Huvitav on lugeda lisaks oma kogemustele, kuidas inimesed kaasaegsete autode puhul erinevate elektrooniliste abimeestega mõnedes olukordades hätta jäävad. Küll ei luba veojõukontroll libedaga üldse mäest ülesse sõita, teisel läheb ESP lolliks ootamatu tugeva külgtuulega, kolmas teeb avarii libedal mäest alla ABSiga pidurdades (pidurdusmaa pikeneb ligi kahekordseks) jne. Tegelikult pooldan kõiki neid juhi erksust uinutavaid ja sõiduoskuste mandumist soodustavaid elektroonilisi lisasid niikaua, kuni neid saab vajadusel välja lülitada. Paljudel õnneks saabki (lülitan neid välja siiski harva). Kuid ootamatus olukorras on üsna lootusetu hakata otsima pikast lülititerivist ABSi nuppu (originaalis paigutatud istme-akna-peeglisoojenduste jne pudipadi kõrvale) ja kiireim viis elektroonikast lahtisaamiseks on süüte väljakeeramine (millega kaasnevad jälle omad ohud). Äkki oleks kasulik, kui kõigil autodel standardis oleks suur punane nupp keset armatuuri, millele võid kriitilises situatsioonis kasvõi sinna poole vaatamata rusikaga äsada, et kiiresti lolliks läinud elektroonikat välja lülitada? Esineb ju igasuguseid elektroonika rikkeid (lisaks ootamatutele olukordadele ekstreemsetes situatsioonides), kus see võib päästa elu. Kui keegi mõne sellise teelt väljasõitmise suudab kohtus äratõestada kui elektroonikakala, tuleb sellise "hädaabinupu" kasutuselevõtt ehk tõsimeeli kõnealla kõigi autotootjate juures. Vähemalt mulle tundub, et see suur ja hästi ülesleitav nupp oleks auto puhul oluliselt vajalikum, kui näiteks ligi kolmandiku maailma autode paremal peeglil ilutsev kiri "Objects in mirror are closer than they appear"
Jään eriarvamusele selles osas, nagu põhjustaks elektroonilised lisad õnnetusi. Ei põhjusta, õnnetuse põhjustab reeglina juht ja tema võtted juhtimisel. Loomulikult on erinevatel autodel ABS-id ja ESP-d jms. erineva tasemega ja käituvad veidi erinevalt, juht peab sellega lihtsalt kohanema, täpselt samuti on ju autode juhitavusega, pidurite, roolisüsteemiga jms. ei saa ju samade võtetega tuua kaht erinevat autot piirsituasioonist välja. Pole küll viimasel ajal kogemust vanemate ABSidega aga uutel kallimatel autodel toimib nii ABS kui ESP väga hästi. Hoolimata omaaegsest kardisõidukogemusest mis andis väga hea tagumikutunnetuse, sõindan ma siis kui ka tegelikult sõita on vaja, alati el. lisad sees. Jäärajal trikitamine ja muu hobiline tegevus on jube iseasi.
Samas on el. lisade väljalülitamisvõimalus tõesti teretulnud, mitte just selleks, et ma hädaolukorras hakkaks kõike välja lülima, aga pigem selelks, et lihtsalt süsteemi rikke korral saaks nö. manuaalrezhiimile minna ja ikka edasi sõita.
Veel, see "suur" nupp ei ole samas midagi ohtlikku, sest sinna kogemata vajutades ei juhtu normaalses olukorras ju midagi. Küll aga piirsituatioonis võib sinna vajutamise vajadus olla vähemalt sama kiire kui parema jala tõstmine gaasilt pidurile. Tootjate kulud ühe lüliti näol on ju pea olematud, kuid kindlasti muudaks selline asi oluliselt kasvõi armatuurlaua disaini.
> õnnetuse põhjustab reeglina juht ja tema võtted juhtimisel
Just. Aga mina räägingi praegu standardsituatsioonidest natukene erinevatest olukordadest
> erinevatel autodel ABS-id ja ESP-d jms. erineva tasemega ja
> käituvad veidi erinevalt, juht peab sellega lihtsalt kohanema
Kuidas ma kohanen maanteel sellega, et metsavahelt lagendikule välja sõites puhub ootamatult külgtuul, mis kõrgemat autot paratamatult õõtsutab? Käisin kah noorena karditrennis, aga siin sellest abi ei ole, kardid on tehtud teadlikult täismehhaanilised ja "mõttetute" lisadeta
Ei näe sellel mingit mõtet.
Veojõukontrolliga autodel on niigi selle ajutise väljalülitamise nupp olemas, mis laseb nii liikuma kui mäest üles saada.
Pole varem kuulnudki, et külgtuul ESP lolliks ajaks. See peaks siis küll väga ekstreemne tuulepuhang kiilasjääga teel mingi kõrgema auto pihta olema ning taandub tegelikult jällegi juhi sõidumaneeridele ja liiklusolude hindamisele.
ABS väljalülitamise kohta - sama jutt.
Mida imet siis veel välja lülitada? Airbage? Kui vaja kõrvalistuja airbagid välja lülitada lapseistme pärast, on ju selleks niigi võimalus ette nähtud.
Samuti igasugused ABS-id, ESP-d jms. käituvad mingi rikke puhul niigi selliselt, et nad lihtsalt ei rakendu, ehk käituvad nagu tavasüsteemid. Egas neile tarkvara loojad kah lollid ole. Erandiks võib olla näit. ABS anduri või tema hammasvöö roostetamisest tingitud ilming, mida võib kirjeldada kui "ülitundlikkust", s.t. ABS võib selle ühe ratta juures liiga usinalt rakenduda, kuid selline rike ei teki üleöö ega ootamatult.
pidurdasin jääpeal, abs hakkas pekslema ja masin ei pidurdunud, viimasel hetkel rebisin rooli ja tõmbasin kässari põhja. Auto pöördus külglibisemisse ja jäi seisma... Vedas *****moodi, aga olen nüüd targem -> abs-ist kiilasjääl :) Muidu on abs hea asi aga kiilakal oleks jah vaja nuppu teinekord.
Pooldaksin samuti elektroonika väljalülitamise võimalust.
Vahel, kui tuleb isu muud, kui punktist A punkti B sõita (nt mõne raja peal tiirutada), oleks kõvasti parem, kui saaks kõik välja lülitada. See jutt, et abs hakkas pekslema ning auto ei pidurdunud...
kui absi ei oleks olnud, oleksid sa sama targalt edasi kulgenud, kuid sellisel juhul lihtsalt rattad blokeeritud, ning auto oleks võinud juhitavuse absoluutselt kaotada.
Eelpool oleva kodanik \jääpeal\ väljendus annab selge ja eheda demo, milleks see ettepanek on tulevikku suunatuna viisakalt öeldes väga halb-halb mõte...
Sellise nupu lisamine ei ole insener-tehnilise lahendusena juhtival osal autotööstusest tõsiselt võetav.
Erinevatel automarkidel on kasutusel (välja arendatud) erinev info-tehnoloogia ja mehaanika sümbioossus, mis arusaadavalt paljudele tavakasutajale täiesti arusaamatuks ja ka eri-omaduslikult võrdluste osas kasvõi pealiskaudsuse poolest oma lühenditega (ABS, ESP...) märkamatuks jääb. Olgugi, et tegemist on standardiseeringutega, on need süsteemid erinevatel autotootjatel erineva täpsuse, kiiruse, süsteemsete ennetuslike faktorite jm. protsessor-süsteemidega sümbioosis.
See, et mõningatel autodel need süsteemid kogu ribas ei toimi on pigem märk sellest, et ühel või teisel autotootjal on arenguruumi vastava tehnoloogia ja lahenduste upitamisel.
Ja veel, kuidagi haiglane on ka ainuüksi ettekujutus arengusuunast, et a la iDrive konseptsioonis on mingi nupp keset armatuuri...
Päris humoorikas mõttelend! Järgmisena võiksime minna hobuveokite populariseerimise juurde tagasi, sest hea hobune oskas purjus talumehe magavana kõrtsist koju sõidutada, mida tänapäeva autod ei oska.
No kamoon, inimesed, mõelge ka, mida te räägite! Ootamatu külgtuule puhul on süüdi ESP? Ma arvan, et järgmisena on süüdi rahvusvaheline terrorism, mida oleka ka hea soovi korral nupust välja lülitada!
Kõikvõimalikud elektroonilised abimehed on ikka tehtud selleks, et 95% autoostjaile oleks sõit võimalikult ohutu. Kui raha pole ESP või üldse uue auto jaoks või on hange valesti korraldatud või mis iganes, siis lihtsalt viinamarjad on hapud ja elektroonika ei ole selles teps mitte süüdi. Meenutab kangesti 80-ndate lõpu kooperativtšikuid, kes panid žiguli karbussi alla plekist tihendi, mis pidi andma 20% kütuse kokkuhoidu ja mida kõike veel. Pole mõtet end tuhandetest inseneridest üle maailma, kes kulutavad miljardeid dollareid arendustööks, targemaks pidada. Aga noh, lõppude lõpuks igaühe oma asi. Ise pole veel elus kohanud olukorda, kus ABS või ASC oleks mu sõitu halvendanud, aidanud aga küll.
"Ise pole veel elus kohanud olukorda, kus ABS või ASC oleks mu sõitu halvendanud ..."
Äkki selles peitub ka see põhjus miks sa kirjeldatud lülitit tahta ei oska ning see mõte sulle humoorikas tundub!
Ise olen ka Eestis sattunud ilma suurema pingutuseta sellisesse olukorda, kus ilma abs-ita oleks ohutum olnud ning kuna oskan autot piisavalt hästi valitseda, siis reeglina lülitan ka esp välja kui see autol peal on. Arvan, et esp peakski olema fikseeruva lülitiga, et ei peaks seda iga kord peale käivitamist jälle välja lülitama ning vastav indikaator võiks ikka oluliselt väiksem olla kui ta enamus autodel on.
Hea pidamisega pinnasel puudub selleks kõigeks loomulikult vajadus.
Idee on omapärane;) Eriti arvestades meie juhtide "kõrget" kutsemeisterlikkust... Esmalt suurenevad ilmselt matusebüroode sissetlekud, seejärel apteekide.
Saan aru, kui tõesti on tegemist isikuga, kes naudib iga sekundit, mil ta autot 100,00% valitseb. OK, on selliseid, aga need vast ostavad siis sobivas varustuses auto, mitte ei propageeri siin rohelistele juhtidele ässa sõidustiili.
Seetõttu ei poolda seda. Oskaja võtab abimehed ise maha ja kes ei oska, sel pole ka tarvis...
Ei saa salata, nagu selles teemapüstituses pisimatki huumorit ei olnud. Aga teisest küljest, kujutage ette olukorda, et seda USA autode pretsedenti poleks olnud, ning keegi tuleks lagedale ideega, et kirjutame niisama kõigi autode peeglitele suurte tähtedega peale, et peegel viib pilti juhist natukene kaugemale. Kumb on naljakam, kas see peeglile kirjutamise idee või praegune teema? Neist üks on siiski tehtud teoks. Piisab ühest huvitavast kohtuotsusest, ja teostatakse veelgi sürrealistlikumad otsused autotootjate poolt...
> suurenevad ilmselt matusebüroode sissetlekud, seejärel apteekide
See on ju nupp, mida ei ole tarvis mitte kunagi puutuda. Mistahes põranda lähedal olev "nupp", mida me liikluses igapäevaselt parema või vasaku jalaga regulaarselt sõtkume, on vajutamisel ohtlikum
Tegelikult tegin teema hoopis sellepärast, et ENAMIKUL juhtudel on neist elektroonilistest abilistest tõesti kasu, ja pole ka minul mingit huvi neid pidevalt välja lülitada. Vastupidi, need toredad asjad lihtsustavad elu ja mitte vähe, peaaegu alati. Aga on murdosa olukordi, kus oleks KIIRESTI tarvis saada lahti sellest, et lisaks minule veel "keegi" juhib autot. Just neil haruharvadel juhtudel oleks kõvasti abi sellisest nupust.
> Ootamatu külgtuule puhul on süüdi ESP?
See oli vist aasta 1989, kui sõitsin mikrobussiga siledal/libedal kiilasjäisel maanteel, läksime nimelt talvel kalale. Oli paras närvide mäng, all muidugi vastavad (kõvad UAZi) rehvid. Kiirus oli pea olematu ning iga natukese aja tagant tekkis olukord, kus tuul lükkas meid tee serva lumevallini, kus tuli jälle pidamine tagasi. Kui olin auto lõpuks maantee äärde parkinud ja pakkis****** oma asju, tuli tuuleiil, ning lükkas ilma inimesteta tühja (käsipidur peal!) väikebussi üle maantee teisele poole lumehange. Kes on ise sellises olukorras olnud, peaks saama aru, kui lõbus meil enne seal kümneid kilomeetreid sõita oli. Igal juhul huvitab mind tänaseni, mis oleks siis saanud, kui sellel bussil oleks olnud ESP. Ainult see on kindel, et kalal oleks jäänud käimata:) Hiljem olen palju kasutanud ESPiga autosid, ja ei ole olnud tegelikult kunagi olukorda, kus normaalse sõidu juures ESP lolliks läheks. Aga tundes ESPi käitumist, olen täiesti valmis uskuma neid kommentaare foorumis, kus räägitakse kõrge (buss, suusaboksiga) auto tuule poolt kõigutamisele järgnenud piruettidest tänu ESPi omaloomingule. Ja ega mul polegi kavatsust neist elektroonilistest abilistest loobuda või neid vältida, kuna need olukorrad, kus elektroonikast pigem kahju kui kasu tuleb, on ikka väga erandlikud. Elektrooniliste abimeeste vajalikkuse üle on minu arvates õigust vaielda vaid neil, kes oskavad sõita nii nendega kui ilma. Praegu kasvab aga peale juhtide põlvkond, kes pole kordagi elus istunud "juhtimisvigadekorrigeerijateta" autosse - nende jaoks oleks selline "hädaabinupp" tõesti üleliigne. Selles suunas liigub kogu maailm.
