See "auto" on minu arvates täpselt see, mida üksi-kaksi igapäevaselt kuni 50km ulatuses linnaliiklusesse on vaja. Loodetavasti see autoklass täieneb lähiajal jõudsalt ja hinnad veel kukuvad. Tõenäoliselt poleks seda ka väga keeruline ega kallis pakkuda nt 2-3 korda suurema akupakiga neile, kellel linnas tõesti sõitmist palju tööpäeva jooksul. Ja need, kellel on ikkagi vaja sellega Vahemere äärde sõita, võivad visata sappa teisel pildil oleva haagise lisaakudega ja tuleb tankimispeatusi kindlasti vähem kui fossiilikatel:)
See konkreetne putukas on igal juhul supernäide skaalal vajadus vs kompleksid. Ja need ei saa väga popiks just sellepärast, et nüüd hakkavad mõtlema inimesed välja põhjusi, miks see neile ei sobi, kuigi tegelikult paljude jaoks sobiks üle 90% sõitude jaoks (ja need viimased 10% sõitudest teatrisse, ärikohtumistele jm saaks siis teha prestiizhelt haisva diisliga).
Aga ootame ära reaalsed kogemused, kuidas meie kliimas, meie auklikel tänavatel ja talvistes lumeroobastes hakkama saab. Juba kiire pilk peale tekitab mõtteid, kuidas üsna pisikese lisaraha eest selle funktsionaalsust märgatavalt parandada.
# Täna hommikul -20C külmaga ei suutnud Leafi salongisoojendus esiklaasi täielikult
# puhtaks sulatada, kuigi panin juba enne hommikukohvi joomist auto moblaga sooja.
# Tuli enne sõima minukut kraabits üles otsida - el.autodel on veel arenguruumi.
Minul olnud sel aastal mõned käivitused ka ca -30 ringis. Huvitav, kuidas need särtsukad suurema külmaga hakkama saavad? Põhja pool sisemaal neid ometi leidub, kus öised temperatuurid ka -40 lähedale satuvad... või on ka neist olemas mingid spetsiaalsed põhjamaade versioonid? Aga selle Citroen Ami puhul?
Ka minu kodus ei visata üldse toitu ära. Kohe üldse mitte (prügikast täitub kah eelkõige tee servadest korjatavast prügist, 240L/kvartalis on leping ja hea kui pool prügikastist täis saab). Poest ostame pigem just tähtaja ületamise lähedal olevat toitu, kuna kõik saab kasutatud ära ja koduloomad söövad kõik ülejäägid. Lakuvad taldrikud kah nii hästi läikima, et pole pesta vajagi:P
Sõidan 2019 a Berlingoga. Bensiin. eelmisel aastal oli ok, talv oli soe, aga sellel aastal - 18 kraadiga kadus autol jõud ja ei osanudki midagi arvata. Õnneks sain omal jalal 40 km/t sõita teenindusse, kus selgus, et tahmafilter külmus ära. Täna hakkas sama asi juhtuma... ootasin seda momenti ja 20 km linnast väljas teeristis tundsin, et gaasi vajutades gaasi nagu ei olnud.. Ilmselt polnud veel nii kinni tõmmanud ja tuli gaas ja jõud tagasi, aga pöörasin otsa ringi ja kodupoole soojemat ilma ootama.
Kas kellelgi on sama juhtunud ja kuidas olete edaspidiseks selle probleemi lahendanud? On mingeid insenerimõtteid... teenindusest hetkel ka abi ei saa, neilegi uus probleem.
Veel ei meeldi mulle, et kojamehed on peidetud kapoti alla ja jäävihmaga, mida ka ikkagi meil aeg-ajalt juhtub ei saa neid puhtaks kloppida...
Tuulekoridori rõõmud, nüüd oli just teisel pool majast vähemalt poole rohkem lund:) Kusjuures seekord oli väga raske ja tihe tuisulumi.
Külma kümne-viietesti miinuskraadi vahemikus ja Aluxi roop hakkas süstemaatiliselt lagunema liitekohtadest (pildil). Toru otsa liimitud plastikust junnid tulid ära ükshaaval kõigi torude otstest. Probleemiks tõenäoliselt see, et kui on piisavalt külm, tõmbub alumiiniumtoru rohkem kokku kui plastik (ja see liim). Tagasi liimides mingi aeg töötab, aga ega need seal hästi püsida ei taha. Kui kellelgi veel sarnaseid probleeme olnud ja sellele mingi hea lahenduse (paremini alu-plastik nakkuv või temp kõikumistele vähem tundlik liim?) leiab, võiks siingi märku anda.
