Kärss, kas see 50% jutt tuleb sul delfi artiklist? Sel juhul ära esita faktide pähe järeldusi, mida selle teksti põhjal teha ei saa. 50% ei pidurda küll õigesti, aga see ei tähenda, et see 50% vajaks ABS-i väljalülitamist ja oskaks seejärel ilma ABS-ita suurepäraselt pidurdada või et selle 50% jaoks on pidurdamine probleem. Ning statistika pole see artikkel ammugi, see on hinnang.
> Esivedu vs tagavedu on õpitav tegevuste kompleks
Täpselt samuti on õpitav ABS-iga varustatud auto pidurdamine. Isegi mingit tegevuste kompleksi pole vaja õppida, on üks tegevus - tuleb lihtsalt jõuliselt pedaali vajutada, mitte tippida samamoodi nagu ilma ABS-ta auto korral. Ainult see lihtne asi on vaja ära õppida. Seda on oluliselt vähem kui veoskeemi vahetusel.
Muuseas, testiväljakutel on selline katse: sõidad joonte vahel 90-ga ja ees on kogu sõidurea laiuses plastkoonustest rida, millest on võimalik mööda põigata, teatud hetkel läheb vasakul või paremal tuli põlema ja sel hetkel võid pidurdada ja pead keerama sinnapoole kus tuli süttis. Ma pole küll seal väikeautosid proovinud, aga proovitud ABS-iga keskklassi autod tegid katse uskumatult hästi läbi.
Halamise ja vandenõuteooriate arendamise asemel peaks autoomanik lihtsalt oma autoga sõitmise selgeks õppima või ostma auto, mida ta juhtida suudab ja olekski kõik korras.
R.K. ajab ikka oma jura;-) Palun tehke omale kasvõi üks asi autode juures selgeks. ESP töötab oma ülesannete kõrgusel sel vaid juhul, kui autorataste all on veel mingitki füüsilist pidamist. Nüüd tulevad mängu need tegurid, mida Kärss püüab koguaeg teile selgitada. Kiilasjääl, lumepudrus ja värskelt pealesadanud lumi ongi põhjused, mis viivad tihti kõikide lühenditega auto teelt minema. Juhid on nii kindlad oma elektrooniliste abiliste peale, et tunnevad end lausa uinutatuna. Kuid selle peale nad ei tule, et tavaline füüsika ehk inertsiaalne jõud teeb omad korrektuurid.
Isegi, kui kiirus polegi veel nii suur, teeb auto juht esimeste "abiliste" rakendumisel suure vea- ta kas pidurdab, või võtab gaasi järsku maha. Tema ei tule jälle selle peale, et auto teeb seda kõike ise, kui hoiad gaasijalga ilusti edasi oma koha peal. Viimati toodud näite tunnistajaks olin mina ise, kus värskelt sadanud lumel kaotas Mazda 6 minu ees sõites juhitavuse ja põrutas nina ees üle kraavi põllule. Läksin neile abi pakkuma ja juht rääkis, et auto hakkas nagu imelikult rabelema ja tema vajutas pidurit... Iseenesest polnud teel ja lumel suurt häda miskit, sest minu sõidukiirus oli isegi suurem ja tol hetkel sai läbitud 270 km lõunaeestist Tallinasse. Lgp RK, sa tahtsid suurt juttu, no maitea, ei saand vist nii pikk;-))
Ennist oli juttu instinktidest, vot sellest ei saa ma hästi aru- tundub, et igaüks kasutab omi instinkte täiesti erinevalt.
qp, see sinu Mazda 6 näide ongi see, millest minagi räägin - inimene pole oma autoga sõitma õppinud.
Selline juht pole mitte kindel oma auto elektrooniliste abide peale, vaid lihtsalt ebakindel. ESP rakendub siis kui libisemine tekib, kui ta sellepärast ähmi täis läks, siis ta oleks pidurit vajutanud ka siis kui auto oleks ilma ESP-ta libisema hakanud, tulemus oleks sama olnud - kraav.
Ei usu, et need juhid, kes lähevad ESP rakendumisest ähmi täis ja pidurdavad, sõidaksid külglibisemisega rahulikult külma kõhuga edasi.
mmss kirjutas: / Täpselt samuti on õpitav ABS-iga varustatud auto pidurdamine. //
Täpselt samuti on õpitav ka kivi kaelas ujumine. Kuid öelge mulle palun, kus on siin progress ja edasiminek ? :)))
Kulla mmss, kas Sa ise mõtled ka, millest Sa räägid ??? Miks peaks inimene ÕPPIMA ABS-iga pidurdama, kui ta saab ilma paremini hakkama?
Jah, maoskan ka ABS-iga pidurdada, kuid milleks mulle seda vaja on, kui ilma on palju kindlam?
Kas on Teist keegi kohanud ESP-ga WRC autot? Ei ole? Huvitav miks küll?
Kas on Teist keegi sooritanud talvel möödasõitu veojõukontrolli ning ESP-ga varustatud autoga tingimustes, kus keset teed jookseb lumevall? Päris "huvitav" kogemus ma ütleks, kuid rohkem seda kogeda ei taha. Ilma selliste lisadeta autoga on selline möödasõit täiesti tavaline st. etteaimatav manööver.
Ah, mis siin ikka pikalt jahuda, paljud noormehed ei saa nagunii jutu tuumale pihta. Siin Kärss oli suht hästi asjale pihta saanud ning sama tahaks öelda teistelegi, et püüdke ikka puude taga metsa ka näha.
P.S. Veidi teemavälist juttu ka. Hiljuti oli lugu ühe noormehega, kes algul vehkis seltskonnas oma nutitelefoniga, kiitis selle igasugu funktsioone jne, aga pärast kui tal oli vaja HELISTADA, oli selle imeaparaadi aku juba tühi ning noormees palus hädise näoga teistelt telefoni, et teha vajalik kõne.
Ka auto peaks olema minu meelest tehtud SÕITMISEKS, mitte erineva elektroonilise tiluliluga eputamiseks.
Mis selles möödasõidus esp (ja sel juhul ka loomulikult veojõu kontrolliga) varustatud masinaga siis nii erilist on, kas said kuskil korra proovida ja tuli sulle üllatusena, et ei peagi ise rabelema ja sulle ei meeldi sellised üllatused või ei oska osad margid esp-d teha, sõidan päevast päeva paraleelselt esp-ga audiga ja ilma esp-ta audiga, esp-ga masinat on peaaegu võimatu teele risti saada, ühe naksuga on jälle auto selles suunas, kus rool, esp-ta masinaga on mõtetut rabelemist eriti praeguste ilmadega, kus ongi palju kiilasjääd! Sa kas ajad suust jama välja või on masinad nii erinevad! Näiteks 2007 lexuse esp töötas ka suurepäraselt, mazda 6, millega ka kogemus, omas ainult veojõukontrolli.
to: audi_a6_v6
ESP ning veojõukontrolliga üle lumevalli möödasõitu tehes on selle lumevalli ületamine raskendatud, kuna vähimagi kaapimise või nõksaka korral võtab auto gaasi maha, lumavalli läbimiseks on aga vaja, et vedu oleks taga.
Ka lugedes viimase aja autode talveteste, tõdetakse seal poolihääli, et vaatamata kõikidele lisadele on selle autoga võimalik sõita. Valju häälega seda välja öelda paraku ei söandata :)
P.S. Mul pole midagi nende igasuguste lisade vastu,kasutagu neid see kes tunneb end nii paremini. Ärritab see, et neid sunnitakse koos uue autoga peale VÄGISI ja KOHUSTUSLIKULT. Kel neid lisasid vaja, kasutagu rõõmuga, aga miks määritakse neid vägisi pähe.
Panen siia ka veidi visuaalset materjali: vanakool vs. elektrooniline tilulilu :)
eksid, kui üks ratas läbi libiseb, siis seda pidurdatakse ja tekib 2wd, läbib valli paremini! Ja kui sa tõepoolest nende abidega hakkama ei saa, siis saad ju veojõu ja stabiilsuse üldjuhul välja lülitada?
Vana kool, ma ei saa sust aru, olen 20 aasta sõitnud ja raegu sõidan kogu aeg möödasõite nii lumevalliga kui ilma lumevallita teel ESP-ga ja ABS-iga varustatud tagaveoga autoga, mis siin erilist peaks olema, kas ma olen millestki huvitavast kogemusest ilma jäänud? Valgusta foorumirahvast kah oma "huvitavatest" kogemustest, põnev oleks teada?
P.S. Ja kas see kui telefoniga saad ülevaate ka oma meilidest ja kalendrist on siis paha. Või viitsid sa kogu aeg tõesti läpakat kaasas tassida?
Ah, Teiega siin vaielda on nagu seaga võidu joosta :) st. suht mõttetu tegevus.
Kui ka võidusõit erinevate kahe ning neljarattalistega kaasa arvata, siis tuleb mul staazi üle 30 aasta, kaasa arvatud erinevad veokad. Seega ma tean, millest räägin. Aga ma tõesti ei viitsi siin kellelegi tõestama hakata, et ma pole kaamel.
P.S. Jah ma ei pea vajalikuks telefoniga netis surfamist. Kas elu peab ikka olema nii piiri peal ning online, et mingi maili lugemine paar tundi hiljem keerab kogu äri p...se? Kui on vaja tuppa minna, siis avad ukse ning lähed, mitte ei piilu lukuaugust. Kui on vaja maili lugeda, siis loed arvutist mitte telefoni pisikeselt ekraanilt.
Olen ka 30a ametlikult igapäevaselt liikluses olnud ja nagu ei oska kurta nn. tänapäevaste elektrooniliste abivahendite puudumise üle. Olen nõus, et ka tehnika peab arenemaja väga bro on sissepritse karbussi asemel. Olen nõus omama ja kasutama mugavusvahendeid, aga mitte laisaks tegevaid. Vajalik on näiteks kliimaautomaatik, kiirusehoidja, rooli- ja pidurivõimendi, kompuuter. Aga aknate alla-üles kruttimiseks leian siiani aega Tahan siiani autot ikka füüsiliselt ise juhtida, mitte arvata, mida need nn abimehed ühel hetkel asjast arvavad. Samas näen ka ohtu, et noored juhid, kes on harjunud ja õpetatud sõitma koos igasugu abivahenditega võivad ühel hetkel nende puudumidel ennast närusest olukorrast leida.
Vanemate juhtide puhul pole põhjus nn. äraõppimises või oskamises, nagu siin mõned püüavad tungivalt väita, vaid just vabaduses ise otsustada kuidas sõita ja teha seda oma mõistuse, oskuste ja kogemuste põhjal. On sõidetud siiani ja ei näe põhjust miks mitte seda teha ka edaspidi.
#statistika pole see artikkel ammugi, see on hinnang.
Mul on raske kommenteerida seda lauset, ei tea mille alusel seda artiklit vaidlustada - on Sul endal täpsemad andmed? Kas see lohutaks palju, kui 50% asemel oleks see number nt 20%?
#Täpselt samuti on õpitav ABS-iga varustatud auto pidurdamine. Isegi mingit tegevuste
#kompleksi pole vaja õppida, on üks tegevus - tuleb lihtsalt jõuliselt pedaali vajutada
See "seljaaju refleks" ei ole mitte niisama väljend, vaid see tähendab teatud reflekse, mis toimivad seljaaju segmendi(de) tasemel ilma ajukoore osaluseta ja mida ei õpita ümber niisama lihtsalt. ENDA AUTO puhul õpid loomulikult ümber ka kõik keerulisemad võtted (Ford T :)), aga kui on peres mitu autot, mis ei erine kardinaalselt teineteisest, siis juhtubki see, et pooltel juhtudel sellise madalama taseme refleksi puhul juht käitub valesti. Samal põhjusel otsin ma mõnikord käsikaudu istmete vahelt süütevõtit, et mootor seisma jätta, teisel autol üritan rooli kõrval oleva kojameeste kangiga käiku vahetada, kolmandal otsin vasaku jalaga seisupidurit, neljandal tahan rooli peal nuppe vajutada ja vajutan hoopis signaali jne. Tõsta inimene uuema S-klassi roolist Zhiguli või Defenderi rooli ja ta ei tee kunagi neid vigu, aga kui on tegemist suvaliste "korolladega", mis erinevad teineteisest vaid selle konkreetse lisa poolest, siis ca pooltel juhtudel (mitte ainult isiklik kogemus vaid ka kogemus jäärajasõiduõpetajana) inimesed eksivad. Kui eksimine ei lahene "välk ja pauk vastu posti" vaid aeglasemalt, oleks sellest "all off" nupust abi.
