Kõige rohkem kardangi kombinatsiooni teeroobas+muda. See on kriitiline kevad/sügisesel.. no ja nüüd juba ka meie talvisel perioodil.. (Tegelikult suvel ka - need on ju pidevalt vihmased).
Esiveolise sõiduautoga kord sellesse mudasesse roopasse vajunult ei ole sul palju võimalik enam peale hakata.. Sellepärast nelivedu peangi vajalikuks - olen näinud kuidas see mudases roopas imet teeb.
Kuigi - tänud Kärsale silmiavava info eest. Uurin rehvide kohta juurde.
Ühe hullu rehvikogemuse olen saanud kui ostsin kunagi alla endale odavad talverehvid. Nn hiinakad (arvates, et linnasõiduks kõlbavad ja no raha tõesti toona ei olnud :D
Jäin sõnaotses mõttes talvel keset autoteed kinni. Rehvisegu oli külmaga nii kõvaks tõmmanud, et kaapisin keset külateed rattaroopas nagu lollakas - nagu sile plastik oleks all olnud. Ise ka ei uskunud kui väljast autorataste juurest otsimas käisin, et kuidas kuradi moodi sellisesse kohta üldse kinni jääda kannatab - lahtilükatud külatee. No ok - lumi oli kerge roopa põhjas kinnisõidetud küll, aga tee oli korralik ja kõik teised sõitsid mööda seda oma berlingodega nii et silm ka ei pilkunud..
Nii, et rehvidele tasub tõesti rohkem rõhku pöörata :)
PS! Kärsa ümberehitatud bussi tahaks ka siiski näha :P
Hästi- mõni kruvib oma sõidukile lisatuled, et "moodsam" oleks, mõnel on selleks ka karjuv vajadus.
Veel ca 10 aastat tagasi olid USA-st toodud sõidukitel ees tuled, milliste mõte ja otstarve oli üsnagi selgusetu ja jäi mulje, kuis oskaksid ameeriklased pimedas kui nahkhiired, st kuulmise järgi sõita.
Lähituli oli punakas plärakas nina all, kui regullida tuli kõrgemaks- siis hajus see üldse ära ja kauged vedasid välja Euroopa lähituled, kui sedagi.
Kõrguse valesti regullimine oli nagu ka välistatud, sest USA standardi järgi on iga tule korpuses ka lood mulliga.
Isegi kõige nirum lisakaugtuli oli parem kui originaal.
Jah, osadele sai eurotuled ette panna ja saime nägijateks, kuid kes seda ei teinud- oli kui Ekspressita, st "kobas pimeduses".
Saksa bahnil, kus suunad takistusega eraldatud, võis sõita USA-kaga julgelt kaugetega, sest need ei saanud oma nigeluse tõttu mitte kedagi pimestada. 160 km/h pimedas sõita on nagu niru...
Olles sõitnud Skandinaavias siis, kui tuntud Pärnumaa peast ära politseinik lisatulede pärast meie juhte küürakaks pedereeris ja seal Skandinaavias neid nii palju kui mahub ette võis kruvida, ei pimestatud mind vist kordagi.
Küsimus on suuresti selles, kes valitseb nende kasutamise üle ja kas ta arvestab teistega või mitte.
Mul vedeleb see LED juba üle aasta ja kvaliteetne LED-bar, mitte plastikust käkerdus, kuid ma vahetan sel nädalal põhituled, sest peeglid on neil läbi ja alles siis vaatan, kas mul seda LED-i vaja on. Olenemata sellest, et REF sekundipealt klapib, on selle LED valgusjõud muljetavaldav, ma aku pealt proovisim
Minu kaalutlus on isegi see, et kas inimesed magada saavad teeäärses majas kui selliste helgiheitjatega tuba valgustatakse.
Sama oli Norras, kus ksenoonid katusel ja vaagnasuurused tuled raual tekitasid öösel nagu päeva- alati oli üksikust elamisest teel (asulad olid valgustatud" mõte, et kui valgeks toas läheb.
Aga liikluses oskasid KÕIK seal neid tulesid kasutada, kuipalju neid ka küljes oli.
Siin foorumis on elukutselised vaidlejad, kes väidavad, et neid tulesid pole vaja, nagu ka naastrehve jne- alati opositsioonis, kuid asjadele tuleb läheneda reaalsuse ja otstarbekuse printsiipidel- pimedas on neid siiski kohati vaja, eriti nt praeguses sügiskaamoses, mis vabalt suveni võib kesta.
Kõikide eelduste kohaselt kruvin ma selle LED külge kui laiskus üle läheb, sest kaugtulede duubeldatud pistikuots armatuuri all on nirusti ära pakitud ja pea alaspidi lahkamine on tülikas.
Primaarsed on päristuled, millede (HELLA) hävinguks pean NIGHTBREAKER pirne, mis kõikide eelduste kohaselt selle tule geomeetrias ja nendest eralduvas kuumuses on lähituled 4 aastaga täiesti ära rikkunud- peeglid on kuis halli mattvärviga värvitud nüüdseks, kauged funkavad.
