutsele tõele ei kandideeri ja ei soovita ka teistel seda teha. Seda pole lihtsalt olemas.
see oli jutu peale, et mõni diisel käib vaiksemalt kui bensiin. võibolla mõni käibki. ei jõua kõiki proovida. octavia oli täiesti uus kui vibrat täheldasin. tööauto.
# bensukaid on Eestis arvel palju rohkem kui diisleid. Loomulikult, bensukaid on
# kõik aiaääred täis ja suur osa remondis. Kui rääkida raalselt liikluses olevaist
# autodest on diislid ülekaalus
Mitte niiväga aiaääred, aga peaaegu kõik preagu talvel soola eest garaazhides peidus seisvad hobiautod on tõenäoliselt bensukad. Vahet pole, kas päritolumaaks USA või NSVL. Ja kindlasti sõltub ka sellest, kas statistikat tehakse Kohila konsumi ees või Rävala parkimismajas. Sellepärast ongi ühe jaoks mõttekas, teise jaoks mitte. Ja sõidetakse ikka sellega, mis meeldib, mitte mida siin foorumikuningad õigeks peavad.
Kärss, sa ju ise oled siin "foorumikunn" ja sellepärast on sinu postitused ka rohkem tähelepanu all, mõtle oma följetone kirjutades vahel sellele... ;)
Aga teemasse... Sõitnud enam paarkümmend aastat diislitega, on nüüd pidevalt pikkade otsade vähemaks jäämise järel bensuautod. Sobivad külast linna käimiseks imehästi. Kord aastas mahlade vahetamise kulu on suurusjärgus sama, käru vedades on loomulikult kütusekulu midagi muud, aga seda ei tule tavainimesel nii tihti ette. Ei laida kumbagi, hetkel minu jaoks diislieelis puudub.
Teema elavnes pigem ju uudise peale, et millega sõita LUBATAKSE..
Ehk siis vanad saastajad võivad olla ökopillid ja ehk ka kere terve, aga pikka pidu neil ei ole.
Küünik, kunn on ikka see, kes (kasvõi enda arvateski) valitseb ja teab täpselt, kuidas kõik teised elama peaksid. Mitte see, kes peamiselt laudast sõnniku väljaviskamisega tegeleb. Noh et kõigi külaliste jaoks laut ikka puhas ja lillelõhnaline paistaks;)
Aga teemasse kah. Vast seletab see video, miks viimasel ajal mitmed tuttavad circle gay diiselkütusega teele on jäänud. Ma ise pole sel talvel sealt üldse tankinud, kuna esimeste külmadega läksin Peterburi/Smuuli tanklast küsima, kas on juba talvine kütus, mille peale see vorstiletipoiss nipsakalt vastas, et kust mina seda peaksin teadma... Nädal hiljem ilmus Delfis artikkel, et esimene talvise diiselkütuse ports jõudis Eestisse ning esimesena jõuab see Neste tanklatesse. Sellise info väljapressimisega tegelemine igal hilissügisel ongi minu silmis see diisli suurim puudus.
Aga videost... kusjuures külma ju polnudki seal, ka ise ütlevad, et kõige külmem oli ainult -24. Valge päevaga video tegemise hetkel oli tõenäoliselt veel palju soojemgi. Minu kõige külmem diisli käivitamine sel talvel oli termomeetri järgi -35 juures ja seda Alexela kütusega ja paraku oli selleks mu suurima läbisõiduga diisel, millel plokisoojendus rikkis. Eks ma jah närveerisin enne veidi, aga käivitus paari sekundiga nn teisest pöördest, kella peal midagi 650tkm+, aga kuna sõitmist on väga palju, on auto hooldatud ja igati eeskujulikus korras. Põhja pool on see talv üldse päris krõbe olnud eelmisega võrreldes. Selle talve Eesti kõige külmemal päeval käisin korra ka Tallinnas, linn oli autodest naljakalt pooltühi kogu päeva:)
Hea, et mulle tee peale ei jää ühtegi sörkivat geid... Olen eluaeg tankinud Alexelast ja Favorast oma diisleid ja 25 aastaga mitte ühtegi kaebust külmakindluse kohta.
Pole mõtet vaeva näha. Eriti vana "vähesõitnud kirikupapi" diiselautoga. Olen pidanud mitmeid masuudipresse ja ei ole need nii ökod midagi. Talvel salong soojaks ei lähe nagu bensukal , kütusekulu võrdne bensuautoga, lisaks kallim remontida. Aga eks igaüks teab ise millega sõidab.
naljamehele. Sulle 12.15 siis kõik need ainukesed "vähesõitnud kirikupapi" diisel masuudipressid sattunud, selliseid masinaid rohkem pole! Edu "vähesõitnud kirikupapi" bensiiniautodega.
Ei tohiks vist kellelegi üllatusena tulla, et vana auto+diisel mootor=suur saaste. Ju need 1 mil km ja 20+ a. kestvuse jutuga diislimiehed, kes mõtlevad, et on traktoristid või rekkamiehed, Eesti ka kunagi esikohale upitavad, mõttelaad on ju täitsa olemas.
ah las bensumehed hauguvad. diislimees veereb muretult edasi! oli on ja jääb diisel . bensiin on kaduv. kallis toota benssu ja kallis tankida bensuautot. diisel viib meid edasi ikkegist! 50 aasta pärast pole benssu enam kusagilt saada, samas diiselt toodetakse edasi muudest maavaradest- gaas, raps ja sünteetiline dissla. bensuautosid jagatakse tasuta tänapäeval. ei mina neid kärusid taha kui ka peale makstakse! voh.,
Traktorontraktori jutt käis vist eesti ehitajatest, kes sõidavad autodega, mis juba enne Saksast toomist olid loomulikku surma surnud, kuid Leedus veel mingi ime läbi korraks hingitsema saadi:) Sest soomlasel on mootori ettesoojendamise võimalus olemas nii kodus kui tavaliselt (soovi korral) ka töökoha parklas. Seal põhja pool elatud 7a jooksul, kus temperatuurid igal talvel mõnda aega ka -40 juures püsisid, ei õnnestunud küll täheldada, et diislite hulk tänaval külmadega vähenenud oleks. Pigem esinesid probleemid siis täiesti võrdselt nii bensukatel kui diislitel, sest küttesüsteemi (eelkõige filtrid-pihustid ja diislitel ka eelsüüteküünlad) on lihtne ennetavalt korras hoida, kuid vana aku koolemist on raske ette näha ning profülaktiliselt neid igaks juhuks koju valmis ei osteta, kui varasemalt probleeme pole olnud.