#Mul pole midagi nende igasuguste lisade vastu,kasutagu neid see kes tunneb end
#nii paremini. Ärritab see, et neid sunnitakse koos uue autoga peale VÄGISI ja
#KOHUSTUSLIKULT. Kel neid lisasid vaja, kasutagu rõõmuga, aga miks määritakse
#neid vägisi pähe.
Ma sõnastaks sama asja natuke keerulisemalt - mulle meeldivad need lisad, kui nad töötaks 100% igas olukorras. Paraku ei tööta ja nagu paljud märganud, siis miljoni hinnaklassis autodel töötavad oluliselt paremini kui paarsada tuhat kr hinnaklassis. St ma tahaks omada kõiki neid lisasid (ESP kombel eri rattaid pidurdada pole ise võimalik, ole nii hea juht kui tahes), aga ma tahaks neid VAJADUSEL välja lülitada.
#kui üks ratas läbi libiseb, siis seda pidurdatakse ja tekib 2wd, läbib valli paremini
Oh oleks see vaid nii! Läbib valli mitte paremini (kiiremini) vaid stabiilsemalt, see ongi EDLi rakendumise hind. Reaalselt kiirus langeb, Sina aga arvestasid oma auto max kiirendusega, kuna vastu tulevad kah autod. Sama teema mis nende iseõppivate automaatkastidega, mis ei suuda ümber õppida selles osas, et ka rahulikult sõitval juhil võib teinekord tekkida vajadus sööstkiirenduste jaoks. See oleks just üks koht, kus ma lisad pooleks minutiks välja tahaks lülitada.
Hr. divex on väga ilusasti asja kokku võtnud, täpselt minu mõte, kuid paremini seletatud :)
Noortele meestele kordan ühe korra veel, et mul pole midagi nende kolmetäheliste lisade vastu, kuid mulle ei meeldi, et nad on kohustuslikud. Kui kellelegi meeldib neid kasutada ning ta peab neid ilmtingimata vajalikuks, siis kasutagu rõõmuga, kuid ärgu tulgu rääkima, et neid mitte pooldavad inimesed on rumalad ning vanamoodsad.
Mis siis, kui ühel heal päeval võetaks EU-s vastu direktiiv, et mingist x-aastast alates on lubatud kasutada ainult temperatuurianduriga supilusikaid, mis keelduvad tõstmast suu juurde kuuma suppi, et inimesed ennast ära ei kõrvetaks. Kas lörbiksid rõõmuga mingit leiget lurri,sest ametnikud on niimoodi otsustanud?
Pane end nüüd autodest premium-teadmistega inimese olukorrast lihtinimese olukorda - tema ei oska teha vahet kasvõi juba selle pärast, et lihtautosid reklaamitakse iga nurga peal kui väga häid ja kõigeks sobivaid, kuid kliendile jääb mulje, et 500K ja 200K maksva auto hinnavahe tuleneb vaid sellest, et odavam on 5cm kitsam ja 15cm lühem. Isegi aasta autoks on valitud läbi aegade neid odavlahendusi (Uno, Punto, Clio, Brava/Bravo, Micra, Yaris, Focus, Megane, Panda jne). Kusjuures neist kõigist, millel on olemas ilma roolivõimendita versioon, on see täiesti rahuldava teetunnetusega erinevalt roolivõimuga versioonist - teadmine, mis on meie laiuskraadidel oluline, kuid peamisi maailma autoturgusid arvestades täiesti mitteoluline. Kui oluline on USAs see kõigile teada-tuntud kiri parempoolsel küljepeeglil? Sellise nupu hind ei jääks oluliselt kõrgemaks niisugusest graveeringust.
___________
Mis sellest jutust lisaks järeldada (?) Inimeste teadlikus on nõrk - sh ole kui tahes vana kooliga :D
...liberaalse ühiskonna ilu ja valu, kus reeglina lollidelt võetakse raha ära :)
Muide meenutus, et peeglitele hakati graveeringuid lisama pärast pretsedenti ja räigeid, kulukaid kohtuvaidlusi...
...sellise nupu direktiiviga lisamine on selgelt autotootjate pärusmaale sekkumine ning liberaalmajanduse põhimõtete kohaselt vabaturu konkurentsi survestamine...
ei saa ru...kui inimesel on mõtlemisvõime, siis on tal ka võime ohtu ette näha ja oma sõiduvõtteid kohe muuta. kui näed tee keskel lumevalli, siis tead, et selle läbimine möödasõidul on ohtlik ja valmistud möödasõiduks hoopis muud moodi kui puhtal teel. kui näed, et tee on lumine, saad ju aru, et pidamine pole enam see mis vaja jne.
kes on ära õppinud tagumikutunde, selle jaoks pole ka keeruline erinevate autode roolis- üsna kähku saad aimu, kuidas auto ennast konkreetsel teel üleval peab. selline mulje jääb paljudest postitustest, et rooli taga pole juht mitte keegi- auto teeb ja mõtleb. ei tee ega mõtle ta midagi kui juht oskab autoga käituda. kui ta aga ületab selle x piiri, kus kolmetähelised peavad sekkuma hakkama, on süüdi juht, mitte auto. mina ka oma 25a roolis istunud ja pole tundnud probleemi auto ohjamisega- kui ikka sõiduolud on alla keskmise, siis jätan pigem mõned manöövrid või liigutused tegemata ja ei hakka mõtlema näiteks sellele, et kui ikka tahan seda möödasõitu sooritada, siis kas auto käitub nii nagu vaja või ei- kui lasen peast läbi kõik variandid, mis oleksid selle manöövri vastu (teeolud, liiklustihedus, nähtavus jne) ja poolt argumente nii palju ei leiaks, siis parem loobun.
ise kaldun arvama, et see suure punase nupu paigaldamine armatuurile on täielik jama, sest siis hakkad pidevalt kalkuleerima- kas nüüd... kas nüüd... kas nüüd pean ta välja lülitama või kannatab veel sees hoida. ja ohuolukorras pole su reaktsioon iial nii kiire, et jõuaksid nupu välja lükata ja siis veel peale seda ohu kõrvaldada ehk õige manööver või liigutus sooritada.
lihtsam on sõita niimoodi, et need kolmetähelised vaikselt tukuksid auto ajus ega peaks neid üldse äratama. ja ilmselgelt nõuab selline liikumine rohkem mõtlemist ja kalkuleerimist.
mina usaldan siiski enda aju, mitte mõne plekikolaka protsessorit.
qp, venelastel on üks hea ütelus- ne utshi otsa jebatsa. nii et, siit võid järelduse teha.
aga oma viimase sinu poole pöördumisega viitasin su lollile kombele igal pool seletada ja sehkendada, ise asja kohta mingitki konkreetset nõu andmata. mis see mitsu mees, kes karteri põhja remondi kohta küsis, sulle jalgu jäi? kui miskit öelda pole, siis hoia suu kinni.
midagi teemasse kah. ei tea, kas maailma ühe parema juhitavusega autol oleks ka seda nuppu armatuurile vaja? qp teab, mis autoga tegu. golf, loomulikult.;))))
Ah too Mitsu, tuli meelde küll...:-) Vana nipp- hoia plekk õli sees, siis tai roosteta;-)) Mis siin imelikku, kui sa huumorit ei lõika on su oma viga. Olen kümneid mootoreid remontinud ja vändagruppe tasakaalustanud. Miskit nagu tean kah. Tõepoolest, ei saa Golfi teelpüsivusele mitte miskit ette heita, sest kõik tema konkurendid- noh, peale Astra ja Escorti-Focuse- on libedaga parajad kitsed. Kallis papi RK, ESP-ga varustatud Golfil ju ongi see nupp... noh peaaegu.
sinu "huumor" on tõesti vaid sulle endale mõistetav...
pidid seda karteri kildu vist pikalt välja mõtlema, sest teema oli algatatud eelmisel päeval kella 13 ajal ja sina vastasid järgmisel päeval 11 paiku.
aga päris huvitav on igas teemas lugeda kui tegija sa mõnel alal oled. nagu hunt kriimsilm oma kümne ametiga.
Kõik need ESPd jms on ohtlikud, kui auto libisema hakkab pole mitte mingit võimalust autot kontrollida, sest gaasi ei saa juurde anda, vaata ainult kuidas kraav lähemale tuleb.Libedal teel ja kruusal lülitan esp ja veojõukontrolli alati välja, kindlam tunne.ABS jääb jalgu peamiselt ainult jäärajal, muidu suht ükskõik, kas on või ei.
ESP just selleks ongi, et kui auto külje ette võtab, siis ta veab auto otseks tagasi, ehk siis kasutab osade rataste eraldi pidurdamist selleks, vastavalt olukorrale ja vajadusele.
Üldiselt päris mitmetel autodel töötab ESP päris hästi, aga mitte kõigil, see eeldab loomulikult ka pidurite korrasolekut ja füüsikaseaduste mitte ületamist.
Selge on see, et proff on kiirem ilma ESP-ta, aga enamus juhte päästab ESP ikkagi ära, kes muidu oleksid kraavis või rekka all surnud näiteks.
Mina saan ilma ESP-ta hakkama, aga paljud tänapäeva noored enam ei saa.
Minu auto armatuuril on selline nupp, mis VSC ja veojõukontrolli välja lülitab.
Seda nuppu tarvitan ma tihti. Aga mitte selleks, et paremini kuskilt läbi minna, vaid lõbu pärast.
Eelmisel talvel ja ka juba sel talvel on saanud palju testida, kas elektroonikast on abi või mitte.
On täiesti selge, et VSC ja veaojõukontrolli abil jõuab kaugemale lumme kõhu peale :P.
Tundub küll, et ilma läheb paremini, aga kui objektiivselt mõõta, siis elektroonika abil on tulemused paremad.
VSC välja lülitamise võimalus peaks ikka olema, mitte ainult egomaniakkidele.
Kuna kulgen enamuse ajast maasturiga, siis sel talvel umbes 50+ autot välja sikutatud. Silma on hakanud just see, et peaaegu kõik need autod on olnud suht uued ja sugugi mitte odavad väikeautod. Kas pole huvitav, loogiliselt mõeldes on ju igasugused vanad "askoonad-sierrad" kehvema juhitavusega, kuid teelt välja sõidetakse millegipärast uutega, millel peaks seda takistama ka elektroonilised abimehed? Näitab minu arvates järjekordselt seda, et küsimus pole selles, kui hea või halb on auto, vaid kui palju juht mingis autos oma võimeid üle hindab. Sellepärast vast toodetaksegi autosid, milles on hea turvaline TUNNE, ehk siis autoga sõites ei tunneta neid ohumärke, mis peaks meenutama juhile füüsikaseadusi.
