mul selline kütusevoolik kus sees rõngastihendid
viimati kevadel vahetasin filtri ja peale seda auto töötas
kunagi oli mure,et auto suri välja kui gaasi anda siis hiljem selgus peale suurt ooperit ja silberauto teste,et kütusefilter oli vigane.
Mida arvata masinast, mille omanik on viimase paari aasta jooksul kolm(!!!) korda vahetunud?
Teab keegi avada omanikuvahetuse võimalikke tagamaid? Tean, et näiteks liisingu lõppedes vahetub autol omanik - masin kirjutatakse panga nimelt ümber eraisiku nimele.
On veel mingeid variante, mis võiksid tingida "omanikuvahetuse" kajastumist MNT taustakontrolli protokollis?
Punktikesele: Hummerite-Nivade eelis seisneb suht suures rattas, mis kompenseerib neid puudujääke. Ma just kirjutasingi, et maastikusuunitlusega lääbad (pigem kogu geomeetria seal lääbade ümber) on ka maasturitel kasutuses, aga kliirens ei tähenda seda, et kõhu all on ruumi, vaid see on rataste vahelt mõõdetav minimaalne kõrgus teepinnast. Väga konkreetne ja üheselt mõistetav number, mida on pea alati kõige lihtsam kasvatada ratta suuruse kasvatamisega. Selle teema kontekstis (mitte hummerid jne, teema algataja valis ju omale Sharani!) jääb auto kinni paljuski nende lääbade pärast (vt softroad üritustel välja sikutatud autodest maha jäävaid jälgi). Talasilla teine ja väga oluline eelis kliirensi kõrval on näha siin üleval paistval pildil - seda eelist kasutavad ka vanad Volvod, Hiaced jpt maastikul hästi hakkama saavad tagaveolised autod (mille hulka ei kuulu samadel põhjustel originaalseades bemmid, mersud jne:). Kliirensi vastu leiab rohtu, aga kui kontaktpind maaga on maastikul (sh augud metsateedel!) oluline, siis see pilt peaks selgitama piisavalt hästi, miks neil autodel, millega tullakse tavamaastureid välja sikutama, on all talasillad. Aga kui seda talasilla eelist vaja pole, siis kõik muud vedrustuse tüübid on asfaldil mugavamad ja piisav põhjus eelistada midagi muud.
Teema algataja leidis juba lahenduse, aga kuna siin on teemat pikalt lahatud ja ehk kunagi kasulik veel kellelegi, tegin suva parklates paar klõpsu, et natuke selgitada seda kliirensi teemat. Rihin endiselt sinna, et parketimaasturite suur kliirens on ikkagi vaid näiline, kuna need pole mõeldud mitte asfaldilt maha keeramiseks, vaid tee peal parema pidamise saavutamiseks ja kannatab ka sõita julgemalt üle äärekivide.
Esimesel pildil on vana CRV, millega ka ise palju sõitnud (automaadiga): suurepärane selleks, et kaatrit vette lasta, aga maastikul (eriti liiva sees) täiesti võimetu, sest on ülekaalukalt esiveoline (tagasild tuleb juurde ilma täieliku lukuta) ja kuna reaalset kliirensit pole, jääb kergelt kinni ja kui peale kinni jäämist sikutada ühte või teistpidi, lõhub põhjaaluse ära, kuna põhi on kaitsmata. See auto mädanes mereveega sagedase kokkupuute tõttu ülikiirelt totaalselt läbi... Kuna väga hea sõber kasutas sellist autot üle 10a maasturina ja hätta jäädes mind appi kutsus (sest mul on alati ka mõni päris maastur olnud), siis kiusu pärast käisin tal abis alati tagaveolise Volvoga, sest juba teadsin, et need kohad, kuhu tema pääses CRV-ga ja kinni jäi, pääsen ma kindlasti järgi alati ka Volvoga. Seda kusjuures täiesti tõstmata vedrustuse ja tänavarehviga. Täna sõidab härra tutika Xtrailiga ja nüüd pean käima abis juba GCherokeega:)
Teisel pildil on uuem CRV tagantvaates, kust peaks olema hästi näha, et reaalne kliirens ei erine millegi poolest suvalisest sõiduautost, kuna seda polegi taotletud. Ja ma räägin praegu nn praktilisest kliirensist, mitte reaalsest (madalaim rataste vaheline punkt - üks põhjustest, miks eelistatakse maastikul talasildadega maastureid lääbadega maasturite asemel, kuigi ka maastukusuunitlusega lääbad on suht kasutuskõlbulised sõiduautode ja parketimaasturite lääbadega võrreldes).