Noh-jah.
Oma elust olen enamuse ajast sõitnud ilma igasuguse elektroonikata, kui eletrilised kojamehed välja arvata. Talvel suverehvidega jne jne. Üldiselt õnnelikult, kuigi pisemaid apse ikka juhtus. Aga 90-se kiiruse pealt sai teele risti visanud kopeika ka õnnelikult otseks tagasi toodud, ilma mingi elektroonikata.
Samas - lugu sellest, kuidas sai UAZ-i rehvidega mikrobussiga kalal käidud - on lõbus lugeda tagantjärele küll, aga eks nooruses sai ju igasuguseid lollusi tehtud. Praegu on meil aasta 2006 ja kui keegi üritaks seda tegu väljaspool off-road sarja korrata, siis minu meelest on tegu potentsiaalse mõrvariga. Kiilasjääl ilma naelkummideta sõidab...
ESP-ga seos siinjuures - vaat ainult sellest ei saa ma aru!
Eiei, küsimus on selles, et mida teeks ESP olukorras, kus külgtuul lükkab külgsuunas seisvat seisupidurga sõidukit. Täpselt sama külgtuule/pidamise suhe võib tulla ette ka sõites näiteks jäisel maanteel. Mitte küll vast pisikese autoga, küll aga suusabokside või mikrobusside puhul. See on üks olukordadest, kus ma tõesti ei taha elektroonika abistavat kätt ning millest siin foorumites (konkreetsetest situatsioonidest) varemgi juttu olnud. Rendiauto puhul ma alati isegi ei tea, kus see ESPi väljalülimise nupp asub, ning sekundu murdosa jooksul seda kindlasti üles kah otsida ei suudaks
Kuule Kärss, miks piirdud siis vaid nupuga, mis elektroonikat katkestab?! Oma järjekindlusega, et satud rentima bussi, millel ei leia ESP nuppu üles soovi parem kohe nuppu, mis katapulteerib ;-)
Seni aga oskame soovitada, et renditehingut tehes tellid instruktori, kes ilusa loengu peab.
Vastus Kärsa küsimusele - kui külgtuul lükkab külgsuunas seisvat seisupiduriga sõidukit, siis ESP ei puutu üldse asjasse. Ainus soovitus on auto varustada enne korralike naastrehvidega ja parkida ta vastavalt LE-le ehk siis teha kõik võimalik vältimaks sõiduki iseeneslikku liikumahakkamist. Kogu lugu. ESP ei puutu asjasse karvavõrdki.
Tegin hiljuti ASC toimivuse katse jäärajal suht uue ja kalli 5-seeria BMW-ga. No kui rataste all ikka pidamist ei ole, siis tagaots läheb ikka nii nagu tahab. Füüsikaseaduste vastu ei aita ka elektroonika ja siis, kui endal mõistust ei ole, ei tasu veel ESP-d süüdistada. Aga mõnes teises situatsioonis oli tast abi küll, ntx aitas kiirendamisel tagaosa otse hoida kui üks ratas läbi libisema kippus. Seega - ta pole universaalne kaitsevahend, aga abi on tast ikka ja kahju mitte kunagi!!!
Muidu aga soovitan ikka jälgida LE-d ja varustada auto korralike rehvidega ning probleemid, üllatus-üllatus, kaovad iseenesest.
Külgtuule kohta aga veel niipalju, et täismõõdus mahtuniversaal Sharan isegi koos suusaboksiga katusel on külgtuule suhtes tegelikult väga immuunne, ka jäisel maanteel. Enamik väikekeskklassi sõidukeid on ses suhtes palju tundlikumad.
DR.Kärsa mõte on ülihea aga natuke toores.punane suur nupp armatuurlaua keskel on lausa hädavajalik.
1. et avada (häda) pidurdus langevari
2.käivitada katapult iste autost ekstemaal kiirusel lahkumiseks(auto süttimine,avarii tagajärgede positiivseks muutmine juhile,adrenaliini alpidele jne)
3 starter
4 tulekustutussüsteem
5 gsm hädabi käivitamine
6 lihtsalt suur punane nupp mis pole kuhugile ühendatud kuid asjasse pühendamatutel tekitab igasugu foobialikke mõtteid(tuleb kasuks auto müügil)
see suur (võib ka väike olla aga nähtav) punane nupp võiks vajutamisel muuta iga auto kohe ladaks või mosseks - need pidavat talvel suverehvidega kõikse paremad (ja ohutumad) liiklusvahendid olema.
Viimasest postitusest on möödunud 3 aastat, kindlasti on vahepeal ka kogemusi juurde tulnud. Räägin ühest möödunud nädala kogemusest Soomes.
Käisime sõpruskonnaga kohas, kus enne leppisime kokku, mis autodega minnakse (üle 10 auto, vedasime mh ka ehitusmaterjali saarel asuvasse suvilasse). Lubasin tulla tagaveolisega, aga mõtlesin teisi hoiatamata ringi ja läksin sama suure esiveolisega. Sõidu alustades juba öeldi, et peame hakkama sind tõenäoliselt mägedest ülesse vedama ja mäest allatulek veel hullem (ei saa mootoriga pidurdada kiilasjäistel ja kumeratel teedel, tõusud-langused siiski ca kilomeetri pikkused, mitte nagu Eestis). Lisaks minule oli veel üks esiveoline, täpsemalt Mazda3, mille kohta teised ütlesid, et lisadega (esp jne) esiveoline saab tegelikult nibin-nabin hakkama küll. Pika jutu jätan kirjutamata, aga kokkuvõttes tahaks öelda seda, et meie 2 esiveolistega olime piduriks kogu seltskonnale, sest sellisel kaldus teel ei pääse järgi isegi tühjale diisel-Transitile, rääkimata normaalsetest autodest. Sellepärast sai ka sõidetud nii kiiresti kui võimalik, oma võimete piiril. Ühes järjekordses eriti ******** kurvis (kumer, kaldu, mäest alla) sõitis selle teega harjunud Mazda3 omanik teelt välja. Pärast saunas rääkis, et pidurid olevat ragistanud terve tee, mäest üles tuli minna täisgaasiga (elektroonika pidurdas automaatselt hoo maha), kurvides korrigeeris esp enamjaolt ilusti, kuid sellises täiesti ootamatus kohas tiris ise auto viltu. Kindlasti oli tema sõit rahulikum kui minul ilma vastavate lisadeta esiveolisega, aga erinevalt temast sain ma ise autot juhtida ja auto käitus täpselt nii nagu mina tegin, mitte ei otsustanud "ajuproteesid" tõlgendada juhi käitumist omal moel ning siis vastavalt oma tahtmisele (mitte tee suunale:) korrigeerida. Siis tuli meelde see hädaabinupu teema - stabiilsuskontroll, traction kontroll jne olid sel teel vägagi õigustatud, aga kui elektroonika lolliks läheb, peaks olema võimalus see ahvikiirusel ikkagi välja lülitada ja juhtimine elektroonikalt üle võtta. Tegelikult pole hullu, võibolla oli just elektroonika see, mis päästis peale "elektroonilist viga" auto piruetist ja auto jäi sisuliselt terveks
Ma nüüd ei saa aru, kuidas libedal teel esiveoline viletsam on ja miks esiveolisega ei saa langusel mootoriga pidurdada aga tagaveolisel saab.
Teatavasti auto juhitavuse säilimiseks ja külglibisemise vältimiseks tuleb eelkõige säilitada just tagumiste rataste pidamine. Kui ratas libisema hakkab (vahet pole kas liigse pidurdamise või kiirendamise tõttu) ei ole sellel pidamist üheski suunas.
Tehke kodus lihtne katse:
1. Lase mõnelt kaldpinnalt mänguauto veerema ja veendu, et rattad liiguvad mitte ei libise.
2. Lase uuesti aga fikseeri esirattad nii, et need ei veereks vaid libiseks.
3. Lase uuesti aga fikseeri tagarattad nii, et need ei veereks vaid libiseks.
Millisel juhul hakkab auto piruette tegema?
Elektroonika välja lülitamiseks nupp võib olla, kuid kindlasti mitte "seknudi murdosa" jooksul lülitatav. Rohkem kui 99% juhtudest eksib juht, mitte elektroonika ja eriti veel kriitilistes olukordades. Pealegi reageerivad nn "abivahendid" oluliselt kiiremini ja täpsemalt kui mistahes juht.
Nagu tavaliselt elus ikka, kiputakse oma vigades ikka süüdistama tehnikat.
TO tiitsut: Sinu näide kaldpinna ja mänguautoga on väga eksitav, kuna probleem ei teki mitte kaldpinnal (st mäest langus alla), vaid ikka seal, kus lisaks langusele on tee ise kumer ja võibolla ka veel kaldu kummaski suunas, reeglina mitte otse mäest alla vaid samal ajal pead ka pöörama.
Mis juhtub esiveolisega seal mootoriga pidurdades? Kui tee läheb otse aga on kumer, hakkab esirataste libisema hakates (hoogu on ju hädasti vaja maha saada!) nina kraavi kiskuma. Kui tee peaks veel pöörama, on päris ikaldus. Teoreetiliselt oleks abi, kui vajutada sidur alla ja pidurdada tagarattaid käsipiduriga, aga praktikas pole selle teooriaga midagi pihta hakata:)), kuna käsipiduriga pole võimalik nii tundlikult pidurdada kui mootoriga. Tagaveoga võid mootoriga pidurdada julgelt piiripealselt. Kui üle pingutad, siis libisem tagaots teeserva, ise hoiad juhitavad rattad ikka tee suunas (vahet pole kas tee pöörab või mitte) ja isegi halvimal juhul püsid tee peal, kuigi võib NATUKENE külg ees olla (ei kisu, st ei saa kaotada juhitavust, enne jõuavad tagarattad tee serva kus pidamine taastub). Ma tahaks näha, kes suudab seda reaalset olukorda mänguautodega modelleerida? ;)
Selle näite point ongi selle lihtsuses. Kui juba siledal ja sirgel püsivust pole, ei ole seda keerulisemates tingimustes ammugi..
Jah, libisevate ratastega autot juhtida on suhteliselt lootusetu üritus ja selleks, et asi hapuks ei läheks tuleb libisemist vältida nii palju kui võimalik. Kuid mootoriga pidurdamisel kaob üldjuhul vedavate (hetkel siis pidurdavate) rataste pidamine tagaveolisel varem kui esiveolisel (tulenevalt sellest et nina on raskem ja seetõttu ka rattad tugevamalt maas).
Juhtimisviga, mis reeglina tehakse on see, et libisema hakkamisel võetakse jalg gaasilt, kuid siduriga mootorit ei lahutata ning libisevate esirataste puhul kiputakse lisaks veel rooli ühele või teisele poole risti keerama.. Tulemuseks siis see, et esiveoline läheb sirgelt otse ja tagaveoline külg ees. Loota, et õnnestub masinat tagumiste rataste "najale ripudada" on minu arvates suhteliselt sinisilmne.
Teine tähelepanek libedal sõitmise kohta veel. Millegi pärast on nii, et mida libedam tee, seda rohkem tee keskele hoitakse olgugi, et peaaegu kõik teavad, et teepeenral on pidamine oluliselt parem...
> Selle näite point ongi selle lihtsuses. Kui juba siledal ja sirgel püsivust
> pole, ei ole seda keerulisemates tingimustes ammugi.
Eiei, Sinu lihtsustus muudab ju tingimused hoopis teiseks mis päriselus. Tee oma mänguautole liberada, aga niimoodi, et libeda osa laius on kitsam kui mänguauto pikkus ja see servades olev osa on kare. Servadesse pane midagi sellist, mis imiteeriks lumevalle (näiteks kustukummid). Tee nüüd sama katse uuesti. Või siis on ilma tegematagi selge, et kui kinniteibitud esiratastega auto satub servas karedale (sinna lükkab autot tee külgkalle, kumerus), järgneb nurgaga vastu kustukummi ning piruett. Kinniteibitud tagaratastega autol korrigeerib libeda servast karedale sattumine ainult sõidusuunda ning ükski sabaga kustukummi tabamine samuti ei põhjusta piruetti, vaid vastupidi lükkab auto otseks teepeale. Tegelikult see katse hästi toimi, kuna päriselus tagaveolisel autol hoitakse juhitavad esirattad alati tee suunas (mitte otse nagu mänguautol) ja just nende juhitavate rataste pidamine on alati ideaalne antud tingimustes.
