Situatsioon Tallinnas, Punanasel tänaval Smuuli Neste juures. Auto A sõidab suunaga Mustakivi tee poole ja jääb seisma vasakpoolsel rajal et sooritada vasakpööre Neste tanklasse. 2 rida vastu tulevaid sõidukeid jääb seisma ja laseb ta läbi. Auto A alustabki vaikselt manöövrit ja veendub, et kedagi ei tule, jõudes aga poole autoga 3-ndase ritta (mis tekib sinna mõnikümmend meetrit enne Neste sissesõitu) tuleb sealt reast auto ja sõidab auto A kõrvalistuja tagumisest uksest sisse.
Politsei käib kohapeal, auto B-l puuduvad pidurdusjäljed ning mõlemad autod lähevad peale seda mahakandmisele.
Kes on antud juhul süüdi, kas auto A, kes sooritas manöövrit, mille peaaegu lõpetamisel talle sisse sõidetakse või auto B, kes on natukene varem reastunud ja kellel on peatee?
Kasvuhoonegaaside puhul on olemas ideaalne vahemik.
Liiga vähe ja hakkab külm. Liiga palju ja hakkab palav.
Mõlemal juhul on asi paha, väga paha.
Ideaalse lähedal kõikus asi sadu tuhandeid aastaid ja selleks
ei pea MITTE MIDAGI TEGEMA.
Aga vot nüüd läks asi lappesse. Tõsiselt lappesse. Sest me teeme asju.
Hetkel on 407 ühikut miljoni kohta. Seda pole olnud, väga väga kaua.
Puu põletamine on okei, hingamine on okei, metsatulekahju on okei.
Puuksutavad lambad on okei. Veeaur on ka okei. Kõik see on toimunud
sadu tuhandeid aastaid. Sellest ka CO2 taseme kõikumine normi piires.
Aga sadu miljoneid aastaid tagasi ladestunud kõdumaterjal, mis kogunes
hoomamatult pika aja vältel koorekihi alla - gaas, nafta, kivisüsi,
selle põletamine mõne AASTAKÜMNE vältel, vot see ei ole okei.
Tere. Probleem selline et masin enam starterist käima ei lähe kuna aku nullis. Mõtlesin et laen aku täis aga pole kunagi varem sellise asjaga kokku puutunud. Ehk keegi oskab midagi soovitada või nõu anda ?
Rootsist soetatud 1,4 liitrine tehase gaasiseadmega sõitev Passat. Kõik muidu pelab hästi juba mitu kuud kui järsku õli temperatuur hüppas 90 pealt 96-le ning kukkus piiksuma(näiduk). Vot nüüd ei teagi kas peaksin muretsema/midagi tegema?
Kevadel oli masina vasakpoolne esituli kondensi täis ja see moonutas veidi ka valgusvhiku. Esindus fikseeris aprilli lõpus mikroprao, millest niiskus tule korpusse imbus. See tähendas kogu (tehniliselt töökorras) tule väljavahetamist. Samaaegselt vahetati ka parema esitule xenon (võimalik, et järgneva looga pole seost ... aga mine tea).
3 kuud hiljem tuvastasin parempoolsel tulel täpselt samasuguse mikroprao täpselt(!) sama koha peal ning niiskemate ilmade korral on parem esituli kondensi täis.
Autol ei ole väliseid kahjusid. Kahe esitule mikroprao tekkekoha sünkroonsus on kuidagi küsimusi tekitav. Kas sellised isetekkelised praod on normaalsed? Kas see kuulub nö. normaalse kulumise alla (auto on 4 a. vana) ja ongi omaniku vastutusel ning peabki lihtsalt kinni maksma töökorras(!) tule väljavahetamise? Või on siin siiski ka mingi vastutus Wolksul? Kas kellelgi on olnud analoogne olukord?
NB! Garantii sai nats aega tagasi läbi. Nagu ikka.
Mure selline, et armatuuris põleb mootori tuli ja arvuti annab veakoodiks P0171 ja nagu aru saan, siis õhu-kütuse segu paigast ära - põhjuseid võib olla lõppkokkuvõttes mitu, et miks segu paigast, kuid kui vaadata pilti, siis tundub, et teine lambda andur omadega õhtal (% peab olema positiivne näitaja, kuid on 0 ja ei muutu aja jooksul kordagi, pinge kõigub ja see pidi ok olema). Esimese lambda % näitaja peaks olema negatiivne teise lambda pärast (tavaolukorras muidugi positiivne), saan õigesti vist aru???
