Tegelikult tahtnuks vastuseks midagi muud. Geely ei kõla just ülemäära totakalt, küll aga.... tobe M'car :D Aga see kõik on ainult logode ümbertõstmine, nii saigi Geelyst tobe emm.
Kas see on see scam, millega itaallased lubasid väga head maastikuvõimet odava raha eest ja tegelikult selgus, et maastikuvõime ongi muljetavaldav aga iveco kere mädaneb pealt ära ja väljaspool maastikku on leitud ideaalne kompromiss sõiduks (loe- õige natukene parem, kui Gazell )
Kui on, siis pildil peaks olema SCAM SMT35 .8 camper ?
ma pean ka suu lahti tegema ennem kui hilja, te siin kihutate sellise hooga edasi, et ma ei jõu järge enam pidada :)
a pildil tundukse oleva De tomaso Bigua
proovime- parempoolse rooliga, tugevalt mõjutatud GTZ-idest ja Z-Nissanist... ja dateeriks kuhugi 70-datesse.
sisetunne ütleb, et Jaapan aga teadmised ütlevad, et ükski suurtootja pole midagi sellist sealmail kunagi teinud... seega kas concept (millest pole samuti jälgegi ühegi suurtootja juures) või "kit"
väiketootjatest pole aga seal midagi kuulda- kindlasti on seal mingeid kit-caride ehitajaid, kuid selleks tundub see liiga "viisakas" (tõsi on ka see, et Jaapan on selline "huvitav" koht, et ei julge mööda jaapanikeelseid lehti kolama minna ja inglisekeelsed kit-caridele pühendatud saidid midagi selle kohta ei maini).
Nii see on. Palju seda infot ei ole just netis aga miskit ikka leiab. Tehti neid vähemalt 5 tükki ja 1 neist kasutati õli brändi Mobil1 reklaamimisel Jaapanis. Ma juppaega kaalusin mis pilti sellest üles panna, kui oleks pannud külje profiil pildi siis oleks jätkunud seda mõistatamist veel pikemaks ajaks, külje profiil on lihtsalt nii itaalaslik, et ei tekkiks kordagi kahtlust tema itaalia päritolus. Aga kui muu nurga alt vaadata siis lööb see miski jaapani pärasus välja.
TS palun!
Kellad, nende korpus, mõned nupud ja kangid on "Avia" pealt tuttavad. Aga klaasipuhasti harjad pargivad valel pool. Ja signaal-lampe on liialt palju. Mingi "Daewooga" ühistöö ajast?
"Bernard" on tõesti masina margiks, kabiin seekord pealisehitaja "Becquet" lisatud. Bernard on selline... õnnetu saatusega firma. Oli omalajal euroopas päris suur ja arvestatav tegija. Vanadelt fotodelt leiab neid masinaid tihti. Nii tööhoos, kui messidelt uusi. Siis neelati alla MAC-i poolt ja kiirelt likvideeriti. Ingliskeelses Wikipeedias ei ole talle isegi lehekülge loodud. Saksakeelses saab vaadata: http://de.m.wikipedia.org/wiki/Bernard_(Nutzfahrzeugherstell
er)
Esitan milditu mõistatuse! Mis autofirmast on jutt?
See kant asus Gustav Otto Flugmachinenfabriku, Saksamaa lennukitootja lähedal. Pärast Esimest maailmasõda keelati Versailles' rahulepinguga (1919) lennukite tootmine Saksamaal. Otto sulges oma tehase ja ....... hakkas tootma raudteepidureid.
Ja veel, Google kindlaks ma seda teksti ei taibanud muuta. Tüütu ka rikkes raaliga askeldada. Loodan, et mõni ikka enne teksti copepastet OMA PEAGA ajaloos tuhnima hakkab!
Kõigepealt oli tunne, et see ei ole mingi pärispuss, vaid nagu minigi mänguasi.
