See jutt, et lähinädalad on pingelised ja pöördelised, kestab juba sõja algusest saadik. Eks kõik need nädalad ole pingelised, aga hoolimata pidevalt toonitatavast vene vägede madalast moraalist ja võitlusvõimest kestab sõda siiski edasi. Ja igasugu üüerrood ja peakseretärid- mis pagana tolku neist on- käivad ja võngutavad sooja õhku suust ning pärast seda saadab putja neile raketi tervituseks takkajärgi. Mõttetud organisatsioonid mõttetute ametnikega. Ühesõnaga ainus lootus on, et lääne raskerelvad rindele jõuavad ning pauku hakkavad tegema. Mina isiklikult tahaks hiljemalt mai lõpuks näha orkide armee põhjalikku lüüasaamist ja selle riigi lõplikku p..kukkumist.

Teet Kalmus kirjutab:
Tänane ülevaade Ukrainaga seotud sündmustest. Rinnetel toimuvast on põhjalikult kirjutanud Igor Taro, ma ei hakka seetõttu siin kohal teid kümnete kohanimedega piinama.
Venemaa on ilmselgelt viimastel päevadel intensiivistanud oma rünnakuüritusi ning Izumi piirkonnast lõuna pool nad natuke edu ka saavutasid. Paar päeva tagasi olid ukrainlastel ärevamad hetked Venemaa armee pealetungil põhja poole ning kuuldavasti tuli ukrainlaste jaoks üllatusena Venemaa armee hargnemine Zaporižžja suunas ning nad olid väidetavalt pidanud seal lahingusse tooma seni reservis olnud kaks brigaadi. Nüüd on saadud pidama ka pealetung põhja poole ning Venemaa edasiliikumine on seal praktiliselt seiskunud, samas on neil kaotused märkimisväärsed. Kõikjal mujal on seis sarnane - toimuvad vihased lahingud, aga ukrainlaste kaitse peab.
Kaotused on märkimisväärsed mõlemalt poolt, aga üldjuhul on sellistes lahingutes ründajate kaotused elavjõus kolm korda suuremad. Venemaa armee on sattunud poliitilise surve alla - kui varem üritasid nad suurtüki- ja mitmikraketiheitjate tulega ukrainlaste positsioonidele anda tugevaid tulelööke ja alles peale seda edasi liikuda, siis riigi juhtkond ei ole rahul, sest nii sõdides on edasiliikumine väga vaevaline, lisaks manööverdavad ukrainlased kaitses ning kui Venemaa armee liigub kaudtulega nö ettevalmistatud piirkonda, siis tihtipeale tabab neid seal omakorda tugev ukrainlaste tuli suurtükkidest. Tankidega pealeminek on aga täpselt see, milleks on ukrainlased valmistunud ning kui viimase kolme päeva Venemaa poolseks tankide kaotuseks kokku loetakse suurusjärgus 100 tanki, siis on seda väga palju, sellisel kiirusel tehnikat kaotades on nädala pärast rünnakuvõhm väljas. Lisaks tankidele kaotatakse iga päev ka rohkem kui 40 soomukit ja muud tehnikat. Izjumi piirkonda oli juurde toodud täiendavalt 500 ühikut rasketehnikat, aga üks teema on ladudest juurde vedada lahtikonserveeritud vana tehnikat, aga hoopis põletavam probleem on selles, et lahingutes hukkunud soomukite ja tankide juhte on järjest raskem asendada uute inimestega.
Lisaks tehnikale kuluvad ka sõdurid ning seda mõlemalt poolt. Viimastel päevadel on tulnud nii Venemaa kui Ukraina poolt signaale, et just uued, lahingutes karastamata sõdurid saavad lahingumöllu keskele sattudes šoki - ukrainlased peavad üle elama Venemaa armee suurtükirünnakud, Venemaa poolel on ohtlik liikuda mistahes soomusmasinaga rindejoonele. Rasked lahingud, kus Venemaal on veel vähemalt nädala jooksul initsiatiiv ning Ukraina peamine eesmärk on Donbassis pidurdada vaenlase edasitungi sedavõrd, et kõik plaanid nö kottide tekitamiseks ainult plaanideks ka jääksid. Tänasel päeval paistab kaitse pidavat, aga raskeid hetki on ukrainlastel veel ees omajagu.
Ukrainlased kasutasid Kiievi suunal manööverkaitset edukalt, aga seda koos vaenlase logistika tugeva häirimisega. Nüüd on Venemaa armee edasiliikumine vaevalisem, logistikaliinid ei ole veel väga pikad ning seetõttu on ka varustamise häirimine raskem. Aga mitte võimatu, nii toimus eile just lõunast pealtungi kontekstis märkimisväärne sündmus, kui Melitopoli lähedal õhiti raudteesild. See oli Venemaa armee jaoks oluline varustuskanal ning selles mõju oli kiire - kuuldavasti saadeti just seetõttu Mariupoli alt kiirelt jõude juurde, et pealetungi intensiivsus ei kannataks. Põhja pool on mingil müstilisel kombel hakanud Venemaal kütusehoidlad ja laskemoonalaod põlema, aga nii suurt mõju sellel ei ole kui raudteesilla hävitamisel lõuna pool. Aga nagu öeldakse, töö käib. Ja nii USA kui UK andsid teada, et nende jaoks on Venemaa sõjaväe- ja taristuobjektide ründamine ukrainlaste poolt igati mõistetav tegevus.
Mõned päevad tagasi ilmus NBC News'is minu jaoks väga huvitav materjal, mis sidus mitmedki otsad nö kokku (lingi panen kommentaaridesse). Jutt siis USA luureteenistuste rollist selles sõjas. Nii olid paljud eksperdid kahtlevad selles, et kas ikka lasti kohe sõja alguses alla suur lennuk Venemaa dessantväelastega, aga tuleb välja, et ikkagi lasti. Mingi aeg tagasi oli ka minu ühe postituse osas poleemikat, et kas USA ikka annab reaalajas luureinfot Ukrainale. Tuleb välja, et annab küll ja nüüd võeti maha selles osas ka piirangud nn rahvavabariikide ja Krimmi territooriumi osas. Mõned päevad tagasi näitas ka meie uudistesaade Putini kõnet, kus ta rääkis, et tiibrakettidega Kalibr oli rünnatud ladusid Zaporižžjas, kus olevat asunud suures koguses läänest saadetud sõjatehnikat. Reaalses elus on asjad teisiti. Esiteks ei hoita enam kuskil suurtes kogustes ühes kohas ei kütuseid, lahingumoona ega ka sõjatehnikat ja just seetõttu tulistab Venemaa raudteejaamasid, sest nö rasvasemaid märklaudasid tal lihtsalt eriti rohkem polegi. Teiseks fikseeritakse tiibrakettide väljalasud ning kui on kindlaks tehtud nende eeldatav sihtmärk, siis liigutatakse kiirelt kriitilise tähtusega relvasüsteemid teise kohta. Just tänu USA luureinfole olevat Ukraina õhutõrjevõimekus säilinud, sest kuigi Venemaa peilis välja kohad, kuhu raketilöök anda, siis raketi kohalejõudes oli seal ees juba tühjus. USA luureinfo on olnud hindamatu abi ja on ka edaspidi.
Relvad. Mingi aeg tagasi liikus info, justkui olevat Ukraina meistrimehed varuosadest kokku pannud 20 lennukit. Nüüd selgus, et lisaks varuosadele olid veel olnud olulised komponendid - "platvormid". Ehk siis varuosad + platvorm = lennuk. Paber kannatab kõike.
Saksamaa lubab anda õhutõrjesoomukeid Gepard, aga ka nendega tekkis ootamatu probleem. Nimelt on Gepardil peal kaks 35mm kiirkahurit, mis on toodetud Šveitsis, aga Šveits on neutraalne ja nad pole nõus nendele kahuritele laskemoona andma, samas kui sakslastel endil oli olemas ainult 23000 ühikut laskemoona. Hädast aitab välja Brasiilia ja sealt saab 300000 ühikut laskemoona. Iseasi, millal need Gepardid üldse lahingusse jõuavad. Kuuldavasti on Ukrainasse jõudnud rohkem kui 50 haubitsat M777, nende kiire rindelejõudmine on palju reaalsem ning juba on ka üks 50-liikmeline grupp USA-s vastava väljaõppe läbinud suurtükiväelasi saabunud Ukrainasse, et siis tegusid hakata tegema.
Ukraina kaitseminister Oleksii Reznikov rääkis, et ühes Euroopa riigis toimunud liikuvsuurtüki koolitusel suutis ukrainlastest ekipaaž tabada märki juba esimese lasuga ning nad tabasid paremini kui instruktorid. Hiljem tegid praktilisi ettepanekuid, kuidas liikuvsuurtüki tööd juhtivat tarkvara paremaks teha. Nende oskused olid olnud muljetavaldavad, aga eks nad ole saanud ka väga palju praktikat. Nagu öeldakse, et raske lahingus, aga hiljem kerge treeningul.
Mariupoli lähedalt on tulnud infot, et osad Mariupoli õudused üleeelanud mehed on sattunud vihma käest räästa alla. Nimelt, kui filtratsioonipunktis leitakse dokument, millest nähtub, et see isik elas enne sõda Mariupolis, siis loetakse ta kohe nn Donteski Rahvavabariigi elanikuks koos kohutusega minna sõtta Ukraina vastu.
Okupantidel on plaan läbi viia nn referendum Hersoni oblastis, aga kerge see olema ei saa, sest esiteks on sõjategevus kohe Hersoni linna lähedal ja teiseks on kohalik elanikkond äärimiselt vaenulikult häälestunud okupantide suhtes. Hersoni telemasti õhkulaskmine sobitub sellesse mustrisse hästi. Kes tegi? Ei tea ja pole ka vahet, peamine, et see propaganda seal sellisel kujul praegu ei saa levida.
Lühinopped. Moldova valis sõjas poole - Ukraina. Zelensky on Time esikaanel. Bulgaaria ähvardas vastumeetmena sulgeda gaasitrassi, mis läheb läbi nende riigi Ungarisse ja Serbiasse. Hiina droonitootja DJI lõpetas oma toodangu müügi Venemaal ja Ukrainas, sest nn rahvavabariikide sõjaväelased muutsid droonide tarkvara nii, et neid sai sõjas kasutada Ukraina vastu.
Järgmine ülevaade minu poolt pühapäeval.
Au Ukrainale!

Copy: Ukraina on ääretult suur maa ning sõda on vaid väga väikeses osas. keegi ei pea Ukrainast lahkuma, vaid saab minna omal maal igale poole varju ja teha tööd, käia koolis, jne. kuid tulijateks on need kes sealt kogu aeg on soovinud tulla, et leida head elu, milles ise ei pea midagi tegema ning kõik on suures osas tasuta.
enne sõda saatis Rootsi Ukrainasse tagasi üle 5000 nde inimese, kes olid saabunud Ukrainast ja Ukraina kaudu Rootsi. keegi ei saanud Rootsis elamis luba.
nüüd saavad sealt tulla kes tahvad ning enamuses tulijateks on ka need kes Ukraina sildi all tulevad, sest Ukraina on olnud väga pikka aega inimesi smuugeldanud Euroopasse ja Põhjamaadesse maa, kus askeldamas valitsuse tasemel kriminaalsed smuugeldus firmad. Ukrainasse on kokku jooksnud paljud rahvused, kes loodavad pääseda Euroopasse ja Põhjamaadesse läbi Ukraina, head elu otsima.
Eesti tegeleb täielikult kriminaalse ettevõtlusega, tuues inimesi Ukrainast Eestisse.
Kaks Ukraina meest, kolmekümnendates aastates, kes põgenikena Saaremaale on majutatud, aitasid Kuressaare tennisekeskusel väljakuid suveks ette valmistada. Kõik on justkui hästi, tennisekeskus saab korras platsid ja mehed saavad pisut raha. Aga suurt pilti vaadates ei ole hästi. Ei Ukrainale ega Eestile.
24. aprilli seisuga oli siseministeeriumi andmetel Eestisse jäänud Ukraina põgenikke üle 33 000, nende hulgas ligi 17% 18-60 aastasi mehi - neid, kellel president Volodõmõr Zelenski on keelanud riigist lahkuda. Kokku 5600.
Peale selle on meil veel juba varasemast ajast kusagil kümne ja kahekümne tuhande vahel Ukrainast pärit nn lühiajalist töötajat, kellest suurem osa on just need samad 18-60 aastased mehed, keda Ukraina kaitseks vaja on. Eestis on olnud neid töötajaid kordades rohkem kui Ukrainale lähemal asuvates Leedus ja Lätis, ning see ongi MTÜ Eesti Pagulasabi aktiivse transporditegevuse kõrval peamiseks põhjuseks, miks Ukraina põgenikke on Eestis meie elanike suhtarvude alusel arvestades märksa rohkem kui meie Balti naaberriikides.
Ukraina töötajate kasutamine jätab meie töötud, keda on ligi 50 000,
ka edaspidi töötuks. On väheusutav, et Saaremaa tennisekeskus ei suuda leida kaht töömeest nende 900 omaenda saarlase hulgast, kes end töötuks on registreerinud.
Kui palju neile kahele palka maksti, aga ilma kahtluseta pidurdab Ukraina töötajate kasutamine meie uuendusi meie majanduses ja meie inimeste palgakasvu. Meie tööviljakus moodustab vaid 4/5 euroala keskmisest, aga meie ettevõtjatel pole piisavalt motiivi pingutada, ning ka kõrgemat palka maksta, kui odav tööjõud käepärast. Vastupidi.
Selle aasta nelja esimese kuuga on reaalpalk järsult vähenenud, sest inflatsioon on olnud 10%, aga palgakasv vaid 6,5%. Need on aga alles õied, okkad on alles tulemas, kui majanduse ülekuumenemise faas otsa saab ning inflatsioon taevastesse kõrgustesse peaks tõusma.
Pole õige, et meie inimesed lihttööd teha ei taha. Soomes, Austraalias ja mujal nad ju teevad sedasama tööd, aga kõrgema palga eest. Ukraina odav tööjõud takistab nende naasmist. Juba üleeelmisel aastal lahkus Eestist taas rohkem eestlasi, kui naasis, ning pole vaja olla prohvet, et ennustada selle tendentsi taassüvenemist ehk 2008. aastal alanud kriisi rändealast kordusetendust.
Ukraina vajab ise oma inimesi.
Ukraina riigi ja ühiskonna seisukohalt on riigist lahkunud põgenike mittenaasmine peale sõda tõeliseks demograafiliseks katastroofiks, millest riik enam ei kosuks. St Andrews'i ülikooli rahvastikuteadlaste analüüsi kohaselt on juhul, kui viiest miljonist Ukrainast lahkunust naaseb vaid 10%, Ukraina elanikkond 2040. aastaks vähenenud 33% ja laste arv 56%.
Ukraina võitlusvõimeliste meeste rakendamine Eestis odavtööjõuna
aga õõnestab Ukraina vastupanuvõimet. Zelenski tänas oma kõnes Riigikogule Eestit kolmel põhjusel - selle eest, et Eesti on andnud Ukrainale vajaminevat abi, eelkõige relvaabi, selle eest, et Eesti on toetanud sanktsioonipoliitikat Venemaa vastu ning toetuse eest Ukraina Euroopa Liidu liikmeks saamisel. Zelenski ei tänanud Eestit meie põgenikepoliitika eest, küll aga palus, et Eesti toetaks instrumentide leidmist, mis mõjuksid Venemaale ja tooksid pool miljonit Venemaale deporteeritud ukrainlast Ukrainasse tagasi. Aga Ukraina vajab peale sõda kõiki ukrainlasi, ka neid, kes Euroopasse, sh Eestisse liikunud.
Kui tahame Ukrainat tõeliselt aidata, ei peaks me ukrainlasi käsitlema odava tööjõuna, mis tekitab meie ettevõtetes edasist nälga odavtööjõu järgi. Kohe peaksime keelduma põgenikustaatuse andmisest ja töökohtade pakkumisest neile 18-60 aastastele Ukraina meestele, keda on Ukrainal Venemaa vastases sõjas vaja.

Kelle paska see mati nüüd produtseerib? Umbes selline arusaamine, et kui sõda on 200km kaugusel, siis pole häda miskit ja istu kodus. Rinne on praegu sama suur kui kolm balti riiki ja see on sinu jaoks muidugi tühine osa ukrainast. Mitte väga ammu vabanes Kiievi piirkond sellest jamast ja kas üldse on ettekujutust, kui suur on Kiiev ja tema lähiringkond? talina suguse kilukarbiga harjunud inimene ei saa arugi nendest mõõtmetest.

Vähegi iga teine vaatenurk on pask. Peab jooksma üht liini nagu nõukaajal, ainuõige parteiliin.

Tegelikult peaks kommenteerima seda tööjõu osa. Eesti tööandja on alati närune kooner olnud. Loomulikult tuleb kohe vastuseks, et tee ise firma ja maksa palka, aga kõik need kaagutajad unustavad ühe asja- ilma töölisteta ei oleks sul ka firmat. Olen juba ammu küsinud, et kuidas saab maksta alla keskmise palka ja nõuda üle keskmise tööd? Või nõustub ettevõtja sellega, et töötaja ajab päeva mugavalt õhtusse ja liigutab täpselt nii palju, kui palju viitsib? Seega kui keegi nõustus saaremaal seda tenniseväljakut siluma, siis ilmselt oli ta nõus ka töötasuga. Teadmata jäävad meile aga üksikasjad- kui suur oli töötasu, kas otsiti ka eesti töötajaid ja kas pakuti neile püsivat töölepingut või ainult sea ühte tööotsa? Kui vaid seda, siis ilmselt oli probleem tasus, mis ei ahvatlenud, või selles, et eesti seaduste järgi võib töötutoetust saav inimene teenida vaid teatud kindla summa kuus ja kui see ületab seaduses määratud numbri, kaotad ka töötutoetuse, lisaks on veel kindel tööd teha lubatud päevade arv. Seega pole asi nii lihtne, et võtad mõne eesti töötu ja las toimetab. Mis seisus meie ettevõtted oma tööjõuotsingutega on, tean suht hästi, lisaks oli hiljuti väike naerukoht, kui üks firma leidis netist minu cv ja pakkus sisuliselt koristajakohta- töötajate põud on vist ikka üsna suur kui minusugusele tehnilise taustaga inimesele sellist tööd pakutakse. Niiet ei ole ka ukrainlased meie tööturgu veel täiega vallutanud.

Vaata matikene, pask on see, kui hakkad teisi inimesi mustama. Ootame ära sõja lõpu ja näeme, kuhu need inimesed lähevad või ei lähe. Kindlasti jääb osa siia ka, aga kui sa jätad sõja jalgu oma kodu, siis kodu armastav inimene läheb pärast tagasi ja teeb selle kodu uuesti korda. Üldiselt ma saan aru küll- see on kaabudest välja voolav sitt.

Ja veel natukene peamurdmist matile- kui abikaasa on sõjas hukkunud, kui linn või küla, kus elasid, on maatasa tehtud, seal elanud sugulased surnud, kui oled jäänud lapse või lastega üksi- mis teed, millised on sinu helged tulevikumõtted põgenikuna võõrrigis?

Vot jõudsimegi kaabudeni, äkki ka prostideni. Juba üle 15a tagasi ajas poola 10k- d proste riigist välja, ja siis oli veel viisade aeg.

Siin väike näide paranoiast. Just see haiguste osa tuleb kuidagi tutav ette eestiski läbi käinud retoorikast.

"Olgu järgnev kokkuvõte Patruševi jutust raamistikuks, milles Putin näeb end sõda võitmas.
- Euroopa seisab silmitsi sügava majandusliku ja poliitilise kriisiga. Narkokaubandus ja rahvusvaheline kuritegevus on tõusuteel. Organite müük, lapskaubandus – kõik saab uue hoo;
- Ukraina põgenike arv Euroopas jõuab 10 miljonini. Ukrainlased arvavad, et Lääs peaks neid ülal pidama. Kui neid sunnitakse tööle, hakkavad nad mässama;
- koos ukraina natsidest sisserändajatega tõstab Euroopas pead uus natsismilaine;
- ukrainlased ujutavad Euroopa üle juba unustatud haigustega, nagu leetrid, punetised, hepatiit, tuberkuloos;
- algab enneolematu toidukriis. Nälgivad aafriklased pagevad miljonite kaupa Euroopasse;
- samal ajal peab Venemaa üllast võitlust fašismi vastu, kaitseb miljonite elusid;
- erinevalt Venemaast, kus kaitstakse rahvuslikke huvisid, kultuurilist ja vaimset identiteeti, traditsioonilisi väärtusi ja ajaloolist mälu, on Euroopa omaks võtnud neoliberalismi ehk individualismi, mis surub alla armastuse Isamaa vastu. Sellisel Euroopal pole tulevikku;
- USA on kaevanud sügava augu, mille suunas Euroopa rõõmsalt kõnnib;
- see kõik on USA suur plaan, et kõrvaldada oma suurim hirm ehk Venemaa ja Euroopa poliitiline ja majanduslik liit;

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96531389/sojapaevik-65-pa
ev-putini-sober-patrusev-avas-ukse-kremli-paranoikute-mottem
aailma

Jättes välja need venemaad sisaldavad read, siis nii ongi ja juba ammu.

Et siis keerame eesti lukku? Ja pärast seda hakkab coopi kassapidaja saama kaks tonni kuus, "austusväärsed" eesti kütusefirmad olerex ja alexela langetavad kütuste hindu euro võrra ja tööpuudus asendub kodanikupalgaga? Ausalt öeldes ma ei kujuta ettegi, milline paradiis siis saabub ega oska hetkel ilmekamaid võrdlusi välja mõelda.
Tuleb meelde kunagi IME aeg. Siis istusid targad mehed kokku ja visandasid isemajandava eesti teema kokku. Siis oli neil vähemalt mingi plaan, mingi visioon, tegevuskava, aga praegustel kaagutajatel pole mingit plaani, nad lihtsalt kaagutavad, ajavad oma demagoogiat, aga kuidas siia paradiisi luua, pole neil halli aimugi. Võib olla nii, et tee tööd ja näe vaeva, küll siis ka armastus tuleb?

Ma olen ammu juba rääkinud, et mati saab FSB trolli palka, üha rohkem ja rohkem tõestab seda. Voi siis ongi nii kergelt mõjutatud lollikene ja kaasajooksik mõnele tasustatud trollile, vahet pole, siia postituskeelu on kuudeks välja teeninud.

Nüüd tulevad juba sellised väljapressimiskirjad. Kanna aga bitcoine üle.

Some Ich bein ein hacker aus der ukraine, auf grund des krieges sind finanzielle mittel grade sehr wichtig...
Hab keine sorge, sobald du bezahlst werde ich alles löschen, Ich Bin ein Stolzer Ukrainer, Ich halte mein wort. Ich tue dies nur weil das geld für die verteidigung meines landes so wichtig ist. Du inttessierst mich garnicht, also bezahl einfach dann werde ich alles löschen und den virus von deinem gerät entfernen. arvo du hast die wahl

Igor Taro kirjutab

UKRAINA PÄEVIK 29.04: Põhilöögisuunaks viimastel päevadel kujunenud Izjumis oli ründepaus ning okupandid tegelesid peamiselt luurega. Venemaa pikk ebaedu Donetski lähistel on sundinud okupante tugevdama linnast läände ründavaid üksusi. Hersonis läksid omavahel taplema burjaadid ja tšetšeenid selle üle, kes saab endale rohkem marodöörlusega kokkuaetud kraami, kirjutab Igor Taro oma blogis 65. sõjapäeva kohta.Vene okupatsioonivägede kaotused Ukraina peastaabi andmeil hommikuse seisuga - ründajaid 23 200 (+200), tanke 986 (+16), soomukeid 2418 (+29), suurtükke 435 (+4), raketiheitjaid 151, õhutõrjesüsteeme 73 (+1), lennukeid 189 (+2), helikoptereid 155.
Vahel küsitakse ka ukrainlaste kaotuste kohta ja tõsiseid kaotusi nad tunnistavad, mitte avaldades samal ajal numbreid. Lugedes ridade vahelt, võib eeldada, et viimaste nädalatega okupantide pealetungi valguses võivad need olla umbes klassikalise valemi järgi 1/3 suhtes. Seega eduka kaitsetegevuse korral iga hävitatud okupandi kohta langeb ka üks Ukraina kaitsja. Nii et ka nende jaoks on vastavad arvud igapäevaselt suured.
1) Harkivis ikka ei rauge suurtüki ja raketiheitjate tulelöögid. Ukraina vägi tegeleb selle linna ümbruses hetkel peamisele osalise blokaadi vaoshoidmisega ning surub vähehaaval okupante linnast eemale.
Eile sisenetud Russka Lozova küla üle saavutasid Ukraina väed tänaseks kontrolli ning lisaks vabastatud Kutuzivkale hõivasid ka naaberasula Momotove. Need mõlemad olid linnapiirile nii lähedal, et tulelöökide vähendamiseks on veel pikk tee minna.
Külade vabastamisele järgnevatest ülevaadetest selgub, et okupantide varustus oli kehvapoolne, raskerelvi neil endal pole, meditsiinivahendid algelised ja kiivrid vanaaegsed metallist. Tegu oli Donetski oblasti varemokupeeritud aladelt mobiliseeritutega. Sellest võib järeldada, et Venemaal puudub suure kontingendi mobiliseerimiseks vajalik varustus ja korralikud vahendid. See on hea uudis.
2) Izjumi operatiivsuunal pealetungitegevust ei toimunud, ainult õhuluure. Võimalik, et Vene okupandid koguvad jõudu järgmiseks laineks. Ukraina luure teatel paigaldavad nad täiendavaid pontoonsildasid Donetsi jõele, et suurendada tehnika läbilaskevõimet.
Ukrainlastel õnnestus kusagil seal piirkonnas tuua lõplikult maa peale üks Su-34 lennuk. Kuuldused suure Vene kindrali külaskäigust pole leidnud täiendavat kinnitust, kuid siiski võivad need viidata operatiivsuuna tähtsustamisele Vene okupatsioonijõudude poolt.
3) Severodonetski operatiivsuunal oli märkimisväärsem sündmus Lõmani lähistel raudteesilla õhkimine Ukraina enda erioperatsioonide keskuse poolt, et takistada liiklust üle Donetsi jõe Slovjanski poole.
Rubižne osas null arengut, okupandid teevad ettevalmistusi Severodonetski suunal. Sama vähetulemuslik oli Novotoškovka suund Orikhove peale.
Novoaidaris sai üks kollaborant kuuli pähe, aga see jäi ebaselgeks, kumb osapoole talle selle lasi. Oli olnud ühiskondlikult aktiivne mehike, kes üritas kõigile osapooltele oma teenuseid pakkuda. Üldiselt võib tõdeda, et selles sõjaetapis ei lähe kollaboranidel üldse hästi. Kui nn Donetski rahvavabariigi loomise algusaegadel suutsid mõned neist ajutist karjääri teha, mille lõpp oli ka tihtipeale kurb, siis nüüd ei jõua asi isegi ametisse asumiseni.
4) Popasnaga on sama seis. Ei paista sealt suurt aktiivsust olnud ja seetõttu ka tulemusi.
Ainult Marjinka-Kurahovo suunal paistab rohkem toimuvat (alumine rasvane nool Donetski juures) ning sinna on toodud juurde elavjõudu ja tehnikat Mariupoli juurest ning täiendavaid suurtükke.
Tõenäoliselt proovivad okupatsioonijõud rünnata suurema hooga Marjinka-Kurahovo suunal Donetski külje alt, kuid neid plaane võib pisut segada asjaolu, et taas plahvatas üks kütusehoidla - seekord Donetski linnas.
Üsna tõenäoline tundub, et 10 päevaga ehk vatnikute jaoks sakraalseks 9. maiks ei jaksa Vene okupatsioonijõud haarata tervikuna isegi Luhanski oblastit, millest neil on okupeeritud 80%. Rääkimata Donetski oblasti veel vabast territooriumist, kus peale Volnovahha ja Mariupoli vaheliste külade on olnud sisuliselt nulliring.
5) Mariupoli ja Azovstali pommitamisega suutsid okupandid sisse peksta tehase välihaigla need ruumid, kus varem suudeti välimeedikute poolt haavatuid opereerida. Seal olid ka vajalikud riistad, kuid pommitabamuste tõttu varises seal kõik sisse. Haavatute arv tehases tõusis 600-ni.
Ja samal ajal on ka Vene videomaterjalidest näha, kuidas neid okupante maastikul endiselt pekstakse Azovstali kaitsjate poolt.
6) Paistab, et Zaporižžja rindejoonel on ka varasemad vangivõtmised Guljaipoles, tankide hävitamine Novopili ja Novosilka vahel ning logistiliselt tähtsa silla hävitamine Melitopolist lõunas kandnud vilja ja edasitungi pole toimunud. Tulelööge said loomulikult Guljaipole ja otse Zaporižžja suunal asuv Kamjanske piirkond.
Okupeeritud alal käib tsiviilelanikkonna röövimine ja terroriseerimine. Karta on, et nende alade vabastamise järel avanevad uued õudused, mis sarnanevad Kiievi kandis toimunule.
Üks oluline logistiline operatsiooni venelaste seisukohalt on Ukraina varastatud vilja väljaviimine Krimmi poolsaare kaudu. Juba eile ilmusid Videod ülipikkadest kolonnidest, kus oli kümneid viljaveokeid ja kõik järelhaagistega. Kümnete all ei mõtlema ma 10-20, vaid ikkagi sadakond.
Kogu kolonni ei filmitud, seega ei saanud neid kõiki ka kokku lugeda. Juba varem oli Venemaa teatanud vilja transportimisest Kuubale, mille nad varem varastasid Berdjanski sadamast. Eks siis nüüd jätkub see Venemaa toiduprogramm, mis väljendub põllumajandussaaduste suuremahulises varastamises.
7) Eks Hersoni sündmused annavad ka aimu, mille üle seal võitlus käib. Tšetšeenid olevat burjaatidega sattunud tulevahetusse varastatud kauba jagamise üle. Vene Föderatsiooni kui riikliku moodustisi üks põhiküsimusi tegelikult ongi, mis oleks need ühised väärtused, mille ümber burjaadid koos tšetšeenidega koonduvad, kui tegelikkuses põlgavad nad üksteist mitte vähem kui ukrainlasi. Juhtumisse olevat sekkunud FSB.
Hersoni oblasti põhjasuunal olid taas tulelöögid Smertši raketisüsteemiga.
Aleksandrovks mere ääres on taas ukrainlaste kontrolli alla märgitud, kuid põhja pool olev Tavrijske seevastu Vene okupantide alla.
8) Moldovas olevat toimunud ametis oleva presidendi aja esimesed kõnelused keskvalitsuse ja Dnestriäärse piirkonna esindajate vahel. Tulemustest pole veel midagi teada. Transnistria telejaamad lasevad igapäevaselt eetrisse Ukrainat süüdistavaid materjale ning ajavad täiesti venemeelset rida.
Sõjaliselt sealt Venemaa midagi teha ei suudaks. Sõja algul hoiatas Ukraina Tiraspoli lennuvälja lennuraja ettevalmistuste osas transpordilennukite vastuvõtmiseks. Ukraina presidendi administratsiooni nõunik Arestovitš on selle kohta märkinud, et nad on valmis sinna suunduvad sõjaväe transpordilennukid võimaluse korral alla tulistama.
Pärast eilset ÜRO peasekretärile rakettide selga laskmises on Venemaa võimalused rahvusvaheliselt mingit usaldust äratada muutunud päris ahtakeseks. Poola on teatanud Ukrainale 200 tanki T-72B saatmisest. See on 2 tankibrigaadi ehk kuus pataljoni, sekka veel nipet-näpet suurtükke ja Gradi raketiheitjaid.
See on selline raud, mis aitab Vene okupante mõnda aega ohjes hoida. Kõige rohkem ootavad ukrainlased nüüd lääne moodsamat relvastust ehk suurekaliibrilisemaid suurtükke ja pikamaa raketiseadeldisi USA-st, mis võimaldavad hakata okupante juba välja peksma. Nende üksuste rindekõlbulikuks muutumist eeldavad ukrainlased juba kolme-nelja nädala möödudes.
USA on kinnitanud üle pühendumust saavutada Putini strateegiline lüüasaamine. Kuna Venemaal ei vaibu ka (taktikalise) tuumarelvaga ähvardamise retoorika, siis selles osas on ka läänest juba kindel lubadus anda selline vastulöök, millest Venemaa ei suuda toibuda väga pikka aega. Aamen.

Igor Taro kirjutab:

UKRAINA PÄEVIK 30.04: Vene okupantide takerdumine Izjumi ja Severodonetski operatiivsuundadel ning Popasnas võib hakata olukorda rindel ümber kujundama - kui tegu on ressursipuudusega, siis tuleb neil peagi kaitsesse jääda. Ainus teoreetiliselt pealetungikõlbulik suund on veel Guljaipole piirkond lõunarindel. Hersoni oblastis paistavad okupantide plaanid edasiseks pealetungiks samuti nurjunud või vähemasti pidurdatud olevat.

Vene okupatsioonivägede kaotused Ukraina peastaabi andmetel olid hommikuse seisuga järgmised - ründajaid 23200 (+200), tanke 1008 (+22), soomukeid 2445 (+27), suurtükke 436 (+1), raketiheitjaid 151, õhutõrjesüsteeme 77 (+4), lennukeid 190 (+1), helikoptereid 155. Tankijuubel tuli ära, nagu ennustatud. Kui keegi vahest üritab midagi võrrelda Stalingradi lahinguga, siis toon lihtsalt paralleeliks, et seal sai umbes poole aasta jooksul hukka kummaltki poolt üle miljoni võitleja ning nõukogude kaotatud tankide ja iseliikuvate suurtükkide hulk oli üle 4000. Seega II MS mastaapideni asi veel ei küündi, aga sellest hoolimata on tegu viimase 77 aasta kõige eepilisema sõjalise hävitustööga Euroopas. Ja kes teab, mis sellise tegevuse pooleaastane projektsioon võiks olla. Meie õnneks Putini Barbarossa plaan oli oluliselt nõrgem, kui tema ametivennal.

1) Harkivi linnas jätkavad vene okupandid väikestviisi käkikeeramist, sest suuremaks pole ilmselt hetkel mahti. Kolm tulelöögi oli seekord ainult linna pihta. Samas keeratakse pisikesi käkke ka Ukraina põhjaosas, millest neil saab ebemeeldiv traditsioon - lasta miinipildujast 40 miini Tšernigivi oblasti piiriületuspunkti ümbrusesse või midagi samalaadset Sumõ oblastis. Märkisin need asukohad punaste viisnurkadega ära. Sumõ oblasti põhjaosast Venemaa poole juhtus veider intsident, mis Belgorodi kuberneri sõnade järgi seisnes selles, et ukraina lennukit takistada üritanud vene õhukaitse tabas hoopis kohalikku naftaterminali. Jumal tänatud, eks ole, et omad lasid õhku, mitte ukrainlased.
Põhjus, miks Harkivi tulelöögid on hõredamaks jäänud, seisneb ilmselt ukraina väe edasiliikumises. Täna väljakuulutatud Russka Lozova vabastamine on tegelikult meil ära märgitud juba eelmistel päevadel. Teistest vabastatud külades Prelesne ja Slobidska asuvad tegelikult päev varem ukrainlaste poolt hõivatud Kutuzivka ja Momotove suhtes tagalas ehk Harkivile lähemal. Ainsaks päris uueks edasiminekuks saaks lugeda Verkhnya Rohanka vabastamise, mis on Kutuzivkast 7 km ida poole. Edasiliikumine siiski nii väike, et selle mõõtkavaga kaardil ei anna midagi parandada - eilsed sinised nooled markeerivad ka tänaseid sündmusi.
Niisiis on Ukraina maha viilimas neid "hambaid", mis Harkivi piiramisrõngas põhjas ja idas linna poole veel välja ulatusid. Izjumi operatiivsuunal okupantide varustusteede häirimiseks oleks tarvis liikuda itta vähemalt 20 km ning selle grupeeringu kottivõtmiseks kokku 50 km. Seega on ka ukrainlaste edasiliikumine kontrarünnakutel praegu veel küllalt aeglane.

2) Izjumi operatiivsuund jääb seekord lühikeseks selle päeva loos. Vene okupandid on hetkel tõmbunud läänes pigem pisut tagasi Velyka Komyshuvahast, jäädes selle piiridele. Lõunas pole nad samuti edenenud ning võib aimata, et kummalgi puhul pole ka eriti üritanud. Õhuluuret on mainitud kõigi oluliste asulate kohal.
Võimalik, et eelneva intensiivse pealetungitegevuse ja veel intensiivsema ukrainlaste kaitsetegevuse tulemusel ongi okupantide sõjamasinal toss väljas. Mäletate, üks päev olid suured tehnika kaod ning esitasin hüpoteesi, et küllap on ukraina suurtükivägi venelastele pahandust teinud. Paistab sedamoodi. Izjumis oli Ukrainlaste poolt mitu edukat tulelööki ja väidetavalt kolmele juhtimispunktile. Ühe tulelöögi kaadreid näitas Ukraina rahvuskaart. Korralik pommirahe koondunud vastase tehnika pihta. Asja jälgiti drooni abil reaalajas ja korrigeeriti veel tuld ka. Sealt on tulnud ka jutud järjekordsete kindralite võimalikust hukkumisest.
Sellisel juhul pole asi ka ainult tehnikas, vaid juhtimise katkestamisest operatiivtasemel. Izjumis asuv okupantide väegrupeering võib hetkel olla nagu peata kana.

3) Severodoentski operatiivsuunal on huvitavaid leide. Näiteks Lõmani kohal allatulistatud Orlan-10 luuredroon oli juba Vene eriolukordade ministeeriumi (ehk meie mõistes Päästeameti) markeeringuga. Armeel hakkavad siis droonid otsa saama, kui juba tuletõrjujate reservist võetakse. Droonide puudust on vene okupantide eeskõnelejad ammu kaevanud ja viibutanud rusikat ukrainlaste poole, kellel olla droonivõimekus juba rühma tasemel (ehk alates 30 võitlejast) ning igas kokkupõrkes järgib vene okupantide liikumist õhust vähemalt 4 ukrainlaste drooni - igal väeliigil oma. Ukrainlased on neid droone ka äärmiselt loomiguliselt kasutanud. Ma küll ei tea, millistest asukohtadest videod pärit olid, aga korduvalt oli näidatud sama stsenaariumi - droon heidab alla miine - kas otse soomustehnika pihta või autode vahel sebivatele orkidele kaela. Selle drooni kandevõime peab muidugi üsna korralik olema - miin on ikka natuke raskem kui fotokas ja mõnel juhul on videos heidetud mitu miini järjest.
Rubižnes seisab rinne samal tänaval, kus eelnevatelgi nädalatel. Nüüd algavad venelastel maipühad ja kes teab, kas neil lähima pooleteise nädala jooksul kainet päeva ette tulebki.

4) Sama lugu on Popasnaga. Seal jõuti asulas veekoguni ja edasi asi seisab. Mitte, et mul kahju oleks. Okupandid on ise Popasnat kõvasti tähtsustanud, üritades seda rünnata ühe uuesti ja uuesti. Hetkel on see tempo ilmselt maas.
Suuremat ohtu nägi Ukraina pool Kurahovo kandis ehk Donetskist Marjinka kaudu läände, kuna sinna just viidi Mariupoli pealt ja kusagilt mujalt veel reserve. Siiski pole seal veel tulemust, kuigi sõda Donbassi rindel käib kogu ulatuses.

5) Mariupolis õnnestus Azovstali müüride vahelt evakueerimiseks välja saata 20 tsiviilisikut, enamuses vist lapsed. See juhtus nüüd pärast välihaigla ründamist ning need inimesed tuli Azovi polgul venelaste tekitatud rusudest välja kaevata. Seal loodetakse suure evakuatsioonikoridori peale vähemalt Mariupoli tsiviilisikutele, kuid hetkel on see lihtsalt lootus.

6) Kõige suurem rünnakupotentsiaal võib Vene okupantidel veel säilida lõunarindel Zaporižžja suunal Guljaipole asula piironnas. Sellel rindel oli tuletegevust ja pommitamisi ka nii palju, et kohe peaks asjaks minema. Ukrainlased on täheldanud seal tehnika koondumist, osa sellest on tulnud Mariupolist ära. Maastik on seal siiski väga avatud ning ilmselt võib oodata varsti ukrainlaste järjekordset pahanduse tegemist paikades ja sõlmedes, kuhu venelased midagi koondavad ja kus nad sätivad oma teenindustoetuse sõlmed püsti. Meenutuseks veel, et Melitopolis on edukalt tegutsenud partisaniüksused, mis on kimbutanud venelaste öiseid patrulle tagalas ning alles paari päeva eest lasi erioperatsioonide keskus seal olulise silla õhku.

7) Hersoni oblastis on Ukraina suurtükiväe koerused nurjanud mitu päeva ettevalmistamisel olnud vene okupantide pealetungiplaani Krivõi Rigi suunal. Plaan oli kõva ja ettevalmistused käisid, aga Velika Aleksandrovka piirkonda langesid järjestikustel päevadel tulelöögid, mis hävitasid ilmselt osa väärtuslikku kaupa ja vahendeid. Venelased tulistavad vastu Krivõi Rigi suunal külasid.
Hersoni piirkonnas seisavad ukraina väed kõigest 10 km kaugusel lennujaamast Tšornobajevkas.
Hersonis teevad okupantidele meelehärmi ka ukraina lippudega protestivad tegelased, kes ei lase vist pseudoreferendumi jaoks piisavalt kvaliteetset telepilti toota. Kuigi arvata võib, et suure soovi korral toodavad vene propagandistid selle pildi kasvõi Rostovis ja ütlevad siis, et see oli Hersoni vennasrahvas, kes ise abi palus ja soovis liituda nõukogude liiduga vabatahtlikult.
Kuna need asjad ei saa kuidagi teoks, siis vene okupandid lasevad frustratsiooni vähendamiseks kassettmoona Mõkolaivi suunal. Tabatakse Hersoni poolseid linna servasid.

8 ) Odessat proovisid okupandid samuti karistada, tulistades Krimmi poolsaarelt rannakaitseraketiseadmega Bastion. Räägitakse, et muud raketid ja vahendid on otsakorral ning sellest mittesihtotstarbeline kasutusviis.
Transnistria osas on hetke vaikus, aga kuna kogu selle teema tõi esimesena päevakorrale KGB taustaga aktivist Igor Girkin, siis pole ilmselt kahtlust miks seda tehakse. Moldova survestamine ja hirmutamine toob tõenäoliselt kaasa Venemaa soovitule vastupidise tulemuse, nagu on juhtunud nende kõigi eelnevate strateegiliste operatsioonidega selles piirkonnas viimasel ajal. Ühe saavutusena jätab ka Transnistria ära 9. mai paraadi. Tundub, et maailmas hakkab tekkima konsensus selle püha mittetähistamise osas. Ainult Tallinnas veel kaheldakse.

Ukraina on saanud relvatarnete suhtes positiivseid uudiseid - paistab, et mõned väga vajalikud asjad suurte torude näol jõuavad kohale kiiremini, kui esialgu arvati.
Venemaa välisministeeriumi viimased hüsteerilised lekked niinimetatud läbirääkimiste kohta paljastavad, et nad sooviksid ühe punktina saavutada sanktsioonide leevendamist. Järelikult need töötavad ning kui sanktsioone soovitakse leevendada, siis tuumasõda ilmselt ei tule. Kes see sanktsioonide pärast muretsekt, kui oleks soov punase nupuga mängida. Seega - sanktsioonidega gaas põhjas.

Teet Kalmus kirjutab:

Tänane ülevaade Ukrainaga seotud sündmustest (01.05).

Minu jaoks kõige märkimisväärsem sündmus oli Ukraina armee kindrali Valeri Zalužnõi poolt edastatud info, et nüüd on Venemaa armee toonud kõik võitlusvõimelised väeüksused Belgorodi oblastist Ukrainasse. Tänaste teadmiste kohaselt võib olla Belgorodi oblastis veel kaks pataljon-taktikalist gruppi, kes on välja toodud Kiievi alt, aga kes ei ole siiani suutnud taastatada võitlusvõimet ja kuuldavasti Venemaa armee nendega enam ei arvesta ka selles kontekstis. Asjad on seal arenenud nii kaugele, et sõdurite mõjutamiseks on üles pandud kahte erinevat tüüpi stendid - ühed on nn häbistendid, kus on sõdurite nimed, kes ei soovi uuesti Ukrainasse minna ja teised on nn kiitustestendid, kus siis sõdurid, kes on nõus uuesti lahingutesse minema. Kuna aga sõjaseisukorda ei ole, siis keeldumine ei too kriminaalkaristust, samas on neid sõdureid omajagu, kes ohvitseride vaimse surve all murduvad ja on nõus jätkama, samas nende võitlusvõime jääb ikkagi madalaks ning lahingutes mõtlevad nad eeskätt ainult sellele, kuidas ellu jääda.

Miks see info on minu jaoks oluline? Vastus on selge - nüüd ei ole Venemaa armeel enam rohkem mitte midagi juurde panna, mis on Ukrainas, sellega tuleb need suured võidud (iroonia) nö ära vormistada. Mõned päevad tagasi Venemaa armee üritas tugevalt Izjumist edasi tungida mitmel suunal, kasutades teisest maailmasõjast tuttavat lähenemist - kaudtulega üritada maa-ala vastastest ära puhastada (tulevall), et siis edasi liikuda sinna piirkonda ja võtta see oma kontrolli alla. Ukrainlased omakorda liikusid oma positsioonidelt ära ja kui Venemaa armee tuli üksustega sinna piirkonda, siis kostitati neid marulise suurtükitulega. Ka ukrainlased kandsid arvestatavaid kaotusi, aga Venemaa armee sai hoope, mis võttis nad tõsiselt põdema. Neil on niigi suured probleemid isikukoosseisuga, nii on omajagu tanke, kus meeskonnas on kolme asemel kaks inimest. Paljude sõdurite moraal oli niigi madal, aga kui järjest lasti sodiks sõdured vedanud soomusautod, siis jõuti peale paaripäevast pealetungiüritust punkti, kus Izjumi suunalt on kuuldavasti rünnakuressurss juba ammendumas.

