Ma ei viitsi vaielda rohkem seda "ise ei oska, järelikult on võimatu" teemat.
Teemasse: nüüd olen jälle ühe erakordselt halva esiveolise osas mingi uue isikliku "rekordi" suutnud teha. Kuigi hoovis normaalsed autod olemas, tahtsin puht uudishimust teha seekord Lapi reisi Honda Streamiga. Ehk siis äärmiselt paigast ära kaalujaotusega auto, 2L vtec reageerib gaasile "nagu sportauto" ja eelmisel talvel ostetud mingid hakkapeliita naastud, millel naastud alles ja mustrit kah pea uue rehvi jagu alles veel. Samas auto oli silmini täis topitud kraami, isegi tagumise istme vahel olid kotid rihmadega põranda külge kinni tõmmatud (laste jalad nagunii põrandani ei ulatu), kolmas istmerida põrandas ja siis laeni täis topitud kõike suusavarustusest söögi-joogi-kingitusteni. Täpselt ei arvestanud, aga auto max kandevõime jäi tõenäoliselt ületamata. Hki-st sõitma hakates (see eelmise nädala lumetorm) oli kõik ilus, Ida-Soome kaudu Lappi sõites oli kokku kena ports (täpselt ei mäleta, kindlasti rohkem kui 5 ja vähem kui 10) tõusu, mille puhul tekkis hirm, kas ikka ülesse saame. Ehk siis lubatud on 80km/h, mäe all võtsin kiirust veidi üle 100 ja ülesse jõudes oli sellest järel midagi 50-60 vahel. Nii kui gaasiga üle doseerid, hakkavad esirattad ringi käima ning kummis teel vajub nina tee äärde - klassika:) Jääd õnneks ei olnud, lihtsalt kinnisõidetud lumi, soola (isegi mitte midagi pruunikat) teedel ei näinud Hki piiridest väljaspool. Kuna varem teinud sama sõidu ka Honda Shuttlega (2.2L ja tomatikast, 7 inimest autos), siis julgen öelda, et uuema mudeli puhul kaalujaotus veel halvemini paigast ära ning pika kirjelduse panin siia just sellepärast, et oleks aru saadav, miks sellise esiveolise auto täispakkimine on ohtlik või vähemasti väga ebamugav juhi jaoks. Ei taha mõeldagi, mis oleks toimunud ülekoormatud autoga. Muidu talvesõiduomaduste kohta pigem kiidaks seda autot, saab kurvides kässarit puutumata külksi lasta ja üldse lubab suhteliselt uljast sõidustiili vaatamata võimsuse/kaalujaotuse suhtest tulenevale kehvapoolsele pidamisele. Tõusude võtmine oli aga tõesti halb üllatus. Tühja autoga ei tule selliste probleemide pealegi, aga keegi tõenäoliselt ei osta omale ka 7-kohalist mahtuniversaali selleks, et hakata siis tühja autoga ringi sõitma.
Kaader pärineb möödunud reedel Puolanka lähedalt, nii umbes 10km raadiuses sellest kohast, kus sel hetkel parasjagu ühte Eesti numbritega rekkat kraavist välja sikutati.
Ei hakka seda väärikuse offtopikut siit ka ära kustutama, kuna mõne jaoks ongi see päriselu. Mul ka endal tutvusringkonnas päris mitu sellist vanemat meesterahvast, et kunagi olid täiesti normaalsed inimesed, aga siis said rikkaks, ostsin omale uue "daatsia" ja nüüd näeb Paidesse sõit kah välja selline, et igas tanklas peatus, kus süüakse üks saiake ja võetakse kohv. Autot ennast hoitakse piinlikult korras ja puhtana, mis samal ajal tõesti (heas mõttes) tankla ees pilke püüab. Ega jõukus ei anna häbeneda;)
Maitsed on erinevad ja ühe oma pole halvem kui teise oma. Ma ise teen kodus näiteks ainult nn röövlikohvi, valan vedela pealt ära (tassi, termosesse) ja võimalusel läbi roostevabasõela. Siis on kõige puhtam maitse ja õigustab end ka poest kallima/parema kohvipaki ostmine. Aga mul kodus jällegi kehv vesi kohvi jaoks, Soomes on sageli erakordselt maitsev kaevu- või allikavesi, kindlasti mõjutab see oluliselt ka kohvi maitset ja tasub pigistada siis silm kinni ka paberist filtri maitse osas.