Kolmandal pildil on Arbuus, mis pole enam lihtsalt parketimaastur, vaid juba "halbadele teedele" mõeldud sõiduauto ja seetõttu ka kõrgema reaalse kliirensiga. Aga mõeldud siiski vaid teedele ning auto tervise huvides on mõistlikum sellega mitte põhja peale kinni jääda (mis pole probleemiks maasturite puhul - omakorda põhjus, miks toodetakse maastureid ka ainult tagaveolistena neile, kes nelivedu ei vaja, aga vajavad kliirensit ja seda, et roobastes sõites põhja alt autole poleks võimalik liiga teha).
See Mazda2 (Ford Fiesta) seal kõrval on jube hea näide, et kui on vaja ainult kliirensit, paneb mingi suvaline esiveoline linnapunn kõigile neile parketimaasturitele-halvateeautodele pika puuga:)
Need näited illustreerivad hästi ka seda, miks ma olen eelistanud kliirensi ostmise asemel seda ise tekitada - see on oluliselt odavam ja samas funktsionaalsem, kuna ratta suurust kasvatades kasvab tegelik kliirens (kuna lääbad jäävad paika, siis vedrustuse tõstmine lääbadega autol ei tõsta tegelikku kliirensit, vaid loob eelduse suurema ratta allapanekuks, mis kliirensit suurendab).
§ 57. Sõitmine reguleerimata ristmikul
(2) Kui peatee või sõidueesõigusega tee suund muutub, peab peateel või sõidueesõigusega teel sõitev juht andma teed samal teel paremalt lähenevale või seal asuvale sõidukijuhile. Samamoodi peavad omavahel toimima kõrvalteel sõitvad juhid.
Lisasin siia postitusele joonise ka. Kas antud punkti järgi peaks joonisel auto A autole B teed andma? Et pole sellist käitumist väga märganud.
Saan siis aru, et see esimeses postis olnud märk mingit kohustuslikku liikumissuunda ei määra, võib paremale keerata.
Nüüd on küsimus siin pildil oleva märgi kohta. See on vahetult enne ristmikku kohe stoppjoone kõrval. Kas see lubab parempoolselt realt paremale keerata?
Kuna need 53 märgid ristmiku ees näitavad kohustuslikke sõidusuundi, siis ei tohi sealt paremale keerata? Või kui on bussipilt peal, siis see tähistab ainult bussirada, mitte sõidusuunda?
Pöördun foorumiliikmete poole enda murega.
Olen ostnud esindusest Škoda Octavia 2.0, 110kW, esivedu, diisel. Esmane reg. 12.06.2020.
Probleem seisneb selles, et mingi aeg peale ostu on tekkinud mingi imelik jõnksutamine. Jõnks toimub koha pealt minnes näiteks hommikul ning absoluutselt mitte iga päev, nende vahel võib olla nädal või 4 päeva jne. Kui hakkad koha pealt minema, käib 2 järjestikust jõnksu kindla vahega ja rohkem neid ei tule edaspidi. Probleem on selles, et kui esindusse viisin, siis öeldi, et diagnostika pole midagi näidanud ja proovisõit tehti ning midagi sellel hetkel ei olnud ehk siis aidata hetkel millegagi ei saa. Kas keegi oskab soovitada, milles võib probleem olla ning kuidas abi saada? Ei ole eriti tore, kui oled ostnud auto esindusest garantiiga ning kui mingi viga olen avastanud, siis öeldakse, et diagnostika ei näita ühtegi viga ning seetõttu pole võimalik hetkel midagi teha. Ütlen ausalt, et auto spets pole, kuid väga häirivad jõnskud on, mis ei ole minuarvates normaalne.
