Võtsin katte maha ja koputades hakkab puhur tööle kuid aeglastel pööretel. Võtsin puhuri maha, vaatasin harjad üle ja panin juhtmed külge uuesti ja proovisin käte vahel puhurit kallutada-liigutada. Niimoodi liigutades võtab aeg-ajalt tuurid üles. Lisan pildi harjade olukorrast. Kes oskab kommenteerida, võib seda teha. Kas asi on harjades nagu keegi siin pakkus või on puhuri mootor otsas. Kas kellelgi on kogemusi?
Kas sellise roostekahjustusega on lootust ülevaatuselt läbi saada? Eelmine aasta sai märkuse selle kohta, aga sai veel läbi. Pildid juhipoolselt küljelt.
Pole just kõige parem pilt kuid ühest uksest on pilt selline. Ma ei viitsiks asjaga jamada kuid kui öeldakse, et keregarantii kehtib ja selline asi sinna alla ei lähe siis tekib küsimus, et milleks üldse olematut garantiid pakkuda. Soovitan ka teistel Astra J omanikel uste äärtel silm peal hoida.
Arnis, Su 2) punkt on vastus 1) punktis esitatud küsimusele. Neid hallatakse erinevalt, neis on erinev kliima, loodus, võimalused jne. Kõik haldusüksused ei kuulu 5 rikkama riigi hulka ja 5 rikkamat meie planeedil pole rikkamad selle pärast, et nad oleks targemad või töökamad, vaid et nende haldusüksuste piirid on tõmmatud ümber millelegi väärtuslikumale kui teistel. Näiteks naftale... Aga teoreetiliselt võiks olla üks rikkamaid riike ka väga väikese inimeste arvuga piirkond, kelle territooriumilt voolab läbi suur jõgi, mille ette nad on ehitanud tammi. Peamised vastuolud maailmas tulenevadki sellest, et puhast energiat ja tarbimist nõutakse nendelt, kelle jaoks on see on pea võimatu (väga kulukas), aga nõudjateks on need, kellelt neid teenuseid vaesemad ostma peaks.
Vist peab hakkama igale leheküljele panema sedasama pilti, miks Eestis ei ole elektriautostumine praegu loodussäästlik. Tingimused muutuvad, homme ehk on, aga me ei saavuta seda kindlasti mitte elektriautosid propageerides.
# Meie lapsed maksavad kindlasti 3-4 EUR ühel päeval bensiiniliitri eest,
# päiksepaneel aga maksab ikka sarnaselt tänapäevale.
Tsivilisatsiooni areng ei ole peaaegu kunagi lineaarne. Juba tänavuse aasta jooksul võib toimuda majanduses midagi, mis kiire inflatsiooniperioodi tõttu viib kütuse hinna kaugelt kõrgemaks. Samuti võib aasta jooksul käia üks korralik kõmakas mõnest tulemäest, mis viib päikesepaneelide kasuteguri mitmeks aastaks üsna alla ja tõmbab ühtlasi alla ka nende hinnad. Mõlemad näited on tsüklilised protsessid, kumbki ei jää juhtumata, küsimus on vaid selles, et millal juhtub... Nagu ka nafta lõppemisega, mille puhul on täna isegi vara ennustada, kas alternatiiviks saab elekter, mingi sünteetiline kütus või üldse isikutranspordi kontseptsiooni muutumine. Tänane särtsuauto ei paista välja kui lahendus, vaid kui vaheetapp.
endal sama mootor, ja oli sama probleem, minul oli probleem gaasiklapiga(nii öeldi info-autos) vahetsin välja ja kõik korras, ise käisin 2 korda info-autos enne kui leiti milles viga. Pildil siis ka see sama gaasi klapp.
oskab keegi õelda milles on asi. peale õlivahetust viskas vahetevahel sellise hoiatuse ja kaob ise ära kiiresti.kuna õli õlitase oli norm ja kompu näitas "oil level ok" siis ei keeranud erilist tähelepanu. peale 8-9 tuhandet tegin uuesti õlivahetuse (MB esinduses) ja kõik sama moodi. mingeid vigu ei näita. autoks on W211 2,7 cdi 130kw 2003.