Kuid- olgu neid küljes kuitahes palju, kasutada tuleb neid kõiki arvestades teisi ja need pole eputamiseks tegelikult.
Lisaks meeleolukas pilt aastast 2014, ARJÄNGE (SWE) tankla (see, kust alla sõites tuleb teha all 90 kraadi vasakpööre, libedaga alati oli pisut kõhe- kes teab- see teab ;). Rohkem lihtsalt ei mahtunud mehel neid etta ja kõik on legaalne, meil oleks sel ajal poodud selle eestResümee: igaüks ise teab, mis ta oma saani külge kruvib, kuid ta EI tohi nende kasutamisega segada teisi, ka tulirelvad on isikutel käes, kuid miskipärast lihtsalt lustist ja eputamiseks neist ei pagutata, küll tehti seda uljalt 90-nendatel.
Välja kasvati ja loodetavasti õpitakse ära ka tulede kasutamine, suunanäitamine jms.
Ausalt-öeldes oleks ideaalmasin VW Sharan, aga oluliselt tõstetud kliirensi, tugevdatud põhja ja lülitatava nelikveoga. Sellist masinaklassi aga ei paista eksisteerivadki :D
Esiteks on Kärsa pildil pinnatud teekate, mis on tunduvalt teistsuguse pinnaga kui otse laoturist tulnud ja teerulliga kokku pressitud teekate, mida praegu kõikjal uutel ja renobeeritud teelõikudel leida võib. Ja teiseks on neil pindadel ka erinevad pidamistingimused ehk siis haakumine ehk siis pinnakaredus või kuidas iganes seda soovite nimetada. Suurte teede pindamisega maanteeamet enam väga ei tegele, peamiselt just väikesed külavaheteed või tänavad on veel pinnatavad.
Komakohale: tänan muretsemise pärast. Kui operatsoonid kestsid üle 20 tunni, siis keegi paraku sellist muret ei tundnud, kuid ikkagi usaldati elud mu kätesse. Aga sellest, kas inimene on veel enne tavalise 8h tööpäeva lõppu väsinud või ohutu, võiksid teha mujale teise teema.
Kunnnn, tehase naelutusega ongi kõik naastud ühtlaselt (aga oluliselt vähem kui vanasti) rehvi pinnast väljas nagu minul, tegemist on Hankooki originaalse tähekujulise naastuga, mitte järelpaigaldatavatega. Lihtsalt see ei paista teema esimeselt pildilt välja, kuna seal pole pildistatud mitte rehvi vaid asfalti. Lähivõttes pilt kah juurde neist aasta vanustest i-piikidest, et see pahatahtlik offtopik lõpetada. Võta seda kui esimest ja viimast hoiatust teema trollimise eest.
Kui kunagi 90ndatel Soome kolisin, oli minu jaoks üks suurimaid hämminguid liikluses see, kui korralikult pargivad inimesed joonte vahele... ja mis kaos järgnes sellele lumevaiba saabumisest kuni kevadeni, kuni need valged jooned jälle nähtavale tulid. Selline autod risti-rästi ja 2m külgmiste vahedega oli minu arvates võimalik ainult Soomes, sest ma polnud mitte kunagi varem midagi sellist näinud, ei nõuka ajal ega ka hiljem. Viimased aastad Eestis toimuv ei jää aga millegi poolest alla põhjanaabritele. Kusagil Luige- või Tagadi laadal on see ehk veel mõistetav, et kui luksusauto sunnitakse parkima mõne moskvitsi kõrvale ja tekib hirm, et äkki see rooste on nakkav, aga linna tühermaadel, tasulistel parkimisaladel jm paneb selline parkija silmamõõdu puudumine küll endalt küsima, et mida nii suure egoga inimene veel liikluses korda võib saata. Ega muidu polekski väga lugu, aga see kõik toimub seal, kus on parkida soovijaid alati rohkem kui parkimiskohti.
Pilt on tehtud mingil hommikul Ladnamäe meedikumi külastajate parklast. Kusjuures tagumises reas parkijad on enamvähem sama "targad", aga eks nad võisid olla ka natukene "pissed off", sest sinna ligipääs oli teepoolse rea "parkimiskeenjuste" poolt blokeeritud ning sinna sõideti üle äärekivide läbi bussipeatuse inimeste vahelt...
Lihtne palve, et palun arvestage ka teistega! Ja kui keegi parkimisega hakkama ei saa, siis juhtige tähelepanu ja vajadusel aidake;)
Kia Sorento (VIN KNAKU814BA5103168) kuulutuses on auto läbisõiduga 165 996 km. Maanteeameti eelregistreerimisel 2020 augustis oli läbisõit 100 000 km!!!! suurem 261 689 km.
Kuulutuses on märgitud, et auto on pärit Saksamaalt aga tegelikult on auto Hollandist.
Lisaks on läinud auto kuulutuses ka aasta nooremaks 2011 vs 2010!
Kärss, maakerale langeb x ühikut valgusenergiat päikeselt iga sekund. Kui CO2 tase on 300ppm, siis kiirgab y ühikut minema. Kui CO2 on 400ppm, siis z ühikut minema. Kusjuures z on väiksem number kui y.