Mis absurditeema see üldse on, "diisli mõttekusest"?? Kaotage diiselkütus! Kõik sellel töötavad masinad seiskuvad. Laevad, rongid, lennukid, rasketehnika (militaar,- ehitus,- pääste jne, jne...), rääkimata väikeautodest. Hullem kui tuumasõda! Kaotage bensiin, ega eriti midagi juhtugi.
Laevade, rongide jm. suured sisepõlemismootorid kasutavad loomulikult VÄHE teist kraami, aga mitte bensiini ja eriti lennukid, milledes põleb spetsiaalne aviokütus, ehk lennukipetrool, kuid mitte bensiin. Äärmiselt tuleohtlik ja kallis bensiin on peatselt mõttetu vedelik ning kaduv nähtus, autosid hakkab ringi ajama elekter.
....ja tulevikus on diisel Bugattid ja Lamborginid ning WRC autod sõidavad ka must suitsulont tagant väljas. Enamustes linnadesgi ei sõida ühistransport enam diisliga vaid gaasiga, huvitav miks küll?
Disladel on endiselt mõte olemas, raskeveod ja pikamaa ühistransport. Sõiduautodel samuti, kui uhad ikka oma 30+km tööle ja teist samapalju tagasi, siis on disla igaljuhul mõttekam. Isa käib mul juba aastaid Adaverest Tartusse tööle, see on u 70km üks ots, bensukas poleks kõneallagi tulnud.
Omal on kodu-töö-kodu ots kokku u 13km ja ei taha dislast midagi kuulda. Kui autovahetuseks läheb, siis saab praegusest 2.0 turbokast tõenäoliselt 1.4T või 1.5T, moodsad bensuturbokad on nii ökod, et dislal puudub minu keskmise läbisõidu juures igasugune point. Auto ja mootoritüüp tuleks valida ikka vastavalt oma vajadustele.
Siinkohal ma tõepoolest ei mõista inimesi, kes arvavad, et on igati normaalne oma kuuesilindriliste ja eemaldatud dpf-idega disladega linnavahel paarutada ja kõik teised täis tahmatada, selline asi tuleks küll kontrolli alla saada.
tule kaasaega. ammu juba saab neid lühikesi kohalikke vahemaid elektriautoga läbida ning juba ammu on välja mõeldud elektrirekad ning ka laevade osas on suund sinnapoole, et tohutud kütuseõgijad roheliseks muuta. fossiilkütuste hääbumine on vaid aja küsimus.
mart leisiga täiesti nõus. Eestlane on rikas rahvas ja jõuab neid diisel-automaate tuhandete eurode investeerimisega käigus hoida küll. Mugavus ja väike kütusekulu on peamine.
maailmaparandajad ongi selle maailma per.. keeranud! Kunagi oli neil suur jutt ökoloogilisest jalajäljest. Vaadake nüüd kasvõi neid kriburingteid ja saarekesi, kus kütusekulu ja kummipuru lausa karjub! Aga noh blää, blää, blää, maailma positiivne areng ju...
parandamisega on selline lihtne lugu, et kui sa midagi ei paranda, läheb see lõpuks katki. lollide kontsentratsioon maailmas on piisav selleks, et meie elu lõpuks pekki keerata. ringteede näide on muidugi selline, et kui inimesel midagi tarka öelda ei ole, siis valib enda mõistusest lähtuvalt mingi talle silma jäänud teema. ju neid ringteid siis samasugused lollid teinud. samamoodi võid sa elada oma korteris ja seda mitte kunagi remontida ja koristada ning sinu eluaja peab ehk vastu kui oled nõus täielikus peldikus elama, aga see, kes pärast sind sinna elama asub, peab kogu selle sinu kokku keeratud s.ta ära koristama. paljude jaoks ongi kogu maailm vaid nende endi pisike ja mõttetu elu- saan kuidagi hakkama ja ongi kõik ok. reostan, lõhun, laamendan ja mind ei huvita miski muu, sest ise olen rahul.
Lisan ühe video kuidas ka suurema kubatuuriga diislipressid külmaga käima peavad minema.
Kui miinus 37-ga ei käivitu auto ilma igasugu seisusoojendusteta, siis pole ta tehniliselt korras lihtsalt. Nii lihtne see ongi.
Eelmisele: selleks ei pea olema asi korraski - piisaks sellestki, kui ainult pool mootorist on korras:)) St asi pole kubatuuris vaid silindrite arvus. Sest mida rohkem on silindreid, seda suurem on tõenäosus, et mõni nende hulgast on ideaalne (tihe, eelsüüteküünal üleüldse töötab ja seda täie pikkuse ulatuses, pritsenurk läheb hästi kokku pihusti avanemise rõhuga, klappide pidamine, rõngad terved ja pilud pole aja jooksul nihkunud märkimisväärselt jne) ja kui läheb üks silinder, tulevad teised kasvõi riburadapidigi (nagu videoski;) lõpuks järgi. R4 mootoril ei pruugi käreda külmaga ühest ideaalsest piisata, kui ülejäänud kolmel silindril on kõik ikka väga paigast ära (kahest töötavast silindrist piisab kindlasti), aga 8-silindrilise puhul piisab kah juba 2-3st, et ka väga karmi külmaga mootor ikka käivituks. Just enne kirjutasin, et selle talve kõige külmem käivitus oli mul endal enamvähem sama temperatuuri (-35) juures ja kui korras peast suudab niimoodi käivituda 650tkm+ läbisõiduga vana diisel, siis miks ei peaks olema võimalik käivitada samamoodi (et vähemalt sekundi jooksul käivitusid ja sekund-paar hiljem käisid juba kõigi silindritega) ka vähem sõitnud diislid, mis peaks olema meil siiski enamuses?