Külmaga seotud jamadele viitab ka see, et suht lõdavalt kokku keeratud ühendused poovad end külma käes väga kõvasti kinni ja ilma tuppa soojenema toomata neid kõiki alati (käega keerates) lahti polegi saanud. Nõrgalt kokku keerata kah ei saa, sest siis ei saa roopi üles katusele lükata, torud vajuvad üksteise sisse:) See muudetav pikkus on samas väga tervitatav nähtus, sellepärast pole neid torusid lõplikult üksteise külge ühendada kah tahtnud.
Kui tellin üksikkorras numbrimärgi - vähendatud mõõtmetega, kas saan seda kasutada mis tahes sõiduautol või vajalik on USA päritolu või mingid muud kriteeriumid?
Kuna sportautoga on lõbus ja ilmateade lubab, et pool talve on veel ees, otsustasin suverehvidega naljategemise lõpetada ja ikkagi talverehvid ära osta. Õnneks on odav mõõt ja kuna sõidud on enamjaolt jäistel-lumistel maateedel (mitte maanteedel), oli kaks olulist kriteeriumi, et naastudega ja peab nn hästi kraapima (tavapärasest suuremad vahed rehviprotektoris). Kuigi hinnavahe kvaliteetrehvidega on minimaalne, otsutasin pulli pärast Saiulunite kasuks, kuna nendega kogemusi pole. Praegu pole nendega veel tuhandet km-tki sõitnud, aga kuna olen harjunud pigem kvaliteetrehvidega, on minu jaoks oli üllatav, kui vaiksed need on ja pidamine on kindlasti parem kui aasta vanadel ja sisuliselt kulumata Hankookidel (uutega ei saa võrrelda, sest need pole enam uued). Sama auto alla oli võimalik proovida ka 2a vanu Continentali lamelle (teise auto alt, samuti peaaegu kulumata rehvid), need on vaiksemad, pidamisomadused jääl märgatavalt kehvemad mõlematest, lumes suht sama. Igaks juhuks rõhutan, et ma üritasin neid lihtsalt omavahel võrrelda (sama auto, samad tingimused, sama rehvirõhk) enda üsna pidamise piiril oleva sõidustiiliga mingi aja jooksul ja parem/halvem ei tähenda üldse hea/halb. Need kõik on head, mõni on lihtsalt NATUKE parem.
Iinakatest kripeldavad mul endiselt Greenlanderi lamellrehvid, väga pehme segu ja hea muster, tahaks millegi all ära proovida. Tõenäoliselt kuluvad kah väga kiiresti, aga kuna asfaldile ei roni, siis siin maal võiksid teoreetiliselt väga hästi toimida. Panen pildi kah, kuna paljudele (sh ka minule) tundmatu konkurent odaviinakate kategoorias.
Mingi aeg tegin sellise, mida pole sellel (ega ka eelmisel:) aastal veel garaazhist lae alt alla võtnudki. Tegu on siis jälle mõningase tootearenduse käigus valminud tulemusega, millel on nii eeliseid kui puudusi.
Kelgud on tehtud proplastiku müüdavast nn "õlisest plastikust", libiseb väga hästi nii puitkatusel kui eterniidi soontes. Esimese versiooni tegin nn lõikava esiservaga, millele mõne külmaga eterniidist välja tulnud naelaga kenasti täkked sisse sain. Seejärel tegin sellise pooltömbi otsaga variandi, kuna lume sisse "lõikamine" pole tegelikult üldse teemaks, aga kolmnurkse ristlõikega alumiiniumprofiil oleks kindlasti parem (Norcani profiilid+nurgad). Selline profiil teeb esiserva tugevaks ning kergitab lumeklotsi, mille alla see lükatakse, mis siis tükkidena kenasti katuselt alla tuleb. Esimese plaadi ühendus on tehtud originaal nurkadega (piisavalt jäik, rohkem diagonaale pole vaja) ning plaadi tagumises osas on avad kile kinnitamiseks, töötab nagu eelmises postituses olev lumeroop. Käepideme osa oli algselt T-kujuline ja kinnitus pika lati otsa. Aga praktilise kasutuse käigus otsustasin panna käepideme nii nagu pildil, mugavam keerata katusel külgsuunas. Positiivse poole pealt on üsna jäik, "kelgutab" hästi ja jätab õhukese lumekihi alati katusele alles. Negatiivse poole pealt on veits raske, minu jaoks natuke liiga lühike (6m, pikemaid aluprofiile pole, mul oleks vaja vähemalt 8m, jätkamisega kannataks jäikus küll ainult natuke, aga kaal suureneks märgatavalt) ja varre pikkus ei ole muudetav (pika varrega peab majast üsna kaugele minema, seal võib midagi ees olla, teleskoopvars oleks palju mõistlikum). Kõige suurem puudus tänase ilmaga on just see metall, kuhu külge lumi kinni kipub kleepuma ja selle kõik liiga raskeks teeb.