CO2 molekul neelab teatud lainepikkuse endasse (niimoodi töötavad spektroskoobid) ja seejärel hakkab see molekul suurema amplituudiga võnkuma. On olemas molekulid, mis hakkavad eraldama teise lainepikkusega kiirgust, aga CO2 ei ole selline molekul.
Mis sa arvad, et sa labidas ei ole sellel alal kui sa kasutad väljendeid "soojus liigub"? Misasi on soojus? Mis tähendab liigub? See on 8. klassi füüsika tase.
Sa arvad et sa ei ole labidas sellepärast et ... klassikaline Dunning-Krüger efekti haripunkt (foto).
Teema tegemiseks oli päris mitu põhjust:
1. Valdav osa rehvivaidlusi siin foorumis jõuavad välja sinna, kus kasutatakse argumendina ootamatult "tekkinud" libedust.
2. Oleme (sh mina ise) siin mugavalt üldistades tõmmanud võrdusmärgi musta jää ja ootamatu libeduse vahele, kuid must jää on tegelikult oma olemuselt siiski midagi muud kui kiilasjää, vesijää, kiirelt jäätunud vihmamärg teepind vm "libe koht" tee peal.
3. Musta jääga toimetulek on üks kriitilisemaid asju talverehvide valikul ja seetõttu oluline mitte "tarkadele", kes niigi kõigega hakkama saavad, vaid just neile, kes tulevad siit foorumist infot otsima oma kogemuste vähesuse/puudumise tõttu.
4. Natuke on ka "oma lehm ojas" - arvestatav osa mu aastasest kilometraazhist koguneb öistel maa(n)teedel ja seetõttu on rehvi pidamine mustal jääl mulle olulisem kui tõenäoliselt enamusele, kes öisel ajal sõitmise asemel magada eelistavad:)
DEFINITSIOON - must jää on teepinnal jäätunud õhuniiskus (nagu jäätuv kaste rohu peal), mis katab teepinna väikesi konarusi üsna ühtlase õhukese kihina. Pilt on asfalt lähivaates, midagi see ei tõesta ega lükka ümber:)
Siit lähebki nüüd asi keeruliseks, et kui siledal jäisel pinnal on võimalik sõita see jää pind naastudega karedamaks ja siledal jääl on naastul võimalik jäässe tungida, siis musta jää puhul puudub selline pind täielikult. On vaid üliõhukese jääkihiga kaetud asfaldikonarused/kivikesed, kus mügariku suhtes on harva naast oma nn ideaalses tööasendis pidamise tagamiseks.
Viskan õhku mõtte, et musta jää peal on parim lahendus hoopis lamellrehv, millel:
- on tavapärasest suurem mustri sügavus,
- lamellide sisselõiked klotsides on võimalikult sügavad,
- lamelle on hästi palju ja erineva nurga all teiste lamellide suhtes,
- lamellid ise on võimalikult kitsad (ja seetõttu ka elastsemad),
- rehv kulub kiiremini kui vananeb ("kivistub"),
- rehv ise on võimalikult pehme seguga (naastrehvid ei saa olla kunagi nii pehme seguga, kui kõige pehmemad lamellid, sest ka parimatel lamellitud naastrehvidel ei ole naastu kohas/ümber lamelle ja selle koha peal on ka kõvem segu, et naast sees püsiks).
Eelmine aasta ostsin ühele "öösõiduautole" ikkagi naastud, täpsemalt Hankooki i-piigid, tundus selline mõistlik kompromiss. Tervikut väga ei kiida, aga mustal jääl on toiminud pigem üle keskmise. Sel aastal said teisel autol ühele sillale Continentali lamellid ja teisele Barumi lamellid, talve jooksul plaanis vahetada rehve esi-tagasillal lihtsalt kogemuse saamiseks. Praegu uuena on pidamine mustal jääl parem mistahes paari aasta vanusest rehvist.
Kuna autoringkondades on üskagu tuttavaid, olen niisama "külas" käies katsunud näpuga üle praktiliselt kõike, mida neil riiulites leidub. Leidsin nende hulgas ühed huvitavad odavrehvid Greenlanderid: https://www.upload.ee/image/12471479/IMG_20201027_140130.jpg
Need on pehmema seguga kui ükski muu, mida seal samas kõrval sõrmega katsuda on õnnestunud. Netist on ühtteist lugeda, aga ei tunne ühtegi reaalset inimest, kes kogemusteks midagi rääkida oskaks. Kahju, et ühelegi autole rohkem hetkel talveks rehve pole vaja, muidu ostaks ja katsetaks puhtalt uudishimu rahuldamiseks.
Netist selle kõige kohta väga infot ei leia, sest inimesed nimetavad mustaks jääks igasugust libedust. Youtube on selliseid eksitavaid videosid paksult täis ja need vaidlused kipuvad minema "aiast-aiaaugust" kategooriasse ühisnimetajaga "libe oli". https://www.youtube.com/watch?v=nxTF5PTCjdg
Kõik mõtted, arvamused, ideed ja oletused on teretulnud!