Muide Soomes on see röövlikohvi keetmine täiesti üks osa matkamise juurde kuuluvatest rituaalidest (pannukahvit). Panen niisama maitsemeelte õrritamiseks ka ühe pildi sellest, tasub täiesti viljeleda ka Eestis, samal ajal kui lapsed matkaradade lõkkekohtades omi vorstikesi grillivad.
Aga tänud kõigile, kes ka küsimusele vastanud. Ma ise pole nt mccafedest midagi osanud arvata ja pole seetõttu proovinudki. Eestis väga just puudust ei tunne, aga erandeid tuleb ette, sest eks viimased 50km on peale ööpäevast sõitmist ikka see kõige "raskem".
Autol on elektriline haagisekonks, tehase oma. Panin esimest korda käru autole taha, kuid käru tuled ei lähe põlema. Teise auto küljes põlesid. Mida peab tegema, st kas on mingi eri lüliti vms?
Peale pöörate tuleb ikka teed anda. Kõnnitee ja tee vahel on väike haljasriba. Koht on Õismäel Nurmenuku lähedal. Välja sõites tekib jah küsimus, et kas see tee peale õueala lõppu on juurdepääsutee või mitte. Ise olen jalakäijad mööda lasknud. Ei võta tükki küljest. Kui nina tee äärde ajada, siis oled poolenisti jalakäijatel ees.
Tore graafik, mis näitab, kaugele modernsed elektrikad sõidavad 90% akumahu kasutamisel kiirusel 115km/h (Eestis haruldane nähtus). Ning palju sõiduulatust saavad juurde kui saavad pool tundi laadida kiirlaadijas. Põhimõtteliselt kõik maksavad 40k€ ringis (v.a viimased kaks).
Talvel sõidukiirused kõvasti väiksemad, samas küte kulutab. Opelil ja Teslal pole soojuspumpa, teistel on.
Sõidan autoga õuealalt välja, sõidan "Õueala lõpp" märgist mööda, siis 20 meetrit tee jätkub, siis see tee ristub kõnniteega, siis märk "Anna teed" ja kohe väljasõit suuremale teele.
Kas ma pean jalakäijale, jalgratturile, kes liiguvad kõnniteel ja minu ees teed ületavad, andma teed?
Ma tean, et kui ma pööraks sellele teele teiselt poolt liigeldes, siis ma annaks teed nii jalakäijatele kui jalgratturitele.
Vaidlemine pole omaette eesmärk, kuid argumentatsioon on siiski edasiviiv jõud ja sellepärast igati tervitatav nähtus. Scotty Kilmeri videod on meelelahutuslikud, kuid mitte ainult, produktsioonis võib süüdistada Top Geari, kuid üks ei välista teist. Isiklikult naudin videosid samuti meelelahutuslikust küljest, kuid annan endale aru, et nende tegemine ja koostamine on töö, mis on tehtud ära, mitte ainult video monteerimise käigus, vaid nö 50 aasta jooksul autosid remontides.
Ameerikamaa kontekst on päevselge, kuid mitte domineerivas võtmes ja hinnangud ülekantavad igamehe maarjamaale. Äratundmisrõõmu jagub Svenssonitemaa piirialadelt kuni orbiidile lennutatud Teslani välja.
Täiesti reaalne nähtus võiks Auto24 foorumi tulevikku prognoosides ollagi videopõhise virtuaalse autotöökoja loomine füüsilise kehaga paralleelselt, kus erinevaid küsimusi käsitletakse videoanalüüsis.
Aga tulles tagasi Scotty Kilmeri videoanalüüside juurde, siis automargil ja automargil on vahe ja neid reastatakse uuest ja kasutatud peast, tehnoloogiat ja selle trende arvestades, ning 101 muud tegurit loetledes. Siinkohal pole eesmärk nendest videodest tõeterade kokkulugemine, vaid eelkõige meie kodukootud autoturu konteksti paigutamine.
Sellekohaselt võiks foorumlased, kes S.K vm videosid vaatavad, neid terasid koos sõkaldega siia välja tuua.
Hiljuti autoostu üleelanud, jäi silma, kuidas VAG grupi "uued" ja vähesõitnud autod nõuavad õli perioodilist lisamist, mis ostuhinda arvestades kummaline nähtus. Eestist uuena ostetud autode järelturg keskklassist ülespoole üpriski kitsuke, mistõttu domineerivad saksast toodud diislid, mille ostmiseks pead omama mehhaaniku pabereid, kuid vaevalt seegi aitab. Suured veljed on oluline nähtus, kuid rehvidele kulutatud raha, ilmselgelt ebaoluline. Elektroonika on keskmisele autoostjale nähtamatu maailm, kuid tänapäeva auto on elektroonikat täis ning olenevalt müüjast: autoplats, edasimüüja, 2-3-4 omanik, on keeruline mitte petta saada.
