Esiteks, ma pole siin koroona kohta üldse mingeid seisukohti avaldanud, sest mul pole lihtsalt usaldusväärset ega piisavalt infot, mille põhjalt oma seisukohti kujundada. See on muidugi huvitav, et siin kõigil teistel on seisukohtade kujundamiseks vajalikku ja olulist infot rohkem:)
Teiseks, kui kässar näeb viirusi sellisena, et need on nagu kalad, millest ühed mahuvad ujuma läbi võrgu ja teised ei mahu ning jäävad võrku kinni, siis nii primitiivse lähenemise puhul pole ma suuteline aitama ega seletama lahti midagi sellist, mis kõigi õppinud ja teemasse süveneda viitsivate inimeste jaoks on elementaarne.
Kolmandaks kõrvaltoimed, neid on ikka. On kõigi vaktsiinide, rohtude ja isegi mahetoitude söömise puhul. Minu tutvusringkonnas on vaktsiinidega hullusti kahel inimesel, neist ühel juhul väga hullusti. Tutvusringkonnas on rohkem neid, kes on koroonasse surnud või kelle elu on selle haiguse (tüsistuste) tõttu jäädavalt rikutud. Tutvusringkond on praeguseks mõistagi enamjaolt vaktsineeritud, ei tohiks erineda väga statistilisest keskmisest. Statistika näitab paraku tõenäosusi ja statistikat ei saa kunagi kanda üle indiviidi tasandile, sest me kõik oleme erinevad väga paljudes asjades ja see ongi statistilise (bioloogilise) variatsiooni moodustumise aluseks. Sellepärast võibki lõputult spekuleerida teemal, et mis juhtus tänu vaktsiinile, mis oleks võinud juhtuda haigestudes ja milliste elutingimuste ja sotsiaalsete kontaktide puhul oleks end võimalik kaitsta nakatumise eest nii, et saada erinevalt koroonast kätte siiski kõik muud viirushaigused, mis on hädavajalikud immuunsüsteemi normaalseks toimimiseks;)
Sellepärast ongi puuduliku info tingimustes mõistlikum keskenduda sellele, mille kohta on info olemas - kuidas kaitsta end võimalikult tõhusalt nii üksikisiku kui ka riigi tasandil, et haiglas oleks ka tulevikus vabu kohti erakorraliselt abi vajavate inimeste jaoks. On ilmselge, et seda on võimalik tagada ainult üksikisikute õiguste osalise piiramise hinnaga.
Postitusele lisatud pilt on ajatu igal pool "lamemaalaste" teemades, kelle jaoks tähendab alternatiivmeedia midagi sellist, nagu vennalikult ALDEsse kuuluvate libarivaalidega poliitikas: keskerakonna valijate jaoks reformierakond ja reformierakonna valijate jaoks keskerakond - eesmärgiks on jagada omavahel ära võimalikult suur hulk valijaid, mitte teha olulist poliitikat. Niisamuti on ka vaktsiini/koroona teemades vähe neid, kes võitlevad uue usaldusväärse info pärast, kuna seda on palju keerulisem teha, kui kaitsta oma arvamust ja otsida selle peale surumise hõlbustamiseks netist linke.
1. Piira kiirust nagu jaksad, aga nende võimsamate kiirendus on ikka ulmeline (saab rehvi suitsema) ja ootamatute olukordade tekkimisel pole liiklusvõõra inimese käes kiirus mitte ainus probleem ning piiramine nt 10-ni jätab osa probleemidest alles. Puhtalt liikluses toimuvat nähes pakuks välja, et lausa enamuse probleemidest.