Paljudel on komme ise vabandama hakata, miks ikka see põllule sõitmine juhtus. Naisterahvad ütlevad reeglina, et "libe oli", kuid meeste puhul on päris paljudelt tulnud seletus, et tee oli kaldu, armatuuris läksid kõik hoiatustuled põlema ja oligi masin teepeal risti. Kuigi just selliste olukordade tarvis ju stabiilsuskontrollid jms ongi loodud... Ja kuna seal samas maanteel sõidavad kõik need abimeesteta "askoonad-sierrad" sama kiiresti ja kindlasti mitte parema rehviga, lähebki mõte paratamatult sellele, MIDA TÄPSEMALT need elektroonilised abimehed ära hoidma peavad? Need peakski ju olema töötatud välja lõunamaisema kliima vesiliugude jaoks ja häda pärast ka neile kogenematuile juhtidele ootamatu lumetormiga hakkamasaamiseks kusagil USAs ja L-Euroopas? Siledal ja libedal uinutavad juhti, aga järgmise kurvi taga libedal ja kaldus teel, kui juhil on endiselt tunne, et ta sõidab kuival asfaldil, ei oska elektroonika kah midagi teha, kuid juhil samuti ei luba?
Pidurdamisest oli juba juttu - et stabiilsuskontroll saaks õigesti toimida, peab olema vedu peal ega tohi pidurdada, samas liiklussituatsioon nõuab pidurdamist, mis saab edasi? Edasi saab see, et ainult kogenematu juht+vana auto sõidab ees peatunud autole tagastangesse. Kogenud juht+vana auto jõuab peatuda niisama või teeb seda parema pidamise puudumisel teepervel (halvemal juhul kergelt valli riivates). Kogenud juht+uus auto saavad hakkama aga sellega, et juht lehvitab põllu peal ja küsib mööduvatelt autodelt, ega kellelgi puksiirköiest pikemat köit kaasas pole ja nii me kohtusimegi:)). Kui juht on sõitnud vene ajal aastakümneid mingi moskvitsiga ja seejärel üle kümne aasta nende "askoonade-sierradega" ilma elus kordagi teelt väljas käimata, kuid nüüd järsku uue autoga, mis kõigele lisaks on varustatud veel stabiilsuskontrolliga, enam autot teel ei suuda hoida, oleks minu arvates üsna vale süüdistada ainult juhti. Olgugi ta harjunud ümber uuema autoga, käitub ta kriisisituatsioonis ikka sisseharjunud reflekside järgi, nagu kogu varasema elu. Paratamatus vist, aga kuidas teda ikka ümber õpetada, kui oma teise autona kasutab ta endiselt vanakooli masinat (nt praegu talvel maasturit, kuigi isegi erinevad "abimeestega" autod on väga erinevad ja nõuavad erinevat käitumist). Kuna see näide polnud mitte üldistus ühe-kahe põllult sikutatud masina kohta vaid seda nähtust võiks nimetada peaaegu et massiliseks (vaadake, mis toimus alles mõned päevad tagasi suuremate teede servades - iga paarikümne meetri tagant jäljed vallis praegugi veel alles), siis milleks küll õigustatakse selliseid "abimehi", mis takistab normaalsete reflekside väljakujunemist libisemise tekkimisel, takistab inimest õppima käituma adekvaatselt libisemise lõpetamiseks ja soosib sisuliselt vaid neid, kellele vanasti juhilubasid ei antudki? Loomulikult arenevad ka need elektroonilised abimehed ja mõne aja pärast käituvad vast ka kõik elektroonilisi abimehi omavad autod ühtmoodi. Niikaua, kuni seda pole veel juhtunud, on minu arvates oluline omada võimalust elektroonika vaheleSEGAMINE kiiresti lõpetada.
Braavo Kärss ! Kohe näha, et inimene tunneb asja ning TEAB, mida räägib. Sinu viimases kommentaaris on väga hästi asi lahti seletatud ning just niimoodi minu meelest asi ongi, paraku püütakse ikka ja jälle nendele lihtsatele tõsiasjadele vastu vaielda.
Veojõukontroll on minu teada kõigil autodel olemas nende tootmise algusaegadest saadik. Selleks on reeglina parempoolne pedaal, millega on võimalik doseerida veojõudu. Tõsi, viimasel ajal püüavad "insenerid" sellele vastu töötada, ühendades selle pedaali mootoriga juhtmete abil (trossiga oli tagasiside vahetum) Muidugi eeldab selline veojõukontroll juhilt hallolluse olemasolu kõrvade vahel.
Samuti pidurid. Jah, ABS on hädavajalik oskamatule juhile, kuid muul juhul võiks ta olla pigem lisavarustuses, mitte standardis. Piduritega seoses veel üks vahemärkus. Praeguste ilmadega tundub aina enam, et tagumised ketaspidurid on meie kliimas "saadanast". Kuna tagumised rattad koguvad ennast lund täis, siis peale mitmetunnist seismist külmub see lumepudru ära ning kohalt võttes käib hirmus raksakas, kui ratta liikuma saab (esipiduritega seda miskipärast ei juhtu, samuti ka tagumisi trummelpidureid ei mõjuta lumi)
Olen öelnud ka enne, et kõikvõimalikud veojõu- ning stabiilsuskontrollid võiksid olla lisavarustuses, kuid mingil juhul ei peaks neid müüma koos autoga (kas tahad või ei taha) pähemäärimise teel.
Kärss
Re: "Hädaabinupp" armatuuril elektroonika väljalülimiseks?
Kuna kulgen enamuse ajast maasturiga, siis sel talvel umbes 50+ autot välja sikutatud. Silma on hakanud just see, et peaaegu kõik need autod on olnud suht uued ja sugugi mitte odavad väikeautod.
/.../
_____________________________
sry aga väääga "savisaarelik" avaldus :)
...loomulikult pole demagoogia foorumis keelatud aga rohkem leiab sõpru ja kaasamõtlejaid kui hüpoteesi(de) kõrvale tõsta ka konkreetsed mõõdetavad arvdetailid...
...mitte ainult põnevust vaid ka infot annab see, kui nimetada nende 50+ autode andmed, millega siis kasvõi mingisugustki tüpoloogiat tekitada...
__________
* kell 23:03
"/.../ Olen öelnud ka enne, et kõikvõimalikud veojõu- ning stabiilsuskontrollid võiksid olla lisavarustuses, kuid mingil juhul ei peaks neid müüma koos autoga (kas tahad või ei taha) pähemäärimise teel."
Pole just "sile" avaldus :) ...muigega vaatan seda inimest, kes väidab, et omale MB või BMW... ostes midagi "pähemääriti" :D
aga ka naljatamata peab siiski aru andma, et autotootja lähtub normatiividest ja käitub vastavalt, et ühest küljest mahtuda tehniliste minimaalsete piirnormide vahele ja teiselt poolt maksimeerida tulubaasi.
Äärmisel juhul saab riigis tegutsev autodiiler olla see "breznevi paki" koostaja rollis, kes siis mingi valiku lisavarustust peale laob... aga peab aru andma, et ta teeb seda ostjate soove ennustades ja mitte midagi kellegile selles võtmes pähe määrides...
Puht pragmaatiliselt võib pähe panna a la honda või peugeot finantseeringu aga mitte lisavarustuse.
Unine avaldus võibolla aga seni kuni autotootjaid konkreetselt elektrooniliste ja mehhaaniliste võimekuste poolest mõõtma ja eristama ei hakata, ei muutu ka direktiivid.
Seeläbi on veel pikalt meie teedel sisuliselt 'chips setiga suusaboksid' :)
#muigega vaatan seda inimest, kes väidab, et omale MB või BMW ostes midagi pähemääriti
Selliste asjade peale ei mõtle keegi uut autot ostes. Uus lahendus on nagunii ülereklaamitud ja uut autot ostes usaldavad inimesed meediakära palju rohkem kui need, kes hakkavad seda sama autot ostma 10-20 aasta pärast, kuna vahepeal on tekkinud ka kogemus, et mõni lisa ei olnudki nii hea. Näiteks Volvode suure käraga reklaamitud distantsi hoidev autopiloot, mis peaks pidurdama auto vajadusel seisma - selle süsteemi esitlusel tehtud avarii (süsteemi rike) on igaveseks autonduse ajalukku kirjutatud, kuid uue auto ostja mõtleb ikka, et tema autol ehk ei lähe rikki. Inimeste äraharjutamine rikki minevate, halvasti toimivate või erandlikes olukordades mittetoimivate (kus neid just kõige enam vajataks!) "abimeestega" on lihtsalt ohtlik. Ainult rumal inimene loeb sellest lausest välja, et ma olen selliste süsteemide arendamiste/katsetamiste vastane:) Pigem ei ole need "abimehed" veel tootmisküpsed, olgugi et mõni neist on juba üle 20a kasutuses olnud! Põhjus on tõenäoliselt selles, et neid MÜÜAKSE ikkagi nende piirkondade vajadusi arvestades, mis moodustavad lõviosa tootjate kasumist ja kus nad toimivad kindlasti paremini kui meil... kuid meie kuulume nende piirkondade hulka ainult suveperioodil:)
#nimetada nende 50+ autode andmed, millega siis mingisugustki tüpoloogiat tekitada
Njah, poleks ise selle peale tulnud, et nii võiks ju igal aastal päevikut pidada ja pärast andmeid analüüsida... mida see annaks? Ei tõesta kahjuks midagi, sest alati saab öelda, et Kärss luuletab jälle. See on lihtsalt tendents, mis on silma hakanud, sest vanade ja väikeste autode esinemissagedus on liikluses oluliselt suurem kui teeäärsetes lumehangedes. Seda peaks märkama ka need inimesed, kellel puudub võimalus väljasikutamiseks. Kindlasti on siin eksitavaks faktoriks ka see, et liiklen ise rohkem talina ümbruses, kus on nagunii uusi autosid liikluses rohkem ülejäänud Eestiga võrreldes.
Pagan küll, aga mina seda "uued autod on nii halvad, vanad aga head" hala ei mõista. Olen noorena aastaid sõitnud ilmselt kõige minimaalsema varustuse ja vahetuma juhtimisega autoga (kart), aga olen veendumusel, et korralik lisadega auto teeb mu elu lihtsamaks ja sõidu mugavamaks.
Ma ei saa ka aru, millest on tulnud veendumus, et ilma elektrooniliste lisadeta autoga läbib oskusteta juht vabalt külglibisemist kasutades kurve nagu vana rallimees muiste, aga lisadega autoga põrutab otsejoones kraavi.
Kärss, mida see suur punane nupp armatuuril siis peaks välja lülitama, kas kõik el. abimehed, ainult ABS-i, ainult stabiilsuskontrolli, ainult veojõukontrolli või mingi muu kombinatsiooni neist...?
Kõige lihtsam moodus kraavisõidu välitimiseks on oma auto käitumise selgeksõppimine, seda nii igasuguse lisade olemasolu kui ka puudumise korral. Autod lihtsalt on erinevad ja käituvad väga erinevalt, seda nii tulenevalt elektroonikast, veoskeemist, raskusest jms. asjaoludest
eks autod ole tehtud selle kõige äpuma juhi järgi ,kes tuimalt piduri põhja tallab ,kramplikult roolist kinni hoiab .eks siis peab auto ise hakkama saama .
Sai ka tütrelt laenatud abimeestega Civic AT kastiga ja sõidu ajal tuli meelde, et sellised asjad olemas ning mõtlesin, et jälgin kuidas toimivad. Pühapäeval siis sõitsin Tallinnast Kose poole. Nn. kiirtee osal puhtad jäljed täiega jääs, esiotsavõttes kergelt õõtsuma, samas kinnisõidetud lumel sõida nagu suvel. Mind hakkas täitsa huvitama kuna need abimehed siis tööle hakkavad, kas siis kui auto hakkab juba käest minema ja kas siis mingid tulukesed vilguvad armatuuris. Päris hullu ei hakanud panema kuna naine ja pojapoeg olid ka peal. Kannatas sõita 70- 100km/h. Mind oleks vist päris üllatanud kui ma üle riskipiiri oleks sõitnud ja abimehed mulle kuidagi omasoodu soovivad mulle vastu töötada. Samas sõitsin eile Pirtale ja mingis laugjas kurvis läks esiots ikka kergelt otse- ju siis oli kiirus 60 vähe liiast. Vana kombe kohaselt sai masin jälle otseks tõmmatud. Aga abimeestest küll mingit tolku polnud, et selle otsemineku kuidagi oleks likvideerinud, seda tegin ma vana kombekohaselt ikka ise. Nii et seletage lollile ära, millal ja mil moel neist ka praktiliselt kasu on. Enda auto on spetsiaalselt ostetud abimeesteta ja pole talvel veel ennast kunagi hangest ega kraavist leidnud.