Ja kirsiks tordil ukrainalste täppisrünnakud Venemaa armee üksuste staapide pihta Izjumis. Ukraina presidendi nõuniku Arestovitši sõnul oli Ukrainal võimekus neid rünnakuid teha ka varem, aga nad ootasid ära Venemaa üksuste nö ärakulumise pealetungil ja rünnati siis, kui väeüksuste moraal oli juba lahingutes langenud, sest siis oli staapide ründamise efekt kordades suurem. Kas pihta said kaks või kolm staapi, see pole veel selge, aga kaks said pihta Arestovitši sõnul kindlasti. Nüüd on Izjumi suunalt rünnates ees ka täiendav takistus - jõgi, mistõttu saab kõiki olusid arvesse võttes olema keeruline edasi tungida lähimal ajal. Miks ma seda Izjumi suunda nii esile toon - sest sinna koondati Venemaa suurim väekoondis ja just sealt pidi tulema Donbassi lahingute suhtes otsustav muutus. Kindlasti Venemaa veel üritab sealt suunast, aga paljude sõjaväeliste ekspertide arvates on nn momentum kadunud.

Arestovitši sõnul on Venemaa armeel hetkel kõige paremad eeldused pealetungiks lõunas Guljaipole suunal, kuhu on toodud Mariupolist üksuseid juurde. Lõuna pool on stepid ning seal on ukrainlastel eelis luureinfo näol, mis võimaldab vastatele anda täpseid suurtükilööke. Just nii tegutsedes suutsid nad seisata Venemaa armee üksuste edenemise Krivõi Rigi suunal ja ka venelaste katsed Mykolaivi suunal edasi liikuda ning Hersoni piirkonnas on tehtud ka kontrarünnakuid. Mujal rinne peab ning Harkivi lähedal on ukrainlased ka mõned külad tagasi võtnud.

Omajagu kõneainet põhjustas vahejuhtum okupeeritud Hersoni oblastis, kus omavahel õiendasid veriselt arveid burjaadid ja kadõrovlased. Mis siis oli põhjuseks, et suurusjärjus 50 sõdurit ei saanud ilma relvadeta oma asju ära klaarida? Sellest on varem ka kirjutatud, et kadõrovlased lahingusse ei lähe, küll aga olevat neil kuuldavasti see roll, et takistada lahingusse läinud sõdureid positsioonidelt tagasi tulemast ehk siis sarnane roll NKVD üksustele teise maailmasõja ajal, kes liikusid üksuste taga. Nüüd burjaatidel sai sellest kõrini. Ja lisandus veel üks moment, mis kopsu lõplikult üle maksa viskas - nimelt kadõrovlased ei osale lahingutes, aga nad saavad kõige väärtuslikuma osa röövitud ja varastatud kraamist. Missugune ebaõiglus! (sarkasm). Kuuldavasti oli arveteõiendamise tulemusel nii hukkunuid kui haavatuid ning sekkuma pidi FSB. Kuulsusrikas Venemaa armee kogu oma ilus.

Mingi aeg tagasi avaldati minu jaoks arusaamatul kombel meie meedias Venemaa poolset infot sõja kohta ja siis oli uudisnupp, et Venemaa hävitas slovakkidelt saadud õhutõrjekompleksi S-300. Loomulikult oli see valeinfo ning nüüd on teada, et süsteem on töös Ukraina lõunapiirkonnas ning selle süsteemiga oleks võimalik alla tulistada kõik Venemaa lennukid, kui need peaksid tahtma Transnistriasse abiväge juurde viia.

Nn täppisraketid. Kui ÜRO peaskretär külastas Kiievit, siis tulistas Venemaa demondtratiivselt sinna lähedusse mitu raketti. Nüüd on selgunud ka rohkem detaile. Tulistati need raketid Venemaa lennukilt, mis lendas Valgevenes Mozõri lähedal. Venemaalt tulnud info kohaselt oli sihtmärgiks olnud rakettide ehitamise tehas, paraku olid need raketid nii ebatäpsed, et üks rakett tabas tehasest 70 meetri kaugusel olnud elumaja, kus hukkus ajakirjanik ning teine tabas ühte tehase administratiivhoonet ning ka see tabamus ei takista ettevõtte edasist tööd.

Raketid tulistati välja Valgevene territooriumilt seetõttu, et Venemaa armee kardab Ukraina õhutõrjet. Nii olevat Donbassis igapäevane selline vaatepilt, kus ründekopterid K-52 Alligaator ajavad Venemaa kontrolli all oleval territooiumil helikopteri nina püsti ja siis tulistavad kaarega Ukraina postitsioonide poole juhitamatute rakettidega. Pole vist vaja lisada, et tabamistäpsus on selliste laskude puhul äärmiselt madal, aga saab raporteerida, et lahinguülesanded on täidetud ja mis kõige tähtsam - hing püsib veel sees.

Lennuvahendite teema lõpetuseks selline uudis, et tänasel päeval õpivad 11 Ukraina armee lendurit lendama USA hävitajate F-16 peal. Lendurid ise olevat siiras vaimustuses, sest Venemaa päritolu lennukitega võrreldes olevat F-16 täiesti teine maailm. Sellega seoses meenus enda kogemus aastast 1995, kui mul õnnestus Moskvitšist ümber istuda Audisse. Maailm muutus hetkega.

Relvastuse osas leidsin sellise infokillu, et viimastel päevadel saabub Poolasse keskmiselt 12 sõjalennukit relvastusega, lisaks relvastus, mis liigub maismaad pidi. Kui tankide osas on mõned arvanud, et Ukraina vajaks T-72 asemel Abrams'eid, siis sõjaväeliste ekspertide hinnangul tekiks sellisel juhul omajagu probleeme seetõttu, et paljud Ukraina väiksemad sillad ei peaks 62 tonni kaaluva tanki raskuse all vastu, samas kui T-72 kaalub 38 tonni ning sellega probleeme ei oleks.

Järgmine ülevaade esmaspäeval ehk homme.
Au Ukrainale!

11 sõdurit F16 peal õppimas on kuulujutt esimese hooga siiski, ei tasu tõsiselt võtta.
Isegi, kui nad on, siis minimaalne väljaõpe on 6 kuud, kogenud piloodid peale nuppude selgeks saamist saavad vb 2 kuni 4 kuuga hakkama, jämedates numbrites.

Ukraina tulejuhid on aga EU's ennast välja koolitanud päris korralikult, väga täpselt lasevad seetõttu, kui vaid torud kõveraks ei läheks, mida nad aga kahjuks peale sellist kasutust teevad. Kuulujuttudena olevat aga uued torud olemas neil juba sõbralikemate riikide toel.

Tõlge Oleeg poolt lehelt https://sprotyv.info/ekonomica/sankczii-v-dejstvii-rossiya-o
stalas-bez-mersedesov-i-tualetnoj-bumagi/

Sanktsioonid tegevuses: Venemaa jäi ilma Mercedesest ja tualettpaberist
15:47 | 26.04.2022

Alates 17. aprillist hakkas kõigis mere- või jõesadamatega EL-i riikides kehtima direktiiv, mis keelab Venemaaga seotud laevade sadamatesse sisenemise. Peterburi sadama kaubakäive langes märtsis 41%. Konteinerkaubad on poole vähem kui aasta tagasi. HHLA, kellele kuulub Hamburgi sadama neljast suurimast konteinerterminalist kolm, on lõpetanud kogu konteinerite käitlemise Vene Föderatsiooni ja sealt välja.

Newssky kirjutab sellest.

General Motors on esimene väliskontsern, mis Venemaalt täielikult lahkub. Ettevõte vallandab Venemaa kontori töötajad ja saadab edasimüüjatele autode ja varuosade tarnimise lõpetamise teate. Stellantis (Citroën, Opel, Peugeot ja veel 11 automarki) lõpetab tootmise Kalugas. Renault müüb AvtoVAZ-i, Prantsuse juhid lahkuvad tehasest. Automaatkäigukastiga Lada autod on läbi, autosid ei tule turule veel vähemalt aasta. Komponentide puudumise tõttu Venemaa kriisi taustal võivad nad ajutiselt lubada kõigi keskkonnaklasside, sealhulgas 1990. aastate Euro-0 taseme autode tootmist. Belgia Zeebrugge sadamas takerdus umbes 8000 Vene Föderatsiooni suunduvat luksusautot. Lexus, Cadillac, Mercedes-Benz on sattunud luksuskeelu alla, mis ei luba riiki importida autosid, mille väärtus on üle 50 000 euro.

Holland teatas, et kavatseb 2022. aasta lõpuks järk-järgult loobuda Venemaa nafta, gaasi ja kivisöe tootmisest. Aprillis langes Venemaa kivisöe eksport sanktsioonide ja embargode taustal üle 20%. Vene naftamargi Uralsi nafta allahindlus ulatus 37,3 dollarini barreli kohta võrdlusaluse Brenti klassi omahinnalt (ehk 108 dollari Brenti barrelhinnaga kaupleb Urals 70 dollariga). Saksamaa vähendab suveks poole võrra naftaimporti Venemaalt ja viib selle aasta lõpuks nullini ning hakkab gaasi kärpima. Austria on lõpetanud Venemaalt nafta importimise ja rafineerimise. Jaapani suurim naftatöötlemistehas Eneos Holdings Inc loobus Venemaa omast Lähis-Ida nafta kasuks. Briti-Hollandi Shell kutsub tagasi oma töötajad ühisettevõttest Gazprom ja Gazprom Neft. Tankeritega eksporditud Venemaa nafta mahud langesid 8. aprillist 15. aprillini veerandi võrra, kuna Musta mere, Baltikumi ja Arktika ranniku sadamatest Venemaalt Aasiasse suunduvad saadetised langesid kahe kuu madalaimale tasemele.

Suveks hakkab Venemaal töömigrante nappima. Venemaa migrantide föderatsiooni presidendi Vadim Kozhenovi sõnul tullakse siia kevaditi traditsiooniliselt hooajatöödel: põllumajandustöödel, datšafarmidel. Tundub, et neil ei ole siia jõudmisega eriti kiiret. Piletid on kallinenud, ringlevad erinevad kuulujutud, palju on võltsinguid, seega on selge, et inimesed on selle sammu, Venemaa-reisi, ettevaatlikumad. Kui nad ei tule, on see potentsiaalselt probleem, sest osa inimesi läheb nendesse piirkondadesse ja teistes piirkondades on puudus. Pealegi sõidavad venelased ise peagi tööle Kõrgõzstani, Tadžikistani, Usbekistani ja teistesse Kesk-Aasia riikidesse. Reaalpalgad langevad Venemaal tänavu 18% ja 2024. aastaks 25,7% (CEBR). Sel aastal prognoositakse töötuse tõusu 10%ni (kuni 4,3 miljonit töötut juurde).

Vahepeal on Siberis alanud traditsioonilised tulekahjud – kaks korda rohkem kui eelmisel aastal. Tuletame meelde, et 2021. aastal põlesid Venemaal metsad rekordilisel territooriumil, kuhu mahtus terve Kreeka (131,9 tuhat ruutkilomeetrit), neli Taanit (43 tuhat ruutkilomeetrit) või pool Saksamaad (357 tuhat ruutkilomeetrit) . km). Metsatulekahjudega võitlesid reeglina sõjaväelased, kelle Putin saatis Ukrainasse taaskasutusse.

Suuremad sanktsioonide all olevad Venemaa pangad ei saa väljastada Hiina UnionPay kaarte, kuna maksesüsteem kardab nendega koostööd teha sekundaarsete sanktsioonide ohu tõttu. USA-välistel maksesüsteemidel keelati teenindada USA-s Venemaa sanktsioonipankade kaarte. Piiratakse kõiki Venemaa kodanike või Vene Föderatsioonis elavate isikute Binance kontosid, mille varade koguväärtus on üle 10 000 €. Kasutajad saavad kasutada ainult väljavõtmise funktsiooni. Krüptobörs Currency.com lõpetab tehingud ja lõpetab lepingud Venemaa kodanikega. Šveitsi suurim pank UBS keeldub sanktsioonide tõttu Venemaa klientide raha haldamast.

Sügiseks on Venemaal suured probleemid mobiilsidega seoses Nokia ja Ericssoni täieliku lahkumise Venemaa turult, samuti Huawei tarnete peatamisega. Lisaks jätkub välismaise elektroonika ja kodumasinate varusid ladudes ja Venemaa kaupluste riiulitel kõige rohkem suveni. Paljudel tootjatel õnnestus Vene Föderatsioonist lahkuda, üleeile teatas Jaapani korporatsioon Toshiba, et peatab uute tellimuste ja investeeringute vastuvõtmise Venemaal.

Maailma suurim palmiõli tootja Indoneesia kehtestas 28. aprillist selle toote ekspordikeelu. Venemaa on selle toote tarbimisel üks kolmest maailma liidrist, ettevõtete tootmisprotsesse teritatakse "peopesa" abil tootmiseks, nii et kaupluste riiulid on peagi märgatavalt tühjad. Muu hulgas aitab Venemaa Föderatsiooni näljahädale kaasa Leedu agrotööstuskontserni Linas Agro lahkumine Venemaa turult. Samuti lõpetab oma tegevuse ja äritegevuse Venemaal Ameerika korporatsioon FMC - suuruselt viies põllumajandusettevõte maailmas.

Rootsi Essity (kaubamärgid Zewa, Libresse, Libero jt) lahkub Venemaa turult. Ameerika firma Procter & Gamble (Gillette, Venus, Pampers, Always, Tide, Oral-B, Mr. Proper, Old Spice, Fairy, Lenor jt kaubamärgid) teatas sanktsioonide, finantspiirangute ja tarneprobleemide tõttu võimalikust taganemisest. Saksa keemiatööstusettevõte Henkel (kaubamärgid Persil, Ceresit, Schwarzkopf, Syoss jt) teatas äritegevuse lõpetamisest Venemaa turul.

Ja "kirss tordil": 93% Venemaa veterinaarkliinikutest on ravimitest ja vaktsiinidest puudus. Rohkem kui 80% kliinikutest teatas üldanesteesia, üle 50% antibiootikumide, üle 20% parasiidivastaste ravimite ja mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite puudusest.

Mida see nüüd tähendab? Veterinaaria seisukohast tähendab see seda, et vigane kari = halb kari, halb kari = nälg. Kui te arvate, et veterinaarid on miskid kolmanda järgu mõttetu töölisklass, siis siinkohal te eksite, nemad on esimene liin, kes meie toidulaua hoiavad tervislikuna! Tervislikuna tähendab, et haigustevabana, antibiootikumitevabana ja parasiitidevabana. Tervislikuna tähendab ka seda, et me üldse süüa saame, sest nagu üleval pool mainitud, kui vet ei saa looma ravida, siis oleme ilma lihast, piimast, munast jne. Taimetoitlased võivad rõõmustada senikaua kuni kütuse hind nende Aafrikast ja Hiinast toodud toidus kajastuma hakkab.

India ei leia laevu, kes oleks nõus vene naftat tarnima, teatavasti nad veel üritavad sõbralikku joont hoida RU'ga.

Tanker "Sunny Liger" (India lipu all kogu aeg olnud) aga ei leia kuskilt sadamat. Tanker nimelt sisaldab endas lastina Primorskis tangitud naftat või masuuti või toornaftat, ma pole ise täpselt aru saand aga see pole oluline ka. Kõige pealt saadeti nad Rootsis minema. Oluline on siinkohal öelda, et mitte ei saadetud seaduste või sanktsioonide tõttu vaid hoopis sadamatööliste ametühing võttis seisukoha, et tuleb pekki saata! Ametühing! Peale seda seilasid tegelased edasi Hollandisse, kus kordus sama teema, ametühing otsustas, et nemad seda laeva ei teeninda ja kõik! Kes merenduses väga kohal ei ole, siis infoks nii palju, et maailmas on tuhandeid sadamaid ja ükski kapten pole võimeline kõikidesse sadamatesse sisse sõitma, selleks on lootsid ehk saadetakse sulle üks või kaks puksiiri vastu, kes tunnevad sadama iseärasusi ja lohistatakse sind kai kõrvale nende pisikeste paatidega. Kui nüüd ametühing ütleb, et me sind ei teeninda ja su raha vastu ei võta, siis puksiire vastu ei saadeta ja istu seal kaugel ankrutsoonis (spetsiaalsed alad, kus võib ankurdada end) omaette, kui tahad aga sadamasse sa ei saa. Veel tuleb mainida, et merehätta ei jäeta ja surema ka mitte, mereseadused on natukene sügavamate juurtega, kui riikide kokkulepped ja üldse riigid oma seadustega.
Miks seadusega see keelatud pole, kuigi kuulsime, et vene lipu all või peale 24 veebruari muu lipu alla registreeritud, originaalis vene, laevad ei saa enam sadamatesse? Sest sanktsioonil oli erand "välja arvatud tankerid, toidukauba vedajad jne" Keda huvitab, võite ise need erandid välja otsida.

Shell keeldub igasugustest rafineeritutest toodetest, mis sisaldavad Venemaa naftat. Pole vahet kui palju. Ehk mats nn Läti segule.

Azerbaidzaan keeldub maksmast Vene gaasi eest rublades.
Soome keeldub maksmast Vene gaasi eest rublades.
Poola keeldub maksmast Vene gaasi eest rublades.
Bulgaaria keeldub maksmast Vene gaasi eest rublades.
Austra nõustus maksama rublades - see uudisnupukene aga oli alatu venkude propaganda, Austria ütles ametlikult paar päeva peale selle info kulutulena levimist, et ei maksa rublades.
Itaalia nõustus maksma rublades - see on tõsi.


Šveitsi agentuur teatas pressiteates: "Uued piiravad meetmed hõlmavad laiaulatuslikke sanktsioone kaupade tarnimise vastu, sealhulgas kivisöe impordi keeld, samuti kaupade, mis on Venemaale oluline sissetulekuallikas (puit, tsement, mereannid, kaaviar), tarnimise vastu."

Hiina lülitas VF'i oma UnionPay süsteemist välja. Selle kohane uudis tuli eelmine pühapäev. See aga tähendab, et sisuliselt on venemaa oma rubladega üksi siin maailmas, varsti lubati igasugune suhtlus rublaga ära lõpetada paljude riikide poolt ehk ametlikult ei ole isegi kurssi mitte.
See on see koht, kus mõni majandust reaalselt tundev inimene võiks täiendada ja selgitada seda osa lollile inimesele nagu mina, sest ma ei saa endiselt aru, mida tähendab see, et venemaa sidus ruba enda kullaga, venemaa lülitati swiftist välja, venemaa lülitati UnionPay'st välja jne. Mis kasu on kullaga sidumisel, kui keegi ei taha su kulda ka osta?

Yandexi (vene autorendi ja taksoteenuse) andmekesus Soomes jookseb praegu diiselgenekate pealt, sest sanktsioonide tõttu lülitati ta pärisvõrgust välja lihtsalt. Ime veel, et kohalikud internetijumalad pole seal neil kaablit läbi raiunud kuid internet ongi eraldi ala, millel puuduvad piirid reaalsuses ja see peakski nii olema.

Pöördudes tagasi Poola ja Bulgaaria juurde, Putin sai pahaseks ja kukkus gaasitarnet relvana kasutama aga sisuliselt astus noaga tulevahetusse selle idiootse otsusega. Mida ta üritab saavutada on see, et ei kaoks ära lõplikult Rubla-Muu_Valuuta seos, sest olgem ausad, maailma majandus on endiselt Dollaris kinni ja käib selle taktikepi järgi nagu elektrivõrgu sünk-sagedus. Enne seda sõda oli vähe motivatsiooni ennast vene gaasist sõltumatuks muuta, nüüd seoses sellise väljapressimisega aga on süvenenud ja kiirenenud see protsess ja sellest ka lause, et tuli noaga tulevahetusse, kus kõik majandusrelvad on tema poole suunatud.

---tsitaat---

Uuringufirma CREA (Centre for Research on Energy and Clean Air) andmetel on seejuures Euroopasse müüdud kahe kuu jooksul ligi 44 miljardi euro väärtuses naftat, gaasi ja kivisütt, ehk keskmiselt 22 miljardi eest kuus. Eelmisel aastal eksportis Venemaa fossiilseid kütuseid umbes 140 miljardi euro eest ehk ligikaudu 12 miljardi euro väärtuses kuus, seega on agressori tulud mullusega võrreldes peaaegu kahekordistunud.

Tõsi on, et ELi riigid on vähendanud energia ostmist Venemaalt, kuid järsk turuhindade tõus kasvatab endiselt idanaabri eksporditulusid.

CREA laevaliikluse ja lasti analüüside kohaselt on Venemaa kahe kuu jooksul pärast invasiooni algust saanud maailmas kokku nafta, gaasi ja söe ekspordist ligikaudu 63 miljardit eurot. Samuti näitab analüüs, kuidas Venemaa on jätkuvalt saanud kasu oma ülemvõimust Euroopa energiavarustuse üle, isegi kui valitsused on püüdnud takistada Putinit kasutamast naftat ja gaasi majandusrelvana.

---lõpp---

Artikkel oli majandus.postimees lehel üleval aga peale natukest juurdlemist ja kalkulaatori peal hindade kokku löömist suutsid targemad inimesed jõuda järeldusele, et see artikkel on paras jama. Nende numbriteni jõuti ainult nii, kui kasutati hetkehinda korrutisena. Seda ei saa teha, sest sellises mahus energialiikide lepped on pikaajalised, suht fikseeritud kuutasuga või pigem aastamaksega ehk tegelikult see number siiski ei vasta tõele aga viski kõrvale hea arutlus ikkagi selle uuringufirma poiste poolt, mida siis avaldada järgmine päev pohmas peaga.


Föderatsiooninõukogu spiiker Valentina Matvijenko kutsus pärast rubla odavnemist üles alandama kauplustes kaupade hindu. Matvienko teatas sellest senaatorite koosolekul, kirjutab RIA Novosti .
«Rubla vajus järsult, kõik hinnasildid kirjutati ümber, isegi seal, kus dollarikomponenti pole. (Kasv) %30 kuni 70%. Rubla kurss on stabiliseerunud – 75 rubla (dollari kohta). Paneme vanad hinnasildid rublaga kokku,” ütles ta.

Ural Mootorattad viis tsiklite tootmise üle Kazahhide maale.

ExxonMobil (USA firma) sulges projekti Sakhalin-1 ja lõpetas isegi pumpamise. Põhjuseks pole otseselt sanktsioonid, kuid kaudselt. Tegu nimelt ju USA firmaga ja juriidiliselt oleks kõik korrektne, et USA firma pumpab, USA omand aga sanktsioonid kehtivad kõige kohta, mis on VF territooriumilt pärit. Seega sa võid olla Indialane või Indiaanlane aga mitte midagi sa müüa ei saa, mille algupära on VF territooriumilt, just territooriumilt!

Rekkajuhid nutavad. Viisasid ei saa ehk kui viisa kehtivus lõppeb, siis pole neil asja EU territooriumile, üritatakse viisasid läbi Saksamaa saada, rohkem infot mul pole. Miks ma seda siin mainin, on siiani VF alla kuuluv jäänuk nimega Kuningamägi ehk Köningsperg ehk uuema nimega Kaliningrad, sealse sadama kaubad saab hetkel veel rekkadega VF'i tarnida ja rongidega. Kui nüüd Poola ütleb, et rekkad enam ei saa ja Leedu ütleb, et ronge ka läbi ei lase, siis on neil ainult valikus 40 tunnine parvlaevareis ehk siis see osa VF'ist siin keset Euroopat kannatab päris korralikult. Pakuks huupi, et pool tööstusest sureb kohe varsti, masskoondamised ja ainuke võimalus üldse raha teenida on rindele minna.

EU ja USA on igatahes andnud rohelise lipu UA'le, et VF tuleb välja peksta ja mitte lihtsalt vaid kõikidelt aladelt, mis ei kuulu neile, see tähendab ka Krimmi. Ehk sisi tuleb taastada UA piirid nagu need paika pandi tol hetkel, kui nad olid nõus "demilitariseerimisega" selles võtmes, et neid tunnustatakse kui riiki siis, kui oma tuumarelvad VF'le tagastavad. See sisi tähendab, et kui nüüd UA sõdurid Krimmi sisenevad, siis muu maailma jaoks on see nagu omal territooriumil kõndimine, mitte Venemaale sisse tungimine.

Ma pole ajakirjanik ega kogenud kirjatuvi ka mitte, seetõttu on postitus väga tükiline, üritasin parima anda, et kuidagigi lahterdada sektsioonidesse erinevaid asju. Kui ei meeldi, siis jalaga molli mulle ja läheme sõbralikult eluga edasi. Kui leiate loogikavigu, palun parandage, kui leiate faktivigu, siis palun ka parandage, sest osa infot on eelmisest nädalast ja hetkel info muutub suisa tundidega.

Muudetud 01.05.22 14:29

Aga edasi? Sõda nagunii lõpeb kunagi ja maailm peab otsustama, mis venest edasi saab. Kui pukki saab mingi normaalne valitsus, saab tasapisi hakata jälle venega asju ajama, aga karta on, et normaalset valitsust venes ei teki, sest senised isakesed ilmselt istuvad enne ise tüüri juurde (loomulikult eelneb sellele üks suur omavahelin taplus) kui lasevad mõne opositsionääri vanglast välja, et sorry trellide eest, aga tule nüüd ja tee meile üks õige euroopalik valitsus. Ammu juba räägitakse Anton Vainost, aga pagan teab, mis mehe sees peidus, vene või euroopa väärtused.
Seega tulevik saab olema üsnagi põnev. Või siis vene isoleerubki lõplikult valgest maailmast, hakkavad uuesti õppima töötegemist, masinate ehitust, elektroonika tootmist jne ning on ehk mõnekümne aasta pärast isegi midagi saavutanud. Aga seda nn vene hinge ikkagi ei muuda.

Ei tea kahjuks öelda. Huumoriga öeldes võiks nii juhtuda: https://pbs.twimg.com/media/FRhXv62XwAAZaXd?format=jpg&n
ame=large

Vb Uuralid ja Siber suudavad lõpuks ikkagi iseseisvuse läbi suruda, mida nad paar korda üritanud on aga reaalsuses on see kõigest soovmõtlemine.

Vahelduseks ka Venemaa visiooni, kuidas neil asjad seal UA's lähevad (automaattõlge):

Rindeolukorra kokkuvõte 05/01/22 hommikul

* Lahingud Izyumi lähedal: Vene Föderatsiooni relvajõud ning DNR ja LNR rahvamiilitsa üksused üritavad laiendada Barvenkovo ​​rünnaku sillapead.
Keegi ei taha alla anda, linnavõitlus Popasnas.
Tuli kogu rindejoonel: Zaporožje suunas viivad Vene väed läbi Ukraina relvajõudude positsioonide massilist tulistamist.

* LNR ja Vene Föderatsiooni väed löövad järk-järgult Ukraina relvajõude välja Popasnast.

* LNR-i rahvamiilits võttis enda kontrolli alla Rubežnoje linna tööstustsooni.

* "Kõrgtäpsed raketid "Onyx" hävitasid Odessa lähedal sõjaväelennuväljal USA-st ja Euroopa riikidest saadud relvade ja laskemoonaga angaari ning hävitasid ka lennuraja"

* Sõjalise erioperatsiooni Avdiivka suunalt tuleb linna kaguosast teateid, kaitset korraldanud Ukraina relvajõudude esimese liini üksuste lüüasaamisest. Sõna otseses mõttes mõne kilomeetri kaugusel Donetski ringteest.

* 30. aprillil lahkus vaikuserežiimi kehtestamise ja humanitaarkoridori avamise tulemusena kaks gruppi tsiviilisikuid Azovstali metallurgiatehase territooriumiga piirnevatest elumajadest. Päeva jooksul tuli välja 25 kohalikku elanikku. Ööpäeva pimeda aja saabudes lahkus teine ​​21-liikmeline seltskond, kes viidi Bezõmjannoe asulasse.

* Alates 2. maist 2022 alustavad vabastatud Mariupolis täismahus tegevust linnavalitsus ja neli piirkonna politseiosakonda.

---

Ma oleks väga tänulik, kui keegi majandust jagav inimene mu küsimustele vastaks, mis selles pikemas postituses on, sest mind reaalselt ka huvitab.

NBC Newsi vahendusel näidati just praegu tohutut kaubalennukit, kuhu laaditi Ukraina jaoks relvi. Ajakirjanikud ütlesid, et selline lennuk väljub Doveri õhuväebaasist iga paari tunni tagant ja on mõeldud Poolasse. 36 tunni jooksul pärast Doveri õhuväebaasist lahkumist on relvad hinnanguliselt Ukraina sõdurite käes. Täpset sihtkohta Poolas ei avaldatud ja relvade täpne marsruut on salastatud teave, ütlesid ajakirjanikud.
Piloodid on tsiviilisikud, kuid olid varem sõjaväeohvitserid. Ühes intervjuus küsiti pilootidelt, kas nad on mures plahvatusohtliku lasti või Venemaa ähvarduste pärast. Nad tundusid olevat häiritud, kuid ütlesid, et nad on õhkutõusmisel ja maandumisel eriti ettevaatlikud, et raske lasti nihkumine oleks väiksem.

Ukrainale relvi saatnud riikide juhid tuleb vastutusele võtta kui sõjakurjategijad, kuulutas Vene riigiduuma esimees Vjatšeslav Volodin.

See hämmastav, õigemini igasuguse terve mõistuse ja loogika vastane, kuidas üks rahvus on suuteline sellist pa$ka suust välja ajama.
https://www.delfi.ee/artikkel/96543261/vene-riigiduuma-spiik
er-koigi-ukrainale-relvi-saatnud-riikide-juhid-on-sojakurjat
egijad

Lavrov ei jää ka võlgu.

"Venemaa välisminister nentis reedel, et ehkki Kiiev üritab läbirääkimiste protsessi õõnestada, elavad Ukraina ja Venemaa varsti siiski rahus ja heanaaberlikes suhetes, vahendab RIA Novosti."

Et siis Venemaa on selline suur ja rahu armastav riik aga pagana ukrainlased vaata tahavad sõdida ja rüüstata.

Ukrainaga seoses, jättes välja kaabude välja käidud lause ekstreemsuse, siis tegu oli tegelikult ühe suurima seksitööstuse ja musta kaubandusega hiilgava riigiga. Ma pole kursis, kui palju Zelenski seal nüüd korda loonud on peale seda, kui Kremlimeelsed minema sai pekstud valitsusest aga enne teda oli tegu päris tumeda kultuuriga maaga kriminaalses mõistes, kus korruptsioon oli sama tugev nagu ka naaberriikides Valgevenes ja Venemaal, millest annab ka aimu tegelt suhteliselt vaeselt elavad inimesed kogu riigis hoolimata sellest, et tegu oli ekspordi poole pealt väga õitseva riigiga.
Kui nüüd sõda läbi saab, mis siis saama hakkab, kas tuleb seal jälle kõva maffia värk, mida vaja välja juurima hakata või siiski patriotismist pakatavad hinged hakkavad lõpuks riiki üles ehitama. Mafiamehed ei maga ega oma väga kodumaatunnet, selle üle annab aimdust juba sõja algusest saati levivad petturlused, millega üritati oma taskuid täita. Peale sõda on sellel tumedamal kontingendil kõvasti relvastust käes, tsiviili mõistes väga rasket relvastust ehk siis UA'l seisab ees väga raske aeg selle peldiku koristamisega, mille kasutamisest VF endast maha jätab sinna. Siinkohal palun mitte lukku lennata selle lause peale, ma ei pea Ukrainat peldikuks vaid ütlen, et VF tegi sellest ilusast maast peldiku. Sisimas loodan, et sõda lõi mõnel mafiosnikul siiski katuse paika ja tekitas ka mingeid paremaid põhimõtteid, et omasid ei puutu jne.
Mõned siin meie riigis on väitnud, et sealt siia tulid ainult majanduspagulased nagu moslemimaadest. No tegelt ei ole nii, vaadake kasvõi, kes siia tulid, moslemimaadest hästi riietatud, puhtad ja tänapäevaseid hüvesid harrastavad täisjõus mehed, UA'st pensionärid ja naised, kes lastega ja kes lasteta. Ei saa salata, et osad piigad on ka väga kaunid, vähemalt oma Facebooki lehtedel olevatel piltidel. Osad siin töötavad mehed aga läksid vabatahtlikult sinna, et kodumaad kas kaitsta või üles ehitada, kes mis oskustega, moslemimaa omad ainult tahtsid minna edasi kuhugi rikkasse riiki. Loomulikult see pilt pole päris nii must-valge ja halltoone on palju ja selleks läheb teist statistikaametit kõrvale vaja, et paremat pilti ette saada, kes, mis eesmärgiga ja kuidas siia tuli aga selline jämedam joon on minu arust vähemalt selline.

No eks üks asi on ajalooliselt ammu tõestatud- kala hakkab mädanema peast. Kui lastakse riik jälle allamäge, siis on rahvas oma juhte väärt. Aga eks neil esialgu läheb kõva mahv taastamise peale ja ehk mõistetakse, et nüüd tuleb kõik uutmoodi üles ehitada. Kuid kus riigis tegelikult ei ole korruptsiooni ja hämaramat majandust- igal pool, lihtsalt sõltub selle osakaalust. Eks see ole ka üks heaoluühiskondade tunnus- ikka leidub keegi, kellel peab head rohkem olema. Ei ole meiegi ideaalsed, pumba juures olija vaatab alati, et tema ämbrisse ka midagi tilguks.

Pean tuhka pähe raputama nüüd natukene endale ja tõdema, et DDoS ei olnud siiski ainukene pauk, mida see killnet suutis teha, paistab, et on ikkagi serveri kallale ka saadud selle DDoS varjus hiilides: https://forte.delfi.ee/artikkel/96543085/transpordiamet-kaht
lustas-tehnilist-riket-tagantjarele-selgus-et-venelased-rund
asid

Igor Taro kirjutab:

UKRAINA PÄEVIK 1.05: Mariupolist tuli rõõmus uudis, et kauaoodatud tsiviilelanike evakuatsioon Azovstali tehasest hakkas pihta ning päeva jooksul suudeti väjla viia sadakond inimest - peamiselt lapsed ja vanurid. Kordades rohkem on veel minna. Izjumi operatiivsuunal saabunud vaikus viitab sellele, et ukrainlased andsidki mõne päeva eest eduka hävitava löögi kolme armee staapidele, kuna juhtimise kaotus halvab vene armee tegevuse. Edu ei saavutanud okupandid kusagil, aga rohkem üritasid lõunarindel Zaporižžja lõigul ja mõnevõrra ka Hersoni oblasti põhjaosas.

Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmeil olid hommiku seisuga järgnevad - 23500 (+300), tanke 1026 (+18), soomukeid 2471 (+26), suurtükke 451 (+15), raketiheitdjaid 151, õhutõrjesüsteeme 80 (+3), lennukeid 192 (+2), helikoptereid 155.
Vene propaganda üritab samal ajal kuvada Ukraina poolelt suurusjärgus 2 korda suuremaid kaotusi kui need numbrid siin. Ja sellel võltsingul on muidugi üks probleem - kui vene armee on ründav pool, siis nende kaotused on kõigi konventsioonide kohaselt vähemalt 3 korda suuremad.
Viimase kahe kuu sündmuste käigus pole nad demonstreerinud midagi vastupidist. Pigem rünnakute takerdumist ja korduvat üritamist tungida peale üha uuesti, mis teeb selle kaotuste suhte vahe veelgi suuremaks. Niipalju pole ukrainlastel ilmselt tehnikat sõdimaski olnud, kui vene propaganda üritab neile kaotustesse kanda.

1) Päris põhjast alustades tuleb ära märkida taaskord miinipildujatule saanud endise piiripunkti Tšernigivi oblastis. Kurski oblastis Venemaal kukkus alla üks raudteesild ning Belgorodi lähedal toimus taas mingi laskemoonapõrutus Venemaa kallaletungi ja sõjaroimade ministeeriumi baasis. Kõik need sündmused jätkuvalt kinnitavad, et Ukrainaga piirnevates Venemaa oblastis on rahutu ning toimunut saab selgitada kahel moel - Venemaa territooriumi tegutsevad nende enda diversandid või tegutsevad mingid muud diversandid, mida vene kõikvõimas KGB ei suuda tuvastada. Jääb mulje, et vene eriteenistused on meistrid kõiksugu võltsingute kompileerimisel, aga reaalse töö tegijaid neist pole.
Tulelööke oli ka Harkivi linnas veel. Harkivist väljas tabas miinipildujatuli Udõ ja Prudjanka külasid. Sellest järeldame, et seal on venelaste kandepind muutunud üsna ahtakeseks. Kõige läänepoolsemaks asulaks, mida vene okupandid veel hoiavad, on Kozacha Lopan. Ja kuna lastakse miinipildujatest, siis järelikult muid vahendeid reaalselt pole - kas moon otsas, tehnika otsas või on lähikonnast eemale viidud.
Ukraina teatel on nad suutnud tekitada kaotusi okupantidele Starõi Saltovi külas, mis on ukraina eesmistest üksustest veel 15 km eespool. Seega tegu suur- tükitulega. Eeldatavasti markeeriti sellega edasiliikumise suund. Nagu eelnevalt kirjutasin, siis ukrainlastel tarvis liikuda Harkivist itta veel umbes 20 km, et hakata tõsiselt häirima Izjumi operatiivsuuna varustamist ja 50 km selleks, et piirata sealne vene okupantide armee kontingent sisse. Tundub, et varustus on seal katkenud juba ilma selletagi ja on suur küsimus, kas selleks ajaks, kui ukrainlased jõuaksidki nii kaugele, on seal veel kedagi alles.

2) Hea uudis on see, et Izjumi suunalt polegi uudiseid. Gerassimovi doktriini autor olevat killu kanni siiski saanud ja nüüd evakueerub kusagil. Samas lähimatel kaasvõitlejatel seal nii hästi ei läinud ja ukrainlaste teatel on hukka saanud nii Vene peastaabi ülema lähikond, kui ka ligi 20 kõrgemat ohvitseri. Keegi siin ei leina, head vene ohvitserid tagavad hetkel ründepausi.

3) Severodonetski operatiivsuunal oli olulisemat tegevust ainult Lõmani piirkonnas. Jamol-Ozerne suunal ning Jatskivka-Krõmki-Aleksandrovka suunal proovisid vene okupatsiooniväed Lõmani kahelt poolt haarata, kuid ei tulnud veel välja. Kui venelastel õnnestub emmal - kummal suunal edu saavutada, siis on ukrainlaste ainus tee liikuda viivituslahingutega üle Donetsi jõe ning jääda vastaskaldal mõneks ajaks kaitsesse. Seda ütleb kaardiloogika, et Lõmani pole mõtet jääda kaitsma viimse veretilgani.
Vene okupandid ei suutnud liikuda edasi Rubižnes ega Orehhovos. Uusi rünnaku- koridore pole avatud.

4) Popasna on sisuliselt paigal, kuigi tuletegevust toimus. Võimalik, et Wagneri grupeeringu üksus Bars-7 võeti maha just sealkandis. Seltsimehed tahtsid ukrainlaste kaevikusse sooja tulla ja nad võetigi seal väga soojalt vastu. Lähivõitluses ellujäänud täiendasid sõjavangide fondi.
Eile oli seal rünnatud evakuatsioonibusse ning kaduma läinud bussi juht Ilmus välja vene propagandauudistes, hakates rääkima üsna imelikku juttu. Üldiselt pole samal põhjusel avaldanud ka vene sõjavangide juttu ukrainlastele, sest sõjavangis olles kõnelevad inimesed asju, mida nad ilma püssitoruta ei räägiks ja see ei tähenda tingimata ausust.
Pealetungiüritus oli Marjinka kandis - ei kujunenud edukaks.

5) Mariupolis õnnestus esimest korda sajakonna tsiviilelaniku väljasikutamine Azovstali tehase territooriumile. Inimesi veeti ilma klaasideta bussis, sest tervete klaasidega sõidukeid ilmselt Mariupolis pole, kui need pole just hiljuti sissse sõitnud.
Evakuatsiooniga loodetakse järgnevatel päevadel edasi minna. Niipea kui humanitaarkoridoriks kokkulepitud aeg otsa said, jätkasid venelased tehase lauspommitamist.

6) Zaporižžja suunal on mitmendat päeva tuletegevus kogu rinde ulatuses, järelikult valmistatakse midagi ette. Ukrainlased on kõnelenud ka tehnika koondumisest Guljaipole suunal, kuid ilmselt on ukrainlaste vastumeetmed olnud mõjusad. Vremivka ja Zelene Pole kandis olid ukrainlaste tulelöögid vene okupantide koondumisaladele. Hetkel
on see ilmselt kõige suurema pealetungi- potentsiaaliga rindelõik, kuid sealne maastik on oma avatuse tõttu suure tehnika liikumiseks liiga keeruline.

7) Hersoni oblastis andsid vene okupandid tulelööke lõunaosas Tavrijske kandis positsioonidele olevatele ukrainlastele ning oblasti põhjaosas paljudele küladele. Lisaks üritasid okupandid minna põhjaosas ka rünna-
kule. Eks nad lähtusid õpetaja Lauri soovitusest, et kui tervet rehkendust ei jõua, siis tehku pool. Nii nad ründavad, kuigi võiduperspektiiv on ähmane.
Hersoni oblastis üritatakse kinnistada ideed vene okupatsioonivõimu pika- ajalisest kohalviibimisisest ning Ukraina operaatorite telefoni ja internetiside ärakukkumine oli üks neist ilmingutest. Sealt kaoksid hoobilt Ukrainas praegu kõige populaarsemad infokanalid nii ukraina enda platvormidel kui rahvusvahelisest sotsiaalmeedias.

8 ) Odessa suunda kardetakse millegipärast neil päevil kõige rohkem, aga selleks ei ole mingeid teadaolevaid eeldusi. Samuti on raske ette näha, hoolimata eskalatsioonist, Venemaa otsest sõjalist sekkumist Transnistriasse.
Selleks ei tundu enam jäänud jõudu ega võimekust.

Teet Kalmus kirjutab:

Tänane lühiülevaade Ukrainaga seotud sündmustest (02.05). Kuna üks pilt ütlevat rohkem kui tuhat sõna, siis alates tänasest panen kommentaaride osasse lingi ISW kodukale, kus ilmub iga päev lühike ülevaade Ukraina rinnetel toimuvast ning mis peamine, koos heade kaartidega. Kõike pole mõtet üle jutustada.

Suures plaanis võib eilse päeva kohta öelda, et Venemaa armee üritas mitmes piirkonnas, aga erilist edu ei saavutanud. Rahvusvaheliselt on kõige rohkem kõlapinda saavutanud Venemaa staapide ründamine Izjumis ja armeekindral Valeri Gerassimovi võimalik haavatasaamine selle käigus. Ilmselgelt oli tegemist Ukraina armee poolt suurepäraselt läbi viidud operatsiooniga, mille käigus väidetavalt hukkus vähemalt 20 kõrgemat ohvitseri (alates majorist ülespoole) ja kokku rohkem kui 200 sõjaväelast. Valeri Gerassimovi osas on liikvel lausa kolm erinevat versiooni - et ta olevat lahkunud juba enne neid rünnakuid, et ta olevat olnud kohal, aga pääsenud vigastusteta ja kolmanda versiooni järgi oli saanud kergelt haavata st killu sääremarja sisse. Lisaks oli veel neljas versioon, et teda polnudki seal, aga see kuuldavasti langes ära.

Valeri Gerassimovi kohaloleku kinnituseks räägitakse Belgorodis toimunust, kus Moskvast saabus kolm lennukit, millega viidi ära inimesi ning just seetõttu oli lennanud ringi helikopterid. Ka oli Ukraina presidendi nõuniku Arestovitši sõnul olnud rünnakus surmasaanute hulgas palju Venemaa eliitüksuse liikmeid, kes üldjuhul julgestavad väga kõrgel positsioonil olevate sõjaväelaste visiite piirkondadesse, kus on keeruline julgeolekuolukord. Ja Belgorodiga läks üldse õnnetult, seal toimusid taas plahvatused ning kuuldavasti taas oli olnud probleeme hooletute suitetajatega laskemoona täis laos. Et nad ka ei õpi. Lisaks sai Kurski oblastis tõsiselt viga raudteesild, ju siis puhus tuul liiga tugevalt. Juhtub.

Kui nüüd vaadata ettepoole, siis tänasel päeval ei saa väita, et Ukrainasse viidud Venemaa väeüksustel oleks rünnakupotentsiaal ammendunud, küll aga tuleb pealetungil edu suurte kaotuste hinnaga ja mis sealjuures Venemaa jaoks kõige kurvem - suuri kaotusi inimjõus pole millegagi asendada, sisuliselt kõik reservid on mängu pandud. Venemaa eliitväeosad said kõvasti rappida sõja esimestel nädalatel, suuri kaotusi kandnud sõjaväeosasid on täiendatud uute sõduritega, aga milleni see viib, seda sai näha Harkivi lähistel, kui Ukraina võttis tagasi paar küla. Kogenud sõjameestele oli lisaks antud sisuliselt mitte mingisuguse väljaõppega mobiliseerituid nendest nn rahvavabariikidest ning lahingu puhkedes nad kas siis põgenesid või said kiirelt surma. Ukraina poole andmetel jääb lahingutes ellu sellistest mobiliseeritutest nädala jooksul keskmiselt 30%. Kahuriliha. See jutt puudutab eeskätt pealetungi põhja suunalt, lõuna pool on Venemaa armeel üksused ühtlasemalt komplekteeritud.

Võib vabalt juhtuda, et 9. maiks on Venemaa armee rünnakuressurss ammendunud, kaotusi elavjõus ja tehnikas ei ole võimalik samaväärselt asendada, samas kui Ukraina saab järjest suuremas mahus moodsat relvastust, mis hakkab siis juba rinnetel olukorda mõjutama. Mis variandid üldse on Putinil laual?