Huumor seisneb eelkõige selles, et ka vana diisli ideaalse käivitumise tagamine on lihtsa ja üsna odava remondi kaugusel (täpsemalt sellest siin foorumis aegade jooksul palju jahvatatud, ka selle teema alguses), aga kuna paljud ei oska seda nõuda, töökojad ei oska/viitsi teha (sest Eesti talvedega ju vajadust eriti polegi) ja paljudel on ka eelarvamus, et see on midagi kallist, siis veeretaksegi ringi lootuses, et ehk saab ka järgmisel aastal ülevaatuselt kuidagi läbi, kuigi autol pole läbisõitu veel ollagi. Kui ei huvita, taha ega viitsi, on ka diisli mõttekuse kahtluse alla seadmine igati mõistetav, sest eks igasuguse rikkis auto probleemid on tüütud ja mugavam on asjadega, millest ise aru ei saa, mitte tegeleda.
Keskkonnaaspektist rääkides: kuni särtsuautode elekter eeldab mingit atmosfääris lõppevat toruotsa, mõne ökosüsteemi üleujutamist või maa seest igasuguse millegi (ka metallimaagi) väljakaevandamist, on tulevaste põlvede nimel mõistlikum see auto siiski valmistamata jätta ja tarbida esmalt lõpuni see, mis on juba olemas. Selline ratsionaalne ja säästlik tarbimine on toonud meid tänaseks siia, kus me oleme, sest nii viisud, kasukad kui adrad vahetati välja ikka ressursi ammendumise tõttu, mitte sellepärast, et saada asemele edevam, mida kaunistaks teistest aborigeenidest eristumiseks näritud õuna või lihtsalt kvaliteedimärk. Sellepärast ma mõistan ka seda, et transpordipoliitika peab suunama tootjaid ressursisäästlikumate toodete suunas, kuid mõistan täielikult hukka selle, kui tarbijat sunnitakse seaduste abil viskama ära töötavat asja juba ammu enne selle ressursi ammendumist. Täiesti tavalise ja korrapärase hooldusega peaks ühest diiselautost piisama paljude kasutajate puhul terveks tema elueaks, sest mitte kõik ei sõida meeletult lubade saamisest viimase hingetõmbeni. Tegelikult piisaks isegi bensiiniauto ressursist, mis jääb paljudel juba olemasolevatel (=vanadel:) sinna miljoni km lähedusse ja mille ressurssi on tarbijate raiskavate/edvistavate käitumisharjumuste tõttu teadlikult paljupalju allapoole toodud...
möödunud sajandi algupoolel tegi üks ameerika tootja nii töökindlaid autosid, et lõpuks pandi firma uksed kinni, sest keegi enam ei ostnud neilt uusi- vanad kestsid ja kestsid ja kestsid. majandust seega kvaliteediga ei edenda- raha peab ringlema ja loomulikult ringleb see kõige paremini, kui kaubad vahepeal prügikasti maanduvad või siis tänapäeval moodassse taastootmise.
# raha peab ringlema ja loomulikult ringleb see kõige paremini, kui kaubad
# vahepeal prügikasti maanduvad või siis tänapäeval moodassse taastootmise.
See ongi tänase majandusmudeli paratamatus. Ei teagi nüüd, kas see on hea või halb, aga peaaegu kolmandik maakerast pole veel selle majandusmudelini jõudnud ja tarbib need meie neljarattalised "jäägid" seal ikkagi lõpuni. Just niimoodi otse, nagu Sa siin kirjutasid, tulekski asju öelda. Keskkonnast jahumine seal juures ei muuda asja tegelikku sisu.
"möödunud sajandi algupoolel tegi üks ameerika tootja nii töökindlaid autosid, et lõpuks pandi firma uksed kinni, sest keegi enam ei ostnud neilt uusi- vanad kestsid ja kestsid ja kestsid."
Et mitte kuulujutte levitada: Mis selle firma nimi oli?
See, et asi töötab, pole põhjus uue mitteostmiseks. Vana koduelektroonika asendatakse meil uuega põhiliselt moraalse vananemise, mitte ära kulumise tõttu. Riided lähevad paljudel enne moest, kui auklikuks jne.
Peerless.
Loomulikult on tegu väikese linnalegendiga ehk kirjandusliku liialdusega, kuid fakt on see, et nende luksusklassi autod olid väga töökindlad ning omanikel polnud vajadust mudelit uuendada. Tookord siiski ei vahetatud autosid sellises tempos nagu tänapäeval. Samas oli ümberringi sadu teisi tootjaid, peale tuli ka suur depressioon ning paljud tootjad panid tol ajal oma pillid kotti.
Mina näiteks enda kasutuse puhul ei leia diislil mitte mingit tasuvust.
Minu isikliku auto läbisõit on ütleme 10 000km aastas, on olnud ka rohkem, aga praegune bensukas, sellega olen 3 aasta jooksul sõitnud keskmiselt üle 9000km aastas.
2 liitrine Honda Accord on isegi säästlik, maanteel 6,5 sajale, linnakulu ei tea, aga enamus mul maantee ja kütusekuluga probleeme pole.
Ehk siis, mis säästu ma peaksin veel saama? See oleks ju olematu.
Maksan diisli kallimaid ülalpidamiskulusid, riskin kallima remondiga ja samas summaarne sääst oleks olematu?
