Tänavapildis, eriti fooritaga oodates olen märganud, et mõndadel autodel tuleb hetigaasitorust valget suitsu, samas teistel jällegi mitte. Kas see sõltub mootori iseärasustest, või siis võib siiski kahtlustada mõnd tehnilist probleemi?
Nii mis te arvate mootori swapist. Hetkeline mootor 2.0 16v 103 kw aga sellele tuli rike mõnda aega tagasi.ning plaanis panna 2.6 V6 110kw kuna see mootor hea lähedal tuua ning 150 euriga saaks terve komp. Mootor juhtmestik aju sumps kuni katini.jne. kõik peale panemiseks vajalik. Tean ,et pole kõige parem mootor ja suht suur töö see aga paremat varianti hetkel.vist pole. Mis te arvate kas on täiesti mõtetu seda peale hakata panema ? On liiga hull?
Kui eelmine kokkuvõte oli tehtud pigem emotsioonidest ja ostusoovitustest lähtudes, siis seekord pigem tehnilise nurga alt. Sõidetud on ikkagi üksjagu juba. Eks ma lootsin jah autot pikemaks ajaks, kohe peale ostmist tegin auto korda, ostsin juurde enda jaoks vajaliku lisavarustuse (oli niigi juba täisvarustuses auto), sildadesse uued õõtsad-puksid, rihmad-mahlad jne. Trööbanud olen kõvasti, paljud käruvedamised räiges ülekaalus, istmeid loopinud sisse-välja kõriauguni, et ca 800kg koormaid salongis vedada. Trööpamine polegi nagu autole midagi teinud, mootor on tänu väga väikesele läbisõidule endiselt selline, et võiks nimetada ideaalilähedaseks, läheb paugust käima ka -30 juures, veermikuga peale ostujärgset ülekäimist mitte ainsamatki muret (pooltelje kummikatet korra vahetatud), salong siiani ilus ja terve, omasugustega võrreldes võiks öelda, et tõesti hea on sõita... aga selle aja jooksul on tekkinud ka vigu. Lisan siia tänaseks kogunenud listi omapoolsete kommentaaridega.
- ostes oli roosteta, paari talve järel pole autol enam ühtegi roosteta keredetaili (originaalvärv)
- esimestes poritiibades ka läbiv rooste (õnneks tiiva hind ca 50e, tiivaservad korralikud, tikutopsi suurune kleepekas katab praegu auku)
- ühe poole küljekarbis ühes kohas auk (karbi hind 20 midagi rubla, praegu veel peaaegu märkamatu, paari aasta pärast on mõlemad karbid tõenäoliselt pehmed ja vajaks keevitust)
- katuseluuk ei tööta enam, õnneks lakkas töötamast suletud asendis, st ei avane enam
- ühel hetkel lakkas töötamast ka püsikiirushoidja
- laekellalt on kogu aeg piksleid vähemaks jäänud
- signaal kadus stange tagant ära, enam seda polegi :)
- konditsioneerist lahkus külmaaine, kliima töötab, külma ei puhu
- eberspächer töötas esimese (pehmema) talve ilusti, aga eelmisel talvel kõige külmemate ilmadega, kui seda oleks kõige rohkem vaja olnud, enam tööle ei hakanud, ilmade soojenedes loomulikult jälle töötas
- generaatoririke, lihtne viga
- starteril sai üks laager otsa, peale laagri vahetamist töötab tõrgeteta
- EGR tõrgub sageli, nagu varemgi mainitud, peale puhastamist saab üv-l tahmata näidu probleemideta kätte
- EDL rakendub kehvemini kui teistel VAGidel tavaliselt või mõnikord üldse mitte
- jahutusradika ribide avamise termostaat andis otsad
- radika ventilaatori mootor põles maha
- turbo pikilõtk läks nii suureks, et hakkas korpusesse käima, asemele läks teine turbo, neid tillukesi kaalikaid müüakse õnneks kasutatuna 20e eest
- ühe tagarea istme seljatoe fiksaator läks rikki, see iste on nüüd kasutatav vaid lauana, st kui vaja kasutada ikka 7 kohta, tuleb see iste tõsta kolmandasse ritta, sõidutada siinidel kõige tagumisse asendisse ja panna toetama vastu tagaluuki:)
- kolmelt istmelt on liigutamise käigus murdunud ära plastikust külgkatete kõrvad, need panin nipukatega kinni
- kerge peale toetamisega purunes ühe tagaistme topsihoidjatega plastikkate