Aitäh, kuid tal on filter pumba peal üleval,poldi pea paistab ja kaane ots.Foto lihtsalt kehva. Seal on ruumi vaid 2,5sm. ja mitte kuidagi seda ei saa välja,kui ei võta kardaani lahti ja flantset maha. 4põlvkonna haldex saab küll filtri vahetada,ilma kardaani lahti võtmata ja ka pumpa,vaatasin eelnevalt sellekohast videot,kuid 3põlvkonna kohta puudub info. Kui nad oleks mul teeninduses seda filtrit vahetanud,siis oleks pidanud sumpsi kammitsa ka lahti võtma,kuid see on nii roostes,ära põlenud ja vana,et siis oleks pidanud uue panema,kuid seda tehtud pole.Ka kardaani poldid on nii nagu nad on,pole neid küll lahti tehtud ja jääbki küsimus õhku ja usaldus kadunud!!! Olen ise 30a. Kirovetsiga töötanud ja pole kohta,mida pole remontinud ise,ka käigukasti sidurivõlli,pea sama ehituse ja tööpõhimõttega mis mu Volvol Aisi automaat. Ei taha küll enda kohta arvata et nii väikest asja ei tunne,nagu filtri vahetus ja kas ikka on tehtud??? Ja selle 7000km,mis ma peale remonti olen sõitnud,õli küll ei tohiks must olla. Eks näis mida mehed ütlevad,kui juuni kuus tahan sinna rem.kohta tagasi minna ja omad kahtlused esitada. Tahtsin siin foorumis üle küsida targemate meeste käest,et mida arvatakse.
Küsimus selline;Volvo xc70 automaat, a2005 jaan. Kas on võimalik vahetada haldexi filtrit,ilma kardaani maha võtmata? Miks küsin,sest tundub et on mulle tünga tehtud. Ajasin masina pukile,et kontrollida taga diffris õli taset,see oli korras ja siis vaatasin ka juba haldexi üle.Kuid tundub et pole filtrit vahetatud,sest pole summutit ja ka kardaani maha võetud.Filtri kaant pole ka vahetatud,ikka sama vana nagu oli enne remonti,või eksin ma? Vaatasin sellekohast videot ja seal oli uues komplektis filter,filtri ees plastkork rõngastihendiga ja ka uus välis kaas ja isegi uued poldid 2tk. Õli paistab ka must olevat,sõidetud vaid7000km.peale remonti ja õli vahetust. Kui oleks seda teadnud,et usalda,kuid kontrolli,siis oleks kohe kontrollinud masina üle.
Üsna kindlalt on asi silindrite pinnakatte läbikulumises.
Kõva kiht on väga õhuke ja kuna mootor pisike ja kere raske saavadki need mootorid kas pisut ennem 200 000 või peale otsa.
Tuttav sõidab kiirabiauto peal ja neil kõigil mootor vahetatud sarnase läbisõidu peale ning seest avaneb selline vaatepilt.
Millegipärast meenus seda teemat lugedes kohe see pilt, ehk siis igal tagajärjel on alati põhjus ning kui neid omavahel segi ajada, see jätab kuhugi jälje. Heal juhul vaid kraatri rahakotti, sest "otse Saksast" (või Prantsusmaalt vm) tulnud autodest vähemalt pooled on vahepeal läbinud ka Leedu nimelise müstikat täis musta kasti. Seda garantiid, kas seal remonditi või tegeleti ainult "mustkunstiga", ei anna kahjuks keegi. Aga palju inimesi maksab selle naiivsuse ja heausklikkuse eest ka kõrgemat hinda, kui rahas saab mõõta.
Levinud kuluosade hinnad leiad ise varuosapoodide ja romulate kodulehtedelt ja kui roolilati või pihustite vms tavalise pudipadi hinnad ei hirmuta, mõtle niipidi, et kuidas neid riske enda jaoks maandama hakata. Mina seda ei oska ega kavatse seetõttu ka niisugust autot osta. Sõita on mugav, aga selle raha eest leiab PALJU mugavamatki ja kindlasti väiksema kilomeetrikuluga. See ei kõlba jällegi vastuargumendiks sellele, kui kellelegi mingi auto lihtsalt meeldib.
Foorumitest ei tasuks küsida "kas tasub" tüüpi küsimusi. Kui üldse, siis et kuidas efektiivselt konkreetse auto puhul neid kulusid kontrolli all hoida. Samuti ei aita Sind ka teadmine, et kellelgi teisel on sarnase auto kilomeetrikulu olnud x suurusjärgus, sest kellelgi kolmandal on see kulu olnud jällegi 3x suuruses ja see ei muuda eelmise vastaja vastust veel valeks ega anna ka garantiid, et Sul õnnestub piirduda 3x kuludega. Siin foorumis soovitatakse suhteliselt palju vanu autosid, aga iga vana auto on ikkagi loterii. Kui kõrgemat matti õppinud pole ning osaleda loteriis ilma strateegiata, on võiduvõimalused suhteliselt väikesed. Siit ka põhjused, miks leidub nii sarivõitjaid kui sarikaotajaid. Kummaks Sul on praegu suurem lootus saada, arvestades oma teadmisi ja kogemusi antud mudeli puhul?
Üsna hea on vast TS-i vastus koos kaaderi soovitusega jätta pool rahast remondifondi intresse koguma. Ja kui tahad pidada autot näiteks 2 aastat, jaota kuludena ära ka hinnalangus sellise ja 3a vanemate analoogide vahel. Kui auto on seda väärt, proovi järgi. Inimene, kes ei tee vigu, pole järelikult proovinud ka midagi uut.