Tänan kõiki juba ette vastuste eest ning loodan, et saan kuidagi probleemile lahenduse heade inimeste abiga!
Särtsuautode teemasse pidevalt tagasi tuleva kliimaofftopiku õige koht on edaspidi siin. Panin mõned pildid kah õli tulle valamiseks:P Esimesel kahel pildil on tuuleturbiinilabade surnuaed Casperis, Wyomingis North Platte jõe ääres peale oma 25-aastase tööelu lõppu (lõigatakse kolmeks tükiks, transporditakse ja maetakse) - see on üks paljudest rohelise energiaga seotud asjadest, millest "rohedikud" rääkida ei taha ja millega samal ajal roherevolutsiooni alles ootavad inimesed end samuti siduda ei taha. Eks mingi osa nii rohepesust kui ka selle vastasest liikumisest on väljamõeldised, mis peale avaldamist Internetis oma elu elama hakkavad. See siin on sobiv koht nende valede paljastamiseks, uute faktide avaldamiseks, arvutamiseks jpm jaoks, mis meid ehk natukenegi tõele lähemale võiks viia.
Palun infot neilt, kes on RS-09 varustusse kuuluva õhukompressori ehitusest teadlikud.
Kui kompressorit tööasendis vaadata, siis kepsusilma külje peal on auk, mis läbib nii kepsu kui puksi. See on ilmselt puksi õlituse jaoks. Aga kepsusilma all on eenduv osa ja selles auk, mis ei läbi puksi ja ei ulatu isegi kepsusilmast läbi. Kas see on paiskõlituse jaoks? Kas sinna auku peaks käima mingi laba või ongi lihtsalt auk?
Kui enne ristmikku on see märk, kus must sirge nool on valgel taustal, siis see tähendab, et paremale ei tohi keerata, aga kui on sinisel taustal valge nool ja noole all buss, kas siis sealt tohib paremale keerata?
Räägin bussirada tähistavast märgist 525a, mille kohta liiklusmärkide määrus ütleb:
"märk 525a „Ühissõidukirada” tähistab rada, mis on ette nähtud muu sõidukiga pärisuunas sõitvale ühissõidukile." https://www.riigiteataja.ee/akt/102082019007
Üldiselt tohib tavaauto bussireast parempööret teha, ja kuna seal määruses ei ole öeldud midagi, et see nool näitab kohustuslikku sõidusuunda, siis kas võib selle märgi järel tavaauto ristmikult vabalt paremale keerat? (kui muid keelavaid märke pole)
Tegin Nissanile päringu tagurdustulelaterna kohta.
Kuna käigukastil lüliti puudub siis minu lahendus on näha pildilt ja lugedes määrust peaks olema asi korrektne..
Lihtsalt öeldes tundub selline ülevaataja otsus jabur, mitte lubada liiklusesse autot kellel 3km/h tagurdades ei sütti pisike pirnike kuna samas võime katusele kinnitada suusaboxe, rattaid jne. Ja boxidesse asetada kõikvõimalikke raskeid esemeid ilma kellegi kontrolli või nõusolekutta suunduda liiklusesse.
Pmt pimeduses kobamise põhipõhjus on siiski tulede vanuses. Eelmisel nädalal mahavõetud HELLA originaaltuli oli lahkamisel sellises seisus... Vaadates liikluses neid punakaid tulesid või siis ettearetatud kõikvõimalikke libaksenoone jms, millistega on sarnastest laternatest püütud teele mingigi laik manada, seejuures kõiki teisi oma siravate silmadega pimestades, kutsuks üles vaatama, mis nende tuledega pigem lahti on ja kas nad üldse elusad on.