- põrandas istme kinnituste plastikud on kohutavalt rabedaks muutunud ja servadest murduvad pidevalt (pilt, taksot sõites ei juhtuks vast midagi, aga istmeid sisse-välja pidevalt tõstes on neid pea võimatu tervena hoida = tüüpviga)
- kesklukk lakkas töötamast, tõenäoliselt mingi kontaktiviga, sest igal kümnendal puldivajutusel auto lukku läheb, puldist lahti pole enam kunagi tulnud, võtmest keerates sama lugu
- tagaluugi lingi hoovastik purunenud, muul viisil on õnneks kasutatav
esiustel lukud töötavad vahelduva eduga, sees hoovastik väändunud, ilusa ilmaga saab võtmest ikkagi kinni-lahti keerata
- kapoti tuuleriivil kinnitus murdus
- ühe esiamordi tugilaager lagunes laiali
- esiklaasi elektriline soojendus töötab nagu juhtub, mõnikord soojeneb terve klaas, mõnikord osa klaasist, iga nupuvajutusega ei pruugi üldse sissegi lülituda, ostes töötas ilusti, õnneks soojeneb kiiresti ja klaasi saab puhtaks kiireks iga külmaga ka traditsioonilisel viisil, aga kui töötab, siis on ikka mugav küll
- tagaklaasi kojamees jäi aeglasemaks, kuni lõpetas üldse tegevuse
kuuest elektriaknast kaks ei tööta iga kord, pika klõpsimise peale saab alati ikkagi aknad lahti/kinni
- piduri töösilindrid on jäänud kinni ja siis sama ilusti ka iseenesest lahti tulnud, viimase aasta on sõitnud pidurite poolest probleemideta, kuigi midagi remonditud polegi, vahepeal jäid kaks piduritest tugevalt peale aga enam mitte ja kui viga uuesti tekib, eks siis teen ka korda, käsipidurile pole mingeid etteheiteid
- tagaklaasisoojendus töötab nagu juhtub
- pardaarvutil töötavad ainult osa funktsioone ja arvutuslikud näidud on mõnikord õiged, mõnikord harva peksab täiesti segast
- käigukastil on mõned sünkronisaatorid otsa saamas, ostes olid korras
- kütusepaaki minev toru või selle kinnitus on lahti tulnud, algul hakkas kõrini täis tankides immitsema, nüüd tuleks viimane liiter lihtsalt tankimata jätta
- signa/keskluku pult kord töötab kord ei tööta, kesklukk ise samuti, aga sellest oli juba varem juttu
- airbagi tuli süttib tugeva põrutuse peale (peale veateate kustutamist saab sõita kuid, enne kui ununeb ja kruusateel suurematesse aukudesse lennates jälle põrutamise peale tuluke süttib)
- roolivõimendi rike, õnneks oli kasutatud varupump varasemast olemas
- kellaplokk läheb mõnikord errorisse, mõne nädala jooksul viga kaob lambist, eelmisel aastal juhtus korduvalt, sel aastal juhtus viimati talvel
Tunnistan ausalt, et mul pole tõesti olnud elu jooksul autot, mis nii lühikese aja jooksul nii palju oleks lagunenud. Ostes tundus kõik ilus, avariideta ajalugu ja kordades vähem sõitnud kui praktiliselt kõik teised, mida turul pakuti ja siiani pakutakse, lihtsalt kätte tuli odavalt tänu paarile konkreetsele veale ja mõnedele pisivigadele, mis eelmisel omanikul üle jõu käisid. Mis edasi? Ülevaatuse ausat läbimist puudutavaid vigu on õnneks vähe ning nende likvideerimine ei maksa ise tehes praktiliselt midagi ja sellepärast jätkangi rahumeeli auto trööpamist ja säästan seda trööbates oma teisi autosid. Aga päris korda seda enam kunagi ei tee. Sõidab kaua sõidab ja kui treilat vajab, siis kodu asemel treilatan otse emeksisse:)
Sõber ostis loetud kuud hiljem omale samasuguse, aga kümmekond aastat noorema, kuid juba peaaegu poole miljonilise läbisõiduga ja visuaalselt kulumismärke omava auto. Temal on selle ajaga vigade list natuke lühem, aga oluliselt suuremad-kallimad vead, nii et ta on kulutanud selle käigushoidmiseks ikkagi väga mitmekordse auto turuhinna. Erinevalt minust on ta kaks korda ka teele jäänud. Temal samas Sharanist loobumise mõtteid pole, kuna talle väga meeldib selle autoga sõita. Selle sõidu meeldivuse osas pean temaga paraku nõustuma.