1. Okupeeritud territooriumitel nö sissekaevumine ning teadlik kaitsesse minek. Sellest variandist räägitakse viimastel päevadel järjest rohkem, sest kaitsta on alati kergem kui rünnata. Koos kaitsega üritatakse siis teha pseudoreferendumid-asjad, et kiirelt liita okupeeritud territooriumid Venemaa külge. Paraku saab selle plaani nõrgaks küljeks olema Ukraina tehnoloogiline üleolek - hea luureinfo alusel saab teha uute relvadega täppisrünnakuid kaitseva armee positsioonide pihta ning lõuna pool steppides pole ennast kuskile peita. Tapjadroonid teevad täppistööd ka asulate vahel, lisaks on võimalik kasutada juhitavaid suurtükimürkse. 155 mm haubitsad lasevad kaugemale kui Venemaa omad, seega suurtükiduellides Venemaast vastast ei oleks. Seega nii Ukraina kaguosa kui ka sõja käigus juurdeokupeeritud Luganski oblasti maade kaitsmine on Venemaa jaoks sellisel juhul väga problemaatiline.
2. Mobilisatsiooni läbiviimine. Paraku on siin Putini jaoks väga suured ohud ja lisanduks majanduslik mõõde. Siiani on see sõda olnud enamuse venemaalaste jaoks suuresti telemeelelahutus, kus propaganda poolt on loodud omamoodi paralleelreaalsus, mida vaadates saab hing kosutust - hea Venemaa armee kasutab analooge mitteomavaid täppisrelvi ja ründab ainult ukrainlaste sõjaväelisi objekte, puhastades maad kohutavast Ukraina natsionalismist. Kui nüüd aga selguks, et asjad on halvasti ning sajad tuhanded noored mehed peaksid minema sõtta, kus vähese väljaõppega sõduritel kipub eluküünal kiirelt kustuma sõja tõmbetuultes, siis entusiasm raugeb hetkega. Niikaua kuni surevad burjaadid, dagestanlased jt nö mittevenelased Russki Mir'i eest, on kõik hästi, aga kui sõtta peaksid minema venelased riigi lääneosast, siis on asjad teisiti.

Lisandub majanduslik mõõde. Energiakandjate müük mahuliselt väheneb, juba suve keskel hakkab kohale jõudma sanktsioonide mõju selles osas, mis puudutab imporditud seadmete tööshoidmiseks vajaminevaid komponente, varuosasid jne. Sõjatööstus juba seisab suures osas, ladudest konserveeritakse lahti järjest vanemat sõjatehnikat, samal ajal kui Ukraina liigub kiirelt üle moodsale ründerelvastusele, eeskätt suurtükkide ja mitmitraketiheitjate osas. Nii on meediasse ilmunud videod sellest, et Venemaa võtab kasutusele 122 mm haubitsed D-30 (needsamad, mida Eesti andis sõja alguses Ukrainale), aga nende laskekaugus jääb alla 155 mm haubitsatele. Ehk siis Venemaa ei ole võimeline varustama mobiliseerituid kaasaegse raskerelvastusega.

Lisandub ajaline mõõde. Et mobiliseeritutest üldse mingi võitlusvõimega üksused moodustada, kulub vähemalt kaks kuud, aga selle ajaga on Ukraina vasturünnakutega suure osa okupeeritud territooriumist juba vabastanud. Ja sellises olukorras hästikindlustatud positsioonide vastu rünnakule minek võrduks surma minemisega.

Ja sellest tuletub järgmine mõõde Venemaa jaoks - siseriiklik julgeolek. Kui anda relvad kätte inimestele, kes sõdida ei taha, lisaks riigi majanduslik kollaps, siis tekib tahtmatu paralleel aastaga 1917 ja seda ka kardab Putin üle kõige - mingil kujul revolutsiooni.

3. Massihävitusrelva kasutamine (taktikaline tuumarelv). See viiks režiimi kiirendatud korras kokkukukkumiseni ja oleks Putini jaoks täiesti kontrollimatute tagajärjedega protsessi käivitamine, aga ta enda arvates on suurepärane protsesside haldaja.

Tänasel päeval on selge, et igatepidi on Putin ennast nurka mänginud ning minu teada pole viimase aja maailma ajaloos ükski diktaator suutnud võita endast majanduslikult palju võimsamat vastast (aga Ukraina selja taga on suur osa arenenud maailmast) ja ei suuda ka seda Venemaa. Küll aga võib Venemaa seda agooniat veel omajagu aega pikendada.

Järgmine ülevaade kolmapäeval.
Au Ukrainale!

Aitäh Teet!

ISW link:

https://www.facebook.com/InstitutefortheStudyofWar/

Katkine Kurski sild, kui kedagi huvitab: https://pbs.twimg.com/media/FRroc69XMAEZUP8?format=jpg&n
ame=large Tegelased ka üldse ei õpi, et vales kohas ei tohi suitsu teha. See kehtib nii Kurski kui Belgorodi kohta, kus jälle midagi põleb.

Gerassimovi kohta täpsustus, RF-85042 ja RF-85136, mis liitusid eile RA-85426 reisilennukiga ning nende juurde saabusid kaks Mi-8 transpordikopterit, mida julgestasid Ka-52 ründekopterid. Lisaks mitte säärde vaid otsetõlge on reie ülemisse ossa, kas päriselt kannikasse või mitte, ei tea. Huumoriga võib muidugi öelda, et sai Ukrainlaste käest vasta prset paari päevaga :)

Ja kui sa arvad, et Venemaal on lollused otsa saanud, mida korraldada, siis loed sellist uudist, kus Lavrov ütleb, et Zelenski on juut, Hitler oli ka juut, järelikult Zelenski on Hitler vol2.
Iisraeli välisminister Yair Lapid teatas, et Venemaa suursaadik kutsutakse „karmile jutuajamisele”, vahendab Reuters.

Muudetud 02.05.22 14:51

Valentyna Romanenko –
pühapäev, 1. mai 2022, 12:09
Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) väidab, et pidas kinni venemaa sabotaaži- ja luurerühma, mis valmistus reisilennuki alla tulistama ning
süüdistama selles Ukraina relvajõude ja rahvusvahelisi Ukrainale relvi tarnivad partnereid.
Allikas: SBU pressiesindaja Artem Dehtyarenko Tsitaat: "SBU on lõpetanud mitmeetapilise operatsiooni, mille
käigus neutraliseeris vaenlase sügaval asunud sabotaaži- ja luurerühma.
Vene relvajõudude kindralstaabi
agendid valmistasid ette terroriakti,
nad kavatsesid venemaa või Valge-
vene territooriumi kohal alla tulistada reisilennuki. "Okupantide eesmärk oli Ukrainat ja meie partnereid alusetult süüdistada lennuki ründamises. Provokatsiooni toimepanemiseks tahtsid ründajad tulistada kaasaskantava õhutõrje raketisüsteemi (MANPADS) "Stinger" tsiviillennukite pihta. "Välisriikide MANPADSide varastamise ja salakaubana välismaale toimetamiseks andsid agressorriigi eriteenistuste esindajad [asjakohase] ülesande oma luurerühmale."
Üksikasjad: SBU andmetel kuulus sabotaaži- ja luurerühma kaks topeltkodakondsusega isikut ja üks kohapeal värvatud kaasosaline.
Nende operatsioone koordineeris vene kodanik Aleksandr Tuterev, vene relvajõudude peastaabi peaosakonna töötaja alias "Morpekh", ütleb Dehtjarenko.
SBU teatel otsitakse Tuterevit Ukrainas taga tema rolli eest Odesa piirkonnas terroriaktide seeria korraldamises.
Tema koordineerimisel üritasid vaenlase agendid patriootlike vabatahtlike varjus Ukraina relvajõududega ühendust saada. Usalduse võitmiseks edastasid nad Ukraina poolele tõese teabe Kadõrovlaste üksuste positsioonide ja manöövrite kohta.
Väidetavalt tehti agentidele ülesandeks kasutada neid kontakte, et saada ebaseaduslikult endale välismaal toodetud MADPAD ja see Vene poolele üle anda.
SBU teatab, et on tabanud kõik seotud sabotaaži- ja luurerühma liikmed.
Uurimine käib.

Sild näeb hea välja :D
Mul on suitsuahju vundamendis rohkem armatuuri kui venkud sillale vajalikuks on pidanud.

Mis puudutab seda silda, siis päris hästi ehitatud. Kui tala kukub tugiosadelt maha ja jääb terveks praktiliselt.

The official Twitter account of the #Russian Foreign Ministry published a post stating that "the current Israeli government allegedly supports neo-Nazi ideology in #Ukraine".

Lihtsalt uskumatu. Tahetakse ikka vägisi, et Mossaad ka huvi hakkaks tundma nende vastu ja Iisrael annaks ka loa enda relvade kasutuseks.

Igor Taro kirjutab

UKRAINA PÄEVIK 2.05: Kardinaalseid muutusi rindel pole, mis on ju väga hea. Ainus vene okupantide võimalik edasiliikumise suund lähipäevadel võib olla Lõman Slovjanski lähedal, kust ukraina väed kavandavad tõenäoliselt taandumist - täna lasti lisaks raudteesillale õhku ka maanteesild. Izjumi suunal olulist pealetungi polnud ja seda põhjusega. Lõunas Hersoni kandis toimunu võib kokku võtta sõnadega "Nad tegid seda jälle!"

Venemaa okupatsioonijõudude kaotused Ukraina peastaabi andmeil hommikuse seisuga - ründajaid 23800 (+300), tanke 1048 (+22), soomukeid 2519 (+48), suurtükke 459 (+8), raketiheitjaid 152 (+1), õhutõrjesüsteeme 80, lennukeid 194 (+2), helikoptereid 155.

1) Harkivisse jõuavad veel vene okupantide suurtükkide mürsud kohale, ohustatud on eelkõige idapoolsed linnaosad. Samal ajal käib kesklinnas kevadlillede istutamine. Sõda sõjaks, aga võimalusel tehakse kodulinn ikkagi ilusaks. Sama teema oli tegelikult hiljuti vabastatud Tšernigivi oblastis, kus üsna varsti pärast vene okupantide lahkumist tehti laupäevakuid nende poolt jäetud ja tekitatud saasta koristamiseks.
Mingil põhjusel oli eelmisel ööl Vene poolel Belgorodis miski õhuhäire ja sähvatused taevas, isegi kuberner ärkas üles järjekordse paugu peale, kuid kinnitas kõigile, et kõik on korras. Belgorodist Ukraina poole Vovtšanski suunal viiva maantee ääres on kohalikud sulgenud liikluseks ühe silla ning ei seleta, miks.
Voroneži kandis märgati raudteel ešeloni, mis oli laetud suurtükkidega. Paistsid olema järelveetavad ja vanemad mudelid, aega pead ei anna, järgi tulid kütusetsisternid.
Olukord Ukrainaga piirnevates Belgorodi, Kurski ja Voroneži rahvavabariikides paistab olevat ebastabiilne, iga päev toimub midagi kahtlast. Ukraina presidendi sõnul pole temal sealsete intsidentide kohta mingeid andmed, kuid Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumil okupantide tagalas läbiviidavad erioperatsioonid on igati põhjendatud.

2) Izjumi operatiivsuunal pole rindejoone muutumise osas teateid, kuigi peastaabi kokkuvõttes mainiti jätkuvat tegevust Barvinkove ja Slovjanski suunal. Konkreetseid arenguid polnud välja toodud ja asulate osas paistab olukord muutumatuna. Ainus suurem vahejuhtum oli okupantide poolt hõivatud Suligovka külas, kus ukrainlaste droon filmis palju venelaste suitsevat ja põlevat tehnikat. Nüüd on nende üksuse rindelt puudumise põhjus teada ning ei saa öelda, et puudutud on põhjuseta. Täiesti pädev vabandus pealetungi ärajätmiseks. Seega lõuna poole seal koheselt ilmselt midagi ei liigu. Seda nimetas Ukraina peastaap vene okupatsioonijõudude poolt tingimuste loomiseks pealetungiks Slovjanskile. Küllap nendega ka kusagil tegeleti. Mainitud on veel ühe potoonsilla püstitamist Donetsi jõele - olemasolevate sildade läbilaskevõime olevat väga piiratud. Eks näis, kas alanud nädala jooksul seal mingi liikumine tuleb.

3) Severodonetskit on Ukraina peastaap nimetanud samuti vene okupantide oluliseks prioriteediks. Loogika on selles, et oma "rahvavabariikide" iseseisvuse tunnustamisega pani Putin 22. veebruaril aluse territoriaalseteks pretensioonideks Ukrainale. Sellest otsusest tulenevalt oli sõda täiesti vältimatu - sooviti ju Ukraina kontrolli all oleva järelejäänud Luganski ja Donetski oblastite territooriumi hõivamist. Luganski oblastist on okupeeritud 80%, kuid järelejäänud 20% on just väga olulised. Severodonetsk on hetkel Luganski okupeerimise tõttu Luganski oblasti administratiivkeskuseks. Vene okupatsioonijõudude takerdumine Rubižnes ja suutmatus Severodonetskile peale tungida tekitab vene juhtkonnas ilmselt omajagu frustratsiooni. Lõuna pool Severodonetskit Lõssõtšanski piiril toppavad vene okupantide üksused juba tükk aega Novotoškovka juurdes. Algul olid ühel pool asulat, siis selle täieliku purukspommitamise järel liikusid veidi edasi, kuid nüüd on seisak.
Ainus lõiguke, kus neil mingisugune liikumine võib toimuda on Severodonetski ja Slovjanski vahel olev Lõmani piirkond. Lõmani pealetungil on kaks funktsiooni - liikuda Slovjanski peale ning lõigata ära Severodonetski linnastu logistika. Vene okupatsiooniväed on jõudnud juba mitu nädalat tagasi Lõmani servale Zarichne külasse Kreminna kaudu ühe tankipataljoniga. Lõmani on viis kilomeetrit, kuid siis keerasid nad Yampili poole. Oletatav löögisuund on Yampil-Siversk, mis asub juba teiselpool Donetsi jõge. Ei ole tõenäoline, et Ukraina vägi sooviks neid üle jõe niipea lubada. Lõmani-Raigorodoki vahelised sillad on praeguseks juba õhku lastud - sealt on otsetee Slovjanskini. Ju võtab ukraina armee selle jõe uueks kaitseliiniks kuni laiaulatusliku vastupealetungi alguseni, milleks formeeritakse reservüksusi. Samas ei paista jõe põhjapoolne külg veel jäetud olema ja Lõmani teisest suunast pole ukrainlased mitmest asulast ilmselt välja läinud.

4) Väidetavalt on vene väejuhatus suunanud nüüd Mariupolist ühe täiendavad PTG Popasna ründamiseks. Seal püsib rinne samuti juba mitte päevi, vaid pea nädalaid samas kohas. Popasna on samamoodi neile oluline kahel põhjusel - otsetee Slovjanski poole Bahmuti trassi kaudu ning Severodonetski varustusteede äralõikamine. Sama, mis Lõmangi, ainult lõuna poolt. Ja lisaks ka see asjaolu, et Donetski oblasti territooriumist on venelastel okupeeritud ca 60%.
Taktikaliselt üritatakse ukraina vägesid piirata kahelt poolt. Väiksemas mastaabis Lõmani ja Popasna suundadelt Severodonetski ümber. Suuremas mastaabis Harkivi ja Zaporižžja suundades kogu Donbassi rinde ja väegrupeeringu ümber. Ja umbes selliseid kaarte ja nooli nad Venemaa kallaletungi ja sõjaroimade ministeeriumi briifingutel veel näitavadki, aga mure on neil sellest, et isegi väiksem piiramisrõngas ei õnnestu. Muudkui pommitatakse oma rünnakukoridori esist ala, üritatakse peale tulla, kuid siis taandutakse kaotustega. Ei ole suudetud hõivata Popasnat, ei Avdiivkat ega Marjinkat Donbassi rindel. Muidugi on ukrainlased seal ka oma reserve juurde vedanud ja üksusi ümber paigutanud. Samas ka eelnevatel päevadel kõvasti pahandust teinud okupantide tagalas - küll laskemoonaladude, varustusautode ja kütusehoidlatega. See pakub ka mingit seletust, miks need suurejoonelised pealetungid ei õnnestu siiani.

5) Mariupolis on läinud õnneks viia Azovstalist välja veel sadakond tsiviilisikut. Asi läheb jube vaevaliselt. Inimesi veetakse tehase territooriumilt välja akendeta bussiga. Ilmselt ühtki tervete klaasidega sõidukit Mariupolis ei ole, sest pommitamised ja õhurünnakud on ju olnud katkematud.
On olnud küsimusi, miks just nüüd nõustusid venelased selle evakuatsiooniga ja pakun välja kaks põhjust - üks on Transnistria suunalt saadud sõnum ja teine soov pääseda millalgi sanktsioonidest. Lavrov lobises välja, et nende sooviks on Ukraina kõneluste teemana tuua sisse ka sanktsioonide mahavõtmine, mis tähendab ilmselgelt, et surm tuumasõja tagajärjel pole neil plaanis. Ju siis on siinsetel lootustandvatel uudistel veel mingi mõte.

6) Guljaipole osas oli möödunud päev pigem vaikse võitu. Ei teateid suurpealetungitest ning ka tulelööke oli eelnevaga võrreldes oluliselt vähem. Võib äkki selgitada seda Mariupoli evakuatsioonikoridoriga, mis peab suunduma sealt Zaporižžja suunal.
Peale ühe seafarmi tabamist Zaporižžjas pole märkimisväärseid edusamme vene okupantidel täheldatud.
Melitopolist kadõrovlaste poolt tuuri pandud John Deer'i põllumajandustehnika kohta tuli uudis, et tšetšeenid ei saa seda kasutada, kuna kõik need kallihinnalised kombainid on distantsilt blokeeritud. Samamoodi, nagu varastatud telefon. Kuidagi hale on see mägilaste saatus, kes ehitavad endale suuri paleesid, kimavad Moskvas luksusautodega ringi, aga oma tallu ei jaksa korralikku kombaini osta. Eks see juhtum paneb ka omamoodi pitseri kogu selle sõjakampaania eesmärgile, mille geopoliitilise tähendusega koos käivad nüüd varastatud pesumasinad, kombainid ja ukraina vili, mida pikkade veoautokolonnidega Krimmi poolsaare poole välja viiakse. Geopoliitika varjus tegeletakse lihtlabase varastamisega, mitte et ilma varastamiseta see kuidagi õigem oleks.

7) Hersoni oblastis tulelöögid põhjasuunal Ukraina kontrolli all olevatele küladele ja ukrainlaste tulelöök - kes võinuks arvata - ikka Tšornobajevkale. 18. korda juba Hersoni lennuvälja piirkonda, kus oli taas valmis pandud hulk vene okupantide tehnikat.
Vene okupandid proovisid ka mingil määral Tavrijske poole edeneda, kuid edutult. Ei tule Hersoni rahvavabariiki seal oblasti piirides niipea. Põhjas püsib rinne 50 km kaugusel Krivõi Rigi linnast ja kogu see distants on kaitseks ettevalmistatud.

8 ) Odessa sai taas tulelööke. Ilmselt sooviti vene okupantide poolt kuidagi tähistada 2. mai ametiühingute hoone põlengu aastapäeva. Venemaa on pidevalt üritanud anda sellele sündmusele mingi tähendus stiilis, et ukraina rahvuslased olla elusalt põletanud vene inimesi. Tegelikult oli seal 2014. aastal olukorra eskaleerumine seotud Venemaa mahitatud õõnestustegevustega, kus venemeelsed meeleavaldajad barrikadeerusid hoonesse koos molotovi kokteilidega, mis olid ette valmistatud alla heitmiseks, kuid kergesti süttiva segu ohtliku käitlemise tõttu tekkis hoones põleng. Inimesed jäid lõksu ja hoolimata sellest, et õuest üritati seniste vastaste poolt neid akende kaudu päästa, hukkus ikkagi kümneid hoones viibijaid. Tolle traagilise sündmusega igasugune venemeelne tegevus Odessas lõppes ära, kuid Venemaal võltsitakse usinalt ajalugu ning kirjutatakse mingisugusest kodusõjast. Eks Venemaa valelikkust demonstreerib seegi, et Odessa on siiani jäänud ukrainameelseks ning mingisugust lahket vastuvõtte vene okupantidele seal ei tekkinud. 2014. aastast alates on ju Ukraina vastu sõda pidanud vene sõjaväeüksused, mis hõivasid varem Krimmi poolsaare ning seejärel alustasid Donetski ja Luganski oblastite okupeerimisega.
Taas oli raketilöök ka Odessa oblasti lõunaossa Dnestri suudme sillale, mida venelased on juba kaks korda varem pommitanud - seal on korra liiklus peatatud ja siis taastatud. Silla taga on võimalus liikuda mererannikust Transnistriasse lõunast või siis liikuda Dnestri kaudu (lisasin kaks punktiirnoolt).
Lisaks sellele tuvastati silla lähistel öösel kaks Raptori-klassi venelaste kiirkaatrit luuret tegemas. Kaatrid üritasid varjuda Ussisaare kõrval, kuid usin Bayraktar leidis nad üles ja sellest polnud enam pääsu. Homses statistikas peaks laevade pommitamise rida täienema. Raptori kaatritele mahub 3 meeskonnaliiget ja 20 dessantväelast. Nendega mindi Ukraina ranniku lähistele seetõttu, et rannakaitse rakettidega on nad raskemini tabatavad kui suuremad laevad. Kas tõesti planeerisid venelased mingisugust operatsiooni Transnistria suunal - kui isegi midagi kavandati, siis viimaste päevade sündmused on selle ürituse mõttetuse neile ilmselt selgeks teinud. Varem oli Ukraina vägi juba korra teinud tulelöögi Ussisaarele, kuhu venelased jõudsid paigutada lähimaa õhukaitse ja veel nipet-näpet mingit tehnikat ja valveüksuse. Lisaks ei paista usutav Musta mere laevastiku võimekus pärast Moskva põhjalaskmist.

Raudteelogistika järgi otsustades kavatseb Venemaa veel pikalt sõdida, kuid välisministeriumi retoorika reedab, et nad sooviksid tegelikult läbirääkimistega midagi fikseerida ja siis proovida endise elu juurde naasta (eelkõige majanduse ja sanktsioonide mõttes). Ukraina julgeolekunõukogu juhi sõnul on nemad valmis Venemaaga alla kirjutama ainult Moskva kapituleerumise kokkuleppele ja mingit rahulepingut ei tule. Seda ei tea, kas päris kapitulatsiooniga saab asi lõppeda isegi siis, kui Vene pool kogu oma armee Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumilt ära koristab. Senise käitumismustri järgi võivad nad taanduda ning samas jätkata sõjakat retoorikat ning ettevalmistusi uuteks pealetungideks. Vabatahtlikke surmaminejaid seal veel jagub ja paistab, et ka vene ühiskond pole sõjast veel sugugi väsinud.

Venemaa toiduhinnad: https://pricing.day

340g kohupiima - 2.9 eurot
180g võid 3.5 eurot
500g viiner 5.1 eurot

Edasi arvutage ise, kui huvi on. Meil on hetkel ca 2x odavamad hinnad.

Üks aspekt veel nende hindade juures, et mingi aeg tagasi (hetkel ei viitsi netist artiklite ajalugu tuhnima hakata, et mil just täpsemalt) keelati sääl teatud eluks vajalike, nö esmatarbetoidukaupade hindasid tõsta. Kuid ei keelatud toote kaalu/mahtu "tuunida", mis siis päädis sellega, et näiteks liitrisena müüdud piim hakkas olema 0,95L, 500g hapukoor - 400g, 500g leib osalt 470g, osalt isegi 400g jne jne. Loomulikult on säherdune tootjate käitumine juba vana nipp, kuid pire nukkerkoomiliseks teeb kogu teema asjaolu, et osalt nagu ollakse turumajanduses ning nõudlus ja pakkumine määrab hinna (samas ka koguse), kuid teisalt ütleb sulle keskbande, millise hindega sa kaupa müüa tohid.
Nüüd viimasel aal olen ka Eestis mõnedel toodetel kaalu muutusi näinud, kus näit seni 500g-sena müügil olnud sai on nüüd 450g ning konkurendist mõned sendid odavam - üsna kindel, et paljud ostavadki "hinda", seda va kilohinda vaatamata ja pole küll kuulnud, et riiklikult pannakse paika, mis hinnaga mida müüa võid.

https://www.delfi.ee/artikkel/96556453/video-vene-oigeusu-ki
rik-jatkab-soja-oigustamist-me-pole-kunagi-kedagi-runnanud
Ja nii ongi....?
Üha enam saab selgeks asjaolu, et massipsühhosil pole piire ja ei vali patsiente.

Ja tuli ära. Jeruusalem andis rohelise tule Eestile, et võite Spike raketid vabalt UA'sse saata. Tubli töö Lavrov!!!

Oleks vene mingitegi reeglite järgi sõdinud, säästnud tsiviile ja elumaju, oleks maailma suhtumine ilmselt tunduvalt leigem, aga et nad nii pepusse kõik keerasid, lisaks idiootlik retoorika ja lausvaletamine, siis sellega kaevasid nad endale ikka väga sügava augu. Aga ega loll õpi enda vigadestki.

Vene ajakirjanik ja Nobeli rahupreemia laureaat Dmitri Muratov mõistis teisipäeval hukka Venemaa propaganda, mis toetab Ukraina konfliktis tuumarelva kasutamist, hoiatades, et see võib tähendada inimkonna lõppu.
«Ma ei välistaks võimalust, et tuumarelvi võidakse kasutada,» ütles Muratov Genfis tõlgi vahendusel ajakirjanikele.
Kreml teatas, et pärast Ukrainasse tungimist, et rakendas oma tuumaheidutusjõududes «valveteenistuse erikorda».
Lääne toetuse kasvades Ukrainale on Vene president Vladimir Putin teinud varjatud ähvardusi, vihjates valmisolekule võtta kasutusele taktikalised tuumarelvad, mida Vene sõjaline doktriin lubab kasutada vastase taanduma sundimiseks.
Muratov, kelle ajaleht Novaja Gazata on sunnitud Moskva sõjalise sekkumise tõttu avaldamise peatama, hoiatas üleilmsel pressivabaduse päeva tähistaval üritusel, et Kremli propagandasõdalased püüavad muuta tuumarelvade kasutamise Venemaa avalikkusele meelepärasemaks.
«Juba kaks nädalat oleme oma teleekraanidelt kuulnud, et tuumarakettide šahtid tuleks avada,» ütles ta.
«Ja kuuleme ka, et neid kohutavaid relvi tuleks kasutada juhul, kui relvatarned Ukrainale jätkuvad,» ütles ta, viidates USA, Euroopa Liidu ja teiste survele sõjast räsitud riiki relvastada.
Vastupidiselt propagandanarratiivile ei tähendaks selliste relvade kasutuselevõtt sõja lõppu, hoiatas ta.
«See tähendaks inimkonna lõppu.»
Tema sõnul on praegu Venemaal kõige hirmutavam see, et Putin on omandanud piiramatu absoluutse võimu.
Kui ta otsustab, et tuumarelvi tuleks kasutada, ei saaks Muratovi sõnul «keegi selle otsuse vastuvõtmist takistada, ... ei parlament, kodanikuühiskond ega avalikkus.»
Rääkides koos filipiinlasest ajakirjaniku Maria Ressaga, kes temaga 2021. aasta rahupreemiat jagas, vastas Muratov ka küsimusele 7. aprilli vahejuhtumi kohta, kui tema pihta visati rongis atsetooniga segatud õlipõhist värvi, mis põletas ta silmi.
Muratovi sõnul ei ole juhtunuga seoses ainsatki juurdlust algatatud.

Vahepeal aga mõtles kreml, et äkki saadaks mõned raketid ikkagi üle Ukraina ka. Rünnati lääne piiri kohas, kus piir puutub kokku Slovakkia, Ungari ja Rumeeniaga. Lõhuti ära raudteid ja alajaamasid. Versioon X: sihitud rünnak, et üritada katkestada lääne abi UA'le.
Alguses arvasin, et äkki lihtsalt üks rakett kaotas juhitavuse (või operaator purjus) või testitakse NATO närve tänu piirnevate riikide kuuluvusega või et pohhui pohhui, läksid trummid, mingu ka pulgad, saadame kogu arsenali igale poole riiki laiali, mis veel alles on.
Nüüd tundub nagu oleks natukene ikkagi läbi mõeldud rünnak, eriti kohta, kus sõjategevust sisuliselt pole toimunudki.

Lugedes seda artiklit, asetuvad asjad isegi õigetele kohtadele- vene retoorika, meie jaoks loomulikult lauslollus, on mõeldud teatud kindlale kontingendile ja kuigi see võib vihastada ühtesid, võib ta teistele mõjuda ergutina. Tegelikult ei tohi siiski eeldada, et sellised põlised poliitikud midagi lambist lahmivad- mingid edasised reaktsioonid nende juttudele on siiski läbi kalkuleeritud.
Artikli lõpuosa: Kuna neis ELi riikides on ajalooliselt õige tugev Ameerika-vastasus, võib Vene propaganda hästi peale minna igasugustele „oma peaga“ mõtlejatele, aga ka äärmusvasakpoolsetele, kes toimetavad Marxilt saadud mõttemallides.
Tegemist on kauamängiva plaadiga. Kuna Putin eeldab, et aeg töötab tema kasuks – temal pole muresid valimistega ega valijatega – ja kuna vene rahvas on näguripäevade talumisel kümneid kordi kannatlikum ja leplikum (vt näiteks Rein Müllersoni intervjuud LPs 29. aprillil) kui lääneeurooplane, tuleb paratamatult aeg, kui prantslased-sakslased-itaallased heidavad endalt „anglosakside“ ikke ning teevad Venemaaga rahu.Tahaks öelda, et prognoos on alusetu, aga ei saa. Igas Euroopa ühiskonnas on omad Varrod, Oudekkid ja igasugu trumpistid, olgu kaabudes või murumütsides. Leegion on nende nimi, sest neid on palju.
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96547967/kremli-propagand
a-kauamangiv-plaat-kuidas-vene-diplomaadid-segast-peksavad-j
a-miks-nad-seda-teevad

gor Taro kirjutab:
UKRAINA PÄEVIK 3.05: Selle päeva kaardil on Ukraina punaseid viisnurkasid täis, mis tähistavad raketilööke - Vene okupandid tulistasid tiibrakettidega vähemalt 6 kohas raudteeinfrastruktuuri, kusjuures, löögid olid hajuratud Kesk-Ukrainast kuni Lvivini lääneosas ja Taga-Karpaatiani. Sellega püüavad venelased takistada lääne abisaadetiste kohalejõudmist, millest oluline osa peaks juba kohal olema ja midagi ka rindel kasutuses.
Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmetel olid hommiku seisuga järgmised - ründajaid 24200 (+400), tanke 1062 (+14), soomukeid 2567 (+48), suurtükke 475 (+16), raketiheitjaid 162 (+10), õhutõrjesüsteeme 80, lennukeid 194, helikoptereid 155, laevad-kaatrid 10 (+2). Soomustehnika ning suured torud on ilmselt eilsete Tšornobajevka ja Sulgovka löökide tulemus. Elavjõu vähenemine oli neil ka üle keskmise. Üle pika aja pole ühtki lennukit ja koptereid pole muidugi ammu alla lastud, sest neid ei lenda. Küll on õhukaitse hävitanud 20 drooni, nende üle ma siin püsivalt arvestust ei pea. Kokku on neid hävitatud 291. Kuna venelaste droonid on suured, kohmakad ja kallid, siis selle kulurea bilansiline suurusjärk võib olla 30 mln euri kanti, aga seal pole niivõrd tähtis raha, kui elektroonika komponentide asendamatus.
1) Harkivis on jäänud mõnevõrra vaiksemaks, kuigi üksikud raketid ja mürsud veel jõuavad pärale. Vene okupantide kontrolli all olevast piiriäärsest ribast lastakse ka Harkivist loodesse ja läände ukrainlaste positsioonidele. Seekord on üks väheseid suuremaid liikumisi rindel taas siin. Ukrainlased on tagasi võtnud Molodova küla ja jõudnud Starõi Saltovi piirile hoopis lõuna poolt, mitte mööda maanteed. Manööver on tähistatud sinise noolega. Starõi Saltov asub otse Siverski Donetsi jõe kaldal ehk seal on silla näol ületuskoht ida kaldale, jõesäng paikneb põhjalõuna suunal. Ülevalpool olev musta piirjoonega kuusnurk on Voltšansk ehk vene tehnika kõige otsesem sisenemiskoht Izjumi operatiivsuunale Belgorodist. Tundub, et Harkivi ümbruses on initsiatiiv edaspidi ukrainlaste käes. Ajutiselt okupeeritud aladele anti tulelöök Vesele küla kanti venelaste varustuskolonnile - võimas tulevärk, ilmselt lendas moona laias kaares laiali. Liseks hävitasid ukrainlased teise tulelöögiga Momotove piirkonnas mõned okupantide lahingumasinad.
2) Izjumis polnud märkimisväärseid lahinguid ning muudest pahandustest pole ka uudistes juttu. Võimalik, et arengud toimuvad üsna pea, sest vene okupatsiooniväed on ukraina andmetel Izjumi vedanud suurekaliibrilised Smertši raketiheitjad ja 240mm miinipildujad Tjulpan. Tiblad on loomupoolest sadistid - panevad oma rõvedatele taparelvadele lillede nimed ja siis külvavad neid tsiviilelanikega asustatud aladele - säh, teile "nelke", "krüsanteeme", "tulpe" ja "pojenge". Ilmselt on soov tugevdada oma kaudtule võimekust ja suurendada laskeulatust, lootuses, et suudetakse ukrainlaste kaitset paremini murda.
Voronežist on Izjumi piirkonda suunatud arvatavasti üksjagu lahingutehnikat ja seda tähistab punktriijoon kaardil.
3) Severodonetski operatiivsuunal on samuti suuremate asulate kandis muutusteta - öised rünnakud Rubižnes lõpevad vene okupatsioonivägedele kurvalt ja seal ei saa nad kuidagi ühest tänavast edasi. Võib-olla on asi selles, et ukrainlased on öövaatlusega paremini varustatud ja neile pole vahet, kas sõda käib päevavalguses või öösel. Muidugi pommitasid venelased jätkuvalt ka infrasturktuuri rindega piirnevates linnades.
Tõenäoline liikumine on toimunud vene okupatsioonivägede poolt Yampili asulas - võimalik, et seal on nad suutnud selle ära haarata ning seisatud Donetsi jõe kaldal enne Siverskit. Seega on Lõman kahest suunast juba lähedalt sisse piiratud. Võib olla päevade küsimus, kui Ukraina väejuhatus otsustab üle Donetsi taanduda, et asuda Slovjanski linnastu kaitsele, aga kõik sõltub ka sellest, kui soodsat on hetkel nende positsioonid - kas seal on näiteks kõrgendikud ja vastane ründab alt üles või on mingid muud asjaolud, mis soodustavad neil samade positsioonide hoidmist. Hoitakse niikaua, kui saab enda jaoks suuremate kaotusteta okupante tagasi lüüa.
4) Kuulus Popasna asula on samuti endises seisus. Nagu Rubižneski, üritavad vene okupandid rünnata peamiselt öösel, kuid öö ei muuda neid nähtamatuks ukrainlaste jaoks. Saavad seal iga päev tappa, nagu muiste. Ukrainlaste suurem mure tolles kandis on halvenev sanitaarolukord, sest ilmad lähevad soojemaks ja kõik need jäänused hakkavad ju roiskuma, sest ega venelased nende koristamisega seal tegele.
Avdiivkas said okupandid hakkama alatu teoga, korraldasid tehasele raketilöögi kella 5 ajal õhtul, kui lõpes vahetus ja tabasid bussipeatust, kus inimesed kogunesid kojusõiduks. 10 inimeste hukkus, vahetusriiete ja võileibadega kotid lasti sodiks - tõesti suur sõjaline võit Moskvale.
Raketilööke oli seal teisigi, palju langes ka Vugledaris, mis on hetkel Donbassi rinde lõunakülg.
5) Mariupolist saadi taas ports inimesi minema, kuid probleem on selles, et evakuatsioonibussidest jõuab Ukraina kontrolli all olevale alale Zaporižžjas ainult murdosa. Suurem osa busse ei tulnud tagasi. Tänase seisuga on Venemaale küüditatud üle miljoni ukrainlased, keda vahepeal hoitakse nädalaid või isegi kuid filtratsioonilaagrites. Mis seal toimub, võib ainult oletada.
Õhtupoole taasalustasid vene okupatsiooniväed Azovstali ründamist. Pealetungi korraldati isegi merelt kaatritega. Pommitatakse samuti jätkuvalt ning pika pommitamise järel on kahjustused hakanud tekkima ka sügavates punkrites. Meediakajastuste kohaselt ütlevad Azovstalist pääsenud tsiviilisikud, et paljud ei julge sealt evakueeruda just sellepärast, et keegi ei garanteeri neile Ukrainasse jõudmist. Inimesed loodavad Ukraina humanitaarkolonni või otsest koridori, mis saaks aga ilmselt saabuda alles ukraina kaitseväe läbimurdega ja seda pole sealkandis veel silmapiiril.
6) Lõunarinne Zaporižžja suunal on püsinud. Varasematel päevadel on küll olnud teateid sinna mingi tehnika ja üksuste koondamisest, kuid hetkel on suhteline vaikus. Viimati oli seal suurem möll, kui ukrainlased ühe ründava tankiroodu ära hävitasid. Rohkem pole midagi nii eepilist toimunud, aga seda just uudisterindelt. Teame ka seda kaudselt, et tagalas toimub samuti üht-teist.
7) Hersoni piirkond on rinde osas stabiilne. Mõkolaivi linna poole suudetakse Smertšiga veel lasta. Rindestabiilsus on saavutatud ilmselt eelmise päeva täpse kirurgilise sekkumisega Tšornobajivkas. Jälle võtab vene okupantidel aega, et end reorganiseerida.
Mõkolaivi lähistel lasid ukrainlased alla vene ründedrooni Fortpost. See on neil mingi uuem leiutis, millele aretati ründevõimekus alles hiljuti.
Nende pseudoreferendumi plaanide osas on spekulatsioone - kas viitsivad etendada ja kulutada. Põhiprobleem selles, et oblastikeskusest Hersonist seisavad ukraina väed vähem kui 20 km kaugusel. Donetskis see muidugi omal ajal väga ei seganud, sest seal on ka praegu rinne suhteliselt linnapiiril, aga see oli ka aastate jooksul välja kujunenud ja kivistunud. Hersonis on kõik värske ja võib muutuda dünaamiliseks. Mis seal salata, ootame ju kõik Ukraina vägede edukat pealetungi. Donbassi sõja 2014. a. alustanud Strelkov-Girkin on juba avaldanud kartust, et ukrainlastel võib olla võimekus Krimmi poolsaare sillaühendus mandriga õhku lasta ja sellest lihtsalt oodatakse sobivat momenti. Arvata on, et sellega võib veel aega minna, sest ukrainlased ilmselt ei tee sama viga, mis vene okupandid ja ei hakka oma jõudusid ühtlaselt mööda kogu rinnet laiali määrima, vaid tegelevad metoodiliselt piirkondade kaupa, kus tekitatakse lokaalne ülekaal.
8 ) Odesssa ümbrussesse tuli taas rakette mitmes kohas rannikul ning ka oblasti sügavuses Moldova külje alla. Võib-olla mingi logistika teema.
Samas vahendasid Ukraina agentuurid sõnumit, et Venemaa kallaletungi ja sõjaroimade ministerium kavandab ohvitseride perede evakueerimist Transnistriast. Sobitub küll viimaste päevade info skeemi, kuid siiski pole tegu veel sündinud faktiga, vaid sisuliselt kuulujutuga.
Lääne meedias spekuleeritakse palju selle üle, mida teeb Putin 9. mail - kas kuulutab välja üldmobilisatsiooni või sõja Ukrainale. Välisminister Lavrov on igatahes teinud ukrainalstele suure teene ning oma mölaga Iisraeli täielikult välja vihastanud. Nüüd on Iisrael kaotanud veto oma relvade tarnetelt Ukrainasse ja lubanud isegi nipet-näpet juurde saata.
Venelased räägivad viimasel ajal nii palju läbirääkimistest, et jääb vägisi mulje nende edusammude ammendumisest ka endisega võrreldes palju piiratumal rindel. Maastikul tehakse aga katseid teise kaitseliini rajamiseks ning integreeritakse jõuliselt hõivatud Hersoni oblasti alasid oma rubla- ja inforuumi. Loodetavasti ei hakka Prantsusmaa presidenti lähiajal aktiivselt omalt poolt mingit kokkulepet sebima ning jätkub rahvusvaheline konsensus Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamise osas.
Aitäh Igor!

Teet Kalmus kirjutab:
Ülevaade Ukrainaga seotud sündmustest (04.05). Kommentaaride osasse lisan ISW lingi, kuskohas on olemas ka kaardid.
Suures plaanis on kahel viimasel päeval rinnetel olukord endine - Venemaa on üritavam pool, Ukraina peamiselt kaitseb. Suuremaid kontrarünnakuid on Ukraina korraldanud Harkivist põhjas, kus on vaenlast suudetud linnast ka eemale suruda. Seni on Ukraina kaitse pidanud ning Venemaa sõjaväelaste pealtkuulatud kõnedest selgub, et neil puudub soov lahingusse tormata, seega kordub ikka juba tuttavaks saanud muster - tugevad kaudtulelöögid ja siis võimalusel uue territooriumi hõlvamine. Niimoodi tegutsedes on inimkaotused väiksemad, aga samas on ka edasiliikumine aeglane, arvestades seatud eesmärke. Ja ega ei ole midagi ka hõisata Ukraina vägedel, sest ka nemad väsivad lahingutes, nö kuluvad. Praeguses faasis on keeruline väeüksusi roteerida, väeosad saavad küll pidevalt juurde täiendusi isikukooseisu osas, aga osad inimesed on olnud lahingutes pikalt ja lõppu ei paista.
Palju on räägitud läänest tulevast moodsast raskerelvastusest, mis lõpuks murraks Venemaa armee senise ülekaalu kaudlöökide andmise võimaluste osas. USA andmetel on 80% lubatud haubitsatest M777 juba Ukrainas ning need peaksid jõudma eesliinile loetud päevade jooksul. Ka olevat juba 200 ukrainlast lõpetanud kursused, kus õpiti nende haubitsate kasutamist, nii et ehk hakkab midagi jõudude tasakaalu osas muutuma lähimal ajal.
Loomulikult häirib Venemaad väga moodsa relvastuse jõudmine Ukraina armee käsutusse ning eks ka see oli üheks põhjuseks, miks Venemaa korraldas raketirünnakuid, mis tabasid ka Ukraina raudteetaristut. Paraku on raudteerööbaste ründamine vägagi ebaefektiivne, kus ülikallite rakettidega suudetakse lühikeseks ajaks kasutusest välja viia raudteelõik, mille taasatamiskulu on võrreldes raketi hinnaga väga väike. Venemaa teeb neid rünnakuid, sest neil lihtsalt puudub info, kuskohas võiksid need läänest saabuvad relvad olla. Ka on need titaankomponentidega haubitsad nii kerged, et pole mitte mingisugust probleemi neid transportida veoautodega, riskide maandamiseks on logistika hajutatud ning rakettidega neile pihta saada ikka ülimalt keeruline.
Venemaa rakettidega seoses vaatasin intervjuud Tom Cooperiga, kelle andmetel on Venemaa nn täppisrakettide keskmine tabamistäpsus 40%, kusjuures see olevat kõva edasiminek, sest Süürias oli see olnud vahemikus 10-15%. Tüüpiliselt olevat Süürias juhtunud nii, et lennukilt lahtipäästetud rakett lihtsalt kukkus kivina alla st ta ei hakanud tööle. Nüüd on seis natuke parem, paljuski ka seetõttu, et Venemaa saab kasutada läänest imporditud komponente, nii raketimootoreid kui juhtplokke. Lääne ettevõtted teenisid miljoneid, Ukraina taristu hävib aga miljardite eest.
Ukraina armee on alla võtnud palju Venemaa droone Orlan-10 ning viimastel päevadel on märgatud nende seas Venemaa eriolukordade ministeeriumi alluvuses olevate institutsioonide märgistusega droone ehk siis need droonid peaksid igapäevast tööd tegema metsatulekahjude avastamisel, aga ju siis on varud nii otsakorral, et tuli sealt lisaks võtta. Ja ega siis polegi imestada, et Siberis möllavad metsatulekahjud ning sellel on üks seos Ukrainas toimuva sõjaga veel - kui tavaliselt viiakse neid tulekahjusid kustutama sõdurid, siis nüüd sellist vaba resurssi enam ei ole.
Võimalik mobilisatsioon kütab jätkuvalt kirgi, aga tähelepanu alt ei saa välja jätta seda, et Venemaa otsib niigi iga päev aktiivselt inimesi, kes sõlmiksid nn lühiajalise lepingu ning läheksid sõtta. Kuuldavasti on selliseid inimesi ka tuhandetes, aga ka paarkümmend tuhat sellist aktivisti ei muudaks praegust sõja käiku. On veel variandid teha piiratud mobilisatsioon näiteks Ukrainaga piirnevates oblastites, aga see kõik on Putini jaoks problemaatiline, sest mobilisatsiooni väljakuulutamine tähendaks sisuliselt kaotuse tunnistamist senises nn erioperatsioonis. Sõjas mingitegi tulemuste saavutamiseks oleks Venemaal kiirelt juurde vaja sadasid tuhandeid sõdureid, aga üldmobilisatsiooni läbiviimisel oleksid need üksused võitlusvõimelised paremal juhul suve lõpuks ning omaette teema oleks, et millist raskerelvastust neile anda, sest varud on otsakorral ning juurdetootmine ülimalt problemaatiline. Segane seis, kus kõik sõltub ainult ja ainult Putini nägemusest.
Võimekus sõda pidada on seotud riigi majanduse olukorraga, aga selles osas on asjad kiirelt liikumas halvemuse poole. Selle aasta majanduslanguseks prognoositakse Venemaal üle 10%, aga seda eeldusega, et nafta ja gaasi eksport eriti ei vähene. Samas vähenes aprillis Venemaa naftatootmine lausa 7% ning praeguste protsesside jätkudes (kavandatav EL-i naftaembargo) või see aasta arvestuses väheneda suurusjärgus 20-25%. Kusjuures naftavarud ei ole Venemaal väga suured ning enamust naftast on keerukas maapõuest kätte saada. Kui tänasel päeval hinnatakse Venemaa naftavarude suuruseks 4,8% maailma varudest ja tootmine on alla 10 miljoni barreli päevas (suuruselt kolmas tootja), siis maailma suurimad naftavarud on tänaste teadmiste kohaselt Venetsueelal (18,2%), aga nad suutsid 2021. aastal päevas toota keskmiselt ainult 788000 barrelit. USA soovib nüüd seda naftat rohkem turule tuua, et täita Venemaast tühjaks jääv turuosa. Samuti üritab USA veenda Saudi-Araabiat oma toodangut suurendama, aga seal on juba hoopis teised poliitmängud ning see on täiesti omaette postituse teema.
Gaasi osas on Venemaal jällegi kõige suuremad seni avastatud hinnangulised varud (24%), aga nüüd on järjest partnerid lahkunud projektidest, mille eesmärk oli uutest leiukohtadest gaasi turule tuua. Putini nn rublamängud on tekitamas olukorda, kus kuu aja pärast olevat Venemaa kõik gaasihoidlad täis ning sealt edasi tuleb juba gaasitootmist vähendada, aga see oleks pikaajalise mõjuga samm. Energiakandjate osa lõpetuseks võib öelda, et Venemaa tulud on lähimas tulevikus kiirelt kahanemas ning asendada pole neid mitte millegagi.
Hersoni oblastist tuli teateid, et kunstimuuseumitest laaditakse kunstiteosed autode peale ning need veetakse Krimmi. Melitopolist varastatud ja Tsetšeeniasse viidud John Deere kombainidega tekkis varastel ootamatu probleem - moodne kombain lihtsalt ei lase varastel seda kasutada ning nii otsivat vargad võimalust, kuidas teha kombaini it-süsteemile nn jailbreak, aga kuuldavasti seni edutult.
Järgmine ülevaade reedel.
Au Ukrainale!

https://www.postimees.ee/7515232/ukraina-paevik-toi-igor-tar
ole-facebookis-ajutiselt-piirangud

„Vene Föderatsiooni välisministeeriumis teatati (Maria Zahharova), et Azovi natside kõrval sõdivad Iisraeli palgasõdurid. Aprillis arestiti Eestis 3,5 tonni kokaiini, mida viidi salakaubana Venemaale. Tundub, et kokaiini defitsiit on pannud välisministeeriumi töötajad millelegi kangemale üle minema,” kirjutas Ukraina presidendikantselei juhi nõunik Mõhhailo Podoljak Twitteris.