Ma tahaks näha seletust selle kohta, mille jaoks peaks olema kasulik selline asi, kui mootoriga pidurdamise tulemusena on auto ainsatel juhitavatel ratastel kehvem pidamine:)))) Isegi rehvid tehakse nii, et pidamine oleks parem, aga kui vedavad rattad on ühtlasi ka juhitavad rattad, on nende pidamine juba a priori kehvem. Just see on selline füüsikaseadus, mille vastu ei saa ükski elektroonika, kuigi elektroonika leevendab seda auto puudust siiski väga olulisel määral. Paraku mitte alati
Kui asi tõsiselt karmiks läheb on siiski vedu see, mis autot tee peal hoiab. Sidurit lahutada ja juhitavuse taastumist oodata võid ainult niiöelda kergete olukordade puhul. ABS-i kiitjad võiks proovida kiilaka peal ilma piduriteta haagist vedada, võtke veel automaatkast+ABS ja siis näete kui "hea" see ABS on. Ühtlasi proovige veojõukontrolliga vastu mäge peateele keerata, tore kui peateelt on veel vall ette lükatud. Libisevate ratastega auto juhtimine ei ole kaugeltki lootrusetu üritus. Kui ikka kurv on ees kahtlane on lihtsam omal libisemine esile kutsuda ja seda ka kontrollida, kui hakata pärast sidurit tallama ja elektroonikat ootama.
Ise olen puudust tundnud ABS-i kiire väljalülitamise võimaluse puudusest, kui tänavad on lumepudruga kaetud - pidurdusteekond ABS-iga kordades pikem! Põhjus selles, et ABS tahaks säilitada olukorra, et ratas roniks pidurdamisel ratta ette tekkiva lumevalli otsa. Ilma ABS-ita aitab see ratta ette tekkiv lumevall autot aeglustada. Siin aitab minu kogemuste põhjal ainult käsipidur. See kehtib enamaltjaolt ikka ainult linnakiirusel enne ristmikku ja eriti siis, kui keegi sinu pidurdusmaasse otsustab sisse lõigata.
Teine situatsioon, kui üks ratas lumepudrus pidurdamise ajal auku satub - siis võib ka tänu ABS-ile pidurdusmaale julgelt pool otsa kirjutada!
Oli juhus, kus meie abimees ASR tahtis mind koos autuga kraavi lennutada. Kruusateel muutus kurvi lõpp teravamaks ja esiveolisel autul tagaosa libisema. Annan kohe gaasi juurde, et pääseda- ei midagi, ootan veel, ikka ei midagi- miski nagu pitsitaks kütuse ka veel kinni. Liigun siis nagu algajast lammas tagaosa ees kraavi poole... Muidugi oma süü, et enne ei taibanud nuppu vajutada(olukorra tekkimisel ASRi vajutamine ei päästa, ta mõtleb viivu)- lihtsalt arvasin, et nii hulluks ikka moodsa autoga see asi minna ei saa. Aga saab ja kuidas veel.
Vahepeal paar aastat olen peamiselt vanade Volvodega sõitnud ning pole väga palju oma pead elektrooniliste piduritega vaevanud. Viimasest suvest alates aga igapäevast pidurauto roolis ning (taas)avastasin elektroonika puudused lörtsisel teel sõites.
Autoks on 2,3t tühimassiga maastur millel lülitatav nelivedu mida saab ka "auto" reziimis kasutada. Nimetatud "auto" reziim toimib selliselt, et esisild lülitub vedama automaatselt kui selleks on vajadus (paigaltstardist kiirendades või tagasilla kiiruse erinemisel esisilla omast). Iseenesest võib selle neliveo toimimisega üsna rahule jääda, kuigi olen seni selliste iselülituvate lahenduste suhtes üsna skeptiline olnud. Nt. lumepudrus kurvis kiirendades käitub auto väga arukalt ning kui tagarattal tekib libisemine lülitub hetkega pea märkamatult esisild ning auto veab ennast otseks juba külglibisemise tekkimise varajases staadiumis (auto jõuab keerata vaid mõne kraadi) ilma ESP ja veojõukontrolli sekkumiseta.
Samas tekib väga ohtlik olukord nt siis, kui sõita lörtsisel kumeral maanteel. Kui kiirusega eksperimenteerida, siis ei pea väga palju pingutama, et 265mm laial kõva seguga lamellrehvil tekiks lörtsipadi alla ning sellisel teel tahab auto koheselt kraavi poole liikuma hakata. ESP saab loomulikult sellest libisemisest aru ning üritab auto suunda korrigeerida, kuid jääb sellises olukorras üsna abituks. On aimatav, et pidurdatakse vaid ühte ratast, kuid reaalselt jätkub liikumine kraavi suunas ning päästab vaid väike kiirus ja hetkeks rataste kraavisuunas keeramine, mis lõpetab esiratta libisemise ning võimaldab vähemalt osalise juhitavuse taastumise. Selleks hetkeks küll oled juba üsna kraaviserva lähedal :-)
Kui selline olukord on tahtlikult esile kutsutud, nagu ta antud juhul oli, siis pole see väga ohtlik. Samas on näha, et valdavalt sõidetakse sellistes oludes tee keskel (üsna suviste kiirustega) ning kui peaks teine auto vastu tulema, siis ollakse üsna halvasti valmistunud auto käitumise äkiliseks muutumiseks lörtsipudrusse sisenemisel Kui eespool kirjeldatud libisemine peaks tekkima oluliselt suuremal kiirusel, siis oleks ainsaks pääsemislootuseks neliveo võimaluste ära kasutamine viies auto jõulibisemisse. Selle abil saaks autol uuesti nina tee tsentri poole suunata ning auto kraavi(serva)st välja kiirenda. Reaalne olukord on aga selline, et selleks hetkeks on rakendunud ESP ning mingist kiirendamisest ja jõulibisemisest võid vaid und näha.
Nende jaoks, kes vedavatest ratastest, jõulibisemisest jne midagi ei tea, on see loomulikult hea variant, sest nina eest kraavi/puusse sõitmine on loomulikult parem variant, kuid külg ees. Neile aga, kes suudaksid autot ka sellises kriisiolukorras valitseda oleks "hädastopp" väga kasulik nupuke.
Tegelikult oleks päris palju abi sellest, kui veojõukontroll ja ESP oleksid seadistatavad või õnnestuks kasvõi esinduses neile erinevaid programme laadida, et saaks nende sekkumise oluliselt hilisemaks viia.
Kui oled terve elu harjunud sõitma nii, et auto kurvis natuke libiseb, siis on ikka päris ajuvaba, kui mingi süsteem seda kogu aeg kontrollida üritab.
Palju on siin üldistatud ja vähem märkab seda, et konkreetsest autost + tehnoloogiast juttu.
Pööran tähelepanu, et elektroonika on siiski välja töötatud, paigaldatud ja seadistatud just konkreetset automudelit silmas pidades.
Loomulikult on ka erandeid, kuid sellist asja ei leia premium klassi autodel. Elektroonika disain ostetakse valdaval osas koosöö teenusena sisse ja vaid üksikutel autotootjatel on oma vastav disaini osakond koos laborite ning staffiga.
Auto küljes olev tehnoloogia ei ole kõigil valmistajatel sama nivooga meistriteos... ja seda muide mitte ka kõigil premium klassi autodest... aga siiski, erinevus on olemas.
Jutust läbi käinud Mazda ei kuulu premium klassi autode hulka ja autotootja strateegia kohaselt sinna ka ei pürgi, mis omakorda kaasab ka selle, et T/A kulutused ka igasugu tehnoloogia arenduse osas on tagasihoidlikumad. Nii ei olda ka elektroonika väljatöötamise osas "veduriks". Kõiki asjaolusid ei olda mõeldudki ette nägema. Juurde lisatav elektroonika väga tihti ei lahenda sealjuures siis ka kõiki konkreetse auto juures olevaid nn. nõrkusi.
Meenutuseks siia taustale veel see, mis mersu A-klassi juurutuste juures toimus - elektrooniline stabiilsuskontrolli lisamine oli sisuliselt ainus võimalus, kuidas keretüübist+transmissioonist tingitud probleem lahendada. Selle välja lülitamine võrduks ülekantud tähenduses sukeldujal vee all õhuballooni kraani sulgemisega - seda on muidugi võimalik teha ja teatavasti õhu ära võtmine muidugi distsiplineerib õhku edaspidi kokku hoidma ja mitte laristama aga see pole koht, millega riskida ! :)
Niisiis väga palju on "see nupp" just auto ostja enda käes - mida kallim on auto - seda rohkem on rooli keeraja "selle nupu" valitseja... kuid loomulikult mitte lõpmatuseni, sest füüsika reeglid elektroonika ega inimene ei muuda ning manipuleerimine pole võimu omamine.
Edaspidi, kui nendest nn. veidrustest rääkida on mõistlik ritta laduda ka konkreetne auto mudel, andmed, mahud... pole ju pointi võrrelda ka a la 1994. aasta ja 2008. aasta Saab-i veojõukontrolli + ESP-d (!)
Ja samas see vanusevahe 14 aastat ei tähenda automaatselt 14 aastat tehnoloogia arendust. On autotootjaid, kes juurutavad täna tehnoloogiaid, mis ca 20 aastat mõnel premium klassi tootjal (TopGear andmetel ühest saatest).
Milles probleem? Veojõu- ja stabiilsuskontroll ju ongi väljalülitatavad, ABS küll tavaliselt mitte.
Ma tegelikult ei saa probleemi püstitusest aru. Probleemid pidurdusteekonnaga tekivad võibolla siis kui kasutada sageli erinevaid autosid, milledest mõnel on ABS ja mõnel pole. Pidevalt ühte autot kasutades on reeglina auto käitumine erinevates oludes ju teada (vähemalt peaks olema), seda olenemate sellest kas autol on elektroonilised lisad või mitte. Ka ilma erinevad ilma stabiilsus- ja veojõukontroll ja ABS-ita autod käituvad äärmiselt erinevalt.
Olen täiesti nõus eelneva postitusega, erinevatel autodel on väga erinev elektrooniliste abividinate tase. Vähe sellest, ka ilma elektrooniliste abideta on erinevate autode juhitavus väga erineva tasemega. Minu meelest on ESP-id, ABS-id jms. vidinad siiski reeglina abiks. Me ei sõida näiteks Tln-Trt maanteel teadlikult powerslide'iga vaid tegelikult oleme mugavas istmes, kuulame raadiot või oleme oma mõtetes ning el. lisad aitavad just ootamatuste vastu ning normaalkiirusel. Muidugi on alati võimalik otsida välja erandolukord, kus ESP, ABS, miks mitte ka automaatkast, el aknad või ventileeritavad istmed on "kahjulikud lisad". Nii, et minu meelest ei maksaks segi ajada tavaolukorda ja spetsiallselt sõidtmisega tegelemist (nt. jäärajal)
mmss, olen täiesti nõus, et need elektroonilised lisad reeglina aitavad ootamatuste vastu, samas ei ole ma ainus inimene, kes on suutnud ilma erilise pingutuseta auto sellisesse olukorda panna, kus elektrooniline abimees ei suuda midagi teha ning keerab kinni ka võimaluse oskuslikult reageerida.
See olekski asja mõte, et elektrooniline abimees on alati valmis ja sekkub vajadusel. Seega nende väljalülitamine ei ole lahendus, sest see üldjuhul vähendab turvalisust. Kuid sattudes olukorda, kus elektrooniline abimees hätta jääb peaks olema võimalus ta piisavalt kiiresti välja lülitada selliselt, et ei peaks pilku teelt/ohuallikalt pöörama või kätt roolist liiga kaugele sirutama.
Toon ühe näite, mis mind natuke mõtlema paneb, et kuidas ma pidurautoga võiksin sellisest olukorrast välja tulla.
Nt. talvisel teel alustab vastutulev liikleja möödasõitu või sooritab ootamatust ohuallikast möödapõike selliselt, et ainus võimalus kokkupõrke vältimiseks on teepervele keeramine. Sealt me tavaliselt leiame eest suurema või väiksema lumevalli. Neli- ja esiveolise autoga on sellist valli võimalik üsna edukalt rammida kui samal ajal kiirendada selliselt, et vedav ratas ennast lumest läbi/üle kraabib. Hing kinni mootoriga või pidurdava rattaga sellist valli rammides on võimalik tulemus üsna halvaendeline.
Oletan, et vähemalt 95%-le liiklejatest on siinne teema arusaamatu, sest nad ei kujuta uneski ette, mida nad stabiilsusprogrammist paremini või enamat suudaksid teha.