Seega, kuidas teha kaalutletum valik, mida autoomanikuna teadlikumalt teha jne, sellest võiks videodest abi küll olla. Mina hakkasin seda konkreetset kanalit vaatama loomulikult hiljem, kui uue kasutatud auto soetasin, aga äratundmisrõõmu on sellegi poolest üksjagu tunda.
Mis keskmist eestlast võiks kõnetada, siis väljend "I am cheap", võiks sobida scottykilmerlikult eestlasele küll, miks mitte siis sellele vastav valik teha! "Naabrist parem"- on siiski tõsiasi, mis paraku elu lihtsamaks autovalikul ei tee :). Pildil 2017 EL enimmüüdud autod.
Paluksin infot ja abi,kuidas oleks võimalik vahetada bmw x5 2005aasta autol originaalmakk uue multimeediakeskuse vastu.Otse ühendus pole võimalik,et mis vahejupid sinna oleksid vajalikud ja kust neid saada.Samuti kui keegi teab isikut või siis firmat ,kes oskab selle maki ära ühendada,siis paluksin kontakte.
Hea oleks ,kui asuks Jõgevamaal,Järvamaal või siis Tartumaal .
Igasuguse info eest olen tänulik.Lisan ka multimeediakeskusest pildid faili kaasa.
Tekkinud küsimus siis sportage eelviimase 2010.2015 2.0 bensiini mootori probleemil kohta.Mitmed venemaa youtube videod näitavad mootorite 70 tuh km läbisüidust alates kap.remondi vajadust. Et kas on bluff teema v kuidas on eestis sellega varjatakse v tehakse garantiikorras ära jne??? Endal oleks soov osta selline,sest proovisõitu tehes oli väga hea juhitavus selline audilik jäik konkreetne.
Mitteujuv nagu toyota. https://www.youtube.com/watch?v=TOmifMLM3IU&fbclid=IwAR2
mYpzLvhysDoNpxZ7b7KQ55eze_j7ferDy80klxciVghTiYIoJEo41xxk
Tänud info eest. Arvestades, et USA dollaril on Usas ka parem väärtus, siis ikka uskumatu tasu. Mida oskad öelda põhja Kanada kohta? Seal jäätunud järvedel ja jõgedel lühikesel hooajal ainult sõidavad ja pidid teenima 100 000.- mõne kuuga?
—> ole lahke! Tasu on tõesti päris mõistlik, nuriseda ei maksa. Canada kohta mul puudub isiklik kogemus kuid mis olen aru saanud teiste juttudest et seal on ikka kole käre külm ja eks seal jääteedel on päris riskid ikka olemas samuti. Eriti kevad-talvel. Kuigi jah, eks nad mõõdavad ikka pidevalt jää paksust ja püüavad tagada turvalise ületamise. Tõsi see on et eks neid on sinna järvede põhja ikka omajagu läinud aeg ajalt.
Nad muidugi peavad maksma seejagu hästi et nad suudaksid saada inimesi sinna tööle.
Suur probleem, auto ei käivitu.. Seljataga sõit nagu iga eelnev päev, suretasin auto välja. Järgmine päev süüdet keerates auto enam starterit taha ei võta. Kõik tuled lööb armatuuris põlema, aga käima ei lähe. Teeb mingi imeliku klõksu mida on salongi kuulda. Armatuuri jääb põlema tuli, mille lisasin manusesse. Akus probleem olla ei saa, katsetatud. Immot autol pole. Ei oska väga hästi kirjeldada probleemi kuna pole auto-inimene. Loodan, et keegi sai aru ja saab juhendada. Oleksin väga tänulik ja kommikarp garanteeritud!
Teema selline,et cd changer/box ei avane ega sulgu.Box ise korras,proovitud teise auto peal.Ohutulede nupu all olevale nupule vajutades ei toimu midagi.Kas box on nt plokeeritud/lukustatud auto enda pea ajus,nt.nagu saab tulede,peeglite,uste lukustuse jne. tegevust juhtida.Org raadio oli kunagi Audio 20 CD.Ostes oli mingi Hiina jama mis ei töötanud.Nüüd on android raadio,paljude lisadega.Üks auto elektrik (pidavat hästi Mersu elektri hinge elu hästi tundvat) arvas, et pane org.raadio tagasi siis hakkab tööle.Ei usu seda juttu aga ehk keegi oskab öelda mis võib viga olla/on kokku puutunud sellise veaga.