Kes tahab liitiumakude eluiga hoida pikemana, peab järgima neid juhiseid, mis on kinnitatud. Need, mida soovitab iga mõistlik elektriauto tootja: lae nii tihti kui võimalik (iga öö on optimum), ära kasuta kiirlaadimist 0 niisama ja lülita sisse säästev režiim (mis piirab maksimaalse laetuse mingisuguse väärtuseni, näiteks 80%). Viimast kasutavad ka mõned targemad sülearvutitootjad (nagu Lenovo).
Solk võib veel paarkümmend aastat oodata ja siis otsustada, kas läheb pensionile nina püsti (kahjurõõm) või nina norgu. Möödapääsmatu on pensionile minek masuudipressiga kui sammuda rivi lõpus, väga, väga pika rivi lõpus.
"Ära kahetse asju, mida tegid. Kahetse asju, mida ei teinud" - see tuleb ikka ja jälle meelde kui vedelen kodus tühja. Ahja. Niisama igavusest fototan, mis mul teises sahtlis vedeleb. Niimuidu hobi.
Audi elektrikas näeb vinge välja, aga nagu kombeks on, alustatakse ülemisest otsast ja tullakse odavamate kallale hiljem. See on ka põhjendatud. Nagu elementaarsed kalkulatsioonid näitasidki, elektriautod vajavad RÄIGELT palju akutootmisvõimekust, mida maailmas ei ole. Kui õigesti mäletan, siis kogu maailma vallutamiseks on vaja sajakordistada iga-aastane akutootmismaht (2015a seisuga). Sada Gigatehast maailma peale laiali laotada on minu arvestuses kökimöki.
Kui sõita Jõe tänavat pidi ning sooviga keerata Ahtri tänavale. Seal ei ole foori, vaid on anna teed märk ning 3 sõidurida. Kui vasakul Tuukris põleb fooris roheline tuli, siis kas annan neile kõigile teed, enne kui pööran ise Ahtri tänavale? Täna üks auto minu taga piibitas ja pärast rammis ja sõimas, et mina pean keerama esimesse ratta ning nendel on parem käsi kinni. Mina väitsin, et nemad võivad valida ükskõik millise raja neist kolmest ja mina pean teed andma. Mis siis on liiklusseaduse järgi õige? Märkusena, et soovisin keerata kõige vasakpoolsemasse ritta.
Politsei ähvardas korduvaga kui neid lisakaugtuledes olevaid rõngaid kustu ei pane, kas selle kohta mingit infot oskab keegi jagada et kuidas neid ikkagi kasutada võib`?
Tere.Autoks siis passat B7 2011 a.Hakkasid siis täna armatuuris põlema sellised tuled,nagu juuresolevalt pildilt näha on.Tulede süttides linnasõidul ei tundnud nagu midagi erilist pidurdamisel ja üldse selle kulgemise ajal,aga kui korra auto süüte välja keerasin ja siis uuest käima panin,kustusid tuled,aga pidurdamisel kostus esipiduritest rämedat raginat,nagu oleks klotsid hetkega ära kulunud.Ja kui kohe pärast seda need samad tuled uuesti süttisid,kadus ka ka see krigin pidurdamisel.Milles asi?Tänud ette.
Mis on hetkel parim liiklusäpp mööda Euroopat seiklemiseks? Oluline, et sisaldaks just kõiki trahvivaid kaameraid.
Küsimuse tagamõte on hiljutine eurotripp. Enne uurisin mujalt foorumitest ja sain vastuse, et waze on ikka parim. Lõpptulemus oli see, et ainuüksi via baltika pealt oli puudu vähemalt neli kiiruskaamerat, üks Eestis (Pärnu-Ikla vahel), üks Lätis ja kaks Leedus. Puuduvaid kaameraid Poolas ja Saksas ei hakka siinkohal üles lugemagi. Eesti ja Leedu omad märkisin ise uuesti ära, Lätis oli liikluses selline olukord, et ei jõudnud, hiljem eemal polnud enam mõtet. Leedust edasi loobusin. Mul on tunne, et asi polegi selles, et wazes neid ei oleks, aga tõenäoliselt kasutavad kas politseinikud või kasutajad ise võimalust, et kustutavad kaardilt neid kaameraid, võimalus selleks on ju olemas igaühel. Ja arvata võib, et kustutada on lihtsam kui neid tagasi sinna lisada. Minu jaoks muudab see aga äpi tervikuna mitteusaldusväärseks, sest mul pole kombeks sõita nii korralikult nagu eksamisõitu tehes ja mis rõõmu on mul neist tuhandest märgitud kaamerast, kui osa on ikkagi puudu isegi põhimaanteedel ja mind üllatada võivad. Olin tähelepanelik, läks ehk õnneks, aga ausalt öeldes tahaks kasutada selleks otstarbeks mõnda usaldusväärsemat äppi.