See kui sina ei ole sellisesse olukorda sattunud ja suurimaks eksteemsuseks on soolamärjal teel liiklemine, see ei ole veel argument sellise vajaduse vaidlustamiseks.
ddig, mul on piisavalt kogemusi kardisõidust ning see on tõesti auto, milles el. vidinaid pole ja kõik sõltub juhist ning see on andnud väga hea aluspõhja juhtimisoskustele. Ma sõidan ka täna üsna palju ja iga ilmaga ning auto tõesti kubiseb el. vidinatest. Sama ka eelmise ja üleelmise autoga. Ainukesed korrad kui tekkisid raskused auto käitumise ettearvamisel olid ikkagi siis kui vanad autod said uute vastu vahetatud, lihtsalt erinevad autod käitusid erinevalt, aga selle sai nädalaga selgeks, esimeste libedatega tuli kah üle katsetada. Keegi eespool tõi näite, et veojõukontrolliga on raske libedaga vastu mäge peateele keerata - jah on küll, aga sa tead ju seda ette, milles probleem, lülita siis välja, selleks pole ju suurt punast nuppu vaja?
Minu hinnangul on selliseid erilisi olukordi, kus aitaks kiire elektroonika väljalülitamine, ülivähe ning ma arvan, et ka neil vähestel juhtudel on olukorrad nii ootamatud, et lülitamiseks ei jää lihtsalt aega. Lisaks võib murdosa sekund hiljem jällegi elektroonika abiks olla, kas lülitad siis kiiresti jälle sisse?
Sinu näide on ülimalt teoreetiline, lumevalli ei pruugi teepervel üldse olla (eile ma ei näinud Trt-Tln teel neid kusagil) keerates teeperve poole ja pidurdades võib aga ABS just sind abistada, hetk hiljem ühe poole ratastega lumepudrus sõites võib ESP juba kasuks olla jne. Kui sa tahad ilma sõita on see võimalus olemas, kui soovid el. lisasid kasutada, siis saab neid sees hoida. Mina hoian neid tavaliselt sees, lumerada proovides lülitan välja ja kasti kah manuaalile. Kokkuvõttes probleemi ei näe.
TO mmss: kui räägid moblaga teepeal ja tekib liiklusohtlik olukord, mida teed? Tõenäoliselt lased moblal sõrmede vahelt kukkuda ja tegeled liiklusega. Just sama põhimõttega peaks olema ka selline "hädaabinupp", et ei pea mõtlema, kuidas sinna vajutada, vaid mingi suur punane lärakas kusagil, kuhu käega kergelt vastu saad lajatada (ka kogemata vajutamine pole probleemiks, vähegi täiskasvanud inimese käes ei mõjuta vähemalt 99,99% sõidu ajast elektroonika olemasolu auto stabiilsust.
Enamus mu kogemusi, mis panevad sellise hädaabinupu järele, pärinevad siiski Soomest, mitte Eestist. Seal on nimelt mägine ja libe üheaegselt, seda ca kolmandik-pool aastast. Loomulikult ei võtaks ma Eestis kunagi talveks roolivõimul rihma maha ja ei laseks õli välja, selleks pole Eestis õnneks vajadustki. Samuti ei viitsi Eestis pidevalt ABSi välja lülitada, kuid mägedes on ABSiga talvel linnasõit üsna tüütu (libedaga mäest alla venivad need pidurdamised ikka uskumatult pikaks, on sel põhjusel sõidetud mulle ristmiku peal otsa ja on ka tuttavad neid vigu teinud, ise olen jõudnud sellises olukorras õnneks teelt välja lumevalli keerata).
Tegelikult eelistan ka ise neid stabiilsust kontrollivaid lisasid, lihtsalt sooviks võimalust need ohuolukorras kiiresti välja lülitada. Muide, suviti sõidan tänavail kah "kartautoga", st ilma rooli- ja pidurivõimendita, käiguvahetused vahegaasiga jms ja harjunud hea teetunnetusega, sellepärast häiribki see tänapäevaste autode tuimus ja käitumise ettearvamatus, mille ohtlikkust elektroonika abil natuke kompenseerida on püütud
Jah Kärss, ühel hetkel võib ohusituatsioonis vajalik olla, et elektroonika ei sekkuks ja juba järgmisel hetkel, et ikka sekkuks, näiteks ühel hetkel on vaja veojõudu ning siis kohe juhitavat pidurdamist. Kas siis peaks kogu aeg sisse-välja lülitama, juhtimiseks siis väga aega ei jääkski. Ning kui siia lisada mitte nii kogenud juht?
Mulle piisab täiesti nupust millega veojõu-ja stab. kontroll välja lülitada, ja seda jõuab teha aegsasti. Ootamatus ohuolukorras me tegelikult ei tea ju ette, kas nende vidinate tegevus tuleb ikka kahjuks.
Tänapäevaste autode tuimusest - eks see ole kompromissi küsimus, Impreza Sti (eelmine mudel) on näiteks mittetuim ja väga hea juhitavusega, aga igapäevaselt ma sellise "kastiga" sõita ei tahaks, sest mu päevatöös on kuhugi kohalejõudmine vaid vahend ning end juba tühipalja punktist a punkti b jõudmisega ära väsitamine jätab mulle vähe võimalusi põhitööga tegelemiseks. Ma nö. eelistan juhtida mujal:)
> elektroonika ei sekkuks ja juba järgmisel hetkel, et ikka sekkuks, näiteks
> ühel hetkel on vaja veojõudu ning siis kohe juhitavat pidurdamist. Kas
> siis peaks kogu aeg sisse-välja lülitama
Sellepärast meeldikski, et autol on vaid üks juht. Ise valin, kas juhin mina või teeb elektroonika oma vigureid. Kui teen ise juhtimisvea, siis ma tean seda ja korrigeerin vastavalt. Lisaks jääb ka elektroonikale võimalus korrigeerida. Aga kui teeb vea hoopis elektroonika, siis ise ta korrigeerida ei suuda ja minul ka ei luba... ei tundu natuke ebavõrdne olukord? ;) Samal põhjusel ei meeldi mulle ka iseõppivad automaatkastid - tavalise automaadi käitumine on loogiline ja alati etteennustatav, aga kui otsuse võtab vastu elektroonika krt teab mis parameetrite järgi, siis tema hakkab ajama teist asja kui juht. See, kuhu pöörata ja millal kiirendada, võiks jääda selle otsustada, kes vastutab ning elektroonika ülesanne võikski olla juhtimisvigade silumine juhi poolt määratud piirides, mitte isemõtlemine ja juhist erinevate otsuste vastuvõtmine
Nojah, kui Tallinn-Tartu maanteel peale mitmepäevast sulailma lumevalle ei ole, siis ilmselt ei ole neid kusagil ja pole olnduki :-)
Loomulikult on minu näide ülimalt teoreetiline, samas laupkokkupõrked meie maanteedel paraku mitte. Tagantjärgi tarkus on täppisteadus ning väga raske on oletada, miks laupkokkupõrkesse sattunud ei suutnud autot ennem vastutulejaga kohtumist kraavi keerata. Ma naiivselt loodan, et ma siiski suudan ja kui selline olukord juba on tekkinud, siis sellest hetkest edasi on viimane olukord, kus ma tahaksin olla, selline, kus ma juhitamatu kollaste vilkuvate tulukestega autoga teetruubi või puu suunas "lendan".
Tuleks ikka selgelt teineteisest eristada planeeritud ja ootamatuid olukordi.
Ka mina eelistan maanteesõidul töökõnesid pidada, e-maile lugeda ja muusikat nautida, mitte "näpp nupul" põnevat olukorda oodata. Teeolud on siiski üsna muutuvad ka põhimaanteedel ning üsna sageli kasutan ka kõikvõimalikke teise ja kolmanda järgu maanteid, kus pilt on kapitaalselt erinev.
Ei maksa unustada, et "robotil" puudub tunnetus ja võime asju ette näha.
:) ma ikka nagu ei saa probleemile pihta, see vastav nupp on ju täiesti olemas ning sellega saab veojõu-ja stabiilsuskontrolli välja lülitada, tänapäevase automaatkäigukasti saab alati manuaali peale lülitada ja ongi situatsioon kus "autol on vaid üks juht" või võib lihtsalt libedal kõrvalmaanteel kohe lisad välja lülitada. Lisaks saab alati soetada manuaalkastiga auto.
Võibolla see lisahädanupp isegi võiks olla, aga kindlasti pole selle puudumine autode juures ei esimese, teise ega kolmanda suurusjärgu probleem.
Ja veelkord, need lisad ei käitu ettearvamatult kui sa oma autot tunned, ja kui ei tunne, siis käitub tundmatu auto niikuinii ettearvamatult ning mõistlik oleks seetõttu rahulikumalt sõita.
>Ka mina eelistan maanteesõidul töökõnesid pidada, e-maile lugeda ja muusikat nautida
Sellise mõtlemise ja eelistustega inimesed tuleks autoroolist hästi kaugele hoida. Saage aru, auto juhtimine on töö ja vastutusrikas töö ning seda ei tehta üle t.ra.
mmss, tunnen oma autosid ja nende lisasid üsna hästi ning arvan, et olen selle koha pealt keskmisest autojuhist märkimisväärselt uudishimulikum. Nt. lasin automüüjal endale ennem ostmist saata detailsed joonised ja diagrammid auto neliveo toimimisest enne kui tegin ostuotsuse :-)
*****, ära loobi loosungeid asjaoludesse süvenemata!
Esiteks, asulavälisel teel on mobiiltelefoni kasutamine lubatud, minu autol on olemas ka juhtmeta "käed vaba" süsteem.
Teiseks, e-mailide lugemiseks kasutan samuti mobiiltelefoni ning rüperaali käivitamine sõidu ajal on ka minu hinnangul liiga ohtlik tegevus. Kasutan mobiiltelefoni saabunud e-mailidest kiire ülevaate saamiseks ning kui mõnele on vaja kiirelt vastata, siis teen selle tarvis sobivas kohas kohvipausi vms.
Kolmandaks, muusika kuulamine autosõidu ajal ei tohiks vist küll kellegi õiglus- või ohutunnet riivata. Minul isiklikult aitab psühhedeelilise muusika kuulamine tähelepanu kõrgel hoidmisele kaasa.
Kõiki loetletud kolme tegevust saab loomulikult käsitleda täiendava ohuna, kuid kõiki neid on võimalik teha minimaalsete kompromissidega (mobiiltelefoni ekraani jälgimiseks tõstan selle üsna vaatevälja keskele) ning mitte ära unustades kes ja kus sa oled. Minu jaoks on autoga sõitmine loomulik protsess ning tunnen ennast rooli taga koduselt igasugustes teeoludes. Võib-olla just seetõttu olen ka aega leidnud autode käitumise põhjalikumaks analüüsimiseks ning oskan populaarse masstoodangu juures ka puuduseid märgata.
Ddig, see on muidugi tore, et sa tunned autode ehituse vastu nõnda suurt huvi, mina ei tunne juba 10 aastat sellist huvi, aga uut autot soetades üritan ma juba enne ostu auto mulle sobivuse selgeks teha, nii juhtimisomaduste kui kindlasti ka mugavuse seisukohalt. Selleks piisab kui auto paariks päevaks prooviks võtta. Ma rõhutan just mugavuse poolt, vale istumiasend, ebamugavusi põhjustav iste, liiga kuum või liiga külm sisekliima põhjustavad väsimust ja lohakust juhtimises. Lisaks pole auto juhtimine mingi väärtust loov tegevus, mille pärast end väsitama peaks.
Ega ma ei eitagi, et sellist nuppu oleks võimalik oskuste korral ka kasulikult kasutada, aga ma jään arvamusele, et see vajadus on väga marginaalne, see on ka see lihtne põhjus miks sellist nuppu pole. Ma olen oma juhtimioskuste osas üsna heal arvamusel ja saaks nende nippidega, mida sulle meeldib kirjeldada, hakkama, kuid siiski poleks ma sellisest nupust isegi tasuta lisavarustusena huvitatud.
Raskeveokitel Volvo on selline võimalus ,et menüüst lülitad välja TCS ja sellega koos ka ABS. Seda saab teha seisval sõidukil. Sõidu ajal on võimalik TCS tööd ka nupust vähendada. Laseb rohkem läbi libiseda ,aga teatud kiiruse juures lülitub taas sisse tagasi. Isiklikult ei ole kasutanud seda ajutist võimalust häda olukorras ,sest kui midagi tõsist hakkab toimuma pole enam mahti nuppe vajutada. Samas kui on teada ,et tuleb keeruline koht ,siis pannakse ketid peale ,sest ABS ei tööta kiirusel alla 7km/h ja ilma ABS-ta võib haagis oma teed minna.
Alati on võimalus konsulteerida remonditöökojaga ,nii mõnelgi on võimalik aju üle lugeda ja abimeeste tundlikust muuta.
ma vaatan ikka, et inimesed peavad neid elektroonilisi vidinaid, mingiteks 100% elugarantiideks, paraku abs-ga tõesti pidurdusmaa pikeneb.
Milles on juht süüdi, kui talle kiilasjääga loom ette jookseb või mõni **** ette keerab, ongi mats käes, aga ilma abs-ta saaks ehk pidama või matsu väiksemaks, mis päästab elu.
lambad muidugi sõidavad ilma abs-ta kraavi, aga oskaja juht pidurdab ilma abs-ta paremini, ehk siis kogenud juht.
Sellepärast võikski olla ABS-i väljalülitamise võimalus.
See hädaabi nupu idee on isegi mõeldav, aga võibolla peaks seda natuke teisiti tegema, eks see ääb autotootjate otsustada.