Jagasin pilte, et oleks võimalik õppida kellegi teise vigadest, ega peaks neid kõiki ise läbi tegema. Ehk jääb kellelgi see nullist alustamine ära ja saab minna edasi sealt, kus minul pooleli jäi.
# mõttetu paanika, vähemalt mai lõpuks sulab iga lumi ära
Võibolla, see on Sinu arvamus. Mina oma rahakoti pealt seda riski võtta ei julge, sest tean vana maja sarikate, pennide jne seisukorda Sinust paremini. Teine nüanss on kindlustusrisk, sest lepingu järgselt korvab kindlustus küll tormi/tuisu järel OOTAMATULT purunenud katusekonstruktsioonid (omavastutus!), aga pool meetrit sulalund katuse ühel küljel ei liigitu mitte kuidagi ootamatuks olukorraks ja seda kindlustus ei korva.
WD40 tagasisideks niipalju, et see on pigem vihma käest räästa alla lahendus. Lumi jääb metalli külge sama hästi, aga raputades tuleb siiski natukene kergemini küljest ära kui ilma õlitamata.
Kuna ma ei tea, kui kaua upload.ee server neid pilte seal hoiab (tegelikult ei peaks hoidma ka praegu enam) ja nüüd on ka foorumisse piltide lisamise võimalus olemas, panen pildid varasematest ja hilisematest enda tehtud lumeroopidest. Siin on praegu pildid 20:31 05.12.2010 postitusest, detailne tehniline info on kah seal, ei hakka juttu ümber kopeerima.
Hetk tagasi tegin õues pildid. Esimesel pildil on üks eterniitkatustest, teisel sindlikatus (katuseredel sobib mõõtkavaks). Siis praegu kokkuvajunud lumena. Pole vast vaja palju fantaasiat, et kujutada ette, millised hanged olid seal paar päeva tagasi enne plusskraade. Samas teisel pool katusel pole tõesti lumehelvestki.
Lumeroop paraku harjani päris ei ulatu... põhjusel, et mida pikemaks see vars teha, seda "vedelamaks" see muutub, kui üritada säilitada kaalu, et seda ikka tõsta jaksaks. St proovisin ka pikema varrega, aga see teeb töö kui terviku hulka nii palju mahukamaks/tülikamaks, et ei pea vajalikuks. Eks katuse harja kõrgusel sulatab soe tuul lund ka poole kiiremini kui madalal, nii et ega see harja lähedusse jääv lumi pole ka väga probleem olnud ühelgi aastal.
Ei hakka uut teemat tegema, aga tahaks küsida ühe äärmiselt lolli küsimuse, kuna ma ei mõista ühe nähtuse taga olevat füüsikat. Kui küsida, miks tekib katusele jää ja jääpurikad, hakatakse alati rääkima katuse kehvast soojapidavusest ja katusealuse tuulutuse puudumisest. Aga mis on selle põhjuseks siis, kui tegemist pole üldse köetava hoonega või ongi ainult õuekatusealune, kust tuul mõlemalt poolt läbi puhub (nagu siin mul pildil)? Praegu pole veel ka kevadpäikest, mis lund sulataks ja seda jääd sinna saaks tekitada. Puitkatused läksid jäässe siis, kui oli päris külm (-10 ümber), praegu on katustel ikka päris võimas ca 10-15cm vahemikus jääkiht, mis paraku ka kaalub üksjagu ja kuna see pole sile, haagib enda külge ka tuiskavat lund päris hästi... Iga talv nii paksu jääkihti ei teki, see täna pildistatu on pigem erandlik.