Oletame, et hoian 2 liitrit sajale diisliga kokku, oletame, et sõidan 10 000km aastas ja hoian nii kokku 200L, võtame kütuse hinnaks 1,3 eurot liiter.
Selliste andmete järgi säästaksin kütuse pealt aastas 260 Eurot, 10 aasta peale 2600 Eurot.
Nüüd lisame sinna diiselauto suurema ostuhinna, suuremad hoolduskulud ja tõenäolise kalli remondi, kaasaarvatud kahemassiline hooratas ja dpf filter.
Kahemassilist hooratas, mu Honda Accordil, aga õnneks pole, turbot ka mitte, tavaline vabalthingav 2 liitrine bensukas ja teadagi, Honda mootoriga ei juhtu naljalt midagi.
Ehk siis, kus on see sääst ?
Kütuse pealt kuus 21,7 eurot sääst, kuhu ma lähen selle rahaga ?
Juba akude ja eelsüüteküünalde peale kulub arvestatav raha diislil 10 aasta peale.
Ehk siis, isegi, kui ma suudan mingi ime läbi diisliga pääseda vähese remondi ja hooldusega, mis maksaks bensukast 1500 eurot rohkem 10 aasta peale, oleks sääst ikkagi olematu 1100 eurot 10 aasta peale ja kuus 9,17 Eurot, tohutu summa tõesti.
Siit ei paista välja mitte ühtegi argumenti, miks ma peaksin eelistama diislit.
Ja mõelge välja, mis muinasjutte tahate, aga talvel on diislitega käivitusprobleeme tunduvalt rohkem, kui bensukatega ja kui pean selle jaoks neid veel eraldi remontima hakkama, nagu Kärss eelpool kirjeldab, siis kaob ka 1100 eurone sääst 10 aasta peale.
Seega milleks mulle diisel?
Inimesed ostavad diisli ja on jõle õnnelikud, kuidas see neil vähe kütust võtab, aga kui väike on tegelikult vahe selle peale nad ei mõtle.
Kui pärast teeninduses 1000-2000 Eurose arve saavad, pumba, turbo, EGR klapi ja kahemassilise hooratta eest jne misiganes kombinatsioon, siis nad nii lõbusad enam ei ole oma väikese kütusekuluga.
Selle diisli säästetud raha kulutavad enamik inimesi nagunii jooksvalt ära, kes õlle, kes kodutehnika jne peale ja remondi ajal tuleb seega veel lisaraha leida.
Olen täheldanud, et on teatav grupp inimesi, kes eitavad igasuguseid reaalseid probleeme ja kulusid diisliga ja reklaamivad, nagu oleks diislil ainult väike kütusekulu ja mitte mingit muud probleemi.
Tean väga hästi, kui hea ja kui halb üks või teine diisel olla võib, murevaba pole neist ükski.
Kuid ka mina arvan, et me koormame liigselt maakera, suure tarbimisega.
solksolk, kas arvad, et kõik inimesed peavad sinu moodi olema ja mõtlema?
Mina aga nühin oma 13 aastat vana diisliga muretult edasi, julge hundi rind on haavleid täis:)
See võit tulebki selle pealt, et korrapärased hooldused venitatakse maks pikaks, egr, dpf jne eemaldatakse- kokkuhoiu nimel. Aut kastid peavad vähem vastu kui bensukate puhul(turbiinid). Pluss turbo(d), pumbad, pihustid jne. Isegi kui sõita rohkem, kui solksolk kirjutas siis jääb see võit lõpuks samale tasemele ikka. Kui korrektselt hooldada siis oled miinuses võrreldes bensiiniga. Suuremate maasturite puhul on veel mingisugune mõtte koht, kui peamiselt väljaspool linna sõidetakse.
Jutt siis kasutatud autodest.
Kahjuks võeti see superauto Accord tootmisest maha ning asemele jäi janune, tuim ja vanamoodsa bensiinimootoriga CRV. Seega peavad paljud siiski diiselautoga leppima.
solksolk kirjutas 8 a tagasi: "Sõidan ka ise diisliga, kuid diislivihkajad pole aru saanud, ikkagi diisli säästlikkusest.
Ega minagi diislist enne korralikult aru ei saanud, kui seda omama hakkasin.
See traktori võrdlus on ma ei tea mingi emotsionaalne jama diisli vihkajate poolt.
Ma soovitan diisli vihkajad sõidke mõnda aega diisliga ja võrrelge ausalt kütusekulusid, siis hakkate asjale pihta saama"
"pole see diisel midagi mürarikas, eriti salongis veel sees olles.
mis see loeb et keegi ära kuuleb tänaval? sportsumpa kuuldakse ka ära ja bensukas.
uued bensukad ei ole kaugeltki nii ökonoomsed, kui seda on diisel, eelkõige tuleb bensu ja diisli vahe välja lühikesi otsi linnavahel tehes.
seal on vahed sellised, et bensukas võtab 15 sajale ja diisel 6 näiteks, kuna diislile külm mootor eriti ei mõju kütusekulule, küll aga bensule.
muidugi külma mootoriga pidev sõitmine tapab mootorit, aga noh selliseid sõitmisi on palju".
"Minu diiselauto maksis 7000kr, korra oli ka diisli remont, pihustiotste vahetus pumbapuhastamine, regullimine kõigi tihendite vahetusel pumbal.
Kokku maksumus 3700kr remondil.
Nüüd sõidab see diisel juba pikalt väga hästi.
Mul on üsna rasked sõiduolud, kuna palju lühikesi otsi.
Oludes, kus mul keskmine bensukas võttis 20-30 sajale talvel külmaga, võttis see diisel 10 sajale.
Oludes, kus mul bensukas võttis 12-15 sajale, võtab see diisel 6,5-7 sajale.