Kindlasti pole see midagi uut aga millegi pärast sööstad mööda ühest tõsisest argumendist, miks uue premium auto ostmine on ratsionaalne eelis;
Nimelt saadav tehnoloogia, mis 6-7 aasta järel nivoona lisandub ehk vanematel mudelitel puudub. Igaks juhuks pean kontekstis püsimise eesmärgil ära märkima, et tehnoloogia arenguline nivoo ei võrdu elektroonika...
Just see on muigamise põhjus... audi, mb, bmw... ostja mitte ei vaata mööda ega usalda haibitud reklaame vaid teab, et oluline osa uue mudeli väljatöötamisel on olnud R&D-i kulu.
Ja alusetu on väita, et premium auto ostja ainult usaldab, usaldab ja veel kord usaldab... sinna juurde ja vahele mahub palju muudki, kasvõi see asjaolu, et kõik premium autod ei ole kuupäevaliselt sama tiheda ja kõrge tehnoloogia tasemega -- mudelid vahetuvad ca 7 aasta tagant ja facelift teadagi ei sisalda mudelite vahelisi tehnoloogili uuendusi.
PS: Volvo lidari süsteemiga polnud midagi viga --- viga tekkis sellel esitlusel roboti kasutamisest ehk mehitamata piloodi kasutamisest...
Pealegi tehnoloogia ja süsteem on väga hea ja tõhus.... sama süsteemiga saab ka Eesti riik "maanteetünnide" läbi riigieelarvesse kopsaka lisatulu :D
_______________
divex 14:11
"/.../ Nii et seletage lollile ära, millal ja mil moel neist ka praktiliselt kasu on. "
Enne kui midagi hakata seletama on vaja infot selle civicu kohta (?)
Mis "asjad" sellel on olemas? Abi on info mõttes alustades mudel, aasta, mootor... kuni tüübi kood, VIN kood.
No Civik ostetud 2007a ja AT kastiga 1.8 bensukas sedaan. Mingit VSA-d saab sisse ja välja lülitada. Muu värk vist suht tavaline. Eks ma võimalusel kunagi jäärajal proovin mis tast tolku on nii sisse kui välja lülitatuna.Aga selge kui kiirus ei ületa rehvide haardumist, siis ta arvatavasti ei toimi ka.
Aga divex, kas tekkis el.lisadega sõidul siis vajadus suure väljalülitamisnupu järele ja kas oli oht, et just tänu veojõu-või stabiilsukontrollile oli ennast kraavist leidmine reaalne?
Discovery 2007 filmis väidab mees, et vaid 1% juhtidest teab, mis asi on ESP (!) Videos on muidugi provotseeringut nagu ka kommenteerijad seda mainivad aga point pole siinkohal mitte see demo vaid juhtide teadlikus !
Kärss, kas on ikka hea idee lisada honda VSA nupu kõrvale veel midagi, kui vastab tõele, et vaid 1% auto kasutajatest teab ja teadvustab selle VSA pointi (!?)
Piloot on kindel, et sellist autot kasutades ei pruugi juhil vähimatki teadmist olla, millistes situatsioonides talle elu säilitati... ...ja muidugi uinutab see juhi sh ka proffi!
Resümee kõlab nii proffide kui seaduste järgijate suunast, et see säästab elusid...
...loodetavasti sellel civicul parandati viga garantii korras ikka pikaks ajaks ehk töötab ka 5 aasta pärast...
aga nagu on inimes,i on ka autosid 3 tüüpi:
1. head
2. mitte pahad
3. halvad
seega, kas pole hea soovitus või üleskutse hoiduda nr 3 tüüpi isenditest ja subjektidest, sest nupu lisamine pole halba isegi mitte pahaks muutnud, heaks muutumisest rääkimata... (?) :D
Njah, ühed räägivad aiast ning teised aiaaugust ning õigus on omaarust mõlemil :)
Kodanik "tlauri" ajab küll ilusat juttu igasuste lisade kiituseks, kuid teise inimese kuulamise ning mõistmise oskus tundub tal üldse puuduvat.
Jah statistika abil on võimalik tõestada, mida iganes. Tahan sellega öelda, et kõikide nende lisade demovideotes on pandud rooli selline juht, kes lisadeta autos ajab silmad ruutu, vajutab kõik rattad blokki ning ootab siis suu lahti, mis edasi juhtuma hakkab. Vot sellistele lammastele ongi jah vaja kõikvõimalikke lisasid, et mitte kraavi sõita.
"tlauri" mainis siin veel enne BMW-sid, MB-sid, Volvo-sid jne. Kui on tegu piisavalt jõuka kliendiga, kelle sõiduoskus pole just kiita, siis on olemas palju kindlam lisa, kui ESP, nimelt isiklik autojuht.
___________________________________________________________
tlauri kirjutas 00:00
/ aga ka naljatamata peab siiski aru andma, et autotootja lähtub normatiividest ja käitub vastavalt, et ühest küljest mahtuda tehniliste minimaalsete piirnormide vahele ja teiselt poolt maksimeerida tulubaasi. //
Selles jutus on tõesti iva sees. Lahtiseletatult, püüab autotootja tihtipeale kompenseerida elektrooniliste lisadega auto nigelat (võimalikult odavalt toodetud) vedrustust.
Lõppu kordan jällegi üle, et mul pole midagi arendustegevuse ega el. lisade vastu. Vastu olen sellele, et neid määriytakse vägisi pähe. Näiteks meie kliimas suht elementaarset lisa, klaasipesuvedeliku lõppemisest teada andev tuluke, puudub päris paljudel uutel autodel ning seda nimekirja võiksin ka jätkata ...
Ok, põhimõtteliselt ma muidugi tean kuidas abid peaks toimima, aga Pirta teel oli mul konkreetne juhus, kus oli hästi lauge kurv ja olin siserajal kuna kõrvalolev oli poolikuks sahatud. Kui mul oleks keegi kõrval olnud, siis oleks küljed koos olnud sada prossa, õnneks oli üks mul suht ligidal taga. Sain paari liigutusega asja kontrolli alla, tagumine vaatas, et kisub jamaks ja hoidis päris kaugele. Samas ei tekkinud korrakski tunnet, et asi väljuks kontrollialt.Tekibki küsimus, kas abi toimis kui jah, miks siis nii, et tekkimas oli reaalne oht. Samas liigutused tegin samad mis sisseharjund. Ehk oli füüsiliselt see ala liiga kitsas ja ettenähtud ka koos abiga küljed kokku panna. St.kui auto oleks olnud ilma abideta siis oleks saanud ainult ennast süüdistada. Kas abi toimima hakates see armatuuris ka näha on? Samas siin ukertatud palju lumepudrus, kus jää all- kinni pole jäänud ka suht nutustes olukordades- äkki jälle toimis- samas ega ma pole osanud ennast jäädavalt eriti kinni sõita ka abita autoga. Arvata, et saan enda jaoks toimimise kohta täpsema vastuse kuskil ise slalli vms. sõites.
Eeeee... ootaks esmalt sinu kommentaare, et mida selle videoga mõtled? Veojõukontrollid toimivad eri markidel erinevalt, vähemalt Audi ESP puhul peaks veojõukontroll sellises olukorras positiivselt mõjuma!
Väga pikalt siin ei viitsi jahuda, aga ma ei saa nagu aru, üks väidab, et abimehed ei toimi ja teine, et koguaeg segavad? Võin kindlalt väita, et Audi oskab seda sorti asju teha, vähemalt viimase kümne aasta jooksul, aga kas siis honda ei oska? Ma tegelt ei imestaks, sest minu kogemuste järgi viimase accordiga jõudis honda muus osas alles nüüd 10 a vanuse audi a4 tasemele (peaaegu=:)
... et mida ma selle videoga mõtlen?
See video on juba pisut OT, kuid seletan, mida ma sellega öelda tahtsin. Tänapäevaste veojõukontrollide idee on selles, et pidurdatakse kaapivat ratast, et saada seisev ratas vedama. Vana kooli puhul lukustatakse differ, et saada teisele rattale vedu taha (LSD differ). Mis seal vahet on ? Vahe on väga suur. Näiteks mudas kinni jäädes. Kui esimese süsteemi puhul pidurdatakse kaapivat ratast seni kuni teine vedama hakkab st. teine ratas peab lohistama kaasa seda kinnipidurdatud ratast, siis difriluku puhul veavad mõlemad rattad ning kumbki ei pea teist lohistades kaasa vedama. Sama asi kehtib ka lumes. Kes autode hingeelust midagi jagab, saab aru millest jutt.
Sry, et sai OT, teema on ju tegelikult hädaabinupust.
_________________________________________________________
audi_a6_v6 väidab muuhulgas:
Veojõukontrollid toimivad eri markidel erinevalt, vähemalt Audi ESP puhul peaks veojõukontroll sellises olukorras positiivselt mõjuma!
Nojasiis ... las see Audi ESP toimib nii eeskujulikult kui ta tahab ... jamissiis :)
Kui ma ei taha seda ESP, siis mis hea pärast autotootja mulle seda siis vägisi pähe määrib. Ma saaks aru, et meie kliimas on näiteks webasto standardvarustuses, et hommikul istuda sooja ning puhaste klaasidega autosse (mitte nagu praegu, kus mõni laiskvorst on omale peopesasuuruse laigu kraapinud esiklaasil jääst puhtaks ning sõidab) vot see on tõepoolest ohtlik ning ükski ESP ei päästa, kui nähtavus on null. Aga ei, laulame parem siin kooris ESP kiituseks halleluujat ning ootame kuni kasvab peale uus põlvkond juhte, kes ilma lisadeta enam üldse sõitmisega hakkama ei saa.
Ei maksa uskuda ka kõike, mida teles näidatakse - isegi solksolgi suur iidol Tiff mängib saadetes sageli lolli, kuigi tema sõiduoskustes vast pole põhjust kellelgi kahelda. Neid videosid siin ennegi analüüsitud, otsing abiks.
#demovideotes on pandud rooli selline juht, kes lisadeta autos ajab silmad ruutu
Sellepärast ma neid lisasid pooldangi, kuna need päästavad lisaks neile ka sõita oskavate vastutulijate elusid. Aga kui see abimees ei tööta mitte 100% vaid ainult 99% juhtudest, peaks selle sekkumist saama kiiresti välja lülitada. Usun, et see on vaid aja küsimus, kui autole tuleb veel lisaks andureid juurde ja protsessor neid paremini/kiiremini töötlema õpetatakse, siis peaks ka vigade hulk jääma kordades väiksemaks kui praegu. Kas pole kurioosne, et premium klassis toimivad need lisad niigi paremini kui üheski teises autoklassis, kuid ometi juhtub just nendega võimsamate ja mugavamate ja paremate autodega rohkem... kusagil on midagi valesti, tõenäoliselt mitte autos, võibolla pigem juhis või juhi ja auto omavahelises suhtlemises.
#Kärss, mida see suur punane nupp armatuuril siis peaks välja lülitama,
#kas kõik el. abimehed, ainult ABS-i, ainult stabiilsuskontrolli, ainult
#veojõukontrolli või mingi muu kombinatsiooni neist...?