Üleüldiselt olen märganud, et ega autotootjad eriti ohutusele ei mõtle, pigem rahale, et kuidas müüa autosid ja kuidas odavamalt teha.
Miks muidu tahetakse kõik elektriliseks teha, see on ju puhas surm, kui teeme rooli ja pidurid puht elektrilisteks.
Olen lugenud ideest, jätta esipidurid hüdrauliliseks ja käsidur ning tagapidur elektriliseks, aga issand küll, käsipidur ongi ju hädaabinõu ja see elektriliseks?
Õnneks oli see vaid üks artikkel, aga ikkagi.
Kõige hullem on see, et kogu see elektrivärk hakkab autol streikima.
umbes 2002-2003 aastatel oli ka uudis, et 5 ja 7 seeria bmw-d on kõige ebatöökindlamad autod oma elektroonika poolest, neil oli sees miskine ma ei mäletagi kas midagi 60 elektrimootorit äkki või isegi rohkem.
Vot raskesti juhitavatel raskeveokitel on tõesti teised lood nende hädaolukordadega.
Ma arvan, et põhimõtteliselt on see surnult sündinud diskussioon. Kui ABS väljalülitamine aitaks kuidagigi kaasa ohutuse suurendamisele, siis oleks see peatselt ka müügis, olgu põhi- või lisavarustuse näol. Seda aga ei ole, ei tule, ei tilaata.
Ehk siis - siin arutavad elektroonika ebavajalikkuse üle need, kes on keskmisest paremad autojuhid unustades ära autojuhtide enamiku. Mina kuulun viimaste hulka ja mul on küll hea meel, et kõigil tänapäeva autodel ABS on. Hädaolukorras on minu ja enamiku (sic!) juhtide jaoks auto juhitavus märksa tähtsam, kui pidurdusmaa pikkus.
Tõsi, autol, millega enim ajast liigun, puudub ESP, kuigi hinnaklassi poolest võiks olla. Olen liberajal tõdenud oma nahal, et kui pidamine tee ja rataste vahel puudub, ei aita mitte miski, isegi mitte hädaabinupp, auto liigub inertsi mõjul sinna, kuhu tahab ja alles pidamise taastudes võib uuesti juhitavusest rääkima hakata.
Päris huvitav diskussioon siin. Ma ei vaidle vastu, et enamik tänapäeva autojuht ei saakski vast enam hakkama ilma nende "kolmetäheliste" vidinateta. Samas ärritab see, et miks pagana pärast peab see KOHUSTUSLIK olema ??? Olles lapsepõlves aastaid tegelenud kardisõiduga ja ka praegu tehnikaspordiga sina peal, tahan endale autot, mis alluks minu juhistele, mitte vastupidi. Paraku selliseid autosid uuena aga pole enam olemas.
Toon veel ühe lihtsa näite (ärge võtke keegi seda isiklikult)
Siin eespool kirjutati: /mul on küll hea meel, et kõigil tänapäeva autodel ABS on. //
Samas meeldib igale mehele ikka ise oma naist põrutada (kuigi kindlast on olemas mehi, kes seda temast tunduvalt paremini teevad) Miks siis keegi ei räägi, et "vaat kui hea, et naabrimees mu naist põrutab, ta teeb seda paremini kui mina :)"
Kui inimene ikka teab, mis on külglibisemine, siis ei peaks talle KOHUSTUSLIKULT mingit ESP-d autosse toppima, arvan mina.
Just, autojuhid muutuvad üleüldse liiga laisaks ja julgeks nende vidinatega.
nagu minu sugulane, tal ESP-d ja asjad peal siis väidab, et auto ei lähe kugi, ta proovis, et isegi 100-ga musta jääga kurvi minnes ei juhtu midagi, einojah siis.
piisavalt libedate oludega ja järsu kurviga ikka juhtub küll.
Maritale: ABSi väljalülitamise võimalus püsis Audidel ju päris kaua, nii et on olnud küll olemas. Samuti ESPi väljalülimise võimalus. Ma tegelikult usun, et piisab mingist ullikesest, kes sel põhjusel avarii teeb ning omale piisavalt hea advokaadi leiab ja sellisest elektroonilika väljalülimise nupust saab täpselt sama hädavajalik asi nagu see kiri USA autode parempoolsel peeglil.
Ega ma tahakski neid lisasid pidevalt välja lülitada, aga kuna linnaautot on teinekord vaja kasutada ka ekstreemsemates olukordades, siis selle võimaluse eest oleks küll nõus maksma. Solksolk tõi hea näite elektroonilisest käsipidurist (tagavarapidurist) - miks ei peaks mehhaanikast oluliselt ebatöökindlamal elektroonikal olema sarnast "tagaust", et saaks vajadusel ise jälle autot juhtima hakata. Rõhutaksin siinkohal sõna "vajadusel", kuna see vajadus tekib siiski väga harva, aga vahest siiski tekib. Isegi K.I.T.T. 2000 küsis alati Michael Knightilt alati üle, kas sõidan ise, mitte ei hakanud lambist ise järsku autot roolima:)
Aga arendaks nüüd natuke ühte väikest offtopikut - kas keegi siis aru ei saa, et see elektrooniliste lisade vajadus on meile kunstlikult tekitatud? Mõned näited:
Kõigepealt tehti pidurivõimendi, et muuta pidurdamine tundetuks ja kogenematul ohuolukorras plokkivajutamine paratamatuks ning seejärel hakati töötama välja blokeerumisvastast süsteemi. Kas siis ilma pidurivõimendita on raske pidureid blokki vajutada? Sportauto, millega suviti sõidan, on vaba igasugustest võimenditest, aga saan mina sellega vabalt blokki pidurdatud ja saab ka ülevaatusel klienditeenindaja sellega hakkama. Raskeveokid on teine teema, aga milleks selline asi sõiduautole?
Järgmiseks roolivõimendi, millel on mõte sees suurtel ja rasketel (=luksuslikel) autodel, aga milleks tavalisel keskklassi autol seda vaja on? Tigurooli jaksab ilma võimendita keerata ka naisterahvas päris suurel autol, aga et asi keerulisem (ok, mingil määral ka täpsem) oleks, on tarvis hammaslattrooli, raskematel autodel sellega juba raske keerata (muide Saab900, Audi80, Passatid jms ei ole õige rehvivaliku puhul veel sugugi raske keerata!) ja siis ongi vaja võimendajat ja siis edasi elektroonikat, mis hakkaks kompenseerima seda rooli tundetuks muutmisele järgnenud olukorda.
Kolmas näide, veojõukontroll. Ca 25a tagasi tulid paljudele autodele lisavarustusse äärmiselt töökindlad lisad: difrilukud, automaatselt blokeeruvad difrid või siis piiratud libisemisega diferentsiaalid. Selle asemel, et hoida sellist töökindlat ja ülimalt hästi toimivat asja tootmises, asendati see nn "elektroonilise difrilukuga", mis ei pääse ligi ei toimivuselt ega töökindluselt ja käitub nii, nagu elektroonika otsustab, mitte nii nagu juhil hetkel vaja oleks. Tulemus on see, et mõnel masinal tahavad piduriklotsid vahetust iga paarikümne tuhande km tagant ja köis peab autos varuks olema. Kas see ongi see elektroonika, mida nii hirmsasti vaja on?
Lisaks kõigele on kogu see elektroonika ka energiakulukas ja see energia tuleb meil ise vedelal kujul paaki valada. Ja siis tekibki küsimus, miks uued autod nii janused on. Päris huvitav on ka see, et tehas annab autode kütusekulud olenemata lisavarustusest, kuigi ühel mudelil peab mootor ajama pidevalt ringi igasugust mõttetut lisapahna (nende kui levinumate järgi on tõenäoliselt töötatud välja ka kütusekulunormid), kuid samas teine blank versioon saab kulutada kogu mootori energia puhtalt liikumisele ja peaks omama iseenesestmõistetavalt ka väiksemat kütusekulu.
Kärss su jutul on iva sees, päris 100% ma kõike ei jaga, aga ütleks et 95% küll:)
mulle pidurivõimendi meeldib sõiduautol, teeb pidurduse mugavamaks, tunnetuse osas natuke on halb, aga selle õpib ära.
Samuti roolivõim vähemalt vanemate autode oma mulle istub, saan hakkama.
Aga üleüldiselt saan su mõttekäigust aru ja sellel on tõesti oma iva sees.
Umbes nagu see, et ühed teevad arvutile viiruse, teised teevad viirusetõrje, teinekord pidavat ka üks ja sama isik olema need või siis firma.
see oligi see 5% milles ma ei nõustunud:P
Nojah, kui siin võrreldakse juba autosõitu seksiga, siis head vaidlemist, ju siis mõnele meist on "sõitmise" protsess niivõrd oluline elu osa.
Mina nii ei arva, punktist a punkti b kulgemiseks autos istumine on üks idiootsemaid tegevusi, sellleks, et see enamvähem talutavaks muuta peab auto olema võimalikult hea. Headus tähendab ka seda, et ma ei pea harrastama mingisuguseid jõulibisemisi, olgugi, et ma neid valdan. Võin tuua võrdluse arvutivaldkonnast, sa ei pea masinkoodis teadma kuidas e-mail ühest arvutist teise saata, meili sisu on oluline.
Hobiks kasutatava auto puhul (st. et sõitmise protsess ongi peamine) on asi muidugi teisiti.
/ ju siis mõnele meist on "sõitmise" protsess niivõrd oluline elu osa. //
Mitte oluline elu osa, vaid lihtsalt üks elementaarne oskus. Sinu loogika järgi võiks ju ka lusikad olla elektroonilised, kuna ka supi söömine "on ju rutiinne kõhu täitmise pritsess", milleks siis sellesse süveneda?
Endiselt ei vaidle vastu, et kellele meeldib see kasutagu neid kolmetähelisi lisandeid, aga need ei peaks olema kohustuslikud vaid lisavarustus.
Vana kool
Auto tervikuna pole kohustuslik, ESP on väljalülitatav seade, milles on probleem? ABS küll reeglina pole, aga ikkagi, kus on probleem? Võibolla on asi minu rumaluses, aga ma olen kümmekond aastat selliste ABS-ESP autodega sõitnud ja mul pole kordagi tunnet olnud, et ma nüüd jubedalt tahaks ise sekkuda (või tunnet, et keegi nagu põrutaks minu naist:))
PS. ma söömist ei pea rutiinseks kõhu täitmiseks, see on üsna meeldiv protsess, aga sõitmise asendaks küll meelsasti mõtte jõul punktist a punkti b teisaldamisega:). Poleks vaja maanteel riskimist, aja raiskamist, kulusid plekist autokosudele ja kütusele.
Kärss, ma saan su mõttekäigust aru, samas ma küll ei arva, et see, mida luksuslike autode mootor ringi ajab on "mõttetu lisapahn". Ma olen piisavalt erinevate autodega sõitnud ja sõltuvalt majanduslikest võimalustest läbinud tee Zhiguli 01-st kuni... noh nende kohta öeldakse premium klass vist. Omadused: võimas suur mootor ja samas ökonoomne, lisad kõik peal. Marki ei taha öelda, siis kukutakse tõenäoliselt foorumile tavapäraselt lahmima.
Minu kriteerium on selge ja lihtne - kui ühe autoga jõuad Tallinnast Tartusse väsinuna ja teisega värskena, siis teine auto ON parem, lisaks tuleb ju ka tagasi sõita.
Kokkuvõttes, ega ma ei taha panna teid teie isiklikku arvamust muutma, ma püüan lihtsalt leida mõningaid põhjuseid, miks võibolla on asjad nii nagu nad on.
Siinkohal nõustun ka mmss-ga, kuna see premium klass, mis on Sinu valik, omab oluliselt paremini töötavaid lisaseadmeid kui keskklassi auto (väiksematel autodel peal sisuliselt lõpuni arendamata prototüübid:). Samuti on sellistel kumeratel-mägistel-kiilasjäistel teedel võimalik sõita ka 30-ga, ei pea sõitma mitte sugugi max lubatud kiirusega, kuigi mõnele meist meeldiks siiski kiiremini jõuda sihtpunkti;)
Seda ma ju püüangi, et kellele meeldivad need lisad, need kasutagu rõõmuga aga kui ma neid ikka tõesti ei taha, siis ärgu autotootja neid mulle vägisi pähe määrigu.
Kui ma olen kakskümmend kaheksa aastat saanud ilma nendeta hakkama, siis miks nüüd järsku ei peaks enam saama. Sama hästi võiks keegi öelda, et alates homsest sõidad prillidega ja kogu lugu, kuigi nägemine on korras.
Mul on koduteel viimane 10km sellist kurvilist teed, kuhu ei panda talvel kunagi soola, heal juhul lükatakse paar korda talve jooksul jää "kammiga" vähe krobelisemaks. Olen sellel teel igasuguseid erinevaid sõidukeid kraavis näinud (ka uusi lisadega sõiduautosid) ja mitte ei saa aru, kus need lisad siis olid, kui neid vaja.