Vahe on ju kahekordne, kohati suuremgi, sõltub sõiduoludest".
diisli mõttekusest ei saa aru ükski paadunud bensuka fänn ja ei hakkagi saama. siia tuuakse nii jaburaid võrdlusi, et anna olla. diislil loetakse kõik kuluosad üles. aga bensiinikas on kulumatu. tundub, et bensiinikas ei vajagi hooldust. lisaks saab kütusega veel pintsleid ka pesta. vot nii kõva massin on see bensiinimootoriga massin.
aga te jätkake oma jahumist. päris huvitav seda huumorinurka lugeda.
Kogu selle teema võiks kokku võtta sellega, et ottomootoriga (bensiin) autod kulutavad töötegemiseks 30-37% kütusest - ülejäänu läheb soojuseks mis suurelt jaolt (eriti suvel) lihtsalt radikas jahutatakse.
Diiselmootori kasutegur on ca 10% suurem. Sellega on ka seletatav asjaolu, et diisel ei soojene nii hästi ja kütusekulu vahemaale on väiksem.
Kuna omal pigem pikemad otsad sõita siis eelistan diislit, samas kui mul oleks mingid kilomeetrised otsad siis ilmselt eelistaksin jalgratast
Solgi läbi aegade vastuolulise jutu sisse kadus ära üks vägagi oluline point. Tsiteerin:
# Inimesed ostavad diisli ja on jõle õnnelikud, kuidas see neil vähe kütust võtab,
# aga kui väike on tegelikult vahe selle peale nad ei mõtle.
Nii ongi, et arvutatakse hetkekulu hea enesetunde valguses (kompuuter näitab tanklas nullides ju maanteekuluks alla 4 sajale ja isegi kompuutri valetamist arvestades on ikkagi meeldiv tunne tankida autot väiksema raha eest), aga tegelikkuses jääb kuluvaheks suure ja üsna mugava bensiiniautoga samades tingimustes ainult paar liitrit 100km kohta. Kui palju neid sadu nüüd iga kuu (või päev!) kokku tuleb? Ja nüüd sinna juurde veel mõned mugavused ja on täiesti põhjendatud küsimus, et kas enda läbisõitude jm auto kasutamisharjumuste juures see naljakalt väike sääst üldse õigustab ennast.
Õige vastus küsimusele on muidugi see, et ühel inimesel õigustab ja teisel mitte. Ja kui mitte taandada kõike ainult rahale, siis paljudel juhtudel ongi peres, kus nagunii mitu autot vajatakse, mõttekam pidada mitte lihtsalt bensukat ja diislit (või särtsukat või LPG või CNG), vaid ökonoomset pikamaamasinat ja teist, mis pakub emotsiooni (sest autofoorimis sõnavõtjate jaoks on ka see eeldatavasti mõnikord oluline). Enda pealt vaadates oli mul möödunud talvel vähemalt korra nädalas olukord, kus minut peale käivitamist lasin juba käigud järjest piirajasse, kuna mulle meeldib libedaga niimoodi sõita ja ükski ratsionaalne argument ei saa lükata ümber seda et meeldib. Ja sel viisil autole valu andes ei tahagi mõelda sellele, kui kaua naine samal hommikul diislit kohapeal soojendas või mida selle auto tahmapõletaja minu sõidustiilist võiks arvata. Ja samas pikki maanteeotsi lastes pole eriti vahet, kas kilovatte on 66 või mitme saja ringis, sest püsikaga sõites tuleb sõidunauding hoopis juhiistme mugavusest, rahuliku loomuga juhitavusest, helisüsteemi kvaliteedist jm. Neisse investeerimisele ei saa ju ometi viltu vaadata... miks peaks seda tegema siis kütusekulu puhul?
Kogu aeg peab istuma plahvatusohtliku pommi otsas!
selline asi võtab lausa sõnatuks- kuidas üldse on võimalik taolise mõtte peale tulla? seda ikka tead, et p-koreal on tuumapomm või siinsamas ligidal piiri taga samuti? öösel ikka magada saad, kui maja ees bensiiniautod seisavad?
Offtopic, aga töökaaslasel võttis Fordil tuld hoopis klaasipesuvedelik pärast teisele autole tagant otsasõitu, pesuveega võrreldes on bensiiniga auto suisa "neutronpomm" ju :-)
looder23, mis asjad need siis vabalthingava bensiinimootori juures ära kuluvad samaväärselt diisliga?
Ka praegu on olemas nii diisel kui ka bensiini sõitev auto. Kulud vahe on olematu ja seda ilmselt tänu sellele, et diisel peamiselt ainult mnt ja asulaväliseid km saab. Samas kui bensukas kasutusel igalpool.
Mõlema auto pealt saaks üksjagu kokkuhoida küll, kui hooldaks/remondiks viimases hädas või ei teeks sedagi ja laseks auto seest ja väljas puhtaks kraamida ja super hinnaga (kiir)müüki või kokkuostjatele.
Olenemata tüübist ja mootorist on kütus jätkuvalt ja ilmselt edaspidi kõige väiksem kulu auto juures.
Diisel tasub end ära ehk siis kui sõidad vähemalt 40-50000km aastas ja peamiselt maanteel. Aga siingi on parem alternatiiv, CNG või LPG.
Diiselauto väike kütusekulu võib näiliselt anda kulude kokkuhoiu aga reaalsuses see nii pole, eriti väiksemate läbisõitude puhul. Peale kütusekulu ei oska tuua välja ühtki eelist diisli kasuks, aga miinuseid on küllaga. Kes aga arvab et väike kütusekulu tähendab odavamat kogukulu, see eksib. Diislil on palju kulukaid hooldus-ja remonditöid, mis tuleks arvesse võtta ja siis hinnata km kogumaksumust:
*diiselauto hooldus on kallim - õlikogus suurem ja lisaks tuleb vahetada igal teisel hooldusel kütusefiltrit
*diiselautodel on suureks probleemiks DPF filter, mis linnasõidul ummistub ja mis maksab sõltuvalt automargist 1500-3000€, lisaks on uutel autodel veel keerulisem adblue süsteem
*diiselautodel on kütuse kõrgsurvepump mille remont või vahetus maksab samuti üle 4 kohalise summa
*kõik diiselautod on turboga, selle remont pole küll nii kallis kui DPF ja kõrgsurvepump, aga ikkagi üks lisanduv detail mis võib rikki minna
Samuti on diiselautode probleemiks külmkäivitus, miinuskraadidega on bensiinimootorit palju lihtsam käima saada. Diisel vajab akult suuremat käivitusvoolu ja eelsüüdet, lisaks kui paagis on suvine diiselkütus siis miinuskraadidega autot käivitada on võimatu
Lisaks ei lähe diiselauto lühikeste otsade korral talvel soojaks ja lühikeste otsade korral tekib palju probleeme ka eelpoolmainitud DPF filtriga.