Isegi Taiwani B grupi tuled on kordi paremad, kui sellised originaalid.
Kuna ma ei ole väga autole külge kruvitavate tilulilude fänn aga pimedas tahaks ikka hästi näha, siis vahetasin mõlemal autol kaugtulede pirnid Philipsi coolblue offroad pirnide vastu.
Otsustage ise kas ledbar oleks veel vajalik või ei.
On tarvis teha korda w209 clk küljekarbid. Uute hind on 2000€ tükk. Seetõttu uurin, kas w203 c-klassi küljekarbid on eest samasugused ja sobivad doonoriks, et sealt vajaliku esimese otsa saaks lõigata?
Sõbrad foormulased! Südame teeb kohe soojaks kui teie panustamist siin lugeda! Aitäh kõikidele kaasamõtlejatele. Eriti Maaksile, Kärsale ja Maritale! Tänu teile kõigile olen jõudnud oma otsingute lõppsirgele.
Paljusid siin ajab segadusse suvilani viiv tee :D Võib-olla keskendusin sellele liiga palju. Tegemist on suhteliselt mitteametliku teega, mis viib üle naaberkruntide ja mille kasutamist võimaldavad mul küll suusõnalised kokkulepped ja heasoovlik läbimsaamine, aga mida ei kinnita mitte ükski juriidiline statuut. Seega sinna investeerimise asemel investeerin tõesti parem soetatavasse pereautosse.
Suvilatee on aga üks paljudest analoogsetest, milledele perega ikka keskmise tihedusega kord kuus satume - käime nimelt palju väljasõitudel loodusesse ja kevad/sügis perioodil on nii mõnigi RMK külastuskohtagi viiv tee juba selline väiksemat sorti mülgas :) Lisaks kehvad teeolud lumesaju korral ja võimalus kinni jääda pehmesse liiva jms. Sõites ringi kolme suht väikese lapsega ei ole mul mitte mingisugust huvi sattuda olukordadesse, mida annaks vältida natukenegi rohkem läbimõeldud auto ostu otsusega (mõtlengi siin neliveo puudumisel lumes, kohevasd liivas või mudases roopas kinni istumist). Marita viidatud 1% juhtudest on see, mis mõtlema pani ja tuleb tunnistada, et olen nõus - kui ka neid momente saaks teatud eeltööd tehes vältida, siis oleks ju rumal seda mitte teha :)
Paljud, kes pakuvad suurte mootoritega vanu ja januseid maastureid eksivad natuke ühe minupoolt väljatoodud printsiibi vastu - masin peab olema siiski mõistlike kuludega ja mitte raiskajalik. Ma ei suuda ennast ette kujutada sõitmas 5,6liitrise V6 mootoriga. See ei ole lihtsalt (minu meelest) mõistlik.
Küll aga on mõistlik - nagu selgitas Kärss - investeerida rehvidesse ja, hoolimata paljude vastuseisust, tundub, et ka kõrgematesse vedrudesse (või vähemasti vedrupuksidesse - vedrude vahele paigutatavad elemendid, mis lühendavad vedrukäiku), et see hädasti vajalik +3 kuni 4 cm lisakliirensit juurde saada.
Siin panen sellele alla kõrgemad rehvid ja vedrud ja katusele 100liitrise Thule boksi (on olemas). Sellega lähen umbes 1k oma mainitud eelarvemaksimumist üle, aga olen saanud endale selle raha eest - täismahus seitsmekohalise ja neliveolise kõrge kliirensiga pereauto, millega tunduvalt julgem sõita seejuures mugavuse ja ülalpidamiskulude osas mitte järgi andes :)
Auto tagumiste istmete taha paigutamiseks ehitan õhemast vineerist kasti, kuhu panen käsivintsi, koormarihmad, kummikud, väikese sapöörilabida, paki komme ja pudel viskit. Usun, et sellises komplektsuses võin oma tittede ja ämmadega kasvõi maailmalõppu sõita :D