Laigin Parmu pandud videot, see on juba nii vähe kaldus, et võib tõepoolest nimetada argumendiks:) Meeldis just see, et oma eelistuste kaitsmise asemel räägiti ka erinevast kliimast jm. Samas jäeti näiteks puudutamata erinevad kasutusvajadused (ka siin foorumis küsitakse sageli autot igapäevaseks 10km kaugusel tööl käimiseks, kuhu ükski fossiilipõletaja eriti hästi ei sobi, ammugi mitte talvel). Kusjuures ka seal videos tuli ju päris hästi välja see, mida minagi siin räägin, et puhas elekter on mõistlik vaid elektriautodele "ideaaltingimustes" ja paljudes kohtades on mõistlikumaks siiski pistikhübriidid.
Lisaks pole siingi palju räägitud "liikuvate osade hulk" eriti mustvalge mõiste, kuna tegelik probleem peitub selles, et paljud liikuvad osad on aetud tehniliselt liiga keerulisteks, nii et neid ei suudeta või ei taheta toota piisavalt kvaliteetsetena. Meenutan, et "kuluosa" mõiste latti on läbi aegade pidevalt allapoole toodud, vanade Saabide amortide eluiga on üle 50 aasta (täpselt ei teatagi, kuna need muudkui jätkuvalt kestavad ja kestavad), mitmed 90ndate esimese poole autod suudeti teha ka keerulisematena nii, et esimeste päris probleemide tekkimisel oli auto läbisõit juba kaugelt üle poole miljoni (lisaks rauast asjadele ka katalüsaatorid-õhulugejad-lambdad jne, isegi puksimajandus kestab!), ehk siis autod vananesid moraalselt kiiremini kui tehniliselt ega maksnud seejuures konkurentidest sugugi rohkem. Seda võib vaadata kui ressursi raiskamist, kui mentaliteet on selline, et saadame korraliku asja pressi alla, kuna see pole enam moes. Aga probleemiks pole siin enam auto või tehnilised lahendused, vaid just tarbimisühiskonna meelestatus, kus välist disaini hinnatakse kõrgemalt kui kvaliteeti, "sest mul on raha" selle kõige jaoks. Mulle selles osas meeldib mitme Eesti autokollektsionääri suhtumine, kelle kollektsiooni väärtus on kaugelt üle uue ferrari hinnast, kuid kes sõidavad välise klantsi eksponeerimise asemel hoopis millegi tõeliselt mugava ning pigem silmatorkamatu autoga ja pärimise peale vastavad nii kenasti, et "ma ei saa mitte kunagi nii rikkaks, et osta omale nii halba autot nagu X5 või seitsmesajane või..." - see võrdluseks kasutatav luksumisauto on juba väga individuaalne ja nagu näha, siis ka muutub ajas:). Mugavus ei käi paraku siiani kokku veel ühegi elektriautoga, ei sõidu- ega kasutusmugavus. See kõik ei tähenda, et seal mingit fun faktorit ei oleks ja küll läheb varsti ka luksklassi jõudnud hübriidtehnika lõpuks üle elektriliseks.
Tagasi video juurde - päriselus ei saa lihtsustatult kõike siiski CO2-le taandada. Need minupoolsed pole nüüd mitte vastuargumendid, vaid nn medali teine külg, kaasuvad nähtused. Nagu parmu videoski öeldi, on liitium ise sellest vaid väike osa. Eestlastele peaks olema see reaalsus vägagi tuttav nii põlevkivi kui fosforiidi kaevandamise kaudu. Kes tahaks näha seda kõike seal, kus lõpeb eramu hoov? https://www.facebook.com/unserplanet/videos/188402545408094/
Soovitan külastada ka nii Soome kui Rootsi Lapimaa kaevanduslinnasid - luban, et on maailma avardav ja samal ajal ka väga huvitav kogu pere jaoks. Kasvõi Google Mapsi vahendusel, kui ise kohale ei viitsi minna, kuigi siis jäävad lisaks visuaalsele poolele kogemata nii lõhna- kui heliaistingud. See Õismäe hõbepaju huumor nende kaevanduste olemasolule kaasaaitajate poolt oli muidugi eriti koomiline.
Ja et ka minu tekst liiga kaldu poleks, panin ühe suvalise kokkumiksitud pildi siia postituse päisesse ka sellest, mida teeb keskkonnale fossiilkütuste kaevandamine puurimise asemel. Majanduslikult on see väheväärtuslik rohumaa ning madalakvaliteediline mets. Jutt käib siiski väga paljudest hektaritest, mis oli varasemalt elukeskkond paljude liikide jaoks ja mille väärtust ei peaks üldse mõõtma rahas. Pange google otsingusse "TAR SANDS" ja nautige pilte! Oma isiklik rapsipõld või puuklotsigaasidel töötav auto jällegi teine äärmus.