Deus, kokaiin pidi Hollandis välja võetama, aga midagi läks nihu, banaanid olid sibulatele mõeldud.

Ahaa... jälle suitsetati vales kohas järelikult, kui selline möödapanek suisa toimus.

Igor Taro kirjutab

Venemaa okupatsiooniväed on Ukrainas üritanud terve rindejoone ulatuses taastada initsiatiivi ning suurendanud tulelöökide tihedust. Kas sellele ka mingi sisuline tulemus järgneb, selgub lähipäevadel. Seniks on ukrainlaste kaitse pidanud kõigis lõikudes, mida võiks käsitleda kriitiliste löögisuundadena, kirjutab Igor Taro oma eilse sõjapäeva ülevaates.

Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmeil olid järgnevad: ründajaid 24 500 (lisandunud 300), tanke 1077 (lisandunud 15), soomukeid 2610 (lisandunud 43), suurtükke 491 (lisandunud 16), raketiheitjaid 163 (lisandunud 1), õhutõrjesüsteeme 81 (lisandunud 1), lennukeid 194, helikoptereid 155, droone 303 (lisandunud 12).
Teist päeva järjest on lisaks suurele hulgale soomustehnikale ning personalile Vene poole kaotuste real muljetavaldav hulk suurtükke – 2,5 patareid päevas ehk 5 patareid selle kahe päevaga. Ehk on ukrainlastel hakanud tõhusalt tööle patareivastased radarid ning pikema laskeulatusega ja täpsemad kaudtulerelvad – seda hüpoteesi kinnitavad mõned eraldiseisvad sõnumid lääne tehnika kohalejõudmisest ja kasutuselevõtust rindel.

Arvestades sissejuhatuses mainitud tuletegevuse intensiivsuse kasvu, on see edasiste arengute valguses väga oluline info.

Droone on samuti hakanud korralikult minema.
Venemaa hoiab pinget Harkivist loodes Sumõ ja Tšernihivi oblasti piiril – käiku on läinud lisaks miinipildujatele automaatgranaadiheitjad ja ikka kümnete laskude kaupa. Jääb mulje, et keegi justkui keeraks vinti peale. Eesmärgiks selgelt Ukraina väejuhatuse tähelepanu hajutamine peamiselt lahingutandrilt. Selleks on Sumõ oblasti serva pargitud ka mingi osa tankidiviisist, mis võib teoreetiliselt iga hetk piiri ületada.

Kas see neil ka korda läheks ja mis edasi juhtuks, on iseküsimus. Selge on see, et Ukraina peab idarindel sõdides pidevalt üle vasaku õla vaatama.
Jätkusid ka raketirünnakud mujal Ukraina territooriumil. Kropõvnõtskõi kandis tabasid Vene raketid mingit taristuobjekti, Dnepri kandis tabati raudteetaristut.

Kremlile ei meeldi üldse lääne abi Ukrainale just seetõttu, et see on olnud tõhus. Ukraina on siiani saanud raudteeliikluse ümbersuunamise ja riskide hajutamisega uudiste järgi üsna hästi hakkama. Rongide seisuajad ei ületa mõnda tundi ning liiklus taastub. Osa rakette on Ukraina õhukaitse ka maha võtnud.
Harkivis endas on olukord küllalt sarnane varasemale – oli paar tabamust, millest tekkisid ka tulekahjud.

Harkivist idas pole veel järgnenud Vene vägede loodetud suurejoonelist läbimurret. Tundub, et ukrainlased suruvad vaikset Starõi Saltovi peale, mille lähistele nad eile jõudsid. Tänase teate kohaselt pole sealt tsiviilelanike evakueerimine võimalik, kuna käib lahingutegevus ning kõik maanteed on tule all.

Izjumi suunal proovivad Vene okupatsiooniüksused tekitada soodsamat pinnast pealetungiks, intensiivistades suurtükkide tulelööke. Sihiti ukrinlaste positsioone Hrušuvaha, Nova Dmõtrivka ja Kurulka asulate lähistel – need on varemgi olnud sellel operatiivsuunal Vene okupantide rünnakukoridorideks. Märkimisväärset pealetungitegevust pole veel toimunud. Võimalik, et valmistavad pinnast ette. Kindral Valeri Gerassimov olevat käinud isiklikult innustamas. Loodetavasti tal jalg väga hullusti ei valuta.
Sjeverodonetski suunal on okupatsiooniüksused teinud mitmeid katseid uutele aladele edeneda, kuid need pole siiani vilja kandnud. Lõmanile proovivad Vene väed juurde liikuda loodest. Praeguseks on Lõman põhjast, idast ja kagust sisse piiratud. Eelneval päeval proovisid Vene okupandid suruda Oskili veehoidla kõrvalasulatest edasi Oleksandrivka peale, kuid selle päeva seisuga tulemust pole.
Kuna Rubižne on Vene vägedel tropina ees, siis tegid nad katse siseneda Sjeverodonetskisse Vojevodivka kaudu, mis on täpselt Rubižne ja Sjeverodonetski vahel. Selle fiasko kohta põhjalikumad andmed puuduvad.
Üritamine Orehhovo suunal lõunas Novotoškivka poolt on samuti kasutuks osutunud.

Ukraina peastaap on teatanud, et saab aru küll, mida Vene okupantide juhid üritavad, kuid praktikas ei kuku see kuidagi välja.

Popasnas on Vene armeel samuti nulliring edenemise osas, kuid positiivne saldo kaotustes. Kummaline, et neil üle ei viska. Sõduritel hakkaks justkui midagi koitma, kui Ukraina eriteenistuste pealt kuulatud kõnesid uskuda.

Marjinkas on Vene pool kasutanud taas fosformoona.

Donbassi rindel samas toimub palju – seal oli päeva jooksul 11 pealetungi, hävitati viis tanki, seitse soomukit, kaks Su-30 tüüpi lennukit ja paar drooni.

Mariupolis üritavad Vene okupatsiooniüksused viimast eepilist pealetungi Azovstali tehasele.

Eelneva päeva hea uudis on see, et üle 300 tsiviilisiku saadeti sealt tehase territooriumilt humanitaarkoridori pidi ära.
Vahepeal oli Ukrianal mure, et side Azovi võitlejatege olevat justkui kadunud, aga ilmselt olid inimesed lihtsalt hõivatud. Välisluurajad on pakkunud, et Mariupolis tegutseb kõigest kaks pataljoni taktikalist gruppi. Kõik ikka loodetavasti mäletavad, kuidas Putin lubas Azovstali tormijooksuga mitte rünnata.

Lõuna rindel Zaporižžja suunal olid arengud sarnased Izjumile – tugevdati tuletegevust paaris prioriteetses koridoris. Rünnati Orehhovi, Huljaipole ja Velõka Novosilka suunas. Sinna olevat Mariupoli alt suunatud ka kümme täiendavat pataljoni taktikalist gruppi, kuigi nende mõju on olnud vaevumärgatav.

Hersoni oblastis on Vene okupandid pommitanud põhjaosas olevaid asulaid, mille Ukraina hiljuti tagasi võttis. Tundub, et nad pole Krõvõi Rihi ründamisest veel loobunud.
Mõkolajivi pihta lasti taas rakette, aga võimsad plahvatused olid kuulda ka Hersoni piirkonnas Vene okupantide käes oleval alla – ühe korra võib arvata, mis võis olla selle asula nimi.

Raketitabamused on jõudnud taas Odessasse. See küll ei lohuta seal hetkel eriti kedagi, aga löögirelvadeks on valitud rannakaitse- ja laevadevastased raketid. Räägitakse, et on mittesihtotstarbeline kasutus, sest muud on juba otsakorral. Eelneva päeva üle Ukraina toimunud raketilöök viidi täide Tu-160 strateegiliste pommitajate abil Kaspia mere kohalt.
Venemaa kerib jätkuvalt pinget Transnistrias. See olukord on nagu pisike mudel Kremli mõttemaailmast. Nad kujutavad vist ette, et saavad «jaga ja valitse» meetodil endale sõpru juurde, kuid läheb vastupidi. Moldova on kinnitanud täielikku pühendumust Ukraina aitamisele: nad saatsid sarnaselt Eestile demineerijate grupi.

Euroopa Liit on ühtlasi alustanud Moldova militariseerimise aktsiooniga, eraldades selleks seitse miljonit eurot. Väga palju selle eest ilmselt ei saa, aga hetkel on tähtis meelsuseavaldus ja arusaamine, et Venemaa ei jäta ühelegi naabrile võimalust selle sõja lõpp lihtsalt keldris ära oodata.

Kuna Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov lükkas kõik kuuldused 9. mai mobilisatsioonid ja Ukrainale sõja kuulutamise osas tagasi, siis võib oletada kahte asja – mobilisatsiooni kindlasti jätkatakse, võib-olla varjatult ja kui Venemaa ei kuulutagi sõda Ukrainale, siis tõenäoliselt kuulutab ta selle ülejäänud maailmale.

Kokkuvõttes püüab Venemaa hoida tegevust praktiliselt kogu Ukraina territooriumil, et mitte võimaldada neil tekitada teatud rindelõikudel lokaalset ülekaalu. Loodetakse, et siis ei suuda Ukraina tegeleda pädeva reservi kokkupanekuga, vaid pihustab oma energia laiali. Mingi loogika selles on, kuid ilmselt pole ukrainlased ka nii rumalad, et täpselt Vene plaani järgi tegutseda.

Järjekordne kuldhordi viimase mere poole minemine tundub liiva , õigemini küll mustmullavööndisse, takerduvat. Ajaloolise tõe huvides mainin, et ega vastassuunalinegi ole kunagi erilist edu toonud. Kahju, et inimesed ka kunagi ajaloost õppust võtta ei taha.
Venelaste sõjapidamiskunst pole aga arenenud eelmise sajandi 76 aastast, ehk on mõni veidi uuem versioon allakukkunud lennukite asemele ja laos hapuksläinud rakettide asemele.

Teet Kalmus kirjutab:

Teen väikese postituse, mis sai tõuke teadaandest, et Igor Taro FB-i konto pandi nö vihakõne eest mingiks ajaks kinni. Ma ise tajun seda FB-i keelelist stiili päris hästi ehk siis nad on kurjad nö keeleliselt lopsakate väljenduste peale, eriti sõja kontekstis. MInu postitusega pole läbi kõigi aastate FB-is muret olnud, aga sain ka mina paar päeva tagasi hoiatuse, kui jagasin ühte laulu, kus "Sõrmuste isanda" lugudest tuttavad kurjamid läksid nö headele kallale. Vihakõne. Ja just seetõttu on ka minu jaoks oluline, et tekstid ilmuksid ka Delfis, et nii maandada riske ning sealt saadav lugejaskond on suurim võimalik Eestis. Ehk siis minu stiil ei ole nii lopsakas, aga ju siis on keeleline oskus piisav, et suudan oma mõtted alati välja öelda ka nii, et see vihakõneks ei liigitu.
Mõned asjad veel. Minu tegemistele pani rahaliselt õla alla üks Eesti ettevõtja, kellest ma väga lugu pean ja minu lugupidamine kasvas veelgi. Teen nüüd neli kokkuvõtet nädalas ning see võimaldab mul ka talus asjadega enam-vähem rea peale saada ning endale tundub, et see on optimaalne kogus, ei pea nö punnitama, vaid materjali koguneb parajalt.
Sõbrakutsed. Iga inimese puhul ma vaatan tema profiili. Kui seal on kõik andmed inimese kohta suletud, siis miks ma peaksin sõbrakutsele vastama? Kui puuduvad elulised andmed, kui puuduvad postitused, siis ma muutun ettevaatlikuks. Kutseid on saatnud inimesed, kes on mind varem omal initsiatiivil välja arvanud FB-i sõprade hulgast, sest ma olen kõik need aastad FB-s selgelt väljendanud enda arusaamasid, et meiesugusel väiksel riigil ei ole alternatiivi ei liberaalsele demokraatiale ega ka EL-i ja NATO-sse kuulumisele. Olen selgelt väljendunud oma suhtumist nii Putinisse kui Lukašenkosse, aga veel mõned aastad tagasi nii mitmedki konservatiivsema meelelaadiga inimesed fännasid neid mõlemaid ja mina olin paha. Ja nüüd siis on nende arusaamad muutunud?
MInu postitused on avalikud, aga kommenteerida saavad neid ainult sõbrad. See annab võimaluse kommentaaride tonaalsust teatud piirides hoida. Minu jaoks ei ole kunagi probleemiks olnud erinevad seisukohad, see on demokraatia toimimise vältimatu eeldus. Küll aga ei kannata ma isiklikuks minemist, sest isiklikuks minnaks üldjuhul siis, kui argumendid on otsas, aga oma argumentatsiooni ekslikkust tunnistada ei suudeta.
Nii ei ma püsin jätkuvalt Ukraina lainel ja "tüütan" teid veel omajagu aega sellega.

Ma siin juba varem küsisin, et kas need üldse ongi inimesed...
Olen 61 ja omast arust rohkem näinud/kogenud kui normaalne inimene aga...
KÕNESALVESTIS ⟩ Vene sõduri kõne emale paljastab võikad meetodid, kuidas ukrainlasi piinatakse:
https://elu24.postimees.ee/7515860/vene-soduri-kone-emale-pa
ljastab-voikad-meetodid-kuidas-ukrainlasi-piinatakse

https://www.dailystar.co.uk/news/world-news/russia-soldier-t
ells-mum-cutting-26876504

Jumal küll - kui need oma vennasrahvaga nii teevad siis mida "Бригада Раадику" veel siin teeks kui jamaks läheb???

Putleri ja Luka ajal on Ukrainas, USA -s, Eestis, Rootsis jne. juba 5-6 presidenti olnud...

Kas need rahvad on üldse inimeseks arenenud???

Psühholoog Richard J. Herrnstein ja politoloog Charles Murray avaldasid 1994. aastal raamatu "Kellukakõver", mille üheks järelduseks on, et demokraatlik õigusriik on võimalik ainult ühiskonnas, kus keskmine IQ on vähemalt saja punkti ümber.
https://objektiiv.ee/arukamad-inimesed-hoiavad-parema-meeleg
a-omaette-ja-saavad-elus-paremini-hakkama/

Õudne!

Igor Taro kirjutab

UKRAINA PÄEVIK 5.05: peamised muutused kaardil selle päeva kohta on uued sinised nooled Harkivi ümbruses, mis tähistavad ukraina vägede vastupealetungitegevusi - Harkivist otse põhja ja itta ning lisaks Harkivist kagus asuva Tšugujevi pealt otse põhja Starõi Saltovi suunal. Venelased seal külasid tagasi võtta ei jaksa - kui seal viimati suurem ports asulaid vabastati, siis vastase positsioonidelt avastati värskeltmobiliseeritud okupeeritud alade elanikke, kes pandi kaevikutesse lihtsalt kahurilihaks - sõdida nad ei suuda ega taha. Ilmselgelt ei näe me veel laiaulatuslikku vastupealetungi Ukraina armee poolt, vaid üksikuid sammukesi Harkivi elanike julgeoleku kindlustamiseks.

Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmetel olid hommiku seisuga järgmised - ründajaid 24700 (+200), tanke 1092 (+15), soomukeid 2651 (+41), suurtükke 499 (+8), raketiheitjaid 169 (+6), õhutõrjesüsteeme 83 (+2), lennukeid 196 (+2), helikoptereid 155, droone 312 (+9). Pahasid inimesi, kes arvasid, et tulevad Ukrainasse lihtsalt õppustele, on taas paari roodu jagu vähem. Suurtükkide ja raketiheitjate arvestuses kokku on hävitatud 2+ patarei jagu torusid, mis on samuti hea edasiminek. Poole pataljoni jagu tanke ja üle pataljoni soomukeid lisaks. Töö käib.

1) Harkivi osas on väidetud, et vastase suurtükid linna enam ei ulatu. No ei pruugi veel nii roosiline see olukord olla. Ukraina vägi on sel vabastanud mitmeid asulaid, kuid ulatuslik ala on veel okupantide käes nii põhjas kui idas. Põhjapool juhtus koguni selline vahejuhtum, kus vene snaiper hukkas ühe meespensionäri. Vene okupandid üritavad vastu rünnata, kuid seni pole nad Harkivi all ühtki küla suutnud uuesti tagasi võtta. Starõi Saltovi hõivamine Siverski Donetski sillal avab tee Voltšanski peale lõunast. See on üks kahest varustussuunast Belgorodi oblastist Izjumi suunale. Asi hakkab ilmet võtma selles suunas, et okupandid peavad varsti Harkivi piirkonnast pakkima hakkama. Tavaliselt võtab selle realiseerimine aega ning lõpus kipub kiireks minema.

2) Izjumi operatiivsuunal olevat ukrainlased samuti proovinud mingeid vastupealetunge teha, kuid seal on asi hetkel muutumatu. Ka vene okupantide surve Barvinkove poole ei ole vlija kandnud. Tundub, et Barvinkove vallutamine jääb seekord ära. Ukraina on nähtavasti suutnud moodustada seal tõhusa tõkke ning kindralite laialipeksmine jätab vene okupantide tegevusele oma pitseri.

3) Severodonetski operatiivsuunal Lõmani osas pole muutusi, täpselt sama seis, mis eelmsel päeval. Aga uued pealetungisuunad on vene okupatsiooniüksustel Rubižne ja Severodonetski vahel. Nad on hakanud ründama Rubižne kaguserval asuvat Vojevodivka küla, mis on ühtlasi ka Severodonetski külje all. See pole veel õnnestunud. Rubižnes sees ei ole vene okupandid ka edenenud ning sellepärast tehaksegi kaitseid minna teiselt poolt, et jõuda ukrainlaste selja taha. Lisaks on proovinud arendada mingit pealetungi Borovenki pealt otse Severodonetskisse.
Novotoškovkast Orehhovo suunal pole ka arenguid - vene pool üritab rünnata, kuid peab taanduma.

4) Popasna meenutab ka natuke juba anekdooti, mille najal sünnivad paroodiad vene kallaletungi ja sõjaroimade ministeeriumi kokkuvõtetest: "Võtleme juba 1756 päeva ning täna on meie võitlejatel õnnestunud liikuda mõned meetrid edasi kahes paneelmajas ja välja võidelda ühe kanala nurk, seda asutakse nüüd piirama ning jõuludeks kavatseme laudahoone täielikult enda kontrolli alla võtta." See viitab venelaste igapäevastele teadetele, kui palju on nad midagi Ukrainalt vallutanud.
Marjinka kandis lähevad taas käiku fosformoonaga miinid. Vene okupandid ei saavutanud edu peamistel löögisuuddadel.

5) Mariupolis käib Azovstali intensiivne pommitamine. Arvatavasti reeturi kaasabil on okupandid saanud ülevaate maa-aluste käikude kohta ning vahepeal olid võitlused juba sinna kandunud, kuigi viimastel andmetel suudeti nad sealt välja peksta. Hukka on saanud Azovi pataljoni psühholoog - keskealine naine, kelle poeg on Azovis teenides surma saanud juba 2018. aastal.
Mingil määral toimib tsiviilelanike väljaviimine tehasest ja Mariupolist.
Ukraina probleemiks seal on suur hulk haavatud sõjaväelasi, kelle osas üritatakse ka diplomaatilisi teid pidi kokkulepet saavutada. Esimene eesmärk ongi tsiviilelanikud ja haavatud välja viia.
Vene inforuumis oli suurim sündmus punalipuga vanaeide monumendi avamine, kus osales Vene presidendi administratsiooni asejuht Sergei Kirijenko. Tema on Kremli n.ö sõjapartei esindaja, kes sooviks Venemaa sõda ukrainas pigem laeindada. Varem märgati seal propagandist Solovjovi. Monumendi aluseks on uus vene propaganda müüt ukraina memmest, kes ootas punalipuga vabastajaid. Tegelikult on vene okupandid selle loo prototüübiks olnud memme maja miinidega purustanud, ning praeguseks on nad ukraina väe poolt koos oma taadiga ohutusse kohta Harkivist evakueeritud.
Võimalik, et midagi kavandadakse 9. mail just Mariupolis, kuna see on ainus suur linn, mis on okupantidel rindejoonest kõige kaugemal. Ukrainlased ei välista, et selleks päevaks kogutakse piirkonna filtratsioonilaagritest kõik mehed kokku, et etendada Mariupolis "sõjavangide paraadi".

6) Zaporižžja rindel pole suuri edasiminekuid, kuid on paar huvitavat infokildu. Vassõlivka küla kandis olevat vene sõjaväelased proovinud vahetada ukrainlastelt telefone või simkaarte, et saaks korra koju helistada. Suisa nii meeleheitel olevat need sõdurid, et vahetavat töötava telefoni näiteks sõiduauto või bensiini vastu. Teine huvitav infokild puudutab pauku Melitopoli lennuväljal. Selle kohta on öeldud, et tegu on teise Tšrornovajevkaga. Vene okupandid viivad sinna ja pargivad pidevalt tehnikat kokku, mida ukrainlased siis aeg-ajalt täppislöökidega purustavad

7) Hersoni linnast on kehtestatud tsiviilelanikele väljasõidukeeld vähemalt 11. maini. Võimalik, et seemärkid mingi pseudoreferendumi laadne asi või siis plaan ikkagi mingi mobilisatsioon välja kuulutada 9. mail. Üldiselt on nii, et viimasel ajal tehtud vene võimude avaldused ei suuda kedagi veenda. Ukraina peastaap teatas, et nad on Hersoni-Mõkolaivi piiril vabastanud mitu küla, kuid täpsustusi asulanimede osas pole ning kontrolliks kasutatav alternatiivkaart püsib ka samas seisus. Mõkolaivit lastakse Smertšist kassettmoonaga.

Üle Ukraina on tulnud raketitabamusi seekord Kiievi kandi, Lozova pihta, mis on Barvinkovest järgmine raudteesõlm Harkivi oblastis ning tulevahetusi on tuntuks saanud piirialadel Tšernigovi ja Sumõ oblastites.
Transnistrias käivat meeskondanike kiire lahkumine, muid märkimisväärseid arenguid pole.
Lukašenka on teatanud intervjuus oma telekanalile, et tema meelest "erioperatsioon" kipub venima hakkama. Ei tea, mida see küll tähendada võiks - varem elas ta ikka täielikult Putini diskursuses. Hetkel võimaldab Valgevene oma territooriumi ja inrfa kasutamist sõjalises agressioonis Ukraina vastu.
Ukraina monteerib rõõmsalt maha postamentidelt nõukogude tanke ning valmistub 9. maid kollektviiselt vahele jätma. Harkivi linnapea sõnum oli, et sõjateemalise mälestusmärgi vene olkupantide poolt tekitatud kahjud jäetakse tulevastele põlvedele meenutamiseks, kuid sel päeval kõik mälestavad sõjaohvreid kodus. Ja tähistama hakatakse siis, kui Ukraina lõpuks võidab.

Igor Taro
FB hoiab mu kontot endiselt osalise piirangu all - järgmise 28 päeva jooksul suruvad nad mu postitusi jõuga infovoos allapoole, mis tähendab, et ise need kuigi hästi levida ei suuda, kui kaasa ei aita. Jõudu jagamiseks

Sõjaline abi mis antakse Ukrainale. (Allikas: UKRAINA 365) NB! Tasub kuulata seda, mis räägitakse Eesti kohta !
https://www.youtube.com/watch?v=2A9k2Hjw7WE

Teet Kalmus kirjutab:

Ülevaade Ukrainaga seotud sündmustest (06.05). Kommentaaridesse lisan ISW lingi, kus on põhjalik ülevaade lahingutegevustest rinnetel koos kaartidega.
Lahingutega seoses on suures osas seis sarnane eilsega, aga kaks aspekti tooksin siiski välja. Palju kõlapinda sai Ukraina kindral Zalužnõi kommentaar kontrarünnakute osas Harkivi ja Izjumi juures. Kui osa meediat tõlgendab seda kui operatiivtasandi pealetungi, siis tegelikkuses on tegemist taktikalise tasandi ettevõtmistega. Kontrarünnakute eesmärk on selge - seada ohtu Venemaa armee varustusteed Venemaalt Izjumini ning sundida Venemaad tegema valikut, et kas nad tugevadavad täiendavalt Harkivi suunda (aga see tuleks ju teiste suundade arvelt) või siis tõmbavad oma väed Harkivi poolt üldse ära ida poole. Samas ei tasu ootusi liiga suureks ajada, ei tänasel päeval ega lähinädalatel ei ole Ukraina armeel jõudu, et minna suurematele vasturünnakutele. Esimesed haubitsad M777 olevat juba töös, aga veel läheb aega, kui moodsa raskerelvastuse hulk muutuks rinnetel nii suureks, et see avaldaks sõja käigule selget mõju.
Olulised sündmused arenevad ka Mariupolis Azovstali tehases, kus vastupidiselt Putini lubadustele Venemaa armee läks pealetungile ning toimuvad rasked lahingud. Infot on sealt vähe, kuuldavasti sai Venemaa armee infot maa all olevate käikude kohta ning nad on osaliselt sinna ka sisse tungida jõudnud. Venemaa poole kaotused olevat väga suured, aga paistab, et seal on oluline 9. maiks mingi tulemuseni jõuda ning inimeludega selles kontekstis eriti ei arvestata, kuigi Putin mitte eriti ammu väitis vastupidist.
Palju juttu on olnud Krimmi silla võimaliku ründamise teemal. Asi sai alguse sellest, et ukrainlased tegid veebilehe, kus loetakse maha aega silla ründamiseni, mis pidavat toimuma 9. mail. Sellega seoses küsiti Venemaa poolel meedias kurikuulsalt Girkinilt, et kas see võib tõeks osutuda ning Girkin ei välistanud silla ründamist. Sellest omakorda keris paanikat edasi üles sotsiaalvõrgustikes, kuni selleni välja, et osad inimesed lahkusid Krimmist, sest varsti laskvat ukrainlased silla õhku ning Krimmi tagasi võttes nad ei andestavat Mariupoli ja Butša eest.
Reaalsuses on Krimmi silla ründamine problemaatiline, sest ukrainlastel endil ei ole rakette, mis nii kaugele lendaksid, ka on Venemaa väidetavalt paigutanud sinna võimsad õhukaitsevahendid, nii et teoorias ei tohiks raketid kohale jõuda, aga mäletame ju hästi raketiristlejat Moskva. Ukraina poolel tekib silla ründamise võimekus koos mitmitraketisüsteemiga M142 Himars, kui sellele paigaldada ballistiline rakett MGM-140 ATACMS, mille maksimaalne lennukaugus on 310 kilomeetrit. Ekspertide arvates ei pruugi üks rakett silla raudtee haru tõsiselt kahjustada, aga kui samasse kohta suunata korraga rohkem rakette, võib asi isegi õnnestuda. USA-l võib selle rünnakuga seoses olla huvi testida Venemaa S-400 tööd ballistiliste rakettide vastu, aga Ukraina jaoks oleks õnnestunud rünnak senise sõja vaat ei kõige suurem õnnestumine üldse, sest see lõpetaks raskerelvastuse juurdeveo senises mahus, aga oleks ka väga suur psühholoogiline löök Krimmi elanikele ning loomulikult ka Venemaale endale.
Relvastusest veel. Ukrainale lubatakse nii palju erinevat relvastust, et juba endal võtab ka silme eest kirjuks. Minu jaoks oli huvitav info, et sakslaste liikuvsuurtüki PzH 2000 tegevuse efektiivsemaks muutmiseks plaanitakse Ukrainasse tuua superradar Cobra, mille tööks on leida üles nii vastaste suurtükkide kui mitmitraketiheitjate asukohad ning anda vastav info edasi liikuvsuurtükkidele, kes suudavad kiirelt sinna pihta tuld anda. Tegemist on väga kalli kõrgtehnoloogilise seadmega (väidetavalt maksab 70 miljonit dollarit), mida tuleb ka hästi kaitsta vastase vastutegevuse eest. Aga see seade koostöös liikuvsuurtükkidega pidi väga suur jõud olema.
Britid omakorda annavad erinevaid droone, mis suudavad viia suuri raskusi punktist A punkti B. Räägitud on mudelitest Malloy T-150 ja Malloy T-400 (tehnilisi andmeid saavad huvilised ise internetist järgi uurida). Martlet LMM raketid jne jne jne.
Venemaa armee lennukid kardavad UKraina õhutõrjet ja nii on nende pommitajad Su-25 hakanud ründama varasemast erinevalt - nad lendavad nii madalalt kui võimalik ja siis heidavad sihtmärkide suunas juhitamatud pommid, millel on küljes langevarjud, et plahvatus viibiks niikaua, et killud lennukit ennast ei kahjustaks. Kuuldavasti on sellisel kujul rünnakute efektiivsus madal, aga nagu öeldakse, et parem tühi koor kui üldse ilma munata olla.
Võeti kinni Venemaa armee diversioonigrupp, kellel oli seljas innovaatiline sõjaväevorm - ühel pool Ukraina kujundus, teisel pool Venemaa oma ning siis vajadusel sai lühikese ajaga teha ühest vormist teise, sarnaselt kahepoolse korvpallivormiga. Ukraina sõjaväelased võtsid omakorda Donetski piirkonnas kasutusele mannekeenid, pannes nad kaevikutesse nii, et Venemaa armee üksused neid näeksid ja nende pihta tuld annaksid, kulutades nii laskemoona.
Venemaa infoagentuur RIA tegi uudise, mille järgi söövat Ukraina sõdurid lahingusse minnes ameeriklastelt saadud imetablette, mis tegevat nad nn universaalseteks sõduriteks, kes midagi ei karda ja suudavad lahinguväljal teha asju, milleks Venemaa armee sõdurid võimelised ei ole. Sellist jama tuleb ajada, sest ei suudeta välja öelda tõelist põhjust - oma kodumaa eest võitlevad ukrainlased ongi nagu tõelised lõvid, erinevalt Venemaa sõduritest, kellel motivatsioon lahingusse minna on võrratult väiksem.
Huvitav uudis tuli Luganski oblastist, Svjata külast, kus okupandid otsustasid kolhoosi teha. Külainimesed aeti kokku ja anti teada, et nüüdsest on kõik tootmisvahendid ühised ja hakatakse koos majandama. Üks põllumees ei olnud sellega nõus, tulemuseks oli see, et õhtul sõitis tema majapidamise juurde Venemaa armee BTR, millest avati tuli majade pihta. Pererahval õnnestus ellu jääda, aga kahjustused varale on suured. Selline Russki Mir siis.
Hersoni linn on pikemat aega lukus ning seal on otsa lõppenud ravimid, ka toitu napib. Venemaa armee võtab inimestelt ära ka jalgrattad, sest nende abil oleks võimalik linnast kiiremini lahkuda. Ju siis kardetakse, et kui linn oleks avatud, siis jookseks see inimestest tühjaks ning ei saakski mistahes nn referendumit läbi viia.
Tänane viimane infokild tuleb Venemaalt, kus muidu jõuliselt pildil olnud Kadõrovi poolt tehtud videosid võib nüüd meediakanalites eetrisse lasta alles peale nende heakskiitmist teiste institutsioonide poolt. Ju siis on Kadõrovi jätkuvad üleskutsed Kiiev ja kogu Ukraina kiirelt ära võtta muutunud vastuvõetamatuteks ka Kremli peremehele endale.
Järgmine ülevaade pühapäeval. Seniks aga laikige ja jagage.
Au Ukrainale!

https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-campai
gn-assessment-may-5?fbclid=IwAR2rc0Eo2mGL_2_UwtQ684ZlvNSprhP
0xa0WyOs-2eQ6RgkLor4oapCJq_M

Väike lühikokkuvõte ka paluks, nooremad lugejad nagu mina näiteks, ei saa sellest keelest muhvigi aru, kus räägitakse, et Iisrael lubas oma relvastuse UA'le anda peale seda, kui sai tigedaks Lavrovi peale.

Seal räägiti Iisraeli ja Prantsuse raskerelvastusest, millede vastu venelastel pole midagi panna. Samuti mainiti Eesti ära kui enim rahaliselt Ukrainat aidanud riik üldse. Iisrael polnud sugugi vastu kui Eesti oma Iisraelis toodetud relvastuse Ukrainale edasi kinkis.

Ja veel seda, et Soome saadab abi juurde, ka Itaalia, Inglismaa, USA, Prantsusmaa, samuti Iisrael ja lubati kõigil teistel nende toodetud relvi saata. Osa juttu saab lugeda videos näidatavatelt dokumentidelt.

Igor Taro kirjutab:
UKRAINA PÄEVIK 6.05: kuna vana kalendri järgi oli Jüripäev, siis pandi Harkivi oblastis põlema suurem hulk vene okupantide tanke. Vene okupandid sooritasid pealetungitegevusi Izjumi, Lõmani, Severodonetski, Popasna ja Vugledari piirkonnas. Kaks päeva massiivset rünnakut tehase territooriumil pole Azovstali kaitsjaid seni alistuma sundinud, kuigi olukord on väga kriitiline.
Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmetel on järgmised - ründajaid 24900 (+200), tanke 1110 (+18), soomukeid 2686 (+35), suurtükke 502 (+3), raketiheitjaid 171 (+2), õhutõrjesüsteeme 83, lennukeid 199 (+3), helikoptereid 155, laevu-kaatreid 11 (+1), droone 324 (+12). Ukraina peastaabi teatel väldivad vene lennukid Ukraina õhukaitse poolt kontrollitavaid alasid juba mitu nädalat ning lendavad ainult ajutiselt okupeeritud territooriumide kohal ning panevad oma raketilööke toime distantsilt. Siiski mõni aeg-ajalt ikkagi saab tabamuse ja helikopterite kaotuste taluvuse piir on ammu ületatud - neid ei lenda enam rindel tükk aega.
Ei saa jätte meelde tuletamata, kuidas Vene kallaletungi ja sõjaroimade ministeerium oma rünnaku esimese päeva kokkuvõttes kirjeldas kõigi Ukraina õhujõudude ja õhukaitse hävitamist. Seda korrati veel mõni nädal hiljem, kuid nüüd käib jutt juba ammu hävitatud lennukite ja õhukaitsesüsteemide uuesti hävitamisest ulmelistes kogustes, millistest Ukrainas ainult unistatakse.
1) Harkivis eile väljakuuluatut pealetungitegevused on arenenud edasi ning võib öelda, et idapoolne külg on okupatsioonivägedest ca. 30 kilomeetri kaugusel ära puhastatud. Idas suurtükid ega raketiheitjad Harkivi linna enam ei ulatuks. Hetkeseisuga jääb veel kitsas riba põhjas, mis on vastu vene piiri, kuid ilmselt on sealgi alade vabastamine ainult võrdlemisi lühikese aja küsimus. Üsna tõenäoliselt kandub lahingutegevus senisest aktiivsemal määral ka Venemaa territooriumile piiriäärsel alal, kui just venelased oma kodinaid vaikselt kokku ei korja ning sarnaselt Kiievi suunale vene sõjalaeva mindud teed ei lähe. Kui aga jätkub 2014. aastale sarnane tegevus, kus kaudtuli hakkab tulema üle Vene-Ukraina piiri, siis erinevalt toonasest on Ukrainal liitlaste poolt roheline tuli vajalikud sihtmärgid hävitada. Pärast Harkivi julgeoleku kindlustamist võib eeldada tegevuse kandumist Izjumi operatiivsuuna tagalasse.
2) Izjumi operatiivsuunale on vene okupandid saatnud oma tagumisest juhtimispunktist Urazovost Belgorodi oblastist üksuste täiendusi. Urazovo juhtimispunkt pandi püsti pärast ukrainlaste edukat rünnakut kolme vene armee staapidele Izjumi kandis, kus sai hukka hulga kindraleid ja kümneid vanemohvitsere. USA on kinnitanud, et vene kindralite kaod võib tähistada kahekohalise numbriga. Võrdluseks USA ise on kogu Iraagi ja Afganistani sõjategevuses kaotanud täpselt ühe kindrali - see on siis 20 aasta jooksul. Vene armee juhtiv positsioon maaimas kindralite suremuse osas on selgitatav halvatud kommunikatsiooniga, mis on jällegi ukrainlaste kätetöö. See on sundinud kõrgeid ülemusi tulema isiklikult rindele juhtima, kus nad on ka alati palavalt vastu võetud.
Ainus vene okupantide pealetungiüritus oli selles lõigus Novaja Dmõtrivka kandis, mis ebaõnnestus. Ka ukrainlased pole seal midagi tagasi vallutanud, aga seda ei tea, kas on üritanud.
3) Severodonetksi operatiivsuunal on aktiivne tegevus leidnud aset kahes piirkonnas. Lõmanile arendati pealetungi loodest Šandriholove suunal Korovii Iari poolt, päev varem oli ebaõnnestunud üritus paralleelteed pidi 4 km lõunapool. Vene okupatsiooniväed on sellest suunast umbes 10 km kaugusel Lõmanist. Ja Lõman omakorda ca 15 km Slovjanskist, aga seal on jõgi vahel, mille sillad lasti õhku. Õhkulastud sillad on kaardil tähistatud musta x-ga, vasemalt punane nool on tänane pealetung, paremalt on varasem edenemine Jampili kaudu.
Samuti on vene armee üritamas Donetsi jõe ületamist Kreminnast otse lõuna suunal - seda tähistab kolmas pikem nool, mille ots jõuab sinise jooneni.
Taaskord proovisid vene okupatsioonijõud Vojevodivka ja Borovenki poolt, nagu eilegi. Neid pealetunge tähistavad kaks lühikest noolt. Ühtlasi saatis ka neid nendes kohtades seekord ebaedu, aga Liveuamapi situatsioonikaardi järgi on Rubižnes vene okupandid suutnud edenda ca 1,5 km seniselt joonelt, kontrollides praeguseks kuni kolmandikku linnast põhjaosas.
Lõunast Lõssõtšanski peale on okupandid proovinud tulla Nižne kaudu Novotoškovka poolt. Seal pole nad samuti edenenud.
4) Popasnas on seltsimehed edenenud samuti, umbes 500 meetri jagu. Kogu raskekahurivägi oli selleks rakendatud.
Kogu Donbassi rinde osas käib intensiivne tuli, et ukrainlaste üksusi maha suruda. Samas seal rohkem okupantide edenemist polnud. Lõunast üritasid nad Vugledari kõrval Pretšistivka kandist peale tulla. Ja see tegevus on juba praktiliset Lõunarindelt suunatud Zaporižžja lõigul.
5) Mariupolis suutsid okupandid tankitõrjerelvaga ära lasta ühe tsiviilauto, mis sõitis tehase territooriumil tsiviilisikuid välja viima. Sealjuures käis aktiivne pealetungitegevus ning lahingud tehase territooriumil.
Seal on üle 20 ruutikilomeetri ning selle äravõtmiseks on Vene okupatsioonijõud rakendanud välisluure hinnangul ligi 2000-pealise grupi. Tundub, et Azovstali üheks peamiseks ülesandeks on olla piksevardaks Donbassi ja Lõuna-Ukraina rinnetele, kust on ära tõmmatud märkimisväärsed jõud.
6) Lõunarindel Zaporižžja kandist oli pealetungikatse vaid üle-eelmises punktis märkitud Pretšistivkale, mis on nende tavapärasest rünnakuobjektist Velika Novosilkas kümmekond kilomeetrit kagu suunas ehk mitte edasi, vaid tagasi. Intensiivsemaid kaudtulelööke said Kamianske, Orihiv ja Guliaipole, kus eelnevatel nädalatel oli pigem suhteline vaikus, kuid viimastel päevadel on tuletegevus intensiivistunud.
7) Hersoni oblastis on suhteliselt vaikne päev olnud, vene okupandid jätkavad linnas kontrollpunktide püstitamist - linn on sisuliselt sisenemiseks-väljumiseks suletud eilsest saati. Mõkolaivisse lendas taas üks rakett, mujal märkimisväärseid sündmusi polnud. Ukraina väed seisavad endiselt 20 km Hersoni südamest ning küsimus on selles, mida kavatseb Ukraina sellega ette võtta. Üks probleem on Mõkolaivi poole saadetavad raketid, teine vene okupantide tegevus tsiviilelanikonna kallal - sundimine koostööle okupatsioonivõimuga. Kiievist ei suudeta juba tükk aega anda kohalikele ametnikele selgeid instruktsioone, kuidas käituda ja mida teha sellises olukorras. Ühtpidi on tarvis tagada mingid elementaarsed teenused, teistpidi on kõik operatsioonid, mida okupantidega ei kooskõlastada, sellel territooriumil sisuliselt välistatud.
8 ) Odessa sai taas kaks raketitabamust. Odessa lähistel lasi Ukraina õhutõrje alla vene okupantide luuredrooni. (Kaks sinist viisnurka maismaal) Ukrainlaste Bairaktar hävitas vene okupantide õhukaitsesüsteemi Tor Ussisaarel. Ning Ukraina Neptun tabas taas üht suuremat laeva - fregatti Admiral Makarov. (Kaks sinist viisnurka meres) Tegu on üle 100 meetri pikkuse laevaga, mis on varustatud õhukaitsesüsteemi ja tiibrakettidega Kalibr. Laev süttis põlema ning sellele tõttasid appi Musta mere laevastiku päästelaevad. Samuti hakkasid seal aktiivselt tiirutama Vene sõjalennukid.
Isegi kui see alus põhja ei lähe, annab järjekordne Neptun Venemaale üsna tugeva signaali pärast "Moskva" põhjalaskmist, aga vene Wikipeedias on selle staatuseks juba märgitud "uputatud" koos "Moskva" ja "Saraatoviga". Paeguseks on Ukraina suutnud tabada kõikidest Musta mere laevastiku suurtest laevatüüpidest vähemalt ühe - ehk kolm suurt laeva on saanud otsetabamusi ning mitmed veel kahjustusi, väiksemaid kaatreid on omajagu põhja lastud. Nagu statistikastki paistab, siis number on kahekohaline. Korralik harvendustöö ja heidutus.
Huvitav, millise versiooniga juhtunust vene propaganda seekord välja tuleb. "Moskva" kohta on nende prokuratuur ajateenijate vanematele saadetud kirjas väitnud, et laev uppus õnnetuse tagajärjel ning pole osalenud "erioperatsioonis" Ukraina territoriaalvetes. Seal ajateenistust läbinute asukoht on aga teadmata. Sellise versiooniga ei pea vanematele isegi kompensatsiooni maksma ning uppunud ajateenijad ei hukkunud sõjas, vaid labases tuleõnnetuses.
Kokkuvõttes on Ukraina väed saavutanud olulise taktikalise võidu Harkivi oblastis, mis võib soodsate tingimuste jätkumisel kasvada üle millekski suuremaks. Samas pole ka Vene okupantide edasitungimine teatud lõikudes lähitulevikus välistatud, aga tundub, et peale Mariupoli rohkem suuri võite tõenäoliselt ei tule.
Aitäh Igor!