Selleks see teema ju tehtud ongi;) Olen siin teemas juba mitu korda kirjutanud, et välja tahaks lülitada kiirelt seda, mis ei lase juhil teha seda, mida JUHT tahab. Kas Sind ei aja närvi, kui sõidad oma sõitu ja piltlikult öeldes keegi kõrvalt võtab vahepeal roolist kinni ja teeb jõnksu või tõmbab sekundiks kässari peale? Kui see "kõrvalistuja" suudab ohutult kogu sõidu ära sõita, siis võiks ta ju ise rooli ronida ja saaks autojuhid ametlikult reisijateks nimetada. Ja kui teeb avarii, siis remondib ise auto ära ka, mitte ei veeretata seda siis auto omaniku kaela, kellel oli vaid rool käes, aga autot juhtida ei lastudki:) Mida Sa ise välja pakud?
siin rootsi "märtinid" abs katsetamas... uskuge - need tavalised rootslased on täpselt samasugused jäärajatreenerid ja rallimehed nagu meiegi siin foorumis :)
mille kohta see video käib ? ..kas aia või aiaaugu kohta :D
vahepeal on kasulik välja uurida, kas sellel trackil oli ka ESP olemas ja kui oli siis miks välja lülitati :)
tlauri kasutaja on seda meelt, et juba ainuüksi hea ja mitte paha auto erinevus (halvast rääkimata) on niivõrd suur, et midagi ilma eelnevalt analüüsimata kiitma asuda on meelevaldne.
Pähemäärimise jutt on teema omaette;
ESP maksab auto juures ca $100
Kas pole koomiline kui *_ läheb poodi $100 000,- maksvat audit ostma ja trambib jalgu vastu maad, et VAG selle talle "pähe määrib" :)
...või pole * rahul, et järelturul on auto ESP-ga ?
...et kasutatud autot ostes eelmine auto omanik "määrib pähe" (?) :D
peab ilmselt terminoloogiat ühtlustama, et aiast ja august läbi mahtuda :)
...või soovib *_ direktiivi, mis keelab autodel standardvarustuse ? ...et igat autot peab saama osta kere-rattad-rool ? :D
PS: igal heal autol ja enamusel mitte pahadel autodel on viimased ca 10 aastat standardvarustuses aknapesuvedeliku info...
Heal autol on see pardakomp. registri osa.
tlauri kirjutab:
Kas pole koomiline kui *_ läheb poodi $100 000,- maksvat audit ostma ja trambib jalgu vastu maad, et VAG selle talle "pähe määrib" :)
Eks see vaidlus koomiliseks kisub tõesti :)
Käisin praegu huvi pärast sellesama siin paljukiidetud audi kodulehel ning mis ma näen:
audi A6 allroad lisavarustuses on muuhulgas:
elektrilise soojendusega esiistmed
elektrilise soojendusega esi- ja tagaistmed
jalamatid nahkäärisega
jalamatid nahkäärisega ja vaipkate
... tõesti koomiline, isegi istmesoojendust ei saa standardis ning jalamati nahkäärise eest tahavad lisaraha aga ESP topivad peale, kas tahad või ei.
Kas keegi teab kedagi, kes tunneb kedagi, kes auto eest makstes protestib selle osas, et allroad-li on ESP koos nupuga standardis ? :D
a la italiano, kes ei vaja istmesoojendust leiab hõlpsalt... sama trend on lõuna-saksas... ja audi arvestab oma klientidega, sest neid autosid ei toodeta lattu nagu japsid või prantslased kedravad seda teha...
Kui audil on salongist välja sõites mõni lisa küljes siis on seda teinud omanik või diiler.
Eraldi OT teema kerib siit välja see, et Eestisse tuuakse palju kasutatud autosid soojade piirkondade diilerite või sealsete omanike koostelistidega, mis on eriti jaburas varustuses...
tlauri:
Kas keegi teab kedagi, kes tunneb kedagi, kes auto eest makstes protestib selle osas, et allroad-li on ESP koos nupuga standardis ? :D
Tegelikult ju mõttetu vaidlus.
Samahästi võib väita: Kas keegi teab kedagi, kes tunneb kedagi, kes julgeb väita, et ostis midagi, millega sai kaasa veel mingi mõttetu vidina.
Loomulikult enamus inimesi, kes on midagi ostnud, ütleb et on oma ostuga rahul ning just sellist asja ta tahtiski. Väga vähe on selliseid, kes pärast julgevad tunnistada, et neile on midagi vastu nende tahtmist pähe määritud.
Ja ma tõesti ei tea kedagi, kes oleks omale ostnud ESP-ga auto ning pärast öelnud, et tegelikult ei tahtnud seda.
Küll aga tean inimesi, kes teavad, mis on ESP ning on ka selliste autodega sõitnud, kuid endale kindlasti sellist ei taha.
...ei ole samahästi, sest audi omanik teab, et kui SEE MIDAGI on audi standardis siis just see on vajalik osa, mis premium auto tootja oma tipptehnoloogia juures rõhutab...
$100k auto ei ole igaühele sobilik... põhjusi on seinast seina... ja ESP ei puutu asjasse.
ausus maksab - ka see, et lihtsas keeles tunnistada, mis ülejõu käib :) muidu kõlab ridade vahel, et ei saa omale lubada ja seega ei taha :D
tlauri 22:51
...ei ole samahästi, sest audi omanik teab, et kui SEE MIDAGI on audi standardis siis just see on vajalik osa, mis premium auto tootja oma tipptehnoloogia juures rõhutab...
Paraku on maailmas veel teisi automarke peale audi ja päris kindlasti on olemas autoomanikke, kel on säilinud veel oma mõtlemine, mis ei põhine ainult autotootja standardile. Samamoodi, kui mõni kummardab brändi, ostab teine omale auto ****pikenduseks, kuid tegelikult on ju tegu puht tarbeesemega, olgu ta siis Lexus, MB või mis iganes.
ja, mis asi on "oma mõtlemine" ? ...ostab a la varuosad ja laseb omale sellest auto kokku panna ? :)
...ja taaskord sein ees, kui ridade vahelt ausad mõtted välja voolavad :D
kadedus on selle nimi ja kurb, kui ausalt ja otse asjast rääkida ei saa...
mis T-pikendus või tarbeese... surma saadakse sõltumata sellest, mis on ostu argumendid olnud.
...ehk siis eludest on jutt ja nende säilitamisest, mitte sellest, mida ise osta jaksad või kui loll naaber kellelgi...
80-ndate lõpus oli rootsis tõsine mainedilemma bmw brändi ja noorte juhtidega, kes läbi selle auto olid elud kaotanud. See oli just see põlvkond, kus autode omadused muutusid ekspressiivseteks, mootorid julmadeks, turbo lahenduste kasv nn tavaklassi autodes jnejne. Võrreldi arvamusliidrite seas samas ka saab 9000 võidukäiku ja turvalisust...
otsiti bmw juurest tüpoloogilisi vigu ja kõike, mis seletaks tohutu tragöödiate mahu... kõik vaibus vastusteta, sest tehnoloogiliselt olid kõik ribadeks sõidetud bmw-d igati vastavad -- ja nii tõdeti, et noor generatsioon on p alla saanud üle jõu käivad monstrumid...
bmw maine kahjustus, kuna neid oli %-lt rohkem kui teisi välismaa autosid (volvo, saab kõrval) ja see oli 1:1 signaal inseneridele, et auto turvalisust tuleb kordades parandada... lisandus veel seegi samal ajal, et euro ncap tehti ringi ja palju muutus standardites...
kogu selle pika jutu mõtte on see, et premium klass hoiab oma õlgadel kogu konseptsionaalset visiooni autost kui tervikust...
kadeduse või brändipritsimise asemel on palju meeldivam selles näha kogu tööstuse evolutsiooni... premium on selleks see vedur ja puht pragmaatiliselt on see kogu ühiskonna arengu huvides.
Samas on igati tervitatav, et tööstus ja tehnoloogia on liberaalses keskkonnas ehk valitsused ei tule otseselt dikteerima, milliseid uuendusi peavad teadlased arendama jne...
samas on loogiline, et tegutseb juhtgrupp, kes hoiab asjadel silma peal.
Minuarust on ncap oma töös edusamme teinud http://www.euroncap.com/results/esc.aspx
Palju julma on meie ümber -- kasvõi see, et peredes, kus mitu autot sõidab naine lastega eelmise sajandi "maanteõnnetusega" ja perepea hoiab enda kasutuses seda pidulikku head autot...
empaatia või tolerantsi olemasolu ei tee muidugi autosid turvalisemaks ja seetõttu kannatab mõelda siiski ka selle üle, kes teel vastu tuleb mitte ainult ise-ise-ise.
pole ju paha soovida, et meile tulevad teel vastu kõik vähemalt niihead autod nagu allroad vm -- selles mõttes on küll amen :)
#Küll aga tean inimesi, kes teavad, mis on ESP ning on ka selliste autodega
#sõitnud, kuid endale kindlasti sellist ei taha.
Mu point oli tegelikult selles, et mistahes autole oleksin valmis maksma 100USD juurde selle eest, et saada ESP. Õnneks saab seda reeglina soovi korral ka välja lülitada. Aga maksan lisaks ikkagi selle pärast, et seda sees hoida, aga kui äkki tee kaldest, külgtuulest või millestki muust johtuvalt läheb elektroonika lolliks, oleks see vaja lülitada välja võimalikult kiiresti nn näpuliigutusega. Ikka sellepärast, et mina näen teed, kuid auto "näeb" vaid üksikuid tee omadusi ja mina üritan oluliselt rohkemate algandmete põhjalt päästa olukorda ja autot tee peal hoida, auto seevastu üritab midagi hoopis muud ja me mõlemad segame teineteist. Neist segajaist üks tuleb välja lülitada, teine peab saama hakkama situatsiooni lõpliku lahendamisega ja tänapäeval saab selleks olla vaid inimene. Tegelikkuses muutub vahest ka see parameeter, mis elektroonika lolliks ajas ja kui algul tegi elektroonika vea ja pärast üritab seda viga parandada, siis autojuht ei saagi aru saada, mis seal täpsemalt üldse toimub ja see "aed- ja aia august" (luik-haug-vähk) käitumine toimub lõpuks auto ja juhi vahel.
Võibolla on see tõesti minu viga, aga mul on neid autoga omavahelisi vääritimõistmisi rohkemgi kui kolmetäheliste lisade puhul. Näiteks ainult kümmekond aastat tootmises olnud iseõppivad automaatkastid ei suuda saada aru sellest, et kui ma olen muidu rahuliku sõidustiiliga ja äkitselt tahan kiirendada (nt möödasõit maanteel vms), siis oma tahte väljenduseks vajutan gaasi põhja. Mitmel tuliuuel autol aga ei saa elektroonika sellest aru, aga millisel muul viisil ma veel saaks autole "öelda", et äkki kiirendaks? Vanakooli automaatkastiga pole ainsamatki korda elus sellist probleemi olnud ja ma ei taha praegu vastuargumendina kuulda, et mulle miski uus ei meeldi ja kummardan vaid iganenud väärtusi:))
oled loonud hüpoteesi, et autodel on a la ESP on/off nupp paha kohapeal (?)
seega küsimus: kes on veendumusel, et tema autol on see nupp pahas kohas ? mis autoga tegemist ?
ja veel, see nn iseõppiv SP/AT...
seda on võimalik heal autol tundlikuse osas üle seadistada... räägi diileriga... aga tegelt sport asend on selleks, et autole ajutist tigedust anda... chips set saab laetud heal autol programmimuutuse hilistusega alla 0,04 sec-i ja ka pedaali asend võetakse 1:1 programmis arvesse :) ...lisaks on g-pedaali all üldjuhul veel akseleraator, mis mälubuffri kustutab...
...siiski pakun, et see polnud uus info ja see hädanäide oli siia pandud pigem illustratsionaalset sügavust pakkuma - kas polnud nii :)
TO tlauri: näide oli illustratiivne, aga info oli minu jaoks samuti uus. Küll aga jääb arusaamatuks, miks ma loen seda foorumist, mitte ei paku esindused sellist võimalust ise, kui klient just nende juures seda muret kurdab?