2. Kiirus 25km/h ongi sõiduomadusi arvestades suur kiirus. Samas mööda maanteeserva võiks korralikumatega (pikem teljevahe, vedrustatud) lasta kiireminigi. Tegu on täieliku pseudoprobleemiga (nagu ka rollerite-mopeedide ja mopeedautode puhul), kuna neil kõigil on NAGUNII juba spidomeeter olemas ja kiiruse piiramise kohustus/vastutus tuleks võtta tehnikalt ära (et ei sõidetaks "gaas põhjas"), lasta nn kiirused elektrooniliste piirajate poolt vabaks ja anda kontroll kiiruse üle täielikult juhile. Sel juhul riskid kiirust ületades nagu auto või tsikliga. See eeldab kontrollmehhanismi olemasolu, mille loomine on pikemas perspektiivis nagunii paratamatus. Suuremad linnad saava omale "tõuksipolitsei" suuremate kaherattaveoliste ja kiirete valgesinisevärviliste tõuksidega:)
3. Linnades tuleks likvideerida esimese asjana autodega samal tasandil olevad jalgrattateed, kuna sõiduautost suuremate masinate juhid nägid enne kõnniteedel (kõrgemal!) sõitvaid rattaid ja tõuksiste suurepäraselt, aga nüüd paiknevad nad foori taga oodates auto külje all kohas, kust ei näita peegel ja kus nad on ka nii madalas, et peanupp ei paista ei küljelt ukseaknast ega ka esiklaasi nurgast. Abikaasaga iga õhtu teemaks viimased kuu aega, mitu korda päeva jooksul on mõni rattur ohtlikkusse olukorda sattunud, kui ise bussiga parempööret tegema hakkad ja tõesti pole võimalik neid ENAM näha. Enne oli, sest nad olid kõrgemal (kõnniteel) ja samas mitte vastu auto külge, vaid ka autost kaugemal. Musta huumorina on rattateed ise nüüd verevärvi, et traagilised tagajärjed väga silma ei riivaks - see värvitoon oli igati "tark" lüke keskplärakondlikul linnaviletsusel hangete korraldamisel. Illustreeriv pilt kah juurde.
# Minu skepsis tingitud sellest, et ükski M+S rehv pole kunagi pakkunud selliseid
# omadusi nagu on vihmarehvidel.
+1, ega päris sellist ei tohigi pakkuda, sest on ju tehtud teisel otstarbel. Kui Nüüd oli aega ja lugesin läbi kümneid lehti nende Crossclimate2 kohta. Juttu ja arvamusi on erinevaid, aga siin üks link, kus vast kõik oluline ära öeldud ja mitte mustvalge/halbhea stiilis, vaid kaasa mõeldes saab hästi aru, miks kasutajad arvavad just nii nagu nad arvavad. https://www.carshtuff.com/post/michelin-crossclimate-2-tire-
review
Lühikokkuvõte võiks olla midagi sellist, et iseenesest väga hea rehv, aga Eesti oludes toimib ideaalselt ehk vaid tallinlase jaoks, kus lume koristusega ikka tegeletakse - st ideaalne "sügis-kevadrehv", aga nõudlikumatesse oludesse talverehviks ei ostaks ja kuna minu eesmärk on lisaks sügis-kevadele sõita ära ka kogu suvi, siis ainult selleks uusi Crossclimatesid osta on kah kuidagi veider... Kui poleks "koroona-aasta" ja plaaniks autoga okt/nov veel ühte autoturneed Euroopas, tunduks need jällegi väga mõistlik valik.
# isegi kui see Crossclimate rehv on väga hea "veeväljasurvega", siis
# tõenäoliselt on ta seda oluliselt väiksematel kiirustel kui vihmarehv.
Kuna see "veeväljasurvet" puudutav osa tundub üsnagi identne Alpinitega, ei tahaks uskuda, et on kehvem. Erinevate Volvode all jättis lauspadukas maha kuiva jälje, samal ajal kui teisel sillal väljanopitud naastudega UG500 jättis märja jälje (ega ma üle 150 ka möödasõitudel ei liigu, pigem legaalsetel plussmiinus 10 olenevalt oludest). Loomulikult oleks huvitav testida samal viisil nii, et teise silla all on "päris" vihmarehvid. Praegu neid osta ei plaani, aga võibolla Volvo jaoks ühel hetkel ostan, siis saame teha ehk vihmaperioodil "paaride vahetust" ja testida mõlemad;)
Avastasin aga uue probleemi: nii crossclimate kui rainexpert (ja ka paljude teiste) reklaampildid oleks nagu poolkulunud pastlatest, mis on ära vistatud. Tõenäoliselt valguse mänguga saavutatud efekt, et pilt ise oleks efektne olenemata sellest, kui suurel ekraanil potentsiaalne ostja seda vaatab. Pildid reaalsetest rehvidest viitavad õnneks sellele, et müüakse uute pähe ikka uusi:) Kuna vihmarehvi puhul on mustri sügavus (ja ka soone laius) eriti oluline näitaja, avastasin end olukorras, et praegu müüdavate rehvide kohta ei leiagi kusagilt seda infot, kui sügav on uue rehvi protektor. On ju vahe, kas ostan kulutamiseks 8mm rehviprotektorit või 15mm rehviprotektorit (mis tänapäeval on vist juba väga haruldane?). Kindlasti kusagilt leiab seda infot, tõenäoliselt isegi tabeli kujul... on kellelegi äkki silma jäänud?