Samas varemalt polnud isegi talvekumme (pedantide jaoks talverehve) ja ka sai kõik sõidud sõidetud. Võibolla ma tõesti naudin sõitmise protsessi, aga mulle ei meeldi olla omaenda autos rooli taga lihtlabane reisija.
Samas näiteks meie kliimas selline vajalik lisa, nagu klaasipesuvee lõppemisest teatav hoiatustuli, enamusel uutel autodel puudub.
Jah polnud varem talvekumme (-rehve), kuid jättame selle "vanasti" välja! Hea kui need talvised (mida iganes kummid/rehvid) olemas ja nõutud.
Muu jutuga täitsa päri. Need kõiksugu kolme tähelised abivahendid võivad rikkuda juhi tundlikust auto suhtes, kuigi päris mõnus neid ka vahest tunnetada.
Olen ka selle poolt, et olgu nad pigem omal soovil paigaldatavad kui sunniviisilised. Teine varjant: väljalülitatavad.
Kui praegu mu autol el.kliima, siis lausa mõnuga harjunud sellega. Ei tahaks enam selle "vanasti ju polnud, aga hakkama saime" peale mõeldagi! Eks inimene ole kord harjumise ohver ja igaüks harjub erinevat moodi! Mõni kramplikult vanas kinni, mõni harjub ruttu uuendustega ja vana ununeb!
Kuie i taha neid turvavahendeid, siis sõitke mingi vana autoga, või vaadake võimalikult odav auto, millel neid ei ole.
Aga see teile ka ei sobi. :)
Üks nupp kõigi süsteemide väljalülitamiseks tähendab lisaahelate jada, mis seab kõik süsteemid ohtu. Kui see nupp rikki läheb, siis ei tööta kõik.
Võiks ka kõik autod olla ühesugused,s iis on varuosad ja hind odavam!
Alati kui tekib soov proovida aegade alguses olevat tehnikat ei pea hakkama uunikumi sõbraks. Piisab kaasaegsel autol roolivõimendil rihm maha võtta ja ABS.i kaitse välja jne. Kindlasti on võimalik tehasest tellida ka ilma lisadeta autot ,aga see läheb kallimaks. Meenub lugu ,kus transpordi ettevõtte tellis uued sadulveokid ja rõhutas ,et el. aknaid pole vaja. Lootuses ,et tuleb odavam ,aga vända paigaldamine oli tegelikult kallim.
Kärss:
"Küll ei luba veojõukontroll libedaga üldse mäest ülesse sõita??? ...
...teisel läheb ESP lolliks ootamatu tugeva külgtuulega, kolmas teeb avarii libedal mäest alla ABSiga pidurdades (pidurdusmaa pikeneb ligi kahekordseks) jne."
Eelmisele: see oli üks video, mida pidasin silmas lausega, et "piinlik vaadata autoalaste arvamusliidrite lollimängimist". Olen ise 7a oma elust sellistes tingimustes elanud ja neid reaalseid olusid vaadanud nii 2-kohalise mikroauto kui ka suure reisibussi rooli tagant, st oma arvamus põhineb puhtalt kogemustel, mitte videotel. Just selle pärast ma tavainimese jaoks pooldangi neid lisasid, aga kuna elektroonika samuti eksib (siiski harvemini kui keskmine autojuht), olekski vaja võimalust seda eksimuse hetkel kiiresti välja lülitada. Mine praegu põhja suusatama ja tee autoga mõned matkad ka kõrvalistel teedel, siis saad aru, mida silmas pean (ja see paistab hästi välja ka kohalike inimeste autovalikus)
Kärss & Co, kellele kõik lisad on kahjulikud ...
Võtke teema ÜRO -s või kuskil üles... alustage kõigepealt Euroopa Komisjonis võitlust... paljastage aferistid kogu maailma autotööstuses... kindlasti saate endile taha kõik maailma rikkurid (võitlust finantseerima), kes on end lasknud siiani ära lollitada, ostes kolmetähelistest lisadest pungis S mersusid 7.BMW -sid, L Lexuseid jne. Andke maailmale revolutsioonist teada - edumeelsete autojuhtide enamik maailmas kahjuks ei satu a24 saidile kahjuks kunagi... Päästke maailma autojuhid!
Lisade vägisi pähe määrimisest natuke. Tõsi, et autotootja arvestab enamuse soove, ma ei leia seal midagi imelikku, tootja tahab ju autot müüa. Ju on soov siis ilma lisadeta autot saada väga marginaalse sihtgrupi soov, mida pole lihtsalt majanduslikult mõttekas täita ja kõik. Noh nagu hapukapsamaitselist jäätist pole mõtet toota, kuigi see on võimalik.
Lõpuks väga lihtne soovitus, kui lisadega auto ei meeldi siis ei pea seda ostma, mõnda mudelit näiteks ei toodeta ilma automaatkastita, kas tegemist jälle vandenõuga?
TO Ford?: väga hea video! Sellepärast ma väidangi, et sama mees mängib mõnes teises videos lihtsalt lolli, mitte et ta sõita ei oskaks:)
Mind huvitaks hirmsasti näha mõnda sellist võrdlustesti suurte kõrgusevahedega käänulistel kiilasjäistel (mitte lumistel) kummis teedel. Mitte lihtsalt lisadega/ilma, vaid ka erinevad veoskeemid ning sama veoskeemiga erineva ideoloogiaga autod. Raske uskuda, et sellist testi tehtud pole, aga mina pole vähemalt leidnud.
TO E Nogija: õpi lugema, ma olen ju nende lisade poolt! Vastu olen sellele, et inimesele ei jäeta võimalust korrigeerida elektroonika tehtud vigu.
jah aga auto sõitu ei tohi teha liiga lihtsaks ja mugavaks, kuna inimesed muutuvad liiga laisaks siis, tegemist on ikkagi vastutusrikka asjaga ja peame olema võimelised ka hädaolukorras hakkama saama.
Ühesõnaga inimeste autojuhtimis oskus peab siiski säilima.
Kui rääkida elektroonika väljalülitusnupust siis peaks see tõesti olema hetkega teostatav. Elektroonilised abilised töötatakse välja teatud sandartsetest olukordatest lähtutes.Loobun vaidlemisest juhtidega ,kellele 200 km on pikk sõit ,seda enam kui mööda enamvähem hooldatud maanteed.Paraku mitte kõik kõrvalteed,mistahes riigis ,ei sarnane põhimaanteedega ja seal võib vägagi kiireks minna ka 50 km tunnikiiruse puhul.Näteks temperatuuri ja lumeolud kõrguste muutumsel isegi mõnesaja meetri võrra kurvilisel teel,muudest ekstreemsustest rääkimata.Lihtsustatud näide.Hooldatud teelõik lõpeb algab 20 sm lumepudruga kaetud tee. 1auto ilma absita peab mingil põhjusel järsult pidurdama. 2 auto kõigi elektrooniliste lisadega ,distants esimise autoni 50 m veereb talle väga suure tõenäosusega tagant sisse, mida oligi tarvis tõestada.Ah jaa sõidurada ei ole võimalik vahetada.
Siiras rõõm näha, et vestlusringi satub ka laiema silmaringiga inimesi.
Ilmselt kõigil (s.h. minul) põhjust mõelda, et kas see mida me teame või arvame endid teadvat, on ikka piisav alus kellegi reaalsete vajaduste küsitavuse alla seadmiseks.
Haiged tegelased. Kas haiged on kolmetäheliste pooldajad või vastased - otsustagu igaüks ise.
Jube kohe mõelda kui mõni värske rullnokk satub siia foorumisse tõeliste proffide õpetusi lugema... hakatuseks kõik lisad autolt maha, isegi piduri- ja roolivõmendi on juba üleliigsed... siisus kraist!
Aga ma usun juba ammu, et inimkond on taandarengus:) Muidugi ka kogu autotöösus:) Ford T oli viimane tõeline auto. Aamen.
"Võhikud sõidavad teadlastest julgelt üle": http://forte.delfi.ee/news/teadus/article.php?id=21607103
> Hooldatud teelõik lõpeb algab 20 sm lumepudruga kaetud tee. 1auto
> ilma absita peab mingil põhjusel järsult pidurdama. 2 auto kõigi
> elektrooniliste lisadega ,distants esimise autoni 50 m veereb talle väga
> suure tõenäosusega tagant sisse... sõidurada ei ole võimalik vahetada.
Olen olnud (Soomes) nii eespool kui ka tagapool olevas autos. Eespool olevas autoga, hakkasin uuesti liikuma, lasin sõita tagumisel vastu oma stanget ja pidurdasin meid mõlemaid seisma, selleks hetkeks oli mu auto nina peaaegu ristmikul juba. Vigastusi polnud kummalgi, kuna nagu ikka, jääb pidurdades puudu viimased loetud meetrid.
Tagapool olevas ABS-ga autos ei jäänud mul muud üle kui peale paarikümmet meetrit "teokiirusel" liikudes teeäärsesse lumevalli keerata - ABS võimaldas hoo kenasti maha võtta, aga auto jäi liikuma teokiirusel ja tänu libedusele (järsk) langus hoog enam aeglasemaks jääda ei kavatsenudki, ees foori taga seisvale autole otsa sõita kah ei tahtnud. Iseasi, kas ma oleks sellise nupu olemasolu korral taibanud seda lülitada
Kui ikka väga tahta ,saab lisa lüliti ise vahele panna ,mis lülitab välja kõik piduri ja stabiilsust tagavad elektroonilised vidinad. Ise küsimus on see kas piirsituatsioonis jõuab seda vajutada ja kui jõuab ,siis võib auto üle kontrolli saavutamine veel rohkem üllatusi valmistada. Samas tundras, mägedes(soomes,rootsis,norras) saaks kindlasti lihtsamini hakkama.
Endiselt on näha siin näiteks "palat nr 6" positusest, et ei saada ru mis asi on prgoress.
mõttetu asjade toppimine kohta, kuhu pole vaja ei ole areng, vaid asja tuksi keeramine ja äri.
Rullnokkadega on jah jama, sellepärast ma katsungi juurde panna, et kogenud juht saab ilma abivahenditega paremin hakkama, samas on selle rullnokaga ka nii, et ta muutub pigem elektrooniliste abivahendite olemasolul liiga julgeks, mida on ka näha olnud.
Muidugi, see et kellelegi tagant otsa ei sõidaks ristmikul, selleks tuleks ikkagi endal hoida pikivahet ja arvestada võimaliku musta jääga ja muutuvate teeoludega.
Täiesti selgelt on elektrooniline lahendus võrreldes sama asja mehhaanilise lahendusega pikas perspektiivis tunduvalt ebakindlam ja rikkealtim.
Kõike mida "müügiargumendina reklaamitegemise eesmärgil leiutatakse" ei ole kaugeltki mitte kuld, mis hiilgab. Paremal juhul pole tast mingit kasu ja pole ka kahju, aga halvemal juhul võib ta mõnes situatsioonis (mida antud tootega seoses tavaliselt ka ei reklaamita) mõjuda asju halvendavalt.
Reklaamis räägitakse AINULT lahenduse positiivsetest omadustest, jättes negatiivselt tahtlikult mainimata, vot see ongi see, mis asjad tegelikult ka ohtlikuks teeb teatud juhtudel kergeusklike ja sinisilmsete juhtide jaoks.
Loomulikult on paljudel sellistel lahendustel olemas ka positiivsed küljed, mis ei tähenda, et negatiivsed puuduksid (kuid nendest ei räägita).
Kes on koolis käinud ja inimühiskonna toimimise põhimõtteid ja seadusi õppinud, see teab misasi on vastandite ühtsus ja kooseksisteerimine ja ühtse terviku moodustamine jne. See tähendabki seda, et maailmas ei ole võimalik, et mingi lahendus või nähtus või asi oleks ainult positiivne, alati on tal olemas vastandina ka negatiivsed küljed, olenemata sellest kas ja kui palju neist teatakse või mitte.
Ideaalne oleks näiteks igiliikur, mis teatavasti senituvastatud füüsilise maailma toimimise reeglite kohaselt pole võimalik. Seega pole mittekuidagi võimalik ka see, et näiteks autoküljes mingi moodne elektrooniline lahendus oleks üdini ja ainult hea ning kasulik. Auto käitumist tuntavalt mõjutavad negatiivsed küljed võib küll lihvida miinimumini, aga selleks on vaja tohutult arendus-ja katsetustööd (ehk raha ja aega) ja selliseid kõrgeltviimistletud lahendusi ei kohta odavate seeriautode küljes, mida üks tavakasutaja peab tavaliselt "maailma parimaks autoks".