Aga veel rohkem meeldib mulle üks lausa Parmu viimasest postitusest:
# Kui on soov olla koos kõigi Avensise omanikega ummikus (1 inimene autos),...jne
See ongi tegelik probleem, millega tuleb võidelda. Mina näen lahendusena mitte seda, et üksinda istutakse Avensise asemel Teslas või Leafis, vaid et üksinda OLEKS MUGAVAM eelistada (elektri)jalgratast või (elektri)tõuksi. Või kui kuidagi teisiti ei saa, siis tillukest kahekohalist (elektri)Smarti, mille sõiduulatus võibki vabalt olla nende vanade Mievite tasemel. See lahendaks ära valdava osa probleemidest. Aga 6-liikmelise pere probleeme ei lahenda ei Avensis ega Leaf. Lisaks pakub praegune riigikorraldus sellisele keskmisest suuremale perele nii palju rahaliselt kulukaid "väljakutseid", aga kuna me kõik tahame kunagi tulevikus pensioni saada, siis neid suuri peresid ära keelustada kah ei saa. Siin ei pea vaatama peeglisse mitte need, kellel on vaid 1-2 last (perede võimalused ongi paratamatult erinevad), vaid need, kellel on raha piisavalt uue auto ostmiseks, aga pole selleks, et lisaks veel mõned lapsed suureks kasvatada. Sisuliselt ei põrku mitte särts fossiilkütustega, vaid maailmavaated, kus raha, mis kulub ühes peres laste kasvatamisele, kulutatakse teises kohas võõramaiste tootjate osavalt haibitud neljarattalise bränditoodangu peale.
Tere
Oskab keegi ehk head nõu anda?
2005 aasta laguna 2 grandtour 2,2 ja 102 kw. Peale rihma vahetust ei lähe auto enam käima. Kui teha sund käivitus stardispreiga, siis käib täpselt nii kaua kui vussu lasta. Diagnostika ei näita ainsatki viga, mis peaks takistama käima minemist. Muidugi ei ole diagnostika seade Renault enda oma vaid delphi universaalne ja äkki see ei näita spetsiifilisi vigu.
Tere. Teadaolevalt sellel üks ebaõnnestunumaid mootreid. Kas keegi on sellisele pillile mõne teise audi või vw mootori peale istutanud,ilma suuremate pea valudeta? Või oleks targem ning odavam see varuosadeks müüa. Mootor laiali 3kord kahe aasta jooksul.
Iseenesest huvitav, et "mugavaim" tähendab siiani paljude jaoks kas siis suhteliselt vana autot või mingeid erilisi comfort istmeid uutel.
Ei saa aru sellest jaapanlaste istmete sarjamise jutust. Japsi blank versiooni istet ei peakski võrdlema mõne teise normaalse või luksversiooni istmega. Japside ülemise otsa istmed olid eurostandardite mõistes mugavad isegi mingites Carinades ja Bluebirdides, rääkimata siin teemas mainitud suurema keskklassi euroautodest. Panen niisama pildi 1987a Nissan Maxima juhiistmest. Sarnaseid pilte võiks panna kõigist sama klassi japsidest. Kui vaadata istet autost eraldi, on vast mugavamgi ja rohkem keha järgi kui siin algul mainitud Consulid-Granadad, aga paratamatult on vedrustus ja veel musttuhat pisiasja terviku juures siiski olulised ja ka see igav Maxima pole võrreldav vanakooli Nissan 280C-ga, mis veel "päris auto moodi" ka muus osas tehtud oli. Samas ega käesoleva aastatuhande Toyota Crowni iste vaevalt A8 või S-mersu omanikelt kriitikat saaks, Lexuse LS seeriat ei kritiseeri kah vast keegi;)
Ega tõde siit teemast tulemas polegi, meie kasv ja kehaehitus on paratamatult erinev. Pigem lootsin passati kiitmise asemel lugeda vihjeid, mis ehk omal kunagi kahe silma vahele jäänud ja vääriks uudistamist.
PS: algne küsimus diivani paigaldamisega on kah vahepeal läbi mängitud. ARK pidas seda oma kätega tehtud konversiooni originaaliks, Eestisse toomise järel loeti vähelevinud auto paberitest kokku vaid istumiskohtade (turvavööde) hulk, aga mitte see, kuidas need istekohad kolme istmerea vahel jagunesid:)