Punktikese rõõmuks kulutasin minuti oma elust ja tegin pardakaamera videost kehva kvaliteediga screenshoti seal Kose kandis olevast temperatuuride tabloost. Kuna ma sealt alles trassile keerasin, pole vist vaja erilist taiplikkust mõistmaks, et eelnevad mõnisada km väikesi teid olid enamjaolt miinuses. Samas auto alla -4 ei näidanud kah kusagil ja kelladest mõistagi eraldi pilte tegema ei hakanud. Koju jõudes lõhkusin igatahes loomade madala jooginõu pealt jääkirmet.
Selles kohas tehakse tagasipööret. Google map ka näitab, et pöörake julgelt.
Samas kui vaadata teekattemärgistust, siis ühel pool on kaks pidevat joont ja teisel pool mitte midagi. Kas on kuskil mingi eeskiri, määrus vms., mis lubab sellise teekattemärgistuse korral ületada kahte pidevat joont?
Pean küll autokulude excelit, aga linn ja maantee päris eraldatud pole. Pikema maanteesõidu peale on võimalik saada 5,9–6,4l sajale. Linnas pigem 9-12 sõltuvalt liiklusest ja teekonna pikkusest. Täna hommikul Nõmmelt Hipodroomi juurde töölesõit haruldaselt rohelises laines jällegi 8,1l/100km. Ise olen suures pildis sõitnud ühe paagi linna kohta ühe paagi maanteed ja kütusekulu kohta pilt manuses, periood siis märtsi lõpust tänaseni, sh umbes 5 kuud.
Mootoripöörded maanteel ei ole mingi teema. Ma ei ole sellele tähelepanu pööranud ja ei oska pööretevahemikku öelda kiiruste kaupa, võin lihtsalt öelda, et mitte ühelgi kiirusel pole mootori töö maanteel kuidagi häirinud. Oleme vist 8-9käiguliste kastidega ära hellitatud juba – 6 käiku on tegelikult piisav, et maanteel oleks asjad korras, eriti Eesti tingimustes.