DPF 1500-3000.- !? Tule maa peale tagasi. Minu kärule saab mingi kahe poole sotiga. 13 aastat vana käru ja pole mina seda vahetama veel pidanud. Sõidud sellised paarkümmend kilti siia-sinna. Suurem väljaminek on olnud kahemassiline hooratas(LUK), selle sebisin tutikana koos siduri, korvi ja survelaagriga 400.- eest iibeist ja paigaldamine maksis 250.- Mis veel? Eelsüüteküünlad(DENSO) sai ise vahetatud, kui käru oli 3 aastat vana, 11.- eur oli vist tükk. Termostaat sai ka ise vahetatud millalgi. Kõik talved probleemideta üle elanud. Mismõttes õlikogus suurem??? Kütusefilter maksab paar euri ja vahetan ise 5 minutiga.
Päris hirmus jutt sai eksole:)
isiklikult enda masinal kütusefilter vähemalt 50tkilomeetrit peal olnd. siiani sama filter mis masinat ostes. see rumal jutt et dislal kallimad hooldused. vaata et bensukal küünlad kallimadki kui dieselmasinal! kiidan veel kangemat minekut kui penskaril. jõud minna igal pöördel. samas benskar i peab kõrgelt pinisema laskma et astuks kuskiltotsastki
Loe ja imesta..mis vead kõik diislil küljes.
Ei ole mina ühtegi eelpoolmainitud vidinat pidanud 20a jooksul vahetama. Ainult üks turbo,mille sain ka lammutusest 100euroga ja sõitnud seegi juba 50t. Ju siis on vedanud kui 20a jooksul ja ~ 30 autot omanuna(vl1982-2013) ,mingi paar miljonit maha vuranud.
Olen pidanud kahte sarnast sõidukit millest üks bensiin ja teine diisel. Bensiiniautoga oli kogu aeg tunne, et ainult tanklas istungi samas kui diisliga tankisin vaid 2x kuus. Aastane läbisõit jääb 20 tuhande kanti ja hooldused teen ise. Tõsi on see, et autod on mõlemad 10a vanad olnud. Tänapäevaste autodega vahe loomulikult kahaneb kuid ei näe põhjust end liisinguorjusega siduda, et seetõttu naabrist parem olla. Hobiautona ja väikeste otste puhul on loomulikult otstarbekam bensukat pidada kuid üldiselt on igaühe oma valik mida ta eelistab.
Oeh, excel lahti ja pole enam vaja oletada asju, mida on lihtne välja arvutada. Nt LPG on lühikeste otste (külma mootori) puhul mõttetu, samas CNG-ga saad kohe külma mootoriga ökotada ja sellest teadmisest on vähe kasu, kui elad kohas, kus pole surugaasitanklaid... ja kui vähe sõita, ei tasu kummagi hilisem paigaldus end niipea ära, samal ajal kui mõne mudeli puhul on isegi LPG mudeli turuhindade vahe suurem kui LPG seadmete paigaldada laskmine.
Ja samas diisli-bensuka kütusekulust tulenev hinnavahe ei mängi just eriti suurt rolli, kui konkreetsest autost rääkides peab iga suvalise puksevahetuse tagasiteenimiseks sõitma hinnavahet täis kuid ja kuid, mõne kallima sõlme puhul lausa aastaid (kõrgsurvepumpasid saab vanematele diislitele pigem paarikümne kui paarisaja euro eest). Nii mul ongi diislit tankides alati hea tunne, aga ei saa lükata kuidagi ümber fakti, et mu elu soodsaima kilomeetrikuluga auto oli hoopis bensiinimootoriga telliskivi kujuline Volvo, mille pidamine kümne aasta jooksul ca 360tkm-665tkm vahemikus küsis täpselt nii vähe, mis ongi neile loonud igiliikuri maine. Ja siis peale äramüümist ja välismaiste numbrite külgesaamise järel lubatakse originaal puksimajandusega seda lõputuna näivat teekonda veel jätkatagi. Aga kui ei arvuta või ei pea ühtegi autot piisavalt pikka aega, võibki juhtuda, et likvideerid pigem eelmiste omanike tegematajätmisi või siis säästes lased üle järgmisi omanikke ja kujundad oma arvamuse praktiliste kogemuste valesti tõlgendamise või lihtsalt emotsioonide põhjal... või miks need emotsioonid peakski olema vähemolulised kulunumbritest;)
#ütlus meestevahelisest armastusest,et kes meest on saand,see enam naist ei taha
See oli pigem niipidi, et kes meest pole saanud, hoidku oma pudrumulk selle koha pealt kinni.