Rainer Saksa hinnang olukorrale Ukraina Vabadussõja rinnetel 7. Mai hommikul. Suur aitäh, Rainer!
7. mai hommikul kokkuvõte eelenva päeva kohta - vene üksustel jätkub võimekust aktiivselt rünnata veel vaid Donbassi põhjaosas. Ukraina on suutnud võtta initsiatiivi mõnes piirkonnas, kuid valdavalt peab veel pidama kaitselahinguid.
- Harkivi juures võtsid Ukraina väed tagasi paar päeva varem vallutatud Strõi Saltovi ja Harkivi vahelised alad, see on siis Harkivist ida suunas, ca 40 km. See oli põhiline ala, kust vene väed tulistasid suurtükitulega Harkivi linna. Vene üksused on jäänud püsima veel Harkivi lähistele kitsal lõigul Harkivist kirdes ja pisut kaugemal Harkivist põhjas. Sisuliselt on vene rinne Harkivi suunal likvideeritud ja on väga vähe tõenäoline, et venemaa veel suudab Harkivi suunal mingi reaalse ähvarduse luua. Harkiv ja Odessa on aga nn Russkii Mir ideoloogias kaks kõige olulisemat keskust Ukrainas. Kesise haridusega ideoloogid pidasid neid vene linnadeks, mille hõivamine oli selgelt kogu sõja ühed peamised eesmärgid. Harkivi hõivamist või ümber haaramist plaaniti kindlasti ka nn Donbassi suure pealetungi alguses. Selles piirkonnas võitlesid vene armee väga korraliku kvaliteediga üksused, nagu ka Ukraina poolel. Kui vene armee üritab neid väheseid järgi jäänud alasid veel enda käes hoida, siis tõenäoliselt kaotab ta ka need viimased üksuste jäänused, mis siin alles on. Ukrainlastel on võimalus siit edeneda vene Izjumi väegrupi tagalasse.
- Izjumi juures toimuva osas on ukrainlased kidakeelsed. Läbi lipsanud infokilde võiks üldistada, et mõlemad pooled üritavad initsiatiivi enda kätte saada. Ehk siis vene üksustel ei õnnestu pealetungile asuda, kuna ukrainlased lihtsalt ei lase. Siin toimuvad praegu võib olla kõige olulisemad jõukatsumised.
- Vene üksused ründavad kõige aktiivsemalt Donbassi põhjaosas, Luganski oblastis Severodonetski linna juures. Sinna viidi reserve eelmisel nädalal ja sinna suunda koondatakse ka praegu täiendavat tehnikat. Väga minimaalset edu võib vene üksustel mõnes üksikus kohas märkida, kuid esialgu Ukraina kurnamistaktika töötab. Ülejäänud Donbassi osas vene üksused piirdusid suurtükitulega, tundub, et reservid on napid. Ka kogu rinde kohta tehtud statistika näitab, et vene jalaväe ründeaktiivsus on viimastel päevadel Donbassis langenud ca 30%. Mariupolis jätkusid rünnakud Azovstali tehasele, aga üksikuid evakueerimisi õnnestus sealt samal ajal korraldada. Selge, et kaitsjad ei saa ka lõpmatuseni vastu pidada. Samas on ka ründaja jõud hetkel piiratud ning võtan julguse arvata, et järgmise nädala jooksul tehase hõivamine kindlasti ei õnnestu. Eks näis, kuidas edasi.
- Lõinarindel olid vene üksused passiivsed, üritasid suurtükitule abil ukrainlasi tagasi hoida, Ukrainlased keskendusid venelaste varustuse hävitamisele, kuid edasi ei liikunud.
- Transnistrija suunal on seis endine. Seal viibivad vene väed viidi täielikku lahingvalmidusse ja peavad seda seisundit nüüd kuidagi hoidma. Ukraina ja Moldova on selle surve elegantselt välja kandnud. Ilmselt hoitakse neid valmiduses kuni 9.maini.
Mustal merel tabamuse saanud vene korveti Admiral Makarov kohta Ukraina mingit ametlikku kinnitust andunud ei ole. Laialdaselt levinud infobitid tunduvad küll usutavad, aga ootaks siiski mingit selgemat teavet. Juhul, kui see vastab tõele, siis vene Musta mere laevastik selles sõjas midagi olulist korraldada enam ei suudaks.
Kokkuvõttes - vene üksuste aktiivne ründevõime on kahanenud väga piiratud aladele. Lähipäevadel näeme, kas nad suudavad uuesti aktiviseerida pealetungi Hersoni ja Zaporizzija oblastides ja Izjumi piirkonnas. Minu varasemal hinnangul pidi nende pealetungi võimekus ammenduma selle nädalavahetusega. Samas on suurem vaikus või passivsus püsinud juba ca 5 päeva, mille jooksul on rohkem edasi pressinud Ukraina üksused. Kui nüüd vene üksused on tõepoolest suutnud oma üksused uueks pealetungiks ümber korraldada, siis vahest järgmise nädala alguses suudavad veel rünnata. Teine võimalus on koondada kõik reservid Põhja-Donbassi piirkonda ja üritada pealetungi seal pikemalt püsti hoida. Kindlasti jõuab venemaa lähinädalal punkti, kus on vaja leida suuremas koguses reservüksuseid. Üldmobilisatsioon seda ei lahendaks, seega ei maksa 9.mai kõnes seda ka oodata. Küll aga on võimalik intensiivistada reservistide värbamist ja mis kõige tõenäolisem- ajateenijate senisest massilisemat kasutamist.

Me ei saanud neid saata niisama. Kui sa ostad Saksamaalt tanki, siis ei saa seda niisama Soomele anda, sest soomel on vaja tanki ja meil raha, Saksamaa nõusolek peab olema.
Viimased kuulujutuna levinud paari patrullkaatri ja Admiral Makarov'i põhjamineku teema võib olla suht otseses suhtes meie poolt ostetud ja siis abina edasi antud Iisraeli nõusolekul relvadega kusjuures. Ma pole nüüd paar päeva asja jälginud, et kas kuulujutud tõele ka vastavad või oli lihtsalt SEPKA elik kuulujutt.

Igor Taro kirjutab:
UKRAINA PÄEVIK 7.05: Venemaa on suurendanud raketilööke Odessa pihta, ilmselt vastuseks ukrainlaste viimaste päevade tegevusele Mustal merel. Kõige pealetungiohtlikumaks lõiguks peab Ukraina peastaap Severodonetski operatiivsuunda, koos Lõmaniga. Mujal on vene okupandid edukalt seisatud, käib küll mõlemapoolne üks-teise sidumine kaudtulega - ukrainlased on saanud mõned olulised tabamused okupantide varustuse ja logistika häirimiseks.
Vene okupatsioonijõudue kaotused Ukraina peastaabi andmeil on järgmised: ründajaid 25100 (+200), tanke 1122 (+12), soomukeid 2713 (+27), suurtükke 509 (+7), raketiheitjaid 172 (+1), õhutõrjesüsteemid 84 (+1), lennukeid 199, helikoptereid 155, droone 341 (+17). Droonide hulk on seekord muljetavaldav - kas siis venelased kasutavad neid niipalju intensiivsemalt või on ukrainlaste vilumus nende allatoomiseks suurenenud, või hoopis mõlemat.
1) Harkivi kandis jätkavad ukraina väed pealetungitegevuste arendamist. Hetkel on sihikule võetud Harkivist põhja poole jäävate alade vabastamine, kuna teistes suundades vastast kas pole või on ta lükatud juba piisavalt kaugele, et tavapärane suurtükituli ei ulatuks linnani.
Vene okupandid on rakendanud ka vastumeetmeid - lasknud Harkivist kagusse viival maanteel Tsõrkunõ-Ruski Tiški vahel õhku kolm maanteesilda, samuti said ukraina väed endale kaela raketilöögi. Varem olid vene okupandid Belgorodi oblastisse piiri äärde toonud kahe divisjoni jagu Iskanderi raketisüsteeme.
Paraku raketilööke jagus veel ka Harkivist läände - mingil põhjusel jäi ette Bogoduhhivi asula, mis on kogu rindest üpris kaugel. Ja tabamuse sai Hrõhorõ Skovoroda kirjandusmuuseum Skovorodovka külas - see polnud kindlasti juhuslik tabamus, kuna tegu on eraldiseisva kultuuriloolise objektiga, üks muuseumi valvur sai vigastada.
Harkivist loodes sajakonna kilomeetri kaugusel Sumõ lähedal oli järjekordne piiriintsident, mille käigus vene lennukid lasid õhk-maa tüüpi rakettidega piiriäärseid asulaid.
2) Izjumi kandis oleks uudiste järgi võrreldes nädala-paari taguse perioodiga justkui puhkuste-aeg, aga tegelikkuses käib seal pikemat aega suurtüki-duellide jada. Lõppeva päeva jooksul proovisid venelased pealetungi Virnopillya asulale ning selle järgi tundub, et nende ründeulatus pole enam Barvinkovele nii lähedal kui varem. Võib oletada, et aktiivsem pealetungilaine sai seal kõrgema taseme staapide hävitamisega otsa. Enne edenesid vene okupandid seal kolmes suunas korraga, nüüd on ainult tagasihoidlikud katsetused ühes.
3) Severodonetski operatiivsuunal on tõenäoliselt suurem ründevõimekus vene okupantidel veel säilinud, kuna nad on seal aktiivsemad manöövreid katsetama. Viimati prooviti taas liikudad Lõmani peale loodest ja hõivata Aleksandrovkat, kuid taas tulemuseta. Rubižne on samas seisus, mis eelneval päevalgi, kuid Vojevodivkasse Rubižne ja Severodonetski vahel on vene okupandid nüüdseks sisse pressinud, jõudmata küll veel nendevahelise ühendusteeni. Lõssõtšanski poolne lõunasuund on hetkel samas seisus, mis varemgi. Seega tundub, et Severodonetski vahetus läheduses on vene okupantidel õnnestunud koondada tugevam löögiüksus, mis on ainsana edasi liikunud.
Miks on seda nii oluliseks peetud, on Luganski oblasti hõivamise soov, millest on okupantidel puudu veel "koerasaba" ehk 20%. Seda tuleb neil ka praeguse "edu" juures väga väikeste tükikeste kaupa võtta ja maipühade lõpuks ühele poole kindlasti ei jõua. Lisaks on seal suur osa linnastust, kus võitlemine on raske ja vaevaline. Isegi siis, kui Ukraina sinna märkimisväärseid reserve juurde ei saadaks, kulub sellise ala hõivamiseks palju nädalaid ja tegelikult peavad ka ründajate reservid pidevalt täienema. Suund on ohtlik, kui prognoos mitte üleliia pessimistlik, eelkõige ülesande raskuse tõttu.
4) Popasna rusudes kanalad peavad linna läänepoolses osas veel vastu - okupandid on hõivanud hinannguliselt pool sellest linnast ja seis pole eelmisest päevast alates muutunud. Ei saa veel Öelda, et Popasna oleks okupeeritud, sest lahingud käivad. Ja lõppkokkuvõttes ei jää seal ilmselt ehitistest suurt midagi järele.
Kogu Donbassi rinde ulatuses jätkusid tulelöögid - tavapärased Niu-Jork, Avdiivka, Marjinka ja kõik, mis sinna vahele jäi.
Ukraina vägi andis tulelöögi Donetski peamise raudteesõlme Jasinuvata pihta. Eesmärgiks olevat olnud justkui häirida logistikat, kuid pole päris selge, kui palju ja milleks seda rindele väga lähedal asuvat raudteesõlme vene armee kasutas. Loogiline olnuks tegutseda rindest pisut eemal.
5) Mariupolis leidis kinnitust eile tankitõrje granaadi tule alla jäänud sõidukis viibijate hukkumine - seal oli nii tsiviilisikuid, kui Azovi võitlejaid, kes aitasid neid välja vedada. Ukraina pool märgib, et praegu kasutatakse tsiviilisikute väljatoomisel signaalmeetmena valget lippu, kuid vene propaganda on hakanud seda ära kasutama Azovi allaandmise tõestusena. Ukraina riigijuhid on seisukohal, et humanitaarkoridori võimalusega inimeste hävitamine tehases teeb Venemaaga kõnelustele lõpu. Selle vältimiseks kaasatakse kõigi rahusvahelisi diplomaatiavõimalusi. Paraku tundub, et Putini jaoks on Azovstali kaitsjate füüsiline hävitamine omaette eesmärk.
6) Vene okupantide üksused on proovinud Zaporižžja operatiivsuunal rünnata Poltavkat, Guljaipolest ida pool, kuid löödi tagasi. Ukrainlased seevastu korraldasid tulelöögi Guljaipolest lõunas Pologi asulale ning sundisid vene okupante sealt lahkuma.
7) Hersoni linn on endiselt lukus, kuna spekuleeritakse mingi pseudoreferendumi teemal ning sellest, et Putin kuulutab Hersoni oblasti ühendatuks teiste Venemaa poolt okupeeritud territooriumidega.
Põhjas Krivõi Rigi suunal lasevad vene okupandid ukraina positsioonide pihta suurtükkidest või raketiheitjatest. Snihurivkast lõunas suutsid ukrainlased hävitada okupantide koondamisalal kuni paarkümmend ühikut tehnikat ja korraliku koguse moona.
8 ) Odessa piirkond sai seekord neli raketirünnakut, mille venelased viisid läbi strateegiliste pommituslennukite abil, ilmselt Kaspia mere piirkonnast.
Ukraina pool on teatanud veel ühe aluse - Serna-tüüpi dessantkaatri hävitamisest Bayraktari abil. Tegu on ligi 100 dessantväelase või soomustehnika maandamiseks kohandamata rannikule mõeldud veesõidukiga. Ukraina kaitseministeerium märkis sarkastiliselt, et Musta mere laevastiku 9. mai paraad toimub seekord Ussisaare lähistel merepõhjas. Omamata ise sõjalaevastikku on Ukraina suutnud Venemaa võimekust Mustal merel oluliselt kärpida ning näidanud nii valmisolekut kui suutlikkust lööma tagasi igasugused katsed rünnata Odessa piirkonda merelt.
Aitäh Igor!

Teet Kalmus kirjutab:
Ülevaade Ukrainaga seotud sündmustest (08.05).
Ukraina armee jaoks kõige positiivsemad uudised tulevad Harkivi juurest, kus põhja suunal on võetud tagasi külasid, mis olid Venemaa okupatsiooni all sõja algusest saadik. Kus oli selge suund Venemaa võimu põlistamisele, aga nüüd järsku see kõik kadus ning seoses sellega arreteeriti ka kaks kollaboranti, kes olid hakanud aktiivselt koostööd tegema okupatsioonivõimudega ning nüüd ähvardab neid riigireetmise eest kuni 15 aastane vabadusekaotus.
Ukraina amee edu selles piirkonnas ärritas ka politoloog Sergei Markovit, kes kirjutas, et kuigi Ukraina armee sõjaline edu seal piirkonnas on lokaalne, on sellel ometi laiem psühholoogiline mõju ka teistele okupeeritud piirkondadele, sest inimesed näevad, et Venemaa kohalolek ei ole sugugi nii kindel kui Venemaa ise armastab rääkida ning koostööle minek võib lõppeda pikaajalise vangistusega. Ka võivat see julgustada teistes okupeeritud piirkondades inimestel jätkama võitlust uue võimu vastu. Võib juhtuda, et lähipäevil jõuab Ukraina armee seal Venemaa piirini välja.
Ukraina armee tegi ka vasturünnaku Izjumi piirkonnas, aga selle eesmärgiks oli pigem häirida vaenlase väegrupeeringu valmistumist uueks suuremaks pealetungiks. Kuigi Izjumi juurde on koondatud 22 pataljon-taktikalist gruppi (PTG), on seal palju sõdureid, kes käisid läbi ka esimese faasi Kiievi suunal ning neil on motivatsioon pealetungidele minna pehmelt öeldes väike.
Ukraina jaoks kõige keerulisem seis on kolmnurgas Izjum-Severodonetsk-Kramatorsk, kus Rubižne juures on pikalt toimunud rasked lahingud ning kuuldavasti on Venemaa liigutamas sinna Izjumist juurde kaks PTG-d lisaks. Ei ole välistatud, et väga suurte kaotuste hinnaga suudab Venemaa seal natuke maad juurde okupeerida. Ukraina jaoks kõige keerukam koht hetkel, lisaks Mariupolile. Popasna äravõtmist on Venemaa meedia kuulutanud nüüd vist juba seitse korda, aga reaalsus on teine. Samas olevat Popasna juba sisuliselt maa pealt pühitud, nii et ühel hetkel saab olema keeruline lageda maa peal kaitsetegevust jätkata.
Mariupolis on Azovstalist tänase info kohaselt välja toodud tsiviilisikuid neli korda. Igal korral on seal ka Azovi polgu võitlejad olnud valge lipuga, et näidata antud kontekstis tsiviilisikute väljatoomist, aga muidugi demonstreerib Venemaa neid olukordi oma meediakanalites kui Azovi allaandmist, millest me tänasel päeval siiski veel rääkida ei saa. Kui maa peal on Venemaa armeel isegi kuidagi võimalik kontroll saavutada, siis kitsastes katakombides maa all saab edu tulla ainult suurte kaotuste hinnaga, samas kui väidetavalt on Venemaa sinna jätnud ainult kaks PTG-d.
Mariupoli elanikud peavad nüüd ette näitama korraga kahte paberit, kui nad linnas tänavatel liikuda tahavad - esiteks tõend filtratsiooni läbimise kohta ja teiseks tõend, mis lubab neid tänavale tulla. Täiesti purustatud linnas leidsid okupandid kaks töötavat bussi ja nad avasid rusude vahel ka kaks bussiliini, mis pidavat näitama, et elu linnas toimib. Olukorras, kus majad on purustatud ja inimesed elavad kohutavates tingimustes, olles kaotanud kõik. Russki mir on kohal!
Lõuna pool on olukord enam-vähem stabiilne, kummalgi poolel ei ole jõudu suuremaid pealetunge korraldada. Ukraina on edukalt tegutsenud Ussisaare juures Bayraktaridega ning aktiivsus on mõistetav - Odessa turvalisuse huvides ei tohi lasta Venemaa armeel seal saarel korralikku, suure katvusega õhukaitsesüsteemi üles ehitada. Nii õnnestus Ukrainal viimati hävitada saarele just toodud õhukaitsesüsteemid Tor, lisaks väike dessantlaev, partullkaatrid, saarel asuvad laod ja infrastruktuuriobjektid. Vahepeal palju kõlapinda leidnud jutt fregatt "Admiral Makarov" ründamisest Neptun rakettidega ei ole minu teada tänase päevani kinnitust leidnud. Ja Bayraktaridega seoses võib välja tuua selle, et vahepeal videosid nende tegevusest ei levitatud ja siin ei teagi, et kas soovis Türgi läbirääkimiste vahendamise ajal neid mitte näidata või oli vahepeal neid Ukrainal vähe järgi jäänud, aga peale hiljutise uue saadetise saabumist on need droonid Musta mere piirkonnas pidevalt pildil.
Kui juba jutt relvadele läks, siis jätkan samal lainel. Meediasse on ilmunud esimene video, kus näidatakse tapjadrooni Switchblade 300 kasutamist reaalses elus, kus droon lendab Venemaa armee sõdurite hulka, tappes ühe ja vigastades mitmeid. USA kogemus Afganistanist ütleb, et selle väikese drooni puhul on psühholoogiline aspekt isegi olulisem kui sõjaline - sõdurid ei saa enam mitte kuskil välioludes vabamalt tunda, isegi kehaliste vajaduste rahuldamise puhul saab parafraseerida tuntud Eesti ütlust - "S...tu ruttu, droon tuleb!". See hakkab psüühikale, sest surm võib nüüd saabuda igal hetkel, ilma igasuguse hoiatuseta. Selgus ka natuke lisainfot droonide Phoenix Ghost kohta, mis olevat sisuliselt pikendatud lennuajaga Switchblade 600 tapjadroonid, mis suutvat lennata kuni kaks tundi õhus ning samaaegselt tuld juhtida ning vajadusel ka rünnata tanke ,suurtükke, mitmikraketiheitjaid või muud soomustatud või soomustamata tehnikat.
Ukraina pürgis omal käel ka varem NATO suunas ja nii arendasid nad välja uue haubitsa, mis sai nimeks Bogdan, millel oli NATO standardile vastav kaliiber 155mm, aga puudus laskemoon. Neil on olemas täpselt üks selline haubits, mis saadeti lahingutegevusse, sest nüüd laskemoona jagub. Raskel ajal abiks ikka.
Ukraina on suurtes kogustes alla tulistanud Venemaa tehnoloogiliselt küllaltki algelisi droone Orlan-10, aga nüüd trehvas allalastute hulka selliseid, mis on palju väärtuslikumad. Väliselt Orlanide sarnased, oli neil peal keerukas 12 kaameraga süsteem, mis võimaldas luua panoraampilti. Sellise süsteemi hinnaks on väidetavalt rohkem kui 50000 dollarit ning sellised droonid ei ole Venemaa armee tavakasutuses, see on kas luure või erivägede rida. Nüüd on Ukraina juurde saamas USA-st spetsiaalset varustust, millega pidavat veelgi kergem olema vaenlase droone maha võtta, loodame, et nii ka läheb.
Nn rahvavabariigi territooriumil Makeejevkas süttis peale plahvatust suur kütusehoidla ning nüüd on olemas ka video, mille põhjal eksperdid pakuvad, et Ukraina ründas brittidelt saadud raketiga Brimstone ning tegi seda vägagi edukalt.
Venemaa pidi Süüriast ära tooma oma vägesid suurusjärgus 6000-11000 meest, seega asjad on nii hapud, et Venemaa on sunnitud riskima oma viimase aja suurima geopoliitilise edu mahamängimisega, samas Ukrainas see väekontingent eriti midagi ei muudaks ja eks ole nende sõdurite sealt äratoomine koos tehnikaga keeruline ülesanne, sest Türgi on sõjalaevadele läbipääsu Musta merre sulgenud.
Omaltpoolt soovin kõigile emadele kena emadepäeva ja minu poolt järgmine ülevaade homme, esmaspäeval.
Au Ukrainale!

Vene politoloogid kommenteerivad Postimehes (07.05.2022):
"Tugevast propagandast hoolimata saavad Venemaal paljud aru, et sõda on Venemaale pikemas perspektiivis katastroof ning et see hävitab mitme põlvkonna tuleviku. Kuid teadmine, et ollakse maailmast ära lõigatud ning võimetud midagi muutma, võib nii eliiti kui ka masse panna Putini tegevust tugevamalt toetama. Mugav on olla peavoolus ja toetada neid, kellel on võim. Töötab ka eneseõigustuse motiiv."
"Praegu on avalikku protesti Putini režiimi vastu Venemaal raske ette kujutada. Totaalne hirm kammitseb nii eliiti kui ka rahvast. Vene inimese jaoks võrdub praegu protestima minek üheselt tema eluplaanide purustamisega: halvimal juhul ootab teda vangla, parimal juhul töölt vallandamine. Protest võib sõja jätkudes võtta hoopis teistsuguse, vaikiva kuju ... Võimalik, et käiku läheb juba nõukogude ajast tuntud sabotaaži moodi tegevus, näiteks oma kohustuste täitmine ilma erilise entusiasmita, silmakirjalikkus, kõrvale hoidmine. Sa ei protesteeri, aga sa ei osale ka milleski."
"Mulle tundub üha rohkem, et esimest korda kogu oma presidendiks olemise jooksul on Putin mõistnud, et ta on teinud vea. See mitte ainult ei muuda tema tegevust, vaid aja jooksul see muudab ka avalikku arvamust ...
Kui okupeerime Ukraina, siis mida me teeme kõigi nende varemetes linnadega? Milleks Venemaale need purustatud linnad? Need on meie valitsemise all ja mis edasi? Kas hakkame kulutama nende taastamisele, kui meil endil on selline vaesus? See on ju täielik mõttetus: algul ise hävitad ja siis ise taastad. See võit jagatakse ju nulliga. Võitu pole.
Vaat sellepärast ma arvan, et Putinil on kuraas kadunud ... Poliitilises ja isiklikus mõttes on ta suremas. Kõik see tema tegevus, need on sureva inimese teod ...
Lihtsad inimesed on aga ära lollitatud. Kui neile hakatakse telekast üks päev rääkima täpselt vastupidist asja, siis nad hakkavad samamoodi seda uskuma ... Kui balanss kaldub Putini vastu, siis nad kõik meelestuvad sõja vastu. See toimub väga kiiresti. Nagu toimus Nõukogude Liidu lõpus. Kõik olid vait, aga äkitselt tulid kõik tänavale. 80 protsenti (Putini toetust) on jama, see pole tõsi. Heal juhul 40 protsenti toetab."

Milline pühendumus religioonile. Olgu selleks religiooniks siis jumal või sõda.
https://f10.pmo.ee/LNIO63aqJ4gV6VibCeiGMogPZyY=/fit-in/1980x
1980/filters:no_upscale()/nginx/o/2022/05/09/14538381t1h7075
.jpg

Eriti hea on see calvinklein koos laigulisusega.
https://f12.pmo.ee/fEm3qQUBynBA4esXIIu8txTCXV4=/fit-in/1980x
1980/filters:no_upscale()/nginx/o/2022/05/09/14538397t1he0e4
.jpg
https://www.postimees.ee/7518108/pronkssodur-kattub-nelkideg
a?gallery=314988&image=14538397

Muudetud 09.05.22 11:47

Ma ei ületähtsustaks seda pronkssõduri asja. Nende inimeste esivanemad sõdisid (ja väga paljud ka langesid, kusjuures nendest omakorda väga paljud on maetud kst kuhu, kui üldse on maetud) sellel poolel keda sümboliseerib see pronkssõdur.
Päris selge on see, et nad ei hakka mitte kunagi (ja miks peakski) mälestama omakseid vabadussõja või mõne muu meie monumendi juures :-)
Ja mul on eestlasena häbi rahvuskaaslaste pärast, kes neid sellepärast halvustavad!
Need inimesed, kes viivad pronkssõduri juurde lilli ei sõdi Ukrainlas ukrainlaste vastu!

Nii ja naa, ei saa unustada, et pronksõduri pärast läks suuremat sorti mölluks siin maal nii füüsilisel kui ka virtuaalsel tasandil ja peaaegu oli ettekääne VF'l tulla siia "oma rahvast" "vabastama". Seetõttu on sellel kujukesel ka teatud tooni negatiivne maik küljes.
Täna paraadil olnud välja sirutatud kaeltega noorsandid ka ei sõdi UA's, kindlasti seal võõra riigi territooriumil kaevikus pesitsevad tegelased on sama õnnelikud ja rõõmsad kui need marssivad tegelased.

Enamike lillepanijate vanus on selline, et isa või ema sündisid peale sõda ja vanaema-vanaisa võisid olla ükskõik kus, aga mitte kaevikus. Mõni üksik 80+ inimene ehk kvalifitseerub sõjaga seotud inimesena, aga palju neidki enam järgi. Kui see oleks tõsine sõjas hukkunute mälestamine, käidaks seal üle eesti kohal, võetakse töö juurest vaba päev, aga tegelikkuses on esindatud vaid mõned lasnagorski elanikud. Juba selliste vormide kandmine näitab, et näidatakse meelsust, mitte ei kurvastata lahkunute pärast. Ma küll pole spetsialist ja ei saa aru, mida kõik need varrukaembleemid ja pagunid tähendasid, aga natukene vorme näinud inimesena tundus see pigem karikatuursena.

Mida sellistega teha- tema kodumaa on idapiiri taga täitsa olemas ja keegi ei keela tal sinna minna, aga ta miskipärast ei saa aru, kus ta kodumaa asub.
https://www.postimees.ee/7518437/fotod-andke-mulle-tagasi-mu
-kodumaa-pronkssoduri-juurde-tulnud-plakatiga-naine-viidi-ja
oskonda

See pronkspoiss pole kuidagi UA sõjaga seotud hetkel tegelt.
See naisterahvas on juba natukene vanemat klassi tegelane, kellel omad põhimõtted lihasmälusse sisse kulunud, lootus ja pigem eesmärk oleks noorem generatsioon integreerida ja siis loota, et assimileerimine õnnestuks. Seda ei saavuta aga kohe kindlasti siunamise, nina alla hõõrumise ja inimesele sisse kulunud kommete maha tegemisega. Täpselt nagu ei suuda lapiku maa tegelast ümber veenda ega vaktsiinivastast panna teistmoodi käituma jne jne. Pehmelt tuleb läheneda (minul seda kannatust pole, siinkohal olen aind teoorias kõva).

Muudetud 09.05.22 14:36

Igor Taro kirjutab:
UKRAINA PÄEVIK 8.05: tundub, et oma suurpäevaks pole seltsimees Putinil vene rahvale ette näidata ühtki "erioperatsiooni" reaalset tulemust. Kindlasti saavad kõned olema bravuurikad ja ähvardavad, kuid Ukrainas keegi väga ei karda enam. Olukord rinnetel on sedavõrd stabiliseerunud, et vene okupantidel on jäänud veel kolm-neli suunda, kus nad suudavad pealetungitegevusi arendada, kusjuures need kõik asuvad ühel operatiivsuunal Severodonetskis. Mujal piirdub tegevus suurtükitule ja raketilöökidega. Merel mõjutavad viimasel ajal olukorda enam ukrainlased, kuigi neil pole isegi oma sõjalaevastikku.
Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmeil olid päeva alguse seisuga järgmised - seltsimehi 25500 (+400), tanke 1130 (+8), soomukeid 2741 (+28), suurtükke 509, raketiheitjaid 179 (+7), õhutõrjesüsteeme 86 (+2), lennukeid 199, helikoptereid 156 (+1), laevu-kaatreid 12 (+1), droone 360 (+19).
1) Kumbki osapoole ei üritanud Harkivi ümbruses rünnata. Ukrainlased hoiavad käes hiljuti vabastatud alasid ja vene okupandid rakendavad nende pihta suurtükituld. Peamised tulelöögid olid Harkivi-Belgorodi maantee ümbruse küladesse, kus on ukraina vägede positsioonid ning üks sihtkoht oli taas Harkivist läänes asuv Bogoduhhiv - ilmselt on seal mingi juhtimispunkt, või arvavad seda vene okupandid.
Vene armee ei jätnud Harkivi ümbruse asulaid vabatahtlikult ega planeeritult. Sellele viitab täiendava üksuse lisamine Belgorodi oblasti reorg-i alalt Harkivi suunale, et tugevdada vastupanu. Vaevalt, et see seal midagi enam muudab. Küsimus ainult selles, kas ukrainlased peatuvad riigipiiril - sõltub ilmselt, mis sealtpoolt ohustab ja millised võimalused avanevad Izjumi operatiivsuuna tagalatoetuse häirimiseks.
2) Izjumi suunal polnud ühki uudistesse jõudnud pealetungikatsetust. See tähendab, et ukrainlastel õnnestus pealetung Velyka Komyšuvahha ja otse Barvinkove suunal kindlalt seisata. Samuti on vene okupandid juba ammu loobunud mõttest liikuda otse Harkivi-Slovjanski maanteed pidi. Võimalik, et Zabavne piirkonnas Izjumist 5 km põhja poole läks sõjatehnika parkimisplatsil midagi eepiliselt põlema, sähvides ja paukudes. Ukrainlaste taktika on olnud pidurdada vastase pealetunge ning lüüa tema tagalasse suurtükkidega, et hävitada tehnikat, moona ja varustust. Asukoht on samuti loogiline. Belgorodi oblastist kahe PTG (pataljoni taktikalise grupi) juurdeandmine ei muuda seal tõenäoliselt taas midagi kardinaalselt. Kui nad peaks seal midagi asendama, siis umbes 4-5 päeva pärast jõutakse senise kaotuste tempo juures tagasi endisesse olukorda.
3) Severodonetski operatiivsuund on hetkeseisuga ainus, kus vene okupantidel on veel säilinud võime reaalselt maastiku pealetungimanöövreid ellu viia.
Lõmani suunal on nad proovinud edeneda loodekoridoris, liikudes korraga Oskili veehoidla poolt Aleksandrovka ja põhjast Šandryholove suunal. Esimesel juhul eduta, teisel juhul võimalik, et suutsid Šandryholove asula põhjapoolses otsas kanda kinnitada. Pean tunnistama, et eeldasin kirde-kagu suundades ümberpiiratud Lõmani loovutamist varem - üsna pea pärast sildade õhkimist. Ilmselt pole vene okupantide tegevus siiani piisavalt ähvardav, et seda pole tehtud ja lastakse neil seal tee peal "praadida". Ukraina armee üldiselt ei mõõda oma võite hõivatud kilomeetrite järgi, vaid nende KPI-d seonduvad ilmselt rohkem vastasele tekitatud kahjude, säästetud enda elude ja olulistest sihtkohtadest okupantide eemalehoidmise päevadega. Kui selline tulemuskaart aluseks võtta, siis paistab kogu eelnev tegevus üsna loogiline ja selle järgi saab eeldada ka edasisi arenguid. Lahinguid peetakse seal, kus see on otstarbekas ja seni, kui see on ratsionaalne.
Järgmine koht, kus vene okupandid on midagi üritanud asub Lõmanist ca 35 km ida pool - Bilogorivka asula juures proovisid nad luua tingimusi jõe ületamiseks. Ukrainlased olevat seal kahjustanud või hõivanud 3 sillamasinat, insenerimasina, amfiibsõidugi ja soomuki. Õhtupoole tuli sõjadministratsiooni juhilt teade, et mingi sild saadi siiski püsti ning ukrainlased proovivad seda hävitada, vene okupandid samas murda vastaskaldale. Rasked lahingud.
Sealt jõge ületades saaksid okupandid liikuda Severodonetski ja Rubižne kaitsjate tagalasse. Võib eeldada, et seda ei saa ukrainlased niisama lihtsalt lubada.
Severodonetski ja Rubižne vahetus läheduses on muutusteta. Palju räiget pommitamist tsiviilsektoris - tegutsev koolimaja pommivarjendiga, kus võib olla hukkunud 60 inimest; Lõssõtšanski naftatöötlemistehas, mida ei saa suurtükitule tõttu kustutada jne.
4) Eile hilisõhtul teatasid kohalikud võimud Popasnast taandumisest. Lahingud kanduvad Popasna-Bahmuti maanteele. Seda väikest asulat ründasid vene okupatsioonijõud 74 päeva, alates "erioperatsiooni" alustamisest, kuigi rindeasulaks oli ta alates 2014. aastast. Sinna on Venemaa pannud meeletu ressursi, kuid ühe asula hõivamine ei lahenda iseenesest veel midagi.
Mujalt Donbassi rindel käis, nagu ikka, aktiivne tuletegevus ja kõik rindeasulad said kõvasti pihta.
Okupatsiooni all olevas Gorlovkas paistab olevat paar suurt tulekahju.
Marjinka suunda on vene okupandid üritanud täiendada rünnakutega lõunas asuvale Novomihhailovkale. Sellest ei tulnud midagi välja.
Kontaktvõitlus toimub Pavlovka asulas, Vugledarist lõunas.
5) Azovstali kaitsjad Mariupolis on pidanud maha pressikonverentsi, et näidata, et mõned neist on endiselt elus ja terved. Üks oluline sõnum sealt, et Azovi pataljon ei saa tegelikult sajaprotsendilise kindlusega väita, et kõik tsiviilisikud on tehasest lahkunud. Nimelt, pataljoni võitlejad on oma positsioonid ja tegevuse sättinud tsiviilisikute varjenditest eemal ning mõned neist on saanud tihedate pommitamistega nii palju tabamusi, et pole ülevaadet kõigest, mis kusagil rusude all või taga võib olla.
Ja muidugi iseensest see fakt, et nad pole siiani alla andnud ja saavad välismaailmaga suhelda, on märkimisväärne. Ukraina õigeusu kiriku pea on saatnud seltsimees Putinile kirja, üritades rõhuda kristlikele väärtustele, koos palvega võimaldada kõigi inimeste väljapääs Azovstalist kas otse Ukraina territooriumile või läbi kolmanda riigi. Türgi on näiteks pakkunud vahendust laevade abil meritsi, mis oleks tehniliselt ka võimalik. Üldiselt ei peeta Putini poolt sellist sammu tõenäoliseks, kuna alles kuu aega tagasi üritas ta televiisori vahendusel kogu maailma petta väitega, et Azovstali vallutamist ei toimu.
6) Zaporižžja rindel on olukord oluliste muutusteta. Tulelöögid vene okupantide poolt Guljaipole, Orihhovi, Kamyanske kandis. Ehk nende peamised huvipunktid, kus pole siiani õnnestunud edeneda. Natuke infomüra on seal tekkinud sellest, et Zaporižžja administratsioon avaldas arvamust, et venelaste kaotuste statistika piirkonnas kõneleb ukrainlaste edukast vastupanutegevusest. Sellest arendas keegi edasi sõnumi, et ukrainlased on asunud edukale vastupealetungile, mis pole siiski sama.
7) Hersoni piirkonas oluliste muutusteta. Mingi umbmäärane sõnum plahvatusest Hersoni ja Mõkolaivi vahel. Küllap oli see klišeeks muutunud hooletu suitsetamine. Vene okupandid keskenduvad hetkel olemasolevate positsioonide hoidmisele ja kindlustamisele. Velyka Oleksandrivka kandis olevat kasutatud lennuväge - see on koht, kus ukrainlased on varem vägevalt pommitanud okupantide moonaladusid ja tagalakolonne. Võimalik, et see oli eesmärgiga hävitada ukrainlaste kaudtuleüksusi. Õhuluuret droonidega on seal igatahes kõvasti tehtud.
8 ) Odessa piirkond on saanud rakettidega viimastel päevadel kõvasti pihta - elumajad ja puhkekodud, lennuvälja maandumisrada ja lennujuhtimistorn, põllumajandusettevõte jne. Ilmselt on see vastuseks kõigile neile tegevustele, mida Odessa kaitsjad on suutnud siiani vene okupantide tõrjumiseks teha.
Ussisaare piirkonnas jälle toimus - kõigepealt lasi Bayraktar seal ära õhukaitsesüsteemi, seejärel lendasid Ukraina lennukid üle, hävitades väiksema dessandialuse ning lõpuks tegi Bayraktar veel kolm lööki - kõigepealt helikopterile ja siis Raptor-klassi kiirkaatritele. Isegi kui mõne päeva eest uudistest läbi käinud fregati põhjalaskmine pole õnnestunud (võimalik, et tabati, aga mitte hävitavalt), on vene okupantide omavolitsemine Musta mere loodesektoris saanud korralike lööke. Ainuüksi need kaks päeva on viinud vene okupatsiooniarmee elavjõudude realt roodujagu seltsimehi.
G7 kohtumise üks oluline sõnum on, et saksa-vene sobingu kordust ei tule. Maailma juhtivad tööstusriigid on pühendunud Ukraina abistamisele ning Putini alistamisele. Embargo tuleb, tegeletakse detailidega.
USA taastab saatkonnatöö Kiievis. See on märk. Samuti palju märke on välidelegatsioonide ja riigijuhtide visiitides Kiievis, mis toimuvad päevast päeva ja nii Ukraina presidendi administratsiooni koridorid on umbes. Liitlased toimetavad usinalt.
Aitäh Igor!

No kaldume 9. maiga seoses natukene teemast kõrvale jah, aga pole mõtet ka eraldi teemat tekitada. Lihtsalt selline kivipäisus paneb ühest küljest imestama ja teisest küljest arusaadavalt noogutama- sellised nad on. Üks püha viha täis tegelane istub punkris ja dirigeerib sõda, teised sarnased ka ei suuda mõista, et maailm on muutunud ja kui muutusi ei talu, on ida pool sind ootamas see muutustevaba riik.

Teet Kalmus kirjutab:

Ülevaade Ukrainaga seotud sündmustest (09.05). Kommentaaride osasse panen ISW lingi, kuskohast saab põhjalikuma ülevaate rinnetel toimuvast koos kaartidega.
Tänase päeva ehk kõige olulisemad sündmused toimuvad Moskvas, kus Venemaa president oma kõnes peaks andma indikatsioonid, kuhu tema juhtimisel on Venemaa selles sõjas suundumas. Kaotust ta pole võimeline tunnistama, seega on pigem küsimus, et kuidas Venemaa jätkab. Tänasel päeval on selge, et olemasoleva väekontingendiga on väga keerukas Donbassis kõiki Putini poolt seatud eesmärke täita ja nagu tõdeti lausa Venemaa televisiooni ühes propagandasaates - mobilisatsioon ei lahenda Venemaa probleeme selles sõjas - moodsa tehnika nappust, kõrge professionaalse tasemega sõjameeste nappust. Üle riigi meelitatakse inimesi lepingute alusel sõdima tulema ning riigi vaesemates piirkondades on see hea pakkumine, sest palk on kordades kõrgem kui kohapeal saadav, aga nii lisanduvad tuhanded inimesed ei muuda suures plaanis pilti, lisaks võtab neil palju aega, et nö lahinguvõimelisteks saada.
Süüriast võib sõjaväelasi ära tuua, aga nad tuleksid ilma rasketehnikata. Ei ole välistatud, et Putin üritab Süüriast vägede äratoomise läbi valla päästa uue humanitaarkriisi, mis päädiks ka sealt uue migratsioonilainega Euroopa suunas. Ju siis on Venemaal mõistetud, et uues majanduslikus reaalsuses pole neil lähiaastatel enam võimalik sellisel kujul oma geopoliitilisi ambitsioone maailmas realiseerida. Samas põhinevad need Süüriast vägede äraviimise jutud Israeli luure andmetel, eks paistab, kas see kõik ka realiseerub, aga selles mõttes on loogika olemas, et see on üks viimaseid kohti, kuskohast oleks Venemaal võimalik küllaltki kiirelt tuua toimivaid sõjaväeüksusi Ukrainasse.
Rinnetel oli Venemaa kõige aktiivsem Severodonetski juures ning lahingute raskuspunkt ongi lähinädalatel suure tõenäosusega just see piirkond, sest hoolimata suurtest pingutustest kogu rinnete ulatuses on see üks väheseid kohti, kus Venemaa võib suurte kaotuste hinnaga midagi saavutada. Popasnest Ukraina taandus, aga see oli oodatav, sest seda asulat sisuliselt ei ole, kõik on rusudes.
Harkivist põhjas Ukraina uusi rünnakuid ette ei võtnud ning nad tegelesid tagasivõetud territooriumitel oma positsioonide tugevdamisega, et olla valmis tagasi tõrjuma Venemaa rünnakuid. Ukraina edasine edenemine Harkivist nii põhja kui ida suunas oleks väga oluline, sest see võimaldaks uute USA haubitsatega tõsiselt häirida Venemaa armee Belgorodi-Izjumi vahelist transporti. Täna teadaoleva info kohaselt on USA haubitsad M-777 osutunud tapvalt täpseteks ka suure vahemaa tagant tulistades ehk siis ongi realiseerumas see stsenaarium, millest varem räägiti - suurtükiduellides ei ole Venemaa lühema laskeulatusega haubitsatel USA omade vastu mingit võimalust. Harkivi kontekstis võib lisaks välja tuua selle aspekti, mis oli mitmete ekspertide arvates Venemaa armee Kiievi suunalt taandumise peamiseks põhjuseks - käes on nn zeljonka ehk siis puud on lehtedes ning riigi põhjaosa metsastes piirkondades on see ukrainlaste jaoks suureks eeliseks, sest väekontingendi väiksuse tõttu ei suuda Venemaa armee kõiki okupeeritud territooriume kontrollida.
Ussisaare ümber toimuv on äratanud palju tähelepanu. Võib ju küsida, et miks on see mõne jalgpalliväljaku suurune kivine saareke nii oluline? Asukoht. Ei ole juhus, et raketiristleja Moskva oli seal piirkonnas. Ei ole juhus, et NATO erinevad luurelennukid ja luuredroonid on seal aktiivsed. Sõjaväelised eksperdid on öelnud, et see, kelle käes on Ussisaared, see kontrollib ka teed Odessa sadamasse, lisaks on seal lähedal NATO liikmed Rumeenia ja Bulgaaria. Kui see saar oleks Venemaa käes, siis põhjustaks see probleeme nii Ukrainale kui NATO-le. Tänasel päeval on Ukraina suutnud seal Venemaa armee jalgealuse nii kuumaks kütta, et Venemaa kohalolek on küsitav ning sõjaliselt oleks mõlemal poolel väga raske seda avatud kivist platood kaitsta vaenlase rünnakute eest. Eks paistab, kas Venemaa veel üritab sinna garnisoni paigutada või loobub sellest plaanist.
Kuigi rasked lahingud käivad ning osades rindelõikudes on seis Ukraina jaoks väga keeruline, on mujal riigis vaikselt elu tagasi oma rööbastesse liikumas. Tõsi, see elu on teistsugune, nii on Ukrainas tõsine probleem näiteks mootorikütustega ning osades piirkondades on järjekorrad pikad ning ka kütuste hindasid on omajagu tõstetud. Lähimal ajal peaks USA Kiievis taasavama saatkonna ning seda peetakse väga oluliseks sündmuseks. Ukraina lääneosas kohtusid omavahel USA ja Ukraina presidentide abikaasad ja ehk loob see sündmus ka eelduseid USA presidendi külaskäiguks. Kiievi metroos andis kontserdi Bono. Täna kirjutab USA president alla dokumendile (The Ukraine Democracy Defense Lend-Lease Act), mis peaks Ukraina relvastamist veelgi kiirendama.
Au Ukrainale!
https://www.understandingwar.org/.../russian-offensive...

Igor Taro kirjutab

UKRAINA PÄEVIK 9.05: olulisemad arengud leidsid aset Ukraina rinnetel, mitte Moskvas. Sel ajal kui Putin ennastõigustavat kõnet pidas, peksid ukraina üksused vene okupante oma maalt vähehaaval välja, kuigi teatud lõikudes saab olukord olema lähipäevadel ilmselt üsna kriitiline. Vene okupantide ebaõnn Musta mere laevastikuga annab tunda Odessa massiivses ründamises rakettidega, linnas on palju purustusi ning süttis suur kaubanduskeskus.

Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmetel hommikuse seisuga - seltsimehi 25650 (+150), tanke 1145 (+15), soomukeid 2764 (+23), suurtükke 513 (+4), raketiheitjaid 185 (+6), õhutõrjesüsteeme 87 (+1), lennukeid 199, helikoptereid 158 (+2), droone 377 (+17). Seltsimehi ründajaid on hakatud nüüd lugema suurema täpsusega kui sadades.

1) Harkivi piirkonnas on ukraina üksused jätkanud venelaste poolt okupeeritud asulate vabastamist, okupantide vangi võtmist ning trofeetehnika korjamist. Ukraina üksused liikusid edasi põhja poole äsja võetud Starõi Saltivi poolt ning järgnevalt on vene okupatsiooniarmee välja pekstud asulatest Bairak, Zamuilivka, Verkhnii Saltiv and Rubižne (see on siis Harkivi oblasti Rubižne). Seega on ukrainlased jõudnud ka teise sillani, mille kaudu tulevikus ületada ida poole Donetsi jõgi, kus hakkabki vene ründajate Izjumi operatiivsuuna tagala. Siiski on tõenäoline, et kõigepealt keskendutakse kitsa piiriäärse riba puhastamisele, mis algab Harkivist põhjas Kazatšja Lopani asulast ning ulatub Donetsi jõeni - kümmekond kilomeetrit lai ja 50-60 kilomeetrit pikk.