Olen ma asjadest õigesti aru saanud? Ja kas antud lambda on peale katalüsaatorit? Kisun veel vajadusel hommikul igaksjuhuks maha.
Ei taha väga minna ja hakata suvalist andurit ostma, lisaks homme Tartu minek ja sealt oleks lootus asi kohe kätte saada.
Olen suhteliselt võhik auto teemadel. Mõtlsein, et otsin ja loen ning ehk leian midagi kasulikku, et mis peale hakata.
Nimelt on keegi mulle parklas, kes teab mismoodi sisse sõitnud või pigem nagu riivanud, sest näha et kriimustused peal ja tagumine tiib mõlkis või muljunud sisse poole. Veidi kriime ka tagumisel uksel.
Autoks on Opel Insignia 2011, kasko on peal Seesami poolt. Ilmselt tulebki sellega kasko poole pöörduda, aga väga kurb oli avastada see.
Kui vahel tuttavalt Leafi laenan, et perega mõnusalt, vaikselt mõni pikem sõit Eestis teha. Siis on sellest laadimisvõrgustikust väga palju abi. Elan Tallinnast 160km eemal ja siiamaani pole õnnestunud seda vahemaad ühe laadimisega läbida. Ikka peab ühe laadimise tegema. Hea, et üldse on võimalus kiirlaadida, väga paljudes riikides seda ju ei ole. Tahtsin see suvi ka Läti tiiru teha aga hästi pole võimalik, lihtsalt neil on nii vähe laadijaid kogu riigis. Ja lõuna eestist Riiga Ikla kaudu ei saagi minna. Kui keegi on sõitnud siis palun täpsustage kuidas saaks. Kui nüüd aga tulevad vw, opeli ja teiste Combo kiirlaadimispesaga autod siia, mis siis saab? Millal hakatakse kiirlaadijaid kaasajastama, kas pannakse veel üks pistik juurde? Olen jälginud Bjørn Nylandi sõite ja Norras on enamus laadijatel kõik variandid olemas (pilt kopeeritud https://chargedevs.com/wp-content/uploads/2016/02/EV-Chargin
g-lessons-learned-from-Norway8.png) Nagu näha on tootja sama ABB nagu meilgi. Küsimus on kindlasti rahas sest programmi vahendid on ilmselt ammu otsas. Kuidas saaks siis mõned juhtmed ja pistikud juurde laadijatele? Sellega muutuks kohe meil kasutatavate autode valik palju laiemaks ja isegi hallmetallikuga sõitja lapsed võiksid tulevikus kaaluda särtsumobiili kasutamist.
Tallinn,Järve Keskus 02.08.2017...ehk järgmine juhilubadega(kui need ikka olemas on) kõnniteele parkija...tagatipuks tagurdas otsa ka jalakäijate märgile/poeg istus kõrval-vist käis liiklusalane koolitamine :(!
Sai siis sebitud diagnostikaabel ja tulemus oli selline nagu pildil näha.DPF põletamine võib ju pooleli jääda küll kui sõidu ajal viskab ette errori engine malfunction.Kui süüde välja keerata ja sisse tagasi saab jälle edasi sõita kuni järgmise errorini.Infoautos käis auto diagnostis paar kuud tagasi ja seal tuvastati et turbo geomeetria kiilub kinni mingis asendis.Turbo sai maha võetud ja puhastatud.Geomeetria hoovake liikus pärast puhastatamist täitsa vabalt.Aga ikkagi need õhumullid kütuses???Kui loogiliselt võtta siis saab õhk kütuses põhjustada viga P0087.Mis võib põhjustada P2263 ja P0704
Igal CNG autol on lisaks ka bensiinipaak. Nagu ka igal LPG autol
# Laadijavõrgustik on 15 korda levinum Eestis kui on CNG võrgustik.
CNG auto sõitmist ei piira mitte CNG võrgustik, vaid kõige tavalisemate bensiinijaamade võrgustik. CNG teeb ainult sõitmise odavamaks. Sama ka LPG kohta, kuid LPG võrgustik on tänapäeval juba vägagi tihe.