Meil on peres kaks ühesugust masinat, paariaastase vanusevahega, sama mark, sama mudel. Üks turbobensukas(lpg), teine turbodisla. Mõlemal on oma iseloom, kohe tuntavalt eristuv. Ütleme nii, et linnas dislaga kohe kindlasti tahtmist töristada ole, sellega pigem pikemad rahulikud otsad, kui tead et pole vaja suurt mööda sõita. Edasi lähevad küll mõlemad, kuid dislal pead ikka pedaaliotsas elama, et midagi toimuma hakkaks. Bensukas on see-eest nagu noor kutsa, kes esimese viipe peale entsliastlikult minema pühib. Pidevalt peab end tagasi hoidma. Nüüd mõtlen, kas võtta prooviks veel üks samast perest pärit suurema mootoriga vabalthingav ligi. Oleks huvitav vaadata, mis see teeb. Kui meeldib ,teeks gaasi peale ümber ja sõidks müned aastad. Remondivärgiga on kuidagi vedanud, pole seni midagi suurt pekki läinud ja hooldus maksab suht vähe, kui tead kust juppe tellida ja saad neid ise kodus vahetada. Sihuke reedeõhtune meelelahutus tavaliselt.
Majandusteooria ütleb, et inimene teeb alati ratsionaalse valiku. Seega - osta diisel sellepärast, et hetkekulu number armatuuris on 4litrit 100-le on täpselt sama ratsionaalne, kui osta omale 20l 100-le võttev auto.
Inimesed, kes sõidavad 20+ aastat vanade diislitega on teinud enamjaolt valiku, et hooldused tehakse ise vastavalt vajadusele - ja sellisel puhul on täiesti reaalne sõita 1000 eurose autoga 10 aastat, et keskmine remondikulu jääbki ca 100 eurot aastas.
See aga ei ole tasuvuse (mõttekuse) näitaja, kuna inimesed, kes ostavad omale auto ja seda ise ei remondi ei saa iialgi sellise numbriga hakkama.
Ei ole mõtet jaurata siin teemal bensiin vs diisel (pintslid ja kütusekulu ja vääne) küsimus on tasuvuses- 10 tuh km peale samadel tingimustel on võimalik kütuselt säästa umbes 200.- (see on summa, mille eest saab uue auto puhul maksta pool liisingu kuumaksest või pidada aastajagu üleval 25 aastast diiselgolfi).
Öelda, et need on kahe täiesti ratsionaalse otsuse puhul võrreldavad numbrid ei ole täiesti korrektne... Enamus inimesi ei taha sõita 20 aastat vana 1000.- autoga, teadmata kas see jõuab puntist a punkti b ning reedr õhtuid sisustada garaazis auto kallal (btw enamus inimesed elavad sellistes kohtades, kus garaazi polegi), seega on pehmelt öeldes vastutustundetu väita, et diisli pidamine on kordades soodsam ilma taustinfot avamata.
Gaas on nii mõneski mõttes hea alternatiiv, kuid nagu hr Kärss ka ütles- kui lähimasse tanklasse pead võtma eraldi ette 50 km teekonna, siis kaob see mõte ära.
Katsuks need inimesed ka maa peale tuua kes väidavad ,et disla astub kõvasti paremini edasi kui bensiinitoitel masin. Peaks ikka võrdlema asju mida saab omavahel võrrelda. Kui panna joonele 2,0l bens (ilma turbota) ja 2,0D (ilma turbota) pole keeruline arvata kumb kiirem on. Samuti võib võtta 2,0 turbobensiin ja 2,0 turbodiisel on ikka bensiin diislist nobedam. Tõesti diisel võtab kütust vähem aga bensiinimootoril on ka omad plussid. Ühesõnaga.
Kellele meeldib ema, kellele tütar ja eks iga l.ts kiidab ikka oma auku.
ajavad taga noored rullikad ja kunagi on pisarad! Kui oled pensionär, saad 300 - 400€ kuus kätte (või hoopis töötu), pead maksma igasugu kohustuslikud maksed, mis alles jääb? Jääb niipalju, et saad oma vana autokesega ilma kihutamata mõned korrad kuus maakonna keskuses poes ja apteegis käija, kõik. Nii on see siin, teises ja suuremas Eestis. Kuigi praegu on lolluse lokkamise aeg, pole siiski vaja arvata, et kõik diisli inimesed lollid on, lihtsalt üks plussidest, diiselauto tuleb summa summarum odavam.
Ise kärutan ainult diislitega. 2 aastat vana diisel 180 tuhhi läbisõiduga pole paha ost. Aga seda juhul kui ostad ise läänest pilli ilma vahendajaid kasutamata. Eestist ostes saad huiata raudselt. Ma põhimõtteliselt ei osta autot ühegi eestlase käest. Olen 18 autot eestlaste käest ostnud ja 9 autot läänest toonud. Ideaalses korras auto tähendab eestlasele midagi muud kui sakslasele. Enamik autod on mõne aasta vanused ja ma ei saa aru kuidas saab uuena väikse läbisõiduga Eestist ostetud auto nii läbi aetud olla teinekord. Elatustaseme vahe ka suur ja kui mujal maailmas tegelevad ärapeenestatud autode müügiga immigrandid (saksas türklased, venelased, poolakad jne) siis Eestis tegelevad selle pasaga eestlased ise. Saksas on hea välja sõeluda kellelt auto osta. Eestis sisuliselt võimatu kuna elukutselist huiarit ja ausat müüjat on keeruline eristada. Ja huiarite protsent on tugevalt üle 50 eestlaste seas.
grandmaster b: Minu rehkenduste järgi tasub diisel sõiduato ära ainult juhul, kui sa ostad selle täiesti uuena ja selle hind ja hooldused on sama suured kui võrreldaval bensukal. Vastasel juhul võib diisel ennast tagasi teenida alles 100 000 - 150 000 km läbimisel ehk sageli peale garantiiaja lõppemis.
----
no aga minu arvutuste järgi tasub diisel ära igast otsast. mida soodsama hinnaga kätte saab seda rohkem ära tasub! 1000eurune masin tasub igaljuhul rohkem ära kui 50000eurune tutnoi massin ikkagi ma arvan! isiklikult soetasin omal istumise all oleva diesel masina tonniga. ära tasus esimesest kilomeetrist juba. paari aastaga on köögikapid raha täis .sest et bensiini peale raha ei kulu enam. rahakott on küll õnnelik. ja mõnus on võimsa diiselmasinag ringi müristada! sõidan uhkelt bensukatest mööda!