#autodel on a la ESP on/off nupp paha kohapeal (?)
Kindlasti mitte hea koha peal, sest seda nuppu peab igal autol silmadega otsima (kui juhitavus kaotatud, pole selleks aega) - see pole ju kusagil keset armatuuri suurelt või nt rooli peal. Ja ei pea silmas ainult ESP-d. Ka ABS on selline vidin, mis piisavalt libedal mäest alla pidurdades ei lasegi autol päris seisma jääda. Erinevate Audidega olen selle ABSi väljalülimise nupu ikkagi ülesse leidnud ja sellega olukorra päästnud (sageli on õnneks võimalus ka teeäärsesse lumevalli sõita ja niiviisi pidurdada), aga seda võimalust kaasaegsetel autodel enam pole ja ka mulle on just samal viisil ristmikul tagant otsa sõidetud (pigem vajutud, kiirust enam polnudki, aga abs muudkui ragistas ega lubanud plokki pidurdada, mis teatud olukordades päästaks). Veojõukontrolli mahavõtmiseks pole enam kiirelt leitavat nuppu vaja, selle vajutamisega (kohalt ära minemisega) pole vast kellelgi nii kiire:)
Ohurihmasid läheb elu jooksul veel vähem kordi reaalselt tarvis kui läheks sellist nuppu - miks siis turvavööd kohustustlikud on? :))
#millise auto ostab "oma mõtlemisega" autoomanik ?
#ja, mis asi on "oma mõtlemine" ? ...ostab a la varuosad ja laseb omale sellest auto kokku panna ? :)
#...ja taaskord sein ees, kui ridade vahelt ausad mõtted välja voolavad :D
kadedus on selle nimi ja kurb, kui ausalt ja otse asjast rääkida ei saa...
_________________________________________________________
Kui juba jutt ridade vahele läks, siis ....
Siit ridade vahelt paistab paistab praegu inimene, kel on ehk keskmisest pisut rohkem pappi ning kes arvab, et papp=mõistus. Palju õnne selles arvamises!
Ohutu liiklus ei ole "premium" klassi auto +lammas roolis. Olen tegelenud autosprdiga üle 20 aasta, kui lapsepõlv kaasa arvata ning tean asjast tunduvalt rohkem, kui tavakodanik. Huvitav miks küll WRC autodel ESP-d ei ole. Kas nende arenduse ligi ei lasta "premium" klassi insenere või on miski muu põhjus?
__________________________________________________________
tlauri kirjutas:
# kadedus on selle nimi ja kurb, kui ausalt ja otse asjast rääkida ei saa...
Sellega seoses meenub laulusalm: sul on suur, kui vaalaskala suu ning mul on pikk, kui trepikäsipuu :)))
Peace man, ei koosne see maailm ainult rahast, kadedusest ja stampmõtlemisest.
Olen paaril autol proovinud stabiilsuskontrolli (või veojõukontrolli) välja lülitada sel hetkel kui ta parajasjagu toimetamas on ning minu kogemus näitab, et sellel hetkel seda teha ei saa. Seega isegi kui see nupp oleks suurem/kõrgem ja üldse paremini tabatav, siis see ei lahendaks käesolevas teemas püsitatud vajadust.
Küll aga oleks tegelikult äärmiselt lihtne lisada auto armatuurlauale või keskkonsoolile tööstuslik hädastopp lüliti ning see ühendada ABS-i toiteahela vahele.
Eelnevalt peaks küll kontrollima, et ABS-i kaitsme eemaldamine endaga mingeid muid anomaaliaid kaasa ei too. Ma ei imestaks kui mõni tänapäevane auto selle peale mootori ja/või käigukasti mingisugusesse "limp home" reziimi lülitab.
* 10:57
"/.../" Huvitav miks küll WRC autodel ESP-d ei ole. Kas nende arenduse ligi ei lasta "premium" klassi insenere või on miski muu põhjus?"
retoorika: miks valida omale koomiku statiiv ja poose võttes rääkida mõistusest, kui tegelikult on soov demonstreerida reflekse ja instinkte...
lahtisest uksest sisse ründamine on koomiline juba seetõttu, et just proffid on asunud seisukohale, et ESP säästab elusid... jaja, just need samad, kes about $200k wrc roolist on just lahti lasknud...
ühiskonnale on traagiline kui puudub vajalik empaatia tase ja seetõttu on targas riigis ka akadeemikute osalus hindamatu...
Teadlikuse suurendamine on loomulikult riigi ja aktiivsete ühiskonnategelaste õlgadel aga, milleks ise vähematki kaasa aitamata valjuhäälselt kisada: "mina-mina-mina-rallimees-oskan-sõita-ja-teie-lambad-tehke-
kõik-nagu-mina" (?) ...on see stampmõtlemise vaba hoiak ?
...või milles seisneb selle hoiaku endorfiin (?) ...kas selles, et mina endale seda lubada ei saa ja seega olgu ilma ka lapsed-lapselapsed (!)
kulgen 2004 a ford galaxyga ja elektronilistest abimeestest on abs. no talvel tuleb mõnel päeval ette küll kui tahaks selle käki välja lülitada. kui linnavahe on sulamahakkvat lumeläga täis siis on abs täielik kaka. pisike abs välajlülitamise nupp võiks olla.
"/.../ Ma pole kordagi väitnud: mina, mina, mina, õpi loetud tekstist aru saama, mitte otsima "ridade vahelt midagi, mida seal tegelikult pole"
Kes see mina-mina-mina on, kes "ka enne" kirjutab....:
"/.../ Olen öelnud ka enne, et kõikvõimalikud veojõu- ning stabiilsuskontrollid võiksid olla lisavarustuses, kuid mingil juhul ei peaks neid müüma koos autoga (kas tahad või ei taha) pähemäärimise teel."
kui * hakkas selles kontekstis vestlema esmakordselt 23:03 27.12.2010 -- kust peab lugeja teadma, mida ta kõike on veel varem öelnud (?)
kommunikatsiooni teooria reeglite kohaselt on standard olukord see, kus teineteisest EI SAADA aru... mitte vastupidi!
ehk kui on soovi, et sõnumist aru saadakse ja seda enam veel selles argumentide sisutihedust hinnata saaks, siis on vaja midagi enamat teha, kui rääkida oma kibestunud alatooniga subjektiivsetest hinnagutest, kuidas maailmas asjad käima peavad...
just selline hoiak ja kibestumine takistab üldist teadlikkuse kasvu, mida ka antud teema tegelikult hädasti vajab.
Mis kasu on sellest 1% inimestest, kes ESP mõttest aru saavad, kui nad kibestumist täis üleolevalt, enda mina esile tuues, teemat torpeteerivad (?)
Kärss, sa ajad iseõppiva automaatkasti kohta sulaselget jama. Kickdowniga kiirendavad nad kõik ka koheselt. Ja see kogemus ei pärine ainult mu oma autodelt vaid ma eelistan alati ka komandeeringus aut. kastiga autosid rentida. Kõik minu poolt kasutatud autode moodsad iseõppivad kastid suudavad vajadusel äkki kiirendada. Ise olen kah eelkõige rahuliku sõidustiiliga ja ma lihtsalt ei ole sinu kirjeldatud probleemi täheldanud.
P.S. Peale selle on igal moodsal kastil sportrezhiim.
P.P.S. Alternatiiv on manuaalkastiga auto.
Ma ei saa ka aru mis pagana elekrtoonika lolliksminekust te räägite, ESP toimimise pärast ei tehta avariisid, avariid tulevad ebaõigete sõiduvõtete kasutamisest. 10 aasta jooksul, mis ma olen kasutanud igasuguste elektrooniliste abimeestega autosid, oli kõige suuremaks ohuolukorraks juhtum, kus peateele väljasõidul veojõukontroll poos libedaga veo kinni ning tekkis oht peateel sõitjale ette jääda. Põhjus oli selles, et ma ei teadnud veel uue auto käitumist nii täpselt, hiljem oskasin selle eripäraga arvestada. Õnneks läks tookord kõik hästi.
Mulle hakkab juba taspisi juba paljudest lihtsalt hale kui ma loen, et nad ei saa ESP, ABS jms. vidinatega sõidetud. Kas te olete autojuhid või pole? Esiveolisest tagaveolisse ikka julgete istuda?
Ma ei tea, võibolla tuleneb see sellest, et mul on lihtsalt head autod olnud või sellest, et ma ei pea autot ja sõitmist kui tegevust oma muude tegevustega võrreldes oluliseks, aga ma ei suuda selles teemas kirjeldatud asju kuidagi probleemsetena näha.
#avariid tulevad ebaõigete sõiduvõtete kasutamisest
Sellisele väitele oleks raske vastu vaielda! Probleem ju selles ongi, et need sõiduvõtted, mis terve elu on õiged olnud, on nüüd järsku valed. Ümber võid Sa õppida enda auto puhul midaiganes, aga mitte nende komandeeringus võetud rendikate puhul lühikese aja jooksul. Ja kui peres veel mitu autot, ongi üsna mõttetu oodata juhilt, et ta hädaolukorras refleksitasemel liigutusi tehes neid kõigi puhul just õigesti teeks. Ise kah kirjutasid, et tahtsid kiirendada, aga auto ei kiirendagi, nüüd oskad sellise eripäraga arvestada - sorry, milleks sellised eripärad vajalikud on?
#P.S. Peale selle on igal moodsal kastil sportrezhiim.
#P.P.S. Alternatiiv on manuaalkastiga auto.
Mulle kah meeldivad automaatkastid, aga ma ostan automaadi ikka selle jaoks, et ei peaks käiku vahetama, rezhiime vahetama või tont teab veel mida. Veel kümme aastat tagasi said kõik automaatkastid suurepäraselt hakkama sellega, mida juhid neilt eeldasid. Praegused uuemad/paremad/keerulisemad kohati saavad, kohati mitte. Mul selliseid probleeme olnud siiski väheseid kordi elus, foorumites nii siin kui mujal inimesed kurdavad sama ja seda täiesti uute autode puhul. Ma ei mõista hästi seda iseõppiva kasti eelist vanemate ees, tundub olema pigem reklaamitrikk uue ja innovatiivse kuid pooliku tootearendusega kräpi pähemäärimine.
#võibolla tuleneb see sellest, et mul on lihtsalt head autod olnud
Jällegi nõus, premium klassi autodel töötavad reeglina kõik need lisad oluliselt paremini kui mingitel Passatitel, Signumitel ja Lagunadel, mis on nn odavlahendused pereautodeks sobivas suurusklassis (väikestest autodest ei räägigi, kuigi ka neil on neist abimeestest reaalne abi enamikel juhtudel siiski igaühe jaoks märgatav). Ei julge samas premium klassi kah valimatult kiitma hakata, kuna MB E on vist enim kasutajatelt ja kõikmõeldavates autotestides saanud sarjata oma mittetoimiva (õigemini halvasti toimiva) elektroonika pärast:)) Selles suhtes pean nõustuma, et tõesti, mitte kõigil autodel ei tunne ma puudust sellisest abimeeste väljalülitamise nupust.
#Olen paaril autol proovinud stabiilsuskontrolli (või veojõukontrolli) välja
#lülitada sel hetkel kui ta parajasjagu toimetamas on ning minu kogemus
#näitab, et sellel hetkel seda teha ei saa.
Loll küsimus, aga kas vanadel audidel sai ABSi lülitada välja pidurdamise hetkel? Seda mäletan, et see väljalülitus toimus väikese viitega ja kui mul seda vaja läks, siis nagunii oli mootoriga pidurdamine tõhusam (st pidur polnud pidevalt põhja vajutatud). Nimelt oli komme alati käivitades ABS välja lülitada ja maanteele sõites sisse tagasi lülitada, aga ei taibanud kunagi testida, kas pidurit pikalt all hoides samal ajal kah lülitab välja või mitte.