# Valikus olid ainult värsked puuviljad. Seega ei sobi ka eelmise aasta õun, mis ei ole mäda
Aga ise põhjendad Leafi eelistust Fabia ees just sellega, et enne peab auto 8.2 aastat vanaks saama, kui ära hakkab tasuma. Sinnamaani ju ei tasu ära, seega sinnamaani peab olema ostuargumendiks (põhjuseks, et maksta rohkem) midagi muud. Sinu auto pole kah enam uus, nüüd on juba vana Leaf ja lausa akutehnoloogia poolest nii vana, et varsti nii väikese akuga enam neid ei saa uuena isegi osta:)
# Samamoodi nagu saab ka 4-5 liitrit mersuga kätte maanteel 60ga pärituult
Mis point on selliseid väljamõeldisi pidevalt esitada? Saab ja lausa Norra mägedes max lubatud kiirusega sõites. Siin on kuu aega tagasi tehtud pilt pardaarvuti näidust viimaselt Norra tripilt. Autoks 2002a E-klass, automaatkastiga ja tavalise 2.2L commonrail diisliga. On näha km hulk peale starti (peale tankimist), on näha ka kütusenäidiku näit (just nii palju ongi kulunud 755km peale, enamus paagitäiest veel sõitmata), on näha keskmine kiirus (maanteel püsikaga max lubatud kiirusega, läbi linnade sõidud ja teetööd tõid keskmise kiiruse just nii palju allapoole), sõiduks kulunud aeg. Tõe huvides olgu öeldud, et reaalne kulu on ca 0.2-0,3L/100km kohta suurem kui auto ise arvab. Ja tõe huvides mainin ära ka sellise pisiasja, et autos 5 inimest (sh kolm last) ja kandevõime ületatud matkavarustusega niimoodi, et põhi vastu maad ja tagarattad lääpas all. Üksi-kaksi sõites on ka kulu väiksem, samuti ka lauskmaal sõites (Norras teatavasti maastik natuke teine). Ja see pole isegi mitte kõige ökonoomsem paagitäis reisilt (oleks ette teadnud, oleks ka ilusamaid numbreid võinud pildistada). Eks elu ongi lihtne, kui käiakse ainult Varssavis, aga kui tahad käia Hispaanias või Itaalias, siis igal reisil ikka Riia loomaaia peatust tegema ei hakka. See auto ei puutu asjasse, mulle ei meeldi mersu ja see ongi meil vaid pikkade autoreiside jaoks, tõin ise Eestisse alla 1K hinnaklassis ning lisavarustuse nimekirja ei pea küll täislaks Leafi ees häbenema (pole loomulikult LED esitulesid ja veel (ainult!) paari asja 15a uuema auto täisvarustuse listiga võrreldes, kuid pole ka siniste õmblustega jalamatte jms lollusi, millega uue Leafi varustusnimekirja on kunstlikult pikendatud).
Vabandan selle pärast, et mu postitus on teemast täiesti mööda, aga samasuguseid väljamõeldisi on kogu see teema täis, kui hakatakse arvamiste ja väljamõeldistega tegema maha kõiki teisi alternatiive elektriautodele. Kasvõi seesama Fabia maanteekulu, mis samuti teemasse ei puutu (mitmelt sõbralt küsitud pilt kompunäidust oleks piisav?). Või siis see jutt, et MAANTEEL (tingimused, millega siin Leafi pikki igapäevaseid sõite õigustatakse) on automaatkast kuidagi ökonoomsem või mugavam või otstarbekam näiteks Fabia peal, kuigi maanteetingimustes keegi praktiliselt ei katsugi käigukangi ja numbrite järgi (võetud siitsamast auto24-st uute autode võrdlusest) annab tehas maanteel 66kw 1,4tdi automaatkastile suurema kulu (manuaal 3.1, automaat 3.4). Kui see säästlikkus ei seisne kütusekulus, milles see siis seisneb? :) Mul tekib igatahes küsimus, kas see on teadlik foorumi trollimine, lihtsalt inimlik rumalus või hoopis laiskus, kui ei viitsi enda esitatud "faktide" tausta isegi kontrollida. Või räägime nüüd jälle abstraktselt, sest loomulikult on lisaks antud teemas puudutatud autodele ka selliseid, millel on (erineva ülekande tõttu) tõesti automaatkast maanteel säästlikum ja linnatingimustes kehtivad need (mugavus, sujuvus, parem kiirendus ja säästlikkus) loomulikult, aga see kõik ei sobitu nagu kuidagi jutu sisse, kus räägitakse särtsuautode ebapiisavast max kilomeetritest maanteel. Selliste lohaka "faktidega" ümberkäimise tõttu tekib kirjutiste kvaliteedi osas ka see küsimus, kui usutavad need pooltargumentidena esitatud "faktid" üldse on?