Olgu selgeltnägija valerka, võrdleme siis kW
Võtame aluseks näiteks Audi A6 (tüüp 4G)
3.0TFSI 221-228kW
3.0TDI 150-180kW
või näiteks Passat B6
2.0TSI 147kw
2.0 TDI 81-125 kW
Selles klipis on palju positiivset. Dislamees tahab oma masuudipressiga suitsiidi sooritada kopsuvähki haigestumise läbi, hingates ise oma sumpsist tulevat paska sisse. Ükspäev üks disla mersavets tegi kiirenduse süsti nii et kõrval olev marketi parkla oli tahmapilve mattunud. Tublid olete!
Põhimõtteliselt võiks teha uue teema: Tänapäevase diiselauto mõttekusest - arutelu käiks tänapäevastest, ca 10 aasta vanustest diislitest ja nende pidamise mõttekusest.
Käesolevas teemas, aastal 2018, räägitakse juba aiast ja aiaaugust. Jutt "- mul on 25 aastat vana disla, turbo oli lammarist 100 eurtsi, muidu teen ise remonti 25 eurtsi eest, olen sellega sõitnud 400K km, mis diisli probleemidest te räägite? - " ei ole käesoleval ajahetkel enam teema. Miks? Vana auto omamine ja selle ise remontimine on rohkem elustiili küsimus. Lihtne fakt - enamus autoomanikest aastal 2018 ei taha, ei viitsi, ei saa, ei oska seda elustiili viljeleda. Aeg on edasi liikunud, diiselauto ei ole enam robustne ja lihtne. Ja ükskord lihtsalt lõpevad need 1000 eurised 95 aasta pillid otsa...
Tegelikult mulle väga meeldivad vanad autod ja minu suurim lugupidamine neile, kes viitsivad ja tahavad vanakooli autodega tegeleda. Ma ise harrastan ka vanu autosid, aga ainult hobikorras ja suvel. Ja ainult bensukaid:)
To Karbunkel: no mis ma oskan sulle öelda... ei oskagi midagi... Aga see Youtube video... Tahmava dislaga linnatänaval metsiku hooga kõigist mööda kihutada... No see oli ikka KÕVA!!! Uus empiiriline kogemus. Minu isiklik paradigma muutus, ma isegi ütleks. Kurat võtaks, hakka või uskuma, diislis vist ikkagi peitub jõud! Mingisugune.
Eks see vaidlus taandu ikka sellele, et kuna inimeste tarbimisharjumused on erinevad, siis on erinevad ka vajadused autodele. Mis on ühe jaoks hea, ei ole seda teisele teps mitte ja vastupidi.
Kui elad väikelinnas ja sõidad hommikul 3 km tööle ja õhtul samapalju tagasi, siis pole ime, et kõikvõimalikud hädad kimbutama hakkavad. Loogiline on, et moodsama diisli puhul tekivad probleemid oluliselt varem. Aga EGR-klapp ja selle hädad ei ole mingi dislaspetsiifiline asi - mul on elus ainult üks kord sellega probleeme olnud ning mootoriks oli Honda vabalthingav bensiinikas. Puhastamine aitas.
Kui aga elad maal nagu mina ja su töökohad on üle vabariigi laiali Tallinnas ja Tartus, Pärnus ja Narvas, Raplast ja Rakverest rääkimata, siis on diiselauto omamine igati loogiline ja mõistlik tegevus.
Seetõttu olen sellistes vaidlustes ikka rohkem diiselauto pooldaja olnud. Küll aga tuli mul hiljuti pähe kaks huvitavat momenti diislikaitsjana.
Esiteks - meil on (suur-)peres keskmiselt neli igapäevaselt käigus olevat autot. Viimase veerandsajandi jooksul on neist korraga ainult üks olnud diiselmootoriga, ülejäänud kõik bensiinikad. Nii on lihtsalt välja kukkunud.
Teiseks - ma ise pole oma vabast tahtest kunagi diiselmootoriga autot soetanud. Põhjus on olnud ikka väga pragmaatiline - hanketingimused, hetkel otstarbekas või lihtsalt pole bensiinimootoriga autot saada olnud. Mis ei tähenda, et ma poleks nende juhuslike, poolenisti pealesunnitud valikutega jätkuvalt väga rahul.
Ja kirjutan kahel käel alla Grandmaster B ettepanekule vaadelda käesoleva sajandi ja eelmise sajandi diiselautosid eraldi. Tehnika on selle aja jooksul nii palju arenenud ja autod ise vananenud, et neid kõiki ühte patta pista mitte kuidagi ei sobi.
nagu juba ennist kirjutasin,võtab tänapäevane väikse keskklassi bensukas trassil 5,2 sajale.ilma turbota.kiirus spido järgi 100.pole ka trassidel seda dislat vaja.disla masina soetamisel näen mina ainult pointi sel juhul,kui on vaja vedada pidevalt käru.isegi turvafirma masinad eelistavad juba ammu disla asemel bensakat.viimasel ajal ka cng.ga,kuigi kütavad aastas maha 100 tuhat km.kui disla nii ökonoomne ja kasulik on,siis vaevalt nad bensukatega sõidaksid.
Miks pean maanteel mingi bena punniga sõitma ,et kulu oleks samuti 5l kui võin sama teha ka diisliga 1800kg tühimassiga mugava sõidukiga.
Omal perest see võrdlus olemas. Naise 2015a Yaris bensiin maanteel 5l ja oma 2010 a6 diisel samuti maanteel 5l. Linnas Yaris(automaat) samuti janusem. Pealegi need näitajad muutuvad veel oluliselt kui autos rahvast rohkem.
Siin käib mingi arusaamatu trall ümber kütusekulu. Kes jõuab auto osta, see ka ilmselt jaksab kütust paaki panna. Kellel raha pole sõidab 20 aastat vana disla preemiumiga ja kiidab taevani.