>need sõiduvõtted, mis terve elu on õiged olnud, on nüüd järsku valed.
Mis juttu sa nüüd ajad, sõiduvõtted on ju täpselt samad. Näiteks tagaveoline ilma veojõukontrollita auto käitub samamoodi nagu veojõukontrolliga, viimasel juhul lihtsalt püüab süsteem lihtsalt teatud hetkel teatud ratasete vedu piirata, raskused tekivad siis kui tahad tahtlikult külglibisemisse minna. Muidu on ikka tagaveoline nagu tagaveoline, täpselt sama tagumikutunne ja sõiduvõtted. Seda on lihtne kontrollida, veojõukontroll on väljalülitatav.
Neliveoliselt maasturilt esiveolisse väikeautosse istumiseks on vajalik oluliselt suurem sõiduvõtete muutmine, ega siis sõiduvõtted ei sõltu ainult veojõukontrollist, auto veoskeem, kaal, vedrustus, teljevahe jms. kõik need on palju-palju olulisemad. Mis siis sellisel juhul teha, kas leiutada nupp, mis muudab väikeauto juhitavuse sarnaseks maasturi juhitavusele?
Ma ei tea, aga mulle tundub, et paljud su mured on tingitud su enda omapärast: palju erinevaid autosid, millega harva sõidetakse, suhteliselt harvaesinevad tingimused jne. Ega nende murede pärast kirjutamine pole midagi hullu, kui sinu vajadused on sellised nagu sa kirjeldad, siis nad on sellised, ega siin midagi vaielda pole, aga asjatu on loota, et maailm peaks sinu vajaduste pärast hakkama korrektuure tegema.
Arvan, et 95% juhtidest, kes ei suuda hädaolukorras refleksitasemel veojõukontrolliga sõita, ei suuda samas olukorras ammugi kõigepealt nuppu vajutada ja seejärel asuda külglibisemist kontrollima. Ma usun, et Isegi kui ABS-i puudumine, hoiab ära mõne kerge kõksu, sinu poolt kirjeldatud tagant otsavajumise korral, hoiab ABS olemasolu ilmselt ära olulisemalt rohkem raskeid õnnetusi. Seega ma ei usu, et selline nupp parandaks tervikuna liiklusohutust, selle unustamine off asendisse aga võib fataalsete tagajärgedeni viia.
Arvan, et pragmaatiline ja straight-forward lahendus sinu jaoks oleks üks järgmistest:
1) vahetad autod välja nende vastu, millega sul sõitmine pole selline vaev ja mille puhul ei pea autojuhtimise seisukohalt midagi juurde õppima
2) õpid ikkagi veojõukontrolliga arvestama
Millegipärast ma olen siiski veendunud, et el. lisadega autojuhtimine sulle siiski raskusi ei valmista:)
PS. kusagi eelspool mainisid, et asconaid-sierrasid kraavides ei näe, kõik pugha uued autod. Sõisin eile Riiast Tallinnasse. Neid ascona-sierra masti autosid pole muide ka tee peal, loomulikult ei saa siis neid ka kraavis olla :)
P.P.S. eelnev ei tähenda nagu ma absoluutselt kõigega, mis moodsatele autodele on külge poogitud, rahul olen, näiteks mis kuradi pärast peab automaatkast käigu välja viskama kui juht ukse lahti teeb?
Iseõppiva automaatkasti aadressil kriitikaga pean ma kahjuks nõustuma. Ei saa välistada, et konkreetsel autol oli mingi rike, kuid otseselt miski sellele ei viidanud. Kui 2005a sõitsin ca pool aastat 2003a Renault Lagunaga millel oli 4k nn iseõppiv automaatkast. Osa probleemist oli muidugi see, et 99kW kaheliitrine mootor on 4k automaatkasti otsas tõsine ikaldus, sest kast ei võimalda mootorit optimaalses pööretevahemikus hoida, kuid esines ka täiesti ajuvabasid ilminguid.
Nt. kiirendades paigalseisust intensiivselt (liikluse sujuvuse ja ristmike läbilaskevõime huvides) lubatud sõidukiiruseni ning seejärel vähendades survet gaasipedaalile, et jätkata liikumist ühtlase kiirusega, ei vahetanud kast mitme sekundi jooksul käiku üles ning õnnestus toredasti undava mootoriga paar postivahet sõita.
Nt. sõites maanteel ühtlase kiirusega ning jõudes järele aeglasemale sõidukile vajutan gaasipedaali põhja (!) et asuda möödasõidule ning kast lihtsalt ei reageeri. Igasugune pedaaliga mängimine ei too kasti käitumises kaasa mingit muudatust ning lõpuks ei jäägi muud üle kui lülitada kast käsireziimi. Samas muudel juhtudel oli kick-down alati toiminud.
Samasugust kriitikat olen otse kasutajatelt kuulnud ka sarnaste tehniliste paremeetritega Toyota Avensis´te kohta.
Mis puudutab nö harjumuslikust käitumisest tingitud "konflikte", siis minu jaoks on samuti elektrooniliste abimeeste küllastatud autoga liiklemine kohati natuke tülikas. Olen sõltumata veoskeemist harjunud libedaga sõitma selliselt, et autol aeg-ajalt tekib mõningane ala- ja/või ülejuhitavus. Kõikvõimalikud nn abimehed kipuvad sellisele sõidustiilile väga agressiivselt reageerima ning häirivad ühtlast sõitu päris kõvasti. Praegustes oludes, kus suurte lumesadude ajal ja järgselt võivad teed päris ulatuslikult olla kaetud paksu lumepudruga on selline (läbi)libisemine kohati lausa vajalik ning kui satun sellise autoga liiklema millel elektroonika sõitmist häirima kipub, siis lülitan sellistes oludes need abimehed lihtsalt välja.
Selle sekkumisega loomulikult on võimalik ka ära harjuda ja tasasel teel pole kuigi keeruline sõita nii, et libisemisi üldse ei teki, kuid tänu sellele kindlasti langeb ka keskmine kiirus.
Elektrooniliste abimeeste pidev sekkumine kajastub ka kütusekulus ja pidurite ning veermikudetailide kiiremas kulumises. Ehk siis tarbetu sekkumine, tarbetute kõrvalnähtudega - minu jaoks.
Üldiselt olen täiesti nõus, et need abimehed aitavad elusid säästa. Parema meelega küll näeksin, et need inimesed, kes neid hädasti vajavad, liikleksid ühistranspordiga.
Iga täiendav elektrooniline abi on piisk õpitud abituse karikasse.
Eks kindlasti on olemas ebaõnnestunud käigukaste või ebaõnnestunud käigukastide ja mootorite kombinatsioone, aga mu meelest see ei muuda iseõppivat kasti kui teatud seadet veel oma olemuselt halvaks asjaks. Ega keegi ei saagi väita, et iga automargi kõik mudelid on samaväärselt õnnestunud. Ma olen sõitnud sama marki ja sama mudeli autodega, mille erinevad mootorid kuid sama automaatkast (võimalik et seaded olid teised) ning üks neist kombinatsioonidest oli minu jaoks üsna ebamugav. Ma ei saa öelda, et midagi oleks otseselt valesti olnud, st. mõnele teisele oleks võibolla just see nüanss meeldinud, aga mulle ei istunud. Selleks ongi proovisõidud, et osta endale just selline auto nagu meeldib.
Võibolla see ongi põhjus, miks ma mõnikord sellest autode üle käivast halast aru ei saa. Näiteks kui mõnele kodanikule meeldi nahkiste ja on lisaks ostnud ka näiteks tema jaoks liiga lühikese istmepadjaga auto, siis ei ole mõtet üldiselt nahkistmeid süüdistada, kodanik on lihtsalt ostnud vale auto, ning kui osteti teadlkult selline auto soodsa hinna ajendil, siis peaks olema õnnelik soodsa deali üle ning seda endale teadvustama, et prioriteediks oli hind. See on ka põhjus miks ma olen paljudes minu jaoks absurdsetes teemades (esivedu vs. tagavedu, kas uus auto on odavam kui vana jms.) püüdnud viia jutu üldisemalt auto kui terviku valimise põhimõtete peale.
Mu autol õnneks sekkub elektroonika üsna hilja ja minu jaoks mugavalt, õnneks jäi ka auto ostuaeg talvekuusse, nii, et sain erinevaid autosid ja nende elektroonikat libedaga proovida. Väljalülitamist kasutan ainult aeglaselt paksus lumes sumpamisel, siis on veojõukontroll asjatu takistus. Samas olen hoolimata oma kardisõidukogemusest kindlasti el. abimeeste pooldaja. Kuidagi ei usu, et keegi on peale kaheksat tundi koosolekuid valmis näiteks 200-300 km järjest tahtlikult kontrollitud külglibisemisega kurve võtma, pigem tahetakse ikka mugavalt koju jõuda.
See ddigi poolt mainitud aegajalt üle-alajuhitavusega "mängimine" ei tähendanud tõenäoliselt külgees paarutamist, nagu sellest ekslikult välja võib lugeda. Selline kerge auto libisemisse viimine on üsna paratamatu, kui tahad adekvaatselt hinnata tee libedust. Kui seda ise teha ei saa, peab elektroonika suutma seda laitmatult teha - nagu näeme, ei suuda laitmatult (olgugi et suudab enamikel juhtudel).
Medalil on ka teine külg - veermiku ehitus on tehtud meie mõistes üha rohkematel ülekäe (tundetu, st orienteeritud suurimatele autoturgudele, kus sõidetakse asfaldil, mitte meie tingimustega arvestades). St on juba algselt võetud juhilt võimalus tunnetada (ülevõimendatud) rooliga tee libedust ja kuna rauda on alati kallim arendada kui "bitte vägistada", võibki lõpuks üsna tõsimeeli väita, sellistel autodel (igasugused Golfid jms odav rämps, kus konkurents kõige tihedam ja arendustöös iga sent arvelt) ongi elektroonilised abimehed hädavajalikud...
#Kuidagi ei usu, et keegi on peale kaheksat tundi koosolekuid valmis näiteks
#200-300 km järjest tahtlikult kontrollitud külglibisemisega kurve võtma,
#pigem tahetakse ikka mugavalt koju jõuda.
Mulle meeldib see näide. Mul on iga paari nädala järel töö tõttu selline olukord, kus peab kõigepealt olema 10h tööl, seejärel sõit 500km kaugusele Soomes (7-8h), seejärel uuesti 8-10h tööl ja siis 100-150km sõitmist, enne kui lõpuks magama saan. St mul on päris kõrged nõudmised autole, millega sellisel kujul üsna väsinuna sõitma peab. Ei hakka siin oma autoeelistusi uuesti üles lugema, aga põhimõte jääb samaks, et mida "vahetuma" juhitavusega on auto (kasvõi Suzuki Alto), seda mugavam praeguste libedatega seda teed on sõita. Uuemapoolse lisadega autoga, mis vaatamata lisadele jätab väga ähmase teetunnetuse, on selg märg juba esimese 100km peale. Selles osas nõustun täielikult, et autol ja autol on ikka väga suur vahe, uue S-klassi või Escalade või E65 puhul ei häiri need lisad üks põrm:)
Eks ta tõsi on, et peale intensiivset tööpäeva on tore, kui keegi sinu eest midagi ära teeb :-)
Vahel olen ka mina sellisel juhul (hilistel tundidel liigeldes) lülitanud püsikiirushoidja tavalisest mõnevõrra väiksema kiiruse peale ning keskendunud rohkem muusika kuulamisele või kaaslasega vestlemisele, kuid reeglina siiski eelistan kiiresti koju või hotelli jõuda ja seal puhata. Isiklikud autod on mul küll väga mugavad ja ergonoomilised aga pikutamiseks eelistan siiski diivanit või voodit ning mida kiiremini selleni jõuan seda mõnusam :-)
Aeg-ajalt üle-alajuhitavusega mängimise all ei mõelnud ma tõepoolest külg ees paarutamist. Sobival võimalusel teen ka seda, kuid siis ei ole külje ees hoidmine eesmärk omaette, vaid ikkagi kurvi kiirem läbimine. Liikluses üritan seda enamasti vältida, sest kaasliiklejate reaktsioonid võivad omakorda üsna ohtlikud olla.