Siis oli selline tunne, et mänguasi on valmistatud veomasina baasil tehtud bussi ainetel.
Siis oli selline tunne, et veomasin peaks olema valmistatud saksamaal. Nii umbes Opel Bliz´i suurune. Sinna jäi mõte kinni.
Hiljem suundusi mõtted ida-saksamaale. http://de.wikipedia.org/wiki/Phänomen_Granit_30K
See Lada peaks olema tehtud by Porche.
udu bussi pildi juures ma olin täiesti kindel, et see on saksa päritolu ja otsisin mis ma otsisin, isegi Roburi busse vaatasin aga kahesilma vahele see jäi!
Huvitaval kombel on just Latitude üks neist vähestest autodest, mille just küljesiluetti järgi eriti hästi ära tunnen:) Seega vale klikk polnud seekord nii vale midagi.
Aga uus küsimus tuleb siis ilma pildita...
Mis autost jutt?
Esitleti seda omal ajal alguses 1:1 mõõdus maketina, siis peagi ilmus sellest autost muudetud sõidukõlblik variant, mõni aeg hiljem seda jälle muudeti, siis ilmus taaskord välja veelkord muudetud variant kuni lõpuks seda siis veelkord muudeti ja valmis siis nö lõplik variant.
Kuna ka sellel auto mudelinimi on läbi aegade muutunud (kuigi mitte nii mitu korda kui auto ise), kuigi põhipoint on samaks jäänud, siis kõlbab ükskõik milline neist, olgugi, et tänapäevaks on kujunenud üks kindel nimi mille järgi seda autot teatakse.
See maketi jutt meenutas kohe Moskvitš 412 järglase loomist. Katsetati päris mitmeid keresid ja veoskeeme, nendest oli ajakirjadest piltegi kui uuest tuleviku mossest. Samamoodi olen näinud ka 2141 plastiliinist maketti, seda muudeti alguses enne tootmist samuti mitu korda.
No tegelikult võiks vist iga viimase kui ühe auto sündi sarnaselt kirjeldada. Aga selline lõputu asjade ümber tegemine kõlab küll nagu venelastele omane oli.
Kuna suund on väga vale, siis siinkohal mõningast lisainfot...
Lõpliku versiooni puhul on oluline see, et see oli ka ainukene eksemplar mis kliendile müüdi (olgugi, et tellimusi oli hulgi) ja väidetavalt ka ainukene tänavasõidu legaalne eksemplar mis tänini eksisteerib (muud tänavasõiduks mõeldud ja esitletud eksemplarid leidsid väidetavalt arendustööde käigus muu otstarbe). Esimese esitletud maketi ja tolle viimase vahele jäi oma seitse aastat.
Eelnevale veel lisaks, et tol ajal, kui reaalselt plaaniti tänavasõidu legaalse variandi tootmist ning juba oli kogutud hulga tellimusi ja isegi ka käsiraha nende eest oli makstud, siis ettevõtte juht otsustas ühe siis nö eel-seeria eksemplariga prooviks ka koju sõita ning tuli selgusele, et see on ikka liiga karm masin ja sellist autot klientidele siiski müüa ei tohi :) Ettemaksud muidugi tagastati...
Aga jah siis mõned aastat hiljem siiski otsustati, et ühe eksemplari siiski müüme... :)
Legend räägib, et kuigi selle auto ehitajad - kogenud mehed hindasid auto võimsuseks 800 ja natukene peale hobujõudu, taheti siiski teada saada kui võimas see mootor reaalselt ka on. Paraku ka kogenud mehed eksivad, sest tulemuseks oli see, et düno, mis pidi välja kannatama 1000hj andis lihtsalt otsad :)
Lugedes käis peast läbi vähemalt 40 masinat ... alates testa dorost kuni koenigseggini...
Tehti ikka asju kunagi...