2) Izjumi operatiivsuunal oli võrdlemisi vaikne. Velika Komyševahhast kagus lasti ära Orlan-10 droon. Väidetavalt üritavad vene okupantid sättida end valmis jätkuparaadiks Suligovka külast Nova Dmõtrivka ja Kurulka poole, et ühineda surematu polgu igaveste üksustega. Alles hiljuti oli see kogu "erioperatsiooni" teise faasi pealöögisuund, mis on pärst kindral Gerassimovi seiklusi täiesti välja surnud.

3) Hetkel on vene okupantide põhijõupingutus koondunud Severodonetski suunale, kus üritatakse haarata enda kontrolli alla Luganski oblasti järelejäänud territoorium. Selleks kõigepealt üritavad vene okupantid lõigata ära Rubižne-Severodonetski-Lõssõtšanski linnastu varustusteest, mis viib Bahmutisse.
Eilne räige pommirünnak koolile, kus on arvatavasti hukkunud 60 inimest, sealhulgas lapsed, polnud juhuslik. Pommid langesid Bilohorivka asulasse, kuhu vene okupandid üritasid luua sillapead, ületades Donetsi jõge Kreminna poolt. Võimalik, et selleks tehti mitu katset - eile panin kirja teate, et ukrainlased lõid ühe sillameeskonna laiali, kuid seejärel suutsid venelased siiski ühes kohas silla püsti ajada ning osa tehnikat liikus isegi üle Bilohorivka suunas. Ukraina armee lõi selle silla puruks, sealhulgas selle peal sõitnud masinad ning need, mis kaldal olid. Seejärel algas lahing Bilohorivkas. Paistab, et ukrainlased ei plaani seda manöövrit võimaldada.
Samaaegselt käis aktiivne pealetung Severodonetski-Rubižne vahel. Kui eile sisenseid vene okupandid suure hooga Vojevodivkasse, siis Ukraina armee rakendas seal reservi ja lõi nad sealt välja tagasi Šedrõševe suunal. Seega hetkel on vastulöögid olnud tõhusad ja püsivat läbimurret vene okupandid veel pole saavutanud.
Lääne pool, Donetsi jõe põhjakaldal jätkasid vene okupatsiooniväed pealetungi ka Lõmani suunas, kuid seal ei toimunud mingit edasiarendust. Rünnati Aleksandrovka ja Šandryholove suundadel ja positsioonid jäid samaks. Muidugi tähendaks Lõmani hõivaminte ja seal Donetsi Jõe foresseerimine potentsiaalselt sarnaseid probleeme nagu Bilohorivkast, peale selle, et sealt hakataks tungima Slovjanski poole.
Viimaste päevade arenguid ja edenemise vaadates jääb siiski mulje, et ukrainlaste vastupanu on piisavalt raju ja efektiivne, et vene okupantide edasiliikumine lihtsalt ei kulgeks.
Lõmani läänepoolse rünnakusuuna kohta oli huvitavat infot, et väidetavalt on osad vene okupantide üksused ületanud Oskili veehoidla ning suundunud tagasi Kupjanski poole ehk siis rindest eemale Izjumi tagalasse. Seda on täheldatud Borova ja Bohuslavka kandis, kuid mingeid suuri järeldusi ei saa veel teha - alati võib olla mingi planeeritud rotatsioon.

4) Popasna hõivamise üle juubeldavad vene propagandistid tähistavad peaaegu suure sõja võitu ja seotud on see ilmselt lootusega teha kiire edasitung Bahmutisse. Kogu Popasna plaan oli sellega seotud ning tähendaks Severodonetskile ka sisuliselt ümberpiiramist. Aga 2,5 kuud pidevat ründamist ja räigeid kaotusi Popasnas on arvatavasti sealse okupantide grupeeringu välja kurnanud. Lisaks ukrainlaste varasemad löögid nende tagalasse. Asula jäeti neile ning liiguti eelnevalt ettevalmistatud kaitsepositsioonidele. Popasna ise mingit väärtust ei kanna, küll on seda käsitletud venelaste poolt, kui strateegia seisukohast tähtsat punktis, mis võimaldaks edasi liikuda nii põhja kui lääne suunal.
Avdiivka sektoris on vene okupandid suutnud Verhnetoretskist pressida pisut Troitske ja Novoselivka peale, üritades haarata ka Novoselvika Druha, kuid see viimane ei õnnestunud. Seal ka ulatuslik veetakistus ees.

5) Mariupolis jätkusid lahingud Azovstali pärast niipea kui ÜRO evakuatsioonikolonn oli silla pealt lahkunud. Azovi polgu kaitsjate teatel üritasid vene okupandid silla kaudu peale tungida ning ebaõnnetumisel hakati silda ka tugevasti pommitama, justkui üritades hävitada väljapääsu.
Olukord on tehase kaitsjate jaoks kindlasti keeruline. Muud alternatiivset väljapääsu ka pole. Hiljuti on ilmunud mitmeid videotunnistusi sellest, kuidas vene okupantide poolt sõjavangi võetud ukrainlased on tapetud - seega valitakse surm pigem relvaga käes, kui vangis. Sõjaliselt ei suuda Ukraina hetkel 60-kilomeetri paksusest okupatsioonitsoonist läbi murda. Kui sinna vajalikud jõud teistelt operatiivsuundadelt ära võetaks, siis võib sellise algatuse hind liialt kõrgeks osutuda - näiteks mõni suur linn veel mujal. Ei ole eriti tõenäoline, et diplomaatilised pingutused selles osas midagi toovad. Pigem võidakse vene okupantide poolt seal mõni jälkus korda saata, nagu teatud tüüpi keemiarelva kasutamine, millele on taas viidatud.

6) Zaporižžja rindel on suhteline vaikus, aga mitte rahu. Melitopolis olid okupandid ametis 9. mai surematu polgu etendamisega, milleks toodi rahvast bussidega Krimmi poolsaarelt. Teine asi, mis okupantidel palju aega võtab, on kõiksugu varastamine ja ettevõtjate piitsutamine. Melitopolist on lahkunud ca 60% inimestest, seega jääb järjest vähem neid, keda lüpsta saaks.

7) Hersonis kestab veider blokaad. 45% linna ja 20% oblasti elanikest on hoolimata humanitaarkoridoride puudumisest varem omal jõul lahkunud. Vene okupandid pommitasid Hersoni oblasti põhjaservas Zelenodolski veehoidlat. Zelenodolski veehoidla on soojuselektrijaama tarbeks jahutusvee pakkuja. Seega rünnatakse elektrijaama ümbrust.
Hersoni oblasti lõunaosas möllavad metsatulekahjud, mida okupandid ei luba kustutada. Seda nad muidugi ei tea, et kustutamata jätmisel võib see tuli varem või hiljem levida nende endi tagumikke soojendama.
Hersoni piirkonnas muid arengudi polnud. Mõkoloaivit rünnati raketiheitjatega.

8 ) Odessa saab praegu kõvasti raketilööke. Ei paista enam, et need oleksid mingid täppislöögid kaitseväe infrastruktuuri vastu - pekstakse juba turismiettevõtteid mererannas, tabatud on suur kaubanduskeskus, elumajad ning muud tsiviilobjektid. Õhutõrjetegutseb, kuid kõiki korraga lendavaid rakette ei suudeta maha võtta.
Muidugi võivad need ebatäpsed löögid anda tunnistust ka sellest, et ülitäpset moona vene okupantidel enam pole ja kasutatakse seda, mida on.
Lastud on nii pikamaa strateegilise pommitaja Tu-22 pealt Kindžali rakette ehk õhk-maa tüüpi Iskandereid. Lisaks on lastud ka Krimmi poolsaarelt rannakaitse süsteemist Bastion. Vene merevägi teatas, et nad toovad mustale merele veel mõned raketikandjad, kuid keegi ei tea, kustkaudu, sest Väin on kinni. Ja kõik, mis Sevastopolist pisut pikemale patrullile väljub, on koheselt Ukraina armee laskeulatuses.
Transnistria jäi sisuliselt vait, ajab leplikku juttu ja on kuulutanud välja neutraliteedi sõjaosas. Putinile võib see oma kujuteldatavate liitlaste suhtes olla oluliselt sõnumiks, et kui palju hunti ka ei toida, vaatab see ikka Euroopa poole. Sellise tõdemusega võib Euroopa päeva kokkuvõte lõpetadagi.

Igor Taro kirjutab

UKRAINA PÄEVIK 10.05: Harkivis oli 2,5 kuu jooksul esimene pommivaba päev - Ukraina vägi on suutnud vene okupantide suurtükke nii palju hävitada, okupante endid kaugele minema ajada ja hoida allesjäänuid paanilises tegevuses, et neil ei jagunud enam aega tsiviilelanike kimbutamiseks.
Kriitiliseks jääb veel Luganski oblastis Severodonetski operatiivsuund, Izjumi operatiivsuunal võivad käia mingid ettevalmistused, kuid mujal paistab olukord ukraina armee poolt fikseeritud.

Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmeil on järgmised - seltsimehi 26000 (+350), tanke 1170 (+25), soomukeid 2808 (+44), suurtükke 519 (+6), raketiheitjaid 185, õhutõrjesüsteeme 87, lennukeid 199, helikoptereid 158, droone 380 (+3). Mul on selle statistika kohta üks hüpotees, mis võimaldab edapidi ennustada Ukraina vägede edasiliikumist. Kui vene okupantide poolel hüppavad mingil perioodil järsult lakke suurtükkide kaotused, siis järgnevalt toimub ukraina armee laiaulatuslikum vastupealetung. Muidugi on see täiesti loogiline ja sama muster oli nii märtsikuu viimasel nädalal kui ka nüüd maikuu alguses. Lihtsalt edaspidi saab seda kasutada indikaatorina, et miskit olulist toimub. Ukraina armee muidu ennetavalt ei teata oma vastupealetungidest, aga statistiliste andmete najal saab teha järeldusi paar päeva enne ametlikke teadaandeid.

1) Nagu enne juba mainisin, siis Harkivis oli üle pika aja alates veebruarist rahulikum päev. Ukraina vägi on liikunud otse põhja Belgorodi viival maanteel Pytomnyku külasse ja sealt edasi paistab olevat vabastatud ka suvilakooperatiiv "Flora". Enne seda juhtus vene okupantidel täna Ruska Lozova külas äpardus. Paanillises põgenemishoos kihutas kaks MTLB soomukit Lozovenka jõe sillalt alla. Sild oli õhku lastud, aga need vist ei teadnud ja andsid hagu pealetungiva ukraina armee eest põgenedes. Seal tekkis omamoodi installatsioon nendest Z-tähega romudest. Kümme kilomeetrit ja kümmekond küla veel ja Venemaa piir tuleb vastu.
Harkivist kires on ukraina väed vabastanud ala kuni asulani Russki Tiški, lükates okupandid sealgi kümme kilomeetrit linnaservast eemale.
Üldiselt võib lootusrikkalt nentida Harkivi rinde kokkuvarisemist ning sinna tugevdusena saadetud okupeeritud aladelt 500 mobiliseeritut ei muuda seda olukorda. Selline suurusjärg on Ukraina armee 1-2 päeva töö.

2) Izjumi operatiivsuunal paistab edasiliikumiste poolest sündmustevaesem. Vene sõjamasin kiilus seal kinni, üritatakse õlitada, tankida ja võibolla käima lükata, aga hetkel ei luba veel. Võib meelde tuletada, et enne viimast eeplist lahingut oli sinna koondatud 22 PTG-d (pataljoni taktikalist gruppi), mida on vahepealsete kaotuste korvamiseks ka pisut täiendatud.

3) Severodonetski operatiivsuunal on Ukraina vägi suutnud olukorra stabiliseerida. Bilohorivka suunal hävitatid kõik pontoonsillad ning peeti jahti 80-le okupandile, kes jõudsid enne seda jõge ületada. Osad neist üritasid põgeneda ujudes. Bilohorivka on üks neist asulatest, mis said enne jõe forsseerimise algust tugeva tulelöögi ning kuhu päästjad pole saanud lahingutegevuse tõttu tulla rususid lahti võtma.
Samamoodi on hetkel seisatud vene okupantide katsed Rubižnes ja Vojevodivkas Severodonetski kõrval.
Ramzan Kadõrovi säutsuväed Nižne kandis, Lõssõtsanskist lõunas, püsivad samuti paigal, kuigi tik-tokerite videotes võivad nad muidugi olla ka teistpidi Kiievi all väljas. Reaalses elus ukrainlaste kaitse seal seni peab.
Aktiivsem oli veel Lõmani piirkond samades asulates, kus eilegi - Aleksandrovka ja Šandriholove suundadel üritavad vene okupatsiooniüksused kanda kinnitada, kuid neil ei lasta.

4) Popasna kandis on praegu muutusteta. Ukrainlased on asulast taandunud, kuid vene okupantide edasiliikumist ei toimu. Venemaa kallaletungi ja sõjaroimade ministeeriumi ametlik esindaja üritas väita, nagu oleks nad jõudnud Luganski oblasti piirini, kuid selleset lahutab neid veel 5 kilomeetrit surmavälja. Eelnevad 10 kilomeetrit võetid 70+ päeva, kui mitte arvestada eelneval 8 aastal pidevat Popastna pommitamist ja ründamist. Ega see Luganski oblasti piirini jõudmine muidugi operatiivtasandil midagi ei muudaks. Oluline osa oblastist, mida vene okupandid üritavad ära võtta, asub põhjas ning on oluliselt suurem ala, kui mingi Popasna ründegrupp katta suudaks.
Kaks pealetungisuunda olid sel päeval veel Avdiivka tööstuspiirkonna ümbruse külad ning Marjinka-Kurahovo suund. Seal oli oluliste muutusteta.

5) Mariupolis käib Azovstali ründamine õhust ja tankidega. Hetkel peavad kaitsjad Azovstalis veel vastu, kuigi pommitamiste tagajärjel on tulnud juurde raskesti haavatuid. Azovi polgu teatel on tehasesse jäänud veel sadakond tsiviilisikut, keda ei jõutud ÜRO vahendatud missiooniga välja aidata.

6) Zaporižžja rindel muutusteta.

7) Hersoni oblastis on taaskord pommitatud põhjasuunas Krivõi Rigi pool asuvate külade poole. Seal on ka oluline osa oblasti territooriumist ukraina vägede kontrolli all, mis võeti veel kuu aega tagasi eduka vasturünnaku tulemusel. Osa Hersoni oblasti territooriumist on ukraina vägede kontrolli all ka lõunapool - Mõkolaivi suunas olev sektor.
Eile jäi märkimata, et Musta mere looduskaitseala Hersonist edelas on kimpus metsatulekahjudega ja vene okupandid ei lase neid kustutama. Tuli võib aga levida maastikult ka küladesse.
Samal ajal anti Uraganide raketiheitjatega tuld Mõkolaivi linna suunal.

8 ) Odessa varasemate raketilöökide tulemusena sai 1 inimene surma ja 5 haavata, lisaks on hulgaliselt purustusi - turismiobjektid, kaubanduskeskus, laohooned. Vene okupandid võitsid kasutusele vanad nõukogudeaegsed X-tüüpi raketid, mille eksimisruum on 200-300 meetrit ja samuti õhk-maa tüüpi Iskanderi lennukilt lastavad variatsioonid. Odessa oli üks neist Ukraina ida- ja lõunaosa linnadest, mis oli seni purustustest suures osas puutumata. Kuna vene armee sinna kuidagi ei ulatu - ei maismaad mööda ega meritsi, siis on okupandid hakanud sõjaõudu ja surma lihtsalt raketilöökidega külvama.
Vene propaganda püüdis Ussisaare fiaskot keerata teistpidi, väites, et ukrainlased olevat üritanud saart tagasi vallutada ja said lüüa, kuid venemeelsed blogijad ise lükkasid need valeuudised ümber, tunnistades, et hulk vene tehnikat s.h. kaatrid, kopter ja õhutõrjesüsteemid, said seal hukka.

Hollandi-Saksamaa poolt lubatud kahe suurtükipatarei jagu kahureid on küll tore samm edasi, kuid Ukraina vajadused rindel on suurusjärgu võrra suuremad. Suurusjärk tähendab seda, et tuleks null lõppu juurde kirjutada. Olukord on selline, kus Putini plaan on minimaalselt hoida seda rinnet, mis on ja sundida Odessa ja muude sõjategevusest eemal olevate piirkondade raketilöökidega Ukraina kokku leppima. Mida aeg edasi, seda kallimaks sellise kaitse hoidmine ukrainlastele kujuneb. Saksamaa relvakontsern Rheinmetall samas lubab valitsuse loa korral tarnida soomustehnikat nädalate jooksul. Ilmselgelt on põhipingutus hetkel saksa relvatarned, kuigi iseenesest on saksa poliitikud viimasel ajal andnud Ukrainale üsna selgeid ja toetavaid sõnumeid - nii Putini alistamiste kui ka EL-i perspektiivi osas.
Ja veel. Putini viimase kõne analüüsides keskenduti palju sellele, et ta ei kuulutanud välja üldmobilisatsiooni ega lubanud tuumasõda. See ei tähenda sugugi, et mobilisatsiooni üldse ei toimu ja Putinil poleks soovi pikaks ja kurnavaks sõjaks Euroopaga. Sellest ta ainult unistabki, kuid õnneks pole teisi soovijaid kaasa lüüa.
Valgevene manöövrid oma piiride ääres pole eriti tõsiseltvõetavad ja lähtuvad ilmselt Kremli surveavaldustest Lukašenkale.

Teet Kalmus kirjutab:
Tänane ülevaade Ukrainaga seotud sündmustest (11.05). Kommentaaride osasse lisan ka kaks linki, kuskohast on võimalik olukorra kohta rinnetel saada põhjalikumat informatsiooni.
Rinnetel on hetkel Ukraina jaoks kõige parem seis Harkivist põhjas ja idas, kus on järjest tagasi võetud asulaid ning on jõutud juba 10 kilomeetri kaugusele asulast nimega Vovchansk (ingliskeelne nimekuju), mis on oluline raudteetranspordisõlm ning läbi selle asula tulevad Venemaa sõjaväetehnikaga rongid Tuula, Kurski ja Belgorodi oblastitest. Sellest kaugusest saab Ukraina armee juba probleemideta hoida tule all suurt osa Vovchanski raudteest ning see tekitab Venemaa armeele täiendavaid probleeme. Hetkel on veel võimalik suunata ešelone ida poole, aga kui Ukraina suudaks ida poole pealetungi jätkata ning nad jõuaksid Kupjanskile suurtükitule kaugusele, siis tähendaks see Venemaa jaoks sisuliselt kogu Izjumi suuna varustamis ohtusattumist. Tänaste teadmiste kohaselt kasutab Ukraina aktiivselt Harkivi suunal USA haubitsaid M777, mis teevad head tööd ning omavad suurt laskekaugust, samas on Kupjanskini veel omajagu maad minna ning see kõik võib võtta aega, aga initsiatiiv on seal selgelt Ukraina poolel.
Samas ongi Donbassi operatsiooni algusest peale räägitud, et just Harkivi alt vastupealetungile minek võiks Ukraina jaoks olla kõige perspektiivikam ning praegusele edule on hoogu andnud ka see, et Venemaa viis kuuldavasti Harkivi lähedalt oma jõudusid Severodonetski lähedale juurde. Ju nad lootsid, et kaitsta on kergem ja kaitse vajab vähem inimjõudu, aga Ukraina armee uued relvad on osutunud efektiivseteks ning Ukraina vastupealetung on seadnud Venemaa armee tõsiste valikute ette - ühelt poolt tahavad nad meeleheitlikult saavutada edu Donbassis, samas on selle hinnaks Ukraina edenemine Harkivi all koos ohuga, et mingi aja pärast on kogu Izjumi suund Venemaa jaoks löögi all.
Ukraina jaoks kõige raskem seis on Severodonetski piirkonnas, sest ühed ja samad väeosad on pidanud kogu selle aja võitlema agressori vastu ning ilmselgelt on neil kaotused sellises olukorras märkimisväärsed, kui vastasel on seal ülekaal rasketehnikas. Ukraina väeüksusi on seal täiendatud uute sõduritega, ka on üksusi roteeritud rinde ulatuses, aga väljaspoolt seda piirkonda ei ole tänaste teadmiste kohaselt Ukraina toonud värskeid üksusi, mis võimaldaksid pikalt võidelnud üksustel vahepeal tagalasse liikuda ja puhata. Mõlemd pooled on seal kurnatuse piiril, aga Ukraina veel seisab. Ukraina presidendi nõuniku Arestovitši sõnul viib Venemaa lepingud sõlminud inimesed juba pärast nädalast väljaõpet Severodonetskisse sealsetele üksustele täienduseks, aga kui lahingutes karastunud sõdurid langevad järjest rivist välja, siis ühel hetkel langeb kogu väeosa nö võitluskvaliteet, sest uutel ei ole seda lahingukogemust ning teisalt on ka sõjareaalsus šokeerivalt erinev sellest, mida on rääkinud Venemaa propagandakanalid.
Lõuna pool olulisi muutusi rinnetel ei ole. Huvitav info Zaporizhzhia oblastist Polohhi linnast, kus Venemaa armee sõdurid tulistasid kahtekümmend veoautot, et seeläbi pääseda lahingusse minemisest. Ja kes süüdi oli nende jutu järgi? Kohalikud partisanid. Hersoni lähedal on Ukraina armee ka kasutusele võtnud USA haubitsad M777 ning sellega seoses võib rääkida ka kõnekast juhtumist, kus Ukraina kõrvetas suurtükitulega venelased oma positsioonidelt stepis välja ning mahajäetud venelaste kaitsepositsioonidelt leiti pesumasin Indesit. Venemaa armee sõdurid armastavad niivõrd puhtust, et pesumasinat tuleb ka lahingutes enda kõrval hoida.
Viimastel päevadel on suurenenud raketitule alla jäänud Odessa. Venemaa tulistab erinevate rakettidega, nii on nad võtnud kasutusele nõukogudeaegsed raketid H-22, mis on suure lõhkepeaga ja väga ebatäpsed, Arestovitši sõnul on nende tabamistäpsus suurusjärgus 200-300 meetrit. Ja nende kõrval on kasutuses uuema aja Oniksid, Iskanderid, Kalibrid. Ju siis üritatakse nii murda odessalaste mentaalsust kui ka häirida võimalikult palju linna majanduslikku toimimist, kuigi sadama töö on nagunii hetkel halvatud.
Relvastus. Eile levitas Saksamaa välisminister infot, et koostöös hollandlastega annavad nad Ukrainale 12 väga head liikuvsuurtükki PzH 2000, aga omalt poolt lisaksin sellise infokillu, et väljaõpe nende liikuvsuurtükkide kasutamiseks kestab tervelt 40 päeva ja seda olukorras, kus kõike seda oleks vaja juba täna rinnetel kasutada. Lootust on, et sakslaste lubatud soomustatud jalaväemasinad Marder jõuvad kiiremini rinnetele, oleks suureks abiks.
Valgevene on hakanud oma vägesid liigutama ning selle eesmärk on selge - siduda Ukraina vägesid seal piirkonnas. Sama mustri alla lähevad ka Transnistrias ja Odessas toimuv - Venemaa üritab tagasi hoida Ukraina armee väeüksuste liigutamist Donbassi suunas. Lukašenko üritab korraga mitmel toolil istuda, samas ei saa unustada, et just Valgevenest lähtus pealetung Kiievile ning et Valgevenest on Venemaa armee tulistanud välja üle 600 raketi Ukraina suunal.
Lõpulõik tuleb Venemaalt, kus Ukraina häkkeritel õnnestus maha võtta rutube, kusjuures väidetavalt nii, et neil õnnestus kustutada 80% koodist ning 90% failidest, kus olid koodist koopiad, seega saab selle lehe taastamine olema paras peavalu, sest palju asju tuleb uuesti teha. Lahingud käivad ka küberrindel.
Järgmine ülevaade reedel ja siis on plaan rohkem kirjutada majandusest.
Au Ukrainale!
https://www.understandingwar.org/.../russian-offensive...
https://meduza.io/.../05/10/russia-s-long-shot-in-the-donbas

Igor Taro kirjutab

UKRAINA PÄEVIK 11.05: Vene okupandid püüdsid jätkata pealetungi Severodonetski piirkonnas ning proovisid arvatavasti ka luuretegevust Izjumi operatiivsuunal. Mujal käib paigaltammumine ning kaudtulega üks-teise mõjutamine. Paar sõna lisaks sellest, kuidas läheb Mariupoli kaitsjatel ja kui kaua püsib Krimmi sild.

Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmetel olid päeva alguse seisuga järgmised - seltsimehi 26 350 (+350), tanke 1187 (+17), soomukeid 2856 (+48), suurtükke 528 (+9), raketiheitjaid 185 (+0), õhutõrjesüsteeme 87, lennukeid 199, helikoptereid 160 (+2), droone 390 (+10). Tehnikanumbrid on jälle üleval, mis viitab ukraina suurtükiväelaste tegevusele ning vene okupantide pealetungikatsetele - lõviosa sellest on pärit Severodonetski operatiivsuunalt.

Harkivi linna jaoks kestab suhteline vaikus. Okupandid pommitavad linnast väljas olevaid külasid, kus tegutseb Ukraina vägi ning strateegiliste pommituslennukite peale tehakse raketillööke ka kaugemale, sealhulgas Poltavale.

Pärast Põtomnõku vabastamist pole ukraina üksused järgneval ööpäeval arvatavasti edasi liikunud ning olukord on Harkivi ümbruses on selline, et ida poolt on okupandid paisatud 30-40 km kaugusele, põhjasuunast on nad lähedal, sest vene piir on vastas ning Harkivi ja vene piiri vahel on 5-10 km laiune ajutiselt okupeeritud ala, mida pole veel jõutud vabastada. Sellel suunal võib oodata lähiajal arenguid Ukraina üksuste poolt.

Balaklija kandis sai vene raketiga pihta üks traktor, mis tegi põllutöid. Hukkunute kohta teateid polnud, kuid traktor ise oli hävinud. Pole välistatud, et Venemaal on proovitud Kiievi ümbrusest saadud kogemustele tuginedes tõsta traktorite kui sihtmärkide prioriteetsust.

Izjumi operatiivsuunal paistab toimunut pisike Vene okupantide aktiveerumine - selle tõenduseks on ühe luuresalga väljasaatmine, kus sai kuus seltsimeest surma ja kaks haavata. Lisaks kaotasid okupandid selles lõigus ühe KA-52 luure- ja ründekopteri. Suuremat lahingutegevust ei toimunud ja Ukraina peastaap ei pidanud ka eelnevalt kirjeldatud intsidente märkimisvääriliseks, need on kogutud usaldusväärsete kontaktide sotsiaalmeediast.

Severodonetski operatiivsuunal jätkub põhiline tegevus. Ukraina jaoks headest uudistest muidugi Bilohorivkas jätkuvalt Vene okupantide sillaehitamise katsete nurjamine suurtükiväe poolt. Selge see, et tegu polnud sugugi kultuuri- ega sõpruse sillaga. Sain aru, et pärast eilset katset 80 okupandi jõe ületamisega jätkasid vene armee strateegiahiiglased samas lõigus sama tegevust.

Selle mõttes katsuvad nad muidugi Ukraina suurtükiväelastega häid suhteid hoida, kuna samasse kohta tehnika toomine lihtsustab selle hävitamise tööd tunduvalt. Sisselastud sihtmärke on lihtsam ja kiirem tabada. Selles jõeületuskohas on tekkimas pisike vanatehnika kalmistu, mida nimetatakse ka Põhja-Tšornobajivkaks tolle Hersoni lennuvälja auks, kus ukrainlased on 18 korral vene tehnika koondumist puruks peksnud.

Lõmani ümbruses pole olukord muutunud, kuid seal on vene okupandid siiski üritanud taas Aleksandrovka ja Šandriholove suunas suruda.

Samuti üritasid venelased haarata kontrolli Rubižnes, kuid nad on seisatud umbes nädal aega samal joonel, varasemal joonel seisid isegi mitu nädalat. Severodonetski lähenemised on samuti ukrainlaste poolt blokeeritud.

Võimalik, et vene okupandid saavutasid ebaolulist edu Nižne asulas Novotoškovkast põhja pool, kuid üldpilti see seal eriti ei muuda, sest Toškovka ja Orehhovo ümbruses on nad takerdunud juba tükk aega.

Popasnas endas enam midagi ei toimu, kuid kuna see ulatub ümbritsevast Donbassi rindest kiiluna läände, siis on aktiviseerunud Gorlovka ja Popasna vahel asulate pommitamine. Võimalik, et selliselt üritavad vene okupandid valmistada ette selle lõigu ründamist.

Mujal Donbassi rindel märkimisväärseid olukorda muutvaid sündmusi polnud - teated lahingutegevusest Donetski lennujaama kandis Piski ja Opõtne piirkondades elustasid minevikumälestusi, kuna pisut vähem kui 8 aastat tagasi kõige olulisemad lahingud sealkandis käisidki.

Pommitamised on kahjustanud gaasitoru ning suurem piirkond jäi ilma gaasivarustuseta, sealhulgas ajutiselt okupeeritud aladel. Sama lugu oli juba pikemat aega tagasi veega, sest vene okupandid tõneäoliselt sihtisidki veepuhastusjaamu.

Mariupoli kaitsjatele kineetilise surve mõistmiseks tuleb välja tuua, et ühe päeva jooksul on Venemaa teinud 25-ruutkilomeetril asuva tehase territooriumi pommitamiseks 38 väljalendu, kusjuures mõned neist olid strateegiliste pommitajate omad. Vahepeal oli side katkemisi tehase territooriumil kaitses oleva Azovi polgu võitlejate ja varjendites asuva välihaigla vahel.

Leiavad aset arvukad pöördumised humanitaarkoridori võimaldamiseks kõigile, kes on sinna lõksu jäänud. Rooma paavst isegi kohtus kaitsjate naistega.

Aeg-ajalt kerkib see teema ka Eesti aruteludes - miks Ukraina armee ei vabasta Azovi polgu võitlejaid jõuga? Hetkel on rinde sügavuseks seal sadakond kilomeetrit, olenevalt kust punktist mõõta - kas lähimast või otstarbekamast. Sellise kiilu löömine nõuaks väga suurt sõjalist võimsust ning eelkõige arvukat soomustehnikat ja pika laskekaugusega kahuriväge, mida Ukrainal seni napib. Inimesi neil on, aga rauda jääb veel vajaka ja seda loodetakse lähinädalatel parandada.

Varem, kui rinne polnud veel nii sügav ja okupandid polnud jõudnud sama palju alasid hõivata, oli Ukrainal seoses Venemaa kallaletungiga liiga palju tulekahjusid korraga kustutamas. Iga üksus ja suund oli kriitilise tähtsusega ning Mariupoli kaitsmine mängis Ukraina poolele mõnes teises kohas soodsamad kaardid kätte, sest tänase päevani moodustab Venemaa okupatsiooniarmee oma reservi Mariupolis tegutsenud üksustest.

Vahest on arutatud ka Krimmi silla temaatikat, aga kõiksugu tehniliste nüansside kõrval on kõige peamisem küsimus - mida selle õhkulaskmine hetkel annaks? Maismaakoridor on piisaval määral olemas ka ilma sillata. Tehniliselt on silla õhkimine distantsilt üsna tänamatu töö, kuna pommid peava olema võimsad ja langema väga täpselt. Reaalselt on Venemaa seda silda juba liikluseks sulgenud 9. mail. Seega tähtis pole tingimata silla õhkimine, vaid sellise võimaluse tekitamine vastase silmis.

Zaporižžja rindel Lõunas vene okupandid mingeid manöövreid ei üritanud või pole see kajastust leidunud. Tulelöök oli Zaporižžja lähiümbruse pihta, kus raketiga hävis mingi taristu ning teise raketi rusud langesid asula pihta.

Võimalik, et vene okupantide plaanivad liikuda Vasylivkast Žaporižžja suunal.

Hersonis vene okupantide poolt ametisse määratud tualetivalvur on lubanud paluda piirkonna Venemaa koossesisu võtmist ilma referendumita, kuna tema sõnul on kõigile kõik nagunii selge, ning eelmised referendumid Krimmis ja Donbassis polnud nagunii rahvusvahelise üldsuse silmis legitiimsed. Minul siis Hersoni pulgad sama teed.

Vene okupandid rakendasid Mõkolaivi ja Krõvõi Riigi suundadel suurtükke ja miinipildujaid.

Hersoni linn on muide saanud paari päeva eest tagasi vee, mis on olnud märtsi lõpust kadunud. Algul pole seda kraanist tulevat vett inimestel lubatud juua ega toiduks kasutada.

Odessa kaevub meredessandi tõkestmiseks ning taas on õhutõrje seal alla lasknud vene luuredrooni. Muidugi nende kaevamiste käigus on maapinnale tulnud ka arheoloogilisi leide - sealhulgas kaks amforat ajastust 400-500 e. Kr. Seega võib Odessa kindlustustöid mingil määral võrrelda arheoloogiliste kaevamistega .

Venelased on samaaegselt Melitopoli muuseumist tuuri pannud unikaalse sküütide kulla kollektsiooni.

Anonüümsed rahuvalvajad netiavarustes on ajutiselt sulgenud 9. mail Venemaa videojagamisteenuse RuTube. Kuna Youtube on Venemaal sanktsioonide all, siis on vene propaganda jõuliselt liigutanud oma sisu kodumaisesse keskkonda. Väidetavalt oli lõviosa selle andmebaasidest, koodist ja varukoopiatest hävitatud ning sellisel juhul oleks see muidugi valus löök Venemaa kübervõimekuse pihta. Hetkel tundub, et 2 ööpäeva hiljem on teenus taastatud ja saab taas Moskva paraadi vaadata.

Eile oli ETV+ eetris üks arutelu, kus oli tarvis prognoosida Venemaa samme sõjategevuse laiendamise ja liitlaste leidmise osas. Üks olulisi indikaatoreid vene strateegilise mõtte ja planeerimise tugevuse kohta on Soome ja Rootsi NATO-ga liitumise ümber toimuv.

Putin deklareeris oma eesmärgiks NATO mittelaienemise ja isegi taganemise, kuid reaalselt saavutas oma tegevusega vastupidise efekti ja veel sellistes lõikudes, kus see tundus varem võimatu. Teised kaks eesmärki olid tal Ukraina territooriumil venemeelse keskkonna aktiveerimine ja demilitariseerimine.

Kummagi puhul on saavutatud taas vastupidine tulemus sellele, mis oli võinuks olla 23. veebruari seisuga. See on väga vähetõenäoline, et Venemaa suudab oma strateegilise mõtlemise kvaliteeti ühtäkki parandada ning hakata astuma selliseid samme, mis tema olukorda globaalselt paremaks muudab.

See on meie jaoks lootustandev moment, et nii nagu suhetes Iisraeliga suutis Lavrov iseendale jalga tulistada, teeb kivipallurite diplomaatia paari kiire sööstuga ka muudel rinnetel selle töö ära, mida kõik lääne putinivastased pole suutnud aastakümnetega.

Igor Taro kirjutab

UKRAINA PÄEVIK 12.05: Aktiivseim pealetungitegevus on koondumas võrdlemisi kitsale maa-alale Luhanski oblastis Severodentski piirkonnas ning väikesele maalapile Donetski oblasti põhjatipus, kus Vene okupandid proovivad vallutada Lõmani ümbruse asulaid. Vene propagandas on ühe rohkem juttu vaid Donetski ja Luhanski oblastite vallutamisest ning vajadusest hoida vallutatud alasid lõunas. Harkiv on neist plaanidest ilmselt juba maha kantud.

Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmeil päeva alguse seisuga - seltsimehi 26 650 (+300), tanke 1195 (+8), soomukeid 2873 (+17), suurtükke 534 (+6), raketiheitjaid 191 (+6), õhutõrjesüsteeme 87, lennukeid 199, helikoptereid 161 (+1), droone 398 (+8). Ukrainlased ootavad juba mitu päeva 200. lennukit - ei tea, kas saidki äkki 9. mai eel kõik lennukid otsa? Tõenäolisena tundub, et vene okupantide lennukid katsuvad praegu iga hinnaga vältida Ukraina kaitseväe poolt kontrollitavat õhuruumi.

Põhjapoolsemate alade ülevaadet tuleb seekord alustada Tšernigivi oblastist ning seal leidis aset õhurünnak piiriäärsele linnnale Nogorod-Siverskõi - pommitati kooli ja veel mõnda adminhoonet.

Poltava oblast sai samuti ulatuslikku raketirünnakut tunda - Krementšugi naftatöötlemise tehases maandus 12 tiibraketti, kuigi tehas on juba tükk aega suletud.

Harkivist loodes sai raketilöögi Dergatši asula, kus sai inim kannatada kohalik haigla ning humanitaarabi jagamise punkt.

Harkivist põhjapool asuvatesse asulatesse ulatub ka teiselpoolt Vene piiri korraldatav kaudtuli. Seetõttu ei saa see piirkond veel mõnda aega rahu, aga vähemalt Harkivi linnas paistab inimeste turvatunne olevat paremini kaitstud.

Izjumi-Slovjanski operatiivsuunal on muutusteta. Ukraina peastaab kirjutab, et täiendavad varusid. Seda nad on teinud seal juba päris pikalt, nagu hamstrid ja oravad enne talve. Võimalik, et ukraina suurtükivägi on seal ka pisut pahandust teinud ja sundinud okupante end täiendama. Samuti on juttu okupantide poolsest rindekülade pommitamisest.

Lõmani piirkonna Donetsi jõe vasakkaldal üritavad vene okupandid ikka veel jõuda Aleksandrovkasse.

Bilohorovka töövõitudena lähevad Ukraina suurtükiväelaste hingele üle 70 ühiku tehnikat, mis on kenasti fotodel verifitseeritud masina kaupa ja kahe PTG jagu jalaväge, mis on selle tehnikapargi juures loogiline suurusjärk.

Ukrainlased luurasid välja potentsiaalse pontoonsilla paigaldamise koha ning andsid tulelöögi siis, kui sild oli eelviimase sektsioonini püsti pandud. Venelased ei jätnud siiski jonni ja aitasid Ukraina suurtükiväelastel oma relvi paremini sisse lasta sama sihtmärgi pihta. Viimati oli siis ennelõunal proovitud taas paigaldada evakueerimissilda, kuid ka see katse lõppes ebaeduga. Ja lisaks sillale muidugi purustati kõik, mida seal ümbruses leida õnnestus.

Rubižnest kagus suutsid okupandid hõivata Pivdenna asula ning edeneda Štšedrõševe asulast pisut edasi Vojevodivka peale, kuigi viimane on veel Ukraina väe kontrolli all. Sõltub nüüd, kuidas seal Bilohorivkas läheb ja kas Ukraina väejuhatus saab reserve eraldada Rubižne ja Severodonetski deblokeerimiseks.

Suure Popasna «isamaasõja» võit tõi Vene okupantidele kaasa järgmisi väljakutseid. Kinnitavaid teateid Luhanski oblasti piirideni jõudmise kohta endiselt pole. Küll on teada, et järgmisena hõõruvad nad end vastu Komišuvahha asulat Popasnast põhjapool. Ehk kulutavad seal ka mitu nädalat. Selles kontekstis on Donetski oblasti hõivamine praeguses seisus väga pikaajaline projekt, kui üldse realiseeritav. Ukrainal ju iga päevaga rohkem seda tulejõudu ja nüüd tuleb seda rohkem ja uuemat.

Ülejäänud Donbassi rindelõigul käis traditsiooniline tulevahetus ja sissetallatud radadel edasi-tagasi tammumine s.h Avdiivka piiirkonnas ja Marjinka kandis.

Mariupoli kaitsjad käivad veel Azovstali territooriumil endiselt sõdimas, kuigi õhulööke on tugevalt. Tsiviilisikute lahkumise kohta on ka Azovi pataljon andnud kinnituse. Nüüd on seal veel 500 kanti haavatuid ja meedikuid tehase välihaiglas.

Neid soovitakse esimeses järgus evakueerida. Venemaale on pakutud eri variante - kõigi vene sõjavangide vastu vahetamist, Türgi poolt ukraina võitlejate väljaviimist laevaga. Putin pole siiani ühegagi nõustunud ja tema suuvoodrid nõuavad ukrainalaste tingimusteta alistumist ja sõjatribunali alla minekut. See muidugi garanteerib, et nad suure tõenäosusega sealt välja ei tule.

Lõunarindel muutusteta. Tõsised arutelud käivad Vene poolel juba selle üle, kas ühtegi suuremat linna tasubki juurde võtta, kuna selle kontrollimiseks poleks enam jaksu. Zaporižžjale anti raketilöök Hortõtsa saare pihta.

Hersoni kohta ütleb Ukraina peastaap, et seal käivad okupantide ettevalmistused kogu Hersoni oblasti territooriumi vallutamiseks. Kui nii, siis on see alles pikk ettevalmistus. Ja ega ukrainlasedki seal ei maga - Võsokopõllia asulas luurasid ukraina suurtükiväe üksused välja venelaste eesmise juhtimispunkti ja raadioelektronluure masinate asukoha.

Nende pihta anti tulelöök ning seejärel jälgiti drooniga, mis toimub. Kui üks sõiduauto kihutas tulelöögi piirkonnast kuhugi, siis saadeti seda autot drooni abiga ja veendudes, et tegu oli staapi edastatud ettekandega, saadeti ka staabile üht-teist niisugust, mis viskas katuse pealt ära. Julmad on need Ukraina suurtükiväelased - julmad, aga õiglased.

Mõkolaivis kõlasid õhtul plahvatused, ilmselt hommikuks on selgem, mis seal ikkagi toimus. Juhtimispunkt ja staap ühe korraga Krivõi Rigi pealetungisuunal tähendab seda, et vene okupantidel tuleb seal veel pikalt ühte kohta sügada, enne kui edasise plaani välja mõtlevad.

Ussibajevkas on järjekordne laev läinud sinnasamasse. Mis teha - ajad on sellised. Vene laevastik põleb. Tegu peaks olema kõige moodsama laevaga Mustal merel, Balti laevastikust saadetud logistika toetusalusega. Mis ta seal Ussisaare kõrval võis teha - küllap vedas sinna midagi või tegi tehnilist tuge.

Miks vene okupantidel on Ussisaart vaja, on Odessa sadamast lähtuvad laevateed, mis lähevad otse saare kõrvalt. Nad on saanud aru, et Odessa jääb lähiajal kättesaamatuks, aga soovivad ikkagi Ukraina ligipääsu merele blokeerida iga hinnaga. Sellest ka haiglane huvi selle saare vastu.

Lisaks olevat Vene okupandid tugevdanud Krimmi poolsaare lääneosas õhukaitset, paigaldades kolm S-300 juhtimispunkti koos laskeseadeldistega. Ilmselgelt proovitakse kuidagi kompenseerida Ukraina-vastses kalleletungis mitteosalenud, kuid selle käigus ikkagi põhja lastud raketikandja Moskva õhukaitsevõimekusi, millel polnud ajateenijaid, kes jäid teadmata kadunuks.

Kuidagi üksluiseks on läinud see suleseppade sõjajutt. Keegi võiks vahelduseks sama sarkastiliselt kirjutada, mis seal tegelikult toimub.

Lõustaraamatus on kvaliteethuumor tabu kahjuks, sellest oli juba juttu siin.