Tervist kõigile.Mure siis selline et auto nõuab järjekindlalt seda upgrade cd mis ka pildil näha.Auto ise siis Peugeot 807 2,0 100kw 2008.Loodetavasti targad oskavad öelda kus seda saab ja võib-olla saab asja ka arvutiga korda või äkki kellegil olemas siis antud cd..
Kogu see teema kipub jõudma otsaga jälle "roheliste" juurde (2-taktiliste bensiinimootorite osakaal maailma mastaabis on väga hea näide!!), kuigi tegelik paratamatus seisneb pigem selles, et fossilkütuste varud on limiteeritud. Nagu varemgi kirjutasin, oleks igasuguste soodustuste asemel õiglasem panna kesklinna piirile ülesse teetolliautomaadid automaatse numbrituvastusega ning maksustada autod vastavalt reaalsetele heitmetele. Nii jääb valikuvõimalus, kas jätad auto parklasse ja kasutad ühistransporti, võtad (elektri)takso või maksad selle ühekordse tasu ja viid sünnitaja haiglasse või tood klaveri poest ära. Hilisõhtul ja öösel, kui linn tühi, võiks olla kõik kõigile lubatud. Pakun, et sellise mudeli puhul oleks kõige paremini tasakaalus puhas õhk ebanormaalselt suure inimkontsentratsiooniga kohtades ning see, et kellel tõesti vaja liikuda, ei jääks elu seisma. Oluline kitsaskoht on siin veel see, et regulatsioon ei tekitaks nn mõttetuid töökohti inimestele, kes saaks nt elektritaksode kunstlikult tekitatud vajaduse rahuldamise asemel tegeleda päris väärtuste loomisega. Tallinna puhul pole see täna nagunii veel probleem, aga kunagi on ja seda tulekski võtta kui tarbijakäitumist suunavat toetuste süsteemi, mitte kui liikumist vajava inimese karistamist.
Südalinna probleem ei ole samas päris võrreldav maailma päästmisega. All ka üks asjassepuutuv link "rohelisest energiast", mis illustreerib hästi praegu kehtivat absurdipoliitikat.
Kogu seda rohelist liikumist varjutab hunnik teisi keskkonnaprobleeme. Näiteks kasvõi liigse lihasöömise mõju planeedile tervikuna (mitte ainult lehmapeer, vaid kogu tööstusharu koormus). Lisasin siia ka illustreeriva pildi - ükski mu vana auto ei suitse nähtavalt (mis on, muide, ka ülevaatuse läbimise eelduseks, kuigi trollid üritavad pidevalt maalida pilte mingitest tossavatest diislitest), aga vähemalt 200+ päeva aastas tuleb toitu valmistada ja ülejäänud päevadel eelmise päeva jääke soojendada. Talvel köögis, aga märtsi algusest umbes jõuludeni teeme meie seda õuepliidil. Eile tehtud pilt iseloomustab hästi seda, mis tuleb korstnast, kuni pliit ülesse soojeneb. Neid erinevas suuruses osakesi tuleb sellest naturaalsest puidust iga päev kindlasti rohkem, kui on võimalik igapäevaselt summutajast väljutada. Probleem pole mitte minus, vaid täpselt samal moel teevad õues süüa igapäevaselt veel kaugelt üle miljardi inimese, aga kõik ülejäänud miljardid tahavad samuti süüa. Mingi osa teeb seda elektriga - nende jaoks aetakse praegu puitu või kivisütt elektrijaama ahjudesse nii kaua, kuni vesi, tuul ja Päike meie energiavajaduse lõplikult katta suudavad (=määramatus tulevikus). Ja kui siin liikumise VAJADUST püütakse igal moel karistada, siis söömise ja sooja (või vastupidi konditsioneeriga jahutatud) eluruumide VAJADUSE karistamist on täna veel üsna raske poliitikutel rahvale maha müüa.
Selle kõige pärast on ka lihtsam mõista õhusaaste probleemi Hiinas jm suurlinnades, kuid Eesti kontekstis on seda kõike tänasel päeval veel raske tõsiselt võtta ning niigi suhteliselt vaeselt ühiskonnalt ei saa nõuda võõra riigi tööstusele pealemaksmist, et saada vastu tänase seisuga meie oludesse just mitte väga hästi sobiva lahenduse ostmist poolvägisi. Meie kliimavöönd, asustustihedus ja eluviisid ei ole prioriteetsed ei kliimaprobleemide lahendamisel ega ka sihtgrupina särtsuautolahenduste väljatöötamisel. Probleeme tuleks lahendada seal, kus need on kõige põletavamad ja hetkel tundub selle algpõhjuseks Aafrika ja mitmete idamaade elanikkonna plahvatuslik kasv. Kõik ülejäänu on juba tagajärg, kuid algpõhjusega tegelemine oleks poliitiliselt ebakorrektne...