Hakkas silma selline uudis. Ega seal midagi uut polegi, aga mis on huvitav, et tunnistatakse avalikult, et seni sadakond aastat kehtinud sõiduvõtted (tundlik pidurdamine) võib varna visata ja ELEKTROONIKA PÄRAST tuleb hakata tegema teisiti. Lähenemine on huvitav just seaduse poolelt: ainult automaatkasti lubade puhul ei ole lubatud sõita manuaalkastiga, kuid omades manuaalkastiga auto juhilubasid, tohid sõita tavalise autoga ja näiteks ka Ford-T-ga, mille kolmest pedaalist parempoolne on pidur ja vasakpoolsed sisuliselt planetaarülekande sidurid ning gaasiga koos tuleb muuta pidevalt ka süütenurka, seda kõike kätega, mis nõuab oluliselt rohkem tähelepanu kui mobiiltelefoniga rääkimine;). Samuti peetakse liialt ohtlikuks ebatraditsioonilistel viisidel auto juhtimisseadmete ümberehitusi ja üldse juhtimisseadmete ehitust nt isevalmistatud autol, samal ajal kui on lubatud massidesse selline lisaseade, mis nõuab ohutuse seisukohalt kõige olulisema refleksi ümberõppimist. Probleem tekibki alles siis, kui peres on nii ABSiga kui ABSita autod, sest just ABSita on sõidetud aastakümneid ja ABS mis pikendab isegi ideaalsel kasutamisel pidurdusmaad, teeb seda ebatõhusa (sisseharjunud reflekside) järgi kasutades veel hullemini. Selles valguses on lihtsalt nõme kuulda neid spetsialistide kommentaare autojuhtimist häirivate tegevuste materdamisel. Just selliseid lisasid peaks olema võimalik välja lülitada, st autot tohiks toota teatud juhtimisvõtete ümberõppimist nõudvate lisadega ainult juhul, kui neid lisasid on võimalik välja lülitada.
Eesti on massiliselt täis selliseid "isaseid", kes kõvatades kõik need abimehed siis väljalülitaks ja tegelikult autoga paremini hakkama ei saaks. Need vidinad on meie endi kaitseks, sina Kärss ja mõni veel, olete erand, saa sellest aru! sama on ka nende seadustega, on mõni üksik erand (nagu Ford T, mille detailsema juhtimise kirjelduse sa vist enda upitamiseks siia kirja panid), mille tõttu ei ole mõtet seadust veelgi keerulisemaks ajada, mobiili ja muude segavate vahenditega tegelevad aga enamik juhtidest. Kui sinul on probleem ilma ABSta või ABSga masinaga sõitmisega, siis ära ütle, et teistel on, vaid mine koolitusele, saad selgeks. Ühesõnaga rohkem ei viitsi kirjutada, aga selle sinu viimase postituse kohta tahaks veelgi öelda:)
Kärss, sa rahune ja pane tähele, et peale sind on peale kasvanud juba mõned põlvkonnad autojuhte, kes ongi õppinud sõitma autoga millel on ABS. Ja kes üha suurema tõenäosusega igapäevaselt ilma ABS´ita autoga ei sõidagi.
Mina oma tuvusringkonnas ei tunne kedagi ja ka nemad ei tea kedagi, kes tööle käiks Ford-T ga.
ABS on puudu väga paljudelt autodelt, sealhulgas ka veojõukontroll.
90ndatel on selliseid autosid palju, kaubikuid leiab selliseid isegi peale 2000 a.
Usun, et sõiduautosid leiab ka peale 2000a ilma veojõu kontrolli ja abs-ta.
Minagi olen õppinud sõitma ja sõitnud enamjaolt ilma ABS-ta ja veojõukontrollita, kui sellise lisaga auto saan, siis ei ole kindel, kas jätan töösse, paras dilemma, kuigi võibolla ikka jätan.
Praegusel autol on tegelikult ABS, aga see on tuksis ja korda ei kavatsegi teha.
jajah solksolk, mittekorras auto on ikka parem kui korras auto :) Pane aga edasi.
Kärss, elu ongi pidevas muutumises ja inimesed tahes-tahtmata peavad pidevalt uusi oskusi ja teadmisi omandama, seda nii professionaalses elus kui ka olmes. Samas pole see kõik kohustuslik, kes tahab, saab osta vana auto, millel pole igasuguseid vidinaid peal, e-kirja asemel saab endiselt tavalist kirja saata ning inimesega vestlemiseks saab helistamise asemel endiselt ka sellele inimesele külla minna.
Mina näiteks puhkan ja kuulan just praegu kodus vinüüle ning ei kaeble MP3 mängijate olemasolu ja populaarsuse üle.
Turvalisus on mõnele riigi kodanikule standardvarustus, mõnele lisavarustus...
Riigi pädevus on selliseid asju reguleerida... enne otsuste tegemist kaasatakse sellesse protsessi valdkonna eksperdid -- nii oli, on ja õnneks ka jääb :)
insenerina isegi pragmaatiliseks jäädes usun T&A tegevuste jätkumisele aga Ford-T teemasse sisse toomine on muidugi homoorikas :)
#Eesti on massiliselt täis selliseid "isaseid", kes kõvatades kõik need
#abimehed siis väljalülitaks ja tegelikult autoga paremini hakkama ei saaks.
Kui lugesid mu linki, siis neid "isaseid" on siiski ca 50%, kes ilma kõvatamata just nimelt saaks paremini hakkama! St see pealekasvanud uus põlvkond on praeguseks veel vägagi suures vähemuses (eeldusel, et ka mõned vanemad inimesed on õppinud ABSi pärast ümber). Ei maksa rõhuda sellele, et 50a pärast on see eelnev põlvkond juba välja surnud:)
Alles aastaid tagasi oli ju tõsimeeli arutlusel, et uutel autodel seoses elektroonilise gaasipedaali massilise levimisega tuua gaasipedaal alla (kannaga vajutades) ka pidur. Tehti teste noorte ja vanadega, jõuti järeldusele, et see lühendaks pidurdusmaad märgatavalt (jalg on juba õigel pedaalil) ja kõik vanusegrupid suudavad vägagi kiiresti ümberõppida. Roheline tuli jäeti andmata ainult sel põhjusel, et siis oleks liikluses mitu erineva juhtimisvõttega autotüüpi. ABSi puhul just nii ongi ning nagu artikkel väidab, on see tõsiseks PROBLEEMIKS 50% juhtidest!
Ford T oli muidugi huumorina mõeldud, aga (uue liiklus-)seaduse ees on selle auto juhtimine jõukohane IGALE juhilubade omanikule, kuid mitte ühelegi juhile pole jõukohane isegi mobla korraks kätte võtta + üksainus nupuvajutus, et kõnele vastata sisselülitatud handsfreega. Täpselt nagu ka ametlikul teel load saanud inimestest 50% pole enam võimelised ÕIGESTI pidurdama. Ma ei saa aru, kelle huvides selliseid seadusi luuakse ja keda need kaitsevad. Tõeline "isane" sõidab nagunii ilma lubadeta, võtab segavate elektroonikalisade eest kaitsmed välja ega jää praktiliselt kunagi ka vahele, sest kontroll puudub nagunii...
mulle küll sobiks,kui oleks võimalik välja lülitada abs ja veojõu süsteemid.veojõudu muidugi enamjaolt saab aga mitte kõigil ja osadel läheb ju peale ise mingil kiirusel
Mingist väljalaskeaastast alates ilmusid autodele ABS-id, mida enam välja lülitada ei saa. Mingist aastast alates tulid ESP jpm. nn elektroonilised "abimehed"... ning mingist väljalaskeaastast alates hakkasid tulema nn. näpuga tehtud mehed, kes ilma elektroonilise abimeheta ei suuda enam isegi tõusul kohalt võtta.
Et mida ma selle jutuga öelda tahan? Aga seda, et ärge krt. määrige neid "elektroonilisi abimehi" vägisi pähe. Olen õppinud omal ajal sõitma autodega, kus ainukeseks abimeheks oli pidurivõimendi ning sõitmine nende nn "tänapäevaste" autodega tekitab ainult kõhedust, kuna juht pole enam juht vaid pooleldi kaasreisija, kelle eest teeb otsuseid elektroonika.
Jah ma saan aru, et inimesed, kes ilma nende abimeesteta hakkama ei saa võivad neid kasutada, aga ärritab see, et neid vägisi inimestele pähe määritakse.
Kärss, ära usu igasuguseid artikleid ning ära tähtsusta mingeid ebaolulisi ja mittevajalikke oskusi üle. Kunagi oli kõige isasem see, kes kivikirve valmis tegi ja seda kasutada oskas. Ka täna võib see oskus tore olla, aga sellega pole olelusvõitluses mitte midagi peale hakata. Ehk kui minna loodusliku valiku juurde siis, emane, valides endale turvalist ja elujõulist isast, ei vali enam seda oskuse järgi kivikirvest käsitseda.
to Vana kool
>sõitmine nende nn "tänapäevaste" autodega tekitab ainult kõhedust
See on tegelikult kurb kui inimene ei suuda autot ära õppida. Ma olen oma autojuhioskused samuti omandanud ajal kui käiku tuli alla vahetada vahegaasiga ja ABS-ist polnud kuuldudki. Sellegipoolest on mul kaasaegse autoga sõitmine selge ja ma tunnen oma auto käitumist läbi ja lõhki. Ilma ABS ja ESP-ga autost nende vidinatega varustatud autosse istumine on palju lihtsam kui esiveolisest tagaveolisse või vastupidi istumine. Tekib küsimus, et kuidas te kulla ABS-iga mittehakkamasaajad üldse ühe veoskeemiga autolt teisele üleminekuga suudaksite hakkama saada? Kas see oleks üldse väljaspool inimvõimete piire?
TO mmss: "Vana kooli" lause "tänapäevaste" autode kohta ei käinud tõenäoliselt mitte lihtsalt elektrooniliste lisade kohta, vaid selle "odavlahendused suurtele turgudele" tulemuse kohta. Tulemus on see, et mehhaaniliselt toimiva kiirustundliku difriluku asemel on odavam lisada autole vaid paar andurit, kiip ja kompressor ja ongi valmis EDL. Samuti on odavam teha ülevõimendatud roolivõimendi ja seadistada veermik lõunamaade järgi ja panna seda odavlahendust korrigeerima ESP ja lõpptulemus ongi üsna sarnane (Lõuna- ja Kesk-Euroopat ning USAt ja Hiinat silmas pidades mõneti ka arusaadav, meie oma tühiste põhjamaaturgudega elame lihtsalt ebastandardsetes tingimustes). Mitte et sõidetud ei saa, lihtsalt tekitab kõhedust, kui keegi teine, kes ise (veel) rooli keerata ei oska, sinu eest otsuseid vastu võtab ning ühtlasi on nende odavlahendustega (tundetu vedrustus) võetud sinult ka võimalus neist otsustest aru saada, isegi kui need on parimad antud olukorras. Võrdlus esi- ja tagaveoga ei päde siin üldse, mõlema käitumised on väga hästi ette ennustatavad ja vastavalt sellele oskad käituda. Aga ABSi puhul ei ole sisuliselt võimalik ette ennustada, kui palju see antud hetkel pidurdusmaad pikendada plaanib - vbl täiesti tühisel määral, aga võibolla (libe langus mäest alla) kilomeetri võrra (blokki pidurdamine on mõnel juhul siiski põhjendatud, eriti kui kiirus ise ammu alla võetud). Youtube on täis videosid, kus sellistes olukordades tegevus tundub juhi jaoks olevat niivõrd aegluubis, et tullakse autost välja seda jalgadega pidurdama (absurd), aga midagi muud kah ette võtta ei oska, sest refleks keelab sõitmast üle kõnnitee esimesse hange, mis ilusti sörkjooksu kiirusel liikuva auto maha suudaks pidurdada. Sellisest nupust oleks just niisuguses olukorras abi, kusjuures see isegi ei maksa sisuliselt midagi (nupp ise, kümmekond meetrit peenikest juhet ja mõned lisaklemmid).
PS: ma pole nende kolmetäheliste vastane, ma olen kehvalt toimivate odavlahenduste vastane. Samuti olen hea meelega kaasreisija, aga ainult juhul, kui LKF mind samas vastutavaks ei pea:)
to Kärss
> Aga ABSi puhul ei ole sisuliselt võimalik ette ennustada,
> kui palju see antud hetkel pidurdusmaad pikendada plaanib
On küll, kui sa oma autot tunned, siis nii ABS kui ESP käitumine on piisavalt hästi ennustatav. Probleem tekib auto esmakordsel kasutamisel või juhul kui sul on mitmeid autosid, millega sa väga harva sõidad ja kui sa siis kõigi nendega satud libedale langusele mäest alla jne, jne... Kärss, sa oled osav igasuguste erandjuhtude kirjeldamisel, aga ma arvan, et 99,9% inimeste jaoks see lihtsalt pole case.
Muuseas, ma olen ka ilma ABSita blokis piduritega sierraga lõbusalt jalakäijakiirusega mäest alla seal seisva otsa vajunud, lihtsalt ei olnud mitte midagi teha.
Odavlahendused on tegelikult küll probleemiks, aga sa eksid selles, et elektroonika odavlahendused pannakse asendama kallist, head, täpset ja tasakaalustatud mehhaanikat.
Odavautol lihtsalt reeglina ei ole ka seda kvaliteetmehhaanikat, mida elektroonika saaks ära rikkuda. Seega ka ilma odava ESP ja odava ABS-ita oleks odaval autol ikkagi odav tundetu pidurisüsteem, ebardlik kaalujaotus, tundetu vedrustus ja rool jms. mis tagab nii või teisti juhitamatuse.