Aga teemasse ka: ikka aegajalt hakkab silma Leafe ja ka teisi särtsuautosid puksiiride peal. Mis nendega juhtub? Kas neil on mingeid tehnilisi probleeme või ongi vaid asi selles, et aku saab "ootamatult" tühjaks, kuid erinevalt fossiilipõletajatest ei saa kutsuda sõpra kanistriga appi, vaid tuleb auto viia füüsiliselt laadija juurde? Või mis siis üldse saab, kui inimene teeb näiteks talvel ilmastiku muutumise tõttu valearvestuse ja aku saabki maanteel tühjaks - kas see tähendabki ainult autos külmetades puksiiri ootamist või on olemas ka mingi "elektriabi", et tullakse kohale ja laetakse akut nii palju, et saab sõita lähima laadimispunktini?
kas keegi oskab õelda mis releega on tegu minu mure on järgmine süüte sisse keeramisel ei hakka tööle bensiini pump.armatuuris läheb põlema ainult generaatori tuli ei põle õlirõhu tuli ei tööta spidoka läbisõidu näit ,startertöötab aga auto ei käivitu.vahetatud süüteluku põhi jagaja süütepool kuid midagi pole muutunud kaitsmed on terved mulle tundub et viga on mingis relees.
Tervist.
Oskab keegi midagi soovitada, kuidas saaks omavahel ühendusse antud 2 võlli ?
Mootoril siis tavaline 9 või 10mm vint (muruniiduki mootor) ning paadimootori jalal siis selline 11 hambaga tähik, 12mm kaliibriga mõõtes.
Kriitika palun omateada jätta, tühikäik on ka olemas siiski, täna jalas asetsevale mehhanismile :)
Hea nokitsemine ja projekt on, kahest kasutust saab ehk ühe kasuliku.
Seetõttu, palun hülgemöla ja "oioi kui jama ja paha kõik on" kommentaarid omale jätta :)
Tervist, foorumlased!
Unistus on täitunud - lennumasin Slovakkiast siia toimetatud. Hetkel baseerumas Kuusikul(Raplas) niisiis kel huvi saab nelj-reedeti lennata (omal riisikol - siinkirjutajal pole veel paberid korras). Nädalalõpus seal lihtsalt liiga palju lendajaid. Esimesed elamused: väga turvaline ja vaikne, kõik mugavused mis tarvis peal. Päikselisel ilmal vaid kokpitis suht palav ja isegi avatud õhuluugiga. Pole hullu.
Käidud ära 3km kõrgusel ja vaade on lummav, nägin vist lausa Rootsimaad paistmas.
Kuna tegu pole teps mitte odava lennukiga, siis kel huvi võib pakkuda osalust alates 8k, hetkel on lennuk omanikult renditud kuniks lõpliku ümber vormistamiseni.
Miks otsustasin valida algselt plaanitust ligemale 12x kallima masina:
1.Kuulates pilootide juttu tüdineb algastme lennukist juba paari kuuga, elamused jäävad üürikeseks - kiirus väike, manööverdusvõime puht baas, robustne ja mugavused puudu jne.
2.Lisaks on järelturul, uskuge või mitte, tunduvalt lihtsam müüa sportlennukit, kuna algastme lennukiga tehakse pikk tutvus ära lennukursustel ja pärast seda tahetakse juba "püssi"!
3. Puht visuaalselt on aparaat seksikam ja voolujoonelisem.