Erilisi sõiduoskusi pole liikluses mõtet demonstreerida tõesti, sest teised ei tea, kas auto konkreetne käitumine oli tahtlikult esile kutsutud ja on kontrollitud või läks masin käest. Sõltuvalt olukorrast on käitumine erinev.
* Teema algusesse tagasi tulles - ma olen Kärsaga nõus. Elektroonilised lisad peavad olema vajadusel välja lülitatavad ja need lülitid peavad olema ka kergesti leitavad. Ekstreemsemal näitel siis kasvõi punase nupuna keset armatuuri.
Taustaks - elektroonika ja arvutieriala õppinuna ei usalda ma igasugu lisasid kaugeltki mitte nii palju kui üks keskmine autoomanik võib-olla usaldab. Tegemist on ikkagi keeruliste süsteemidega ja alati on võimalus et auto satub situatsiooni kus anduritelt saabuvad signaalid viivad ta nö. "halli alasse" nii, et pole täpselt teada mis edasi saab. Ei tasu tulla mulle rääkima et neid seadmeid testitakse-katsetatakse põhjalikult ja seega ei saa midagi juhtuda. See "põhjalik test" katab võib-olla 99,5%, tundub nagu hea number aga see pole ikkagi "täielik". Teine tõsiasi on see et kuigi iga plokk võib olla eraldi võetuna isegi täielikult testitud, ei anna see veel mingit garantiid et erinevate plokkide kogum samamoodi täiesti OK on. Seega peab alati arvestama et mida rohkem lisasid seda rohkem võimalusi on üllatusteks ja et kõigil asjadel on siin ilmas tung pe**e minna (sellega meie päeva kihva keerates nagu Murphy seadusedki väidavad).
* Elust endast:
Uue(ma) Lanceriga on mul ESP-st ebameeldiv kogemus endalgi olemas. Oli kerge kallak ja libe (värske lumi + jää all), seal arvas auto heaks lihtsalt kraavi suunduma hakata. Igasugune roolile reageerimine kadus. Ometigi ei olnud tegu taolise libedusega kus auto lihtsalt vajubki kallakust alla ära, kaugel sellest. Pidurid võtsid igatahes hästi ja kraaviminek (pean silmas korralikku magistraalkraavi ujuma minekut) jäi napilt olemata. Kas oleks teistsuguste juhtimisvõtetega saanud taolist situatsiooni vältida? Julgen kahelda. Kui midagi sai teha siis ainult ESP välja lülitades.
* Siin eespool oli juttu elektroonilisest "käsipidurist". Selline asi on vähemalt ühel mudelil peal, Vel Satis nimeks. Rohkem ei viitsinud otsida.
* Rooli- ja pidurivõimendid on paljudel autodel tehtud tõesti sellisteks nagu juhiks autot väiksed lapsed. Mida kurja oli vaja teha need nii kergeks et peale puhumisest juba piisab? Või siis kunstlikult jäigaks? See pole muud kui petukaup. Õnneks ikka leidub veel autosid kus roolivõimendi ei pista teetunnetust täielikult nahka. Ühe sellise rooli sattunult küsis tuttav et kas mu auto on katki ve, miks rool avaldab keeramisele vastupanu ja teekonarused on käele kõik tunda *nali kuubis*.
* Automaatkastidest vist kõige halvem senine kogemus on Skoda DSG-ga. Tunnistan ausalt - mina selle kastiga normaalselt sõita ega manööverdada ei oska ja loogikat ei taba. Kohaltvõtul mõtleb kaua ja ebatasasel pinnal manööverdades võib lambist veo tagant visata, muidu poleks suurt vigagi. CVT kastid on ses mõttes märksa vahetumad, nagu vajutad nii ka läheb. Ei loe otseselt puudujäägiks kuid sellise neljarattalise rolleriga on alguses ikkagi väga veider sõita.
See on huvitav teema, mille võiks uuesti üles tõsta, kuna 3 aastat on vahe peal mööda läinud.
Olen vahepeal kokku puutunud mõne uue suhteliselt odava autoga ja ESP on näidanud ennast heast küljest. Kindlasti muudab ESP sõidu turvalisemaks. Eriti just odavamate autode või viletsama massijaotusega autode puhul.
Ühe auto puhul ma ei julgeks lamellidega sõita, kui tal poleks ESP-d.
Huvitav oleks teada, kas Kärss on järelturult jõudnud soetada masina, millel on ESP välja lülitamise nupp armatuuris olemas :)
See elektroonika väljalülitamine oli eelmisel sajandil valmistatud autodel tõesti teema. Selle sajandi esimesel kümnendil toodetuil ka natuke.
Aga praegu enam mitte. ESP headuse kriteerium ei ole enam see, kui kiiresti selle saab välja lülitada, sest tänapäeval selleks puudub lihtsalt vajadus. Aeg on edasi läinud ja tehnika arenenud.
Elektroonika on arenenud ja sama füüsika juures on need palju suutlikumad ja 99,99% juhtidest ei suudaks ilma paremini. Mingi suur punane nupp tuleks ära unustada.
Millest selline optimism elektrooniliste süsteemide suhtes!?
Eelmisel nädalal ilusa sooja ilmaga olid teedel kohati lume sulamise veest tekkinud libedad alad ning mina oma kiviaja autoga (millel kõva seguga lamellrehvid) küll läksin mitmel korral veidi libisema aga elementaarsete sõiduvõtetega oli see lihtsasti kontrollitav.
Tööpäeva lõpus Haabneeme suundudes pidin Lubja mäest laskumise katkestama ja ümber keerama, sest mäe peal tõmmati kraavist välja viimase põlvkonna S-mersut.
Ei tea kas need säästuautode võimekad kaasaegsed lahendused polnud sinna veel jõudnud!?
Aga see, et teie usute, aitab neid panne kindlasti oluliselt rohkem ja sagedamini müüa :-)
Ega elektroonika mõistust ei asenda, selliseid näiteid võidki tooma jääda, me ei rääkinud sellest. Ka kaasaegne elektroonika laseb natuke külge ette, ei ole nii tüütult sekkuvad midagi, aga eks see sõltub juba tootjast ja seadistusest. Mina pole halba ESPd veel kohanud.
Mina olen kohanud halba ESP-d ja näen üha süvenevaid ohumärke ka selliste süsteemide arengus.
Kui ma ei eksi, siis on tänapäevastel autodel praktiliselt kadumas hüdrauliline roolivõimendi. Servoajamiga roolilattide plussideks on see, et on tarkvaraliselt ülilihtsalt millisekundite jooksul seadistatav ning võimaldab sõltuvalt olukorrast muuta "võimendi" käitumist seinast seina.
Suureks puuduseks on, et selle võimaluse on avastanud ka ohutusspetsialistid ning mingil arusaamatul hetkel keeratakse rool "jäigaks" et juht ei saaks rohkem "vigu" teha.
Keskmise keskerakonna valija jaoks, kes sõidab ainult puhta soola peal, on see ilmselt hea lahendus. Mõtlemis- ja õppimisvõimelise inimese jaoks on see ohtlik lahendus.
ddig, mina laskusin samast Lubja mäest alla natuke pärast seda, kui see mersu oli juba teeserva välja tõmmatud. Ja tee oli tõesti kohati väga libe, samas kiilasjääga kaetud kohad vaheldusid kuiva asfaldiga.
Muide, see mersu oli E-, mitte S-klass. nägin lähemalt. :)
Aga see polegi oluline. Oluline on aru saada, et vali keskerakonda või populistide liitu, kui ikka hõõrdetegur autorataste ja teepinna vahel läheneb nullile, siis ei saa ju eeldada, et elektroonika kedagi päästaks. Siis ei aita ka nupp selle väljalülitamiseks. Aitab teeoludele vastav kiirus, head rehvid ja korralikud pidurid. Elektroonika ei aita, kuid teda pole ka mõtet süüdistada, kui enda ja auto võimeid teeoludele vastavaks seada ei suuda.
# kui ikka hõõrdetegur autorataste ja teepinna vahel läheneb nullile, siis ei
# saa ju eeldada, et elektroonika kedagi päästaks. Siis ei aita ka nupp selle
# väljalülitamiseks. Aitab teeoludele vastav kiirus
Otse loomulikult, kui kõik sõidaksid teeoludele ja oma oskustele vastava kiirusega ning käituks liikluses kasvõi niigi palju viisakalt, kui me seda siin foorumis teeme, poleks liikluseeskirju tarviski! Aga reaalselt on neid keski ja populistide valijaid ikkagi piisavalt. Sa sõitsid ju ise kah sel ajal, kui meil veel talverehve ei eksisteerinudki ja KÕIGIL olid all kehvema pidamisega rehvid, kui praegu mingid siledad suverehvid libedal pidama on võimelised. Ma muidugi ei välista, et see mersumees seal mäepeal tõesti "hullu pani", aga vaevalt ta ka päris esimest päeva roolis oli - just selliste olukordade jaoks need "abimehed" ongi, kuna kuival ja siledal sirgel asfaltteel oskame ju nagunii kõik sõita. Ega ma pole ise kah nii halba ESP-d seni kohanud, et selle pärast kraavis oleksin lõpetanud (seni üldse kraavi-äärekivikogemusteta), aga halbasid ABS-e, veojõukontrolle ja iseõppivaid õppimisvõimetuid automaatkaste, millel kulub isegi elementaarse "kickdown" käskluse mõistmiseks 4-5 sekundit, leiab ikka väga paljudelt tuliuutelt autodelt. Autoklubide foorumeid lugedes paistab, et see probleem tõesti pigem süveneb kui laheneb.
Igaks juhuks meenutan, et ma pooldan neid abimehi (ilma elektroonikata ei olegi näiteks võimalik pidurdada vastavalt vajadusele iga ratast ebasümmeetriliselt erineva tugevusega), aga sellised abimehed, kes turvalisuse arvelt omaniku tagant varastama kipuvad, laseb mõistlik ülemus lahti;)
Kaader, vastuse oma küsimusele leiad Sa juba teema esimesest postitusest.
Aeg on natuke edasi läinud ja kuna ma olen alati neisse elektroonilistesse abidesse pigem hästi suhtunud, siis autot ostes olen ka valinud pigem selliseid, kus need vidinad peal on. Mitu talve on aga see teema siin foorumis meenunud, kuna kõige enam kasutatav lisavarustus just talvisel ajal, mida ma kasutan, ongi see ESP väljalülitamise nupp :)) Muidu lihtsalt polegi võimalik mõne autoga maanteel möödasõite teha, külgkaldega maanteele keerates lumepudrus kiirendada jpms. Normaalse olukorra taastudes luban hea meelega ESP-l jälle edasi mu sõiduvigadel silma peal hoida. Igal juhul kasutan ma seda kordades sagedamini, kui isegi pulti keskluku maha-peale lülimiseks ja kuna ESPi lüliti on enamikel autodel mitte "suur punane nupp keset armatuurlauda", vaid peidetud teiste vahele, siis juhtub sageli, et käega pimedas kuhugi sinna virutades teen mõnikord kogemata lahti ka mõne akna või midagi muud, mida ei plaaninud. Samas pole olnud ka nii palju viitsimist, et see nupp ise kuhugi eraldi paremini välja tuua kas siis lisalülitina või mõne mitteolulise kuid käepärase lüliti alla, näiteks helitugevuse nupud roolil vms. Aga maksaks hea meelega rohkem auto eest, kus see väljalülimise nupp on mugavas kohas, kuna ma maksan nagunii hea meelega rohkem auto eest, kus need lisad on siiski peal.