> Võrdlus esi- ja tagaveoga ei päde siin üldse,
> mõlema käitumised on väga hästi ette ennustatavad
Huvitav mismoodi inimene, kes on libedalsõitmise esiveoga ära õppinud ning pole kunagi varem tagaveolisega sõitnud, nii täpselt tagaveolise käitumist libedal ette ennustab?
Nii, et ma jään ikkagi arvamuse juurde, et oma konkreetse auto käitumine erinevates teeoludes oleks kasulik selgeks õppida ja mitte väita, et kõik autod peavad käituma nagu see auto, millega sa esimest korda sõidu selgeks õppisid.
Kuule mmss, ära sel teemal enam sõna võta ja asjatundjatega diskussiooni lasku.
>Muuseas, ma olen ka ilma ABSita blokis piduritega sierraga lõbusalt jalakäijakiirusega mäest alla seal seisva otsa vajunud, lihtsalt ei olnud mitte midagi teha.>
See näitab sinu sõiduoskusi... Selle asemel, et korraks pidur vabastada, suunda korrigeerida või kummimustri alla kogunenud lumekirmest üle sõita ja uuesti pidurdada, tema paneb otsa.
Ja eksa siis jää oma kauni ABSi meelevalda, kui su auto ühe poole rattad jäisel pinnal ja teised karedamal pinnal... Pole just palju autosid, mis sellega hakkama saavad.
Kust sa seda võtad, et ma seda kõike ei teinud, oli piisavalt aega kõiki võtteid proovida, nii blokeerimist kui katkendlikku pidurdamist, suuna korrigeerimist...
Ma tõin selle näite vastuseks Kärsa näitele, kus ta väidab, et teine kord libedal langusel on vaja, et pidurid oleks blokeeritud. Tõin selle just näitena, et ei aita ka blokeering. Soovitan enne sõna võtmist ka teemas olevaid varasemaid kommentaare lugeda, siis saad paremini aru millest jutt käib.
ja sõna võtan ma muidugi siis kui tahan sõna võtta:)
Ma arvan, et see et ilma elektrooniliste abimeesteta ei osata sõita enam, ei ole kül mingi uus oskus, mille õppimsiest siin mõni räägib.
Isiklikult mind häirib ka osaliselt ABS, ma olen edukalt ilma ABS-ta sõitnud aastaid, ei ole õnnetust põhjustanud pidurdamisega, ka mitte hädapidurdamisega.
Samas, kui peaksin omale hea ABS-ga auto saama, siis ehk jätaks sisse.
Kusjuures veojõukontroll ja ESP, mulle isegi meeldib ja igasugused stabiilsuskontrollid, need toimivad paljudel autodel päris hästi ja on päris huvitavad.
Mul nendega küll vähe kogemusi, aga eks omandan täpsema arvamuse neist, kui endale vastava auto ostan.
Eks need kindlasti mõnel juhul häirivad ka mind, võibolla kui sellise auto omale sean, hakkavad need mind rohkem häirima.
Kuid keskmise juhi puhul on neist stabiilsuskontrollidest ja asjadest kindlasti kõvasti kasu, eriti naistel ja eirti tagaveoga.
Kujunduse kohapealt oleks see hädaabi nupp keset armatuuri, kindlasti väga kole.
Ahjaa, ABS-ga on see teema ka, et tööauto on mul ilma ABS-ta ja kui endale peaksin ABS-ga auto ostma oleks see hädaolukorras natuke ohtlik või tugevama pidurduse korral, kui seda vaja on.
Sest suhteliselt raske on ennast hädaolukorraks ümber seadistada, kui pead kahte moodi pidurdama, ühel autol ühte moodi, teisel teistmoodi.
Hetkejuhul on mul mõlemad autod ilma ABS-ta reaalselt ning pidurdus tehnika on ühesugune mõlemal.
1. tekstiline tuline vaidlus, milles osapooled võrdlevad "kilomeetrid" ja "kilogramme" ehk igati raske juhtum, kus vähemgi asjast arusaada sooviv subjekt on lootusestus olukorras, sest kui sisend info on "prügi" siis on ka väljund (järeldus) PRÜGI :D
2. et mitte vaid kritiseerida punk 1 näitel siis ka ettepanek, et muuta konkreetsemaks oma hinnagud ja mürgised ettepanekud auto margi (tehnoloogia) osas.
Jääb mulje, et kõik vestluses osalejad ei ole selgeks mõelnud, et Lihtauto ei võrdu Premiumauto.
Ilmselt mõistavad seda eos, et arulage on leida mingit ühist keelt, kui 100k eeki Dacia Logan omanik oma autoga, mille standard + lisavarustus = rattad ja rool hakkab tulihingeliselt rõhuma sellele, et sama vildakas peab olema ka 8 milli põlema pannud mersu mc lareni omaniku soovid ja maailm :)))
3. kes teist nõustub 2010 lendama lennukiga, millel puudub elementaarne navigatsiooni elektroonika... maapealsest toetavast elektroonikast rääkimata ? Ütleme sellisega, kus tuul vihiseb kõrvus ja tagumik tunneb pidevalt, kus jama läheneb ja silmaga saab mootorit visuaalselt jälgida ? :D
Lihtne tõde on see, et tänased insenerid loovad seda, mida 50 aasta pärast loetakse standardiks ja ABS, ESP-st räägitakse kui näiteks mobiiltelefonide tehnoloogiat paralleeliks võttes näiteks ARP, millest arenes NMT ja sealt edasi maailma tehnoloogia striimis GSM jne...
Ehk siis, kas GSM kasutajale on vaja teada ARP-st ja selle kasutamise oskusi (?)... pakun, et ei ole niisamuti nagu Ford-T-ga sõiduoskusi :)
Lennukeid ja mobiile on väga kohatu võrrelda auto elektroonikaga.
Lennukid on hoopis midagi muud ja mobiilid ongi puhas elektroonika, aga auto juhtimine ei pea olema puhas elektroonika.
Ega auto sellepärast kehvemini ei sõida, et tal elektroonilisi abimehi pole, lihtsalt see vajab paremat juhti.
Eks tehnika tekitabki inimestele võibolla taandarengut, nii ka sõiduosksu väheneb uute elektroonikat täis autodega.
Õnneks olen mina õppinud sõitma lihtsate autode, mis polnud ka nii heas tehnilises korras kõik algul.
Isa ütes, et kui õpin kehvema autoga sõitma, oskan pärast ka halvemaga sõita, aga vastupidi oleks väga hull, et algul hea auto rooli ja siis mingi vana käraka, et see oleks jama.
Aa seda ka ,et kärss võiks ju enda autole ise ehitada selle hädaabi nupu, keset armatuuri, suure ilusa punase.
Minule meeldiks vast selline variant, et autol on olemas miski stabiilsuskontroll ja ABS, kuid on olemas lülitid, kust saab seda kõike soovi korral välja lülitada.
Samas ei tohiks olla varianti, et neile kogemata vastu lähed ja kindlasti peab atmatuuris sellesk hoiatustuli põlema, kui on välja lülitatud.
Tegelikult erinevate stabiilsus kontrollide ja ESP-de väljalülitamise nupud on paljudel autodel olemas, aga ABS-i nuppe on väga vähe, selle saaks muidugi ise panna, seda on tehtud, näiteks Aide autokool oma Focustel tegi libedakoolituse jaoks.
Ühesõnaga, kui vaja on või tahan lustida, ma lülitaks välja elektroonilised abimehed ja kui tahan maanteel ohutult rahulikult kulgeda talvel, siis lülitaksin abimehed sisse.
Arvan, et see variant oleks mulle parim.
OT ilmselt aga, kuna see foorum ei ole gallup ega seaduse juurutamise lobby tegemise koht siis natuke hämmastab, millest küll pärineb inimestel selline eelarvamus, et 50 - 100 aasta pärast on AUTO muutumatult just selline sõiduk, millel on nn tänapäeva omadustega rattad ja rool !? :D
Millest küll selline küünilisus, et Inimene, kes elab 100 aasta pärast, vajab kindlasti elus püsimiseks auto sõitmisel "tagumiku tunnet" (?)
Auto eesmärk on täna ilmselt sama, mis 100 aasta pärast s.o punktist A - punkti B jõudmine...
...kui muud auto kasutamise võimalused ei ole a-prioorsed siis, milleks valimatult närida selle kallal, mis käib tehnoloogia arengu juurde (?)
Kindlasti on ka 100 aasta pärast neid, kes a la 2010 uunikumiga hobbi korras sõidavad...
Ostja võimalused ja teadlikus on eraldi teema - autode hinnad ja omadused on täna niivõrd suure erinevusega ja seeb jääb kauaks-kaukas veel nii --- vaid tehnoloogia areng saab seda ühtlustada ehk teiste sõnadega kui eesrindlikumad ei suuda enam sama kiirusega eest ära minna...
Keegi ei tõstata ilmselt siin küsimustki seadlustamise valdkonnas. Seadlustada on selles valdkonnas palju vaja, sest kapitalisti soov ja a la Toyota poolt maailmale tehtud teene autotootmise protsessioptimeerimiste osas paneb autotootjaid sihtima järjest enam hinnatundlikke rahvamasse, mis kokkuvõttes suurendab ohtu heas usus auto ostjate seas (ja riiki tervikuna). Tänu sellistele seadustele ei liigu meie teedel õnneks Hiina, India jm autod, millega on täna püstihädas näiteks naaber Venemaa...
Iga suvaline elektroonika jubin ei ole veel progress.
Kuni inimene juhib ise autot, siis on vaja ka seda niiöelda tagumiku tunnet, isegi elektrooniliste abimeeste puhul, nagu ESP jne.
#Aa seda ka ,et kärss võiks ju enda autole ise ehitada selle hädaabi nupu
Kui loed teema esimest postitust, siis mul pole ju midagi nende kolmetäheliste vastu, oman ja kasutan ja rahul. Just tõin välja statistika, et 50% vajaks sellist väljalülitamise võimalust... mis muidugi ei tähenda, et nad seda õigel hetkel ka teha taipaks või et seda võimalust mingi teine seltskond jälle ei väärkasutaks:)
#Lihtauto ei võrdu Premiumauto.
Pane end nüüd autodest premium-teadmistega inimese olukorrast lihtinimese olukorda - tema ei oska teha vahet kasvõi juba selle pärast, et lihtautosid reklaamitakse iga nurga peal kui väga häid ja kõigeks sobivaid, kuid kliendile jääb mulje, et 500K ja 200K maksva auto hinnavahe tuleneb vaid sellest, et odavam on 5cm kitsam ja 15cm lühem. Isegi aasta autoks on valitud läbi aegade neid odavlahendusi (Uno, Punto, Clio, Brava/Bravo, Micra, Yaris, Focus, Megane, Panda jne). Kusjuures neist kõigist, millel on olemas ilma roolivõimendita versioon, on see täiesti rahuldava teetunnetusega erinevalt roolivõimuga versioonist - teadmine, mis on meie laiuskraadidel oluline, kuid peamisi maailma autoturgusid arvestades täiesti mitteoluline. Kui oluline on USAs see kõigile teada-tuntud kiri parempoolsel küljepeeglil? Sellise nupu hind ei jääks oluliselt kõrgemaks niisugusest graveeringust.
#Kärss, sa oled osav igasuguste erandjuhtude kirjeldamisel
Unustad ära sellise "pisiasja", et KÕIK avariid ja ohtlikud olukorrad tekivad just erandolukordades. Sellist autot, mis sõidaks sirgel ja kuival teel otse, ei ole tõenäoliselt raske ega kallis valmistada. Ja usun, et paljud valiksid teisiti, kui teaksid meedias kinnimakstud ajupesu asemel tõde. Ehk siis valiksid kallima ja parema, sest vaevalt suudab uue auto ostja neelata alla seda, kui reklaamijutu juures oleks lisaklausel, et Soome oma iga-aastastele suusareisidele ei soovitata oma äsjaostetud uue autoga minna turvalisuskaalutlustel:). Põhjamaades on see süsteem isetoimiv ja nemad saavad siin hakkama paremini kui meie seal.
#> Võrdlus esi- ja tagaveoga ei päde siin üldse,
#> mõlema käitumised on väga hästi ette ennustatavad
#Huvitav mismoodi inimene, kes on libedalsõitmise esiveoga ära õppinud
#ning pole kunagi varem tagaveolisega sõitnud, nii täpselt tagaveolise
#käitumist libedal ette ennustab?
Seda võiks vist nimetada isegi meditsiiniliseks probleemiks. Pidurdamine on ellujäämiseks vajalik nn seljaaju tasemel olev refleks. St enne tegutsed, siis mõtled, siis korrigeerid oma tegutsemist. Esivedu vs tagavedu on õpitav tegevuste kompleks ja oma ellujäämist saad mõjutada veel palju sekundeid peale reageerimise algust. Just eelpool toodud näites gaasi-piduripedaali viimine ühe alla jäeti ära sellepärast, et see häiriks inimeste väljakujunenud reflekse ja olgugi et väga kergelt õpitav, oleks siiski probleemiks juhul, kui nt peres mitu autot. Ometigi ABSi puhul on sama asi läbi lastud ja 50% juhtide jaoks ongi kujunenud sellest probleem. Võib ju öelda et lollide probleem, sest ülejäänud 50% on suutnud selle siiski ära õppida:)