Eesti siseselt kasutab mul pool tutvusringkonda juba meie oma poiste tehtud offline kiiruskaamerate äppi. On palju kasutajasõbralikum, kindlasti ei jää ükski kaamera märkamata, ei ole võimalik kaameraid lambist ära kustutada (saab kasutada offlines, st telefonil netti taga pole, info on juba eelnevalt telefonis) ning ma ise kasutan peegelvaadet, ehk siis vaatan seda pilti hoopis vaateväljas tuuleklaasi peegelduse pealt seestpoolt. Link, kui kedagi huvitab: https://play.google.com/store/apps/details?id=com.mobisoluti
ons.android.speed&hl=et
Trapster oli hea asi, kahjuks panid poe kinni. Tomtomil sai kah kohe seadmesse laadida, meeldis, aga uut seadet osta ei plaani, vana aga hakkab lõpuks kasutusmugavuselt ajale jalgu jääma. MapsMe meeldib väga, sellele on nüüd kah loodud online võimekus, aga kaameraid peal pole (või kuidagi äkki saab?), kasutavad vabavara kaarte, ehk on ka huvitatud osapoolte trollimisest vähem mõjutatavad. Proovisin veel mitmeid (sygic jt), no ei meeldinud, osadel mingid kräshimise probleemid jm. Aga kindlasti on olemas ka toimivaid äppe, mida vähem tuntakse. Jagage kogemusi-soovitusi, lihtsalt uudishimust prooviks ja katsetaks.
PS: lisan postitusele ka pildi, et kõik ikka teaksid, kuidas waze kasutajate ajusid peedistada ning kiirus/ristmikukaameraid kustutada:P
Kevadel ostsin uudishimust perevaguniks järjekordse "helesinise unistuse". Täpselt kuu tagasi käisin järel ja võtsin kohe Eestis arvele, tänaseks on kõik hooldused tehtud ja peaaegu üks hooldusvälp ka maha sõidetud, nii et autost mingi pilt ees.
Autoks täpsemalt 2003a Honda Stream 2L vtec mootori ja kepikastiga. Läbisõit hetkel 300tkm juures, hooldusraamat koos kõigi juurdekuuluvate esinduse hooldusarvetega anti autoga kaasa. Nagu piltideltki näha, siis kulumist ei paista tõesti mitte kusagilt (poolnahkrool, nahaosa on mõistagi sile, aga pole värvi muutnud kusagilt), absoluutselt kõik lisad tulemootoritest-pesuritest eraldi esi-tagaosa kliimaseadmeni töötavad suurepäraselt. Võiks öelda, et silmaga ei näe ega tagumikuga tunne midagi sellist, mille poolest uuele autole alla võiks jääda, lihtsalt auto ise on vana. Ainus kuluv vedelik on seni olnud klaasipesuvesi ning bensiin.
Kütusekulu tegi üllatuse, kuna ökonoomseim paagitäis (ühtlane maanteesõit kliimat sisselülitamata, rehvideks Michelin Energy Saver) on seni olnud 5,5L/100km, januseim paagitäis 8,6L/100km (kliima sees, tüüpilist maanteesõitu selles minimaalselt). Seda tehase pakutust ökonoomsemat reaalsust lubas ka eelmine pikaajaline omanik, kuigi teda ma hästi ei uskunud:)
Lisan juurde veel mõned mittevajalikud pildid, kui kedagi auto enda ruumijaotus huvitab. Juhiiste on piltidel minu järgi kõige tagumises asendis, kõrvalistuja naise järgi nö normaalses kohas. Kolmas istmerida on istutav, aga pikka maad sõites mõeldud pigem lasteistmena, kindlasti mitte täismõõdus ja amputeerimata jalgadeta meestele. Hetkel kõrval olev Sharan ja hiljuti olnud viimane Previa meeldisid mulle ruumilahenduselt igal juhul rohkem (mahukamad, sisuliselt sama suured autod), Stream on jällegi jäigem ja sõiduautolikum ja see "wannabesportlikkus" kajastub ka reaalses sõidukiiruses.