Pakuks kas lotec c1000 (mis justnagu ei sobi saamislooga), midagi tundmatult callaway-lt (pole muidugi kuulnud, et mõni c projekt oleks olnud nii pikka perioodiga arenduses) või siis viimase asjana tvr speed 12-t (millest küll vist tänavasõidumasinat ei saanud). Alla 1000 hj dynojututa sobiks sinna veel hulk aparaate...
Kui mööda läks, siis paluks vihjet ajastule (eeldaks hetkel projekti alguseks hiljemalt 90-date keskpaika... enne kui 1000hj muutus hüperautodel "normiks")
Aga täitsa õige vastus käis läbi küll, tegu siis TVR Speed 12-ga, aegajalt juures ka lisanimi Cerbera ning alguse sai siis Project 7/12 nimelisest isendist. Aegade jooksul valmistati mõned tänavalegaalseid eksemplarid, mis siis hiljem taas osadeks võeti, et nö varustada võidusõidu variante. Lõpuks siis otsustati üks tänavasõidu legaalne eksemplar kliendile müüa, selleks kasutati ühte varasemat tänavalegaalset eksemplari või noh vähemalt niipalju kui tollest alles oli, puudu olev jupimajandus võeti seekord hoopis vastupidiselt võidusõidu variandi küljest.
No seda kerekuju ma mäletan küll. Kohe meenus mulle Citroen BX. Kuid asja uurides sai selgeks, et oli olemas ka projekt XP, see siis enne BX, mis nägi täpselt selline välja.
see pildil olev üks eksemplar neljas, peaks kandma nime Reliant (projekt WF11) Scimitar SE 7 ja valmistati Türklaste Anadoli tellimusel. Kuna Türklastele oleks sedavõrd keerulise auto tootmine ülejõu käinud ja ka Reliant ei olnud huvitet seda Scimitar märgiall tootma, ei lasknud maestro Marccello Gandini ilusat joont raisku ja mõni aasta hiljem sai sellest sidrun
nüüd on nii, et ma ei mäleta täpselt kas see on siit juba läbi käinud või mitte, otsing ei andnud vastust aga samas mu nürinev mälu väidab, et nagu oleks. Aga igaljuhul on tegu päris õnnestunud välimusega ,nii et see väärib ka kordamist!
ei saa mitte vaiki olla aga... kindlasti ei ole see MG T, millest üldjoontes kogu Chapmani autoehitus inspireeritud oli :-)
aga kui ma juba vaiki ei ole, siis -> 1957-1962 (kuna ELAN mängu tuli) briti kupee, klaasfiibrist kere ja selle masina seisukorda vaadates ei ole tegemist just haruldase eksemplariga....
Ja siin läheb huvitavaks- GHIA-st inspireritud disain, klaasplastkere, suhteliselt suurearvuline tootmine ja Inglismaa tähendab kokku umbes 900 erinevat võimalikku kuuri, kus neid autosid ehitati :-)
Kui tegemist on kerge sportautoga, siis saaks selles perioodis mootoriks olla Kent (ja üle Cosworthi)... seega võiks tõmmata piiri pigem kuhugi 61-62 mudeli peale.
Ja sellele vastele ei tule ikka midagi eriti limiteerivat pähe (kui olen õigel teel, siis palun suunaviita ;-)
no näed siis- "1964 cosworth kent" pildiotsing paljastas sarnase uksejoonega auto pildi... kirjutavad, et olla 1962 Toronado Talisman
ja mujal kirjutavad, et see võidusõiduks seatuna maksta 40 ja rohkem tuhat raha ning kaaluda enamvähem mitte midagi- umbes 650 kg ringi ja tehtud olevat neid 188 kahe aasta jooksul
Pean ausalt tunnistama, et pole kunagi varem sellisest aparaadist kuulnud (jälle targem)... ja pean ka ausalt tunnistama, et mul oli kuskilt meelde jäänud, et sellel ajavahemikul cosworth tänavamootoreid eriti suures mahus ei teinud (kah jälle targem)