# kui volvo oleks parkinud nii nagu kärss sooviks, siis oleks seal suht kitsaks
# läinud. isegi pildilt on seda võimalik aru saada.
Kahju, et see pilt tegemata jäi, enne kui need kaks autot sealt lahkusid ja ruumi oli täiesti piisavalt. Sellised pildid jäävad ka tulevikus tegemata, sest keegi ei tee pilte normaalselt parkivatest autodest eeldusega, et kõrvutiolevad lahkuvad korraga ja siis leidub üks puuduliku lastetoaga tegelane, kes uste mõlkimise hirmus teistelt enda taga parkida soovijailt lisakoha endale võtab. Foorumipraktika pealt võiks vist üldistada, et kui oleks sinna parkinud mingi lääpa vajunud vedrustusega roostes bemm või kipsimeeste länkar, oleks suhtumine hoopis teine:P
Aga 63amg pani tõesti naelapeale pihta - mitte lihtsalt "võib", vaid Suusa tänava alguses puudub igasugune parkimiskorraldusele viitav tähistus/märgistus ja seal peakski paralleelparkima! Riik on süüdimatult jätnud trahvirahad kasseerimata:)
Lihtsalt pildike võlalinna argipäevast. Tegu pole mitte ühega paljudest suurtest tasulistest kruusaplatsidest, vaid see on Nõmme turust üle tee olev väike ja pea alati autosid täis parkla. Jooni maas ei ole ja kohe kõik autod pargivad teineteisest kaugemal kui mistahes joonitud parklas. Kaks kohta vabanevad korraga (ainsad terve parkla peale) ja siis tuleb see punasega tähistatud Volvo ning pargib kahe koha peale korraga, jättes teised ootama kunagi saabuvat parkimisjärjekorra edasi liikumist. Eks selliseid egoiste on olnud igal pool ja igal ajal, aga probleem seisneb selles, et see pole mitte lihtsalt aktsepteeritud ühiskonna poolt, vaid ei keela sellises kohas ka seadus seda teha ja seetõttu ei saa teha ka järelevalvet. Ühtlasi on antud ülbikutele võimalus pahatahtlikule laiutamisele tähelepanu juhtijad täie õigusega ptsi saata. Õigus vs õiglus;)
Mind paneb siiamaani imestama, et arstid õpivad oma ametit reeglina 10+ aastat (st õpivad reaalselt hommikust õhtuni, teevad 3-4 päeval nädalas eksameid-arvestusi jne), aga keegi otsib googlest mingeid suva linke ega ole endal isegi piinlik hakata sellega tõestama asju, mis on nii koomilised, et ei oska kuidagi kommenteeridagi. Mis siis saaks, kui suva inimesed oma lambiväidetega teie erialadele samamoodi trollima tuleksid? Samuti nii ajuvabade väidetega, et te ei vaevu isegi vastama?
Aga midagi pole ka teha, sest oma teadmatuse avalik eksponeerimine kuulub inimese põhiõiguste hulka ja niisamuti ka oma teadmiste kvaliteedi parandamine. Selleks on palju võimalusi. On võimalus alustada aabitsatõdedest ja saavutada aastatega end "põhikohaga" harides meditsiinikirjanduse lugemise võimekus (ka arstid õpivad ülikoolis esimesed 3a nn üldaineid: anatoomiat, füsioloogiat, keemiat, füüsikat, bioloogiat jne - enne kui tekib üldse võimekus õppides mõista kõike seda, mida arstilt eeldatakse). On võimalus minna haiglasse sanitarina tööle ja aidata seal, kus abikäsi on tõesti väga vaja. Googeldamine ja enda paranoiadele-eelarvamustele toetavate linkide otsimine ei kuulu nende hulka.
Olen kasutanud i-MiEVit akupangana, kui peale tormi juunis elekter ära läks terveks õhtuks. Külmikud, netiseadmed ja pisimudru sai kõik pikendusjuhtme abil taaspingestatud. Umbes 1kW võib iga elektriautoga kasutusele võtta püsivalt. Ehk kuni mikrolaineahi või väike pliidiplaat. Lühiajalised liigkoormused silub ära 12V aku, mis elektriautol peal on. Kõik, mis sooja ei tooda, võib rahulikult kasutada ilma igasuguste muredeta. Mõne autoga saab ka 1,5kW püsivalt välja, mitte MiEViga. Õhtu peale läks kusagil 1kWh, siis tuli elekter tagasi. Mingi 5km sõiduulatust. Oleks saanud rahulikult paar päeva hakkama. Ja kui siis ka ei oleks tagasi tulnud, oleks kiirlaadijast juurde toonud.
Kui keegi soovib, võin lahtivõetavad juhtmepaarid maha müüa - ühe otsa jätab püsivalt auto külge, teise otsa jätab püsivalt inverteri külge. Räige võimekus, tehtud kuni 2,5kW püsikoormuse jaoks 12V süsteemis. 5kW 24V puhul siis loomulikult.
Siin siis veidi suurem pilt, aga paraku jääb osa suuresti siiski varju. Katki on selle lõdviku ühendus, mis on kohe selle suurema kopsiku kõrval. Hetkel klambriga ühendatud ja liigset survet õnneks süsteemis ei tundu olevat aga pikalt siiski nõnda kasutada ei julge vast.