Ja tahaks teada kus asuvad need soojakraanid millest on siin koguaeg jutt kojameeste alla aga kus täpsemalt. Ja selle pildi kohta kas võib see segada auto salongi sooja
# foorumi teemaks on hoiatada inimesi 100% keritud läbisõiduga autode eest
# Siia lisatakse müügikuulutused, kus on kindlalt teada, et sõiduki läbisõit ei
# vasta tegelikkusele
Kui Sa ikka veel aru ei saanud, siis peale minu ka teised (ja kindlasti kerimisega mitte seotud) inimesed on juba toonud välja, et siia lisatakse ka kuulutusi, kus:
- kerimine ei ole 100% tõestatud
- keritud pole, läbisõit vastab tegelikkusele, odonäit mitte, seda ei varjata
- läbisõidu varjamisest saab rääkida müüja puhul, kuid mitte kuulutuste puhul, sest kõigi siin teemas olevate autode andmed on avalikud ja võimalik üle kontrollida. See on kontroll on seaduse ees sama elementaarne nagu müüja dokumendi kontroll, et mitte osaleda ise (tahtmatult) petuskeemis.
See teema ei täida kahjuks ka mingit eesmärki, see on umbes nagu teineteisel igavusest "kõvaks ajamine", kuna seda teemat ei loe tõenäoliselt mitte ükski siin teemas jutuks olevat autot ostma hakkav inimene. Petiste vastu oleks abi, kui kirjutada sellest "kas keegi on käinud vaatamas" tüüpi teemades, et müüja väidab ühte, aga VIN koodi järgi leitud andmed ei vasta müüja jutule. Praegu on aga tegu üle 5000 postitusega teemaga, mille ainus REAALNE kasutegur autot ostva inimese jaoks on teadmine, et kerimine kui nähtus eksisteerib. Nõustun, et see on oluline teadmine kõigile, kes varem ei teadnud;)
Palun lisage siia AINULT neid kuulutusi, kus on kerimise või petmise fakt 100% tõestatud. Info süstemaatiliste petiste kohta on samuti väga teretulnud. Pealiskaudse googeldamise tulemusi avaldades pole ime, et iga siga leiab lõpuks pori. @kärss kutsub ülesse esitama süüdistusi vastutustundlikult!
Lisan illustreerimiseks siia juba foorumis varemgi olnud pildi oma autost, millega olin enne pildistamist sõitnud juba aastaid ja üle 200tkm. Ei ole keritud. Keegi hammustas ikkagi lahti, et kuidas saab tripimõõtja näit olla suurem odokanäidust:)). Müüsin selle üsnagi täiuslikku hooldusajalugu omava auto juba ammu välismaale ja viimati kuulsin autost aasta alguses head uut aastat soovides - saadeti värske video koos vastussõnumiga. Ehk paneb kedagi mõtlema, mille eest siin ja kui õiglaselt kedagi hoiatatakse ja kui relevantne see üldse on. See ei ole mõeldud vastuargumendiks, et tänu petiste abil ringlevate "neljarattaliste rändauhindade" puhul see siiski on oluline (sama auto mitmeaastaste vahedega siia teemasse sattunud) - haruldane erand, mis kaob selle 5000+ postituse hulgas tõestamata vahu asemele, mida nüüd ise siia rohkem lisada ei sooviks.
Huvitav, mis ajast seisupidur, teekatset vajab? Seistes vajub sirgjoonelt kõrvale? Sry kui parklas auto viltu joonte vahel on, kässar ei võta ühtlaselt
Ei tahaks seda teemat muuta siin jalanõude üle vaidluseks, aga kuna naastudega saapad juba pandi siia, siis lisan omalt poolt, et u 15a tagasi sai foorumi kasutaja ddig-i soovitusel ostetud ka endale sellise põhjaga Salomoni matkasaapad. Huvitavaks teevad selle just lamellid keskel põhja all, mis täie raskusega peale astudes igasugustel pindadel uskumatult hea pidamise tekitavad. Kuna ma ise matkan igal aastal kusagil mägedes ja natuke on võrdlusmomenti tekkinud, siis see keskosa pidamine on tavalise (st hea mustriga, aga lamellideta) matkasaapaga võrreldes ikkagi ulme, sest lamell töötab nii jää peal, vetikatest libedal märjal kivil (mägedes jõgede ületamine) kui ka savitolmuga (nii kuival kui udumärjal) kaetud kivil. Ei ole mugavad igal pool ja kõigis olukordades, sellepärast saapana ei soovitagi, aga see lamellide osa teeb seal suurepärast tööd. Nii nagu ka auto rehvide puhul lamellide "laiaks vajutamine" ebatasasel pinnal (mustal jääl erinevalt tavalisest siledast jääst).
Oh jah :) leidsin netist pildi kus täpselt minu olukord. Ühesõnaga tahmab samast kohast kus pildil must on. Selle võlli, misiganestaõigenimion, vahelt.