Kuna tegemist on vana autoga ja kohe tuli ka üks Eestist kaugemale sõit ette, torkisin läbi ka kogu veermiku ning muu autoaluse. Rooste puudub, kõik originaal. Erandiks oli aga tagavararatta raam seal põhja all, mis oli totaalselt roostes ja eelmiselt omanikult küsides ei olevat seda kunagi veel kasutatud. Keerasin pagasnikust lukustuse lahti ja loomulikult raami hinged ei liikunud. Lasin vahele ohtralt WD40 ja kui veerand tundi hiljem auto juurde tulin, oli ratas ise oma raskusega juba koos raamiga kenasti vastu maad vajunud. Aga pindmise rooste kord seal peal oli ikka muljetavaldav, nii et selle raami torud tundusid umbes 2x paksemad kui need tegelikult on. Puhastasin ära, oli vaid pindmine rooste. Ehk on kasulik info kellelegi, kes sellist autot kasutatuna vaatama plaanib minna, et enamvähem teaks, mis sellise vanuse ja läbisõidu juures ees võib oodata. Nüüd tagantjärele arvan, et sellise eest tasuks maksta isegi rohkemat kui metalli kokkuostuhind:)
Sõidan seda ringi iga päev mitu korda ja liiga tihti juhtub järgmine situatsioon.
Mina sõidan ringi peal sisemises reas (punane punkt kaardil) ja soovin sõita Riia tänavale, suund on sees. Samal ajal keegi tuleb Aardla poolsest Ringtee tänavast (roheline punkt kaardil) ja soovib sõita Viljandi maantee poolsesse Ringtee tänavale ja kas ei näe mind või arvab, et ta ei pea teed andma, aga sõidab mulle otse ette, nii et ma pean korralikult pidurit vajutama, et talle mitte külje pealt sisse sõita.
Teistsugune olukord juhtub ka ikka pidevalt, et Aardla poolsest Ringtee tänavalt tahetakse pöörata paremale Riia tänavale ja kui nähakse, et keegi on sisemises reas ringi peal, siis see kedagi ei huvita, sõidetakse ikka, sest eeldatakse, et ringil olija ringilt välja sõites samal ajal rida väljapoole ei vaheta. Sellega ma olen juba harjunud ja seega on väga jube, kui see tegelane ei pööragi mitte Riia tänavale, vaid tormab otse edasi mulle ette.
Mainin igaks juhuks ka ära, et liiklusmärgid näitavad, sisemisest reast ringi pealt tohib sõita ringilt välja Riia tänavale.
Mis toimub nende inimeste peades, kes ringilolijatele ette sõidavad? Äkki keegi, kes nii teeb, saab ise seda ka kommenteerida.
Olen nagu kuulnud kuskilt tarkadelt, et:
Maanteel(kiirus 90kmh) pimedaga sõites lähituled pigem häirivad kui aitavad.
Põhjendus:
1) kuna näitavad liiga lähedale, siis pigem näed, millele otsa sõidad, kui et märkad piisavalt aegsasti, et ka reageerida.
2) toovad silma fookuse rohkem oma eredasse alasse ja kaugtule valgustatud ala on sellevõrra kehvem näha.
Mõnedel autodel on juba tehasepoolt säärane seadistus, et sisselülitusel kaugtuli lülitab lähitule välja ning vastupidi tagasi(Elektritööde mõttes tuleksin antud ülesandega kenasti toime).
Siit siis küsimus:
Kas säärane modifikatsioon oma autole tehes annaks kasu või oleks tegemist millegipärast hoopiski rumalusega?
*liiklusohutuse seisukohalt põleks mingid tuled koguaeg
*kui ei eksi, siis kuskil liiklusseaduses oli kirjas, et "...sõidukil põlegu lähi- ja/või kaugtuled." Seega nagu politsei käest tappa ka ei saaks vist.
*Plaanin panna led-pirnid, seega sisse-välja lülituste tihenemine vast ei mängiks eriti suurt rolli ka pirnide kestvuse seisukohast
Sain oma Almera katiga ühele poole.Eestis valik väike ja hinnad koopiale 300-400 eur. Sobrasin E bay-s (UK) ja valik missugune(!), ja hinnad sõbralikud.Minu tellitud kat on A parts, BM Catalysts toode,garantii 2.a. Kat koos koos montaazi jublakatega 60.72 naela,saatekulu 24 naela .Kurss praegu 1 eur=0,9 naela. Panin ka pildi ülesse.Vasakul on minu tellitud,paremal pool Eestis pakutavad.
Mõõtsin ära tagasivoolud piihustil.Lasin autol käia 1 min ja tulemus selline.1 ja 4 on enam-vähem võrdsed 2 on natuke rohkem ja 3 pea poole rohkem kui nt 4.Tegin seda katöösooja mootoriga,tulemus sama.