Tere! Ülevaatusel suure paarutamisega lõi ühe tosooli lõdviku otsast ära koos toru otsas oleva piirava randiga (vaata pilti). Mis seltskond arvab, kas seda on kuidagi võimalik kinnitada või on siiski mõistlikum uus osa otsida? Auto MB C-200, 2,1 diisel, 2010 aasta. Või on kellelgi pakkuda seda osa?
Tere! Tulles tagasi antud teema juurde, siis õnnestus tagaistme seljatoe alumised poldid lahti keerata ja tekkinud praost pääses laps läbi, kes sai istme seljatoed alla lasta. Kahjuks oli see vaid pool võitu. Ei olnud tuvastatav, et luku vahel oleks midagi. Ühendasin lahti lukusüdamiku ja luku vahel oleva traadi. Eesmärk oli tõmmat traati jõuga, et lukk mehhaaniliselt lahti saada. Tulemuseks oli see, et traat tuli luku küljest lahti ning luuk on jätkuvalt kinni. Lukul on mingi tõsisem rike, et füüsiliselt selle avamine ebaõnnestus. Ei ole võimalik, et lukk on kinni roostetanud, sest luuki kasutatakse igapäevaselt. Teoreetiliselt on võimalik, et keegi on kuskil parklas andnud autole väikese müksu ja nii on asi kinni kiilunud. Kas kellelgi on mingeid ettepanekuid, kuidas edasi?
# miks tootjad on sellised persevestid, kes ei taha autoistmeid mugavaks teha,
# lihtne oleks ju paar cm paksem polster panna
Muidu Sa ei oleks ju nõus maksma lisaraha kallimate ja paremate istmete eest, mis on tavaliselt lisavarustuse nimekirjas;) Ja kuna neid istmeid ei müüda ühekaupa, vaid reeglina komplektina (st siis mitte istmete komplektina, vaid sinna on sujuvalt lisatud ka kvaliteetsemad uksepolstrid, plastikust armatuurlaua puiduimitatsioon, võltskroomliistud jne), siis niimoodi maksad lõpuks päris kena summa juurde. Või hääletad rahakotiga ja ostad mujalt, kus ei peetud paljuks mõne euro eest pehmendust istmetele lisada.
Salongi puhul pööraks tähelepanu hoopis teisele asjale, et on autosid, mis on oma salongi disainilt nn igavad ja vanamoelised (nn pliidinupud jms loogilised asjad). On ka selliseid, mille salong on paras ufo ja mõnel juhul on saavutatud üsna funktsionaalne tulemus, teisel juhul ristivastupidine:). Aga on ka selliseid, mis on ühelt poolt vanamoodsad, aga ajastu nõuetele vastavalt on sinna poogitud juurde mingi ekraan ja reeglina mitte juhi ette, vaid kuhugi äärmiselt ebamugavasse kohta, tavaliselt armatuurlaua keskel.
Lisan siia pildi meie paar aastat vanast Mersust, kus on see ekraanilahendus eriti ebaõnnestunud: ekraan ise on pisike, asub keset armatuurlauda, on juhi suhtes liiga lähedal (väga palju peab pead pöörama) ja näiteks klahvid telefoninumbri valimiseks asuvad üldse kõrvalistuja poolel. Ehk siis justkui kõik oleks olemas, aga reaalselt peaaegu kasutuskõlbmatu asi (pilt on siiski hea!), kuna telefoni enda hoidmine nina ees vaateväljas ja sealt käsitsi numbri valimine või telefoni menüüst nime leidmine on suurusjärgu võrra ohutum kui seadusekuulekas auto siseehitatud handsfree kasutamine. Ühelt poolt pisiasi, aga samas erakordselt tüütu, kui roolis peab tegema tööd ja sageli telefoniga rääkima. Lisaks paistab pildilt hästi välja ka klaasilt tagasi peegelduv armatuurlaud, mis samuti müügisalongis silma ei torka, aga autot paar päeva kasutades vaevalt märkamata jääb. Selliste lolluste pärast soovitangi võtta auto enda kätte kogu nädalavahetuseks, et kõik need tõenäoliselt ette tulevad olukorrad enda jaoks läbi jõuaks mängida.