Teet Kalmus kirjutab:

Tänane ülevaade Ukrainaga seotud sündmustest (13.05). Kommentaaridesse lisan ISW lingi, kus on põhjalik ülevaade rinnetel toimuvast koos kaartidega.
Sedapuhku alustan meie põhjanaabritest. Kui Putin alustas nn erioperatsiooni, siis oli üks peamisi põhjendusi vajadus ära hoida NATO laienemine Venemaa piirideni. Tulemus - Venemaa saab nüüd juurde 1340 kilomeetrit piiri NATO-ga. Hiilgav, lausa geniaalne! Suur strateegiline mõtleja tegi eduka kombinatsiooni! (sarkasm). Ja soomlaste jaoks sai paljuski otsustavaks see, mida Putin pidas enda suurimaks trumbiks ja heidutusvahendiks - tuumarelvaga ähvardamine. Selle ohu vastu ei olegi Soomel muud alternatiivi kui NATO-sse astuda, sest Soomel ei ole tuumarelvi. Ei ole ju ülemäära keeruline mõista.
Julgeoluku mõttes on Soome ja Rootsi NATO-sse lisandumine meie jaoks väga-väga suure plussmärgiga sündmused, sest julgeolekuolukord muutub Läänemere ääres kardinaalselt, meil on nüüd lisaks tugi põhjast ja läänest, mis võimaliku kriisiolukorra tekkides annab kaitsetegevuses kohe mitu käiku juurde. Nii et tänu ukrainlaste südikusele võib juba täna öelda, et meie endi julgeolek muutub palju paremaks ning iga euro, mis on Ukraina heaks kulutatud, on rohkem kui hästi kulutatud. Ja meie aitasime neid siis, kui neil oli kõige raskem ning esimesel sõjanädalal oli olukord ikka väga-väga kriitiline. Me võime uhked olla oma panuse üle.
Donbassis toimuvat vaadates meenub Oskar Lutsu "Kevad" ja sealt õpetaja Lauri ütlus, et kui sa tervet rehkendust ei suuda teha, tee pool, aga hästi. Venemaa viis Kiievi alt väed välja ja Donbassi jaoks joonistati kaartidele uhke sõjaplaan - ukrainlaste väegrupeering võetakse kahekordsesse rõngasse ja siis purustatakse täielikult. Esialgne plaan oli vaat ei välimine ring teha Dneprini ja sisemises ringis Slovjansk-Kramatorsk. Õige pea selgus, et see plaan pole realiseeritav ning nüüd oli välimine ring Izjumist lõunasse ja sisemine ring Severodonetsk ja Lisichansk (ingliskeelne kirjapilt). Üritati mis üritati, aga välimise ringi osas on tänasel päeval selge, et seda ringi ei suudeta sulgeda. Ja nüüd on siis järgi jäänud viimane, meeleheitlik katse teha ära kasvõi see väike ring.
Ja siinkohal tuleb mängu viimastel päevadel tuntuks saanud asula Bilohorovka, mis asub Donetsi jõe ääres. Venemaa armee võttis Harkivi suunalt osa väeüksusi ära ja saatis nad sinna piirkonda lisaks, et midagigi saavutada. Esimene katse seal pontoonsillad rajada ja jõgi forsseerida tehti 7. mail. Ukrainlased olid eelnevalt selgitanud välja võimaliku forsseerimise koha, aga venelased süütasid metsa, tekitades suitu, lisaks suitsupommid ja udu ning ukrainlaste jaoks oli nähtavus null. Samas oli Ukraina armee poolt luuret teinud inimene lisanud, et suure tõenäosusega peavad venelased kasutama kiire vooluga jões motoriseeritud vahendeid, mis võimaldavad pontoone paigaldada ning seda on kuulda. Täpselt nii ka läks ning otsus rünnata võeti vastu siis, kui kuuldi spetsiifilist mootorimüra. Mingi kogus rasketehnikat oli jõudnud üle tulla, kui ukrainlased avasid marulise suurtükitule ning purustasid pontoonsilla. Venemaa armee üritas päästa teisele kaldale lõksu jäänud sõjaväelasi ja hakkas kiirelt teist pontoonsilda rajama ning ka see lasti puruks. Siis ründasid Ukraina armee pommitajad Su-25 ning peale lahingut avanenud pilt oli Venemaa jaoks masendav - purustatud oli 31 soomukit ja tanki, lisaks suured kaotused isikukooseisu osas.
Selle katastroofiga asi ei lõppenud, sest Venemaa armee üritas sama asja uuesti. Ja eile veel korra uuesti. Nüüd on seal juba purustatud viis pontoonsilda ja hävitatud 51 ühikut rasketehnikat. Ukrainalaste jaoks on selle koha kaitsmine väga oluline, sest kui Venemaa armee suudaks läbi murda, muutuks väikese piiramisrõnga sulgemine reaalsemaks ning Venemaa võiks pikemas perspektiivis isegi saavutada kontrolli kogu Luganski oblasti territooriumi üle, samas on just suured kaotused jõe forsseerimisel teinud ka selle eesmärgi saavutamise väga keeruliseks.
Mujal rinnetel on asjad sisuliselt paigal ning lõuna pool on märke pigem sellest, et Venemaa on hakanud kaitsepositsioone rajama. Venemaalt on tulnud signaale, justkui plaanivat nad minna järgmisesse faasi ehk siis edaspidi oleks kurnamissõda, kus üritatakse enda käes hoida okupeeritud territooriume, samal ajal kahjustades Ukraina majandust ning proovides Ukrainale peale suruda vaherahuga nn külmutatud konflikti varianti ning pole välistatud, et Venemaa teeb parelleelselt pingutusi, et Ukrainat hakkaksid mõjutama selles suunas ka Prantsusmaa ja Saksamaa.
Ukraina pole sellega mitte mingil juhul nõus ning nende jaoks on ainsaks lahenduseks oma riigi territoriaalse terviklikkuse taastamine. Samas tähendaks see mitmete sõjaväeliste ekspertide arvates Ukraina jaoks seda, et Venemaa peab olema välja surutud peale 24.02 okupeeritud territooriumitelt suve lõpuks. Nn rahvavabariikide territooriumitega on keerulisem, sest seal on vastane aastaid kaitsesüsteeme rajanud ning nende vallutamine tuleks suurte ohvrite arvuga ning Krimm on üldse omaette teema. Venemaa võime okupeeritud territooriume hoida sõltub paljuski sellest, et kas viiakse läbi suuremahulisem mobilisatsioon või mitte. Ja Ukraina jaoks on oluline saada kiirelt raskerelvastust, aga viimaste päevade info põhjal on Saksamaa alustanud jälle venitamistaktikat, ju siis lootuses, et õnnestub abi andmisest kõrvale hiilida seni, kuni Ukrainale on peale surutud vaherahu. See viimane on minu isiklik arvamus.
Mariupolist tuleb Azovstali kaitsjatelt infot, et neil on puhas joogivesi otsakorral ning just joogivee olemasolu on vastupidamisel võtmetähtsusega komponent. Õues on ilmad seal juba soojemad ning mõlema poole võitlejate surnukehad tuleks kokku koguda ja maha matta, aga Venemaa pole sellega nõus. Nagu pole nad ka nõus ei haavatud võitlejate saatmisega Ukraina territooriumile kui ka Ukraina sõjaväelastele vaba liikumiskoridori tekitamisega, sest kogu selle katastroofilise avantüüri mingigi ideoloogiline õigustus Putini jaoks on just needsamad Azovstali kaitsjad ja kui need ka pääseksid tema käest, oleks läbikukkumine täielik.
Ilmar Raag tegi postituse FB-s, kus ta arutles inimkaotuse üle selles sõjas. Mina neid andmeid oma tekstides ei avalda, sest sõjakommunikatsioonis on see lausa rusikareegel, et tuleb suurendada vastase kaotusi ning vähendada enda omasid. Venemaa pool on teinud seda lausa absurdini, nii on nende andmetel Ukraina kaotanud Bayraktare rohkem kui nad neid Türgilt saanud on, ometi nad toimetavad. Ukraina poole andmetesse tuleks ka suhtuda teatud reservatsioonidega, eriti lennukite ja helikopterite osas (sellega seoses meenus, et palju kõlapinda leidis juhtum, kus ukrainlased lasid mõned päevad tagasi poolakate õhukaitstevahendiga Piorun Izjumi lähedal, Venemaa poolt okupeeritava territooriumi tagalas alla helikoperi K-52). Sellistes sõdades sureb tavaliselt kõige rohkem tsiviilelanikke ning järjest selguvad uued ja uued kohad, kus Venemaa armee rünnatuke tulemusel on korraga surma saanud palju elanikke. Nii kaevati lahti Izjumi ühe kortermaja varemed ning sealt leiti 43 inimese surnukehad, kes olid seal surma saanud juba märtsis. Mariupolis on sama kurvad lood, suuremate kokkuvarisenud majade keldrites on sajad surnukehad. Russki Mir vabastas neid nende eludest.
Lõpulõiku koondan kokku mõned infokillud. Melitopolis hakati autodele väljastama numbrimärke, kus on peal tähekombinatsioon TVR. Pidavat see tähendama "Tauria" ehk siis kubermangu nimi, mis oli seal seal ajavahemikus 1802-1921. Venemaa on hakanud lammutama külmkappe ja pesumasinaid, et saada sealt vajalikke komponente sõjatehnika tootmiseks. Droonide Switchblade tootja pidi hakkama Ukrainast saadud tagasiside põhjal parandama droonide kuulikindlust. Rohkemat infot selle kohta pole, ju siis on sellega probleeme. Elon Muskilt saadud info põhjal üritab Venemaa armee häirida Starlinki internetiühenduste toimimist, aga seni veel ilma suurem eduta. Rovšan Askerov, Venemaal toodetud telemälumängu "Mis? Kus? Millal?" mängija, on kuulutatud tagaotsitavaks seoses tema FB-i postitusega, kus ta nimetas marssal Žukovit marodööriks ja vargaks. Seal mängust olla nüüd pea kõik vanad tegijad lahkunud ning Askerov ise viibib välismaal.
Majanduseni ei jõudnudki, aga parandan selle vea kunagi hiljem. Järgmine postitus minult esmaspäeval, sest ees on nii Eurovisiooni nädalavahetus kui ka kuhjunud on omajagu töid, mida enam edasi lükata pole võimalik. Ise loodan, et lauluvõistlusel läheks hästi nii Ukrainal, Poolal, Eestis, Soomel kui Leedul, aga Ukraina võitu on teistel seekord raske väärata.
Au Ukrainale!
Aitäh Teet!

https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offens
ive-campaign-assessment-may-12?fbclid=IwAR2ZAc0i5nxWaAER8zzV
bDc7gBk1b3izdcJ0iUzdLryughP1xfEBRrC3qEo

Igor Taro kirjutab:
UKRAINA PÄEVIK 13.05: vene okupantide pealetung Luganski-Donetski oblastites on lokaliseeritud ning tänu Donetsi jõe forsseerimise ebaõnnestumisele taandub üksikutele kohaliku tähtsusega rünnakutele Slovjanski ja Rubižne-Severodonetski-Lõssõtšanski suundadel. Peamised muutused on Bilohorivka piirkonna lõplik puhastamine vene okupantidest ning samal ajal venelaste pealetungi aktiveerumine koos õhulöökidega Izjumist otse Slovjanski peale.
Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmetel päeva alguse seisuga olid järgmised - seltsimehi 26900 (+250), tanke 1205 (+10), soomukeid 2900 (+27), suurtükke 542 (+8), raketiheitjaid 193 (+2), õhutõrjesüsteeme 88 (+1), lennukeid 200 (+1), helikoptereid 162 (+1), droone 405 (+7). Ukraina poolt allatulistatud lennukite juubeliga on paslik korra võrrelda suurusjärku - umbes samapalju ründelennukeid kokku on Prantsuse või Saksa lennuväel. Nii et üldiselt pole maailmas just väga palju riike, kellel üldse on nii palju lennukeid, kui Ukraina on suutnud selle 2,5 kuuga ära Venemaa sõjas alla lasta.
Ennetamaks korduma kippuvaid küsimusi - ma ei tea metoodikat, mille alusel Ukraina peastaap lisab eelmiste päevade kaotusi sellesse ametlikku statistikasse. Ehk millal me näeme näiteks neid Bilohorivka pontoonsildade juures 70+ hävitatud masinat - kas need ilmuvad korraga või jupi kaupa. Ja millal liidetakse seal hukka saanud seltsimehed, keda pidi olema üsna mitmesaja jagu. Seni on need numbrid pikas perspektiivis ikka sündmuste kirjeldusega kokku jooksnud.
1) Harkivi suunal on Ukraina vägi jõudnud Ternova kandis Venemaa piirini ning üritanud keerata ka lääne poole Vesele peale, kuid sealt on tulnud suurtükituld ning esialgu pole ukraina vägedel uutest vabastatud küladest veel põhjust raporteerida. Selge on see, et Harkivi rinna on venelastel lootusetult kokku varisenud, kõik jõud on suunatud mujale ning ainus ratsionaalne järgmine eesmärk oleks mitte lasta ukrainlastel jätkata pealetungi Vovtšanski ja Kupjanski peale ida suunal, kus nad jõuaksid Izjumi-Slovjanski rünnakuoperatsiooni tagalasse.
2) Izjumist on midagi lõpuks liikuma hakanud ning see väljendus pealetungimanöövrina otse suure maantee koridoris Bogorodõtšne asula suunal. Abilöögid Kasnopillja ja Nova Dmõtrivka peale suurtükitulega ja samuti õhurünnakud Dolõna ja Adamivka küladele, kus on ehk ukrainlaste positsioonid. Esialgu on Ukraina peastaap hinnanud seda tegevust kui venelaste jaoks ebaõnnetunut ning pole teateid, et ukraina üksused oleksid kusagilt seal taandunud.
3) Severodonetski operatiivsuunal on igasugused ümberpiiramismanöövrid vene okupantidel lootusetult takerdunud ning rünnakutegevust on, aga see on praeguseks lokaalse tähtsusega tegevuseks taandunud - võideldakse üksikute külade ja asulate pärast ning suuremates asulates kvartalite ja tänavate pärast. Eelkõige siis Rubižne on selline koht, kus vene okupandid on liikunud väga vaevaliselt. Praegu suurem osa sellest juba okupeeritud. Õhku on lastud sild üle Borova jõe, mis ühendas Rubižnet Severodonetskiga - seda silda on juba korra uuesti ehitatud pärast eelmist okupantide poolt õhkulaskmist 2014. a. Vojevodivka küla nende kahe linna vahel ei paista veel okupeeritud olevat. Lähipäevil kindlasti näeb paremini, kuivõrd on Ukraina suutnud sinna vajalikke reserve liigutada. Bilohorivka lahingus lüüasaamine pidi vene rünnakule kindlasti mõjuma - esiteks nurjas see muidugi kogu selle linnastu piiramise katse, teiseks tekitas ressursikao ja kolmandaks ilmselt ka moraalilanguse.
Aga sellest hoolimata ründavad vene okupandid ikkagi veel mitmes kohas - Nižne poolt Toškovkale Lõssõtsanski lõuna külje all ning Aleksandrovkasse Lõmani suunal. See täidab pigem Slovjanski piiramise perspektiivi.
4) Popasnast põhjas käib lahingutegevus Komõšuvaha ja Zolote suunal, kuid nähtavasti tulemusteta. Popasnast lõunas antakse tulelööke Svitlodarski piirkonnale, kuid mingit ümberpiiramist ei paista seal arenevat. Avdiivkast kirdes proovivad vene okupandid edeneda Novoselivka Druga, Krasnogorivka ja Novobahmutivka peale.
Kogu see tegevus on saadetud väga intensiivsest suurtüki ja raketitulest. Igapäevaselt saab piirnevates külades keegi surma ja palju rohkem inimesi veel haavata.
Nagu olen varasemalt korduvalt välja toonud, siis Putini deklareeritud eesmärgid ei lähe tema tegudega väga tihti kokku - eesmärk oli kaitsta venekeelset elanikkonda Donbassis, kuid niipalju kannatusi ja purustusi polnud neil eelenva 8 aasta jooksul ega ka kunagi varem õnnestunud kogeda, kui nüüd. Isegi II MS aegset saksa okupatsiooni hinnati vähemhävitavaks.
5) Mariupoli kaitsjad jätkavad väikestviisi Azovstali tehast ründavate vene okupantide utiliseerimist. Olukord on neil ka varustusega kriitiline ning keegi ei tea täpselt, mitmeks päevaks jagub kõige olulisemat ressurssi ning mis seal esimesena võib otsa saada. Pidev suurtükituli ja õhurünnakud muidugi vähendavad pidevalt neid kohti, kus saab tagada isikliku julgeoleku näiteks puhkepausideks või uneajaks. Ukraina presidendi administratsioon kordab iga päev, et nad teevad kõik võimalik, et oma võtlejad ja haavatud sealt elusalt kätte saada.
6) Zaporižžja rindel muutusteta.
7) Hersoni piirkonnas on vene okupandid tegelenud ukrainlaste positsioonide ründamisega kaudtulega. Suurtükid, raketiheitjad ja miinid. Viimati on Novovorontsovka piirkonnas (Dnepri jõe kaldal) kasutatud arvatavasti fosformoona.
Eilne tulelöök Mõkolaivile hävitas 5 taristuobjekti ja kahjustas tõsiselt kümmekond paneelelamut. Mõkolaivis oli siiski hea uudis ka - üle paljude nädalate on linn suutnud taastada veevarustuse. Sellega oli pikalt mure, kuna vene okupandid hävitasid linna veega varustamise süsteemi, kuna Mõkolaivi joogivesi tuli Dneprist ja taristu asub okupeeritud aladel.
Hersoni oblastis üritavad venelased võtta ette mitmeid piirkonna annekteerimisele viitavaid sammusid, nagu rublade käikulaskmine, ettevõtjate allutamine Vene riigi koormistele ning koolides vene keele ja ajupesuprogrammi kehtestamine.
8 ) Odessas on viimaste raketilöökidega saanud kannatada ka olulised kultuuriobjektid, sealhulgas Vorontsovi loss. Transnistrias käib ikka veel mingi õõnestustegevus - keegi üritas süüdata sõjakomissariaati ja visanud süütepudeleid ka naftabaasile.
Ussisaare kohta on niipalju infot, et nähtavasti on venelastel õnnestunud sinna viia lähimaa õhutürje komplekse Pantsõr ja Tor. Neid on tarvis saare ümbruse ja Musta mere loodeosa kontrollimiseks. Seda on venelased muidugi teinud ka siiani, blokeerides kõik Odessa sadamates olevad kaubalaevad. Varem täitis seda ülesannet raketikandja "Moskva", kuid seoses vajumisega vee alla, proovitakse seda siis sellise saarepealse kohalolekuga korvata. Küll on seal Bayraktarid muidugi kõvasti tööd teinud, nii et Sevastopolist toodi isegi ujuvrkaraana ühe teise äralastud väiksema dessantaluse tõstmiseks.
Mitte küll lähipäevil, aga tulevikuperspektiivis võib Ukraina vägede järgmiseks vahe-eesmärgiks saada Hersoni vabastamine. Tegu on hetkel ainsaga värskeltokupeeritud oblastikeskusega. Seega on linna tagasisaamine selle inimeste ja Ukraian riigi jaoks oluline. Ilma selleta ei toimu ka mingit rahvavabariigiks kuulutamist - kas referendumiga või ilma. Aga see kõik sõltub, mis mujal toimuma hakkab ja kas Ukraina tegelikult suudab praegu kõige akuutsemas punktis vene sõjaväge veelkord lüüa.

Igor Taro kirjutab

UKRAINA PÄEVIK 14.05: Vene okupandid üritavad meeleheitlikult võluda välja võidutaolist toodet Luganski oblastis, kuid pärast Bilohorivka fiaskot kipub see kujunema väga keeruliseks. Põhirõhk on Severodonetskil, edasitungil Popasnast põhja ning Avdiivka piirkonnal. Kõikjal mujal nende rinne seisab.

Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmetel hommikuse seisuga - seltsimehi-ründajaid 27 200 (+300), tanke 1218 (+13), soomukeid 2934 (+34), suurtükke 551 (+9), raketiheitjaid 195 (+2), õhutõrjesüsteeme 88, lennukeid 200, helikoptereid 163 (+1), droone 411 (+6).

1) Harkivist loodes Sumõ piirkonnas on Venemaalt avatud tuli taas Ukraina piiriäärse asula pihta. Selline tegevus on kestnud juba pikemat aega ning midagi erakordset selles pole. Eesmärgiks on hoida pinget üleval väljaspool aktiivset lahingutegevust ja sidude võimalusel täiendavaid ukraina lahingüksuseid, takistamaks nende paigutamist võitlusesse vene okupantide vastu teistel rinnetel.
Harkivi ümbruses olid tulelöögid Zolote, Dergatši ja Tšugujevi piirkondades - ilmselt sinna, kus Arvati olevat ukraina üksused. Linna ei suuda okupandid nähtavasti enam rünnata, olles surutud vastu vene piiri. Nende tegevus on hetkel fokusseeritud sellele, et takistada ukraina vägedel vene piirini jõudmist kõikjal okupeeritud aladel.

2) Izjumis operatiivsuunal võib olla toimunud teatud muutused seoses Ukraina armee vastupealetungi tegevustega. Pikemalt pole seda lahti seletatud, kuid võib oletada, et need on seotud eilse tegutsemisega Slovjanski suunalise maantee piirkonnas. Tulelöögid Ukraina üksuste pihta on olnud Barvinkove ja Velika Komõšuvahha suunas. Pole välistatud, et näeme selles piirkonnas veel eepilisi lahinguid, kuid hetkel pole okupatsiooniväed suutnud seal mingit otsustavad läbimurret või suurpealetungi saavutada.

3) Bilohorivka fiasko saldoks on pakutud juba kuni 100 ühikut soomustehnikat vene poolelt, alumine Piir on 70+. Kusjuures, väidetavalt jätkavad nad sealsamas veel koondumist uuteks katseteks. See on muidugi täiesti nende vaimus - üritada üha uuesti ja uuesti. Pole kuigi tõenäoline selline asjade seis, et ukrainlased oleks sellise suure ettevõtmise peale seal midagi hävitamata jätnud.
Pole arengut Lõmani piirkonnas, kus vene okupandid on palju päevi proovinud murda Aleksandrovkasse. Raskem seis on vahetult Severodonetski ja Rubižne alal - sinna on suunatud üsna suuri jõude. Luganski oblasti administratiivkeskuse hõivamine oleks muidugi esimene suur saavutus Donbassi rindel alates veebruarist. Seetõttu on ka surve sinna meeletu.
Severodonetskisse olevat jäänud ca 10 tuhat inimest, kes ei soovinud evakueerimist. See on siis kümnendik elanikest. Mingeid kommunikatsioone ega teenuseid seal ammu pole - elekter, gaas, veevarustus - kõik hävitatud ja rivist väljas.

4) Popasna, mida vene okupandid suutsid vallutada enam kui kahe kuu möödudes, jääb edaspidiseks pingeallikaks. Sealt üritatakse surude edasi põhja. Tegu on esialgse plaani täitmisega - jõuda Popasna ja Bilohorivka kaudu Severodonetski väegrupeeringu tagalasse ja lõigata nad ära. Põhjapoolne osa on ebaõnnestunud, proovivad siis lõunast edasi suruda.
Donbassi rindel on teatud edasiminek vene okupantidel toimunud Avdiivkast kirdes. Avdiivkat ennast ei Suuda nad vallutada kuidagi - seal on tööstuspiirkond, mis on sama hästi kaitstud, ku Azovstal, aga pole samal ajal ümberpiiratud. Seetõttu on sellest proovitud kogu aeg mööda minna. Need taktiklised võidud, mis vene okupantidel õnnestus Verhnetoretski kandis saavutada, ei muuda hetkel oluliselt pilti. Donetski oblastist jääb väga suur osa neile kättesaamatuks ja peale Volnovahha ja Mariuopoli ümbruse pole nad mujal suutnud edeneda.

5) Võimsad lennukipommid heidetakse Azovstali tehasele. Vene okupantide jalaväe tormijooksud leiavad ukraina kaitsjate poolt vastutegevust. See on loomulikult teema number üks Ukraina diplomaatia ja rahvusvaheliste suhete seisukohast, isegi Ukraina esinemine Eurovisioonil lõppes sõnaga "Azovstal". Seega peab paika Ukraina presidendikatselei kinnitus, et kõik suhtlused väilsmaailmaga algavad ja lõpevad selle teemaga. Türgi poolt oli valmisolek olla vahendajaks ja tuua kasvõi haavatud oma laevaga sealt ära. Venelased ei ole nõus. Soovivad nende alistumist, keda nad ei suuda lahingus alistada.

6) Mõnevõrra on aktiveerunud tuletegevus Guljaipole ja Orihhove kandis Zaporižžja rindel. Seal pole hetkel midagi suuremat ette näha.

7) Hersonis on okupatsioonivõimud hädas enda kehtestamisega, kuna kollaborantide adminvõimekus on madal ja reaalseid olmeprobleeme ei suuda nad lahendada. Äsja käis seal mingi Riigiduuma asespiirker Moskvast. Asi lõhnab annekteerimise ettevalmistuste järele, kuid näib, et Kremlis on selles osas mingi otsustamatus. Pealegi, Harkivi ümbruse järel sooviksid Ukraina väed tõenäoliselt esimese asjana vabastada just Hersoni oblastikeskuse ja selle ümbruse ja lõpetada pidevad raketilöögid Mõkolaivi linnale.
Krivõi Rigi suunal on okupandid tulistanud rindeäärseid külasid ning proovinud diversioonigrupi imbumist Tokareve kandis Velika Aleksandrivkast läänes, mis leidis ukrainlaste poolt kiire lõpu.

8 ) Ussisaare piirkonnas on põhiküsimuseks, kui võimsa õhukaitse on venelased suutnud sinna püstitada ja kas ukrainlased on jätnud veel midagi hävitamata. Iseenesest peaks see olema mõnes mõttes mõttetu paik, kus üritada kohalolekut kindlustada, kuna ta on mõlema poole jaoks efektiivse tuletegevuse kaugusel. Venemaa põhihuvi on kontrollida Musta mere loodeosa ja pärast raketikandja "Moskva" hävitamist kompensserida õhukaitse võimekust saarel.

Üsna selge on see, et mida edukam on Ukraina rindel, seda suuremaid pingutusi teeb Moskva, et sundida ukrainlasi Venemaa tingimustel rahus kokku leppima - ja sellega käib kindlasti territooriumi loovutamine. Ukrainal pole selleks praegu mingit soovi, eriti nähtes seda, millised arengud on kogu Venemaa kallaletungi kampaania jooksul toimunud. Venemaa on pidanud paljudest kohtadest taanduma, kärpima oma plaane, kandma kaotusi ning hakkama vaikselt otsima mõjuhoobasid Euroopas. Kindlasti ei tee see olukorda energeetika sektoris lihtsamaks. Jätkub gaasiga survestamine. Soome ja Rootsi ähvardamine.
Eelneval päeval on Ukraina oluliste ametiisikute poolt välja öeldud kaks tähtaega - sõja oluline murdepunkt augustis ning aktiivse sõjategevuse lõpetamine aasta lõpupoole. Kõlab masendavalt, kuid realistlikult. Meie kultuuriruumis on kombeks uurida, mis saab jaanipäevaks. Võimalik, et siis on Ukraina suutnud tekitada lisaks Harkivi ümbrusele veel ühe vastupealetungi suuna. Hersoni piirkond oleks tõenäoline.
Ukraina tegutseb võidukvadrandis tulenevalt nende vastupanuvõime tugevusest ja liitlaste abistamise tasemest, mis tähendab, et nende võimalused on tahet ja eesmärke saavutada on head ja tõenäosus kõrgem, kui vastaspoolell.

vaatad ja imestad https://t.me/volodymyrzolkin/2287

https://twitter.com/i/status/1525856306095087616
Kahurikuulid ja raketid vist said otsa, nüüd üritavad lihtsalt betooni maha põletada.

Kel twitteri kontot pole, sama video https://img-9gag-fun.9cache.com/photo/axB4Mj2_460svav1.mp4

Muudetud 15.05.22 20:34

Igor Taro kirjutab:
UKRAINA PÄEVIK 15.05: Vene okupandid ei suutnud muidugi Ukraina võitu Eurovisioonil niisama alla neelata ja eriti Azovstali kaitsjate toetuseks kõlanud lõpuhüüet. Vastuseks sellele visati tehase territooriumile vene pommituslennukitelt süüte- ja fosforpomme. Fosformoon on oma sütitavate omaduste tõttu väga ohtlik, eriti inimesele. Lisaks sellele vihapurskele üritasid vene okupandid pealetungimanöövreid mitmes paigas, samuti jätkasid aktiivselt rindelähedaste asulate pommitamist ning korraldasid taas raketilöögi Poola piiri vahetus läheduses.
Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmetel olid päeva alguse seisuga järgmised - ründajaid-seltsimehi 27400 (+200), tanke 1220 (+2), soomukeid 2958 (+24), suurtükke 555 (+4), raketiheitjaid 195, õhutõrjesüsteeme 89(+1), lennukeid 200, helikoptereid 164 (+1), droone 416 (+5). Lisaks muidugi südametunnistus, au ja häbitunne, mida saab kaotada vaid korra ja seetõttu pole mõtet igapäevastatistikasse lisada, aga lihtsalt meeldetuletuseks, et see on seal ridade vahel.
1) Harkivi ümbruses nägid vene okupandid vaeva, et takistada ukraina üksuste edasiliikumist, kuid siiski tegid Ukraina territoriaalkaitse võitlejad ühe selfi Vene piiri ääres, et raporteerida oma presidendile ja rahvale: vaadake, oleme juba siin. Kuigi ilmselgelt ei jäänud nad sinna piiri äärde pikalt passima, tähistab see moment siiski suurt edasiminekut võrreldes kuu taguse seisuga. Praeguseks julgeb ka Ukraina siseminister möönda, et nad on asunud vastupealetungile Harkivi ümbruses ning lähipäevil on kavas vähemalt oblastikeskusest põhjas asuvates rajoonides see viia Ukraina-Vene riigipiirini ja seejärel liikuda itta, ülejäänud Harkivi oblasti vabastamiseks.
Muidugi saatsid neid samme ka Vene okupantide tulelöögid ukrainlaste poolt vabastatud küladele. Huvitav on info, et Luganskis hakkasid mobiliseeritute naised piirama sõjakomissariaadi hoonet, kuna nende teada jäeti mehed Harkivi rindel omapäi ning Venemaalt saabunud üksused on positsioonidelt lahkunud. Ilmselt on need suundunud kaotuste tõttu Belgorodi oblastisse reorganiseerimisele või siis pealetungitegevuse toetuseks Izjumi või Severodonetski kandis.
Samuti on tulnud infot, et Ukrainaga piirnevates oblastites treenib praegu harjutusväljdel umbes 2500 reservisti, keda kavatsetakse peagi Ukrainasse saata. Tänase kaotuste statistika kohaselt jaguks sellest kompensseerimaks kaotusi suisa kaheks nädalaks, tingimusel, et numbrid oluliselt ei kasva.
2) Izjumi operatiivsuunal on vene okupandid proovinud taas läbi murda ukrainlaste kaitsest Bohoroditšne ja Dovhenke asulate lähistel, et liikuda Slovjanski ja Barvinkove suunal. Nii eelnev kui uus katse olid ebaõnnestunud. Barvinkove suuna peal näitasid ukrainlased taas tanki hävitamise videot droonilt, mis pildus alla miini- või granaaditaolisi esemeid. Esimese miiniga tank ilmselt ei hävinud, kuid muutus arvatavasti liikumisvõimetuks meeskonnale tekitatud kahjustuse tõttu. Kummaline oli sealjuures, et üks tankist pääsenud meeskonnaliige hakkas läheduses sõna otseses mõttes ringi jooksma, mitte lihtsalt eemale. Kolmas miin pani plahvatama ka tankis oleva lahingmoona. Eks see on lihtsalt üksik näide, kui käepäraste ja odavate vahenditega suudavad ukrainlased vene okupantidele tõsist kahju tekitada. Droonikomplekti hind jääb ilmselt mõne kuni kümne tuhande euro kanti, miinid-granaadid ei maksa tänapäeval midagi, tank on samas miljoneid väärt tehnikaühik.
Ilmselt on see Ukraina sõja üks peamisi õppetunde ka meile, et droonid on nii kaitses kui rünnakul asendamatud. Ukrainas kasutatakse droone juba rühma tasemel ehk suhteliselt laialdaselt.
3) Severodonetski suunale olid peamiselt koondunud vene okupantide pealetungikatsed. Lõmani piirkonnas Slovjanski kõrval jäi pealetung toppama samasse kohta Aleksandrovka asula ees.
Severodonetskist kagus Borivske kandis lõppes rünnak vene okupantidele tõsiste kaotustega ning nad sunniti taanduma. Ukraina väed lasid õhku Rubižne ja Severodonetski vahelise raudteesilla. Samuti oli aktiivne ründetegevus Lõssõtšanskist lõunas Toškovka piirkonnas Nižnest. Seal on kadõrovlastest tik-toklased muidugi juba ammu sooritanud säutsuläbimurde, kuid maastikul on asjalood pisut keerulisemad. Pinge on muidugi üleval, sest Toškovkast on Lõssõtšanski lõunapiirini ainult 6-7 kilomeetrit, aga nähtavasti on see suund ka üsna hästi kaitstud.
Kõiksugu kuuldused Bilohorivka kandis mingi jõeületuse või sillapea säilimisest vene allikatele viidates, ei oma ilmselt mingit alust, kuna ukraina suurtükiväest oleks olnud veider jätta kõrge väärtusega sihtmärk hävitamata, pannes oma kolleegid seeläbi tõsisesse ohtu. Küll on ukraina õhukaitse suutnud seal hävitada kaks kopterit - Ka-52 ja Mi-28, lisaks Orlan-10 drooni. Mis tähendab, et venelaste huvi selle sillapea vastu pole täielikult vaibunud.
Siiski on see hetkel kõige raskemate ja aktiivsemate lahingute piirkond, kus Ukraina väejuhatus näeb tõsist vaeva, et lüüa tagasi vene okupantide põhijõupingutuse suuna löögirusikas, kuna algsest põhilöögisuunast Izjumis ei saanud venelastel pärast Gerassimovi seiklusi enam asja.
4) Popasnast ründavad okupantid endiselt Komõšuvahhat põhjasuunal. On seal pisut edasi liikunud, kuid kohtavad jõulist vastupanu. Taktika on muidugi tavapärane, et ees püütakse suurtükitulega kõik puruks lasta ja siis peale tungida. Seal on vene okupatsiooniväed kandnud kogu Ukraina kallaletungi ilmselt üheid raskemaid kaotusi. Bilohorivka ja Tšornobajevka olid küll omaette ooperist, aga Popasnat on rünnatud ju 2,5 kuu jooksul igapäevaselt ja kes jõuab neid PTG-sid enam kokku lugenda, mis sealt läbi käisid. Hetkeseisuga olevat ukraina luure andmetel seal osad üksused ainult 20% osas komplekteeritud ning vene armee kaadrisõjaväelased pannakse kokku niinimetatud eraturvafirmade karvaste ja sulelistega, et kuidagigi asi üksuste moodi välja paistaks.
Kindlasti jääb see suund Ukraina armeele veel mõneks ajaks probleemiks, kuni Vene väejuhatus leiab veel kahuriliha, mida peale saata. Ka edukalt kulgevate lahingute käigus kulub nii inim- kui materiaalne ressurss. Võimalik, et mõnda aega lastakse okupantidel teatud lõikudes veel edasi liikuda, kuni see ei ohusta ukrainlaste jaoks suuremat pilti operatiivtasandil.
Poliitiline eesmärk Luganski oblasti okupeerimiseks pole Venemaa päevakorrast kuhugi kadunud, kuigi suures plaanis on nad pidanud oma esialgsete eesmärkide tiibu kõvasti kärpima ja neid rindereaalsusega rohkem kooskõlla viima.
Donbassi rindel on aga vene okupantidel aktiivset pealetungivõhma veel Avdiivka ümbruses, õigemini põhjapool Verhnetoretskest Novobahmutivka suunal, aga see mõningane edu pole suuremaks veel konverteerunud.
Ka Donetskist lääne suunal üritatud pealetungid Marjinka-Kurahovo poole on järjest ebaõnnestuvad ning kuidagi arusaamatu on, miks nad seda ikka veel üritavad, kuigi mingit osa ukraina üksustest see nüri järjekindlus muidugi seob.
5) Mariupolis on vene okupandid võtnud Azovstali piirkonnas kasutusele süütemoona, sealhulgas fosforit sisaldava. Sellest saab aru tüüpilise sädeluse järgi, mida see moon maapinna kohal plahvatades põhjustab. Vene sotsiaalmeediast levisid lisaks ka pildid "headest soovidest", mida venelased on väidetavalt lennukipommidele markeriga kirjutanud - need olid seotud äsjase Eurovisiooniga, mis ei anna okupantidele kuidagi rahu välisministeeriumi tippametnikeni välja.
Ukraina valitsusallikate sõnul on nad proovinud kõiki võimalusi ja pakkunud Putinile kõikvõimalikke variante Azovstalist vähemalt haavatute välja vahetamiseks, kuid Kremli huvi oma vangide vastu on minimaalne ja soov Azovi polgu hävitamiseks väga suur, kuna sellest on vene propaganda teinud omamoodi sümboli.
6) Zaporižžja suunal oli tulelööke, kuid ilma aktiivse pealetungitegevuseta. See osa rindest on küllaltki hangunud ja pole ette nähta, et midagi sulama hakkaks.
7) Öösel hävitas Ukraina lennuvägi pontoonsilla Inguletsi jõel Snihurivkast põhja pool. Sinnasamusesse olid vene okupandid varem lasknud tihedalt raketiheitjatega - ilmselt soovides ukraina üksusi maha suruda. Jõeületuskoha piirkonnas on mõned Hersoni oblasti külad endiselt okupeerimata. Hersoni oblast pole vene okupante juba ammu soosinud ja nad näevad seal hetkel suurt vaeva, et juba okuapeeritud aladel kanda kinnitada, sest keegi pole vene võimu seal väga oodanud. Siiani seostub see ainult pommitamise, kaose ning varastamisega - ja mis viimast puudutab, siis põllumajandussaaduste puhul on ju tegu miljonitega, mille jagamisel olevat kohapealsed emissaarid juba tülli keeranud.
Hommikul oli Venemaa teinud veel raketilöögi Poola piiri lähistele Yavorivi rahuvalve väljaõppekompleksile, mida on rünnatud ka varem. Kuuest, arvatavasti Mustalt merelt, väljalastund raketist jõudis kohale neli ning kaks lasi õhukaitse alla. Tiibrakettidega on selline häda, et neid võidaksegi lasta mitmekordselt, et koormata õhukaitset ja kui isegi kõik peale ühe alla lastakse, siis tuleb ikkagi tabamus.
Peatudes veel kord sõjakahjude teemal, siis võib märkida ka seda, et Kiievi eeslinnades hakkavad vee- ja elektrivarustus alles taastuma. Ukrainal võtab ainuüksi kahjude kokkulugemine ilmselt kuid, kõnelemata sellest, et need tuleb kõik ülesehitada või taastada.
Putin kutsub kokku oma nii-öelda sõjalised liitlased kollektiivkaitse organisatsioonist ODKB. Siiani pole ükski sealne liige, peale Valgevene, Venemaa kallaletungi Ukrainale heaks kiitnud, rääkimata toetamisest. Ka Valgevene diktaator Lukašenka suhtumine on oluliselt muutunud - kui enne rünnakut praalis ta Vene progpagandistidele, et sõda Ukrainaga lõpeks puhkemise korral mõne päevaga, siis hiljem on ta möönnud, et ei osanud arvata sellist "erioperatsiooni" venimist ning äsjasel nõupidamisel kõrgete sõjaväelastega kukkus Ukraina mobiilseid kaitseüksusi suisa kiitma, rõhutades, et neilt tuleb õppida. Seega pole tõenäoline, et Putin suudab enda taha mingit tõsiseltvõetavat koalitsiooni moodustada, milles oleks mitmeid rahvusvahliselt tunnustatud riike.

Teet Kalmus kirjutab:
Ülevaade Ukrainaga seotud sündmustest (16.05). Kommentaaridesse lisan ISW lingi, sealt saab vaadata lahingutegevusest põhjalikumat ülevaadet koos kaartidega.
Suures plaanis võib öelda, et nädalavahetusega suuri muutusi rinnetel ei toimunud. Harkivi suunalt viis Venemaa armee ära Severodonetski piirkonda arvestatava osa väeüksustest ning Ukraina armee vastu jäid peamiselt nn Luganski rahvavabariigist mobiliseeritud koos väheste Venemaa armee sõjaväelastega. Ukraina armeele neist tõsiseltvõetavaid vastaseid ei ole, seega nii käitudes Venemaa armee arvestas juba ette, et nad ei suuda seda piirkonda enda käes pikalt hoida ning nüüd nad on viimases hädas kõik oma jõupingutused suunanud Severodonetski äravõtmisele, aga sellest allpool. Harkivi alt taanduvate vägedega seoses tekkis selline kummaline probleem, et Venemaa piirivalve ei lasknud nn rahvavabariikidest mobiliseeritud sõdureid Venemaale, samas teisel pool oli juba Ukraina armee üksused. Nii nad siis pidavat olema lõksus riikide vahelisel nö eikellgimaal. Luganskis tulid mobiliseeritute naised ka välja protestima, et nende meestega käitutakse inetult Venemaa poolt, aga pole midagi teha, kogu selle agressiooni jooksul on Venemaa armee väejuhatus suhtunud nendest nn rahvavabariikidest mobiliseeritutesse nagu teise sordi sõjaväelastesse ning nende meeste kaotused ei lähe neile üldse korda.
Venemaa piirini jõudmine tõstatab ka Ukraina armee jaoks mitmeid küsimusi, kuidas seal edasi käituda juhul, kui Venemaa jätkab Ukraina piirialade pommitamist omalt territooriumilt. Kõige loogilisem lahendus oleks teha vasturünnak positsioonidele, kuskohast rünnati, aga kui need asuvad Venemaa asustatud punktide lähedal, siis on päris suur tõenäosus, et pihta saavad ka tsiviilisikud ning see on juba Venemaa propagandamasinale magusaks suutäieks. Minu enda arvates tuleks just sellistes olukordades kasutada võimalust viia läbi täppisrünnakuid, eeskätt juhitavate suurtükimürskudega.
Eelneva lõiguga seosub ka CNN-i ajakirjanike eestvedamisel Harkivis läbiviidud uuring, kus nad selgitasid välja, kuskohast tulistati linna kassettlõhkekehadega. Erinevatest kohtadest saadud tulemused viitasid kõik ühele ja samale kohale Venemaal ning isegi kui Ukraina puhastab okupatsioonivägedest kogu Harkivi oblasti, saab Venemaa armee neid rünnakuid jätkata ning siis tuleks need relvad ka Venemaa territooriumil kahjutuks teha, muidu linna tulistamine rakettidest ei lõppegi.
Harkivi rinde puhul on nüüd võtmetähtsusega see, kuivõrd suudavad ukrainlased tungida ida poole ja seal on väga oluliseks kohaks Kupjansk, kuhu tulevad kokku põhja poolt mitmed raudteeharud, samas lõunasse Izjumi poole läheb edasi ainult üks raudteeniit, seega juba Kupjanskist suurtükutule kaugusele jõudmine oleks Venemaa armee jaoks suureks ohusignaaliks, sest see seaks potentsiaalselt ohu alla kogu Izjumi väeüksuse varustamise.
Eelmises postituses kirjutasin põhjalikult Venemaa armee luhtunud katsetest forsseerida Donetsi jõgi Bilohorlivka juures. Mitmete sõjaväeliste ekspertide hinnangul peetakse neid ebaõnnestumisi Venemaa armee senisteks suurimateks ühekordseteks kaotusteks selles sõjas. Rasketehnika osas on kaotused üle 70 ühiku, mõnedel andmetel erinevates ületuskatsetes kokku isegi 100 ringi ehk siis suurusjärgus kahe pataljon-taktikalise grupi grupi jagu soomustehnikat. Lisaks kaotused elavjõus vähemalt 500 inimest surnute ja haavatutena. Venemaa armeel on niigi suur puudus inimestest, kes oleksid lahingutes võimelised rasketehnikat juhtima ja need kaotused ei ole asendatavad, vähemalt lähimate kuude jooksul.
Venemaa armee häving oli see seal nii suur, et selle sõja kontekstis toimus märkimisväärne sündmus - esimest korda avaldasid Venemaa sõjablogijad (mõjukad inimesed, jälgijaid miljonites) fotod katastroofilistest kaotustest koos väga valusa kriitikaga Venemaa armee aadressil. Tausta mõistmiseks tuletan meelde, et Venemaa telekanalites räägib sõjajuttu kindlaripagunitega inimene, kes pikalt peale sõja algust rääkis, et Venemaa pole lahingutes kaotanud ühtegi sõdurit, et tsiviilobjekte ei rünnata ning Venemaa analooge mitteomavad täppisrelvad on hävitanud juba kogu Ukraina lennupargi, õhutõrjevõimekuse ja mis kõik veel, lisaks jutud hanedest kui bioloogilisest relvast jne. Ja nüüd selles kontekstis fotod kümnetest hävitatud tankidest ja muust soomustehnikast on paljude venemaalaste jaoks pehmelt öeldes šokeerivad. Kuidas siis nii?! Pidime olema maailma analooge mitteomav armee, aga meid tambitakse sama halastamatult seal piirkonnas nagu II maailmasõjas sakslaste poolt!
Tänasel päeval on selge, et kogu Donetski oblastit pole Venemaal jõudu okupeerida ja nüüd on nende jõupingutused suunatud sellele, et vähemalt Luganski oblast täies mahus ära okupeerida. Severodonetski piirkonda on Venemaa armee kuuldavasti kogunud tuhandeid ühikuid rasketehnikat, aga oma plaanide õnnestumiseks tuleks Venemaal põhja poolt forsseerida Donetsi jõgi ning lõuna poolt liikuda neile vastu Popasna suunalt, et siis ideaalis piiramisrõnas sulgeda. Ilma rõngast sulgemata on Severodonetskit ülimalt keeruline ära võtta.
Izjumi kontekstis tooksin välja sellise info, et kuigi seal on Venemaa armeel kõige suurem väeüksus, siis nende vastas on ukrainlastel väidetavalt 20-25 pataljon-taktikalist gruppi, mis on kaitsetegevuses suur jõud ning võimaldab läbi viia ka vasturünnakuid. Ma ise teen siit järelduse, et Ukraina väejuhatus peab seda kohta kõige prioriteetsemaks kaitse mõttes, sest Venemaa armee läbimurre Izjumist lõuna poole oleks suures pildis suurem probleem kui isegi Severodonetski kaotamine. Tänasel päeval on praeguste arengute valguses aga Venemaa armeel ülimalt problemaatiline isegi Severodonetski äravõtmine, rääkimata muudest piirkondadest.
Eelmises postitses kirjutasin Elon Muski poolt pakutavast internetist satelliitide vahendusel ning Venemaa katsetest seda sidet häirida. Nüüd selgus ka põhjus, miks Venemaa armee on viimasel ajal intensiivistanud katseid seda sidet segada. Ukrainlased nimelt on teinud äpi, mis võimaldab tulejõudu efektiivsemalt juhtida, samas vähendades oluliselt vaelase võimekust nende positsioone nö välja peilida. Sisulises plaanis midagi ülemõistuse keerulist selles äpis ei ole - seal edastatakse vaenlase rasketehnika koordinaate, mille pihta saaks koordineeritult tulistada ning kõige alus on toimiv internet. Väidetavalt töötavad Venemaa suurtükiradarid efektiivselt ainult siis, kui suurtükipatarei on kompaktselt mingil alal koos ja ühest kohast tuleb järjest palju laske. Kui nüüd aga suurtükid, aga ka miinipildujad ja mitmikraketiheitjad on hajutatud, ei suuda need Venema suurtükiradarid nende asukohti ära määrata, ka on nii paigutatud relvastust raskem rünnata õhust ning ka avastada droonidelt. Lisame siia nö valemisse nüüd ameeriklaste antud M777 haubitsad ning see kõik kokku pidi olema venelaste jaoks surmavalt valusalt efektiivne. Ja toimib see kõik ainult tänu Starlinkile.
Süüriaga seoses on nüüd järjest rohkem tõendeid, et sealt tõepoolest tuuakse Ukrainasse suurusjärgus 2000-3000 sõjaväelast, aga mingit murrangut rinnetel see ei põhjusta. Venemaa propagandasaadete mõjul tulid nn Luganski vabariiki vabatahtlikud, kelle entusiasm sai otsa kohe esimeses lahingus, kuhu neid saadeti. Selgus, et reaalsus erineb tugevalt sellest, mida nad telekast nägid. Ja nüüd on nad hädas - ei ole raha, et tagasi koju sõita! Aga tulnud on nad nii Kaug-Idast, Siberist kui Murmanskist. Ise mõtlesin, et Ukraina võiks neile suure žestiga selle sõiduraha anda, et las sõidavad koju ja räägivad, kuidas asjad tegelikult sõjas on.
Ukraina võit Eurovisioonil pani pahameelest podisema ka Venemaa propagandistid, kelle arvates tulnuks Ukraina diskvalifitseerida, sest peale võitmist oma loo esitamise järel nad palusid päästa ukrainlased Azovstalist. Ja selle järelmina näidati Venemaa propagandakanalites lennukipomme koos vastavasisuliste kirjadega Azovstali kaitsjate aadressil. Tahaks öelda midagi krõbedamat, aga parem siiski mitte, muidu tuleb taas kaebus vihakõne õhutamise osas.
Tuleb välja, et Ukrainast varastatud vilja müük polegi nii lihtne kui võiks arvata. Egiptus keeldus, kui sai teada, millega tegu. Liibanon keeldus ja siis ei jäänud Süürial muud üle, kui see laevatäis vilja vastu võtta.
Ma mingi aega tagasi sain FB-s süüdistuse vihakõne levitamise osas (jagasin ühte laulu, kus muinasjutulised pahad läksid häid tapma) ning FB-s tähendab see ka seda, et sellises staatuses inimeste postituste prioriteetsus langeb ehk siis algoritm ei levita seda enam sama usinalt edasi kui varem. Selle vastu aitab rohkem jagamine ning on variant ka mind näiteks jägima hakata teadmises, et ma teatud nädalapäevadel enne lõunat oma postituse valmis teen ja üles panen.
Järgmine ülevaade kolmapäeval.
Au Ukrainale!
https://www.understandingwar.org/.../russian-offensive...

Vara veel hõisata, liiga vara. See Severodonetski jutt on selline kaheldava väärtusega, tegemist on ikkagi täispaugus forsseeritud piikonnaga, samas lootus on, et lähevadki sinna oma kuulsusetut surma otsima armeejäänukitega.
M777 jne asjad alles jõuavad rindele, eelmine nädal hakkas nende kasutusest videosid tilkuma, täispaugus pole nad kindlasti veel rindel, kohal aga mitte rindel, kurdetakse ka laskemoona puuduse üle, kes ei kurdaks, kui 400 matsi ukse taga ja sul on ainult 200 + 300 padrunit.
DNB ja LNG piirkonna "sõduritega" on aga omaette lugu, neile jagati peale "vabastamist" vene passid kätte aga neist ei saanud venemaa kodanikke. Nüüd passivadki piiripunktis, kus vasja vahib automaadiga vastu ja saadab nahhui. Kehvasti, et pole veremaa kodanik, ei pääse üle piiri, hästi, et pole veremaa kodanik, muidu saaks desertöörluse pärast maha lasta, igate pidi kehvasti nendel "Ukraina raudsest haardest vabastatud" meestel.
Starlinki kohta on ka kergelt "põnev" seletus. Reaalsuses kasutatakse ikkagi kuskil võpsikus objektil olles uut firmware, mis lubab 12V pealt töötamist, ignoreerib vasjade segamist (paari päevaga suudeti segamisest jagu saada) ja saab luuredrooni käest infot, ei mingit maagilist äppi. Enamuses aga statistika näitab, et kasutatakse ikkagi suures osas tsiviilide poolt, et kommunikatsioon voolaks ISP'de vahel, haiglad saaksid infi edastada jne.

Mida sa siin ikka kommentaarid:
https://forte.delfi.ee/artikkel/120007323/fotod-ukraina-soja
valjalt-toodud-rootslaste-granaadiheitja-plahvatas-keset-mos
kva-tanavat
Kui vaid seda, et tegemist oli gaasiplahvatusega...

Igor Taro kirjutab:
UKRAINA PÄEVIK 16.05: Mariupolist on evakueeritud 53 kõige raskemini haavatud Azovstali kaitsjat okupeeritud Novoazovski haiglasse ning veel 211 Olenivkasse pantvangide vahetusoperatsiooni ootele. Oluline edasiminek, kuigi varasemalt väljaöeldud arvude kohaselt pole see isegi pool rehkendust.
Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmetel olid päeva alguse seisuga järgmised - seltsimehi-ründajaid 27700 (+300), tanke 1228 (+8), soomukeid 2974 (+16), suurtükke 577 (+22!) (mäletate, mis ma hiljuti kirjutasin suurtükkide kaotuste statistika järsu hüppe kohta? Ootame peagi põnevaid arenguid rindeuudistes), raketiheitjaid 195, õhutõrjesüsteeme 89, lennukeid 200, helikoptereid 165, droone 427 (+11).
1) Sumõ oblastis Kirde-Ukrainas varajasel hommikutunnil üritas diversiooniüksus Vene poolelt imbuda kattetule varjus Ukraina territooriumile. Selleks avati ukraina piirivalvurite pihta tuli granaadiheitjatest ja miinipildujatest. Lootuses, et mahasurutud Ukraina kaitsjad ei suuda vastupanu osutada ning diversandid suudavad neist mööduda. Alanud lahingus pidid nad siiski kaotustega tagasi pöörduma. Surma sai ka üks piirivalvur Ukraina poolelt.
Kahes kohas avasid venelased tule ukraina piirivalvurite pihta ka Tšernigivi oblastis.
Lisaks teevad Valgevene väed enda territooriumil vastu Põhja-Ukraina piiri mingeid veidraid manöövreid - paigaldavad kontrollpunkte piiritsoonis maanteedele, kontrollivad sõidukeid, mõne päeva eest märkasid elanikud ka maskeeritud tanke.
Erilist ohtu Ukraina territooriumile see tegevus ei kujuta, kuid hoiab olulist osa Ukraina armee üksustest sealkandis pinges ning ei võimalda kõiki reserve suunata Donbassi piirkonna vabastamiseks.
2) Harkivist põhjas üritavad vene okupandid takistada ukraina vägede vabastusoperatsiooni. Vene üksuse on teinud katseid vallutada tagasi Ternova küla, kus ukrainlased jõudsid esimest korda Venemaa piirini, kuid ebaõnnestunult. Hetkel pole veel andmeid ukraina üksuste liikumisest ida suunal, kuid õhtu on vahel hommikust targem.
3) Izjumis suunal jätkavad Ukraina võidukad väed kangelaslikku kaitseliini hoidmist ning vene okupandid on taaskord loobunud viljatutest katsetest sealt läbi murda. Ukraina peastaabi hinnangul üritavad vene üksused siiski end koguda ning teha ettevalmistusi pealetungilaadseks tegevuseks. Kahjuks ei aita ukrainlased neid selles eriti edasi, sest alles tegid nad eduka suurtükirünnaku Izjumi lähiümbrusele, kus venelased panid eelolevaks pealetungiks valmis suurema koguse moona. Ukraina hiired sõid igatahes selle laskemoona nüüd ära.
4) Severodonetski piirkonnas oli, nagu viimasel ajal kombeks, aktiivset tegevust rohkem. Lõmani suunal jätkasid vene okupandid rünnakuid Šandriholove kandist ja traditsiooniliselt ebaõnnestunult. Aleksandrovka juurest pole ka edasiliikumist näha.
Donetsi jõeületuse teemadel on tulnud täiendavat infot - venelastel oli tõepoolest veel üks koht soolas, kus üle minna - Bilohorovkast viie kilomeetri kaugusel läänes Serebrianka kõrval, kuid seal tabas neid sama saatus. Kaua valminud pontoonsilla kaunikene lendas ribadeks koos kümnete hirmsate sõjamasinatega ja vene armee leidis sealgi kuulsusrikka lõpu.
Pealetungikatsed Borivske piirkonnas pole ka tulemust toonud - seal on seda üritatud juba hea mitu päeva ja kordamine pole mingil juhul tarkuse ema. Alati võib juhtuda, et keegi ei oota enam sealtsamast rünnakut ja siis saabubki üllatusmoment.
Tugev pealetungisurve on jätkuvalt Toškovka, Girske ja Orihove asulatele - seni tulemusteta.
5) Edasiliikumist on vene okupandid suutnud saavutada oma seni kõige perspektiivikamas rünnakukoridoris - Popasna asulas, kus neil õnnestus lõpuks teostada kaks nädalat varem väljakuulutatud Luganski oblasti piirini jõudmine. Tõenäoliselt pole maailma ajaloos palju paikasid, mille vallutamiseks on nii rohkelt ja andetult inimjõudu kulutatud. Sealsamas piiri peals Põlõptšatõne külas ootas neid muidugi ukraina vägi, kellest nad niipea edasi ei saa.
Popasnast rünnakse ka pidevalt põhja suunal Komõšuvahha asulasse, et saavutada kuulsat piiramisrõngast, mille teemaline kaart siniste noolekestega internetiavarustes juba pikemat aega ringleb.
Donbassi ülejäänud rindelõikudel olid kõige aktiivsemad lahingud Avdiivkast kirdes ja põhjas ning Marjinka kandis. Kogu rindejoone ulatuses käib intensiivne tuletegevus kõigist torudest - alates miinipildujatest ja lõpetades raketiheitjatega. Kui keegi arvab, et tal on elus raske, siis mõelgu alati nende inimeste peale, kes on igapäevaselt turmutule all - neil on seal tõesti raske.
6) Mariupoli oluline edasiminek haavatute evakueerimise osas näitab, et päris lootusetud need läbirääkimiste katsed polnud, mida Ukraina valitsus on diplomaatilistel rinnetel pidanud. Kõrvuti nende uudistega, et Venemaal hakatakse autotööstuses poolt taas tootma Moskvitše ja Žigulisid, jääb mulje, et sanktsiooniking siiski pigistab Moskvat ja neilgi pole see valulävi lõputu. Otsitakse väljumisstrateegiat, kuigi sõjaga on kord juba nii - lihtne alustada ja keeruline lõpetada.
Kui ma nüüd kuu aja tagusele ajale mõtlen, siis toona oli juttu mai keskpaigas toimuda võivatele olulistele arengutele - Azovstali olukorra osaline lahenemine on kahtlemata üks neist, mille on teinud tõenäoliselt võimalikuks vene üksuste ränk lüüasaamine Bilohorivka ja Serebrjanka piirkonnas. Nagu suurtükistatistika juures märgitud - need arengud pole kindlasti viimased ning jälgime lähipäevil põnevusega jätku. Sisuliselt on see juba juhtunud, kuid vormistus on lõpuni viimata.
7) Zaporižžja suunal pole pealetungitegevusi olnud. Ainult tulelöögid rindejoone lähistel - traditsioonilised paigad Orihhove ja Guljaipole ümbruses, samuti Velika Novosilka kandis. Need on vastavate viisnurkadega ka märkistatud, et oleks aru saada, kus mingi asi asub. Loetlesin need läänest itta ehk vasakult paremale.
8 ) Lõuna-Ukraina suurtükiväelase hommik algab tavaliselt nii - hambapesu, hommikukohv, seejärel igaks juhuks üks tulelöök Tšornobajevka lennuväljale - äkki saab millelegi pihta. Tavaliselt saab ja nii ka möödunud ning sellele eelneval päeval plahvatas seal taas suur kogus moona ja tehnikat. Ja seda kaks päeva järjest samas kohas. Tšornobajevka on vene okupantide peamine logistikakeskus Hersoni, Mõkolaivi-Odessa ja Krivõi Rigi taandumise suundadel. Pealetungi suundadest pole seal enam pikalt põhjust kirjutada. Nad kas seisavad või taanduvad.
Lisaks leidsid ukraina suurtükiväelased väärtusliku sihtmärgi ka Davõdiv Brodi asula kõrval - samuti lendas palju kraami vastu taevast. Võtab jällegi pikaks ajaks seal hoo maha pealetungite kavandajatel.
Oli ka okupantide poolset tuletegevust Hersonist Mõkolaivi suunal ja lõunasse. Mõkolaivis suudeti äärelinna pommitada.
9) Taas on vene okupantidele ette jäänud Odessa, mida rünnati strateegiliste pommitajate abiga rakettidega. Osa rakette lasi õhutõrje ära, kuid Karolino-Buhazi piirkonnas jõudsid mõned puhkekompleksini ja seal sai taas üks väike laps viga.
Selle löögi eesmärgiks oli tõenäoliselt saada pihta Dnestri suudmes asuvale sillale, aga kuna venelased täppismoona enam palju ei kasuta, siis läks nagu alati. Midagi ütleb see nende huvi kohta Transnistria ja Ussisaare piirkonna suunal. Kahjuks realiseerub see kõik tsiviilisikute kannatuste ja ilusa taristu hävitamisega.
Lvivi piirkonnast tulid õhtul hilja teated plahvatustest, kuid öine info oli, et linna pihta midagi ei lennanud. Kõige selle valguses mõjuvad väga kummaliselt teated mõnede Euroopa poliitikute pingutuste kohta võimaldada Kremlil mingit nägu säilitada. See nägu on viimase 80+ päeva jooksul kõigile nii selgeks saanud, et säilitada poleks küll enam otstarbekas. Kui, siis ainult piirituselahuse sees kinnises purgis, aga mitte elava ja tegutsevana. Võrrelda Venemaa režiimi stabiilsuse allikaga näitab ikka väga õhukest ajaloolist mälu, millest on täiesti kadunud kõik relvakonfliktid, energia ja kaubandushoobadega naabrite ähvardamine ja mõjutamine, mis on olnud kõike muud, kui stabiilne ja mõistlikule edenemisele suunatud tegevus. Ainult lõplik sõjaline lüüasaamine Ukrainas koos võimsa sisemise raputusega saaks muuta väljavaateid tulevikule mitte ainult Venemaa naabritele, vaid suurele osale maailmast lähiaastateks lootustandvaks.

Eerik N Kross kirjutab:
Kaheksakümne teine päev. Venemaa kiire sõda kogu Ukraina vallutamiseks on üha enam muutumas sõjaks Donetski ja Luhanski oblastite pärast. Veel kuu aja eest oli Venemaa plaan rünnata Harkivi juurest alla ja Hersoni juurest üles ning haarata kotti kogu Ida-Ukraina Dniprost ida poole. Paari nädala eest oli rünnakute põhirõhk Izjumist alla ehk lõunasse ja Donetski juurest üles ehk põhja. Seega haaratav ala oluliselt väiksem. Nüüd käivad kõige ägedamad lahingud Severodonetski linna haaramiseks, ehk vähemasti esmaeesmärk on esialgsete plaanidega võrreldes päris tagasihoidlik. Lahingute põhiintensiivsus on koondunud rindejoone idaotsa. Seda dünaamikat iseloomustab lisatud kaart, kusjuures kaardil juunikuu tegevusena märgitud projektsioon on juba praeguseks tegelikkus.
Umbes nädala eest tegid venelased katse forsseerida Donetsi jõge Slovjanski ja Severodonetski vahel, Izjumi ründesuunat. Väidetavalt toimus koguni kolm katset, mille käigus Ukraina suurtükivägi purustas üle 70 ühiku venelaste soomustehnikat ja lõi puruks kaks pataljoni lahingugruppi. Neist kaotustest on jõudnud teated isegi vene meediasse ja mitmed peavad seda venelaste suurimaks ühekordeks ebaõnnestumiseks kogu senise sõja käigus. Mõnes mõttes võib selle hinnanguga nõustuda. Ilmselt tugines vene rünnakuplaani õnnestumine just nende ületuskatsete õnnestumisele ja pärast kaotust loobuti vähemalt ajutiselt Izjumi suunalt suuremate jõududega ründamast. Nüüd käib kõige suurem lahing Limani linna pärast jõeületuskohast mitukümmend kilomeetrit ida pool.
Samas jätkavad venelased endiselt kogu rindejoonel suurtükituld, endiselt suudetakse siin seal külasid vallutada ja oht möödas muidugi ei ole. Üldine suundumus on siiski, nagu öeldud, venelaste poolt haarata plaanitava ala ida suunas kokkutõmbumisele ehk esmaeesmärkide ahenemisele.
Samal ajal on Ukraina saavutanud suurt edu Harkivi suunal, kus mitmes kohas on ukrainlased välja jõudnud Vene piirile. Mõnes paigas Harkivist põhjas ja idas proovivad venelased küll positsioone hoida, aga pigem tundub olema suuremate üksuste taandumist katvate üksustega. Ennatlikke hinnanguid ei tihka veel anda, aga tundub, et Harkivi oblasti pikemat hoidmist ei näe ka venelased enam ette.
Kuigi lõunarindelt on otseseid uudiseid viimastel päevadel vähe, on märke, et ukrainlased plaanivad seal suuremat ründeoperatsiooni. 13. mail anti järjekordne massiivne löök Tshernobaivka juures vene laduele ja positsioonidele.
Rahvusvaheliselt on viimastel päevadel aga tunda uut lääneriikide võbelust ja kokkuleppe otsinguid Moskvaga. Võimalik, et venelaste kaotused on tekitanud teistsuguse meeleolu ja toimuvad mingid saladiplomaatilised kompimised Moskva poolt. Igatahes võttis Shoigu esimest korda vastu USA kaitseminister Austini telefonikõne. Väidetavalt on ameeriklased proovinud sõja algusest sellist kõnet saada, seni edutult. Nüüd kui kõne toimus, olevat Austin omaenese sõnul nõudnud vaherahu. Jäi mulje, et kas Austinil olid vanad jutupunktid või jäi suurem osa räägitust avalikustamata. Arvestades ukrainlaste suhteliselt edukat sõjapidamist, ameeriklaste massiivset relvaabi ja veel hiljutist sõnumit, et eesmärk on venelaste sõjaline nõrgestamine, on täna vaherahu nõudmine konteksti pehmelt öeldes arusaamatu. Vaherahu tähendaks ju venelaste käes olevate alade üsna tõenäoliselt venelaste kätte jäämist, vähemasti pikaks ajaks. Tegelikust vaherahusooviset ei venelaste ega ukrainlaste poolelt pole küll mingit märki.
Putinile helistas ka Scholz, kes olevat ka vaherahu küsinud ja lisaks olevat Macron soovitanud Zelenskile et tehku territooiumi ja suveräänsuse osas Putinile järeleandmisi.
Kokkuvõttes. Pilt ja heli lääneriikide poolel ei lähe kokku. Relvaabi jätkatakse, ukrainlastele soovitakse võitu ja samal ajal räägitakse venelastega vaherahust. Midagi on selles puzzles puudu.
Võimalik, et diplomaatilisi initsiatiive kutsub esile mure nisukriisi pärast. Venelased blokeerivad Ukraina viljaeksporti ja ilma Ukraina viljata maailmaturul kardetakse suuremat toidupuudust mitmes maailma piirkonnas. Kui asi on nii, siis on venelased leidnud järjekordse mõjutushoova, millega läänt järeleandmistele suruda ja lääs astub taas vana reha otsa.
Loodetavasti saaks sellise lähenemise täielikust viljatusest siiski varsti aru.
Õnneks on Soome ja Rootsi, kes mõlemad teatasid äsja ametlikult NATOsse astumise soovist, Ukraina sõja küsimuses äärmiselt kindlameelsed. Neile riikidele on sarnaselt meile Ukrainas mängus eksistentsiaalsed huvid, mitte domineerivalt mure eskalatsiooni pärast.
Ukraina lahingutandril saab vaatamata venelaste vähesele edule olema lõiguti nüüd väga raske. Suuremaks ukrainlaste pealetungiks pole esialgu jõudu ja selle käima saamiseks peab Lääs vähemalt sama intensiivselt abiga jätkama, võidusoovis kindel olema ja mitte segaseid vaherahusignaale saatma, mis ainult innustavad venelasi ja ajavad segadusse Ukrainat ja kõiki tema tingimusteta liitlasi.

Kuulujutud (loe: ei pruugi tõele vastata)
Putin on sekkunud brigaadi tasemel ise otsustusahelasse ehk mängib ka kindrali. Ei tea, kas ta FSB oskustest nii palju kasu on seal aga igatahes miski leke väidab nagu ta on presidendiameti natukene tahaplaanile jätnud ja üha rohke Hitleri suunas läinud, kes ka tegelt oma kindrale ei usaldanud ja tahtis ise kõike juhtida.
https://www.theguardian.com/world/2022/may/16/putin-involved
-russia-ukraine-war-western-sources?CMP=share_btn_tw
Venkudel on jõgede ületamiseks sillad otsakorral ja paate pole ehk siis jõgede piirkondades hapusti.
Venkudel on ka siseriiklikult asi kergelt hapnemas: https://twitter.com/francis_scarr/status/1526293852704890882
Endine Vene kindralstaabi kolonel Mikhail Khodaryonok räägib RIIGITELEVISIOONIS (100% kontrolli all olev infokanal) et asi on hapu, meil võib relvi rohkem olla aga vastas on kõvema motivatsiooniga mehed ehk tuleb vaikselt valmistuda see mõru kaotusepilli alla neelamiseks (minu väga jämedalt ja kallutatud tõlge).
Õhk on vasjadest puhtamaks saanud, Rumeenia kohal lennuradari järgi kaks tankurlennukit ja üks luurelennuk päris kaugel idas täitsa sisse lülitatud majakaga.

Igor Taro kirjutab

UKRAINA PÄEVIK 17.05: Vene okupatsiooniväed on keskendunud Donbassi rinde ülekülvamisega suurtükitulega, pealetungile Severodonetski ja Lõmani suunal. Võimalik, et viimase lähistel on toimunud ka mõningane edasinihkumine. Mujal polnud okupantide maavägede manöövrid tulemuslikud, kuigi ulatuslikku kahju põhjustasid nii kaudtule kui õhulöögid.

Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmetel päeva alguse seisuga olid järgmised: ründajaid 27900 (+200), tanke 1235 (+7), soomukeid 3009 (+35), suurtükke 578 (+1), raketiheitjaid 198 (+3), õhutõrjesüsteeme 90 (+1), lennukeid 201 (+1), helikoptereid 167 (+2), droone 436 (+9). Kahe roodu jagu jalaväge on taas kottidesse pakendatud ning peamine küsimus - milleks? Venemaa pole pikemat aega saavutanud rindel isegi taktikalisi edasiminekuid. Ukraina kaitseministri hinnangul on tema riigi vastu rakendatud 167 000 okupatsioonivägede sõjaväelast, seega praeguseks on elavjõu korvamatud kaotused 16,2% ligi. Kuna vigastatud loetakse ka lahingvõimet mõjutavateks kaotusteks, siis on rivist väljaviidud üksuste protsent oluliselt suurem ning enne Donbassi rindele keskendumist oli see kolmandiku jagu. Nominaalselt võib Venemaal olla arvel veel palju tehnikat ja siinsed numbrid justkui ei moodustaks sellest lõviosa. Samas tuleks arvestada, et ilmselt hävines sõja esimestel nädalatel kõige võitlusvõimelisem osa ning ajapikku kvaliteet langeb, mitte ei kasva. Lisaks marodöörluse ja sõjaroimadega süvenev demoraliseeritus.

1) Taas tuleb alustada põhja poolt. Lisaks piiriäärsete asulate, peamiselt suvilarajoonide, pommitamisele Tšernigi ja Sumõ oblastis, korraldasid okupandid raketilöögi Desna alevile Tšernigivist lõunas - seal asub õppeväeosa. Surma sai 8 inimest ning veelgi rohkem vigastada. Selle kohta pole infot, kes seal võis surma saada.
Sumõ oblastis oli tuleavamisele lisaks proovitud piiri ületada.
Lisaks lendasid raketid Ohtõrka asulasse, mis on võrdlemisi rahus elanud juba märtsi lõpust alates.
Livivis hilisõhtul plahvatanud raketid olid mõeldud kahjustama raudteetaristut. Raudtee pihta lastavad tiibraketid sellele eriti suurt kahju ei tee - vähemasti on see võrdlemisi lihtsasti parandatav. Varasem taktika oli hävitada tiibrakettidega elektrialajaamasid, millega toideti elektrifitseeritud raudteed.

2) Harkivisi pole märkimisväärseid muutusi. Vene okupandid üritavad ukrainlasi tagasi suruda. Kumbki osapool pole paari päeva taguse seisuga võrredes edu saavutanud. Ukrainlased on hetkel piiri ääres väljas vaid Ternova küla juures. Muid arenguid Harkivi põhjasuunas ega idas Starõi Saltivi piirkonnas hetkel pole usaldusväärsete ega ametlike allikate poolt avalikustatud. Ju pole neid arenguid või pole need veel sedavõrd kindlad.

3) Izjumi operatiivsuunal, kuigi mis operatiivsuund see enam on - seal on viimastel nädaltel ainult taktikaline tammumine, käis mingi mähkimine taas Dovgenke küla piirkonnas. Venelased on korduvalt Dovgenke vallutamisest teatanud, kuid siis on nad seda jälle uuesti vallutanud. Paistab sedaviisi, et hetkel pole seal keegi olulisel määral kaugemale jõudnud. Ei ole Ukraina vastupealetungitegevusi realiseerinud millekski suuremaks ning ka vene okupandid ei suuda nende kaitset murda. Seega peab murre ja areng toimuma kusagil mujal.

4) Severodonetski sektoris jätkub siis see, mida Vene okupantide kindralstaap näeb ukraina väegrupeeringu suure ümberpiiramisena. Lõmani piirkonnas jätkub pealetung loodest ning võimalik, et okupantide üksused on liikunud pisut edasi Drobõševe piirkonnas, mis oleks umbes 5-6 kilomeetrit Šandriholovest lõunas, kuid see pole päriselt selge. Igal juhul ei lahenda ka Lõmani hõivamine vene kindralstaabi jaoks praegusega võrreldes midagi, sest lähedalasuva Slovjanski ees on seesama Donetsi jõgi, mida nad ei suuda juba kuu aega teisteski kohtades ületada.
Samal ajal käib muidugi Severodonetski ründamina ka okupeeritud Luganski oblasti territooriumilt läbi Borivske ja Sirotine eeslinnade. Möödunud ööl taandusid okupandid sealt taas kaotustega.
Sama lugu oli lõunas Toškovka, Orihove ja Girske asulates.
Vene poolt okupeeritud alade vahel Ukraina väe poolt kaitstavas sektoris viisid okupantide Su-35 lennukid läbi karistamatult õhulööke. Suurtükkide ja miinipildujate tulelööke oli rohkesti kõikidele rünnatavatele asulatele. Taktika on sama - püütakse eesolev asula purustada võimalikult maadligi, et siis poleks seal midagi enam kaitsta ja kuhugi varjuda. Russkij mir-i levitatakse Ukrainas ikka purustustega.

5) Popasna kandis pole edasiminekutest kuulda olnud, kuigi loogiline on, et seal see pealetungisurve jätkub nii põhja kui lääne suunal.
Avdiivka kandis proovisid okupandid vallutada Novobahmutka lähistel Donetski-Slovjanski maantee lõiku. Ühel situatsioonikaardil ongi lõik juba punaseks värvunud, Ukraina peastaabi teatel polnud sel rünnakul tulemust.
Donetskist lõunas toimus pealetung Vugledari asulale. Vene propagandistid möönavad, et nii Vugledar kui Marjinka on hästi kindlustatud tugipunktid, kus ukrainlased on ümbritsenud end tugeva betooniga ja seetõttu on väga raske neid sealt välja lüüa. Selleks tuleb minna suure ringiga, aga see ring pole samuti realiseerunud, sest ka mujal panid ukrainlased tõhusa "siibri" ette.

6) Mariupoli osas on niipalju selgust, et vangide vahetamise kokkulepped on täitmisel ja raskemini haavatuid stabiliseeritakse Novoažovskis, ülejäänuid hoitakse Olenivka kinnipidamisasutuses. Pisut ebaselgeks jäi, kas esimesele bussilaarile tuli ka järgmine 7 bussitäit välja või oli tegu sellesama kolonniga, mida jäätvustati esimesel korral.
Vene propagandal on muidugi kuri karjas, et nad üritavad seda välja mängida enda publikule mingisuguse murdepunktina, mida võrreldakse sakslaste kapituleerumisega Stalingradi all. Kuigi neil läheb muidugi seal kõik segi, sest Stalingradi ründajateks olid ju natsid, ja praegu ründavad ja okupeerivad Mariupolit vene väed. Sealjuures ei valgustata märkimisväärselt nende hävitavat lüüasaamist Bilohorivka kandis.
Riigiduuma teeb samal ajal pingutusi mingi otsuse vastuvõtmiseks Azovi polgu võtlejate vahetamise keelustamiseks. Eks arvatavasti on tegu propagandistliku sammuga ning katsega oma Pürrose võit patriootilise vastutegevuse viigilehega ära katta. Riigiduuma pole Venemaal muidugi diskussioonide pidamise koht ammu enam ja otsus tuleb ühehäälne, kuid üldiselt pole tegu iseseisva rahvaesindusega. Riigiduuma ülesandeks on simuleerida rahvaesindust ning mõnikord olla Kremlile heaks ettekäändeks mingite protsesside pidurdamiseks.

7) Zaporižžja suund on taas pealetungivaba ning seal piirduti tulelöökidega Kamjanka, Orihhove ja Guljaipole piirkondades. Genitševskis on midagi plahvatanud. Seekord paistab tõesti hooletu suitsetamine, sest ükski ukraina rakett ei peaks sinna ulatuma. Vahest suitsetajad olid "omad joped".

8 ) Hersoni ümbruses katsus vene okupatsioonivägi ukrainlasi rindejoonel maha suruda miinipilduja ja suurtükitulega. Keegi peale ei tunginud. Okupatsioonijõud viivad Ellu erinevaid tegevusi Hersoni annekteerimise eesmärgiga - toovad sinna kõiksugu jukusid Riigiduumast ja muudest tähtsatest riigiorganitest Moskvast, et määrata vastutavaid, jagada ülesandeid, uurida olukorda kohapeal ning ilmselt jälgida ka seda, et varastatud kauba vood kuidagi liialt ühiskassast mööda ei voolaks.

9) Dnestri suudme sild sai taas kaks tiibraketi tabamust. Olgu see näide ka selgituseks, miks Krimmi silda keegi rakettidega ei hävita. Tiibraketid üldiselt pole massiivse betooni hävitamiseks mõeldud. Kahju tekitavad, kuid ei purusta kandvaid konstruktsioone. Ja isegi kui purustaksid, siis tabamistäpsus pole vene armee poolt kasutatud variantidel nii suur, et eesmärki tõhusalt täita.

Üks süvenev probleem Ukraina jaoks on demineerimata põllud. Taas sõitis üks traktorist Kiievi oblastis tankitõrjemiinile otsa. Õnneks jäi ise ellu, aga traktorist midagi järele ei jäänud. Teise miini leidsid demineerijad traktori teise ratta alt. Põld asus Andriivka küla lähistel Makarovi kandis, kust vene okupandid tungisid peale Kiievi-Žitomiri maanteele.
Venemaa positsioonid ja selgitused täienevad iga päevaga uute ja põnevate lugudega. Julgeolekunõukogu juht Nikolai Patrušev väitis kodupublikule nüüd, et Ukraina "erioperatsioon" oli vajalik hoopis selleks, et Venemaal ei pandaks ametisse läänesõbralikku valitsust, nagu Ukrainas. Kui analüüsida varasemaid Kremli poolt sõnastatud eesmärke "erioperatsiooni" läbiviimiseks ning saavutatud tulemusi, siis hetkel võib kahtlustada, et uus läänesõbralik valitsus on üks võimalik terendav perspektiiv. Millest selline pealtnäha jabur järeldus? Mäletate eesmärki hoida ära NATO laienemine? Saavutus täpselt vastupidine - NATO laieneb enneolematu hooga. Siis eesmärk Ukrainat demilitariseerida. Tegelik tulemus samuti vastupidine - Ukraina saab endisest moodsamat relvastust ja suuremates kogustes, kui oleks enne saanud unistada. Seega, kui järjekordseks eesmärgiks on valitud läänesõbraliku valitsuse vältimine ja kõik läheb plaanipäraselt, siis läheb ju nagu alati - tahtsime ju kõige paremat.

Teet Kalmus kirjutab


Tänane ülevaade Ukrainaga seotud sündmustest (18.05). Seekord lisan kommentaaridesse lausa kolm linki, esimene nagu ikka ISW, teiseks konservatiivsemaid inimesi vaimselt ergastava nimekujuga Deepstate, kus saab vaadata sisse-zoomimise võimalusega kogu Ukraina sõjakaarti ja kolmandaks The Guardiani artikkel, mis räägib geniaalsest väejuhist.
Kõige rohkem tähelepanu saanud sündmus viimastel päevadel on üheselt olnud Azovstal ja selle kaitsjate evuakuatsioon. Ukraina poolelt ei taha keegi midagi põhjalikumalt kommenteerida, sest tänaste arusaamade järgi on küll saavutatud mingil kujul kokkulepe Venemaa ja Ukraina vahel Azovstali kaitsjate vahetamise vastu Venemaa sõjaväelaste vastu, kes on omakorda vangis ukrainlaste käes, aga teema on äärmiselt tundlik ja poliitiliselt laetud eeskätt Venemaal, kus just needsamad Mariupoli kaitsjad (Azovi polk eeskätt) olid üheks peamiseks selle nn erioperatsiooni läbiviimise õigustuseks ja kui neil nüüd avaneks võitlejatel võimalus naasta Ukrainasse, oleks nad seal tõelised rahvuskangelased. Ilmselgelt pidi selle operatsiooni läbiviimiseks olema Putini enda heakskiit, sest mingil kujul suutnuksid ukrainlased seal veel pikalt vastu pidada, aga see tähendanuks, et linn poleks olnud lõplikult Venemaa kontrolli all olukorras, kus erilisi saavutusi pole sõjas ette näidata ja neid pole ka lisandumas lähimas tulevikus. Nii saaks midagigi ette näidata võiduna koos vaenlase alistamisega.
Samas oli ka ukrainlaste jaoks olukord kriitiline, sest haavatud inimesed piinlesid olukorras, kus ravivõimalused puudusid ning ravimid olid otsas. Linna kaitsjad olid juba korda saatnud selle sõja kontekstis tõelise kangelasteo - nad hoidsid kinni kuni 17 Venemaa pataljon-taktikalist gruppi, mis muidu oleksid liikunud läände ja põhja ning kogu Donbassi olukord oleks võinud olla tänasel päeval oluliselt erinev sellest, mis ta on. Ja mitte ainult ei hoidnud kinni, vaid ka põhjustasid suuri kaotusi Venemaa eliitüksustele. Nüüd olid nad oma lahingumissiooni täinud ning sõja seisukohalt ei oleks nende pikem vastupidamine enam midagi muutnud. Nende panus Ukraina vastupidamisse on olnud hindamatu ja ma väga loodan, et nad lõpuks ikka pääsevad omade juurde. Venemaa puhul ju teadupärast ei saa ühiski kokkuleppes lõpuni kindel olla, aga antud olukorras tuleb loota, muud üle ei jää.
ASPI (The Australian Strategic Policy Institute) avaldas rinnetest huvitava kaardi, kuskohas oli ära näidatud ka see, kuivõrd Venemaa kontrollib okupeeritud piirkondi. Lõunas on neil tagala sisuliselt tühi, väed on rindejoonel, aga kui sellest läbi murda, siis ei oleks kedagi vastas. Põhja pool on olukord teine, Venemaa piirist Izjumini on piirkonnad Venemaa väeüksustega oluliselt paremini kaetud. Kui Ukraina väeüksused hakkasid Harkivist ida poole liikuma, siis oli omajagu optimismi, et ehk liiguvad nad selles suunas ka kiirelt, siis reaalsuses on seal vastas Venemaa armee arvestatavad väeüksused, sest ka nende jaoks on selge, et kui ukrainlastel lasta edasi liikuda, siis seaks see ohtu kogu Donbassi operatsiooni. Pigem suudab Ukraina seal siduda Venemaa väeüksusui kui et edasi tungida, aga ka see vähendaks Venemaa võimekust Izjumist lõuna poole pealetungi arendada.
Ukrainalste jaoks kõige raskem on olukord Severodonteski ümber, kus Venemaa armee üritab linna ümber piirata, aga vähemalt viimaste päevade arengute valguses saab see olema ikka väga-väga problemaatiline. Selgus, et Venemaa armeel on peale järjestikuseid pontoonsildade hävitamisi ukrainlaste poolt puudus nendest samadest pontoonsildade komonentidest, pole enam millegist sildasid ehitada, samas tuleks edasiliikumiseks forsseerida Donetsi jõgi. Arvestades ukrainlaste suurtükitule täpsust viimasel ajal on jõe forsseerimine äärmiselt keeruline.
Donetsi jõe ja selle ebaõnnestunud ületamiskatsetega Bilohorovka juures seoses avaldas The Guardian artikli (link on kommentaarides), millest selgub, et Putin pidavat isiklikult osalema lahingutegevuse juhtimisel lausa nii madalal kui brigaadide tasandil ning seetõttu oleks mõistetav ka Venemaa armeeüksuste käitumine seal jõe ületamisel, kus tuima järjekindlusega saadeti surma sadasid sõdureid ja lasti hävitatada suures koguses tehnikat. Et kui ülemjuhataja on käskinud seda teha, siis tuleb teha ja asi lõpule viia, kuitahes ebamõistlik see ka ei oleks. Selles valguses saab ehk mõistetavaks Ussisaare temaatika. "Nado, Fedja, nado! " ("Operatsioon Õ ja Šuriku teised seiklused" filmist pärit lendlause, tõsi, naljahambad on seda sõja kontestis täiendanud, nüüd öeldakse täppispommitamise ajal õudusega, et "NATO, Fedja, NATO!"). Täpselt samamoodi olevat sõja lõppfaasisi oma vägesid juhtinud ka Adolf ise ja teame ju suurepäraselt, mis sellest välja tuli, õigemini, et mis sellest välja ei tulnud.
Eelmises postituse kirjutasin ukrainlaste äpist, mis võimaldab Starlinki vahendusel suurtükituld juhtida. Nüüd selgus ka huvitav detail sellega seoses. Nimelt eraldab interneti maapeale vastuvõtuseade niipalju soojust, et soojuskaameraga droonid on võimelised selle avastama ja siis ka sinna tule juhtima. Ukraina sõjaväelased leidsid lahenduse, mis pole küll ideaalne, aga toimib - nad katavad seadmed klaasiga. Tõsi, seeläbi langeb ka ühenduse kiirus, aga väidetavalt pidi jääma piisavaks, et äpp töötaks probleemideta. Kui kellegil on häid mõtteid, kuidas seda probleemi veelgi paremini lahendada, siis andke ukrainlastele teada.
Ukraina sõjaväelaste käest küsiti, et miks pole neil ühtegi videot vangilangenud kadõrovlastega. Selgus, et iga vangilangenud kadõrovlase on Venemaa nõus vahetama mistahes Ukraina poolt soovitud isiku vastu ning see asjaolu muudab kadõrovlased väärtuslikuks vahetuskaubaks, samas kui teiste vangilangenud sõdurite vahetamise vastu on Venemaa huvi olnud siiani leige. Ukrainlased vihkavad kadõrovlasi sellisel määral, et vahetuskaubana väärtust omamata nad lihtsalt vangi ei satukski, vaid nad kõik "langeksid" lahingus.
Venemaa esipropagandist Solovjov on õnnetu - ta sai nüüd eluaegse sissesõidukeelu Itaaliasse, kus tal on Como järve ääres mitu villat, mis kõik on ostetud propagandatöö eest saadud rahadega, mis tema puhul pidi olema väidetavalt suurusjärgus 3 miljonit dollarit kuus. Skabeejeva puhul räägitakse palgast 5 miljonit dollarit aastas. Propagandistid on väga hästi kinni makstud ning nad on Venemaa televisioonis üle teise kõrguv klass, sest Putin ise olevat suur telesaadete fänn ning eriti just nende propagandasaadete oma.
Lõpulõigus tahtsin menutada, et veel paar kuud tagasi soovitati Venemaa poolt Ukrainale, et nad võiksid olla tulevikus Rootsi-tüüpi neutraalne riik. Ja nüüd on Rootsi ja Soome teel NATO-sse. Maailm muutub pöörase kiirusega.
Järgmine ülevaade reedel.
Au Ukrainale!

https://www.youtube.com/watch?v=Y4EG1WIinBE

https://l.facebook.com/l.php?u=https%3A%2F%2Fwww.understandi
ngwar.org%2Fbackgrounder%2Frussian-offensive-campaign-assess
ment-may-17%3Ffbclid%3DIwAR25MWVKbt8y-N6YhTKG7uGww1M0YerYvrY
9ch8MWEw4RU5jbqO3oNVUpbw&h=AT3HctGKxaTOeHjSsPhjhazq8WN1p
6ore_uKpGQVvZ-AhVdKByqbTnOUuMBh92C3Aafjlu2p2SKKwQAjP8yKo3tGJ
AUU9FEHku6L6SMAQ6bTY6rpVmbR4RKFF7GdGE37bZBB&__tn__=R]-R&
amp;c[0]=AT0sIoQTBuRZTPyl16KYkGtbyfaIXF4VrXst7y_bAJ4Bt4alC3L
XD4AsVOTVBM7ivJdAlgeRBEUPY-faDmHUpi743JtZUQbOetlB_Rll4NL70bH
z9nepw08JVU3v3Q

https://l.facebook.com/l.php?u=https%3A%2F%2Fdeepstatemap.li
ve%2Fen%3Ffbclid%3DIwAR2DVACHmOsEwlV9psOgodxrsBEBjLsiLP5zsav
C84WD1PtEGzxPTb1ozig%238%2F50.193%2F36.074&h=AT1hk5F9m8W
DvQhl84PlFktQYY9c8K8kGgS0QcvtB5814JcnIrtCn9rjJrSf4jxynpCYxHH
mSSJ5VotZ3bMh80c8Au9QSyX76v4KLWJkvWvCqzgD2Ha_TpmpEIX20JdA5M5
8&__tn__=R]-R&c[0]=AT0sIoQTBuRZTPyl16KYkGtbyfaIXF4Vr
Xst7y_bAJ4Bt4alC3LXD4AsVOTVBM7ivJdAlgeRBEUPY-faDmHUpi743JtZU
QbOetlB_Rll4NL70bHz9nepw08JVU3v3Q
https://l.facebook.com/l.php?u=https%3A%2F%2Fwww.theguardian
.com%2Fworld%2F2022%2Fmay%2F17%2Fis-putin-involved-in-strate
gic-battlefield-decisions-in-ukraine-invasion%3Ffbclid%3DIwA
R3baKi8pgScJ99HfGnXrB93yy69b7SjKEUL4e2WZ7Uh2S5Q8ERYvxtkRv4&a
mp;h=AT1-vqdNRgcV05HY3c4XR4svhKiNbcsWTXQR5zt6986iwl2vU2VbSij
UEfeOlFHdFLdReeiur-tY12eLjPL7X5SE8hbgGJpEh2JnLetgzYkKbapTqiZ
QZY7oA7eGaVC5ap-D&__tn__=R]-R&c[0]=AT0sIoQTBuRZTPyl1
6KYkGtbyfaIXF4VrXst7y_bAJ4Bt4alC3LXD4AsVOTVBM7ivJdAlgeRBEUPY
-faDmHUpi743JtZUQbOetlB_Rll4NL70bHz9nepw08JVU3v3Q

Ma pean ka vist midagi kangemat tarbima hakkama, kui viski.

"Asepeaminister Juri Borisov ütles, et Venemaa kasutab Ukrainas laserrelvasüsteeme. Tema sõnul räägime laserrelvadest, mis on võimelised sihtmärke füüsiliselt tabama, säästes kalleid rakette.

"Nad hakkavad juba [vägedesse] sisenema. Jah, esimesi proove juba kasutatakse [sõjalistel operatsioonidel Ukrainas],” ütles ta esimesele kanalile antud intervjuus.

Tema sõnul kannab Ukrainas kasutatav laserkompleks Zadira nime.

Uutel füüsilistel põhimõtetel töötava Zadira-16 lahingukompleksi arendamise lepingu sõlmimine sai teatavaks 2017. aasta augustis. See allkirjastati Sarovis (osa Rosatomist) asuva Ülevenemaalise Eksperimentaalfüüsika Uurimisinstituudiga, kus osales sel ajal kaitseministri asetäitja ametit pidanud Juri Borisov."
....
Murikamaalased ja Hiinlased katsetavad ikka üksteise võidu neid rakettide allatoomise lasereid, ei tea, kas nad kuu peale juba joonistada oskavad või on kaugmaalaserite asi ikka ainult Veremaa käsutuses?

Tundub, et Venemaa liigub seda teed, et Kuubalt tulevad Mustale merele Vahemere piraadid laserkahuritega ja siis Jaapanilt okupeeritud saarelt üks eriline speznazi ninjade erieriüksus lasermõõkadega ja teevad lõpuks platsi puhtaks nüüd kus eelmise sajandi vanaraud on kulutatud.

Kuu pimedal poolel natside baas on tegelt Gagarin poolt ammu vallutatud ja üle võetud, Laika peab korda seal. See oli venemaa teine denatsifitseerimise erioperatsioon, millest ei räägita ja vändati võltsdokumentaal Iron Sky, et rahvast segaduses hoida.
Gagarin läks ja lõi platsi puhtaks esimese hooga ja siis Volkov ja Komarov läksid sinna vaba maailma normatiive sisendama, integreerima seda natsirahvast muu maailma osaks ning lõpuks assimileerima neid vabade maailmate kultuuriruumi.
Peab kellelegi "Iron Sky 3: The real truth" dokumentaali idee maha müüma vist.

Muudetud 18.05.22 19:20

juutuubis ma mingi aeg tagasi nägin väikest dokut vene leiutistest ja nende läbikukkumistest ning laser oli neil juba üsna ammu välja mõeldud, aga et sinna läks ikka (vist kümnete) kilode kaupa rubiine ja see oli s.taks kallis lõbu, siis pandi projekt lukku. Jäi ka justkui silma, et rahvusvaheliselt keelati sellise relva kasutamine ära, aga venel muidugi poogen.
aga tuubis juttu küll
https://www.youtube.com/results?search_query=russian+laser+w
eapons

leidsin. laser 2:39
https://www.youtube.com/watch?v=mFxi3lOAcFs

Ei teadnudki sellise asja olemasolust, tänud. Keelatud on jalaväe pimestamine siiski, rakettide ja lennukite ja sateliitide kohta, tundub, et on kõik lubatud.

Insener Putini hüperboloid..