Üks hiljuti tehtud pilt, kus on kohe mitu probleemi peal ja mis sunnib arvama, et neil kabinetivaikustes sündinud idiootsuste autorid on kas mingi peetusega, pole üldse juhilubade omanikud või sõidavad ainult Tallinna piirides.
1. Esmalt see, et on võetud võimalus teha möödasõite. Hiljuti sattusin sõitma Tartusse rikkega veoka järel, mööda saada polnud lootustki (poleks mahtunud). Tänu taevale, et ta üldse liikuda suutis (sõitsin tal sabas esimese !!! käiguga), sest kui oleks seisnud või kasvõi ratast pidanud vahetama, oleks olnud ainus valik seal tagurpidi sõitma hakata kuni suundade vahelise piirde katkestuseni ja seejärel vastussuuna kaudu edasi sõita...
2. Sellised piirded, eriti kui need on veel mõlemal pool, tekitavad tulede valgel äärmiselt tüütu valgusreostuse - pupill tõmbub kokku ja kõik muu maailm on korraga must. Samal viisil töötab ka kaamerate optika, aga inimsilma puhul see lihtsalt vähendab nähtavust, mis ei tohiks olla kellegi eesmärk.
3. Piiretelt tagasi peegelduv valgus ei võimalda näha ka üle tee jooksvaid väiksemaid metsloomi, eelkõige rebaseid, kährikuid ja jäneseid. Tema jookseb teele ja on otse rataste all, minul pole sealt heledate postide vahelt välja hüppava loomaga samuti midagi peale hakata, kuna reageerimiseks maad enam pole. Iseasi, kui oleks teede ääres seal ka võrkaiad, aga ei ole ju...
4. Mootorratturite jaoks on see eriti ohtlik. Esmalt needsamad loomad, kes tekivad tänu piiretele nüüd teele ootamatult, aga mis saab edasi, kui otsasõitu pole võimalik vältida? Mina autojuhina ostan lihtsalt uue stange, aga tema kukub ja lendab libisedes seejärel maanteekiirusel ise koos tsikliga sinna postirivisse...
Üks vana teema, mis on püsinud meeles tänu sellele, et hiljem on paljudes muudes kohtades arutletud selle üle, millised pöörded on mootori jaoks juba liiga madalad ja mootorit kahjustavad. Näiteid võiks tuua siia ju tohutult, aga toon näite, mis on minu silmis vast kõige absurdsem ja mille üle iga kord sõites imestan. Autoks siis 2019a MB Vito 4x4 selle kõige labasema 2,1L diisliga ja automaatkastiga, spido valetamine GPS järgi u 2-3km/h. Vastates teema küsimusele, siis vastus on u 1500/minutis, aga tavasõitudega on need numbrid ikka oluliselt veidramad. Nt 90-ga sõites ca 1300 pööret minutis... aga kui hakata mõtlema selle peale, et nt Soomes on maanteekiirusteks 80km/h, siis nemad sõidavad omad maanteeotsad 1200 pöördega... Automaatkast, ise neid pöördeid ju valida ei saa - järelikult nii peab olema. Kusjuures jääb mulje, et kastile on antud ette parameetrid ja kui "jõudu on piisavalt", siis käiku alla vahetada pole vaja. Pildistamise hetkel on nt autos 7 inimest ja istmete tagune ruum (pikk kere) laeni veel suhteliselt rasket kola täis (matkakohvrid jms). Minul tekib järgmine küsimus, et mille nimel küll neid pöördeid nii madalal hoitakse? Kindlasti pole see ökonoomitamine, sest mu vähemalt meeter kõrgem ja pikem Renault Master (sama kubatuuriga mootor!) võtab isegi tonnise koormaga paar liitrit vähem kütust sajale:))
Raadio ei lülitu enam tööle peale seda kui cd box enam lahti ei tulnud vaid tahab koguaeg sulgeda sahtelt raadio all. Kas on kuskil ka raadio ja cd jaoks mingi plokk või mälu moodi asi.
